655 000 ruutkm. Ulatus põhjast lõunasse 15 000 km, väikseim laius u 2830 km (ekvaatori osas), keskmine sügavus 3597 m, suurim sügavus 8742 m (Puerto Rico sügavikus), maht 329,7 mln kuupkm(www.wikipedia.org). 2. ASEND JA PÕHJA RELJEEF Piirneb läänes Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandriga, idas Euraasia ja Aafrika mandriga, põhjas Põhja-Jäämere ning lõunas Antarktise mandriga (või Lõuna-Jäämerega, kui viimast pidada eraldi ookeaniks). Tinglik piir Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani vahel kulgeb piki joont Tulemaa Antarktika poolsaar; Atlandi ookeani ja India ookeani vahel mööda 20° ip-e meridiaani Nõelaneemelt Antarktiseni; Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere vahel mööda joont Hudsoni väina idaosa Baffini maa Davise väin Gröönimaa Taani väin Island Fääri saared - Shetlandi saared Stadlandi poolsaar (Norra) ( www.kalapeedia.ee/).
rikkumine, massiivne ajupesu (füüsiline+vaimne surve kihutustöö, hirmuõhustiku, kuulekuse, väärõpetuste ja valede sisendamisega) vms kollaboratsiooni/teo/tegevuse toime panemine anastaja huvides. 2. Majanduslik kollaboratsioon -- vaenuliku võõrreziimi vabatahtlik kindlustamine kaaskodanike heaolu arvel tööjõudu, toodangut, saaki vm hüvesid anastajale panustades. 3. "Kriminaalne" kollaboratsioon (muu seas väga tinglik nimetus -- NB! ka muil tasandeil võib kollaboratsioon konkreetse roimani küündida ja olla ühtlasi vaadeldav karistusõiguse valguses) -- seda tasandit iseloomustav külg on isiklik kurjus/kuritegelikkus, st kollaborant ise n-ö määrib oma käsi, olgu kaaskodanike vahetu reetmisega või neid isiklikult vaenates või koguni surmates. (Saab muidugi alati eristada kollaboreerimise raskusastmeid -- antud juhul näiteks pealekaebamisest kuni aegumatu inimsusevastase massiroimani) http://www.syg
seda järgmistest aspektidest: a) lähtesubstraat/lähtesubstraadid, b) kus/millises raku komartmendis glükolüüs toimub, c) kas protsess on aeroobne või anaeroobne + põhjendus, d) kui palju jam illises vormis on vaja protsessi käivitamsieks energiat? E) milline on protsessi neto-energiaallikas? 16.Milline ühend on glükolüüsi tinglikuks lõpp-produktiks? (NB! Struktuurvalem) Selgitage , miks see ühend on tinglik lõpp-produkt. 17.Krebsi tsükkel (alternatiivsed nimetused, sümbol) hõlmab ________ üksikreaktsiooni. Selgitage, a) milline on Krebsi tsükli vorm rakkudes= b) millsit reaktsiooni loetakse tsükli esimeseks? C) millise metaboliidi järgi on tsükkel nime saanud? D)millised energiakandjad (mitu?) tsükli iga ring produtseerib. 18.Mõtestage lahti mõiste oksüdatiivne fosforüülumine. Kirjeldage, millistes
kullapritsmed); puulõiketehnika abil kujutati igapäevaelu realistlikult, humoristlikult (teemaks naised, loomad, teater jne); jaapani rahvusliku arhitektuuri omapära: püstpalkidele toetuv massiiven katus; kalligraafias levis vabam spontaansem ja mänglevam kiri; külmrelvade kujutamine; zenmungad maalisid eelistatunumalt värvipildiel musta tusiga; puugravüüre iseloomustasid julge ja üldistav joon, tinglik ruumikujutus, looduse erinevad värvid. Ribikardinad; pambused, udune e kergelt vihjav, mitte detailselt selgitav; skulptuur väga pisike; puugravüür (ühe- või mitmevärviline); lume kasutamine minimalislmi kasutamise võimaldamiseks; postid, laeva mastid jaotavad pinna äkki 3-ks; kindel terav joon maalil; tundub nagu keha oleks taustast välja lõigatud; aiakunst kraapimine rehaga; nohteater (kuldsel taustal kõver männipuu) ja kabuki (tegevus olmeline, zestid meie jaoks imelikud,
Näide 2. Urnis on 4 valget ja 6 musta kuuli. Võetakse järjest kaks kuuli. Kui tõenäone on, et mõlemad kuulid on valged? 4 2 Tõenäosus, et esimene kuul on valge (sündmus A) p(A) = = . 10 5 Kuna nüüd jäi urnis ainult 9 kuuli, millest 3 on valged, siis teise valge kuuli võtmise (sündmuse 3 1 B) tinglik tõenäosus on p(B/A) = = . 9 3 2 1 2 Mõlema sündmuse koosesinemise tõenäosus on p(A · B) = p(A) · p(B/A) = · = 5 3 15
REDOKSREAKTSIOONID redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek, muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel (mitu elektroni aatom saab loovutada või juurde võtta) oksüdeerumine – elektronide loovutamine, redutseerija oksüdatsiooniastme kasv sagedased redutseerijad: H2S, FeSO4, Zn, KI, Na, H2SO3 redustseerumine – elektronide liitmine, oksüdeerija oksüdatsiooniastme kahanemine sagedased oksüdeerijad: O2, KMnO4, Cl2, H2O2, konts. H2SO4
1. Fovism (ptk 6, lk 42-45) Ametlik kunst on lõhenenud, kõigutas usku ilu ja kunsti igavestesse reeglitesse, mida klassitsism ja akademism olid kuulutanud. Kunstis palju erinevaid stiile ja voole. Kunst on pidevas muutuses. 1903. aastal Pariisis Sügissalong, uuendusi soosiva züriiga näitused · Eksponeeris 20. Sajandi uuendusi · Tagasivaatena postimpressionismi tööd 1905 kunstnike rühm (oli ühtne kuni aastani 1907) Sügissalong · Joonistus tinglik · Lastepärane · Värvid eredad, puhtad · Kantakse lõuendile erinevate suurustega laigud · Foofid metsik (maalid mõjusid jõuliste, metsikutena) · Kujutasid kunstniku meeleolu · Värvid vastupidised loodusele (puutüved punased,, taevas roheline jne) MATISSE (Foovide kuningas) · Kunstniku meeleolu edasikandmine, teoses pole midagi jutustavat · Tähtis liikumine ja dünaamika, aga jäädvustas vaid üht hetke · Tähtsad värvid ja lõbustamine
Üks sellistest etendustest on kaheosaline Paavo Piigi ja Mari-Liis Lille “Harakale haigus...” ja “Varesele valu...”. Need lavastused on lood inimestest meie ümber, mis annavad justkui võimalus neile, kes ei ole läbi elanud depressiooni, seda teha teatri kaudu. Kõige selle eesmärgiks võiks olla inimlik adumine. Siinkohal võiks taas luua paralleeli Lotmani kirjeldatud mänguga, kus kohtuvad teadmine ja teadmatus. Nimelt mängu puhul on osalejatel (publikul) teada, et olukord on tinglik, kutsub see esile ikkagi emotsioone (kurbus, kaastunne jne). Elatakse läbi asju neid tegelikult läbi elamata. Kuid kui mõtiskleda selle üle, kuidas nn välismaailm teatrit mõjutab, siis neid faktoreid on mitmeid. Kindlasti kuuluvad siia juurde valitsev võim, ajaloosündmused (nt Linnateatri etendus “Koletis kuu peal”, autor R. Kalinoski) ehk konkreetsed vapustavad sündmused võivad olla teatrimaailma ja selle loojate inspiratsiooniallikaks.
pragmatism Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust. fenomenoloogia Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad. 2 relativism Tunnetusteoreetiline seisukoht, mille kohaselt teadmine on alati teatud viisil tinglik ja suhteline. Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsuse struktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist. Vastandiks sellele on absolutism, mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust. anamnese Teadmine on meeldetuletamine (Platon). induktsioon Üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav.
c) Millise potensiaalse energiakandja molekulid tekivad lisaks ATP-le Lisaks tekib 2 NADH molekuli. NADH on energia hapniku juures olekul NADH reoksüdeeritakse elektronide transpordi ahelas oksüdatsiivse fosforüleerimise käigus. Tekib ATP. Anaeroobsetes tingimustes NADH reoksüdeeritakse laktaadi dehüdrogenaasi (LDH) poolt, andes täiendava NAD+ edasiseks glükolüüsiks. 6. Milline ühend on glükolüüsi anaroobse reaktsiooniahela tinglik lõpp-produkt. Kirjutage selle ühendi struktuurivalem ja põhjendage, miks see ühend ei ole protsessi tõeline lõpp-produkt. Lõpp-produktiks on laktaat. püruvaat + NADH + H+ laktaat + NAD+ Võimalik glükolüüsi jätkata, kuid laktaat on vaja hiljem oksüdeerida. PÜRUVAADI TRANSFORMATSIOON 1. Millised on püruvaadi transformatsiooni võimalikud produktid aeroobsetes ja anaeroobsetes tingimustes? 2
vanal reljeefil on suur osa ka ranna morfoloogia kujundamisel. Kui murrutusele alluvad kobedad setted (liivad, kruusad, moreen), siis nendesse kujunenud murrutusjärsakut nimetatakse astanguks vastavat rannalõiku aga astangrannaks. * Neutraalsed -kus avanevad rõhtsalt lasuvad kivimid. Nende mõju rannikute morfoloogia kujunemisele on N suhteliselt väike. Tavaliselt on tegu suhteliselt sirge rannajoonega ning rannikuala ilme on ühetaoline väga pikkadel lõikudel. Nimetus neutraalne on tinglik, sest selge, et mingit môju geoloogiline struktuur igal juhul avaldab kasvõi lõhelisuse kaudu. * Pikirannikud-rannikud, millede rannajoone suund ühtib geoloogiliste struktuuride pikitelje suunaga. rannajoon kulgeb mäeahelike v nendevaheliste orgudega paralleelselt. Samuti väheliigestatud rannajoonega. Siiski võib esineda ka juhuseid kus meri on N mäeahelike vahelistele madalamatele aladele tunginud ingresseerunud - dalmaatsia tüüpi rannik Vahemere ääres.
muljega kartoteegikapp. Teise korruse tagumisse seina on tõmmatud suur paber. Lava kummaski ääres on trepp ning lava keskmises osas kaks redelit, mida mööda kahe tasandi vahel liigutakse. Suuremas mänguhoos kasutatakse ülesronimiseks kartoteegikappe. Publiku paigutus saalis on tavapärane ehk publik istub näitlejate vastas, kuid sellele lisaks on osa publikust parempoolsel küljerõdul, kus näitlejate tegevust ei toimu. ,,Tappa laulurästast" lavaruum on tinglik, sest väheste vahenditega on loodud lava, kus on üheskoos mitu erinevat mängupaika. Lavaruum toetab oma ülesehituselt kogu lavastust, mis on tugevalt mänguline ja just seetõttu sobib etendus Sadamateatri black- box'i. Black-box'i stiilis lava annab lavastajale ja kunstnikule võimaluse ruumiga eksperimenteerida ja seega sobituvad nii reaalne kui fiktsionaalne ruum kogu lavastuse rõhutatult mängulise stiiliga. Lavastuse tinglikkusele viitab asjaolu, et tegevuskoht pole
Sissejuhatus Picasso oli maailmakuulus kunstnik. Ta elu kujunes väga pikaks ja loomerohkeks. Ta on üks vähestest kunstnikest, kes sai kuulsaks juba oma eluajal. See võimaldas talle kõik vajaliku töötamiseks, kuid pidev meedia tähelepanu segas mingil määral keskendumist kunstile. Suur tähtsus oli Picasso elus ka naistel, neid jagus igasse elu etappi. Picasso looming jaotatakse perioodidesse, kuigi selline jaotus on väga tinglik. Picasso otsis pidevalt uusi lahendusi. Ta püüdis leida vormi, mis annaks edasi mõtteid ja tundeid. Loominguperioodid: sinine, roosa, kubistlik, klassitsistlik, sürrealistlik, barbaarne, sõjajärgne ja hiline looming. Iga perioodiga püüdis ta luua midagi uut ja enneolematut, mis tal ka õnnestus. Picasso suutis maalida kuni surmani, kuigi kõige rohkem kartis ta kaotada loomevõimet. Ta astus võitlusesse vanaduse vastu ja veetis oma elu lõpu maalides ja teoseid luues.
3 Karl Sepp Kodune töö Nr.0.5 Õppeaines: Tolereerimine ja mõõtetehnika Transporditeaduskond Õpperühm: AT 31b Juhendaja: K. Raba Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 01. VEERELAAGRI TINGLIK TÄHISTUS 4 – veerelaagri täpsusklass 25 – sisevõru läbimõõt h5 – võlli tolerantsitsoon 47 – välisvõru läbimõõt K5 – laagripesa tolerantsitsoon masina keres 02. LAAGRIVÕRUDE JA NENDEGA LIIDETAVATE DETAILIDE PIIRHÄLBED Sisevõrule Ø25L5 : Võllile Ø25h5: ES = 0 es = 0 EI = -0,006 ei = -0,009 Välisvõrule Ø47l2 Korpuse avale Ø47K6
Tõenäosus iseloomustab sündmuse esinemissagedust katsetes (ka võimalikkust, osakaalu vms). Tõenaosusteooria seisukohalt on tõenaosus sündmuse mõõduks ning tõenäosuse omadused tulenevad tõenäosusteooria aksiomaatikast: 1. Normeeritusaksioom: 0 £ P(A) £ 1 2. Liitmisaksioom: vastastikku välistuvate sündmuste loenduva summa tõenäosus võrdub nende sündmuste tõenäosuste summaga, st P( Ai ) = P( Ai ) kui AiAj = O (-aditiivsus) 3. Tinglik tõenäosus määratletakse seosega P(A/B) = P(AB) / P(B) (tinglik tõenäosus näitab sündmuse A toimumise tõenäosust tingimusel, et sündmus B on juba toimunud ja P(B) > 0) Tõenäosuse määramise viisid: 1) Klassikalised (kombinatooren, geomeetriline, statistiline) 2) mitteklassikalised (subjektiivne/intersubjektiivne, kuuluvusfunktsiooni väärtus...) Juhuslikuks suuruseks nimetatakse suurust, mis järjekordse katse tulemusel omandab mingi
ühendeid, millest igaüks sisaldab m elementi antud n elemendi hulgast, mis erinevad üksteisest kas elementide endi või nende järjekorra poolest: n! Am n = ( n m)! . Näide: Üliõpilased õpivad 7 erinevat ainet. 1. koolipäeval on vaja tunniplaani paigutada 3 erinevat loengut. Mitu erinevat võimalust selleks on? 7! A 37 = 4! = 210. 1.6 Tinglik ja täistõenäosus Sündmusi A ja B nimetatakse sõltumatuteks, kui kummagi sündmuse toimumine ei sõltu sellest kas teine nendest toimus või ei toimunud. Näiteks: täringuvisked, mündi vise jne. Sündmuse A tinglikuks tõenäosuseks P(A/B) nimetatakse sündmuse A tõenäosust tingimusel, et sündmus B on juba toimunud Tõenäosuste korrutamise teoreem: Sündmuste A ja B korrutise tõenäosus avaldub järgmiselt: P(A∩B) = P(A/B)*P(B) Järeldus1
Hooned olid nii seest kui ka väljast lihtsad, dekoor oli vähene, esinesid poolsambad, nisid jms. Järgiti Vana-Rooma eeskuju. Esimeseks renessansi kunstnikuks peetakse Giottot, kes elas 14. sajandil. Renessansi kunstis püüti kujutada kõike realistlikult. Õpiti maalima kolmemõõtmelisust, kasutama tsentraal- ja perspektiivi. Kui keskajal lubati alasti kujutada ainult paradiisistseene, siis renessansi kunstis hakati järjest rohkem inimesi kujutama alasti. Gooti kunst oli tinglik ja sümboliterohke, renessansis pidi pilt vastama tegelikkusele. Figuure modelleeriti varjude ja valguse abil. Pühakute pea ümbert kadus pühapaiste, kujutati keerulisi poose ja inimese psüühikat. Stseenid olid reaalsetes ruumides, milles oli enamasti palju treppe, silindervõlve või sammaskäike, aga ka ruudulist parketti. Kompositsioon oli sümmeetriline ja rahulik, uued teemad olid portree ja mütoloogiline maal. Tempera asemel võeti kasutusse õlivärv, millega
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses
kostis ja omadused. Olenevalt tööstusharust võivad siin kasutamist leida kõige mitmekesisemad töötlemisviisid. Koostamisstaadium- ühendatakse detailid koostudeks ja valmistoodeteks. Viimistlusstaadium- antakse valmistoodetele lõplik kuju. Neid katsetatakse ja reguleeritakse. See hõlmab paljudel juhtudel pinnakatmist. Tootmise jaotamine neljaks põhistaadiumiks on mõnevõrra tinglik. Sõltuvalt toote valmistamise viivist ja ettevõtte spetsialiseerumisest ei tarvita igas tööstusettevõttes neid olla. Mõnel juhul võivad protsessid olla omavahel ühendaud.(Kabral 2007 lk 111) 1.3Tootmise järelfaas Järelfaas, mis algab pakendatud valmistoodangu lattu paigutamisest ja hoidmisest kuni hulgikaubandusse toimetamise, reklaamiga varustamise, garantiiremondi kindlustamise, utiliseerimiseni jne. Väga sageli langetatakse ostuotsus mitte toote
vasallil on kohustused vaid oma otsese senjööri ees, mida väljendas põhimõte „minu vasalli vasall ei ole minu vasall“. • -Teistsugune põhimõte maksis Inglismaal, kus kõik vasallid, hoolimata sellest, kelle käest nad oma valdused lääniks olid saanud, olid ühtlasi Talupoja kohuseks oli kanda oma koormised (kas rahas, põllumajandussaaduste või töö näol) ja kui see oli tehtud, ei olnud isandal õigust teda tema talust välja ajada; ta oli tinglik maaomanik Lisaks olid talupoja otsesel isandal tema ees ka kohustused – kaitsta talupoja mis tahes vägivallatsejate ja röövlite eest ja aidata teda ka muude hädade korral - Tõsi, varakeskajal talupoegade õigused mitme sajandi jooksul vähenesid (kuni suur osa oli muutunud pärisorjadeks), kuid juba 11.-12. saj hakkas pärisorjus Lääne-Euroopas taanduma ja valitsevaks sai raharendil põhinev suhe . - Venemaal kaotati pärisorjus alles 19. saj (püsis
3 kraadi C/1000m Tinglikult labiilses atmosfääris on keskkonna temperatuuri gradient suurem kui märgadiabaatiline ja väiksem kui kuivadiabaatiline. Missugune järgnevatest protsessidest muudab kihti labiilsemaks? Õhukihi läbisegamine, õhukihi tõstmine, õhukihi ülaosa jahutamine 8: Kui küllastumata niiske õhk on tõstetud nivoole, kus ta küllastub veeauruga ning muutub labiilseks, siis sellist tüüpi labiilsust kutsutakse: tinglik labiilsus Cumulus humilis pilvede kohal võib leida: stabiilse kihi Kastepunkt tõusvas termikus: langeb aeglasemalt kui temperatuur õhuosakeses Missugune(sed) lause(d) on õige(d)? Konvektsioon võib toimuda mere kohal, Rünkpilvede ümber on tavaliselt allaliikuvad õhuvoolud, Tõusvas õhus pilve sees on temperatuur kõrgem kui pilve ümbritsev õhk samal nivool Missugune järgnevatest protsessidest ei tekita pilvi? Õhuvoolude
pragmatism Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust. 2 fenomenoloogia Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad. relativism Tunnetusteoreetiline seisukoht, mille kohaselt teadmine on alati teatud viisil tinglik ja suhteline. Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsuse struktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist. Vastandiks sellele on absolutism, mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust. anamnese Teadmine on meeldetuletamine (Platon). induktsioon Üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav.
pragmatism Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust. 2 fenomenoloogia Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad. relativism Tunnetusteoreetiline seisukoht, mille kohaselt teadmine on alati teatud viisil tinglik ja suhteline. Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsuse struktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist. Vastandiks sellele on absolutism, mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust. anamnese Teadmine on meeldetuletamine (Platon). induktsioon Üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav.
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine – elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine – elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V – potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses
79. Suurim sümmeetrilise pingetsükli amplituudpinge, mida antud terasest ja antud konstruktsiooniga aste talub purunemata enam, kui 106 pingetsükli vältel. 80. Kohalik väsimusgraafik 81. 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtus - -1E3 =0,9 Rm 82. -1E3 =0,9 Rm =0,9 470=423 MPa 1000 pingetsüklit D 83. -1 =144 MPa - 1000000 pingetsüklit 84. Max, a = 96 MPa 85. 4 Max, a = 4 96 = 384 MPa tinglik väsimuspiir, mille korral saadakse varutegur S = 4 7 86. 87. Joonis 4: Kohalik väsimusgraafik 88. Eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni: 89. Varuteguri S = 4 korral peaks varras purunema 4000 pingetsükli järel. 90. Vastus 91. Antud konstruktsiooni tööressurss varutegurile S = 4 on N = 4000 pingetsüklit. 8
Standard Error 36,134229 Observations 60 ANOVA df SS MS F Significance F Regression 1 16856,6 16856,6 12,91018 0,000675 Residual 58 75729,59 1305,683 Total 59 92586,18 Coefficients Standard Error t Stat P-value Lower 95%Upper 95% Intercept 351,73616 9,447673 37,22993 3,5E-042 332,8246 370,6477 tinglik aeg t -0,967852 0,269366 -3,593074 0,000675 -1,507047 -0,428657 RESIDUAL OUTPUT Observation Predicted Lahutused Residuals Aproksimeerimisviga 1 350,76831 -78,76831 78,76831 3,479296 2 349,80045 -50,80045 25,40023 3 348,8326 105,1674 35,0558 4 347,86475 1,135251 0,283813
sisekuuskant-peaga, sisenelikant-peaga. 25. Kasutusvaldkonna järgi: masinakruvid, plekikruvid, puidukruvid. 26. Otstarbe järgi: kinnituskruvid, seadekruvid. 18. Millised poldi ja kruvimaterjalid on enam kasutatavad? 27. 1) Tava- ja legeeritud terased 2) Roostevabad terased 19. Kirjutada lahti tava- ja legeerterasest poldi omadusklass 8.8, 10.9 ja 9.8. 28. 8.8 tõmbetugevus 800 MPa, voolepiir 640 MPa, tinglik voolepiir 600 MPa, Katkevenivus 12%. 29. 9.8 tõmbetugevus 900 MPa, voolepiir 720 MPa, tinglik voolepiir 650 MPa, Katkevenivus 10%. 30. 10.9 tõmbetugevus 1000 MPa, voolepiir 830 MPa, tinglik voolepiir 830 MPa, Katkevenivus 9%. 20. Millest lähtudes valitakse poldi/kruvi kinnitusmomendi väärtus? Tugevusklassi ja diameetri järgi. 21. Millest lähtudes valitakse tikkpoldi keermestatud osa pikkuse? 31
George Gordon Byron (1788- 1824) Byronit peetakse romantismi üheks eredaimaks täheks, kui mitte geeniuseks. Byron sündis Londonis aga tema ema juured viivad Sotimaale tema isa oli laeva kapten John Byron. 10 aastaselt sai Byron oma vanaisalt lordi tiitli ja valdused. Ise on ta öelnud et ta tundis end aristokraatlikus seltskonnas nagu võõrkeha. Byron sündis puudega, ta nimelt lonkas pisut, kuid ta tegi tööd ja hiljem oli ta väga tubli ratsutaja ja ujuja. Õppis ta Harrow'i poistekoolis, edasi Cambridge Ülikoolis humanitaar teadusi. Tundis väga hästi Ladina ja Kreeka keelt. Ülikooli aastatesse kuuluvad esimesed luule katsetused. 1807 ilmub luulekogu ,,Jõude tunnid". Kuna Byron oli luuletaja väga avameelne oma muljetega nooruse armuelumuljetes siis kriitikute seal avaldas suure pahameele. Byron vastas kriitikute teravate pilgetele, oma uue poeemiga ,,Inglise Bardid ja S...
- Fovismi peetakse esimesks moodsa kunsti suunaks. - Impressionismis olevad värvitäpid muutusid laikudeks, mis olid iseseisvad ja ei tahetud enam saada optilist efekti. Kindlaid värve ei esinenud. - Fovism ei leidnud tunnustust, alguses oli fovism pilkesõna. - Fovismi arengule sai tähtsaks uuendusi soosiva züriiga näitused, eriti Pariisis 1903.aastal asutatud Sügissalong. 1905.aasta Sügissalongis hakkasid silma rühm noori kunstnikke. Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid olid aga puhtad ja kõlavad. Need maalid mõjusid erakordselt jõuliset, peaaegu metsikutena. Need olidki esimesed fovistid (kutsuti foovideks, mis tähendas prantsuse keeles fauves "metsikud"). - Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjunud värvidele. Henry Mattisse(1869-1954) - Oli Prantsuse maalikunstnik. - Fovistide rühmituse keskseim kuju.
Kohustus - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Komplekteerimistõstuk - tõsteseadmed, mida kasutatakse ladudes tükikauba komplekteerimiseks Konsolideerimine - kujutab endast kaupade kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti Konto - finantsarvestuse abivahend, varade, kohustuste, kapitali ja majanduslike protsesside jooksvate majandustehingute liigitamiseks Konventsionaalne - traditsioonile vastav, leppekohane, tinglik Krediit - laen Kulu - aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali Kvaliteet - toote omadus, kvliteet ja väärtus Kvantiteet - koguseline ulatus, kogus Käsikahveltõstuk - inimjõul töötav lihtne ja kerge tõsteseade, mis on mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks lühidistantsidel Külmladu - automaatse temperatuurireguleerimisega (küte ja jahutamine) ladu, kus
4.7. Kus paikneb liites lõikele töötava varda lõikepinna ohtlik punkt (punktid)? Kahe lõikele töötava pinna vahel 4.8. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas liites)? -kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; 4.9. Kuidas määrata liite suurima muljumisohuga detail? muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). 4.10. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Lihtsustuses: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) 4.11. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F -ühe kontaktiala (arvestuslik) koormus, [N]; 4.12. Kus paikneb tingliku muljumispinna ohtlik punkt (punktid)?*** 4.13. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget 4.14. Defineerige tugevustingimus muljumisele!
Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Neptuun, Uraan, Saturn, Jupiter, Marss, Maa, Veeenus, Merkuur ), veel kuulub Päikesesüsteemi mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Õigem olekski planeetide loetelus piirduda kaheksa planeediga. Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Et traditsioonid on teaduses tugevad ja enamik andmeid Pluuto kohta pärineb viimasest aastakümnest, nimetame Pluutot siiski planeediks.. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest.
7. Ristlõike B kohalik väsimusgraafik, määrata eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtus - 𝜎−1𝐸3 = 0,9𝑅𝑚 𝜎−1𝐸3 = 0,9𝑅𝑚 = 0,9 ∙ 470 = 423 MPa – 1000 pingetsüklit 𝐷 𝜎−1 = 150 𝑀𝑃𝑎 - 1000000 pingetsüklit 𝜎𝑀𝑎𝑥,𝑎 = 99 MPa 4 ∙ 𝜎𝑀𝑎𝑥,𝑎 = 4 ∙ 99 = 396 MPa – tinglik väsimuspiir, mille korral saadakse varutegur S = 4 Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) Eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni: Varuteguri S = 4 korral peaks varras purunema 4000 pingetsükli järel. 8. Vastus Antud konstruktsiooni tööressurss varutegurile S = 4 on N = 4000 pingetsüklit.
3,5 Komposiit 10,3 2,9 30 50 1,5 50 1,1 37 50 0 8... 1,61 31 ristikiudu 45 Vajalikud valemid arvutuste jaoks: Rm= Rp= A=*100% Tähised: F- teimikule rakendatud jõud S -teimiku pindala(0-alg, 1-lõpp) L- teikiku pikkus(0-alg, 1-lõpp) Rm - tõmbetugevus Rp - tinglik voolavuspiir E materjali vastupanu elastsele deformatsioonile ehk elastsusmoodul A katkevusvenivus (suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) Vastupidavus löökkoormusele: Teimiku soone tüüp Nurgad Purustustöö Katsetustemperatuur Purunemispinna kraad KU või KV J iseloom
.................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia merenining kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. 3 Üld info euroopa kohta
Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulka kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Need kõik on omavahelt tihedalt seotud ja niisugune jaotus seega mõneti tinglik. Kuid neil on igalühel oma seaduspärasused. 2 2 Aistingud. Aisting tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni nähtuste ja esemete üksikomaduste kohta ning tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile.Aistingud on jaotatud meelte järgi nägemis-,kuulmis-,haistmis-,maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistinguks
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
Vali üks või enam: 1. ReH= 615; Rm= 660; A50= 17,5 2. ReH= 400; Rm=800; A50=9 3. ReH=100; Rm=400; A50= 0,5 Küsimus 16 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Arvutada tõmbetugevuse Rm, kui jõud Fm on 9829 N ja teimiku ristlõike pindala Sο on 107 mm2. Vastus anda sajandiku täpsusega. 91,86 Vastus: N/mm2 MPa Küsimus 17 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2 on 11300 N ja teimiku ristlõike pindala Sο on 159 mm2. Vastu esitada kümnendiku täpsusega 71,1 Vastus: MPa N/mm2 Küsimus 18 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Arvuta katkeahenemine Z, kui teimiku esialgne ristlõike pindala on 96 mm2 ja teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas on 30 mm2. 68,75
tarbjarühmadele 47. klient- tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga 48. kogukapital- on ettevõtte omanikele kuuluv capital, mis näitab äriühingu omanike osaluse suurust vara ja raha näol, sh ka kohustused (võlad) 49. kombineeritud struktuur- ühitatakse territoriaalne struktuur tootelise või kliendikeskse struktuuriga 50. komponent- koostisosa 51. konventsionaalne- tavapärane, kombekohane; leppekohane, tinglik 52. krediit- laen 53. kvaliteedimärk- näitab toote vastavust riiklike või rahvusvaheliste standardite nõuetele 54. kvaliteet- hea, halva kvaliteediga toodang 55. kvantiteet- koguseline ulatus, kogu 56. käibeartikkel- annab suure osa alarühma käibest. On tihti tarbijale indikaator, mille järgi osutatakse kogu hinnataseme ja selle sooduse üle M 57. manuaalne- käeline, kätega tehtav 58. mini laod- poolautomaatne laosüsteem, mille puhul siirdakse automaatselt
Teema: Muusikaieater: operett, muusikal 1. MUUSIKAL Muusikal (inglise keeles musical) on muusikaline lavateos, mille sisu avatakse kõnedialoogide ja tantsu kaudu. Lavateoses on esindatud avamäng, vahemängud, soololaulud, koorilaulud, kõnedialoogid ja erinevad tantsud, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad läbi etenduse igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis esitatakse sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata, nautida ettekannet ja elada sisse teose atmosfääri. Samas, muusikalizanri arenedes on operetlikke tantsuosi või kooripartiisid lisandunud ka muusikali zanrisse, nii et kahe (opereti ja muusikali) zanri piiri on sageli eristamatud ja kattuvad omavahel
populatsiooni asustustihedus on suur, on ka parasiitide arvukus suurim ja levimine kiireim. Inimese veresoontes elavad parasiitsed imiussid. Moskiitod ja sääsed on ühtaegu nii parasiidid kui ka teiste parasiitide edasikandjad. Seenelill on taim, mis ise ei fotosünteesi vaid näppab toitained puujuurtega kokkukasvanud seeneniidistikust. Parasitism võib olla ka liigisisene. Mutualism kitsamas tähenduses vastastikku kasulik kooselu. Võib olla tinglik, sellisel juhul võivad liigid elada ka omaette. Näiteks sambliku moodustavad seen ja selle niidistiku vahel elav vetikas, liblikõieliste juuremügarates elavad lämmastikku siduvad bakterid. Mutualism on ka taimtoidulise imetaja ja tema seedeelundkonnas elutsevate bakterite omavaheline seotus. Kommensalism kooseluvorm, mille puhul üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju aga puudub. Näiteks puutüvedel kasvavad sambad ja samblikud.
Kordamine arvestustööks 1. Üldkogum (uurimisobjekt, populatsioon) on teatud nähtuste (objektide) hulk, mida soovitakse objektiivsete meetoditega tundma õppida. 2.. Valimiks nimetatakse teatud hulka üldkogumi elemente, mille mõõtmisandmed on uurija käsutuses. Esinduslik valim. 3. Valimi mõõtmisandmed moodustavad andmestiku. Rühmitamata ja rühmitatud andmestik. 4. Arvuline tunnus pidev, diskreetne. Pidev võib omada väärtusi mingil lõigul. Diskreetne arvuliste tunnuste võimalike väärtuste hulk on lõplik või loenduv 5. Mittearvuline tunnus järjestustunnus, nominaaltunnus. Järjestustunnus mittearvuline tunnus, mille väärtused on järjestatavad (Krafti klass, puistu Orlovi boniteet). Nominaaltunnus mittearvuline tunnus, mille väärtused pole järjestatavad. 6. Juhuslik suurus ehk juhuslik muutuja suurus või muutuja, mille väärtus enne mõõtmist või katset ei ole teada. 7. Kuidas on defineeritud jaotusfunktsioon? Jaotusfunktsiooni sk...
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test
taimedel vaja. Kõige rohkem (kõige suurema osa massist) on taimedes süsinikku (45%), hapnikku (42%) ja vesinikku (6,5%). Taimed saavad selle kätte veest ja õhu süsihappegaasist; need kolm elementi moodustavad üle 90% taime massist. Toiteelementide jaotus: 1. Kvantitatiivsest vajadusest lähtudes. makroelemendid C, O, H N, P, K - esmajärgulised makroelemendid, jaotus tinglik. Ca puudus on ainult happelistes muldades, lupjamine ka Mg. Kui on S puudus tuleb anda orgaanilist väetist. Ca, Mg, S - teisejärgulised makroelemendid. Sisaldus taimede kuivaines võib kõikuda 10%-40%. poolmikroelemendid Fe, Mn, (Si, Al). mikroelemendid B, Cu, Mo, Zn, Co, (Na, Cl). Parandavad saagi kvaliteeti (10 3 10-5). ultramikroelemendid Sr, Cd, Cs, Rb jt. Taim vajab üliväikestes kogustes (10 -6 10- 12
ja majandamine, kui ka inimese elukvaliteedi parandamine põhiliste eluvajaduste rahuldamise kaudu (st ka puhta joogiveega varustamist). Nii põllumajandus kui inimasumid tarvitavad suurtes kogustes vett ning see vajab puhastamist. Tänapäevased kontsentreeritud ning intensiivsed veepuhastustehnoloogiad on energiamahukad ning kallinevad järjest. Ka säästlikkus keskkonna suhtes on vaid tinglik: puhta vee saamiseks põletatakse süsihappegaasiks nii jääkvee orgaanilised jäätmed kui ka kütteained. Eesti looduslikes tingimustes oleks otstarbekam teistsugune veepuhastustehnoloogia märgalapuhastid. Vee säästlik tarbimine koduses majapidamises Keskkonnateadlikkusel on oluline osa selles, kui keskkonnasõbralikult inimesed käituvad oma isiklikus elus ja koduses majapidamises. Keskkonnateadlikkus tähendab inimese teadmisi keskkonnaprobleemidest,
5. Lõhketööde ohutute kauguste arvutamine 5.1 Ohutu kaugus kildude laialilennu järgi Lõhketööde ohutu kaugus kildude laialilennu järgi on ära toodud Tabelis 13.1 [1, lk60] Väikelaenguaukude meetodil kaljuste kivimite lõhkamisel pealmaatöödel on ohtliku ala minimaalne raadius 200m. Kivimitükkide laialilennu ohtliku tsooni raadiused arvutatakse järgmiselt: W=5Wmax/7 W=5*1,9/7=1,7m kus Wmax - pikim vähim vastupanujoon, m W - tinglik vähim vastupanujoon, (1,7m) Seega järeldub Tabelist 13.2 [1, lk61], et ohtliku tsooni raadiused on: Inimestele: 200m Masinatele: 100m 5.2 Seismiliselt ohutu kaugus Korraga ühes viites lõhatav seismiliselt ohutu summaarne laeng arvutatakse valemiga: Qohutu=v2*r2,7/K2 Qohutu=32*6502/2502=5665,4kg Kus v - kaitstava objekti suurim lubatav võnkekiirus. Antud juhul korduval lõhkamisel,
26. Bütsantsi kiriku põhiplaan oli enamasti ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga või võrdhaarse kreeka risti kujuline. 27. Ravenna kirikud on eriti kuulsad mosaiikide poolest. 28. Bütsantsi mosaiigid: figuurid saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud, toretsevad riided, väikesed näod, kalliskividena säravad värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega taotle looduslike värvivarjundite jäljendamist, figuuride kuldne taust on täiesti tinglik, figuurid on tasapinnalised ja neid ümbritsevat ruumi pole püütud kujutada, mosaiigid tagavah rõhutada, et nad pole mingi konkreetse sündmuse kujutis, vaid väljendavad kõikvõimsa keisri ja tema kaaskonna ajatut, igavest kohalolekut. 29. Vanavene kunsti peetakse bütsantsi kultuuri järglaseks, kuna bütsantsi riigiga tekkis idaslaavi hõimudel kokkupuuteid. 30. Novgorodi stiilis kirikud olid lihtsad, ranged tsentraalehitised, ruudukujulise põhiplaaniga. 31
omalaadne zanrikriitilisus. Romaani võimutsemisperioodidel ,,romaniseeruvad" suuremal või vähemal määral kõik teised zanrid: romaniseerub draama (Ibseni ja Hauptmanni draamad, naturalistlik draama tervenisti), poeem (nt Don Juan), isegi lüürika (Heine lüürika). Oma vana kanoonilisust alalhoidvad zanrid aga muutuvad stilisatsiooniks. Kui romaan muutub valitsevaks zanriks kirjanduses, omandab rangelt kanooniliste zanride tinglik keel teistsuguse kõla need zanrid hakkavad kõlama teisiti kui ajal, mil romaan veel ei kuulunud suurde kirjandusse. Zanrite romaniseerumine nad muutuvad vabamaks ja plastilisemaks, nende keel uueneb kirjakeeleväliste keelendite ja kirjakeele ,,romaanilike" kihtide arvel, nad dialogiseeruvad, neisse tungivad eneseparodeerimise elemendid, naer, iroonia ja huumor ja mis kõige olulisem romaan toob neisse probleemsuse, mõtte spetsiifilise lõpetamatuse ning
imetlev. Renoiri parimad maalid valmisid ajavahemikul 1875 1885. Portree- ja figuurimaalide kõrval maalis ka maastikke, linnavaateid ja natüürmorte. 8:)Mida armastasid maalida tähtsamad impressionismi kunstnikud ja kus nad tavaliselt maalisid? Impressionistid olid kunstnikud, kes ei otsinud mingit erilist huvitavat sisu oma teostele vaid nad maalisid tavalisi esemeid, maastikke, linnavaateid ja omaaegseid inimesi. Nimetus ,,impressioon" mulje on tinglik väljend. 9:)Millised kunstnikke peetakse postimpressionistideks?POSTIMPRESSIONISTID- kunstnikud, kes tegelesid mõnda aega impressionismiga, kuid pettusid selles ja valisid uue suuna (iga kunstnik erineva), seetõttu on postimpressionismi raske pidada konkreetseks stiiliks või vooluks. Kasutatakse ainult prantsuse kunsti kohta 10:)Iseloomusta Vincent van Goghi loomingut .Varasem looming kujutas rahutute pintslilöökidega
34. Mis põhjustab maavärinaid ? Maavärinaid võivad põhjustada: - Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged tektoonilised maavärinad - Vulkaanipursked - vulkaanilised maavärinad - Maapinna sisselanged - langatusvärinad - Inimtegevus - tehnogeensed Enamlevinud maavärinad on tektoonilised (95%). 35. Millega iseloomustatakse maavärina võimsust ? Mavärina võimsuse iseloomustamiseks kasutatakse nn. Richteri skaalat. Aluseks on tinglik ühik - magnituut (M). 36. Kuidas jaotatakse vulkaane ? Tavaliselt kasutatakse vulkaanide puhul kõige tavalisemat jaotust: lõhe- ja lõõrvulkaanid. 37. Millised on vulkaaniliste pursete produktid ? Vulkaaniliste pursete produktid võivad olla gaasitaolised, vedelad või tahked. Tavaliselt eralduvad esmalt gaasid ja aurud, siis tahked kivimiosakesed ja lõpuks vedel laava. Gaaside eraldumine jätkub ka hiljem. 38. Mis kihid moodustavad maakoore ülaosa ?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
