3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoosus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakeste (või kihtide) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. On dünaamiline, kinemaatiline ja tinglik viskoossus. Sõltub temperatuurist. Tehniliselt määratakse viskoossus tavaliselt 50 ºC juures. Tinglik viskoossus on väljavooluaeg võrrelduna veega (suhe). Uuritava õli maht määratakse mõõtekolviga (maht mõõtekriipsuni 200 ml). Töö käik a) Viskosimeetri veevaru määramine Mõõdetakse 6 korda 200ml destilleeritud vee väljavooluaega 20ºC juures. . b) Vedelkütuse tingliku viskoossuse määramine
1.Tõmbeteimi katsega määratavad materjalide tugevus ja plastsusnäitajaid, nende valemid. TUGEVUSNÄITAJAD: Tõmbetugevus (tugevuspiir) on maksimaaljõule vastav mehaaniline pinge Rm = Fm / So Voolavuspiir (ülemine, alumine, tinglik), Re=Fe/So, Rpo,2=Fp0,2/So (tinglik). Voolavuspiir on pinge mis vastab voolavusjõule. Fe=Väike painutus tekib plastidel, Fm=Kaela tekkimine plastidel PLASTSUSNÄITAJAD: Katkevenivus A = (L Lo) : Lo x 100 %, kui mitu protsenti on võimeline mingi materjal venima enne purunemist. Lo- Teimiku algmõõtepikkus, L-Teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist. Katkeahenemine Z = (So S) : So x 100 % So-Teimiku algristlõikepindala, S-teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas. 2.Löökpainde katsega määratavad materjalide purustustöö normeeritud näitajaid, nende seos katsetemperatuuridega. Tähistus. Sitkus on materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. Plastsus on materjali võime purunemata muuta oma kuj...
Fovism-sai alguse 20.sajandil Prantsusmaal. Eesmärgiks on väljendada kunstniku meeleolu mingi objekti vaatlemisel. Teematikaks on inimesed, esemed, olustik. Vormikäsitlus on tinglik joonistus, täpne vormi ja oluline ei ole ruumikujutamine. Värvikäsitluseks on erksad värvid, selged värvipinnad, sageli tegelikkusele vastupidine. Fovismi tähtsaim esindaja Henri Matisse ,,Madame Matisse". Kubism- on kunstivool 20.sajandi algused. Mõjutused on tulnud Cezanne'i loomingust ja aafrika neegiplastikast (skulptuurid). Eesmärgiks on kujutada nähtavaid objekte nende geomeetriliste põhivormidena, lahutades need osadeks ja pannes uutmoodi kokku. Üheks eesmärgiks on veel näidata üht eset korraga mitmest küljest. Temaatika on esemed, majad ja inimesed. Tehnika on maal ja kollaaz. Värvikäsitlus: värv on teisejärguline, sageli pruunid ja hallid toonid. Pablo Picasso on kubismile alusepanija ,,Avignoni neiud". Abstraktsionism-20.sajandil tekkinud kunstivoo...
Taimekooslus e fütotsönoos- Taimekoosluste piiritlemie on tinglik- kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum- taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsamm üleminkuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum- kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest: Looduslik kooslus- kuhu inimene pole sekkunud, nt rabad Poollooduslikud kooslused- inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel nt taimeliigid on looduslikud aga inimene niidab seda kooslust ja tänu sellele kooslus püsib, ei võsastu ega metsastu Kultuurkooslused- inimtekkelised nt aiad, põld, kultuurrohumaa, inimene ise otsustanud mis teem Eluvorm- sarnaste org rühm. Taimnedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelemiseks evolutsiooni vältel ku...
Töö eesmärk: Tutvuda plastse ja hapra materjali käitumisega tõmbel ja määrata olulisemad tugevuskarakteristikud. Katsekeha Nr. 1: TERAS Tõmbetugevus Rm Rm== = 578,92 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 549,77 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 9,02% Katkeahenemine: Z Z=*100%= *100%= 58,81% Katsekeha Nr.2 ROOSTEVABA TERAS Tõmbetugevus Rm Rm== = 685,93 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 367,28 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 51,28% Katkeahenemine: Z Z=*100%= *100%= 70,07% Katsekeha Nr.3 MESSING Tõmbetugevus Rm Rm== = 404,79 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 349,65 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 30,71% Katkeahenemine: Z Z=*100%=*100%= 73,52% Katsekeha Nr.4 ALUMIINIUM Tõmbetugevus Rm Rm== = 371,32 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 185,56 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 21,04% Katkeahenemine: Z Z=*100%= *100%= 68,14% Diagrammil toimuvate protsesside kirjeldus Terase diagrammil näeme, et teras ...
Kontrollküsimused Laboritöö nr. 1 1. Mis on tõmbetugevus,kuidas seda määratakse? Tõmbetugevuseks nimetatakse tõmbekatsel esinevat suurimat pinget,mille korral katsekeha veel ei purune.Tõmbetugevus on maksimaalsele jõule vastav pinge Rm=Fmax/S0 2. Mis on voolavuspiir, tinglik voolavuspiir ja kuidas neid määratakse? Koormus üle proportsionaalsuspiiri kutsub esile teimiku jääva pikenemise. Plastsete metallide( puhas raud, vask) tõmbediagrammil esineb voolavusplatvorm, millest järeldub, et metall voolab ilma jõudu suurendamata. Voolavuspiiriks nimetatakse pinget mis vastab voolavusjõule. Enamiku sulamite tõmbediagrammidel voolavusplatvorm puudub, mistõttu voolavuspiiri asemel kasutatakse tinglikku voolavuspiiri. Tinglik voolavuspiir määratakse
kahju hüvitamist.) 3.3. Kuidas saab kaitsta oma õigusi töötaja, kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles koondades üle 10 aastat tööandja juures töötanud töötaja majanduslikel põhjustel esitades 14.12.2011 töötajale kirjaliku ülesütlemisavalduse, milles teatab alljärgmist: Lp Uuno Meister Pikk 111-11, Tartu linn 50606 14. detsember 2011. a Avaldus 07.03.2000. a sõlmitud töölepingu nr 2 erakorraliseks ülesütlemiseks majanduslikel põhjustel Osaühingu Tinglik ja Uuno Meister`i vahel on 07. märtsil 2000. a sõlmitud tööleping nr 2, mis käesoleval ajal kehtib 05.07.2009 kokku lepitud muudatustega, mille alusel töötab Uuno Meister Osaühingus Tinglik tähtajatult ehitusmaterjalide müügiesindaja ametikohal. Osaühingu Tinglik töömahu analüüs näitab, et 2011 aasta sügiseks saavutatud ning edaspidi prognoositavate müügimahtude haldamiseks piisab juhatajast ning ühest täiskohaga töötavast
Student Response Answer: 126,99 Units: N/mm2 Score: 6/6 6. Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lo=100 mm ja teimiku pikkus pärast purunemist on L1=113,28mm Student Response Answer: 13,28 Units: % Score: 6/6 7. Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2=15 756N ja teimiku ristlõike pindala So=13mm2 Student Response Answer: 1212 Units: N/mm2 Score: 6/6 8. Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Student Response Feedback A. Katkeahenemine on nii plastsus kui ka sitkusnäitaja B
Rm=Fm/S0, kus Fm – maksimaaljõud ja S0 – teimiku algristlõikepindala. 2. Milline on seos materjali tõmbetugevuse ja kõvaduse vahel? Mõlema puhul on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformeerumisele. Vastupanuvõime tugevale koormusele. 3. Selgita tähised HBW, HV, HBS HBW – Brinelli kõvadusaste tähistus(kõvasulamkuul) HV – Vickersi meetodi kõvadusarvu tähistus HBS – sama mis essa aga (teraskuul) 4. Mis on voolepiir, tinglik voolepiir ja kuidas neid määratakse? Voolepiir on piir, millest all poolt on detailil elastne deformatsioon ehk taastab peale jõu kaudumist oma orginaal mõõtmed...ning voolepiir punktist üleval pool on plastne deformatsioon ehk peale jõudude eemaldumist säilitab detail oma kuju ja mõõtmed. Tinglik voolepiir on märgitakse kokkulepitult pingele kus keha on pikenenud oma alg mõõtmetest 0,2% võrra. Määratakse tõmbediagrammi abil, mõjuv jõud jagatud keha alg ristlõikepindalaga.
plastsele deformatsioonile Score: 5/5 Küsimus 5 (6 points) Arvutada tõmbetugevus Rm, kui jõud Fm=11453N ja teimiku ristlõike pindala So=34mm2 Student Response: 336.85 N/mm2 Score: 6/6 Küsimus 6 (6 points) Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lo=100 mm ja teimiku pikkus pärast purunemist on L1=118.83mm Student Response: 18.83 % Score: 6/6 Küsimus 7 (6 points) Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2=12849N ja teimiku ristlõike pindala So=70mm2 Student Response: 183.56 N/mm2 Score: 6/6 Küsimus 8 (6 points) Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides
plastsele deformatsioonile Score: 5/5 Küsimus 5 (6 points) Arvutada tõmbetugevus Rm, kui jõud Fm=12849N ja teimiku ristlõike pindala So=70mm2 Student Response: 183.56 N/mm2 Score: 6/6 Küsimus 6 (6 points) Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lo=100 mm ja teimiku pikkus pärast purunemist on L1=125.71mm Student Response: 25.71 % Score: 6/6 Küsimus 7 (6 points) Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2=8258N ja teimiku ristlõike pindala So=81mm2 Student Response: 101.95 N/mm2 Score: 6/6 Küsimus 8 (6 points) Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides
võlliga ülekantav võimsus - võlli pöörlemise nurkkiirus rad/s Leitakse ka D2 Kuna F 2,5f siis D2 = 1.6*140 = 224 mm 2.2 Painutavad koormused PAINUTAVAD koormused = rihmaharude tõmbejõu Rihmade poolt rihmarattale ülekantav moment M = FR - fR = (F - f )R F - Vedava rihmaharu tõmbejõud f - Veetava rihmaharu tõmbejõud R - Rihmaratta "tinglik" raadius (kiilrihma puhul rihma keskmine radius Suure rihmaratta tinglik radius Väikese rihmaratta tinglik raadius 2.2.1 Seos rihmaharude jõudude vahel Selles ülesandes ei analüüsita rihmülekande konstruktsiooni, seega 2.2.2 Rihmaharude tõmbejõud Rihmarataste poolt võllile ülekantav moment M = (F f) R = (2 f - f )R = fR => ; F = 2f Suure rihmaratta rihmade jõud F1 = 2f = 2*390 = 780 N Väikese rihmaratta rihmade jõud
E. Materjali võime purunemata taluda koormust. Score: 3/3 5. Arvutada tõmbetugevus Rm, kui jõud Fm=10 966N ja teimiku Answer: Units: Score: 2,1/3 6. Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lo= pärast purunemist on L1=113,28mm Answer: Units: Score: 3/3 7. Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2=11 So=72mm2 Answer: Units: Score: 2,1/3 8. Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Student Response A. Katkeahenemine ja katkevenivus on alati sama suured v B. Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemisko C. Katkeahenemine on plastsusnäitaja. D. Katkeahenemine on nii plastsus- kui ka sitkusnäitaja
b. Mõlemad on staatilised koormamise viisid c. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem d. Sitkete materjalide voolavuspiir (tinglik voolavuspiir) on nii tõmbel kui survel samasuured Score: 10 / 10 Küsimus 7 (10 points) Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 15862N ja katsekeha ristlõike pindala S=33mm2 Student Response: 480.66 N/mm2 Score: 10 / 10 Küsimus 8 (10 points) Leida materjali survetugevus Rm kui Fm = 20249N ja katsekeha ristlõike pindala S=98mm2 Student Response: 206.62 N/mm2 Score: 10 / 10 Küsimus 9 (10 points) Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Student Response: Õppija Vastuse variandid
surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale. Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud.Inimeste kehakumeruste edasiandmiseks on kasutatud varje, ka ehitiste kujutamisel on püüeldud ruumilisuse poole. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste
Tõmbeteim ei erine surveteimist b. Mõlemad on staatilised koormamise viisid c. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem d. Sitkete materjalide voolavuspiir (tinglik voolavuspiir) on nii tõmbel kui survel samasuured Score: 10 / 10 Küsimus 7 (10 points) Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 16766N ja katsekeha ristlõike pindala S=50mm2 Student Response: 328.6 N/mm2 Score: 10 / 10 Küsimus 8 (10 points) Leida materjali survetugevus Rm kui Fm = 20261N ja katsekeha ristlõike pindala S=37mm2 Student Response: 547.59 N/mm2 Score: 10 / 10 Küsimus 9 (10 points) Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus
jääkdeformatsioon on 0.2% 3) Materjali tugevust 4) Katkevenivus- suhteline pikenemine protsentides purunemiseni Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides 5) Materjali plastsust 6) Katkeahenemine ja katkevenivus 7) Reh- (ülemine voolavuspiir) pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist Rel- (alumine voolavuspiir) pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel Rp- tinglik voolavuspiir (2) 8) Kuna tõmbeteimil väheneb koormamise käigus teimiku ristlõikepindala, siis tugevuspiiri Rm väärtused ei kajasta tegelike pingeid. Plastsete materjalide korral võib Rm vaadelda kui vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile. 9) 10) Löögisitkuse näitajaks on purustamiseks kulunud töö dzaulides 11) Külmhaprus- materjali hapruse suurenemine (sitkuse vähenemine) madalal temp 12) T50- temp, mille juures purunemispildis on vähemalt 50% kiulist pinda
Didentaatne ligand (ka bidentaatne) Didentaatsed ligandid 1,10-fenantroliin Tiitrimine aminopolükarboksüülhapetega *Avastamine, Schwarzenbach *Etüleendiamiintetraetaanhape (EDTA) ehk kompleksoon II *Etüleendiamiintetraetaanhappe dinaatriumi sool ehk kompleksoon III ehk triloonB *Struktuur *Nitrilotrietaanhape (NTA) ehk kompleksoon I EDTA EDTA happelised omadused Astmeline dissotsiatsioon EDTA CaEDTA Kompleksi püsivuskonstant Kompleksi tinglik püsivuskonstant Kompleksi tinglik püsivuskonstant Kompleksi tinglik püsivuskonstant Tiitrimiskõver Tiitrimiskõverate arvutamine Näide: Arvutada tiitrimiskõvera punktid kui 50,0 ml 0,005M Ca2+ lahust tiitriti 0,0100 M EDTA lahusega puhverlahuse juuresolekul pH väärtusel 10,0. * Kompleksi tingliku püsivuskonstandi arvutamine Tiitrimiskõvera punktid enne ekvivalentpunkti
Kordamis küsimused: Tehnomaterjali praktikum- TÕMBETEIM 1.Mis on tõmbetugevus, kuidas seda määratakse? Maksimaaljõule (Fm) vastav mehaaniline pinge, määratakse maksimaaljõu ja teimiku algristlõike pindala jagatisega. (vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile) 2.Mis on voolepiir, tinglik voolepiir ning kuidas neid määratakse? Voolepiir on piir, millest all poolt on detailil elastne deformatsioon ehk taastab peale jõu kaudumist oma orginaal mõõtmed...ning voolepiir punktist üleval pool on plastne deformatsioon ehk peale jõudude eemaldumist säilitab detail oma kuju ja mõõtmed. Tinglik voolepiir on märgitakse kokkulepitult pingele kus keha on pikenenud oma alg mõõtmetest 0,2% võrra. Määratakse tõmbediagrammi abil, mõjuv jõud jagatud keha alg ristlõikepindalaga.
teisi. Eesti keeles on rõhu ülesanne tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele kõige väiksem rütmiüksus. 1) Rõhulisele silbile järgneb üks rõhutu silp : e-ma 2) Rõhulisele silbile järgneb kaks rõhutut silpi : Tüd-ru-kud Välde. Lühike häälik : g,b,d. Pikk häälik : k,p,t. Ülipikk : kk,pp,tt. 1 välde. esineb ainult lühikutes silpides. Nt: ka-la ( 1.välde on lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus) 2.välde.- pikkades silpides.Nt:väl-de. (2.välde on pika silbi pikkuse tinglik nimetus.) 3.välde. ekstra rõhk. Nt: lau-lu. Lühike - Silp - Pikk | | Tavaline rõhk tavaline rõhk ekstra rõhk | | |
Nii algab paljudel madalsüsinikterastel vooleaste hambaga. Sel juhul eristatakse ülemist voolepiiri y,ül - suurimat pinget enne vooleastme moodustumist - ja alumist voolepiiri y,al - pinge madalaimat väärtust voolamise vältel. Vahel vooleaste polegi märgatav. Sellist terast iseloomustatakse tingliku voolepiiriga - pingega, mille juures moodustub küllalt suur jääkmoone. Tugevuspiir ehk tõmbetugevus u Suurim katses registreeritud tinglik pinge: u =maxF/A0 Metalli plastsus Võime omandada olulist jääkdeformatsiooni. Plastsust iseloomustatakse kahe kaudse karakteristikuga: Katkevenivus purunenud katsekeha mingil mõõtepikkusel määratud keskmine suhteline jääkpikenemine: 0 ¿ l 0 x 100 kus u =l-lu on pikkuse muut, mis on mõõdetud purunemise järel. Siin l u on mõõtebaasi lõppikkus. Katkeahenemine
Student Response Value Answer: 171,0116279 70% 171 Student Response Value Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 3/3 6. Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on pikkus pärast purunemist on L1=124,62mm Student Response Value Answer: 24,62 70% 24,62 Units: mm 0.0% % Score: 2,1/3 7. Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2=12 pindala So=70mm2 Student Response Value Answer: 183,5571429 70% 184 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 3/3 8. Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Student Response A. Katkeahenemine on nii plastsus- kui ka sitkusnäitaj B. Katkeahenemine ja katkevenivus on alati sama suured väärtused C
So=22mm2 Student Response Answer: 671,23 Units: N/mm2 Score: 3/3 6. Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lo=100 mm ja teimiku pikkus pärast purunemist on L1=133,31mm Student Response Answer: 13,31 Units: % Score: 0,9/3 7. Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2=10 966N ja teimiku ristlõike pindala So=80mm2 Student Response Answer: 137,08 Units: N/mm2 Score: 3/3 8. Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Student Response A. Katkeahenemine on nii plastsus- kui ka sitkusnäitaja B. Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala
Part1 1.1905. vapustasid publikud nn. metsikud s.o Fovism 2.Neist Albert Marquet on kujutanud paljudel oma töödel veega ja raudteega seotud motiive 3.Saksamaal levinud EKSPRESSIONISMI tekkimise põhjusteks peetakse: I Maailmasõja eelaimus/lootusetus,väljapääsematus/elu peale sõda, sõjakoledused, elu varjuküljed/ teemaks inimene ja teda ahistav ühiskond 4.Kubismi iseloomustab vormis Geomeetriseerimine(vormi moonutamine), Värvis: pruunikas, hall, rohekas, tuhmid ja tumedad toonid. 5. 3 uue kunsti suuna Kubismi, Futurismi ja Sürrealismi loomises osales ka Hispaaniast päris ja Prantsusmaal töötanud Pablo Picasso(1881-1973), kelle töödest kuulsaim on Cezanne´I stiilis Avignioni neiud ja 1937a. Hispaania küla mälestuseks maalitud teos Guernica 6.Liikumise teekonda püüdsid omapäraselt fikseerida Futuristid, kellede hulka kuulub ka Giacomo Balla tööga Ketikoera Dünaamika Part2 1.Nn. metsikute töid iseloomustab : ...
Võime vastu panna deformatsioonidele. 3. Milles seisneb Hooke'i seadus? Traadi pikenemine l on materjali elastse käitumise piirides - võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega l , pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A. 4. Mis on materjali proportsionaalsuspiir? Proportsionaalsuspiir, suurim pinge (punktis A), mille korral kehtib veel Hooke'i seadus. 5. Mis on materjali voolavuspiir? Pinge, mis vastab voolamisjõule. 6. Mis on materjali tinglik voolavuspiir? Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge, mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 7. Mis on materjali tugevuspiir? tugevuspiir Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge. Tõmbetugevus (ehk tugevuspiir) Rm, suurim pinge (punkt D), mida materjal talub 8. Milles seisneb tugevusvaru? Tugevusvaru peab olema igal konstruktsioonil, et see püsiks ka äärmuslikes oludes. 9. Mis on varutegur?
Suhtlemine Otsene kaudne Miks? Grupid jagunevad: 1-suur/väike 2.ametlik(formaalne) ja mitteametlik (mitteformaalne) 3. reaalne/tinglik/etalon Grupi 3 põhitunnust: 1) Suht püsiv koostis 2) Sarnased eesmärgid 3) Erinevad omavahelised suhted Sotsuomeetria - juht /liider, kaaslane / sõber Konformsus - indeeritu(suur!?), tõrjutu(kiusav?!) 1) Stampväljendid 2) Faktid 3) Mõtted, ideed 4) Tunded 5) Täielik usaldus Suhtlemisviisid 1) Intiimne 0 45cm 2) Personaalne 45 120cm 3) Sotsiaalne 120 360cm 4) Avalik 360 -
ahelindeks ahelindeks teguriindeks, hindade muutumisest põhjustatud käibe muutus indeksanalüüs muutuva struktuuri indeks, püsiva struktuuri indeks muutuva struktuuri indeks, struktuurinihete, püsiva struktuuri tinglik hind, struktuurinihete indeks tööviljakus fisheri indeks, laspeyres indeks, paasche indeks test 5 vastandsündmuse tõenäosus sõltumatud statistiline tõenäosus, klassikaline tõenäosus, täielik süsteem teoreetiline tõenäosus, tinglik tõenäosus välistavad juhuslik suurus, jaotusfunktsioon pidev juhuslik suurus, jaotusseadus, jaotusfunktsioon keskväärtus diskreetne juhuslik suurus, dispersioon, integraal, mediaan, ülemine rada 19. 15, binoomjaotus, parameetrid, parameeter Test 6 pidev, diskreetne, poissoni jaotus, jaotusseadus jaotusseadus, eksponentjaotus normaaljaotus, normaaljaotus normaaljaotus negatiivne väärtus poissoni jaotus Test 7
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut MATERJALI JA VALMISTUSTEHNOLOOGIA VALIK MTM0030 Ainetöö ülesanne Üliõpilane: Juhendajad: Priit Kulu, Fjodor Sergejev Kood: Esitamise aeg: 08.12.2010 Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1.Ülesanne:..................................................................................................................................3 2.Detaili/toote eskiis....................................................................................................................4 3.Detaili töötingim...
60 60 Nüüd saan leida pöördemomendi, kusjuures on teada, et mida väiksem on võlli pöörlemiskiirus, seda suurem on pöördemoment, ehk väänav koormus. P 5500 M= = =21,89 ≈ 21,9 Nm ω 251,3 2.2 Painutavad koormused Painutavad koormused = rihmaharude tõmbejõud. Rihmade poolt rihmarattale ülekantav moment: M=F*R-f*R=(F-f)*R, kus F – vedava rihmaharu tõmbejõud, f – veetava rihmaharu tõmbejõud ning R – rihmaratta tinglik raadius. Valemi saame tuua kujul: M=(F1-f1)*R1=(F2-f2)*R2, kus indeks nr.1 kuulub väiksemale rihmarattale ning indeks nr.2 kuulub suuremale rihmarattale. Väikese rihmaratta tinglik raadius: R1=D1/2=140/2=70mm Suure rihmaratta tinglik raadius: R2=D2/2=280/2=140mm Kuna praegu pole teada rihmaharude tõmbejõudusid, tuleb need leida. Hetkel teame vaid seost F=2,5f. Lähtuvalt tollest seosest, saame momendi valemi viia kujule: M=(2,5f-f)R=1,5f*R.
Meister ja margarita Raamat koosneb kahest osast.Selle teose kirjutamine võttis Mihhail Bulgakovil küllaltki kaua aega ta kirjutas seda 19291940 s.t. 11 aastat.Teos on kirjutatud kõrvalvaataja silme läbi.Esimese osa sündmused ei järgne üksteisele loogilises ajalises järjekorras, vaid on esitatud läbisegi.Ainukesed raamatut läbivad tegelased on maag Woland ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga).Tegevus toimub Moskvas ja selle ümbruses. Romaanis on käsitletud 4 tasandit. Fausti tasand: Woland musta maagia professor Meister kirjanik,looja,kes kirjutab romaani Jeesusest ja Pilatusest Margarita Meistrile vääriline kaaslane Latenski kriitik Ivan temast saab Meistri järglane,hüüdnimega Bezdomnõi Idee: eneseteostus. Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja Lihhojedov varietee direktor Boss...
Lõikavaks koormuseks nimetatakse varda teljega risti mõjuvat põikkoormust. 1.2. Kirjeldage põik-koormatud lühikese varda deformatsioone! Lõikepiirkonnas tekivad nihkedeformatsioonid ja kontaktpinnal tekivad survedeformatsioonid. 1.3. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas liites)? Kui pindjõu intensiivsus ületab luvatava väärtuse, siis detailid deformeeruvad plastselt. 1.4. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Tegelik muljumispind asendatake tinglikuga, ehk TINGLIK MULJUMISPIND= TEGELIKU MULJUMISPINNA PROJEKTSIOON DIAMETRAALTASANDIL 1.5. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F- ühe kontaktiala koormus 1.6. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavad nihkepinget ! 1.7
6. Iseloomustage piimhappelist käärimist põhjustavaid baktereid (morfoloogia, Gram reaktiivsus, liikuvus, sporogeensus, põhilised perekonnad). 7. Kirjeldage piimhappelise käärimise kemismi (reaktsiooni võrrandid). 8. Millist toimet piimale täheldasite nö saastava mikrofloora (st mittepiimhappe bakterite) viimisel uuritavasse proovi? 9. Iseloomustage lühidalt pärmirakkudes toimuvat, etanoolkäärimise etapile eelnevat protsessi (lähteühend, tinglik lõpp-produkt, anaeroobne või aeroobne protsess). 10. Kuidas hinnata etanoolkäärimise ,,sügavust" kvantitatiivselt?
Impressionism Juugend Sümbolism Rahvusromantism Fovism Ekspressionism 1. Haridus 2. Värv Väga mitmekesine; Tinglik värv Puhas, Räiged tugevad dekoratiivne, värvikontrastid; värvuskontrastid eredad, metsikud porised värvid 3
D. lehe valtsimine E. painutamine Score: 3/3 6. Mille poolest erineb surveteim tõmbeteimist? Student Response Feedback A. Sitkete materjalide voolavuspiir (tinglik voolavuspiir) on nii tõmbel kui survel sama suur B. Tõmbeteim ei erine surveteimist C. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem D. Mõlemad on staatilised koormamise viisid Score: 3/3 7. Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 19 912N ja katsekeha ristlõike pindala S=57mm2 Student Response Answer: 349 Units: N/mm2 Score: 4/4 8. Leida materjali survetugevus Rm kui Fm = 21 590N ja katsekeha ristlõike pindala S=96mm2 Student Response Answer: 225 Units: N/mm2 Score: 4/4 9. Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Student Response Feedback A
A. Sitkete materjalide voolavuspiir (tinglik voolavuspiir) on nii tõmbel kui survel sama suur B. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem C. Mõlemad on staatilised koormamise viisid D. Tõmbeteim ei erine surveteimist Score:3/3 7. Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 10 551N ja katsekeha ristlõike pindala S=55mm2 Student Response Answer:188 Units:N/mm2 Score:4/4 8. Leida materjali survetugevus Rm kui Fm = 28 145N ja katsekeha ristlõike pindala S=35mm2 Student Response Answer:804.14 Units:N/mm2 Score:4/4 9. Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel?
ÜLESANNE 5 1. Mõtestada lahti antud veerelaagri tinglik tähistus. 2. Leida laagrivõrude ja nendega liidetavate detailide piirhälbed. 3. Kujutada skemaatiliselt mõõtkavas laagri sise- ja välisvõru istud. 4. Arvutada tekkivate lõtkude ja pingude piirväärtused. 5. Arvutustulemuste põhjal iseloomustada veerelaagri töötingimusi. 29. 0-20js6-62M7 1. 0 veerelaagri täpsusklass, 20 sisevõru läbimõõt, js6 võlli tolerantsitsoon, 62 välisvõru läbimõõt,
14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne komositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik
(kivi, kristallid jne) (plastiliin, pigi) Difusioon Difusioon Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus Sisehõõrdumine Sisehõõrdumine DIFUSIOON Tahkistes esineb vähesel määral. Nt. Kulla ja plii kokkusurumine... Amorfsetes esineb suuremal määral. Nt. Plastiliini kokkusurumine... SOOJUSJUHTIVUS Tahkistes esineb regulaarselt. Nt. Kuumas tees metall- lusikas. Amorfsetes esineb vähem. Nt. Parafiini soojus. SISEHÕÕRDUMINE Tahkistes tinglik... Nt. Liival kõndides. Amorfsed ained on suure hõõrdeteguriga vedelikud. Nt. Vanad aknaklaasid paksenevad. TAHKISTE LIIGID Ioonilised tahkised Molekulaarsed tahkised Võrktahkised Teemandi struktuur KRISTALLIDE STRUKTUUR Esimese kihi kerad paiknevad nii, et igaühel on kuus naabrit. Teine kiht paikneb esimese peal, kerade vaheliste tühikute kohal. Kolmanda kihi saab tegelikult paigutada kahel viisil. METALLID
Ornament Peamiselt sümmeetrial või motiivide liht- või rütmilisel korduvusel põhinev pinnakaunistus. Omane eriti tarbe- ja ehituskunstile. Rõhutab eseme arhitektoonikat ja korrapärastab tema pealispinda. Võib olla näiteks süvistatud, reljeefselt pinnale lisatud, maalitud ja kootud. Tähenduselt võib olla sümboolne ja uskumuslik. Motiivilt eristatakse näiteks geomeetrilist, taim-, loom- ja kalligraafilist ornament. Käsitluslaad küünib looduslähedasest stiliseeriva ja ...
ülesannet kujul: Leida funktsiooni u = f (x1; ... ; xn)
ekstreemumpunktid piirkonnas,mis on määratud tingimustega r
Nimetus "impression" mulje on tinglik. Suunale andis nime Claude Monet maal "Impressioon. Tõusev päike.", mis eksponeeriti 1874 a. impressionistide esimesel näitusel. Nimetuse võttis esimesena kasutusele kunstikriitik Louis Leray oma artiklis, kus püüdis Monet´tööd naeruvääristada. Esialgu kasutati seda halvustavas tähenduses kunstnike kohta, kelle julgeid töid ei võetud vastu ametlikele näitustele. impressionistid võtsid selle nimetuse omaks ja nii hakkasidki nad endid kutsuma impressionistideks ja oma loomingut impressionismiks. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mida nad said ümbritsevast elust või loodusest. Nad väitsid, et enne neid ei kujutanud veel keegi loodust päris õigesti, kuna ei kasutatud õhuperspektiivi. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest. Nad töötasid otse looduses, kasutasid heledaid puhtaid värvitoone ning vaba pintslitehnikat. Impressionistid püü...
MS USAs abstraktne eksp-ressionism, 1980ndatel neoekspressionism. MS USAs abstraktne eksp-ressionism, 1980ndatel neoekspressionism. S-l Kathe Kollwitz. Fovism- 1905-1915, 1903 Pariisis asutati S-l Kathe Kollwitz. Fovism- 1905-1915, 1903 Pariisis asutati S-l Kathe Kollwitz. Fovism- 1905-1915, 1903 Pariisis asutati Sügissalong- 20saj uuendused, retronäitused. Isel: joonistus tinglik, Sügissalong- 20saj uuendused, retronäitused. Isel: joonistus tinglik, Sügissalong- 20saj uuendused, retronäitused. Isel: joonistus tinglik, loobuti detailidest; värvid inten-siivsed, puhtad, kõlavad; valik suvaline; loobuti detailidest; värvid inten-siivsed, puhtad, kõlavad; valik suvaline; loobuti detailidest; värvid inten-siivsed, puhtad, kõlavad; valik suvaline;
GOOTI KUNST Gootika tekkis 12. sajandi esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Prantsusmaa on keskaegse teaduse ja luule sünnikoht. Stiili nimetus tinglik (tekkis 16-18 saj.). Siis oli terminil „gootika“ halvustav tähendus – sünonüümiks sõnadele „metsik“, „kultuuritu“, „barbaarne“. Nimi võeti idagermaani hõimu gootide järgi. 13. saj. väljakujunenud feodalism ja naturaalmajandusei vastanud enam ühiskonna arengule ja nõuetele. Arenesid linnad, elavnes kaubandus, käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11
Harilik lineaarne regressioonmudel Kas on võimalik leida seost kirjeldavat matemaatilist mudelit? Et teades tarbija sissetulekut, saaks prognoosida elektrienergia keskmist tarbimist. Tinglik keskväärtus Regressioonanalüüs Eesti meeste keskmine pikkus on 179 cm E [ PIKKUS] = 179 cm See on tingimusteta keskväärtus (unconditional mean) Regressioonmudel koosneb deterministlikust ja juhuslikust komponendist Ühe konkreetse mehe pikkus (cm) PIKKUS = 179 + u y = deterministlik komponent + juhuslik komponent
varagootika 12. sajandi teine pool kõrggootika 13. ja 14. sajand hilisgootika 15. sajand ja 16. sajandi algus. Stiil levis edasi Inglismaale, siis Itaaliasse, Hispaaniasse, Saksamaal pääses see mõjule alles 13. sajandi teisel poolel ning meieni jõudis see 13. sajandi lõpp / 14. sajandi algus. Stiili valitsemisaeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Gooti tekkega seostatakse kuningavõimu kujunemist, linnade arengut, rüütlikultuuri. Stiili nimetus on tinglik ja tekkis hiljem, kui stiil ise. Nimelt 16.-18. sajandil, siis sõnal ''gootika'' oli halvustav tähendus sünonüümiks sõnadele ''metsik'', ''kultuuritu'', ''barbaarne''. ARHIDEKTUUR Gootika oli eelkõige sakraalne ehk kiriklik kunst, nagu ka romaani stiil. Viimasest kujunes välja ka gooti arhidektuuri süsteem. Üks kõige olulisemaks teguriks ja iseloomuks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt, tugikaared ja tugipiidad.
Gootika stiil Gootika tekkis 12. sajandi esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Prantsusmaa on keskaegse teaduse ja luule sünnikoht. Stiili nimetus tinglik (tekkis 16-18 saj.). Siis oli terminil ,,gootika" halvustav tähendus sünonüümiks sõnadele ,,metsik", ,,kultuuritu", ,,barbaarne". Nimi võeti idagermaani hõimu gootide järgi. 13. saj. väljakujunenud feodalism ja naturaalmajandusei vastanud enam ühiskonna arengule ja nõuetele. Arenesid linnad, elavnes kaubandus, käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES “MHE0061 MASINATEHNIKA” Vääne ÜLIÕPILANE: Vadim Petrov KOOD: 120992 RÜHM : AAAB31 TÖÖ ESITATUD: 16.10 .2013 TALLINN 2013 Võll on koormatud pöördemomentidega M 1 , M 2 , M 3 ja M 4 . Leida momendi M 4 väärtus. Arvutada võlli minimaalne läbimõõt. Võlli materjal on teras C45E. Koostada väändemomentide, väändepingete ja väändenurkade epüürid. Algandmed : B 9 l1, m 0,25 A 2 l2, m 0,27 M1, Nm 590 l3, m 0,34 M2, Nm -410 l4, m 0,48 M3, Nm -370 l5, m 0,12 1.1 Väändemomendid: ...
Enamtuntud aine looduses on korund, peeneteraline korund e smirgel on kasutusel lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises. Suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks (kasutatakse laserites). b) Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid Samuti valge ja tahke aine, mis vees ei lahustu. Polümeerne, keeruka struktuuri ning muutuva koostisega aine, mille koostist väljendab tinglik valem Al2O3 x nH2O. Väga nõrk alus, amfoteerne hüdroksiid. Reageerib kergesti hapete ja leelistega. Lisaks on tänapäeval alumiinium mitmete vaktsiinide koostises alumiiniumhüdroksiidi kujul, samuti leidub Al(OH)3 ka ravimites. Ei leidu looduses, kuna tekib alumiiniumi töötlemisel kõrvalsaadusena. c) PbO2 plii(IV)oksiid Tumeda värvusega PbO2 on kasutusel akudes elektroodina. Väga tugevate oksüdeerivate omadustega, tugevalt mürgine
2 1. Võlli väändemomendi epüür 2. n = 300 min-1 3. P = 5,5 kW 4. D1 = 140 mm 5. D2 = 1,2D1 = 168 mm 2 n 2 300 6. = = =31,4 rad / s 60 60 P 5500 7. M= = =175,16 175,2 Nm 31,4 8. 9. Joonis 1: Väändemomendi epüür 3 10. 11. 12. 13. 14. Võlli kesk-peatasandid 15. F 2,5f 16. = 180° 17. Rihmaratta D tinglik raadius: 168 18. R1= 2 =84 mm=0,084 m 19. Rihmaratta A tinglik raadius: 140 20. R2= 2 =70 mm=0,07 m 21. Rihmaratta D rihmade jõud: M 175,2 22. f 1 = R = 0,084 2086 N 1 23. F1 = 2,5f = 2,5*2086 = 5215 N 24. Rihmaratta A rihmade jõud: M 175,2 25. f 2= R = 0,07 2503 N 2 26. F2 = 2,5f = 2,5*2503 = 6257,5 N 27. Rihmaratta D painutav koormus: 28. F D =F 1 +f 1=2086+5215=7310 N 29. Rihmaratta A painutav koormus: 30
Fovism 20.saj alguse kunst. Voolu nimi on fovism, kuid kunstnikke nimetati foovid või fovistid. Prantsuse keeles tähendab sõna foovid metsikuid. Tinglik algus on aastal 1905, kui kunstnikud äratasid tähelepanu Pariisi Sügissalongi näitusel. Fovism on eelnevate voolude (impressinoism, neo- japostimpressionism) loogiline edasiarendus. Fovismile on iseloomulik: · Puhtad erksad värvipinnad, mis sageli vastuolus loodusega · Maalimislaad on hoogn, jõuline · Joonistus on lihtsustatud, vormid sageli moonutatud · Ei taotleta ruumilist sügavust Fovidele oli kõige tähtsm meeleolu väljendamine. Rõhutati värvide ilu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
