Kuld ja hõbe on suhteliselt pehmed ja keemiliselt stabiilsed metallid, seega kahjustb neid põhiliselt pinnase mehhaanika. Seetõttu on esemed korrosioonist suhteliselt puutumata, aga kaetud mehhaaniliste kahjustustega (kriipsud, täkked, kivide löögijäljed) Vask Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises, mida nimetatakse pronksiks. Vask karbonaadid ja vask kloriidid Tina ja plii Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge, mahulise kihiga. Korrosiooni levides eseme sisemusse muutub ese kihiliseks ja hapraks. Tina ja plii kahjustuvad oluliselt nii mehhaaniliste kui ka keemiliste tegurite koosmõjul. Raud Raud säilib kuivas õhus suhteliselt hästi. Niiskes õhus ja pinnases kattub raud raud(III)hüdroksiidi pruuni kihiga (rooste). Rauatagi
eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise vase korrosiooniprduktide kihiga. Vase korrosioon Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises, mida nimetatakse pronksiks. Tina ja plii korrosioon Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge mahulise kihiga. Korrosiooni levides eseme sisemusse muutub ese kihiliseks ja hapraks. Tina ja plii kahjustuvad oluliselt nii mehhaniliste kui ka keemiliste tegurite koosmõjul. Kasutatud kirjandus: · http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-14- 1.htm · http://www.ai.ee/failid/274.ppt#1 · http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html
oksiidikiht. 6HCl + 2Al 2AlCl + 3H 3 2 2. Soolhape + tsink / HCl + Zn Panin katseklaasi soolhapet ja lisasime sinna tsingi tüki. Reageerimine toimus üldiselt kohe. Kuumutamisel hakkas eralduma veidi suitsu ning kogudes gaasi, mille kohale asetsime põleva tiku, sain teada ka seda, et eraldus vesinik. Järeldan katsest, et tsink on hea aktiivsusega metall, mis on kooskõlas ka metalli asukohaga pingereas. 2HCl + Zn ZnCl + H 2 2 3. Soolhape + tina / HCl + Sn Panin katseklaasi soolhapet ja lisasime sinna tina tüki. Reaktsiooni ei toimunud. Kuumutamisel oli reaktsiooni vaevumärgatav. Katsest Järeldan, et tina on väheaktiivne metall, mis on kooskõlas ka metalli asukohaga pingereas. 4HCl + Sn SnCl4+ 2H 2 4. Soolhape + raud / HCl + Fe Panin katseklaasi soolhapet ja lisasime sinna raua tüki. Esialgu reaktsiooni ei toimunud. Kuumutamisel hakkas lahust muutma kollakaks. Raud õrnalt kihises
..350 MPa. Kuni 20% tsingilisandiga sulamit nimetatakse tombakuks. Alla 39% tsinki sisaldavat -valgevaske saab töödelda stantsimise, valtsimise jne. teel. Külmtöötlemisel valgevask kalestub, mille mõju kõrvaldamiseks tuleb teda lõõmutada temperatuuril 600...700 °C. Tsingilisand üle 39% muudab valgevase sulamid, hapramaks ja nad on töödeldavad ainult kuumalt ehk valades. Peale tsingi võib valgevask sisaldada kuni mõne % ulatuses alumiiniumi, niklit, tina, mangaani, räni näiteks EN1652 alusel margitähis CuZn35Al15Fe2Mn2Pb (tsinki 35%, alumiiniumi 15%, rauda 2%, mangaani 2%, pliid ~1%, ülejäänud osa on vask). Alumiinium, tina, raud, nikkel ja räni suurendavad mehaanilist tugevust, mangaan kaarekindlust jne. Rauasisaldus üle 0,03% annab valgevasele magnetilised omadused. Valgevasest valmistak vardaid, latte, plekki, linti, vähekorrodeeruvaid polte, mutreid jne. 30% tsingisisaldusega valgevase erijuhtivus on -25% vase erijuhtivusest (st
JOODISED Pehmed joodised Tinapliijoodiseid kasutatakse erinevates valdkondades kõige ulatuslikumalt. Joodiseid toodetakse tinasisaldusega 3-90% Madalatel temperatuuridel võib tina rikastes joodistes tina allotroopse muutuse tagajärjel tekib kõva ja habras modifikatsioon, mis tähendab seda et liide laguneb. Selle vältimiseks lisatakse joodisesse antimoni(SB). Viimane vähendab aga märgamisvõimet või ka liidete tugevust. Joodise omadused sõltuvad nende koostisest. Tinajoodised. Praktikas kasutatakse sulameid tsingi, kaadiumi ja hõbedaga. Tinnajoodis tsingiga on laialt levinud alumiinium- ja magneesiumisulamitest toodete madaltemperatuursel jootmisel
Rütm ja Bluus Mirjam Koppelman n 8a RHYTHM AND BLUES Mis on rhythm and blues? Kes seda algselt esitasid? Millal võeti kasutusele? Mis iseloomustab rhythm and blues`i? Milliseid pille kasutati? Tina turner Click icon to add picture TÄNAPÄEVANE RHYTHM AND BLUES Tänapäevane rhythm and blues kujunes välja 1980. aastal. Tänapäevane R&B on mõjutatud vanast rhythm and bluesist, funk`ist, hiphopist ja popist. Erinevused vanast Rhythm and bluesist? Tuntumad esindajad: Michael Jackson, Rihanna, Beyonce, Chris Brown. R&b Mõned
Sulamistemperatuur Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (T s), vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metal- lideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elav-hõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu neid kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detail...
...................................7 1.1.8 Volfram ( W )...................................................................................................................................7 1.1.9 Titaan ( Ti )......................................................................................................................................7 1.1.10 Elavhõbe ( Hg ).............................................................................................................................7 1.1.11 Tina ( Sn )......................................................................................................................................7 1.1.12 Kroom ( Cr )..................................................................................................................................7 1.1.13 Lantanoodid...................................................................................................................................7 1.1.14 Plii ( Pb )......................................
aatomiga. 4) Kristallvõre tüübid: 1) Molekulvõre Tahked ained, mis koosnevad molekulidest. Nt. suhkur 2) Ioonvõre Ioonilise sidemega ained. Nt. sool 3) Aatomvõre Aatomitest koosnev aine. 4) Metallvõre Esineb metallidel. 5) Sulamistemperatuur aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Madala sulamistemperatuuriga tina (230 kraadi) Keskmise sulamistemperatuuriga alumiinium Kõrge sulamistemperatuuriga vask, raud, volfram. Kõvadus Vastupidavus kriimustustele. Tugevus Vastupidavus painutustele. Elektrijuhtivus Mida rohkem vabu elektrone, seda rohkem juhib aine elektrit. Molekulaarne aine Kovalentse sidemega ained. Mittemolekulaarne aine Ioonilise või metallilise sideme puhul. Elektrolüüdi lahused
kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Sulamistemperatuur 327,46 °C HÕBE Hõbe on väga plastne (veidi kõvem kui kuld) monovalentne mündimetall, millel on säravvalge läige. Hoolimata sellest, et see on suurima elektrijuhtivusega metall, on kalli hinna tõttu siiski elektriseadmetes kasutusel odavam vask. Kõrgeima elektrijuhtivuse tõttu on hõbe väikseima takistusega metall. Hõbe sulab temperatuuril 962 °C TINA Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Tina sulamistemperatuur on 232 °C. ALUMIINIUM Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall, mille värvus varieerub hõbedasest mattja hallini, olenevalt pinna karedusest. Alumiinium ei ole magneetiline ning süttib raskelt. Sulamistemperatuur on 660 °C
Messingid ja nende omadused Messing Valgevask ehk Messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki, väga plastne, sisaldab paljudel juhtudel ka alumiiniumi, rauda, mangaani, räni jmt elemente. On hästi valatav, stantsitav ja lõiketöödeldav: Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. Heade antifriktsiooniomaduste tõttu kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi- ja magneesiumisulamid. Näiteks sisaldab hästi valatav alumiiniumisulam silumiin kuni 14% räni; duralumiinium - kuni 5,5% vaske jne. Magneesiumi sulamid alumiinumi, vase, nikli ja tsink|tsingiga on heade valuomadustega, kerged ning hõlpsasti lõiketöödeldavad. Neist valmistatakse masinate ja seadmete keresid ning vähekoormatud detaile.
Korilus Agraarühiskond Lühiiseloomustus ja peamised Viljade kogumine, küttimine, Üleminek majandusharud kalastamine. Kõik enda tarbeks. põllumajandusühiskonnale algas 5000-6000 a. e.m.a., kui inimesed jäid paikseks ja hakkasid põldu harima. Levik kaasajal Aarfika, L-A Aafrika, Aasia Tootmise eesmärk Ainult elatamiseks Elatamiseks ja müügika Tööstuse korraldus vormid - Käsitöö Raha vormid - metallraha/mündid Riikluse areng - Riigid tekkisid Põllumajandusliku tootmise...
Vask asub perioodilisuse tabelis IB rühmas ning 4. perioodis.Vase elektronskeem: 2) 8) 18) 1).Selle metalli sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi.Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m.Vase värvus võib ulatuda punasest kuldkollaseni.Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Ajalugu Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Vaske leidub looduses ka ehedalt.Vask on üks vanemaid metalle. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Vähesel määral leidub vaske looduses ka
Kulla ja hõbeda sulamid Puhtast kullast esemed on nõrgad ja pehmed. Selleks, et esemed oleksid tugevamad segatakse vase või hõbedaga. · Kullasulamid sisaldavad enamasti lisaks kullale veel hõbedat või vaske, · hõbedasulamid vaske. Sulami kulla või hõbedasisaldust tähistatakse vastava prooviga. Üks enam kasutatavaid ehete jms valmistamiseks on prooviga 583, st sulam sisaldab583 ehk 583% puhast kulda. Tina ja elavhõbeda sulamid · Joodis e jootemetall sisaldab tina ja pliid. · Hõbeamalgaam sisaldab elavhõbedat ja tavalist hõbedat.( varasematel aegadel kasutati hammaste ravumisel plommimaterjalina).
4 Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat, mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. See on sinise värvusega kristallaine, mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks. Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % tina. Teistsuguse koostisega on relvapronks, mis pidi olema kõva elastne ja kulumiskindel. Relvapronksis oli umbes 10 % tina
Babiidid Babiit • Tina- või pliipõhine sulam • Badiidi mikrostuktuur • on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina antimoni, vaske jm. elemente Ajalugu • Esimese Babiidi sulam leiutati 1839 aastal Isaac Babbitt- i poolt Taunton, Massachusetts-is • Tuntud ka terminina “Valge Metall” Kasutusalad • Babiiti kasutatakse enim õhukese kihina keeruliste, mitme metallilistes struktuurides • “Laagrimaterjal” • “Antifriktsioon” • kasutatakse suurel koormusel ja kiirusel töötavate õlitatavate liugelaagrite liudadele õhukese antifriktsioonmaterjali kihi valamiseks (valamistemperatuur 300-420° C) Antifriktsioon - Laagrimaterjal Vahetult võlli (telje) tapiga kokkupuutes olev laagrimaterjal peab tagama minimaalsed hõõrdekaod, olema kulumiskindel, piisavalt (väsimus)tugev ja hea soojusjuht, erandjuhtudel veel ka kuuma- ja korrosioonikindel. Materjali, mis kõiki neid nõudeid ...
inimkonna üks esimestest metallidest, enne vaske olid inimesed ka kulda leidnud ja kasutanud. Kuid kulda oli väga vähe ning see oli väga pehme metall siis seda ei saanud kasutada tööriistade valmistamiseks. Vaske on inimesed kasutanud juba 10 000 aastat, kulda natuke rohkem. Inimesed hakkasid mõistma, et kui erinevaid metalle kokku segada siis metallide omadused muutuvad. 2.2 Pronksiaeg Pronks loodi tina ja vase kokkusegamisel. Seda sulamit prooviti alles 4000 aastat peale vase avastamist. Tööriistapronks on 90% vaske ja 10% tina, see peab palju rohkem vastu stressile ja ei deformeeru nii kergesti. Kellapronksi tehti ka, see on 80 % vaske ja 20% tina, see andis kelladele väga hea kõla. Pronksid mis läksid üle 30% tina sisalduse läksid rabedaks ja lendasid kildudeks, sellepärast rohkem tina ei pandagi sulamisse. Pronksiaeg ei hakanud
kiht: 2Cu + O2 = 2CuO Lahjendatud hapetega vask ei reageeri. Reageerimisel lämmastikhappega eralduvad mürgised lämmastikoksiidid ja lahus muutub roheliseks lahustunud vasknitraadi tekke tõttu. Soojenemisel reageerib vask kontsentreeritud väävelhappega ja eraldub mürgine gaas vääveldioksiid SO2 Vask ja selle ühendid on mürgised, sellepärast ei tohi toiduaineid ja vett vasest nõudes hoida. Vasesulamid: Pronks vase ja tina sulam Valgevask e. Messing vase ja tsingi sulam Melhior vase ja nikli sulam 4 KASUTAMINE Vask on hea soojus-ja elektrijuht seepärast kasutatakse vaske elektrijuhtmete ja kaablite valmistamiseks, samuti valmistatakse autoradiaatoreid, mähiseid ja trafosid, mitmesuguseid torusid. Vase sulamitest tuntumad on messing (sulam tsingiga) ja pronks (sulam tinaga), viimane on
Metallurgia Koostas: Kai Kahre 10C 2014 Sisukord Metallurgia ajalugu Metallurgia Must metallurgia Värviline metallurgia Pürometallurgia Sulatusahjud Hüdrometallurgia Kloormetallurgia Elektrometallurgia Keskkonna probleemid Metallurgia Eestis Metallurgia ajalugu esimesed tõendid metallurgiast pärinevad Serbia aladelt hõbe, vask, tina ja meteoriitraud olid esimesed metallid, mida inimene hakkas töötlema Metallurgia metallide ja nende sulamite omadusi tootmise ja töötlemise tehnoloogiat Must metallurgia sai alguse Euroopast 15.saj toodab rauasulameid, millele on lisatud muud metallid peamine tooraine on rauamaak, tähtis tooraine on ka mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindlusetõstmiseks Värviline metallurgia teadus- ja tööstusharu, uurib ja
struktuuri järgi.Süsinikterasest,mis on tavalise kvaliteediga valmistatakse detaile,mida ei ole vaja termiliselt töödelda.Kvaliteetsest süsinikterasest aga detaile,mis nõuavad termilist töötlust.Legeeritud terasest tehakse detaile,mis peavad olema eriti tugevad ka kuumusele. Masinaehituses kasutatakse ka värvilisi metalle ja need jagunevad põhiliselt vasesulamiteks(pronksid,messingid,babiidid) ja kergsulamiteks(alumiiniumi-ja magneesiumisulamid) Pronks on vasesulam tina,plii,raua või alumiiniumiga.Teda kasutatakse kui antifriktsioonmaterjali liugelaagrite liudade ja tigurataste hammasvööde valmistamiseks.Messing on vase ja tsingi sulam.Ta on hästi lõiketöödeldav,stantsitav ja valatav.Babtiit on vase,tina,plii ja antimoni sulam.Kuna tal on head antifriktsiooniomadused kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi-ja magneesiumisulamid.Magneesiumisulamis vase,nikli ja tsingiga on heade valuomadustega,kerged ning hõlpsasti
reageerib nii hapete kui ka leeliselahustega • Vastupidav vee ja õhu toimele • Kontsentreeritud väävel- ja lämmastikhappe toimel alumiinium passiveerub Saamine • Tänapäeval saadakse puhast alumiiniumi elektrolüütiliselt. Kasutusalad Ehitusmaterjalid Lennuki osad Elektrijuhtmed Foolium Auto osad Tina Lihtainena tina looduses ei esine, tuntud on 16 tinamineraali. Näiteks: • kassiteriit (tinakivi SnO2) • stanniin (Cu2FeSnS4) Stanniin Kassiteriit Aatomi ehitus • Elektronskeem: Sn +50 | 2)8)18)18)4) • Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p2 • Väliskihi ruutskeem: Füüsikalised omadused • Hõbevalge • Plastiline • Madala sulamistemperatuuriga (232 °C) • Tinapulga painutamisel on kuulda iseloomulikku raginat Keemilised omadused
Kasutatakse ka erinevates sulamites, vähemaktiivsete metallide aluminotermilisel saamisel nende maakidest. reag. Hapetega, +hea elekti ja soojusjuht. Konsetreeritud väävelhappe toimel al tavatemp. Passiveerub. Hapusid toiduaineid ei tohi hoida sellep al nõudes, et al reageerib hapetega.Al- vastupidav vee toimele. Valge tahke aine Al2O3. Inglistika-plii saabina.tina ja plii-passiivsed aga reag hapetega aeglaselt, ei reag vee ega vee auruga. Suhteliselt madala sulamistemp. Ioodis- tina ja plii sulam. SnO2tinavalge. Pb3O4 pliimennik. Kasut. Emailvärvide tegemisel. Tina ja plii ühendid on mürgised. leelismuldmet. IIA rühma aktiivsemad metallid. Leelis ja leelismuld. Omadused. Pehmed, kergest lõigatavad, suhteliselt kerged, madal sulamistemp, hea elekti ja soojusjuhtivusega, reag aktiivselt hapniku ja enamiku teiste mittemetallidega, reag tormiliselt hapetega. Soolad. Kõrge sulamistemp, enamasti valged, tugevad eketrolüüdid. Raud on küllaltki pehme metall
näärivana kingitusi, Lääne-Eestis ja saartel liikusid ringi näärisokud, kes soovisid head uut aastat. Varem võeti uus aasta vastu kolistamise ja püssipaukudega, millega peletati eemale deemonlikke jõude. 20. sajandil hakati valmistama ise tossupomme ja bengaali tulesid, hakati laskma rakette ja korraldama ametlikke ilutulestikke. Vana-aasta õhtu on sajandite jooksul olnud olulisem inimsaatuse ennustamise aeg. Tuntum on tinavalamine, mida tehakse ka tänapäeval. Varem valati tina erilise nõuga, tänapäeval saab nii tina kui valamisvahendeid poest osta. Vanasti valati tina asemel jahedasse vette ka kuuma parafiini või lihtsalt küünlarasva. Vana uskumuse kohaselt peab näärilaual olema vähemalt 12 erinevat toidukorda. Arvust ei peetud kinni, kuid perenaised andsid parima, et laud oleks rikkalik. Küünlapäev 2. veebruar Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Peamiselt
Milline erinevus neil on? Keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdilahuses, aga keemiline toimub vahetult oksüdeerijaga kõrgel temperatuuril ja kuivas keskkonnas 6) Nimeta korrosioonikaitse võimalusi. Metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga. Metalli kaitsmine emaili, värvi või lakikihi avil. Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga(nikli, kroomiga, tina, tsingikihiga) Cu + k. HNO3 Cu(NO3)2 + H2O + NO2 Metalli reageerimine kontsentreeritud happega Metall tõrjub välja vesiniku ning moodustab soola Tasakaalustamine jääb toimumata SOOLAD Ühendid mis koosnevad metalliioonist ja happeanioonist. Jagamine: · Sool Na2C03 · Vesiniksool NaHCO3 Keemilised omadused: · Reageerimine alustega Toimub kui lähteained on vees lahustuvad ja saadustesse tekib vähemalt 1 rasklahustuv ühend ehk sade
Katioonide II rühm Katioonide teise rühma kuuluvad Cu2+-, Cd2+-, Bi3+-, Sn2+/4+- ja Sb3+/5+-ioonid. Kuna nende katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutised on tunduvalt väiksemad III rühma sulfiidide lahutuvuskorrutistest, siis piisab sulfiidide sadestamiseks väiksemast sulfiidioonide kontsentratsioonist. Sulfiidioonide kontsentratsioon sõltub oluliselt lahuse pH-st, seega saab pH reguleerimisega katioone üksteisest eraldada. II-V rühma katioonide lahus + HCl + Sademes TAA Lahuses III, CuS, CdS, Iv ja V Bi2S3, SnS2, rühma Sb2S3,Sb2S5 katioonid ...
Detaili pinna sulamise vältimiseks peab joodise sulamistemperatuur olema vähemalt 60...100 0 madalam kui põhimetallil. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse joodised madalasulamistemperatuuriga (1450...4500C) ja kõrgesulamistemperatuuriga (450...10000C). Praktikas nimetatakse neid vastavalt pehmedjoodised ja kõvadjoodised. Pehmejoodistest on enamkasutatavad tinapliijoodised tina sisaldusega kuni 95%. Pehmejoodisena võib kasutada ka 300... 3500C-se sulamistemperatuuriga tsinkjoodist (92...940 tsinki, 5,5...7,5% tina, 0,5% pliid). Ka väikese, kuni 10%-se hõbeda sisaldusega hõbejoodis on madala sulamistemperatuuriga (180...3100 C). Kõvajoodistena käsutatakse peamiselt mitmesuguseid vasesulameid tsingiga. Tugeva jooteliite saamiseks on vaja, et vedel joodis märgaks joodetavaid pindu hästi ning, et need oleks oksiididest täiesti puhtad
Lõuna- Ameerika lääneosa. Läbib Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentiinat. Laius ja pikkuskraadid 32°39′10″S 70°0′40″W Kõrgus Kõrgeim tipp Aconcagua – 6959 m. Igilume olemasolu Ekvaatoril algab 4500 m. kõrguselt, troopilises vöötmes 6 km. kõrguselt. Andides on kõrgusvööndilisus. Seal on palju aktiivseid vulkaane ja tihti esineb maavärinaid. Andid on rikkad maavarade poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tina, hõbedat, kulda, plii- ja tsingimaaki jm maavarasid. Andid on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt . Andid on maailma pikim mäestik. Andide mitmed tipud on rohkem kui 6000 m kõrgused (näiteks Ojos del Salado, Illampu, Jerupaja, Aconcagua), kõrgeim neist on Aconcagua (6959 m). Andid on noor alpikurrutusse kuuluv mäestik, kus on palju tegevvulkaane ja maavärinaid. Mäestik koosneb mitmest põhja-
eKr. Neoon Ne VIIIA 2. - Neooni avastasid William Ramsay ja Morris Travers 1898 Räni Si IVA 3. Silicium Ammu kasutusel. Titaan Ti IVB 4. Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor Tina Sn IVA 5. Stannum Arvatavasti sai tina ja tinasulamid tuntuks meie eellastele umbes 6000-7000 aastat tagasi Vask Cu IB 4. Cuprum Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle
vesinikioonid. Metalli korrosiooni kiirus võib sõltuda iseloomust, lahuse koostisest, õhuhapniku juurdepääsust, lisaainetest jpm. Metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid metalle, korrodeerub kiiremini kui puhas metall, kuna siis jagunevad oksüdeerumis- ja redotseerumisreaktsioon erinevate pinnaosade vahel. Korrosioonitõrje võimalusteks on metalli isoleerimine väliskeskkonnast (lakkimine, emailimine, värvimine), metalli katmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, tina, tsink), elektrokeemiline kaitse (reaktsioonide jaotamine juhtme abil erinevate metallide vahel protektori abiga; mõjub kuni protektori täieliku oksüdeerumiseni) ning korrosiooniaeglustaja kasutamine (inhibiitorite lisamine metalli ümbritsevasse keskkonda). Sulamid koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metallide ka mittemetalle. Sulamite eelisteks puhaste metallide ees on odavus ning paremad omadused. Nüüdisajal tuntakse ja kasutatakse tuhandeid erinevaid sulameid (malm,
Terased (võivad sisaldada veel seadmed, ehituskonstrukt- mitmeid metalle, näiteks Cr, sioonid Ni jt) Duralumiinium Alumiinium, lisandina vask Lennuki- ja laevaehitusma- ja magneesium terjal, ehitusdetailid Pronks Vask, tina Skulptuurid, mündid, seadmed Messing ehk valgevask Vask, tsink Veekraanid, masinaosad Melhior Vask, nikkel (lisandina ka Lauatarbed, ehted, mündid, teisi metalle) aparaadiosad Jootetina Tina, lisandina plii Jootemetall ehk joodis
Sissejuhatus Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemilne element järjenumbriga 29. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm 3. Vasest Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Vase Sulamistemperatuur on 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina), mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vaske on lihtne töödelda valtsimise ja vormimise teel.
Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne FÜÜSIKALISED OMADUSED Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). Käega katsudes külmad. Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas)
laialt linnukasvatuses toiduna Lindude sõnniku kaudu lähevad juba ohtlikumad arseeni ühendid ringlusesse Fofororgaanilisi ühendeid kasutatakse herbitsiididena 5. Silikoonid LEVI VÄLIKESKKONNAS Jaguneb abiootiliseks ja biootiliseks 1. Abiootiline levik Füüsikaline liikumine läbi õhu, vee, pinnase Prügilatest ning reoveesetetest on leitud väga erinevaid lenduvaid metallorgaanilisi ühendeid Mitmeid tina ja plii alküülühendeid on leitud atmosfäärist Metallorgaanilisi kloriide on leitud merevee kohalt LEVI VÄLIKESKKONNAS LEVI VÄLIKESKKONNAS Elavhõbeda tsükkel keskkonnas LEVI VÄLISKESKKONNAS 2. Biootiline levik Levib väga erinevate organismide abil Toimub biomagni fikatsioon ehk bioloogiline kuhjumine TOKSILISUS Metallide lenduvad orgaanilised ühendid palju mürgisemad, kui anorgaanilised ühendid Enamus on rasvlahustuvad
Lääne Aasias ja Vahemere ida osas on teada vähesel arvul vask-tsingisulameid mis pärinevad 3. aastatuhandest eKr. Messingit leidus Egeuse saartel, Iraagis, Ühend Araabia Emiraatides, Türkmenistanis ja Gruusias. 2. aastatuhat eKr on leitud messingit lääne Indiast, Iraanist, Süüriast. Kuigi on ka leitud mõned näited vase-tsingi sulameid Hiinast 5 aastatuhat eKr. Varajased messingi sulamid on väga varieeruva tsingi sisaldusega 5-15%. Paljudel messingitel oli sarnane tina sisaldus tänapäevasele pronksile ja on võimalik, et mõnda vase- tsingi sulamit kogemata ei eristatud vasest. Kuigi suur osa teadaolevaid vase-tsingisulamite arv näitab, et mõned sulamid on toodetud teadlikult, ning sisaldavad tsinki 12%, mis andsid sulamile erilise kuldse värvuse. 1. millenium eKr alguses, algas messingi kasutus üle Euroopa ja Aasia. Messingit hakati Lähis- Idast ja Vahemere ida osast välja eksportima. Rooma impeeriumi ajal messingi tsingi sisaldus varieerus 20-28%
"Ja rahad, see ju teada, on ümmargused ja veerevad käest!" (lk 70) Turja peremehe poolt öeldu on tõsi. Raha on tõepoolest ümmargune ja veereb kiiresti käest. Kui Hannes andis isale mõned sinised kümnelised, siis need kadusid nagu tina tuhka. Eks tänapäevalgi ole raha kiire käest kaduma, polnud see ju ainult vanal ajal niimoodi. Poodides hinnad kasvavad pidevalt ja kõik maksab. Enamasti ei ole võimalik tasuta teatris või mõnel muul üritusel käia. Kõik me vajame uusi riideid ja ometi on ka muid kulutusi. Kõigil inimestel jällegi ei pruugi rahake nii kiiresti käest minema veereda. Eks ole ju ka neid, kes üritavad kõike saada võimalikult soodsalt ja kel süda hakkab verd tilkuma, kui midagi osta on vaja
SULAMID KOOSTAJA:KERSTI Mis on sulam? Mitme metalli või Metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjal. Mida kujutab endast sulam? Sulam kujutab endast erinevate metallide kristallide mehaanilist segu. Näiteks plii ja tina sulam, kaadiumi ja vismuti sulam. Sel puhul on sulami omadused vahepealsed lähtemetallide omadustega võrreldav. Sulami sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetallidel. Sulam kujutab endast tahket lahust ehk tardlahust. Nii nagu vedelate lahuste puhul on lahustunud aine jaotanud ühtlaselt lahustis, võib ka tahke aine sulatatult jaotuda teises aines ning jahtunult anda tahke lahuse. Metallide vahekorda saab siin teatud piires muuta.
nim anoodiks. Elektrolüüsi käigus läbib seadet elektrivool-elektroodides liiguvad elektronid Lahuses liiguvad ioonid. NaCl vesiolahuse elektrolüüs- Võib toota 3 olulist ainet kloor,vesinik, naatriumhüdroksiidi. Sulamid Sulameid saadakse vedela metallsegu jahutamisel. Sulam-Materjal,mis koosneb mitmest metallis või metallist ja mittemetallist. Sulamitel on eeliseid *odavamad. *paremad omadused. *Sulamite sulamistemp on madalam kui koostismetallidel Jootetina ~ 180; tina ja plii ~ 232 *kõvadus ja tugevus. Sulamid on kõvemad ja tugevamad. Rauasulamid Eriteras- sis. Teisi siirdemetalle.korrosioonikindlamad. Roostevaba teras (lisandid kroom ja nikkel) Teras+vanaadium=elastsus ja tugevus. Alumiiniumsulamid Duralumiinium(vask,mangaan)kerge aga vastupidav. kas. lennukites. Vasesulamid Pronks(tina) Valgevask(tsink) Melhior,Uushõbe (vasesulamid nikliga)-ehteid,lusikaid Keemilised vooluallikad Kuivelemendid ja akud Kuivelemendid väikesed patareid
pintsettidega ja kasutatakse kummikindaid. 4. Leelis- ja leelismuldmetallide tootmine. a. Toodetakse elektrolüüsil (vesilahuste puhul või sulandatud). 5. Füüsikalised omadused ja kasutusalad. a. Alumiinium (Al) – kerge, halli värvi, hästi töödeldav, hea elektri- ja soojusjuht - ehitus, lennundus. b. Plii (Pb) – pehme, hõbevalge, halb elektri- ja soojusjuht – autoakude tootmine, kaablid, tuumajaamades. c. Tina (Sn) – pehme, hõbehall, suure tihedusega, raske – plekkpurkide ja konservide tootmine. d. Raud (Fe) – suhteliselt pehme, püsiv õhu ja vee suhtes – tarbeesemete tootmine, meditsiin. e. Vask (Cu) – värvus punakas kollane – juhtmed, ehitus. f. Tsink (Zn) – sinakashall, tuhmub niiske õhu käes – mündid, vitamiinid. 6. Ühendid ja kasutusalad. a. Boksiit – alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist – alumiiniumi
6 ÜLESANNE 15. (8 punkti) Koostage (ja tasakaalustage) tabelis nõutud reaktsioonide võrrandid, valides alltoodud metallide hulgast sobiva metalli. Metallid: Fe, Ag, Cu, Sn, Ba, Al. Ained Reaktsiooni võrrand metall + SnCl2 (lahus) metall + lahj. H2SO4 metall + H2O metall + konts. H2SO4 ÜLESANNE 16. (5 punkti) Millis(t)ega järgmistest metallidest on võimalik tõrjuda tina(II)kloriidi vesilahusest välja tina? Metallid: a) tsink, b) vask, c) kaltsium. A. Otsustage iga metalli korral, kas ta sobib tina väljatõrjumiseks või mitte (tõmmake sulgudes toodud valikus õigele variandile joon alla) ning põhjendage vastuseid. 1) tsink (sobib, ei sobi) tina saamiseks, sest _______________________________________ ________________________________________________________________________,
Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdro metallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on püro metallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See
võimalik kokku keevitada. Metalli valikul tuleb silmas pidada tema keemilist vastupidavust antud tingimustes. Olulised on aga ka metallide füüsikalised omadused: tihedus, sulamistemperatuur, kõvadus jne. Lisaks metalli omadustele tuleb arvestada ka tema kättesaadavust ning hinda. Mida haruldasem on vastav element looduses ning mida keerulisem ja kulukam on metalli tootmine maagist, seda kõrgem on metalli hind. Kergesti sulavaid metalle (näiteks tina ja plii) ei saa kasutada kõrgel temperatuuril töötavate seadmete valmistamiseks. Õnnevalamiseks jõulu- või uusaastaööl sobib tina, mitte tsink või alumiinium, rääkimata rauast ja teistest vel kõrgema sulamistemperatuuriga metallidest. Tehnikas on paljudel juhtudel oluline, et kasutatav materjal oleks võimalikult kerge(st väikese tihedusega). Nn kergmetallid on eelkõige alumiinium ja magneesium, aga ka
...........................................................................................2 Metallide korrosioon...................................................................................................................3 Kulla ja hõbeda korrosioon.....................................................................................................4 Vase korrosioon......................................................................................................................5 Tina ja plii korrosioon.............................................................................................................5 Kaitse korrosiooni eest................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 Sissejuhatus Mis on korrosioon
valmistamisel. Metallide magnetilised omadused on tingitud magnetmomendist kristallis ja võrdub kõigi aatomite magnetmomentide summaga (joonis.1). Joonis.1 Magnetväljasse suhtumise järgi jaotatakse metallid kolmeks: 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom,titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3. Diamagnetilised metallid - tina, vask, vismut - ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale.
Vask Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Aatommass on 63,54. Sulamistemperatuur on 1083 °C. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Ajalugu Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit - pronksi, millest valmistati relvi, ehteid ja raha. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena (nt:sulfiidina (Cu2S) või rohelise melahhiidina. Veel leidub vaske ehedal kujul ja mineraalide koostises. Selle tõtttu, et vaske leidub looduses ehedalt, siis kuulub element vanimate tuntud elementide hulka. Looduslikud vasekristallid Füüsikalised omadused Vask on punakaspruun metall. Puhtal kujul on vask väga pehme.
Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Fe-roostetamine,poorne&ei kaitse edasise korri eest.al zn cr õhu ja vee tõttu vastupidavad-tekib õhuke tihe oksiidikiht. Keemiline korrosioon-metalli vahetu keemiline reakts keskkonnas leiduva oksüga.+kuiv gaas,vedelik.kuum temp-intensive- kuumtöötlemine,ahi,automootor. 3fe+2o2fe3o4 2fe+3cl22fecl3 Elektrokeemiline korrosioon-Levinum,võibolla intensive tavatingimustes. Toimumise tingimuseks metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega.co2 , kulgeb 2 omavahel seotud reaktsioonina,võivad toimuda ka m'i erinevatel pinnaosadel.1)metallia oksüd 2)oksüde redutsimine 1)Fe-2efe2+ raua oksimine,tek raua ioonid,lähevad lahusesse. 2)levinum oksüja tavakates õhuhapnik.O2+2H2O+4e4OH 3) ROOSTE summaarselt 4Fe+3O2+Nh2O2Fe2O3*n H2O 4)happelises lahuses oksü on vesinikioonid 2H+ +2eH2 sum: Fe+2HFe2+ + H2 Kiirust mõjutavad tegurid:1)temperatuuri tõstmine2)lahuse happelisuse suurenemine3)metas sisalduv...
Sissejuhatav loeng Konstruktsioonimaterjalid on materjalid, millest valmistatakse ehitiste ja seadmete koormust vastuvõtvaid osi. Vanimateks Inimkonna kasutuses olevateks konstruktsioonimaterjalideks olid kivid ja puit. Kivisid kasutati küttekollete ehitamiseks, puitu aga eluasemete ehitamiseks. Savi hakati kasutama kivide sidumiseks. Edasi võeti kasutusele metallid vask ja tina, millede kokku sulatamisel saadi komponentidest tugevam sulam pronks. Seda kasutati mitmesuguste töö- ja sõjariistade valmistamiseks. Oskusega saada kõrgemaid temperatuure, kaasnes raua kasutusele võtmine umbes 3000 aastat tagasi. Rauda esineb looduses ainult mitmesuguste maakidena: magnetiit, punane rauamaak, pruun rauamaak, raudpagu. Eestis esineb neid soo- ja järvemaakidena. Võrusoo maagi näidist näeb loengul. Teadaolevalt on Eestis rauda sulatatud Harju maakonnas Jüril
paljudes anorgaanilistes hapetes, leeliste lahustes Tina (Sn) el nr. 50 (4;18;18;8;2) aatommass 118,69 Tihedus 7,31 g/cm3 Sulamistemp 232 kraadi C Hõbevalge, pehme, pastne, õhus ja vees püsiv metall Pole mürgine Reageerib kõrgemal temperatuuril enamiku mittemetallidega Sn + O2 = SnO2 Sn + 2Cl2 = SnCl4 Reageerib lahjendatud hapetega vesiniku eraldumisega Sn + 2HCl = SnCl2 + H2 Lahjendatud HNO3- ga reageerib tina metallina tekib Sn(NO3)2 Sn + 4HNO3(konts) = H2SnO3 + 4NO2 + H2O (tinahappe teke) Tinasulam 85-99% tina ja 1-4% vaske, mis annab talle tugevust Hästi sepistatav Badiidid Väärismetallid Kuld (Au) el. nr 79 (1;18;32;18;8;2) aatomass 196,967 Hõbe (Ag) el. nr 47 (1;18;18;8;2) aatommass 107,87 Plaatina (Pt) el. nr 78 (1;17;32;18;8;2) aatommass 195,08 Pallaadium (Pd) el. nr 46 (0;18;18;8;2) aatommass 106,4 Hõbe... Hõbevalge Pehme Parim soojus- ja elektrijuht Peegeldab hästi valgust
Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 50 Jootmine · On metalldetailide ühendamine madalama temperatuuriga (<400C) metalliga joodisega · Joodetavaid detaile kuumutatakse, joodis sulab ja imendub kapillaarjõu toimel detailide vahele · Tina-Plii tavaliselt, Tina-Zn Al jootmisel, Pb-Ag annab tugevuse kõrgematel temp. · Joodis üldiselt ei ole eriti tugev · Tavajoodis 63/37- 63% St, 37%Pb, sulab 183C juures · Pliivaba tina sulab 250C juures · Räbusti (flux) hoiab ära pindade oksüd. Jootmisel ja vähendab nende pindpinevust joodis valgub paremini laiali · Räbusti võib sisaldada happeid siis kindlasti hiljem ära pesta Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 51 Jootmine · Jootekolb piisavalt võimas et mitte jahtuda kokkupuutel detailidega kuid ei tohi neid kõrvetada. 50W · Pooljuhte üldiselt ei kuumutata >250 C.
lauahõbedas, fotopaberites, filmides, patareides. Nikkel (Ni) 28*. Puhas nikkel on plastne hästi töödeldav metall. Suur osa niklist (u. 15% kogu kasutatavast niklist) kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulamites. Puhta metallina on ta paljude tehnomaterjalide põhikomponent. Niklit kasutatakse sulamites vase, kroomi või molübdeeniga. Minu kodus leidub niklit ja selle sulameid laetavates akupatareides, müntides, ehetes. Tsink, plii ja tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valuomadused), mis soodustavad nende kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal, kus on tähtis madal sulamistemperatuur. Tsinki (Zn) 30* kasutatakse laialdaselt teraste antikorrosioonpinnetena. Minu kodus leidub tsinki ja selle sulameid veetorudes, akudes, autodetailides ja kreemides. Plii (Pb) 82* neelab hästi röntgenkiirgust, summutab vibratsiooni ja heli, on
veevannis 60°C juures 40-50 min. Pärast kuumutamist reaktsioonisegu jahutatakse toatemperatuurini ning valatakse jaotuslehtrisse. Alumine happekiht lastakse välja ja nitrobenseeni pestakse veega, siis 5%-lise soodalahusega ning seejärel uuesti veega. Pestud nitrobenseenile lisatakse veevaba kaltsiumkloriidi ja jäetakse seisma. Pärast vedelik nitrobenseen eraldatakse tahkest kaltsiumkloriidist. II etapp: Aniliin 500ml kolmekaelakisse ümarkolbi panna 15g tina. Lisada 12,5ml nitrobenseeni. Käivitatakse magneetsegur. Siis lisada 70 ml soolhappe 5ml-se portsjonide kaupa. Iga happeportsjoni lisamisel kontrollida seguremperatuuri ja hoida 60°C juures vajadusel kasutades jäävanni. Kui kõik happekogus on lisatud segu kuumutatakse 30 min. Pärast kuumusamist segu jahutatakse toatemperatuurini. Tahke naatriumhüdroksiid (40g) lahutatakse 62,5 ml veega ja seejärel väga hoolikalt lisatakse põhisegu juurde. Seejuures reaktsioonisegu hoitakse jäävannis