vahetatavad (kitsamad ja laiemad) · Jahipüssi kaliibrid 2,4 .. 30, 32. Mida väiksem kaliiber, seda suurem kuul. Kõige levinumad 12 ja 16 kaliiber. · Et jahti pidada peab relv olema vähemalt 40cm pikk. Üldine jahipüssi raua pikkus on 72cm. · Vintpüss peab vastu ligikaudu 5000 lasku. Vindisamm, see on nii pikk samm, kui kuul teeb rauas ühe täispöörde ümber oma telje. · Kuul kaliiber X kesta pikkus · Täismantel kuul ei lähe kehas laiali, tina ei paista. · Poolmantel kuul läheb kehas laiali (tapab selle, kellele pihta läheb). METSKITS · Tagumikul laik (kuidas talvel ära tunda?): emasloomal laiguga ka teist värvi tutt, isasloomal laigul tutt puudub. · Hädaohu korral ajavad kitsed tagumikul olevad laigukarvad turri, et ka teised märkaksid. Suurimad ligi 2x. · Septembris karvavahetus: kasukas muutub hallikaks, selle ajal (võib-olla natuke
Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. ...
Tallinn University Alina Leopard Correlation between brand longevity and the diffusion of innovations theory An analysis Lecturer : Karin Luiga Tallinn 2017 Introduction In developing environments (i.e. countries) the diffusion – aka adoption – of innovations takes always longer. This is for the reason that ’ignorance is the worst judge’ – as my partner loves to say. When people are not that highly educated or developed in critical and objective thinking, they find hard to take in new information. The goal of the diffusion model is basically to represent the level of adoption of an innovation in time. Diffusion of Innovations Theory – the basics The DOI theory has been generated or analysed for already more than 100 years. It was made k...
33% rohumaa metsamaa muu 43% 14% Hiina loodusvarad ja põllumajandustoodang Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiinas kasvatatakse peamiselt kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli, maapähkleid, puuvilla, teed, veiseid, sigu ja lambaid. Palju süüakse ka riisi. Riisi kasvatatakse peamiselt Kagu – Hiinas, maisi kasvatatakse peamiselt Kirde- Hiinas ja Edela- Hiinas, nisu Ida- Hiinas nagu ka soojaube.
1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. Metalli aatomi ehitus. Kristallivõred.
NEOLIITIKUMI PERIOOD. Nöörkeraamika kultuur-asukohaks üksikud talud, tööriistad Vene kirved, keraamika, maeti külili kägaras, käed pea all, asju pandi kaasa, elatusaladeks jahtimine ja kalapüük, põhitoidu said nad põllult, harisid maad, nõudeks olid savipotid, mis nöörijälgedega kaunistatud, hakati kangast kuduma, alt siledad nõud. NEOLIITIKUMI PERIOOD.PRONKSIAEG-jaguneb vanem pronksiaeg ja noorem pronksiaeg. Saab alguse 1800ekr ja lõppeb 500ekr. Tõeline materjal oli vase ja tina sulam pronks. Pronks oli harv ja kallis, slp valmistati ja kasutati ka kiviriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskobed(kivikirstkalmed), tulid uued ehte-ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama. Kasutusele võeti ader. Haudade suurus, matmisviis ja hauapanused annavad tunnistust ühiskondlikust hierarhiast- kes olid tähtsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. Leiud:oda ots, sirp, kirved
valmistamiseks. Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetuse arengule. Pronksiaja teisel poolel paistavad silma Eesti tihedad sidemed. Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega. Siinse rahva aktiivsusest ja siiretest väljaspoole kõnelevad Asva kultuurile iseloomuliku keraamika esinemine ülemere asulates. Eesti vanemal pronksiajal ajavahemikus 18001000 eKr hakati Eesti alal kasutama pronksist (vase ja tina sulamist) valmistatud esemeid. Esialgu olid metallesemed üksnes luksusesemed siit on leitud vaid 19 tolleaegset pronkseset, mille hulgas on kirveid, sirp ja odaots. Oletatavasti on vanim Eestist leitud pronksese Eesti läänesaarestikus, Muhu saarel välja tulnud odaots, mis on pärit Lõuna-Uuralitest. Kuna pronks oli haruldane importkaup, jätkus ka kivikirveste valmistamine ja kasutamine. Nn. hilised kivikirved ongi arvukaimaks jäänuseks
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LOGISTIKA KLIENDITEENINDAJA Õnne-Mari Lilletai NORRA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks PõhjamaadestNorra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km².Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jää...
võttis ta endale vana-Rooma arsti Aulus Cornelius Celsuse järgi, üritades sellega väita, et on temast parem arst. Paracelsuse isa oli õppinud keemik ning arst. Lavanttal Pauli kloostris õpetas isa oma pojale esimesed teadmised keemia ning inimkeha seotusest. 16-aastasena läks ta õppima meditsiini Baseli Ülikooli. Oma bakalaureuse õppe lõpetas ta Viini Ülikoolis, ning doktori kraadi omandas Ferrara Ülikoolis. Isalt õppis ta metallide olemusest. Põhilisteks metallideks olid kuld, tina ning elavhõbe, kuid ka raud, alumiinium jne. Üldiselt õppis ta metallidest, mis nii öelda kasvasid maa sees. Noor Paracelsus puutus kokku nii kaevandamisega, kui ka metallide töötlemisega. Arvatavasti tekkis sellel ajal temas huvi alkeemia vastu üldiselt, seoses tollel ajal levinud mõttega, et objekte muuta puudutades kullaks. Samuti tänu tema koolis õpitud põhiteadmistele metallurgia ja keemia alal, oli ta
või tahke aine. Värvaineid ja pigmente võib klassifitseeerida vastavalt päritolule, värvusele, keemilisele koostisele. Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained.Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Eesti keeles on täpne värvinimetus olemas vaid kuuele värviringi värvile: sinine, punane, kollane, oranz ja lilla. Erinevatel toonide ja värvivarjundite nimetustes on aga palju variante. mõnedel värvidel on kasutusel rahvapärane nimetus, mõnel on mitu nime. Näiteks kunstnikud kasutavad traditsioonilisi värvinimetusi, mis tulenevad paikkonnast (berliinsinine, veronaroheline) või lähteainetest (koobaltsinine, kinaverpunane), rahvapärased nimetused tulenevad
Need muutuvad kuid sarnanevad oma algsetele allikatele mis andsid võimaluse selle arenemisele. Viimase sajandiga on meie elu muutunud tänu tehnikale mis igapäevaselt meie elusid praegu mõjutab, et isegi see kirjand on arvuti abil kirjutatud arvutis mitte paberil. Nii hullud kui ka ideed ei oleks, nendesse peab uskuma sest keegi ei tea mis tulevik toob. Vananevad asjad jäävad ainult vähestele meelde ning kaovad meie elust nagu tina tuhka. Tehnika arenemisel lihtsustub inimeste elu, kuid Maal olev inimeste eluiga võib väheneda. Inimesed on muutumas aina laisemaks ning nende üleval pidamiseks on vaja ainult mõnda nutikat ja tarka kes suudab kõik ideed ellu viia ja rahuldada rahva tahet.
Laos Laose demokraatlik vabariik Lao keeles: Sathalanalat Paxathipatai Paxaxon Lao Üldandme: Pindala: 236 800km2 Rahvaarv: 6 769 700 inimest (2013) Pealinn: Vientiane Riigikeel: lao keel Rahaühik: kip Aeg: Eesti +5h Sissejuhatus: Valisin Laose referaadi teemaks kuna teadsin, et reisisaates "Kaks kanget Kagu-Aasias" on sellest riigist tervelt kaks osa. Lisaks tundus huvitav selle nimi ning sealsed kultuurid. Samuti olin näinud laose vappi, mis tundus äärmiselt huvitav. Paiknemine: Laos paikneb Kagu- Aasias Indo- Hiina poolsaarel ning on seal ainus merepiirita riik. Laost piiravad põhjast Hiina, läänest Myanmar, lõunast Tai ja Kambodza ning idast Vietnam. Loodus: laose pind on väga mägine, mäestikega on kaetud umbes 80%, mäed on omakorda suures osas kaetud metsaga. Mägede keskmine kõrgus on 1500 kuni 1700 meetrit, mõni tipp ulatub ka üle 2000 m. Riigi kõrgeim tipp on Bia, millel kõrgust 2817 meetrit. Mäeahelike vahel on kit...
Peaaegu kõigi Euroopa veekogude vetes on raskemetallide sisaldus kõrgem kui saastamata vetes. Põhjamaades on veekogud elavhõbedaga saastatud ka pärast elavhõbedat sisaldavate pestitsiidide asendamist teistega. Põhjuseks peetakse elavhõbeda väljapesu pinnasest keskkonna hapestumisel, metsakuivendusest ja juurdevoolu atmosfäärist. Peale pinnase ja vee on metallide saaste ka atmosfääris, õhus. Linnade õhus on kõige lähedasem toksilisele tasemele tina sisaldus. Tina järel on teisel kohal oma ohtlikkuselt just elavhõbeda saaste. Elavhõbeda atmosfääri saaste on murettekitav mitmel põhjusel. Kuna puhtal elavhõbedal on madal keemistemperatuur, siis on ta lenduv ning suur osa õhus sisalduvast elavhõbedast ongi elementaarne elavhõbe. Atmosfääriline elavhõbe on ohtlik oma toksilisuse, lenduvuse ja suure liikuvuse tõttu. Õhku eraldub elavhõbe vulkaanidest, inimtegevuse tagajärjel metallurgiatööstusest, kivisöe ja muu
ka juuli ja august on kaunis sajused, eriti iseloomustab sademete muutlikkust.Talveilm võib kõrgematel aladel olla väga karm, eriti Sotimaal, kus tingimused võivad muutuda koguni arktiliseks. Kuna kliima on muutlik, siis võivad äkilised pilved nägemisulatus väheneda mõne meetrini. Üldiselt on kliima muutlik ja prognoositav aastaaegade põhjal. · Maavarad: kivisüsi, rauamaak, kivisool, kips kaoliin, maagaas (Põhjameres), nafta (Põhjameres), tina (Cornwalli poolsaarel) · Veestik: Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad jõed: Thames, Ouse, Trent, Tees, Twine ja Tweed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Sotimaal (Loch Lomond, Loch 3 Ness) ja Cumberlandis (Lake District).Kuna tegu on suure saarega on pea et terve
Seejärel kahjuks aga õnnelik aeg lõppes ja tuli suur majanduslik langus, Brasiiliast sai maailma suurim võlgnik. Brasiilia on kümnes suurim energiatarbija ja suurim Ladina-Ameerikas. Samuti on Brasiilia ka suur nafta ja gaasi tootja selles regioonis ja maailma suurim etanooli tootja, peale selle leidub Brasiilias veel rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, tina, hõbedat, teemandit ja kulda. Maavarade kaevandamine ongi üks tähtsamaid tööstusharusid. Brasiilias on viimasel ajal kiiresti kasvanud nafta tootmine. Brasiiliast ekspordib naftat Nigeeria. Brasiilia on suur hüdroenergia tarbija
H2SO4 suhtes. Reag. aeglaselt leelistega. Ge o.a tavalisemalt 2 ja 4. GeO 2 on Ge tootmise vaheprodukt, eriklaaside produkt, emailides. Metalne Ge saadakse peamiselt kõrvalproduktina värviliste metallide tootmisel ja fossiilsete kütuste tuhast. Kasut peam pooljuhttehnikas. Tina(Sn) (inglistina)- lihtainena hõbevalge läikiv metall. Vana egipt tõid seda pronksi(ajaloo. vanim tehismet.) valmistamisex. Praegu suurimad maardlad: Malaisis, Indoneesia, Tai, Boliivia, Austr. Õhus ja vees tina püsiv. Raske läikiv metall, plastne L.ihtainena looduses ei esine, küllaltki haruldane, aga mitte hajutatud. Ühendites o.a peam 2 ja 4. Õhus ja vees toatempil püsiv- pinnal oksiidkiht. Kloriidid on tähtis hallogeenühend. SnO2-värvitu kristallaine,tekib tina kuumutamisel õhus, püsiv nii hapete kui leeliste lahustes, kasut kiledena, klaasitööstuses, emailide ja glasuuride samisel. Ühendid: SnO- mustad kristallid.saadekse kaudselt, kasut soolade saamisel, musta
1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Uriinist saab toota fosforit. Seda tõestas oma katse tulemusena Brand. Destilleerides mõnda soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hästi. Katsetades tahtis saaada ta uriinist kulda või tarkade kivi,et seda saada lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Siis keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juuurtega inglane Henry C...
metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Kuna kaks kolmandikku riigi rahvastikust elab madalas idaosas siis toimub seal ka kogu majandustegevus. Riigis on vähe põllumaad siis enamus elatub kala püügist. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes Tiibetis ja Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured ca 20 mld barrelit. Seepärast peab Hiina importima palju naftat. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Hiina impordib aastas 1200 mln tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200 mln tonni kivisütt. Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus
madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. 2 Loodusvarad ja energiavarad ning nende kasutamine Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured ca 20 mld barrelit. Seepärast peab Hiina importima palju naftat. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Hiina impordib aastas 1200 mln tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200 mln tonni kivisütt. Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis on 16%, suurim hüdroelektrijaam on ,,Kolm
Kümne minuti pärast olid punastes pükstes tuletõrjujad kohal ja võis alata täies hoos kustutustööd. Peale pooletunnist kustutamist olid leegid summutatud ja oli vaja teha ainult järelkustutust. Järsku hakkas Jaan mõtlema, et kuidas sai küll see kuur põlema minna. ,,Seal ei olnud ju isegi elektrit sees," mõtles Jaan endamisi. Ja järsku ta taipas ja sõnas eidele: ,,See kuramuse sunnikust kolaostja pani oma suitusga minu kuuri põlema ja nüüd on kadunud nagu tina tuhka. Oi ma otsin ta raisa üles ja ajan tal naha üle kõrvade!" ning kargas maruvihasena püsti, läks võttis toast jahirelva ja istus linttraktorisse ja sõitis hoovist välja küla poole. Tuletõrjujad said ka parajasti järelkustutusega ühele poole, pakkisid oma riistvara kokku ja sõitsid tagasi depoosse! ,,Mis kuuriga juhtus?" küsis õhtuhämarusest tuppa astunud poeg emalt. ,,Põlema läks," vastas ema nukralt ning vaatas oma äranutetud silmadega poega.
ühtlaselt kogu aasta. Loomad Austraalia loomariik on väga omapärane , kuna see arenes sadu miljoneid aastaid teisiti mandrite liigist eraldi. Austraalia moodustab iseseisva riikkonna. Austraalias ei ole sõralisi , primaate ega kiskaid v.a. Inimeste aretatud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Kõik austraalia koduloomad on eurooplaste toodud. Loodusvarad: boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel, volfram, mineraalliivad, tina, tsink, teemandid, maagaas, toornafta Aafrika Pindala: 30 306 000 km² Rahvaarv: 807 419 000 Riikide arv: 53 Suurim riik: Sudaan (2 505 813 km²) Väikseim riik: Seisellid (455 km²) Kõrgeim tipp: Kilimanjaro mägi (5895 m) Suurim järv: Victoria (69 484 km²) Pikim jõgi: Niilus (6670 km) Aafrika on suuruselt teine manner ja võtab enda alla peaaegu viiendiku maailma maismaapinnast. Aafrikas on 53 riiki, neist kuus on saareriigid. Aafrika on maailma palavaim kontinent, seal on
Loomakasvatus on levinud peamiselt põhjaosa kuivade savannide alal. Kasvatatakse seebusid, lambaid ja kitsi. Vähem tegeletakse hobuste, sigade ja kodulindude pidamisega. Kalapüügi kõiki võimalusi ära ei kasutata. Nigeeria varustab end ise peaaegu kõigega, ostab sisse delikatesse ja vähesel määral ka põhjamaiseid vilju ja kala. Ekspordib peamiselt kakaod, kautsuki, palmiõli, maapähkleid ja puuvilla. Tööstuse areng Nigeerias leidub tina, rauamaaki, naftat, maagaasi, kivi- ja pruunsütt, boksiiti, kolumbiiti, pliid, lubjakivi, fosforiiti, kulda, hõbedat, niobiomi, volframi, molübdeeni, tsirkooniumi, tantaali ja uraanimaaki. Esindatud on nafta-, tekstiili-, õlle-, ravimi-, keemia-, palmiõli- ja tsemenditööstus. Suuremad ettevõtted paiknevad peamiselt edelas piki Benini lahte, sest sealt on kerge transportida tooteid ja tooraineid meritsi. Nigeeria impordib masinaid, transpordiseadmeid, esmatarbekaupu ja keemiatooteid
artisokid, porgandid ja tomatid." ning ,,Ja siin olid korvid nagu küllussarved, täis tomateid, peterselli, küüslauku, spargleid, artisokke, kõrvitsaid ja lillkapsast." 3. Novellist leiab väga erinevaid ja mitmekesiseid värve, lõhnu ning helisid, mis seostuvad teoses peremehe ning tema tegemistega. Näiteks: ,,Ka siin oli palju kasutuid lõhnu, mis ei tähendanud rooga ega üldse midagi. Ka siin oli Isanda tina ja vaske sulatanud ning körte keetnud, mida ta ise ei söönud ega teistelegi pakkunud." Kõik lõhnad tuuakse teoses väga osavalt lugejateni, aroomid jõuavad justkui ka nende haistmismeelde. Kindlasti on selliseks kohaks näiteks: ,,Läbi kirstu lõhnasid vanad tinataldrikud ja kannud. Lõuka juures lõhnas torupilli magu, pihid, nahklõõts ja kaks suurt õllekruusi, kumbki omal viisil. Raamatuis oli naha, koi ja juudi lõhn."
,,Mis sul viga, sõber?" küsis keegi rehepapi selja tagant. ,,Mis mul viga? Viga on suur! Iga kord viljast puudus, kui aidamehega õiendus," vastas rehepapp. Küsija mees ei olnud aga keegi muu kui vanapagan ise. ,,Oh, ei ole viga!" vastas vanapagan. ,,Säh, siin on kott, pane ta teri täis ja sea rehealuse nurka püsti. Mitu korda sa pahema jala kannaga temasse puudutad, setu kotti on sul mõõtmise juures enam, ja need võid sa ära müüa." Ütles ja kadus kui tina tuhka. Rehepapp ei põlanud ka vanapagana nõu, vaid tegi kohe esimese mõõtmise juures proovi, ja ennäe! kolm kotti vilja jäi üle. Nüüd oli mees rõõmus; müüs igakordse ülejäägi ära, sai palju raha ja härra oli temaga ülirahul. Aga rehepapp ei saanud vanapaganast enam lahti. Iga õhtu istus ja tembutas ta kuni kuke lauluni rehes, ja seni ei saanud rehepapp silmagi kinni. Oli rehepeksmise öö, siis ei saanud vaene mees tervel ööl nahka silmadele. Pani rehepapp
See ilmus aastal 2002 .Beyonce mängis seal Foxxy Cleopatra `'The Pink Panther''(`'Roosa Panter'') Esilinastus aastal 2006 .Ta mängib seal Xaniat. `'Obsessed''(Kinnisidee'') Ilmus aastal 2009. Kõige viimane film ,kus Beyonce on osalenud.Ta kehastab peategelast Sharon Charles 1 Lapsepõlv Beyoncé isa Mathew Knowles on edukas plaadiprodutsent ning ema Tina Beyoncé on kostümeerija ja juuksur. Oma eesnime sai Beyoncé oma ema neiupõlvenime järgi, sest perenimi Beyincé hakkas välja surema.Beyoncél on noorem õde Solange Pladget (sündis 1986), kes on samuti laulja, laulukirjutaja ja näitleja. Beyoncé isa on neeger ja ema on kreool. Seetõttu on Beyoncé saanud hulgaliselt neegritele mõeldud auhindu, ehkki tema nahk on üsna hele. Beyoncé õppis Texases Neitsi Maarja algkoolis, kus ta käis tantsuringis,
Kivikirstudesse pandi põletatud surnute jäänused. Osa olid maetud maahaudadesse. Eelrooma Rauaajal maeti surnuid tarandkalmetesse. Surnud asetati tarandimüüride vahele,vähem maeti põletatult. Rooma Rauaajal maeti surnuid tarandkalmetesse põletatult. Keskmisel rauaajal maeti tarandkalmetesse. Kaasa pandi esemeid. Muinasaja lõpul oli levinud põletusmatus, selle kõrval ka väheselt laibamatuste traditsioon 8)PRONKS on kitsamas mõttes vase ja tina sulam. Laiemas mõttes nim. Pronksideks vase sulameid teiste metallidega, välja arvatud tsink. 9)Kindlustatud asulad:asuvad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis. Rajati looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati palkidest või paekividest kaitsesein. Neis ka elati. Suurem osa Eesti elanikest elas siiski avaasulates. Muistsed põllud:avastati Saha-Lool, Läänemere idarannikul. Need on kuhjatud ümmargused kivihunnikud ja piklikud kivipeernad. Viimased piiravad põllulappe
Roos, jt. A. Starkopf esines esmakordselt Eestis 1914. aastal, võttes alates 1919. aastast pidevalt osa kunstinäitustest nii Tartus kui mujal Eestis, samuti eesti kunsti väljapanekutest mitmel pool Lääne-Euroopa kunstikeskustes. Starkopfi looming on algusest peale mitmekesine: ümarplastikas ja reljeefis figuurid, portreed, loomaskulptuurid, hauasambad, pisiplastika. Materjalide valik on samuti aukartust äratav: puu, pronks, graniit, marmor, liivakivi, betoon, puumass, keraamika, tina, galvanoplastika. Näitusega kaasnevad skulptuuri töötoad kuraatori A. Seppeti juhtimisel. Anton Starkopfi näitus Tartu Kunstimuuseumis jääb avatuks 7. juunini.
töötlemise tehnoloogiat. Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks · Ehedalt leidud: Au, Pt (ja plaatinametallid) osaliselt Ag, Hg harva, ka vaske ja teisi metalle · oksiidsete maakidena leidub rauda, vaske, alumiiniumit, kroomi............ · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi Tihti sisaldab maak mitut metalli - Polümetalliline maak. Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina. Ka hõbedat ei toodeta tavaliselt hõbedamaagist, vaid plii ja tsingimaagist Maak sisaldab aherainet - kasutut osa
Mürgid läbi aegade Referaat 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Happed.....................................................................................................3 Erinevaid mürke........................................................................................6 Lisad......................................................................................................10 2 Sissejuhatus Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma.Organismi kahjustavaid viirusi ja baktereid ning muid elusolendeid ei arvata mürkide hulka, vaid neid nimetatakse haigusetekitajateks. Samuti ei loeta mürkideks aineid ja esemeid, mis kahjustavad organismi mehhaanil...
Genka ,,Koolilõputöö", 1978 Trigorin ,,Kajakas", 1978 Alceste ,,Misantroop", 1986 Arkel ,,Pelléas ja Mélisande", 1998 Kirsanov ,,Isad ja pojad", 2003 Isa vaim ja esimene näitleja ,,Hamlet", 2003 Juhuslik möödakäija, Adam ,,Juveliiri poe ees", 2006 Isa ,,Linn", 2008 Isa ,,Maarja kuulutamine", 2008 Rollid filmides Katku Villu ,,Kõrboja peremees", 1979 Taaniel Tina ,,Arabella, mereröövli tütar", 1982 12
Tulid vähehaaval, elasid rahulikult Soome-Ugri hõimudega kõrvuti. NB! Soome-Ugri keel ja europiidne rass, muutus usk ja maailmavaade, 10 000 inimest 10. Metalliaja algus maailmas ja Eestis. Esimesed pronksesemed – ja vanem pronksiaeg 1800-1100 eKr. Iseloomusta vanemat pronksiaega – kui levinud oli pronks, miks see ei olnud levinud, palju on leitud pronksriistu? Esimesena võeti Lähis-Idas kasutusele vask(6000ekr) ja kuld, sest neid leidus looduses. Pronks on tina ja vase sulam, maailmas 4-3000ekr ja Euroopas 2000ekr, Eestis al 1800ekr. Vanemal pronksiajal ei olnud pronks veel Eestis levinud, leiud on üksikud ja juhuslikud. Näiteks odaots, sirp. 11. Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr – mis muutus sel ajastul Eestis? Pronksisulatus, varanduslik kihistumine, kaubavahetus. Kindlustatud asulad: Asva, Kaali. Kaali meteoriidikraatriga seotud teooriad. Pronksi hulk Eestis suurenes, hakkas toimuma süsteemne sissevedu.
pärlmutter, kilpkonna kilp, eebenipuu ja roosipuu. Motiivid on kilbid, jooned, kobarad, väädid, pärjad, vanikud.. Toolidele ilmuvad kõverdatud jalad, kõrged seljatoed. Prantsuse barokk Peent ning kallist baroki-ajastu mööblit tehti Louis XIV ajal Prantsusmaal. Mööbel oli luksuslik ja toretsev, mida iseloomustavad ebatavalised vormid, käsitöö, metall marketrii, kallid eebenipuu materjaalid, messing, pronks, kullatud nikerdused, tina, pärlmutter. Laudadel ning kummutitel ilutses marmori ja graniidi pealised. Sellist stiilikäsitlust tuntakse ja nimetatakse tänapäeval Boulle stiiliks. See muutis mööblivalmistamise ajalugu. 8 9 Rokokoo stiil Rokokoo stiil tuleneb sõnast ''Rocaille''. Arhitektuuris muutusid jõulised asjad peeneks, plastilisemaks ja detailisemaks
2 x klaas 2,1 2,0 2,2 2,3 2,5 2,6 2,7 2,8 3.6 3 x klaas 1,5 1,6 1,8 1,9 2,0 2,2 2,3 2,4 3,2 1,3 1,5 1,6 1,7 1,9 2,0 2,1 2,2 3,1 1,1 1,4 1,5 1,6 1,8 1,9 2,0 2,1 3,0 15 Aknad Raami materjal vitraaž vitraaž: kivi, tina puit, puit- puit-alumiinium teras alumiinium plastmass Avatavus mitteavatav avatav: pöö pöörd, rd, kald, kald, kald- kald-pöörd, öörd, kesktelje ümber pöö pöörduv rduv käelisus 16
*Toiduainete vedu *Ehitusmaterjalide vedu *Inimeste vedu *Toorainete vedu *Toodangu vedu *Jtmete vedu Algelised transportimise viisid: *Seljas kandmine *Veoloomade seljas vedamine (hrjad...) *Lohistamine *Vankritega vedu *Veossteemide rakendamine Ratta loomine *Esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a ekr *Vlja arendati Egiptuses vaarao sjavankrite tarvis Maismaatrantsport: Hlmab: teid, sidukeid, sildu, tunneleid, viadukte jne. Teedevrku arendasid kige enam: *Kaubandus(soola, merevaigu, tina ja siiditee) *Sjandus(Alexsander Suure sjakigud) *Postiveo vajadused(Vana-Roomas) *Reisijate liikumise vajadused Logistikassteemid: *Kik transpordi liigid sstemaatiseeritakse ja veod optimeeritakse *Infossteemid *Teenindus ja korrashoid *Sujuvad leminekud *Majanduslikult soodsam veoskeem *Arengukava alusel pidevalt edasi arendatav Maismaa transport Eestis Rbastransport Raudtee *Rbastee(muldkeha, liiprid, rpad) *Kontaktvrgud *Prmed *Semoforid (annavad mrku kas rpapaar on vaba) *Foorid
hilisemal ajal seoti sääreotsad ka nööridega kinni. Suised püksid, õmmeldi valgest jämedast linasest, lõikelt sarnanesid villaste pükstega, ainult vasknööpide asemel linasega ületõmmatud puunööbid. Tagaküljel olev värvli lõhandik linase paelaga kinni köidetud. Vatt õmmeldi samuti kui püksidki lambapruunist või mustast villasest riidest. Ida Saaremaal oli 19. sajandi keskpaigas kandma hakatud püstkraega lühikest vatti. Hõlmad kinnitati neil ühe või kahe tina või vasknööpide reaga. Vest õmmeldi lambamustast villasest kangast valgele linasele voodrile. Püstkrae kinnitati 2 vasknööbiga. Mõnel vestil olnud üks, mõnel kaks rida nööpe ees, seljatagunegi olnud mõnel linasest, mõnel hõlmariidest. Pidulik peakate oli pealt laieneva rummuga kübar, lakk. Lakk tehti lambapruunist vildist, 6 cm laiuse äärega, rummu ümber seoti punane või valge pael. Suvel kanti ka linast tuttmütsi ning murumütsi.
16. Mida tähendab vee stabiliseerimine? Vee keemilist töötlemist korrosiooni vähendamiseks nimetatakse vee stabiliseerimiseks. 17. Kuidas klassifitseeritakse vett keemilise koostise järgi? Tavaliselt jagatakse põhjavesi koostise järgi kolme rühma: karbonaatne (HCO3), sulfaadiline (SO4) ja kloriidiline (Cl) vesi. 18. Mida endast kujutab mineraalvesi? Mineraalsetele raviveele on omane selliste elementide esinemine, mis maakoore ülaosas on võrdlemise piiratud levikuga: plii, tina, hõbe, germaanium, arseen, molübdeen, gallium jt. Kõige vähem on mineraalvees kroomi, elavhõbeda, kulla ja talliumi ühendeid. 19. Millistest sooladest koosneb ookeanivesi ja milline on selle soolsus? Üldine soolsus on 3,5 % ehk 35g/l, Tegelikult sisaldab ookeanivesi praktiliselt kõiki elemente, kuid väga väikestes kogustes.
Heakorda ei peetud oluliseks, jäätmetest lähtuvatele ohtudele ja ebameelduvustele tähelepani ei ostuatud. See kestis paljudes asulates veel 20. sajandi alguseni. Olmejäätmete koostis püsis peaaegu muutumatuna 18-19. sajandini, mil tulid kasutusele uued materjalid. Maakohtades peeti jäätmeist lugu, sest äravisatud esemeid ja jäätmematerjali sai uuesti kasutada. Ametis olid vanakraami kokkuostjad. Koguti põhiliselt riideid, räbalaid, paberit ja metalli- terast, malmi, vaske ja tina. Orgaanilisi jäätmeid söödeti sigadele või kanadele. Kuigi kompostimist ei tuntus, pandi tähele et orgaanilised jäätmed lagunevad iseenesest väärtuslikuks huumusmullaks. Küllap oli majapidamiste juures lihtsaid prügiauke, kuhu pandi see vähene, mis kasutada ei kõlvanud. Asustustiheduse kasvades muutus prügi linnade ja muude asulate nuhtluseks. Mida prügiga peale hakata? Kõige lihtsam oli visata jäätmed, majapidamisvesi, väljaheited jms tänavale
Temperatuuri tõustes metallide elektrijuhtivus väheneb. Absoluutse nulli juures praktiliselt piiramatu elektrijuhtivus. 3. Värvus: Mustad (raud ja tema sulamid), värvilised (kõik ülejäänud). Enamus hallikasmustad, Cu- punakas, Au- kollakas, Zn- sinakasvalge. 4. Plastilisus: Plastsed: Au, enamus. (1 g kullast saab tõmmata 3-4 km traati, teha 0,003 mm leht) Haprad: antimon(Sb), mangaan (Mn) 5. Kõvadus: Kõvad: kroom (Cr), osmium (Os), mangaan(Mn) Pehmed: leelismetallid, plii (Pb), tina (Sn), kuld (Au) 6. Sulamistemperatuur: ( üle 1000º C rasksulavad, alla 1000ºC kergsulavad) Rasksulavad: volfram (W) 3410 º, osmium (Os), kroom (Cr), raud (Fe), nikkel (Ni) Kergsulavad: elavhõbe (Hg) -39ºC, leelismetallid 7. Tihedus: (üle 5g/cm3 on raskmetallid, alla 5g/cm3 on kergmetallid) Raskmetallid: Osmium (Os) 22,5 g/cm3 , plaatina (Pt), volfram (W), kuld(Au), hõbe (Ag) Kergmetallid: liitium (Li) 0,5 g/cm3 8. Magnetiseeritavus:
lisanditega (Sb, Ga, As, Si jt., 10-3 … 10-4%) Metallina kasutatakse peam. pooljuhttehnikas väga oluline pooljuhtmaterjal DIOODID TRANSISTORID (I Ge-transistor loodi 1948) siiski ilmneb tendents Ge osal. väljatõrjumiseks Si poolt (ülipuhas Si on tunduvalt kallim) Maailmatoodang ca 100 t/a toor-Ge u. 4 korda odavam kui Au, 6 korda odavam kui Ga (orienteeruvad andmed). 3.11. Tina Tina (Stannum) – Sn van. inglistina lihtainena hõbevalge läikiv metall tuntud muinasajast (ka lihtainena) üle 6000 a. tagasi pronksiaja metall: “klassikalise” pronksi komponent esimeste metall-tööriistade koostisosa ajaloos vanas Egiptuses toodi tina pronksi valmistamiseks Pärsiast - tuntud ka iidses Indias lad. stannum tuleneb sanskr. stha - st: “kõva” pronks – ajalooliselt vanim tehismetall (Cu + Sn) sarnane nimetus paljudes euroopa keeltes
13 sajandist pärit südamekujulised sõled jäid 18. sajandil Mandri-Eestis harultasteks, 19. sajandil püsisid need veel Saaremaal, kus sõle harjale oli kujundatud vastastikku seisev linnupaar ning allossa lisatud ripatsid. 16. ja 17 sajandil tuli kasutusele lame või pisut kumera keskosaga rõngassõlg millest 18. ja 19 sajandil arenes eesti naiste kõige pidulikum rinnaehe koonusekujuline kuhiksõlg. Sõled olid enamasti hõbedast, lihtsamad ka vase ja tina, räni alumiiniumi või nikli sulamist. Kaarsõlg , prees. Eesti naiste vööd Rahvapärastel vöödel on rõivastuses ja rahvakunstis kindel koht. Vööga kinnitati seelikuid, särke, ülerõivaid. Vöö kandmist on põhjendatud ka maagiliste uskumustega. Rahva pärimuses on vöö pideva kandmise vajadust seletatud sellega, et vöö kinnitab keha, vöötatud keha on kõvem; vööga ei katkestanud ega venitanud end ära. Vööd hakati kandma juba lapsepõlves
Plii sulam ( Pb + Sn ) on joodis. Nii et plii kasutatakse nt: ·röntgenkiirguse nõrgendajana (nt. meditsiinis) ·haavild, raskused (kalanduses: õngetina ja võrguraskused) ·pigmentides ( pliivalge 70% pliikarbonaati ja 30% pliihüdroksiidi ·elektriakumulaatorites (pliiakud ·pliiklaasi (kristallklaasi) koostises ·keskkonnaohtlikkuse tõttu on oluliselt kahanenud detonatsioonikindlust tõstva pliilisandiga autobensiini kasutamine ·joodis ehk jootmetall on tina ja plii sulam, millega kaetakse raudplekki ja -esemeid, et muuta neid roostekindlaks · 9 Biotoime Väga väikestes kogustes leidub pliiühendeid elusorganismides ( eriti lindude ja kahepaiksete silmaläätses) . Kõik pliiühendid on tugevad mürgid. Oletatakse, et normaalses organismis on 1 kg
INGLISE KEELE KORDAMINE TIME CLAUSES Present Simple · Permanent states, facts (Tom works..) · Repeated and habitual actions, routines (She usually goes..) · Laws of nature and general truths (The sun sets in the west) · Timetables and programmes · Sporting commentaries, rewiews (Beckham wins the ball, crosses and Owen scores) · Feelings and emotions (I love Tallinn..) TIME EXPRESSIONS USED WITH PRESENT SIMPLE: usually, often, always, every day/week etc, in the morning/evening etc, at night/the weekend, on Fridays etc. Present Continuous · Actions taking place at or arount the moment of speaking (The kids are watching TV..) · Fixed arrangements in the near future (I'm going to the dentist tomorrow) · Currently changing ang developing situations (The number of burgularies is increasing) · Wi...
Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79.Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197.Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega.Kuld on väärismetall.Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C.Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Koostis / struktuur Keemiline element kuld (Aurum, Au), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemis...
Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia kaart Looduslikud tingimused 60% Indoneesiast on kaetud metsaga, kus esineb nii Aasiale kui ka Austraaliale omaseid liike. Maavarade hulka kuulub tina, nafta, maagaas, nikkel, boksiit, vask, kivisüsi, hõbe ja kuld. Haritava maana kasutatakse 9,9%, alalise saagi jaoks 7,2% ja muudel eesmärkidel 82,9% kogu maast. Kuna tegu on saareriigiga, siis tegeletakse ka kalandusega. Sealsetes vetes leidub makrelli, tuuna, krevette ja heeringalisi. Ligi 5% Indoneesiast moodustavad siseveed. Tänu vulkaanidele on Indoneesias ka väga viljakad mullad. Indoneesia asetseb troopilises
alla halogeenidest ainult fluorile. Temas põlevad paljud metallid ning ta reageerib aktiivselt paljude mittemetallide (v.a. He, Ne, Ar) ja orgaaniliste ainetega. Ühinedes teiste ühenditega moodustab ta kloriide. Mittemetallidega ühinemisel tekivad kovalentse sidemega ning metallidega ühinemisel rohkem ioonilise sidemega klooriühendid. Kloor reageerib kergesti peaaegu kõikide keemiliste elementidega, sealhulgas ka paljude metallidega (naatriumi, kaaliumi, vase, tina jt.). Ei reageeri ainult väärisgaasidega. Kloori vastastikusel reageerimisel teiste keemiliste ainetega eraldub suur hulk soojust ja valgust. 4 Leidumine looduses Kloor on levikult maakoores 20. element. Seejuures sinna sisse ei ole arvestatud suuri kloorivarusid ookeanivetes. Suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu kloori looduses lihtainena, ühenditena on ta aga väga levinud. NaCl jaKCl
· Cl tähtsus: osmoregulatsioon, happe-leelistasakaal, membraanitransport · Cl allikad: loomne toit · Co tähtsus: kõhunääre, punased verelibled, aminohapete ainevahetus · Co saamine: või, tatar, mais, kakao, munad · S tähtsus: luukude, kasvuhormoon, immuunsüsteem, nahk, juuksed, küüned, kollageen · S saamine: sinepipulber, maapähklid, tursk, keedusin, kalkun, peekon, suitsuheerigas, muna, lõhe, mandlid Räni, vanaadium, boor, nikkel, arseen, tina, germaanium · mikroelemendid · organismile vajalikud · Si tähtsus: Ca imendumine, luude kasv, lihased, siseorganid · arseen ja germaanium ohtlikud ühendite koosseisu Alumiinium, kaadmium, elvahõbe, plii · mikroelemendid · ohtlikud · Al reageerib väga kergesti teiste ainetega, kasutatakse paljude nõude valmistamiseks · kahjulikud närvisüsteemile · luudes asendab kaadmium kaltsiumi
maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas
1.Geograafiline asend Norra asub Euroopa põhja osas, põhiliselt Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saatel. Norra naabrid on Rootsi (läänes ja loodes), Soome (idas ja lõunas) ja Venemaa (idas). Norra põhi osa asetseb kirsa ribana ning on tugevalt liigestatud rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastiku tihedus on 14,82 inimest ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardig...
Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, nagu liivaluited ja liiva- või tolmujutid. Seetõttu arvatakse, et Merkuuril ei ole ka varem olnud märkimisväärset atmosfääri. Temperatuur Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C), minimaalne 90 K (-173 °C; enne koitu) ja maksimaalne 700 K (427 °C; sellel temperatuuril on võimalik tina sulatada). Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623 K, öösel 193 K. Magnetväli Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem (ekvaatoril 0,24 A/m) dipolaarne magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Keemiline koostis Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses
mäestikke poleks oleks selle riigi majandustegevus, populatsioon ning teised majandus harud täiesti laes. · Milliseid sise-või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? Maakera sisejõudede tagajärjel tekkinud pinnavormis on Tiibeti ja Himaalaja mägismaa- laamade kokkupõrke tagajärg. · Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Hiina on loodusvarade poolest rikkas-seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. · Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes (millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne). Hiina asub Euraasia laamal. Äärealadest asud riik India-Austraalia laama ääreosal, kus on tekkinud Tiibeti kiltmaa, sealhulgas Mount Everest, seda lõunapool. Põhjaosa asub Euraasia laamal teiste laamade äärealast kaugemal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
