Tina Tina on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall. Sümbol Sn. Tal on 10 stabiilset isotoopi, massiarvudega 112, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³. Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Aatomnumber: 50 Klassifikatsioon: p-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p2 Elektronskeem: +50|2)8)18)18)4) Elektronite arv: 50 Neutronite arv: 69 Prootonite arv: 50 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -IV, 0, II, IV Kristalli struktuur: tetragonaalne Füüsikalised omadused: Aatommass: 118,71
Gümnaasium referaat Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Sissejuhatus Elemendist üldiselt Tina on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element, selle sümbol on Sn(lad. k. stannum)ja järjenumber on 50 .Looduslik tina koosneb kümnest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 112, 114-120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina on õhu käes väga aeglaselt tumenev hõbevalge, pehme, plastne ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. See on püsiv õhuhapniku ja vee suhtes, sest kattub kaitsva oksiidikihiga. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Looduses on see väheesinev element, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega. Tina esineb kolme
Tartu KHK Tina Referaat Koostas: Ingrit Pavlov Juhendas: Tartu KHK2009 Sisukord Tina ................................................................................................3 Kui kaua tunneb inimkond tina.......................................................4 Tina algne tootmine ja avastamine.................................................4 Tinakatk..........................................................................................5 Tina radioaktiivsus.........................................................................6 Tinasulamid....................................................................................6 Lisa: Napoleon Bonaparte'i langus...................................
Kool Referaat TINA JA TINA SULAMID Koostaja: Nimi Rühm: ------- Juhendaja: ------- Tallinn 2007 Tina iseloomustus Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valu omadused), mis soodustavad selle kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal , kus on tähtis madal sulamis temperatuur. Tina füüsikalised omadused Kui vaatame Mendelejevi tabelisse, siis leiame tina 50. kohalt, seega on tema
Riidaja Põhikool Referaat teemal Sn Koostaja: Tauno Johanson Juhendaja: Märt Tomp Riidaja 2009 Tina Mis see on? Tina on keemiline element, mille ladina keelne nimi on stannum ning sümbol on Sn.. Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teistest metallidest kergesti ära tuntav seetõttu, et ta krigiseb painutamisel. Tina Mendelejevi tabelis Mendelejevi tabelis asub tina 50. kohal, seega on tema tuumalaeng 50 ja aatomituuma ümber tiirleb 50 elektroni. Tina peamised oksüdatsiooni astmed on II ja IV,
Tina (Sn) Henri Juhkam AT-109 Tina · Aatomnumber: 50 · Aatommass: 118,71 Aatomi ehitus: · Elektronskeem: +50|2)8)18)18)4) · Elektronite arv: 50 · Neutronite arv: 69 · Prootonite arv: 50 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -IV, 0, II, IV Füüsikalised omadused Aatommass: 118,71 Sulamistemperatuur: 231,97 °C Keemistemperatuur: 2602 °C Tihedus: 5,77 g/cm3 , 7,26 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Keemilised omadused Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid:
Tina Tutvustus Tina varasem nimetus on INGLISTINA Järjekorranumber : 50 Sümbol : Sn Massiarv : 118,69 Tinal on 10 stabiilset isotoopi Esinemisvormid Tinal on 3 esinemisvormi : 1) Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall , pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja hea elektrijuht . 2) Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³. 3) Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Tina igapäevaelus Tina plastilisuse tõttu saab temast valmistada stannioli, millesse pakitakse toitaineid, ja valmistatakse elektrikondensaatoreid. Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada toitu ja säilitada toiduaineid. Hinnatakse, et umbes 50% tina maailmatoodangust kulub raudpleki tinutamiseks, viimastest valmistatakse konservipurke. Tinaesemed Pronks Pronks on tina ja vase sulam .
Pelgulinna Gümnaasium Anna-Stina Reinas 8.c TINA Tallinn 2012 SISUKORD Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 Tina leidumine looduses lk 3 Tina omadused lk 3 Ajalugu lk 4 Tina kasutusalad lk 4 Tina leidumine inimorganismis ja selle kasulikus lk 5 Kasutatud allikad lk 6 Tina leidumine looduses Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO 2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Looduslikud tinavarud maakides on kiiresti ammendumas, järjest olulisemaks muutub tina saamine seda sisaldavast utiilist. Tina omadused FÜÜSIKALISED OMADUSED · Hõbevalge · Raskmetall (7,3 g/cm3) · Madal sulamistemperatuur (232 C) · Pehme, taotav, venitatav
Sn e. Tina TinekeKätlin Vöö Iseloomustus Hõbevalge Pehme Hästi taotav venitatav madala sulamistemperatuurig a metall. Füüsikalised omadused on 50. , tina tuumalaeng on 50 ja ümber tuuma tiirleb 50 elektroni. Molaarmass 118,9 g/mol elektronegatiivsus on 1,7 sulamistemperatuur on 2320C ja keemistemperatuur 26870C tihedus on 7,29 g/cm3 Tina sulamid Tinasulamid on metallisulamid, kus tinasisaldus ületab iga teise sulamisse kuuluva elemendi sisalduse, tingimusel, et: muude elementide summaarne sisaldus sulamis on üle 1 % massist või vismuti või vasesisaldus sulamis võrdub tabelis toodud piirnormiga või ületab selle. Tina kasutusalad Ajaloolise rakendusena sulamis pliiga nn. tinanõude valmistamiseks, erinevas tinaplii vahekorras orelivilede valmistamiseks.
Tina Sn Tina 3Kristallmodifikatsiooni · valge tina · hall tina · stabiilne habras tina ·Tinal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope, nimelt 10 . Tina leidub looduses vaid maagina kassiteriidi näol Tina leidub · Malaka poolsaarel · Boliivias Tina kasutatakse järgmiselt: korrosiooni vastase kattena tinanõude valmistamiseks orelivilede valmistamiseks mitmesuguste sulamite koostises elektrit juhtiva läbipaistva pinnakattena aknaklaasi valmistamiseks Ja paljud muud tegevused ja esemed Tinakatk Väidetavalt olevat tinakatk saanud saatuslikuks Napoleoni Venemaa sõjakäigul ja kapten Scotti Antarktika- ekspeditsioonil Huvitavaid fakte tinast:
Tina iseloomustus Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall . Sümbol Sn. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³ Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Tina sulamistemperatuur on 232 °C. Tina aatommass on 118,7 Tina on maailmas 49. kohal kaevandamise poolest .
Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Keemilised omadused Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). Kus pliid kasutatakse ? Pliid kasutatakse akudes, kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi ja emailitööstuses. Plii ja tina sulamit kasutatakse ka elektriliste kontaktide ja muude metalldetailide jootmiseks. Jootetinas püütakse tänapäeval kasutada ohutumaid metalle, näiteks hõbedat ja vaske. Tina Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall. Sümbol Sn. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall.
KEEMIA KT: 6. okt Mõisted: molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentse sidemega seotud aatomite rühmitus. Molekulivalem keemiline valem, mis näitab, millistest elementidest aine koosneb. Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest (keemiline ühend) Molekulaarne aine molekulidest koosnev aine Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest (ioonsed ained ,metallid, kovalentsed mittemolekulaarsed ained) Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Eksotermiline reaktsioon soojuse (energia) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endotermiline reaktsioon soojuse (energia) neeldumisega kulgev reaktsioon Molekulidevaheline jõud füüsikaline suurus; suhteliselt nõrgad tõmbejõud aine molekulide vahel (võrreldes keemilise sidemega) Kovalentne side kõige levinu...
· Sinised laigud kehal · Kerge aneemia · Kahvatud igemed · Valusad liigesed · Haavade aeglane paranemine Fosfor SÜMBOL: P OMADUSED: · Must, punane või valge · tahke PLUSSID: · DNA molekulides · väetiste koostises MIINUSED: · põleb isegi vee all · kohutavad põletushaavad KUST SAAB: · väetiste koostises · toiduainetes fosforhappena Tina SÜMBOL: Sn OMADUSED: · hõbevalge · tahke PLUSSID: · Tasane ja ühtlane pinnakate jooteväljadel. · Avade tolerants väiksem kui kuumtina (HAL) puhul · Pliivaba st. keskkonnasõbralik ja valmis 2006 aasta direktiiviks - plii kaotamiseks · Trükkplaat ei saa termilist sokki, mis on iseloomulik kuumtina protsessile. · Lühiste tekkimine on välistatud keemilisel tinatamisel
Alumiiniumoksid Al2O3- on polümeerse struktuuriga valge kristalne aine. See on äärmiselt inertne aine mis on väga vastupidav veetoimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Üks enam tuntud alumiiniumoksiidi teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundo ehk smirglit lihvimispulbrite, puhastuspastade jms koostises läipaistvad suured korundikristalid on hinnalised vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks. Al(OH)3 temp. Al2O3+H2O Normaaltingimustel sulab alumiiniumoksiid temperatuuril 2054°C ja keeb temperatuuril 2980°C. Plii(II)oksiid PbO2-Üks tähtsamaid pliiühendeid, tumeda (pruunikas, must) värvusega väga tugevate oksüdeerivate omadustega. Teda kasutatakse põhiliselt elektroodimaterjalina pliiakudes. Kõik plii lahustuvad ühendid on tugevalt mürgised. Pb3O4-plii(II) j...
puutumata, aga kaetud mehhaaniliste kahjustustega (kriipsud, täkked, kivide löögijäljed). Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises, mida nimetatakse pronksiks. Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge, mahulise kihiga. Korrosiooni levides eseme sisemusse muutub ese kihiliseks ja 3 hapraks. Tina ja plii kahjustuvad oluliselt nii mehhaaniliste kui ka keemiliste tegurite koosmõjul. Raud säilib kuivas õhus suhteliselt hästi. Niiskes õhus ja pinnases kattub raud raud(III)hüdroksiidi pruuni kihiga (rooste). Raua kuumutamisel moodustub raua pinnale "rauatagi" (Fe3O4) kiht. Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon ehk glavaaniline korrosioon on seotud glavaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli, näiteks raud ja
Kõik lisandid, eriti lahustunud gaasid ja süsinik suurendavad oluliselt tugevust ja kõvadust. Toatemperatuuril tekib titaani pinnal väga tihe ja inertne TiO 2 kiht, mistõttu nii titaan kui ka ta sulamid ei korrodeeru atmosfääris, mage- ja merevees, peaaegu üheski orgaanilises ega ka paljudes anorgaanilistes hapetes, leeliste lahustes. Nad on vastupidavad kavitatsioonile ja pingekorrosioonile. Metalsetest lisanditest avaldavad titaanisulamite tugevusele olulist mõju tina, alumiinium ja vanaadium, mistõttu kasutatakse neid titaanisulameis legeerivate elementidena. Vaatamata titaani polümorfismile ja sellega seotud lisandite lahustuvuse muutusele mõjutab titaanisulamite termotöötlus (karastamine) mehaanilisi omadusi vähem kui nende legeerimine. Puhas titaan ja titaanisulamid on plastsed ning kergesti külmalt deformeeritavad; kuumsurve tööt- lemisel tuleb aga kasutada toorikute kuumutamisel ahjudes kaitsekeskkonda (tavaliselt argoon). Samuti
elementide sulamites. thtsamad sulamid: silumiin, duraluminium, antifriktsioonsulam. 2. Vask: -hea elektri- ja soojusjuht. -plastiline. -korrosioonikindel. Valmistatakse: litorud, el.juhtmed, tihendid, jootetlvikud. Sulab: 1083 kraadi juures. Vrvus: punakas 3. Tsink: -head valu- ja korrosioonivastaste oadustega. Kasutatakse terase katmiseks korrosiooni kaitseks. Kulub messingite ja kvajoodiste koostisse. Sulab: 419 kraadi juures Vrvus: hallikas 4. Tina: -plastiline ja pehme metall Kasutatakse pronkside jt. saulamites (babiit) Sulab: 232 kraadi juures Vrvus: valkjas
Must Pn polümeer, grafiidi sarnane Ei ole mürgine, ei põle, keemiliselt struktuur, pooljuht, püsiv passiivne 0 Raskesti saadav ( temp üle 200 C ja kõrge rõhk) , vähemlevinud Tina 0 3 -tina -tavaline hõbevalge tetragonaaln püsiv üle 13,2 C Tihedus 7,28 g/cm tina e kristallvõre 0 -tina - HALL, Teemanti 13,2 C madalamal temperatuuril kuubiline 3
their experience to the next generation. 7) Mary decided to challange herself and take part in the swimming competition. 2. ÜLESANNE ( sample answers ) 1) Would you like to go swimming tonight? Yes, i'd love to. What time shall we go? 2) Do you fancy going to the theatre on Saturday? Sorry, I'm afraid i can't. I'm looking after my little sister. 3) Do you want to play basketball this afternoon? Thanks for asking me, but I'm studying for my history test. 3. ÜLESANNE 1) Tina and Ann do aerobics, but James doesn't. 2) None of them has/ have won an award. 3) All of them can speak a foreign language. 4) Ann went canoeing last year, but Tina and James didn't. 5) They are all intrested in helping the community. 6) Tina and James have been to a sports camp, but Ann hasn't. 7) James goes hiking every summer, but Tina and Ann don't. 4. ÜLESANNE
vaigud. Ja ka süsinikkiuga tugevdatud vaigud. Oluline on ka Kevlar. keraamilised materjalid- Eelajaloos klaas(kristuse sünni ajal), savipotid jms(eKr). 1980 hakkavad levima rasked keraamilised materjalid- Alumiinium oksiid- Auto süüteküünla isolaator. Tenokeraamilised materjalid on kallid. 2) Metallide ja sulamite liigitus: Tihedus- kergmetallid ja -sulamid – tihedus kuni 5000 kg/m3 magneesium, alumiinium, titaan... keskmetallid ja -sulamid – tihedus 5000...10 000 kg/m3 tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom, mangaan... raskemetallid ja -sulamid – tihedus üle 10 000 kg/m3 plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen... sulamistemperatuur – kergsulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuri 327 °C liitium, tina, plii kesksulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur üle 327 °C, kuid ei ületa Fe sulamistemperatuuri 1539 °C mangaan, vask, nikkel, hõbe...
Al-leidub looduses savide ja mineraalide koostises, toodetakse sulatatud boksiidi, sulam duralumiinium.Omadused:hea peegeldusvõimega, reageerivad halogeenidega,hapete ja alustega v.a. N- iga elektrijuht, platsiline. Kasutus: aluminotermias, lennukiehitus, autotööstus. Pb-seatina, pakub kaitset radioaktiivse ja röntgenkiirguse vastu. Om:madal sulamistemp. Pehme, raske metall, sinaka läikega. Kasutus:autoakud, haavlite tootmisel. Vees lahutusvad ühendid magusad, mürgised. Sn(tina)-looduses mineraalidena, mille nimeks kassiteriit, painutamisel ragiseb. Kasutatakse sulamite koostises ja korrosiooni tõkkeks. Fe-suhteliselt pehme metall,suht.kõrge sulamistemp.magnetilised omadused, aktiivne reageerib kergesti hapete ja sooladega. Lisandeid sisaldav Fe on suurema kõvaduse, tugevusega.Leidub ühenditena, rauamaakFe2O3, rauapaguFeCO3.Sulamid: malm, teras, eriterased. Alsifer, invar. Cu-leidub ühenditena ja ehedalt, malahhiit. Om: pehme, soojuse j...
Kõige tuntum metall on arvatavasti raud. Minu kodus on kõige rohkem rauda raua sulamite näol malmis ja terases, sest rauda eriti ei kasutata tema hinna ja vastupidamatuse pärast. Malmist on tehtud minu kamin ja radiaatorid, sest malm on väga hea soojusjuhtivisega. Roostevabast terasest on minu kodus enamik nõud, kraanikauss, lambid, paljud tööriistad, pesumasin ja köögitehnika. Tinaga on joodetud minu kodus kõik elektriskeemid. Samuti leidub tina akudes. Palju kasutatakse ka tina ja vase sulamit-pronksi. Pronksist on tehtud mu kodus nii kraanidetailid ja lukusüdamikud kui ka ehted, medalid ja skulptuurid. Elavhõbe on toatemperatuuril vedelas olekus ja seda saab kasutada kraadiklaasides temperatuuri määramiseks. Termomeetrit kasutades peab olema ettevaatlik, sest elavhõbe on mürgine. Ka minu kodus kasutatakse temperatuuri mõõtmiseks termomeetrit. Kuld ja hõbe on minu kodus peamiselt ehetes. Hõbedat on ka peeglites, sest hõbedal on hea peegeldusvõime.
-Kuna ta peab nii keemiliselt kui mehaaniliselt vähe vastu Raud 1.Raua roostetamise valem- 4Fe+3O2-2Fe2O3 2.2 raua sulamit ja nende erinevus-Malm(raua ja süsiniku sulam. 2,5% süsinikku). Teras ( raua ja süsiniku sulam.alla 2% sulamit) 3.Nimeta 3 roostetamise soodustajat-Hapnik, niiskus, temp. kõikumine ja kemikaalid 4.3 raua füüsikalist omadust- Tihedusega 7,87 g/cm3, kõrge sulamistemp. 1535 ja 2750 Tina 1.Milline on kõige tuntuim tina mineraal?(millisel kujul kõige rohkem leidub)-Kassiteriit ehk tinakivi e 2.Kus asuvad suurimad tina maaldad? ( ei saanud melissa käekirjast aru) :D- Mehhiko, Indoneesia,Venemaa ja Austraalia 3.Mis on tina katt?-madalal temp, muutub halliks pulbriks 4.Kus tina kasutatakse?- 1/3 metallist kasutatakse kattematerjaliks, valmistatakse tinapaberit 5.Millega tina reageerib?-Hapetega(väga aeglaselt) Hõbe 1
ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. vabad orbitaalid. Tuumalaengud suuremad. Tsingirühma metallid: Zn Cd Hg. (d10s2). Al(OH)3 on võimalik saada vaid kaudselt. Tuleb lisada Al soola lahusele vähehaaval Kuna eelviimase elektronkihi d alatase täitunud, erinevad märgatavalt teistest d- leelise lahust ning lahusest sadeneb välja Al(OH)3. metallidest. Samuti ei reageeri veega. Tina ja plii on madala sulamis. temp. Õhu ja vee toime suhtes vastupidavad. Zn reag. hapetega aeglaselt, Pb ei reageeri üldse. p-METALLID. Nimetus tuleneb sellest, et väliskihi ehituse moodustavad s-ja p-metallid. Nende ühendeid kasutatakse argielus värvipigmendina värvide ja emailide Tuntumad: Al, Sn, Pb. O.A. on muutuv, v.a. Al, mille o.a. tavaliselt II või IV
,,Ekke Moor" August Gailit Eesti autori August Gailiti kujunemisromaan ,,Ekke Moor" ilmus aastal 1941. See eestimaine romaan räägib Neenu noorimast pojast Ekke Moorist, kes on raamatu alguses alles poisike. Külavahel tuntakse teda kui päevavargana ning pätina. Räägitakse, et ta käib naabritüdrukute juures õhtuti ning teeb igasuguseid meelehärmi tekitavaid tempe. Ekkele meeldib naaberkrundist üks tüdruk Eneken Üüve, kuid poiss siiski leiab kodusolemist igavana ning otsustab minna rändama, jättes ema ning tema armastatu. Edasises raamatu osas räägibki autor Ekke seklustest, tema lugudest erinevatesse kohtadesse, jagades sellega elutarkust ning palju kogemust. Näiteks toob autor suurepäraselt näiteid, kuidas võib odav asi olla väga ebakvaliteetne. Autor leiab veel ka, et õnnelikuks eluks läheb vaja õnnelikke kokkusattumusi. Enda seikluse lõpus leiab Ekk...
Vask(Cu) Hästi töödeldav hea elektri ja soojus juht. Mõningad vase ühendid on mürgised.Vask nõudes ei soovitata pikka aega hoida toidu asju. Siniverelistel loomadel on ta ka hapniku kandjaks veres Vasel on ka 3 tähtsat sulamit 1)Cu+Sn =pronks tööriistade valmistamiseks 2)Cu+Ni=melhior vale hõbe 3)Cu+Zn=Malm valmistatakse segisteid ja ukse linke ahju uksi. Tina (Sn) ja Plii(Pb) Puhas tina on hõbevalge puhas plii aga sinakas valge ja raske. Tina pole mürgine kasutatakse teda igal pool toidu nõude. Umbes pool tina maailma toodangust kulub tinakihiga kaetud raudpleki- tinatatud pleki saamiseks. Tehakse ka konservi purke.Tina sulamis temp. On 232 kraadi ja plii sulamis temperatuur on 327 kraadi Joodis sulab 180-220 kraadi juures.Joodisega liidetakse metalle joote töödel ja tinatamisel -raua või vase katmisel jootemetalli kihiga. SnO2-Valge värvi ja emaili valmistamiseks
METALLIDE KASUTAMINE Marko Tamm 6.e klass • 5000 a e.Kr õpiti töötlema metalle. Esimene metall oli vask. • 3000 a e.Kr sai Vahemere idaosas alguse pronksiaeg. Pronks saadi tina ja vase segunemisel. • 1100 a e.Kr võeti kasutusele rauast tööriistad. • Rauamaaki leidus maailmas rohkem kui tina ja vaske • Kahepoolseid tööriistu valmistati kivisse valades VASK • Pildil on valatud vask • Vase sulatamisetemperatuur on 1083 C. • Kuna vask on hea soojus –ja Tähtsamad elektrijuht tehakse vasest metallid radiaatoreid ja elektrijuktmeid. Wikipedia 12.11.2015 PRONKS
nefeliin. Alumiiniumimaake leidub endises NSV liidus ( Baskiirias , Kasahstanis , Uuralis ) Jugoslaavias , Ungaris . Ehkki alumiiniumi on looduses palju , kuulus ta 19.saj. lõpuni haruldaste metallide hulka . Kasutatud kirjandus : ENE 1 , H.Kariku ,,Üldine Keemia" Tina (Sn) Tina on diamagnetiline metall , see tähendab seda ,et metall ei tõmbu magneti külge, isegi tõukub sellest eemale. Harilik tina on hõbevalge läikiv plastiline kergesti töödeldav pehme metall. Tinapulga painutamisel võib kuulda (kristallide nihkumisest põhjustatud ) iseloomulikku kriginat seepärast on ta kergesti äratuntav. Looduses leidub tina ühendeina , tähtsaimad mineraalid on kassiteriit ja tanniin. Tina toodetakse tinadioksiidi redutseerides või sooli elektrolüüsides. Tina kasutatakse sulamikomponendina koos vase (pronks ) , plii (joodised ) ja antimoniga (laagrimetallid , babiit )
Keemia kontrolltöö(151-200) Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks.(al,zn,cr suhteliselt korrosioonikindlad kuna moodustavad enda kihile õhukese oksiidikihi, mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad. Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas) Elektrokeemiline korrosioon-metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega,reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina.[metall oksüdeerub,keskk. Oksüdeerijad redutseeruvad](veekiht metallil,puhas õhk). Metallide korrosiooni kiirendavad tegurid : · Metalli iseloom,välisting.(temp,õhuhapniku juurdepääsust,metallis olevatest lisanditest jne.) · Metall mis sisaldab lisandina vähemaaktiiivseid lisand...
Igavesti Printsess (2010a.) Meg Cabot Tegelased: - Amelia Mignotte Grinaldi Thermopolis Renaldo ehk Mia - Raamatu peategelane. - Lars - Mia ihukaitsja. - Lana - Mia sõbranna. - Tina - Mia parimsõbranna - Gupta - Mia kooli (AEG) direktor. - Rene - Mia nõbu. - Clarisse Marie Grimaldi Renaldo - Mia vanaema (Grandmere) - Bella - Rene naine - Ms. Martineze - Mia lõputöö juhendaja - Dr. Knutz - (Dr.K) Mia terapeut. - John Paul Reynolds Abernathy 4. (J.P) - Mia poiss-sõber - Boris - Tina poiss, J.P sõber. - Michael Miscovitz - Mia ekspoiss - Shameeka ja Trisha - Mia sõbrannad - Paks Louie - Mia kass - Helen Thermopolis - Mia ema -Rocky - Mia vend - Härra G. (Gianini) - Mia kasuisa (ehk Frank) - Philippe - Mia päris isa - Perini - Mia sõber ja J.P sõber - Härra Hakim Baba - Tina isa -Lilly - Michaeli õde, ajakirja Aatomi peatoimetaja. - Gretchen - Lana pisiõde. - Vigo - Mia vanaema mees. - Naana Moscovitz - Michaeli vanaema. - Wahim - Tina ihukaitsja.
nimetatakse messingiks. Pronks on kõva ja rabe ning oli eriti oluline antiikajal, mille järgi nimetati ühte antiikaja osa ka pronksiajaks. Ajalugu Pronksi avastamine võimaldas inimestel luua paremaid metallist esemeid, kui varem oli võimalik. Pronksist tehtud esemed olid kõvemad ja vastupidavamad kui kivist ja vasest tehtud objektid. Esialgu moodustati pronksi vasest ja arseenist. Alles hiljem võeti tina kasutusele, mis kujunes ka pronksi põhitüübiks. Tina pronks oli parem, kuna tina oli saadaval metallina ning arseen oli mürgine. Omadused Pronks on tunduvalt vähem rabe kui raud. Tavaliselt pronks ainult oksüdeerub pealiskaudselt, kui vaskoksiidi kiht on tekkinud, on selle all olev metall kaitstud rohkem oksüdeerumise eest. Siiski, kui vaskkloriid on moodustunud, võib tekkida nn. pronksi haigus, mis pronksi lõplikult hävitab. Vase baasil sulamid on madalama sulamistemperatuuriga kui teras või raud.
nad peavad olema odavad ja mitte defitsiitsed. Olenevalt sulamistemperatuurist liigitatakse joodised kahte gruppi: kergelt sulavad (pehmejoodised) sulamistemperatuuriga alla 450`C ja raskelt sulavad (kõvajoodised) sulamistemperatuuriga üle 450`C. Kergelt sulavad ehk pehmejoodised Kasutatakse tööstusharudes esemete jootmiseks, mis ei allu kõrgetele temperatuuridele ega suurtele mehaanilistele koormustele. Neil on madal sulamistemperatuur ja nende põhikomponentideks on tina ja plii. Viimati nimetatud komponentide sisalduse muutmine võimaldab saada erinevate omadustega joodiseid. Kuna enamik kergelt sulavaid joodiseid on suhteliselt väikese kõvadusega, siis nimetatakse neid sageli pehmejoodisteks. Mõnedele pehmejoodistele lisatakse eriomaduste andmiseks vismutit, kaadiumi, antimoni, hõbedat ja teisi metalle. Vismut ja kaadium alandavad-, antimon ja hõbe aga tõstavad joodiste sulamistemperatuuri. Antimon vähendab joodise sitkust,
Auto ehituses kasutatavad sulamid Vask ja selle sulamid Masinaehituses kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda. Vase sulamistemperatuur on 1083oC ja tihedus 8900 kg/m3. Pronks on vase sulam, tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Alumiiniumpronks on sulam, milles kuni 10% (Al) alumiiniumi. Heade mehaaniliste omadustega deformeeritav ja valatav. Peale valmistamist vajab vanandamist. Ränipronks sisaldab kuni 5% (Si) räni. Väga elastne materjal ja sobib vedrude valmistamiseks. Berülliumpronks on sulam, mis sisaldab 2...3% (Be) berülliumi. Töötlemise käigus vajab karastamist ja noolutamist
a)tiheduse järgi: -kergmetallid ja sulamid (tihedus kuni 5000 kg/m3)-Magneesium, alumiinium, titaan jt. -keskmetallid ja sulamid (tihedus 5000-10000kg/m3)-tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom jt. -raskmetallid ja sulamid (tihedus üle 10000kg/m3)-plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen jt. b)sulamistemperatuuri järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuuri 327'c) -liitium, tina, plii jt. -kesksulavad metallid ja sulamid (temp.üle 327'c,kuid alla 1539'c) -mangaan,vask,nikkel,hõbe,jt. -rasksulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur üle 1539'c) -titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram,jt. Muudest omadustest lähtudes liigitatakse neid väärismetallideks (Pt, Ag. Au jt), haruldasteks metallideks (Li, Be, Ti jt), leelismetallideks (Li, Na, K jt). Kergsulamitest enim kasutatakse alumiiniumsulameid.Tehnikas kasutatavad vähima tihedusega
Muusikaretsensioon ,,Venus & Mars" Tina Turner ja Freddie Mercury kontsertetendus 6. oktoobril käisin Nokia Kontserdimajas vaatamas kontsertetendust ,,Venus & Mars", mis oli Tina Turneri ja Freddie Mercury muusikale pühendatud ainulaadne show-etendus, mis jutustas loo kahe kuulsa artisti elust. See show tuli ettekandele, vaid sellel ühel korral ja saadud tulu kasutatakse vähktõve alaseks ennetustööks Eestis. Ürituse korraldaja oligi Eesti Vähiliit. Räägitakse, et viimase poole sajandi muusika poleks sama ilma Tina Turneri ja Freddie Mercury´ta. Nende kahe tähe unustamatuid lugusid esitasid: Gerli Padar, Tanja
pH mõju passivatsioonile on kokku võetud Pourbaix'i diagrammides, kuigi paljude teiste faktorite mõjud on tähtsamad. Näiteks, keskkonna kõrge pH takistab alumiiniumi ning tsingi passiveerimist, madal pH või kloori ioonide olemasolu mõjutab roostevaba terast ning kõrge temperatuur titaani, kuna kõrgel temperatuuril oksiid lahustub pigem titaani, mitte elektrolüüti. Tinatamine Väävelvesinik ja väävelhappe vesilahus tina ei kahjusta. Õhu käes tina kattub tinaoksiidiga ja õhuga edasi ei reageeri. Leelised kahjustavad tina pinda ja reaktsiooni tulemusena eraldub keskkonda vesinik. Tina kiht ei kaitse terast korrosiooni eest, kuna on terasele katoodiks. Tinaga kaitstakse vaske väävli kahjuliku mõju eest. Galvaanisel teel metalli pinnale kantud kiht ei ole eriti vastupidav ja seetõttu on soovitav tina pind üle kuumutada. Tina pinna parendamiseks tuleb galvaaniliselt kaetud pind või ese üle kuumutada glütseriinis 250…270°C
Samuti koos menniku ja linaste kiududega kasutati teda veetorustikes. Praegu kasutatakse seda põhiliselt klaasi koostisosana, eriti plii/tina klaasis. See leiab limiteeritud kasutust algelistes pürotehnikas suhteliselt võimsa oksüdeerijana. SnO2-Tina(II)oksiid-Valge värvusega tina(IV)oksiidi(tinavalge) kasutatakse värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel. Ta on värvitu, diamagnetiline(omadus avaldada magnetijõududele suuremat takistust kui tühi ruum), tahke, amfoteerne. Tina leidub looduses maagina.SnO2 kasutatakse värvipigmendima värvida ja emailide valmistamisel.
Keemia. *P-METALLIDE ISELOOMUSTUS:Enamtuntud p-metallid on alumiinium, tina ja plii. Alumiinium on kõige levinuim metalliline element maakoores. Tina, pliid ja alumiiniumi lihtainena looduses ei leidu.Alumiiniumi tähtsaim mineraal on boksiit, tina leidub oksiidina(SnO2), plii peamine mineraal on PbS(pliiläik). P-metallide oksiididel ja hüdroksiididel võivad avalduda nii aluselised kui ka happelised omadused (amfoteersed ühendid). *AL, SN, PB KEEMILISED OMADUSED:P-metallid on vastupidavad õhu ja vee suhtes. Kolm mainitud metalli on suhteliselt pehmed. Al reageerib kergesti hapete lahustega ja ka leeliste lahustega. Konts.väävel(H2SO4)- või lämmasktikhappega(HNO3) alumiinium toatemperatuuril ei reageeri! Metall passiveerub
magneesiumiioonide sisaldus (võrrelduna kareda veega).Pehme veega on näiteks sood ja graniidi ning sellele sarnaneva koostisega kristalsete kivimitega kokkupuutunud veed, sest neis on madal kaltsiumi- ja magneesiumisisaldus. Tänapäeval üks levinuimad vee pehmendamise meetodeid on ioniitide kasutamine. Ioniit kujutab edast tahket teralist ainet, mis on võimeline vahetama vees esinevaid ioone ioniidi koostises olevate ioonide vastu. p-metallid. Alumiinum enamtuntud p-metallid on alumiinium, tina ja plii. Lihtainete omadusi Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Tal on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga 27.Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C.Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine.Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool.Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest vesinikku
Nad peavad olema odavad ja mitte defitsiitsed. Olenevalt sulamistemperatuurist liigitatakse joodised kahte gruppi: kergelt sulavad (pehmejoodised) sulamistemperatuuriga alla 450`C ja raskelt sulavad (kõvajoodised) sulamistemperatuuriga üle 450`C. Kergelt sulavad ehk pehmejoodised: Kasutatakse tööstusharudes esemete jootmiseks, mis ei allu kõrgetele temperatuuridele ega suurtele mehaanilistele koormustele. Neil on madal sulamistemperatuur ja nende põhikomponentideks on tina ja plii. Viimati nimetatud komponentide sisalduse muutmine võimaldab saada erinevate omadustega joodiseid. Kuna enamik kergelt sulavaid joodiseid on suhteliselt väikese kõvadusega, siis nimetatakse neid sageli pehmejoodisteks. Mõnedele pehmejoodistele lisatakse eriomaduste andmiseks vismutit, kaadiumi, antimoni, hõbedat ja teisi metalle. Vismut ja kaadium alandavad-, antimon ja hõbe aga tõstavad joodiste sulamistemperatuuri. Antimon vähendab
Nad peavad olema odavad ja mitte defitsiitsed. Olenevalt sulamistemperatuurist liigitatakse joodised kahte gruppi: kergelt sulavad (pehmejoodised) sulamistemperatuuriga alla 450`C ja raskelt sulavad (kõvajoodised) sulamistemperatuuriga üle 450`C. Kergelt sulavad ehk pehmejoodised: Kasutatakse tööstusharudes esemete jootmiseks, mis ei allu kõrgetele temperatuuridele ega suurtele mehaanilistele koormustele. Neil on madal sulamistemperatuur ja nende põhikomponentideks on tina ja plii. Viimati nimetatud komponentide sisalduse muutmine võimaldab saada erinevate omadustega joodiseid. Kuna enamik kergelt sulavaid joodiseid on suhteliselt väikese kõvadusega, siis nimetatakse neid sageli pehmejoodisteks. Mõnedele pehmejoodistele lisatakse eriomaduste andmiseks vismutit, kaadiumi, antimoni, hõbedat ja teisi metalle. Vismut ja kaadium alandavad-, antimon ja hõbe aga tõstavad joodiste sulamistemperatuuri. Antimon vähendab
õhust). Niisugusel juhul oleks parem kasutada kihti, mis sisaldab alustelist vasksulfaati või -nitraati (tugevalt happelised soolad). Et kaitsta rannikupiirkondade monumente, lisatakse paatina koostisesse kloriidioone. Veekihi olemasolul võib kloriidioon käituda korrodeeriva tegurina. Pronksi pinnale tekib õhus püsiv heleroheline kiht, mis kaitseb ülejäänud pronksi oksüdeerumise eest. Niisugust kihti nimetatakse atakamit'iks. Pronksskluptuuride restaureerimine plii ja tina sulamiga Lõhesid pronksskulptuurides pitseeritakse kinni tavaliselt plii ja tina sulamiga jootmetalliga. Seda kasutatakse, et kaitsta monumente lõhenemise ja korrosiooni eest. Kuna plii on mürkmetall ja kõik pliiühendid on ka tugevad mürgid ei ole see looduse suhtes just kõige parem viis pronksskulptuuride restaureerimiseks. Plii ise on muidu korrosioonikindel metall, sinakashalli värvusega; lõikepind on hõbedase
Al, Sn ja Pb ühendid Üldiseloomustus p-metallide ühendites on ioonilise sideme osatähtsus ühendites märgatavalt väiksem kui s-metallide IA ja IIA rühmade metallide ühendites. Vees raskesti lahustuvad. Alumiiniumi ühendid Alumiiniumoksiid Al2O3 Polümeerse struktuuriga valge aine Inertne aine ehk väga vastupidav vee toimele Ei reageeri hapete ja leeliste lahjendatud lahustega Ühend looduses Tuntuim teisend alumiinium oksiidile looduses on korund Läbipaistvad suured korundikristallid on vääriskivid Kasutusalad lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 Valge tahke aine Vees praktiliselt ei lahustu Väga nõrk alus Amfoteerne hüdroksiid Reageerib kergesti hapete ja alustega Kasutusalad Ravimites Tulekindlas täitematerjalis Saamine Kuna veega ei reageeri on seda võimalik saada vaid kaudselt, lisades soolale leelist AlCl3 + NaOH Tina ühendid Tina(IV)oksiid SnO2 Vees praktiliselt lah...
Teras (Fe+C, süsinikku vähem kui malmis) tööriistad, puurid, autokered jt tooted. Raua saamiseks maagist tuleb raud(III)oksiid redutseerida vabaks metalliks. Kõige enam kasutatakse redutseerijana sütt koksi (C). (Koksist tekib CO.) Fe2O3 + 3CO=2Fe+3CO2 3. Tsink. · Kasutatakse korrosioonivastase (ehk roostevastase) kattena, sulamites, eriti messingis (Cu-Zn), nt veekraanid, autoosad. 4. Tina. Hõbevalge, pehme ja hästi töödeldav raskemetall. Suhteliselt madala sulamistemperatuuriga (nt õnnevalamine tinaga uustaastaööl). Õhus ja vees on tina püsiv. · Kasutusel sulamites, näiteks pronks (Cu+Sn) ja joodis (Pb+Sn) tinatamiseks. 5. Plii. Hõbevalge, sinaka läikega raskmetall. Väga pehme. Tsink tuhmub kiiresti õhus. · Kasutatakse autoakudes. Kaitseb radioaktiivkiirguse eest. 6. Vask. Punakas, väga hea elektri-ja soojusjuht.
Metallide hea elektrijuhtivus võimaldab nendest valmistada elektrijuhtmeid ja- kontakte. Primad elektrijuhid on hõbe ja vask. Samuti on nad parimad soojusjuhid. Head soojus- ja elektrijuhid on ka alumiinium ja kuld. Füüsikalised omadused Metallide sulamistemperatuurid on väga erinevad. Madalaima sulamistemp. metall on elavhõbe (-39*C). Madal sulamistemp. metallide hulka kuuluvad ka leelismetallid. Argielu tähtsamatest metallidest sulavad suhteliselt madalal temp. tina ja tsink ning mõnevõrra kõrgemal alumiinium. Raud kuulub kõrge sulamistemp. metallide hulka(1538*C). Kõrgeim sulamistemp. on volframil. Metalli tihedus ón seda väiksem, mida väiksem on selle aatommass ja suurem aatomiraadius. Metalle ja metalli sulameid, mille tihedus on väiksem kui 5g/cm3, nim. tehnikas kergmetallideks. (leelismetallid, magneesium, alumiinium, titaan) Enamik tuntud argielu metalle on nn. Raskemetallid: näiteks raua tihedus on7,9g/cm3
Messing e valgevask on helekollase värvusega vase ja tsingi (Cu- (Cu-Zn) sulam, milles on 20...45% tsinki. Pronksideks nimetatakse laiemas mõttes vasesulamied kõigi teiste metallidega peale Zn ja Ni (kitsamas mõttes vase ja tina sulam). 10--20% 10 20%--lise Zn sisaldusega messingeid nimetatakse tombakiteks. Tinapronksid sisaldavad kuni 20% tina, mõni % Zn ja neid saab hästi valada. Fosforit sisaldavaid suurema tugevusega tinapronkse nimetatakse ka fosforpronksideks. Tina ja alumiiniumi lisamine messingile muudab ta kõvemaks ja
7) Mary decided to challange herself and take part in the swimming competition. 2. ÜLESANNE ( sample answers ) 1) Would you like to go swimming tonight? Yes, i'd love to. What time shall we go? 2) Do you fancy going to the theatre on Saturday? Sorry, I'm afraid i can't. I'm looking after my little sister. 3) Do you want to play basketball this afternoon? Thanks for asking me, but I'm studying for my history test. 3. ÜLESANNE 1) Tina and Ann do aerobics, but James doesn't. 2) None of them has/ have won an award. 3) All of them can speak a foreign language. 4) Ann went canoeing last year, but Tina and James didn't. 5) They are all intrested in helping the community. 6) Tina and James have been to a sports camp, but Ann hasn't. 7) James goes hiking every summer, but Tina and Ann don't. 4. ÜLESANNE 1) Arkansas 2) with her grandmother ( in Arkansas ) 3) African American female cable car conductor
1.4 s-metallid: pehmed ja kergesti lõigatavad, väikse tihedusega, madal sulamistemperatuur, hea elektri ja soojusjuht, reageerivad aktiivselt hapniku ja enamike metallidega, reag akt veega ja moodustavad leelise, reag tormiliselt hapetega. D-metallid: kõvad ja kõrge sulamistemp, keskmise ja vähemaktiivsed metallid, õhu ja vee suhtes vastupidavad. 1.5Tina kasutatakse tinatatud plekist konservikarpide tootmisel, õnnevalamisel ja joodiste tegemisel. Tina on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga, tina pole mürgine, reageerib hapetega aeglaselt, suhteliselt pehme metall. 1.6 Al2O3+6HCl=2AlCl3+3H2O AlCl3+3NaOH=Al(OH)3+3NaCl Al(OH)3=temp Al2O3+2H2O 2Al2O3=temp4Al+3O2 2Al+3H2SO4=Al2(SO4)3+3H2 Fe+HCl=FeCl2+H2 FeCl2+2NaOH=Fe(OH)2+NaCl Fe(OH)2+H2SO4=FeSO4+2H2O 1.7 Fe2O3+2Al=2Fe+Al2O3 1mol 2mol 0,2mol 0,4mol n=m/M M(Fe2O3)=160 n=32/160=0,2mol m=n*M M(Fe)=56 m=0,4*56=22,4kg 1.8 2Al+3Cl2=2AlCl3 2mol 3mol
ressursidele. Kuna valitsus on otsustanud keskonda ja ökoloogilist süsteemi kaitsa siis on ka pude langetamine oluliselt vähenenud võrreldes eelmise sajandiga. Et metsaresurssi veelgi rikkastada siis on riik panustanus palju raha kiirest kasvavate puuliikide istutamisele nagu näiteks Meravan ja Sesenduk. Samuti kasvatatakse suure väärtusega puud nagu Teak mida kasutavad tselluloosi ja paberitööstused. Ning see on ka suurnedanud suurel määral paber tootmist ja eksport. Tina Ja nafta on kaks loodusvara millel on suur tähtsus malaisia majanduses. Malaisia on üks maailam suurim tina eksportija . 1980 aastal tekkitea tina malaisia majanduses suure kaose sest tina oli valdav osa majandusest ja tootmiest. Alles 1972. aastal ületas nafat ja maagaas kaevandussektoris tina kaevandamise. Viimasel ajal on tina tootmine vähenenud, sest uute naftaväljade leidmisega on nafat osatähtusus malaisia majanduses väga suus ja on ka üks peamisi tuluallikaid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
