võttis vastu seadused ja temal oli alati õigus. Sapalil oli palju naisi ja lapsi. Naiste tööks oli korjata üles kõik mis nende abikaasal maha kukub, olgu see kasvõi tema juuksekarv. Kõik mis kuulus pealikule oli püha ja seda tuli käsitleda suure hoolega. Sapa riietus väga uhkelt. Ta kandis erilist peaehet, mis oli tehtud kullast ja sulgedest. Ta kandis ekstreemselt raskeid kullast ehteid ja hiiglaslikke kõrvarõngaid, mis olid samuti kullast. Riided oli tikitud ja kaetud ehetega, sussid oli tehtud karusnahast ja parimast riidest. Sapa kandis iga oma riietust vaid korra. Kui ta oma kostüümi seljast võttis põletati see kohe ära. Õmblejad olid ametis, et teha pealikule iga päev uus riietus. Iga kord kui Sapa oma paleest lahkus oli ta nägu kaetud poolläbipaistva riidega, sest ta oli liiga tähtis, et iga tühine inimene teda näha võiks. Igale poole kuhu ta läks järgnesid talle sajad teenrid, assistendid ja aadlikud.
pikihoonet läbilõikav ehitusosa Nelitis pikihoone ja transepti lõikumiskoht. Koor transepti ja apsiidi vaheline ruum Apsiid poolringikujuline või polügeraalne võlvutyd ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata juurdeehitus ristiusu kirikul Kooriümbruskäik apsiidi ja kabelite pärja vaheline ala Kabelitepärg kiriku lõpus asuv kabeliterida. 31. Bayeuxi vaip 70m linast riides seinakate villaste lõngadega tikitud lugu sellest kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normandid La Manche väinale purjetasid ja Inglismaal vallutasid. 32. vanagootika Kõrggootika Hilisgootika 33. Gooti stiili ajal võeti kasutusele teravkaared, mis võimaldasid ehitada kõrghooneid, millele raskus kandus. Roidvõlv(ristroidvõlv) igas võlvikus oli diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Võimaldasid kanda suuri raskusi. Tugipiided ja tugikaared külgsurve
läbikootud siidkangaid, brokaati, villaseid riideid ja vaipu. 9 Bütsantsis muutusid püksid meesterõivastuse tavaliseks osaks. Püksid olid pikad riidest sukad, mis kinnitati paeltega vöö külge. 9-14.saj. muutus aristokraatide ja rikaste linnakodanike rõivastus aina jäigemaks ja siluett sambataoliseks. Inimkeha oli vaid aluseks, millel demonstreeriti suurepäraste kangaste ilu. Sageli olid rõivastele tikitud vääriskivid. Rõivastus oli inimese ümber kui kingituspakend. Peakatted olid laialt levinud. Need olid terava tipuga või ümara põhjaga kitsa servaga mütsid. Naisterõivastus oli meesterõivastusega üsna sarnane, seda mõjutas ristiusu kiriku õpetus. Naise rõivastus pidi olema talle kauniks vutlariks ja samal ajal looma ettekujutuse naise ebamaisest ilust, mis väljendus näojoonte omapärases harmoonias.
Mood - Mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ning lühikest kuube. Kõrged, tärgeldatud krookkraed asendusid tärgeldamata, õlgadeni ulatuva kraega, millel oli sageli lai pitsääris. Peas kanti laiaservalisi sulega kübaraid ning jalas kõrgekontsalisi kään issaapaid. Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk. Naise riietus koosnes sügavalt dekolteeritud pihaosast ja kahest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Eelistatud riidematerjalideks oli nii meestel kui ka naistel samet ning kuld- ja hõbebrokaat. Rokokoo Maalikunst - Võidutses meelelahutuslik kunst. Välditi traagilisi ja tõsiseid teemasid. Algas pastellmaali õitseaeg. Eelistati pehmeid värvikombinatsioone. Palju viljeldi portselanist pisiplastikat. Arhitektuur - Losside seinu kaunistasid õhukeste liistudega puupannood, õrnades
Töö eesmärgiks olen seadnud selle, et peale referaadi lugemist omaks Mulgi kultuurist enne mitte midagi teadnud lugeja põgusa ülevaate selle kultuuri olemusest ja peamistest iseloomustajatest. Pilt 1. President Toomas Hendrik Ilves Mulgimaa piiriviitade avamisel © Elmo Riig, Sakala 1. MULGIMAA PAIKNEMINE Mulgimaa ajaloolis-kultuuriline piirkond on välja kasvanud Sakala muinasmaakonna lõunaosast ja asub tänaste Viljandi, Valga ja Pärnu maakonna territooriumil. See ala langeb kokku piirkonnaga, mille asukad kõnelesid (vähesel määral kõnelevad veel praegugi) mulgi murret. Juba 1930ndast aastast saadik on käibel kaks käsitlust Mulgimaast. Esimene neist on kultuurilooline Mulgimaa, mille põhituumiku moodustavad muistse Lõuna- Sakala 5 kihelkonda: Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu. Just selle ala asukad kõnelesid mulgi keelt. ...
rõõmsal meelel. 3.3 Varrukaembleem Ringkonna tunnuseks on ümmargune, 65 mm läbimõõduga, tumesinise põhjaga varrukaembleem. Sellel paikneb kotkamärgi kujutis, mille kohal on 6 mm kõrguste tähtedega ringkonna nimi. Kotkamärk ja tähed on valget värvi. Märki kantakse vasakul käisel 7 cm varrukaõmblusest allpool. 3.4 Järgutäpp Kodutütre järguastet näitab järgutäpp. Järgutäpp on ümmargune,15 mm läbimõõduga, tumesinisel põhjal valgega tikitud kuusnurkne täht. Kodutütre järgutäpid õmmeldakse vasakule varrukale, embleemist allapoole järgmiselt: IV järk – üks järgutäpp 30 mm embleemist allpool. II järgul lisandub üks järgutäpp 25 mm keskjoonest vasakule III järgul lisandub üks järgutäpp eelmisest järgutäpist 30 mm allpool ning 25 mm keskjoonest paremale. I järgul lisandub veel üks järgutäpp eelmistest 30 mm allpool samal joonel IV järgu täpiga. 3.5 Hoolsuspael
kroonimine. Bayeux' vaip La Manche'i. Bayeux' vaip Hastingsi lahingus. Bayeux' vaip Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid. Vaip on ilmselt loodud ajal, mil muljed sellest sõjakäigust olid väga värsked - niivõrd täpses järjekorras on kujutatud sõjakäigule eelnenud sündmused ja selle käik - näiteks Halley komeedi ilmumine, La Manche'i ületamine ja Hastingsi lahing
Ka neile oli muusika meeltmööda. Siis istuti kaua koos. Pärast õhtusööki hakkasid külalised hoogsas tujus tantsima. Et maja teised elanikud ei pahandaks, võeti kingad jalast ja tantsiti sokkide väel. ( Kolossova 1975, lk 57- 58) Üheteistkümne aastaselt läks Ludwig juba tööle asendas kirikus organisti. Neljateistkümneselt sai ta vürsti õukonnas organistikoha. Talle anti paraadrõivad: roheline tressidega frakk, siidsukad, pannaldega kingad, kullaga tikitud vest, silinder, mõõk. Seesugune riietus ei sobinud Ludwigile kuidagi. 1787. aastal, kui Beethoven sai seitsmeteistkümneseks, kogus ta veidi raha, võttis oma muusikateosed kaasa ja asus pikale teekonnale Viini Mozarti juurde, kelle otsust oma loomingu kohta oleks ta uskunud kõhklemata. Beethoveni unistuseks oli Mozarti lähedal viibida, tema juures õppida. Kuid ootamatult tuli teade, et tema ema on raskelt haige. Ludwig kihutas koju, Bonni. Ema suri tema käte vahel. (http://miksike
Jüri Uppin, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Priit Herodes, peaminister Mart Laar, Soomega sõprussuhted rajanud Eero-Juhani Hankala, Memento Pärnu ühenduse aseesimees Juhan Lumiste ja Gruusia president Mikheil Saakasvili. 2001. aastal, Eesti Vabariigi 83. aastapäeval autasustas Vabariigi president Jüri Kaske teenete eest Tori kiriku taastamisel Valgetähe viienda klassi ordeniga. Tekstiilikunstnik Lea Valter kinkis pühakojale vaiba, millel on kujutatud okaskroon ja selle keskel tikitud kristliku sümbolina rist. Võidupüha eelsel jmalateenistusel, 17. juunil 2001 kinkis Naiskodukaitse kogudusele lipu, mille andis üle Naiskodukaitse ülem Dagmar Mattiisen. Lipp valmistati heraldika- kunstnik 7 Priit Herodese kingitud kavandi järgi Tallinna lipuvabrikus. Lipu valgel kangal on punane mantova rist ja selle peal kuldkollase äärisega mustal sõõril heraldiliselt vasakule suunatud
Kujutati pyhakuid ja piiblisyndmusi.T2htsal koha oli miniatuurmaal,mille ylesandeks oli raamatu sisu ymberjutustamine.Raamatud olid t2is pilte,eriti hoolikalt maaliti esit2hti ,v2rvidest eelistati sinist,punast,kollast,mis eraldati yksteisest tumeda piirjoonega.Kirikute aluseid katsid vitraasid.Omamoodi kunstiteoseks peetakse Bayeux vaipa.Vaibal kujutatakse Normandia hertsogi William Vallutaja s6jaretke Inglismaale.Vaiba pikkus on umbes 70 m ja sinna on tikitud 623 inimfiguuri,202 hobust ja lisaks veel laevu ja muid asju. Gooti kunst Teine yhtne kunstiliik oli Gooti kunst. Gooti kunsti stiili nimetus tekkis hilisemal ajal ja tuleb ida Germaani gootide nimest. Stiil jaguneb 3 perioodi. Esiteks varagootika 12 sah teine pool. 2 periood on k6rggootika 13>14 saj. Hilisgootika 15 ja 16 saj algus. K6ige varem loobuti gootikast Itaalias 15 saj. Gooti ajastu alguseks kujunes v2lja uus seisus>linnakodanikud,k2sit66lised,kaupmehed
nööpi. Naise riietus koosnes sügavast dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga. Seelik lõppes slepiga, mille pikkus oli õukonna etiketiga rangelt kindlaks määratud. Näiteks a 1710 kehtisid järgmised reeglid - kuninganna slepi pikkus oli u 5,5 m, tema tütardel u 4 m, hertsoginnadel 1,5 m jne. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. ARHITEKTUUR ITAALIAS Kui renessansiajastu arhitektuuur oli ülevaatlik ja harmooniline, siis barokki on võrreldud tuule ja mässava merega. Barokkarhitektuuris puudub rahu, kõik liigub ja lainetab. Sageli kavandati isegi ehitiste põhiplaanid kõverjoonelised. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. Dekoratsioon mattis konstruktsiooni. Samuti võeti
kaasas, et tantsud susside pärast tantsimata ei jääks. Siinkohal võiks meelde tuletada muinasjuttu kuningatütardest, kes habemenugadel tantimas käisid ja öö jooksul mitu paari räbalateks tantsisid. Kas pole see lugu ehk siit ainest saanud? Tõllasõiduks olid ettenähtud spetsiaalsed reisisaapad. Lihtlabase kõndimise tarvis nahast nina ja kannaosaga tugevamast kangast jalatsid. Külmema ilma korral kanti nööritavaid velvetsaapaid. 19. saj alguses olid moes ka tikitud mustritega brokaadist ja satiinit jalatsid. Kodus sai ise hõlpsalt valmistada elegantseid susse ja kingakesi. Moevärvideks peeti taevakarva sinist, roosat, lavendlit, kollast, rohelist, halli ja kollakaspruuni. Nüanssidena lisati tikandeid, lipsukesi, litreid, pärleid ja helmeid. Kuni kõneksoleva ajani oli jalatseid valmistatud ühe liistu järgi mõlema jala tarvis. Mõnedel andmetel vahetati jalanõude asukohta jalgade suhtes, et nad ühtlaselt kantud saaksid
külastasid haaremeid, uurisid ja vaagisid teatud tütarlaste häid ning halbu külgi ja andis oma arvamuse noormehe vanematele edasi *Göröcü'd tegutsesid veel kuuekümnendatel aastatelgi. Enamik neist naistest olid isehakanud kupeldajad *XIX saj pidi rikkast perest pärinev noormees kinkima pruudile kihluseks hõbepeegli, lõhnaõli, vürtsitoosi, siirupikannu, kristallist keedisevaagna ja kullaga tikitud tuhvlid. *üks omapärasemaid ja põnevamaid kombeid pulmadeks valmistumisel oli nn "hennaöö,"mis korraldati eelmisel ühtul enne pühitsemist. Naised veetsid selle päeva hamam'is, kus nad kümblesid, pesid end ning mõnulesid niisama *enne pulmi ei kohtunud peig ja pruut kordagi *pulmatseremoonia algas tiheda loori alla varjatud pruudi saabumisega peigmehe majja. *hilisõhtul viisid pruudipoolsed meessugulased pruudi peigmehe magamistuppa.
juba 20 aastat tagasi." Õpilased Koolis õpivad ka orvud, lapsed, keda emad üksi kasvatavad või kelle vanemad on hüljanud. Tänu miljonärist metseenile ja vabatahtlike annetustele on õppimine selles koolis tasuta. Tai Kuningriigis on loomulik, et õpilased kannavad ühesugust vormi. Selle kandmine annab Kersti arvates lapsele rollitunde "mina õpin", väärikuse ja uhkuse, aidates eristada teda nendest lastest, kes veel koolis ei käi. "Kuus-seitse naist valvavad, et tikitud nimedega koolipluusid iga päev puhtad oleksid. Oma nimega tikitud sokke pesevad lapsed ise. Nii need ripuvadki puhtuse sümbolitena tuule käes nööril kooliõues. Vaheaeg on iga kahe kuu tagant. Kui rikkamad vanemad oma võsukest vaatama tulevad, kostitavad nad peale oma lapse veel trobikonda pisemaid. Moodsad emad viivad lapsi internetikohvikutesse. Poisid harrastavad seal nagu meilgi mänge, kus voolab verd ja sõjameestel lendavad pead otsast. Tais on televisioonikultus
Tähtsal kohal miniatuurmaal, seda kautati käsitsi kirjutatud raamatutes. Raamatute hind kõrge. ( põhiliselt mungad olidki need, kuna nemad oskasid kirjutada). Esineb freskosid ja mosaiike, Silmapaistval tasemel oli TARBEKUNST, eriti kullassepa töö. Eriti hinnalised olid kirikuriistad...karikad, vaagnad, küünlajalad, reliikviakast. Tavaliselt paiknesid figuurid nõudel reljeefidena. Igapäevased tarbeesemed olid lihtsad. Tarbeesemetena tulid vaibad jne ( aga need ei ole säilinud)- tikitud vaip andis edasi mingit sõnumit..faktidega ? kui palju laevu jne. Gooti kunst -) Kergemad, Teravkaarega, nö pitsilised, Saksamaa, Põhjamaad, Itaalias aga mitte.( ei sallitud) Ntks, Olevist kirik meeldib nii paljudele. Jaguneb varagootika 12-13 saj. kõrggootika 13-14 saj. hilisgootika 14-16 saj. Gooti tekkimise ajaks- 12 sajandiks, oli tekkinud uus käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid ristisõdade ajal
tehti lahk ja tukajuuksed kammiti poolkaarekujuliselt külgedele. Moodi tulevad habemed, mis olid kiilu-, labida-, ja pääsusabakujulised. Moes olid ka žaboohabemed. Moodi tulevad jälle bakenbaarid. Naised Moodne naistesoeng oli „madonna soeng“. Selleks kammiti pealae keskele lahk ning küljejuuksed keerati pealaelöe madalateks vallideks. Ülejäänud juuksed võisid jääda lahtiselt või keerati kuklasse suurde rulli mille peale pandi mõnikord võrguke või tikitud kotike. Kaskaadi soeng. Juuksed kammiti pealaele kokku ja mõned juuksesalgud langesid vabalt seljale. Soeng oli tukaga. Soengule mahu andmiseks kasutati šinjoone. XX saj. 1900-1917 Mehed Moes lühikesed lahuga soengud. Soengud seatakse briljantiini abil, sest pidi olema väga korralik, sile ja läikiv soeng. Vähe kanti habemeid ja vuntse. Vuntsid pidid olema pikad ja peened. Naised
674. aastal andis valitsus välja karmid seadused, mis keelasid värviliste rõivaste peitmise pealisrüü alla. Valge oli leinavärv ja lapsed ei võinud kanda valget, kui nende vanemad olid elus. [3] 1.3 Parim siid Ühe siidiussikookoni niit on mitu tuhat meetrit pikk ja on vaja tuhandeid niite, et saada kleidiriide jaoks on vajalik hulk lõnga. Muistsed hiinalsed kirjutasid ja maalisid sellele kallile materjalile, tegid sellest voodikatteid ja kotte. Keisrid kinkisid kaunilt kootud ja tikitud esemeid naabermaadele. Muistses Hiinas tegelesid siiditööstusega naised. Nad hakkasid siidriiet kuduma nooremal kiviajal, aga ülejäänud maailm sai siidi tootmise saladuse teada mitu sajandit hiljem. Hani kaupmehed, kes viisid hinnalist riiet Siiditeed mööda läände, müüsid siidirulli hinnaga, mille eest oleks saanud osta 360 kg riisi. Rooma kirjanik Plinius kaebas, et naiste soov kanda siidi hukutab Rooma impeeriumi. [6] 1.4 Filosoofia
saj. algulgi. Kui linane seelik värviti soomaakega mustaks, siis kutsuti seda piedu. Musta villase ümbriku alaäärt on mitmel viisil kaunistatud. Kõige tagasihoidlikum oli villastest lõngadest palmitsetud punane või sinine äärepael, ai. Hoopis pidulikum kaunistus koosnes punasest villasest riidest ja kardpaeltest. Alutaguse ümbrikele eriti iseloomulikuks võib aga lugeda punasele villasele riidele mitmevärviliste helmestega tikitud laia äärist, kõnerikku, milles 18.saj. lõpust peale domineeris lillkiri. 19.saj. teisel poolel jäid pikitriibulised seelikud lihtsamaks. Neid kooti nüüd enamasti kahes värvis kitsaste tripudega (näiteks sinist-halli, punast-musta) ning peeti töö- ja alusseelikutena. Põll kuulus 19.saj. esimesel poolel rangelt abielunaise ülikonda: naine ei tohtinud põlleta minna isegi üle toa. Neidudele oli põll häbistav. Põhiliselt olid siinsete naiste pikulikud põlled 19.saj.
Esiaja kunst Kiviaja kõige vanem skulptuur 25000 a ekr Willendorfi veenus. 20000 a ekr koopamaalingud, tuntuimad Lascaux koopamaal, Altramira-põhja hispaanias. Koopamaalidel kujutati loomi keda kütiti, värviti naturaalsete materjalidega-luuüdi, rasv, muna muld. Kunsti tekke põhjused-uskumused jahiõnne kohta, taheti ümbrust kujundada meelepärasemaks, mäng kui inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele...
Romaani stiili tarbekunst Bayeuxi vaip on Romaani stiili tarbekunsti kuulsaim jumalanna madudega. U 1600 e.Kr. näide.70 meetrit pikk ja 1 meeter lai vaip, mis on linasest kangast ja millele on peale tikitud. Arvatavasti valmis 11.saj lõpus või 12. Saj alguses.Hetkel on see Bauyeuxi linnas muuseumis. Kunagi näidati seda ainult kirikupühadel inimestele. Vaibal on kujutatud 58 stseeni, mis räägivad
Üks kiirtest põrkus millegi vastu. Hakkas ronima, liikuma kõrgemale, mööda seda miskit. Valgus limpsas korra, limpsas teisegi, muutus üha ahnemaks ja üha rohkem pinda enda alla võttes hakkasid varjud taanduma. See tundmatu, oli Tangensite väesalk, mille rivi oli pimedusest saadik seal valvel olnud, sirgetes ridades, pinges, ootel. Nende uhketelt vammustelt lugesid päiksekiired välja matemaatilisi valemeid, teoreeme, mis olid kuldse niidiga tikitud sinisesse ja punasesse sametisse. Pythagoros oli uhkelt esireas. Pilk valvas ja karm. "Kus nad siis on?" mõtles ta "Kus on see argpüks ja kiidukukk Archimedes oma Cosinustega" Pythagoros kohendas oma disainitud pükse. "Hei, Kümnendik" hüüdis ta, "räägi, mis kuulda?" Kümnendik, Üks Kahendiku vend tuli jooksuga kohale. "Nooh" venitas Pythagoros, "Räägi!" "Eee" kõhkles Kümnendik "Pole midagi uut, Cosinused on justkui tina tuhka kadunud, Archimedesest rääkimata" "Mis
portree. Juugend Prerafaeliidid. William Morris (18341896). William Morris (18341896). Initsiaalid raamatust "The water of the Dante Gabriel Rossetti (18281882). Tikitud padi. Wondrous Isles".1897. William Morris (18341896). William Holman Hunt (18271910). John Millais (18291896). Kuninganna Guinevere. 1857. Claudio ja Isabella. 1850. Kaunitar. Elizabeth Siddal (18291862) Edward BurneJones (18331898). Edward BurneJones (18331898). Leedi Clare. 1857 Ingel
varrukatega õlgade laiust. Alguses varrukas lai õlast kuni küünarnukini, hiljem aga kuni randmeni ( nim. lambakintsud või sinkvarrukad). 1830. a saavutasid varrukad enneolematu laiuse (nim elevandid), vormi hoidmiseks sees vaalaluust sõrestik või polster. Dekoltee väga lai, ulatus kuni varruka-õmblusteni (vene-kaelus). Ümber palja kaela ja õlgade mähiti karusnahast boa. 1830-ndatel jäid dekolteed väiksemaks ja asendusid volangidega või tikitud kraedega, boad kadusid. Seelik 1820-ndail alt kergelt laienev. 1830-ndaiks muutus väga laiaks. Ei ulatunud maani. All mitu tärgeldatud alusseelikut. Võeti kasutusele ajaloolisi rõivaid. Pealmine seelik lõigati eest lahti nii et alumine seelik alt paistaks, pihaosa muutus eest kolmnurkseks. Oluline uuendus hakati kandma seelikut ja pluusi. Esialgu oli see jalutuskäikudel ja piknikel käimise riietus. Kleidid rikkalikult kaunistatud lipsukeste, lintide. paelte, pitsidega
Keiser keisrikojas ja Bütsantsi diplomaatia. Bütsantsi keisrit kutsuti basileiuseks. Teda ei kuulutatud küll jumalaks või jumalate sugulaseks, kuid toonitati, et tegemist on jumala enda poolt valitud isikuga, issanda asemikuga patuse maa peal. Keisri troon oli kahe istekohaga. Üks keisri ja teine Kristuse tarvis. Teine tool hoiti alati tühi juhuks, kui Kristusel tuleb ootamatult tahtmine istuda oma maapealse kolleegi kõrvale. Rahva ette ilmumisel pidi keiser kullaga tikitud ja vääriskividega kaunistatud rõivaid kandma. Pidulike tseremooniate aegu tuli keisril seista mingil alusel või kõrgendikul, nii et ta näiks pidulikus poosis raidkujuna. Troonikõne ajal varjati tema jumalikku palet eesriidega, mille tagant kostis valitseja hääl. Keisri võim ei olnud algul pärandatav ja ei olnud välja kujunenud ka dünastiat. Iga uue keisri troonile saamise ümber toimus suur võimuvõitlus. Keisriks võis saada iga bütsantlane, tema edukus ei sõltunud mitte
ja Pühakirja kaante valmistamine (väärismetall, kalliskivid) Ajastu tuntuim tekstiilikunstiteos on Bayeux' seinavaip (säilitatakse Keiser Friedrich samanimelises katedraalis Normandias, Prantsusmaal): barbarossa büsti kujuline relikviaar. 12.saj. • linane kangas, villaga tikitud • mõõtmed 0,5x70 meetrit • 58 skeemi inglismaa vallutamisest Normandia hertsogi, hilisema kuninga William I Vallutaja poolt, neist tähtsaim on Hastingsi lahing (1066 a.) Seinamaalid- erksavärvilised piiblistseenid. Kristus Autuni katedraali portaali tümpanoonilt. 12.saj.
KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL Aastate 1890-1905 paiku loodud kunst erineb eelmiste aastakümnete realismist ja impressionismist, aga ka järgnevatest uuenduslikest kunstivooludest. 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugenstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab rääkida aga ainult pr...
keep; mõnikord kandsid mehed selle asemel erksavärvilisi salle. Kõrgel ametikohal olevad mehed kandsid kandilist rätikut või lühikest ruudulist mantlit. 6.sajandi keskpaigas eKr andis keep teed lühikesele poolringikujulisele tebennale, mis mähiti parema kaenla alt läbi üle vasaku õla. Tebenna eeskujuks võis olla kreeka chlamys, mida kandsid ka mehed, see sai aga hiljem ise eelkäijaks rooma toogale. Valitsejad ja aristokraadid kandsid tebennat valge tikitud tuunika peal. Aja jooksul muutus tebenna pikemaks ja ulatus lõpuks pahkluuni. Isola Farnesest leitud Apollo terrakotakuju on pärit etruski kunsti kõrgajast u 510 eKr ning kujutab jumalat põlvini 18 tuunikas ja tebennas. Kesk ja alamklass kandsid samade rõivaesemete lihtsamaid variante, talupoegade igapäevaseks kehakatteks olid tuunika ja keep, mõnikord ka nahast säärekaitsed. Jalanõud:
keep; mõnikord kandsid mehed selle asemel erksavärvilisi salle. Kõrgel ametikohal olevad mehed kandsid kandilist rätikut või lühikest ruudulist mantlit. 6.sajandi keskpaigas eKr andis keep teed lühikesele poolringikujulisele tebennale, mis mähiti parema kaenla alt läbi üle vasaku õla. Tebenna eeskujuks võis olla kreeka chlamys, mida kandsid ka mehed, see sai aga hiljem ise eelkäijaks rooma toogale. Valitsejad ja aristokraadid kandsid tebennat valge tikitud tuunika peal. Aja jooksul muutus tebenna pikemaks ja ulatus lõpuks pahkluuni. Isola Farnesest leitud Apollo terrakotakuju on pärit etruski kunsti kõrgajast u 510 eKr ning kujutab jumalat põlvini 18 tuunikas ja tebennas. Kesk ja alamklass kandsid samade rõivaesemete lihtsamaid variante, talupoegade igapäevaseks kehakatteks olid tuunika ja keep, mõnikord ka nahast säärekaitsed. Jalanõud:
kanopose kruusi. Nende kaasi ehtisid Horose poegade Amseti, Hapi, Duamutefi ja Kebehsenufi pead, mis pidid kaitsma nälja ja janu eest. Vanas ja Keskmises riigis anti surnutele hauda kaasa koguni "toitu ja jooki", s.o. puust veinikannud ja alabastrist hanepraad. Ka pandi praadimiseks ja küpsetamiseks kaasa miniatuursed köögid ja leivaahjud. 4.4 Tutanhamoni nägu Lahkamise käigus jõudis dr. Derry vaarao pead katnud järjekordse tekstiilkihi eemaldamisel kulla ja pärlitega tikitud õhukese linase mütsikeseni, mis kattis Tutanhamoni paljakspöetud pead. Enne sängitamist muumiale kallatud linaseemneõli oli vallandanud keemilise reaktsiooni, mis tekitas kuumust. Seetõttu oli surnud vaarao nägu korralikult põlenud. Kohati oli see must. Silmalaugude küljes olid ülipikad ripsmed, silmad olid poolavatud, silmamunad kuivanud. Mähkimisel oli nina laiaks litsutud, ehkki vaiguga immutatud tropid sulgesid ava, mille kaudu surnu aju oli konksu abil välja võetud.
Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall...
teiseski näidendis ja novellis. Sõjajärgsel ajal kirjutatud näidendeis "Rotid" (1946) ja "Küpsuseksam" (1949) on Raudsepp pearõhu asetanud jälle ellusuhtumise küsimustele, pilgates eriti igandlikku inimeste teadvuses, kuid saavutamata endist taset. 18. Raudsepa Fenomen? 19. ,,Mikumärdi" lähivaatlus 1929 lavaklassika südamlik komöödia. Taasavastatud eesti küla teatrile, näidates üllatavalt head maaelu ja maatüüpide tundmist. Lugu kulgeb selle aja kaasajas ja on läbi tikitud viidetega päevapoliitilistele seikadele. Raudsepa pilkenooled tabavad poliitikute kemplemist, haritlaste üleküllust, moodsate linnadaamide eluviise jne. peamisteks väärtusteks on säravalt koomilised tegelastüübid ning teravameelne ja rahvakeelne dialoog. Intriig hakkab sellest arenema et peremees Jaak Jooram ei taha midagi kuulda uuest popside seadusest ja nende õigusest maalapile. Ta ei tunnista enese üle ei jumala ega riigi võimu.
maksta. Jürkale see abiellumise mõte ei meeldinud üldse ja lubas ennem puuduses kannatada. Kuid siis küsis Riia isalt, miks Mallel alati naabri poole minnes on käed põlle all, aga tulles põlle peal. Jürka ei osanud vastata ja hakkas ka ise jälgima. Ja nii see oligi. Kord võttis Jürka Malle vahele ja käskis käed põlle alt ära võtta. Malle põlle alt tulid välja niidikera ja pekikäntsakas, mis Malle väitel olid naabrinaisele, sest ta õmbleb Mallele tikitud särke. Jürka sai väga vihaseks ja kihutas Malle Põrgupõhjalt minema. Paari päeva pärast tuli Ants Jürka käest põhjendusi kuulma ja Jürka siis seletas, kuid Ants hakkas ajama, et Malle võib Jürka kohtusse ka kaevata ja siis terve aasta palga välja nõuda ja kuidas siis Antsule saab renti maksta. Ants pani ette, et Jürka läheks hoopis Antsu juurde tööle, lehmalaudaga tallu elama ja oma loomad võib ta Antsu karja jätta
Seda tehti kuna rahvas ei tundnud kirja ja nõnda anti edasi Jeesuse elukäik ja lood pühakutest. Maalikunst Kirikute seinu katavad maalingud olid naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta. Tänapäevaks on nad enamasti hävinud või on nende värvid tuhmunud. Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid. Vaip on ilmselt loodud ajal, mil muljed sellest sõjakäigust olid väga v ärsked - niivõrd täpses järjekorras on kujutatud sõjakäigule eelnenud sündmused ja selle käik - näiteks Halley komeedi ilmumine, La Manche'i ületamine ja Hastingsi lahing. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust, 52 koera,
aknad, nn. vitraaid, mis tol ajal katusele tulid. Eri värvi, sügavates ja küllastunud toonides klaasist moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Vitraaide tõeline hiilgeaeg saabus küll järgmisel - gooti ajastul Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid. Vaip on ilmselt loodud ajal, mil muljed sellest sõjakäigust olid väga värsked - niivõrd täpses järjekorras on kujutatud sõjakäigule eelnenud sündmused ja selle käik - näiteks Halley komeedi ilmumine, La Manche'i ületamine ja Hastingsi lahing. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust,
klassis ja oli olnud tolle hea sõber. Ka tema pidi lahkuma, sest vanemad ei tahtnud, et nende lapsi õpetaks libahunt. Harry märkas laua ääres nõiajookide õpetajat professor Snape´i, keda Harry vihkas. Vihkamist, mida Harry tundis Snape´i vastu, võis võrrelda ainult Snape´i vihaga Harry vastu. Lauas oli veel professor Dumbledore, kooli direktor, hõbehallid juuksed ja habe küünlavalguses sätendamas, tore tumeroheline rüü paljude tikitud tähtede ja kuudega kaunistatud. Siis avanesid saali uksed ja sisse astusid esimese klassi õpilased, kõik läbimärjad, värisemas külmast ja hirmust. Professor McGonagall asetas nüüd kolmejalgse tabureti esimese klassi õpilaste ette ning pani selle peale väga vana, määrdunud ja lapitud võlurikübara. See oli Sõõlamiskübar, mis pähe pannes ütles, millisesse Sigatüüka majja ta läheb: Gryffindori, Ravenclawsse, Hufflepuffi või Slytherini. Viimane oli kõige
Säilinud on et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. ka vitraazikunst. Itaalias tekkis Giotto di Bondone, Duccio di Boninsegna jt Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, mõjul mitu tahvelmaalikoolkonda, mis mõjutasid ka millele on tikitud William Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti. Vallutaja Inglismaa-retke lugu. [redigeeri]Prantsusmaa [redigeeri]Prantsusmaa [redigeeri]Inglismaa Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin Inglismaale levis gootika 12. sajandi lõpus normandia asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani arhitektuuri vahendusel
kandis, pidi mitmesuguste silinud tekstide phjal otsustades olema vim vaenlast hvitada. Aga mis vim see oli? Kas radioaktiivne kiirgus, mis lhtus diadeemist? See oleks kahtlemata ks seletusi. Eelkige seletus, mis selgitab, miks just Tutanhamoni vljakaevamistel nii palju inimesi suri: ainsa vaaraona oli Tutanhamonil diadeem veel hauas alles. 7.5. Tutanhamoni ngu Lahkamise kigus judis dr. Derry vaarao pead katnud jrjekordse tekstiilkihi eemaldamisel kulla ja prlitega tikitud hukese linase mtsikeseni, mis kattis Tutanhamoni paljakspetud pead. Howard Carter kirjutab: Erilist hoolikust nudis nd kuninga tugevasti sestunud peast viimase linase katte eemaldamine. Sest iga liigutus vis tema vlimust kahjustada. Me olime oma vastutusest tiesti teadlikud. Juba sooblikarvadest pintsli vhimal puudutusel lagunesid kdunenud kanga needki jnused ja paljastasid rahuliku, rna noorukino(H. Carter, lk 224) Enne sngitamist muumiale kallatud linaseemneli oli vallandanud keemilise
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
Eriti rikkalik oli kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Eriliselt pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad- vitraazid , mis tol ajal kasutusele tulid. Eri värvi klaasist moodustati pildid , kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Romaani tekstiilikunstist on säilinud Bayeux' vaip . See on üle 70 meetri pikkune linasest riidest seinakate millele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid. Sõjakäik ja sellele eelnenud sündmused on kujutatud väga täpselt. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust, 52 koera, 505 muud looma ning 37 ehitist ja laeva. Gooti stiil Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: · Varagootika XII sajandi lõpp ja XIII sajandi algus; · Küpsgootika XIII ja XIV sajand; · Hilisgootika XV ja XVI sajand
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult viimase paari-kolme sajandi vältel Euroopas loodud käsitlust kunsti tähenduse eesmärgi ja piiride kohta. Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajal...
mõis, Sangaste loss) ja kirikud (Tartu Peetri kirik). neorenessanss, renessansist lähtuv historitsismi suund, mis oli populaarne 19.sajandi keskel. Leidis rakendamist eriti pangahoonete arhitektuuris ning sisekujunduses. neorokokoo, rokokoost juhinduv, 1830.-60. a-tel levinud enamasti sisekujunduse ja tarbekunsti suund. Interjööri uumilahendused olid harmoonilised ja elegantsed, neis taotleti hubasust. Iseloomulikud aksessuaarid olid ristpistes tikitud padjad. Tuntuim neorokokoolik interjöör on Viini Palais Lichtensteinil (1842-47) uusbarokk e. neobarokk oli baroki vorme taaskasutav stiilisuund 19. saj., mis sai alguse Prantsusmaalt (Louvre'i juurdeehitus 1852-68; Pariisi Grand Opéra 1861-74, arh. C. Garnier) ja levis 19. saj. viimasel kolmandikul pompöösse esindusstiilina mujale Euroopasse (Riigipäevahoone Berliinis 1884-94, arh. P. Wallot; Brüsseli Justiitspalee 1866-88, arh. J. Poelaert, Pariisi maailmanäituse Grand
Kuid usutundeid anti edasi v äga siiralt ja il me kalt, mis teeb tolleaegse kunsti eriti nauditavaks. Kirikute seinu katsid ka usutee malised seinamaalid sa muti veidi naiivsed ja abitud. Tänaseks on kahjuks paljud neist hävinud. Tähtsal kohal olid vitraazid ehk värvilised klaasaknad Ole muselt maalikunstile lähedane on ka üks tarbekunstiteos nn Bayeux`vaip. Se e asub Prantsus maal Bayeux` linnas muuseu mis. Se e on 70 m pikkune linane riie, kuhu on villase lõngaga tikitud William Vallutaja Inglis maaretk. Vaip on val mistatud 11. sajandil. Impressionismi üldiseloomustus Impressionism on prantsuse maalikunstis 1860.-70. aastatel tekkinud vool. Sõna ise tähendab " muljet", voolu ni m etuseks see sai tänu Claude Monet` esi mesel impressionistide näitusel välja pandud maalile "Impressioon. T õusev päike". Tähelepanu ja tunnustus tulid alles 1890. aastatel, kui voolu k õrgaeg oli juba m ö ödas.
19. sajandi lõpul ehitasid jõukamad talupojad täiendava ,,puhta toa" (tiszta szoba), mida kasutati ainult pidupäevadel ja mis tegelikult oli pere jõukusesümbol. Selles ei tehtud ühtegi tööd, keegi isegi ei maganud seal kunagi. See ruum järgis arhailist sisustust, kus laud koos kahe pika pingiga on asetatud ahju vastas olevasse nurka. Tuba oli rikkalikult kaunistatud nikerdatud ja maalitud mööbliga, seinal rippusid glasuurkeraamika (veinikannud ja taldrikud), kodukootud ja tikitud seinakatted ning voodid olid kaunistatud sulgtekkide ja paljude patjadega. Riidekapid ilmusid üldiselt hiljem linliku sisustuse osana. Pehmest puidust valmistatud maalitud lillemotiividega mööbli hulka kuulusid ka veimevakk - ,,tulbikirst" (tulipánláda), seinakapid ja pingid. Hiljem kadus rikkalikult kaunistatud värvikas talupojavarustus, majapidamissisustus võttis lihtsama ja linlikuma väljanägemise.
inimesed, eriti kunstijüngrid. Just «kunstijüngrid», sest viimase kahe sajandi jooksul on nende hulgas olnud isikuid, kes endid arhitektideks on pidanud. Kõigepealt, et piirduda ainult mõne peamise näitega, on vist vaevalt nii kauneid lehekülgi arhitektuuri ajaloos kui selle kiriku fassaad, .kus meie ees järgemööda ja ühekorraga esinevad: kolm teravkaarportaali, kakskümmend kaheksa kuningate nissi nagu mingi tikitud sakiline pael, päratu suur rosett koos kahe kõrvalasuva aknaga nagu preester diakoni ja alamdiakoniga, kõrge ja habras galerii ristikukujulisi kaunistusi kandva kaa- 1 Aeg on ablas, inimene aplam (lad. k.). 101 restikuga, mis oma peentel sammastel rasket platvormi kannab, ja lõpuks kaks tumedat massiivset torni kiltkivist ehisviiludega. Kõik need suurepärase terviku harmoonilised osad, mis viie hiiglakorrusena üksteise peale on asetatud, pakuvad rikkalikult, kuid ühtlasi muljet
ohtlik ja kauplemine ebakindel segasid Vene teekaupmehed erinevaid sisse tulevaid laste, müües pigem segu kui kindlat sorti. Tavaliselt oli see India ja Hiina mustade teede segu. Nagu iirlased jõid venelased teed kogu päeva, kuid tänapäevased teejoojad eelistavad seda hommikusöögi juurde või elegantse õhtutee menüüs. Seda serveeritakse piima ja suhkruga. Venelased on kiindunud väga magusasse teesse, lisades tihti mett ja moosi oma rahvuslikku jooki. Võidakse pakkuda nelke täis tikitud sidruneid. Earl Grey Earl Grey - Krahv Grey (1764-1845) oli tegelik isik, kes, kuigi ta oli Inglise peaminister William IV all, on paremini mäletatud tema nime järgi nimetatud tee tõttu. Tee legendid väidavad, et segu andis talle Hiina mandariin, kes soovis mõjutada kaubandussuhteid. Suitsune tee, magususe vihjega selles, serveeritakse lisanditeta ja on maailmas populaarsuselt teine maailmas. See on põhiliselt mustade teede ja bergamotiõli segu. 10. PUUVILJATEED
· Norralased tungisid sotimaale kuhu rajasid nad oma asundused. · 1016a alistasid taanlased kogu inglismaa ära. · 1042a sai uuesti võimule anglosakside dünastia kuningas edward usutunnistaja. · 1066a normandia prantslaste ehk vanade viikingite kallaletung inlismaale. Alistasid anglosaksid ja kuningaks sai normandia hertsog guillame ehk william vallutaja. Bayeux raip- romaani ajastu kuulsaim tekstiili töö. 70m pikk ja 1,2m kõrge lina mis , millele on tikitud normannide vallutus retk inglismaal. Ja Hastingisi lahing 1066a mis oli otsustava mõjuga. Linal on 623 inimest 202 hobust 46 puud, 52 koera üle 500 muu looma, 37 ehitist,41 laeva, ja 2000 ladina keelset sõna. Valmis 11 saj. Katetraari sisse õnnistamiseks. Tellija oli william vallutaja poolvend piiskop odo. TV lk 10-11 õ lk 48-50 Ristiusu kiriku kujunemine Kateeder/katedraal jumala koda kus oli piiskopi jutustamis tool.
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz ...
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
» «Lubage,» katkestas teda Aramis, «ma kõnelesin neist ainult seepärast, et Porthos nende kaunite lugudega ise minu juuresolekul on kiidelnud. Aga uskugejnind, kallis härra d'Artagnan, kui ma oleksin seda mõnest teisest allikast kuulnud, või kui Porthos oleks selle mulle usaldanud, siis ei leiaks te diskreetsemat pihiisa, kui olen mina.» «Ma ei kahtle selles,» jätkas d'Artagnan, «aga mulle 88 näib, et ka teie ise olete üsna lähedalt tuttav vappidega, mida tõendab toosama tikitud taskurätt, tänu millele oli mul au teiega tutvuda.» Sel korral ei vihastanud Aramis sugugi, vaid vastas kõige tagasihoidlikumal ilmel mahedalt: «Ärge unustage, mu armas, et ma tahan hakata vaimulikuks ja seepärast põgenen kõigi ilmlike lõbude eest. Taskurätt, mida te nägite, ei olnud mulle kingitud, vaid üks sõber unustas selle minu juurde. Ma pidin selle peitma, et mitte teda kompromiteerida -- teda ja daami, keda ta armastab
Siis loeti surnud üle, vahetati vangid, lepiti kokku järgmise kokkupõrke tingimuste suhtes ja määrati kindlaks vajaliku lahingu päev, mispeale armeed rivistusid ja minema marssisid, kuna Tom üksi kodu poole pöördus. Möödudes jnajast, kus elas Jeff Thatcher, nägi ta aias üht võõrast tütarlast, veetlevat väikest sinisilmalist olendit heledate, kahte pikka palmikusse punutud juustega, valge suvekleit seljas ja tikitud püksikesed jalas. Äsja-kroonitud kangelane langes ühegi pauguta. Endine lemmik Amy Lawrence kadus ta südamest ega jätnud endast isegi mälestust järele. Tom oli arvanud, et armastab teda hullupööra; ta oli pidanud oma kirge jumaldamiseks, ja ennäe! see oli ainult vilets kaduv kiindumus. Ta oli kuude kaupa Amyt võita püüdnud ja alles nädal tagasi oM tüdruk talle oma poolehoidu tunnistanud; ta oli olnud kõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
