Rukkiräägu liha on küll maitsev, aga kuna lind on väike, vähearvukas ja teda on väga raske tabada, siis pole tema küttimine eriti levinud. Oma harulduse ja huvitava eluviisi tõttu on ta võetud looduskaitse alla. Rahvapäraseid nimesid Rääk, räägulind, rukkirääkaja, prääks, präägutaja, krääk, rääks, roojarääk, rukkilind, luharääk, heinarääk, rootsi rästas, hoburästas, rukkirästas. Kehamõõtmed Rästast veidi suurem. Tiiva pikkus 13...15 cm Ligikaudu 150 g. Levik Kogu Euroopas, va. kõige põhjapoolsematel aladel, Väike-Aasias, Kesk-Siberis kuni Baikalini. Eestis üldlevinud haudelind. Arvukus Arvukus tunduvalt vähenenud, praegu arvatakse Eestis pesitsevat ligikaudu 5000 paari. Elupaik ja-viis Niisked niidud, põõsaluhad, vilja- ja ristikupõllud, raiesmikud. Suurema osa elust veedab maapinnal kõrges taimestikus. Hädaohu korral päästab end joostes, vaid harva tõuseb
Iseseisev töö statistikas Statistiliste andmete hankimine,andmebaasi töötlemine,järelduste tegemine ja vormistamine Koostada ankeedi küsimustik ja vastuste skaala.Hankida vastused küsimustele,kontrollida usaldatavust, vormistada järeldused. Näitena küsimustik eneseanalüüsiks. Vastuste kohale planeerige sobiv skaala,sest "EI" või "JA" on liialt vähe ja primitiivne Teie hariduse kohta! A Isiklikud omadused 1.Kes Sa oled? (Juhitüüp,täitjatüüp,kunstnikutüüp.........................) 2.Kas Sulle meeldib ise otsustada või ootad teiste abi? 3.Kas nõustad kolleege/sõpru meeleldi? 4.Kas Sinu poole pöördutakse nõuande/abi saamiseks? 5.Kas Sul on tahtejõudu? 6.Kas sul on enesedistsipliini? 7.Kas Sa oled kommunikatiivne? 8.Kas Sa planeerid oma tegevusi? 9.Kuidas Sa suhtud konkurentsi ? 10.Kuidas suhtud tööpäeva,mis osutub pikemaks planeeritust? 11.Kas suudad taluda stressi pikemat aega? 12.Kas Sa tead,et juhi tööpäev võib kesta 24 tundi ja ilma ...
Võib olla oli see tema kaval nõks, et panna rahvas teda lugema ja asjade üle järgi mõtlema. Oma luulet laidab ta väga tugevalt luuletuses ,,Minu luule". Sealt järeldub, et Liiv leidis olevat oma kirjutised väga halvad, aga ikkagi ta jätkas nende kirjutamist. Mu luule, sina oled kui haige tiivaga lind, kel kull ära kiskunud tiiva ja kellel haige ka rind. Tema elust ei puudunud ka armastus. Juhan Liiv oli armunud Liisa Goldingisse. Neil toimus mitmeid aastaid kirjavahetus ja Liiv pühendas mitmeid luuletusi ka Liisale. Kahjuks olid needgi kurva alatooniga, kuna Juhan ei kosinud teda kunagi, kuigi Liisa oli talle ilmselt tähtsaim maailmas. Liisa kohta kasutab Juhan Liiv igas luuetuses väga ilusaid sõnu. Üks parim on luuletus ,,Sa tulid".
Isas- ja emaslind on välimuselt väga sarnased, kuid isaslinnu saba äärmisi siniseid sulgi ehivad pisut välja ulatuvad mustad tipud. Tema nokk ja tiivad on tugevad nagu varestel. Kuna ta ka suuruselt hakki meenutab, on talle mitmeid tema võõramaisusele viitavaid nimesid pandud: Saksamaa vares, Saksamaa harakas, Saksamaa pasknäär, Austria vares, Jaapani vares jne. Siniraag on haki suurune, Kehapikkus on 3032 cm, tiiva siruulatus 5258 cm. Täiskasvanud lind kaalub 120-126 g. Lend on sirgjooneline. Pesitsemine ja paljunemine Siniraag pesitseb suuremates puuõõnsustes ja eriti musträhni vanades pesakoobastes. Sobivate looduslike õõnsuste puudusel hõivab ka pesakaste, seejuures sobivad kuldnokkadele valmistatud tehiskodudest vaid need, mil suurem lennuava. Pesamaterjali siniraag ise ei varu, vaid tüüpilise suluspesitsejana muneb 34 mustrita valget muna
tagumised kiud teostavad reie taha viimist. Reie eemaldamine, tagumised Keskne tuharalihas Niudeluu tiiva tagapinnalt Reieluu suurele pöörlile kiud teostavad reie taha viimist, viib reit ette ja teostab reie siserotatsiooni. Niude nimme sidekirmelt, Alumised kimbud
Hoone sai fassaadiküljel prantsusepärase nn. auhooviga (court d` honneur) kuju 1814 - hoone valmis. See kuulub kujunduselt ampiirstiili. Fassaadi frontoonil on ladinakeelne deviis "ESIVANEMATE HEADE SOOVIDE JA SOOSINGUGA". Tähelepanuväärne on stukkdekoor. Eriti mõjukas on Pika jala kohale jääv tagafassaad kuue joonia sambaga portikusega, mis kõrgub Toompea rünkal otsekui Parthenon Ateena Akropolisel. 1850 - uueks omanikuks sai leitnant Alexander von Benckendorff. Hoone parema tiiva välisuksel on Benckendorffide suguvõsa vapp. 1871 - majavalduse sai Vera von Stenbock. 1899 - paruness Natalie von Uexküll, Kose-Uuemõisa omanik, kelle seniseks asukohaks Toompeal oli Toomkooli 19, omandas siinse majavalduse. Temale kuulus see veel aastal 1904. Alates 1920. aastatest on siin paiknenud mitmesugused ministeeriumid, neist kõige kauem rahandusministeerium, alates 2004. aasta algusest asub siin Eesti Vabariigi Õiguskantsleri Kantselei
erisugune. On olemas Andreseid, kes püüdlevad õnne poole, rabades tööd ja näevad põrguvaeva, üritades garanteerida sellega oma perele head väljavaated ja võimalused. Samuti ka hoopis vastandlikke Pearusid, kes on pigem hedonistlike kalduvustega, väärtustades hetkenaudinguid ja põnevaid sündmusi. Mõne üksiku inimese puhul tundub, et õnn on kaasa sündinud ning pole midagi muud kui läbi elutee Fortuuna kaitsva tiiva all kulgeda. Teiste elus on aga tõuse ja mõõnu, nemad peavad pidevalt pingutama, et heale järjele jõuda. Kuid kas Vargamäel oli üldse võimalik saada üdini õnnelikuks ning mis neid inimesi selle juures takistas? Õnnelikke, kellel kõik tööd vilja kannavad ning alati veab, on vähe. Enam paistab olevat aga inimesi, kellel kõik viltu veab. Kuid leidub ka selliseid, kes ebaõnnestumistest suurt lugu ei tee ning naeratades uuesti proovivad
körpusele Oimulihas* Oimuluu Alalõuaharu nokkjätk Tõstab alalõualuud, surub temporalis soomusosa alumisi hambaid ülemiste vastu Külgmine ja keskmine Kiilluu Alalõuanurga Nihutavad alalõualuud tiiblihas tiibjätk/suure sisemine vastasuunas, alalõualuu tõstmine tiiva oimualane pind/alalõuakael Kaelanahalihas* pind Suunurk, Õlanuki, II, III roide Liigutab suunurka ja kaelanahka, platysma alalõualuu piirkond soodustab vere äravoolu alumine äär veenidest Peapööraja* Rinnak ja rangluu Oimuluu nibujätk Hoiab pead vertikaalasendis,
vastu ning neiu tuli vaatama. Vastasid omavahel ning armusid teineteisse. Varsti ärkas Saaretaat ja Kalevipoeg küsis, kas ehk õhtul Soome tuuker mööda sõitnud. Kui nüüd Saarepiiga kuulis, kes külaline (Kalevipoeg) on, komistas ehmatusega sügavale merre. Kalevipoeg üritas neiut päästa, aga ei õnnestunud. Siis ta ujus edasi Soome poole. Siis üritasid Taat ja Eit merepõhjast piigat leida. Vanemad istutasid kalli tütre mälestuseks tamme. Kodus kasvanud kotkamuna tiiva all oli väike mehike, kirves kaenlas. Väljas hakkas ta suureks kasvama. I. Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad Põhjakotkas kandis vana Kalevi oma tiivul üle mere ja pillas Viru randa maha. Meie maa esimene valitseja. Üks lesknaine Läänemaal leidis ühe kanapoja ja tedremuna karjateelt, viis koju ja vakas kaane all kasvama pannud. Kanapojast ja tedremunast kasvas kaks kaunist piigat: Salme ja Linda. Neil käis palju kosilasi. Salme läks tähepoisile ja Linda Kalevile abikaaskas
minutit. Selle aja jooksul teeb üks mängija oma liikumises vähemalt 350 üle 90-kraadist suunamuutust ja lööb palli umbes 400 korda. Umbes 150 neist löökidest on sooritatud nn. täisõlaga (kogu kerega). Normaalses konditsioonis mängijal võib pulls tõusta 72-lt löögilt 125-le südamelöögile minutis. 3. Huvitavaid fakte Sulgpall on kiireim reketispordiala maailmas: palli kiirus võib ulatuda kuni 420 km/h. Parimad sulgpallid tehakse hanede vasaku tiiva all kasvavatest sulgedest. Kaks kõige tugevamat sulgpalliriiki on Hiina ja Indoneesia, kes on kahepeale kokku võitnud 70% kõigist IBF-i arvestatavatest võistlustest. Ühe sulgpalli tegemiseks on vaja 16 sulge. Sulgpall kaalub 4,745,50 grammi. Tüüpilises kahegeimilises mängus jookseb sulgpallur ligikaudu 1,62 km. Kasutatud kirjandus http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d0/Shuttlecocks_Yonex_Aerosensa_20.jpg https://www.google.ee/search?
Nad suudavad lennates ületada näiteks jõgesid, tänavaid ja maanteid. Isased suudavad lennata veelgi pikemaid vahemaid. Välimus Koiduliblikas on väike liblikas, mille tiibade siruulatus on 34 cm.Esitiib on tagatiivast pikem, 17 23 mm.Isaste esitiivad on tipul oranziks värvunud. Sellest ongi liblikas oma nime saanud: valgete tiibade oranz nurk meenutab tõusvat päikest. Värvilaikudeta emaste iseloomulikuks tunnuseks on rohekas hallikas marmormuster tiiva alaküljel. Pealt on emaste tiivad vaid õrnade mustade joontega Isane suudab puhkeasendis olles peita oma oranzid esitiivad valgete tagatiibade taha. Tiibade alaküljed on roheliste ja valgete laikudega ning pakuvad suurepärast maskeeringut, kui liblikas istub sellise lille nagu mets-harakputke või salukõdriku õiel. Sealjuures tiibade roheline värv, kui lähedalt vaadata, koosneb kollasest ja mustast värvist. Tundlad on hallid valge otsaga. Isasliblikal on pea ja
SINIRAAG (CORACIAS GARRULUS) Üldandmed •Tiiva pikkus 18...20cm •Tiibade siruulatus 66-73cm •180-200g •Kehapikkus 29-32cm Välimus Linnu pea koos kaelaga ning rinnaesine koos alakehaga on rohekassinised. Sinirao „õlad“ lillakassinised ning hoosuled ja keskmised sabasuled on mustad. Selg on linnul punakaspruun. Isas- ja emaslind on välimuselt sarnased. Noorlinnud on tuhmimate värvidega ning nende kael ja rind on pruunikasroosa. Segi võib ajada... Eestis on raske muu liigiga segamini ajada. Ehk ainult vähese valguse puhul, sest siluett meenutab varest või hakki. Oma sirgjoonelise lennu poolest võib teda kaugelt veel segamini ajada õõnetuviga. Levik ja rändamine •1950-ndatel ja 60-ndatel oli Siniraag Eestis väga levinud haudelind. •Alates 1970-ndatest, mil intensiivistus põllumajandus ja võeti kasutusele rasketehnika ja putukamürgid, hakkas siniraagude arv kiiresti kahanema. •Praegu võib siniraagu kohata ainult Lõuna-Eestis, peamise...
vennad õppisid ja täiendasid. Algul ehitasid nad nööriga veetavaid lennukeid, pärast ka mehitatud purilennukeid ning lõpuks jõuti esimese õhust raskema mootori abil õhus püsiva lennuki ehitamiseni. Flyer I Flyer I oli esimene lennuk. Lennuk oli puust konstruktsiooniga biplaan. Ees oli kõrgustüür ja taga pöördetüür nüüdsetel lennukitel on need koos ja taga. Kaldetüürid töötasid tiiva otste painutamise teel. Lennukil oli üks mootor ja kaks tiivikut mida ajas ringi mootor mis oli tiivikutega ühendatud keti abil. Inimene lamas alumisel tiival, hiljem oli istumis asendis. Lennuki tähtsus Tänu lennuki leiutamisele on võimalik liikuda kiiremini ühest kohast teis, eriti just pikki vahemaasid. Lennuki leiutamisel oli suur osatähtsus ka sõjatööstuses. Tänapäeva reisilennuk
Põldvutt(eesti) 42 0,25 0,175 69-70 Suguline dimorfism kui emas- ja isasloomal ei ole väliseid erinevusi · Munalindude suur toitainete saagis kehamassi ühiku kohta ja nende võrdlusastmed lehma ja emisega · Noorlindude kiire kasv Tibude sugupoole määramine: 1. Jaapani meetod (kloagi kaudu) 2. Autoseksed tibud (erinev värvus emasel ja isasel) 3. Tiiva hoosulgede kasvu järgi. Sobib ainult munakanadele ja faasanitele Haudumiseajad vutt 17 kana 21 jahifaasan 23-24 part, kalkun 28 hani 30 muskuspart 34-35 jaanalind 42 Mune hoitakse terav ots allpool. Tibude hautamisel on oluline, et mune säilitatakse õigetes oludes ja mitte väga pikalt. Mune tuleb säilitada kindla temperatuuri ja niiskuse juures. Mitte alla 10 kraadi. Inkubeerimise juures tähtsad: · temperatuur · niiskus
Keskaegsest Louvre'ist sai renessanssi palee. 1546-1610 Isegi pärast muutust polnud Charles V loss Francois I nõuetele vastav ning ta tellis 1546. aastal Louvre'isse uute hoonete rajamise. Keskaegne läänetiib lammutati maha ja asendati renessanssistiilis hoonetega, mille disainis Pierre Lescot ja sisustas Jean Goujon. Ehitus algas Francois I valitsemise ajal ning valmis Henry II ajal, kes rajas esimesele korrusele karüatiidide saali ning ehitas lossi läänetiiva lammutamise järel uue tiiva. Kuninga paviljon ehitati uute hoonete ristumiskohta ning selle esimesel korrusel asusid kuninga eraruumid. Uus ühtne fassaad omandas Pariisi renessanssi stiili. Seinte kaunistamine lõpes Henri IV valitsemise ajal. 16. sajandi teisel poolel oli Louvre segu uutest hoonetest, pooleliolevast tööst ja üle 200 aasta vanustest pooleldi hävinenud ehitistest. Selle vähesest mugavusest ning linna mürast ja
Rastignac'i sõber, Cristophe - pansionaadi jooksupoiss, Sylvie - pansionaadi toatüdruk, Härra Poiret - vanamees, kes käis pansionaadis lõunatamas, samuti isa Goriot' tütar, keda Rastignac armastas, Vikontess de Bauséant - Rastignac'i kaugem sugulane, kes aitas noormehe peenemasse seltskonda, proua de Marcillac - Rastignac'i tädi, kes rääkis nende kaugema sugulase proua Bauséant'iga, et viimane Rastignac'i enda tiiva alla võtaks. V TEOSE ÜLESEHITUS. SÜZEE JA FAABULA Kirjeldatakse proua Vauquer' pansionaati, inimesi, kes seal elavad. Proua Vauqueril oli plaan abielluda isa Goriot'ga, kuna ta arvas, et mees on rikas. Proua Vauquer loobub siiski oma plaanist, kui isa Goriot jäi järk-järgult aina vaesemaks. Räägitakse noortest naistest, kes külastavad isa Goriot. Selgub, et tegemist on ta tütardega. Eugene de Rastignac uuris tädi käest, kas too tunneb kedagi, kellest on tal kasu kõrgemasse
Pärast harjutamist tuli see õli- ja liivakord maha pesta. Pärast pesemist mindi lähedal asuvasse jõkke ujuma ja suplema. Palestra samas parempoolses tiivas asusid ka eriruumid masseerimiseks. Palestra vasakpoolses tiivas oli rida kinniseid siseruume teoreetilisteks õppusteks, kus filosoofid pidasid iga päev oma loenguid. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) Palestra kõrval asetsesid väljakud. Hiiglasuur maa-ala oli jagatud viieks eriväljakuks. Palestra parempoolse tiiva taga asus hipodroom, kus harjutati ja võisteldi kaarikusõidus. Selle kõrval asus staadion; otse vastu palestrat, väljaku keskosas oli suurepärane park, kus õpilased võisid pärast pingutavaid harjutusi puhata ja leida varju kõrvetavate päikesekiirte eest. Palestra vasakpoolse tiiva taga asus suur pallimänguplats ja lõpuks galeriid, eraldi maa-alal suurte katusealuste terrassidega- õppuste pidamiseks vihmaste või halbade ilmadega. Joonisel 1 on näidatud gümnaasiumi põhiplaan
* siil hädaohu puhul tõmbb kerra, ajades okkad-muundunud karvad- turri.siil on ööloom ta on väga ablas. Põhitoiduks putukad, eriti mardikad. Talvel toidunappuse saaduses poeb siil varem rajatud pelgupaika kus langeb uinakusse . kehatemp alaneb hingamine aeglustub süda töötab aeglaselt kogu organism viibib sügavas tardunes kuni sooja aastaaja saabumiseni. Selts käsitiivalised Käsitiivaliste esindajad ntks nahkhiired on lendamiseks hästi kohastunud, kuid nende tiiva ehitus on teistsugune kui lindudel. Nahkhiire eesjäseme pikenenud sõrmede vahel on pehme nahakile-lennus, mis ulatub kere jalgade ja sabani. Lendamiseks aetakse sõrmed harali, lennus sirutub ja tiiva pindala suureneb. Sõudlend on käsitiivalistel õhjustanud rinnalihase tugeva arengu. Rinnalul on arenenud kiil. Pimedal ajla otsivad nahkhiired õhus putukaid, keda suuga osavasti haaravad. Nahkhiirtel on võime pimeduses orienteeruda. Suunistuda. Nahkhiirtel on
varastama. Mõned inimesed on võimelised isegi ühe doosi mõnuaine pärast tapma. Tavaliselt peetakse perekonda lapse esimeseks õpetajaks ja suunajaks. Kuid on palju juhuseid, kus korralikust perekonnast on tulnud varas või narkomaan ja sellises olukorras mängib ikkagi põhilist rolli sõpruskond. Võib olla on vanemad lihtsalt liiga palju piiranud enda last ja ta ei ole kursis laias maailmas asetsevatest ohtudest ja pahedest. Ning kui nooruk ükskord saab priiks pere kaitseva tiiva alt, siis avastab alles enda jaoks maailma ja hakkab kõike valimatult järgi proovima, millest seni on ilma jäänud. Minu arvates on lapsele vajalik teatud vabadus. Mingi piiratus ja kontroll peab lapsevanemal siiski olema, aga pigem on ikkagi turvalisem lasta lapsel elu tundma õppida enda kõrvalt ja selgitusi jagada kui lasta võsukesel üksipäini kõike läbi proovida ja katsetada. Minu seisukoht on selline, et noored peavadki katsetama ja otsuseid ise tegema, nii
Välimus - värvus ja sulestik Tikutaja ülapool on tumepruun roostevärvi tähnidega ja heledate ookrivärvi triipudega. Kiird on tumepruun kollaka triibuga. Alapool on hele, puguala ja rind ookri varjundiga ja tumedate tähnidega. Nokk väga pikk 6-7 cm, tüürsulgi on 6-9 paari enamasti seitse paari. Keskmised tüürsuled on mustad ja roostja tipuga, äärepoolsed heledatipulised. Suurus Umbes rästa suurune, tiiva pikkus on keskmiselt 13 cm ja kaal 90-125 g. Linnu pikkus 25-27 cm Keha kuju Jässakas proportsioonidelt tugev keha. Paaritumine ja/ või pereelu Monogaamne lind, kevadel moodustuvad paarid, isaslinnud ei võta pesa tegemisest ega munade haudumisest osa. Lennu iseärasused Tõuseb lendu iseloomuliku kääksuva häälitsusega ja lendab end ühelt küljelt teisele käänates. Tikutaja teeb lennates saba ja tiivasulgedega selliseid liigutusi, mille tulemusena tavaliselt
Paljud välisriigid andsid NSV Liidule tohutuid laene.1990. aastal pälvis ta ka Nobeli rahupreemia. Gorbatsov NSVL Ülemnõukogu esimees ja Nõukogude Liidu president: Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust. 1991 nimetas Gorbatsov partei vanameelse tiiva lepitamiseks võimupositsioonidele mõned konservatiivid. Kevadel tuli Gorbatsov välja uue liidulepingu plaaniga, mis pidi rahuldama reformimeelseid. See plaan ärritas jäiga joone pooldajaid, kes ta augustis 1991 ajutiselt võimult kõrvaldasid. Riigipöördekatse nurjasid peamiselt Boriss Jeltsini jõupingutused ja vandenõulaste tölplus. NSV Liidu lagenemine: Kindlasti ei olnud Gorbatsovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik
Nappus, vähesus d. Autoriteet/mõjuvõim e. Kohustumine ja järjepidavus f. Sotsiaalne tõestus, kinnitus 5. Mis on inimesel ja kalkuniemal Cialdini meelest ühist ja mille poolest nad erinevad? a. Klõps-vurr. Kalkuniemal tunneb oma pojad ära selle järgi, et nad siutsuvad. Kui ka peaks juhtuma, et mõni ta poeg ei siutsu, siis põlgab ema ta ära või läheb sootuks kallale. Kui aga pojad siutsuvad siis ta võtab nad oma kaitsva tiiva alla, isegi kui pandi mingi topise sisse makk, kus kostis kalkunipoja siutsumist, võttis ema ta omaks. Ka inimesed reageerivad tihti häälitsustele või tuttavatele omadustele, kuid inimestel on ka mõtlemine ja aistingud omased tunnused, mis aitavad siiski eristada oma võõrast. Näiteks nahavärvuse puhul. 6. Millist mõjustamisprintsiipi kasutavad sagedasti automüüjad? a. Kontrastiprintsiipi, ,,low ball" 7. Mida demonstreerib P
kehast hästi eristunud pea. Suurema osa peast võtavad enda alla tohutu suured liitsilmad, mis on suurimad putukate hulgas, koosnedes kuni 30 000 osasilmakesest. Nendega näeb kiil teravalt kuni 10 meetri kaugusele. Kiilide tundlad on seevastu lühikesed ja vähemärgatavad. Tiibu on kiilidel kaks paari. Kilejad tiivad on varustatud äärmiselt tiheda tiivasoonte võrgustikuga, mis on putukate hulgas vanapärane tunnus. Tiiva tipus paikneb tumedam laiguke - tiivatäpp ehk stigma, mis ei lase tiival lennul vibreerida. Kiire ja osava lennu võlgnevad kiilid sellele, et nad ei vehi üheaegselt mõlema paari tiibadega. Erinevalt suuremast osast teistest putukatest liigutavad nad vaheldumisi esimest ja tagumist tiivapaari. Oma tiibu seljale kokku voltida nad ei saa, vaid hoiavad neid puhkeolekus laiali või ülestõstetult.
Tapjaks osutus Villu ja selle eest pidi ta ka 2 aastat vanglas istuma ja ta pidi last üksi kasvatama ja ootama oma elu armastust. 2. Veel pidi ta kannatama armukolmnurga tõttu. Eevi ihkas Villut, kuid Villu armastas tegelikult Annat. Armukadeduse tagajärjel soovis ta Annale öelda, et ta Villu rahule jätaks, kuid ta ei saanud kuidagi juttu üles võetud. 3. Ta pidi ka toime tulema oma ema ning armastatu surmaga. Ta nuttis kohutavalt, kuid Anna lohutas teda ning võttis ta oma tiiva alla. 4. Mida tähendas lause ,,Kõrboja läheb koos kahe Mousiga"? Lause tähendab seda, et Kõrboja perenaine lahkub koos kahe koeraga. Villu oli peol olles nii purjus, et meenutas kõndides Kõrboja koera Mousit ja rahvas tegi selle üle nalja ja see nali jätkus ka pärast pidu. 5. Mis oli isa arvates esimene mehetemp Villu elus? Milline oli isa ja poja suhe? Isa arvas, et Villu enesetapp oli ainukene mehetemp tema elus. Eelnevalt
Kala püüdes ei tarvitsenud ta sugugi ise vette minna. Seistes kaldal küünitas ta vette oma pika kaela ning kalastas niiviisi. PTERAANODON Pteraanodoni pea koos hambutu nokaga võis olla meetri jagu pikk. Koljuluu oli paberõhuke, kuklas toretses pikk hari kui kalauim. Nähtavasti kasutas pteraanodon seda tüürina. Pöörates pead ühele või teisele poole, muutis ta nii oma lennusuunda. Pteraanodoni tiivad olid ilmatu suured: ühe väljasirutatud tiiva tipust teiseni tuli kuus kuni kaheksa meetrit. Maad mööda kõndida ei suutnud pteraanodon hoopiski. Liiga kogukad olid ta paindumatud tiivad ning liiga lühikesed jaladki. Puhkamiseks pidi pteraanodon otsima mõne toekama puu või kaljunuki, kuhu siis klammerdus oma pikkade küünistega. Seevastu õhus võis ta liuelda lausa väsimatult. Tehes oma tiibadega vaid mõne harva löögi, planeeris ta nagu albatross tänapäeval. Saaki noolides laskus pteraanodon päris
lastele perefirma. See tähendab seda, et lastel on juba sünnist saati otsustatud, et pärast seda, kui vanemad firma juhtimisest kõrvale astuvad, peavad seda teed jätkama pärijad. Näitena võib tuua Paris Hiltoni, kes on üks eduka ja suure firma(de) mantlipärijatest ning kes on kuulus tänu oma nimele. Tundub, et Paris on sündinud õigel ajal õigesse peresse. Ning üsnagi tõenäoliselt ei pea tema iialgi muretsema katkise tiiva pärast, eriti mis just puudutab tema materiaalset heaolu. Kolmas oluline tegur, mis aitab kaasa kõrgelt lendamiseks, on hariduse olemasolu. Kui inimene on otsustanud, et temast peab saama keegi, kes töötab rahuldustpakkuval ja kõrgepalgalisel kohal ning kes sõidab kalli Mercedesega, siis on kindlasti oluline see, et kooliajal on nähtud vaeva ja õpitud korralikult. Paratamatult on tänapäeval haridus elus edasi jõudmisel oluline ja üsna määrava tähtsusega
Genofond-populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenivool-isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Geneetiline triiv-alleelide ülekanne järglaspõlvkonda, mida mõjutab juhus. (See on ainult väikestes populatsioonides, vähendab geneetilist muutlikkust, suurendab geneetilisi erinevusi liigi teiste populatsioonide vahel.Pudelikaelaefekt-kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Mikroevolutsioon-populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (piiravad tegurid võivad olla biootilised:konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad, abiootilised:ebasoodne temperatuur,niiskus, soolsus, valgus ja organismide sõltuvus nendest tingimustest on olelusvõitlus.)Loodusliku valiku vormid: *stabiliseeriv e. säilitav val...
“Odysseia” järjeks. Auväärt Rooma perest. Hariti algul kodus, 17-18-aastaselt läks ülikooli. Tolle aja ülikoolis õpiti professori juures, kes õpetas korraga 4-6 õpilast. Pärast Caesari mõrva jäi Vergilius elatiseta. I teos “Bucolica” = karjaselaul – idüllliline poeem elust vabas looduses ja sellest, kuidas karjased elavad. Selle avastas Maecenas (Rooma kunstide kaitsja), kes oli seda lugenud ja võttis Vergiliuse oma tiiva alla. II teos “Georgica” = põllumeeste laul. Lisaks elu kirjeldustele annab ta põllumajandusalaseid näpunäiteid. See meeldis Augustusele, kes otsustas, et Vergilius võiks kirjutada Rooma eepose, sest enne polnud Roomal oma eepost, vaid olid Kreeka eeposed “Ilias” ja “Odysseia”. CARMINA BURÀNA (Baierimaa laulud) ______ vagandid O fortuna! O Fortuna Oo saatus velut luna nagu kuu statu variabilis, olekult muutlik,
väljaandmiseks. Tema leht ,,Sakala", mis oli radikaalne, nõudis eestlastele suuri õiguseid, toetus sealjuures Vene keskvõimule ja kritiseeris ägedalt baltisakslasi, sai peagi eestlaste seas populaarseimaks väljaandeks. Baltisakslastel õnnestus ajalehe ilmumine küll 1879. aastaks peatada, kuid seejärel oli ta veelgi populaarsem. Aja jooksul Jakobsoni radikaalsus aga üha suurenes ning seetõttu tekkis tal 1879. aastal tõsine konflikt rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juhi Jakob Hurdaga. · lähemad abilised Sakala toimetuses olid Jaak Järv ja Jakob Kõrv. · 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. · Suri 19. märts 1882 noorelt ( 41 ) juhusliku külmetamise tagajärjel. Maeti Kurgjale. Jakobsoni matus oli ülemaaline sündmus, kus rahvuslikud seltsid oma delegatsioonidega suurt rahvameest ära saatma tulid. Looming ja mõttevaramu
Istub kui nõelte otsas- PIINLIK OLUKOD Vesi ahjus- HÄDA KÄES Hambad varna panema- NÄLGIMA Ei püsi pudeliski- PÜSIMATU Sajab nagu oavarrast- PADUVIHM Lehmad kaotasid pead- LEHMAD SATTUSID SEGADUSSE Nina pidi vedama- VALETAMA Kärbseid pähe ajama- TÜHJA JUTTU AJAMA JA SEGAMA Triibulised püksid- ON VITSA SANUD MÕNE PAHATEO PÄRAST Pikad näpud- VARASTAJA Tegi sääred- PÕGENES Hammast ihuma- TEISE PEALE VIHA KANDMA POEB TIIVA ALLA TERITAB KÕRVU KUULAB TEISTE JUTTU PEALT KUU PEALT KUKKUNUD MÕISTATUSED KOOS VASTUSTEGA Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma näela paistmata?- KAPSAS Seitse poisi ühes kindas?- HERNEKAUN Hõbekepp ja kuldnupp?- RUKIS Kaks õde ühevaiba all?- KAER Kolmekandiline ait täis jahu?- TATAR Valge poiss, must nina?- UBA Üks ema, aga üheksa last?- KARTUL Mees mullas, aga juuksed väljas?- KAALIKAS Mees maa all, habe maa peal?- KAALIKAS Üks saks, sada mantlit seljas
raskelt. Kõike on võimalik saada, kui sul on raha. Ja kui vanematel on palju raha, kasvab laps ülesse nii, et ta on ära hellitatud igat moodi, ta ei oska enam ise elada ja ise otsutada. Tänu sellele, et vanematel pole olnud lastele ka piisavalt aega ja on neid igat moodi hellitanud, on lastel tulevikus väga raske ise hakkama saada. Nii pea, kui midagi juhtub, jooksevad nad enda ema või isa hoolitseva tiiva alla ja nende jaoks saab siis jälle kõik korda. Kui meil tekib probleeme lastega ja nende kasvatamisega, siis selleks kas küsitakse tavaliselt teistelt nõu ja abi või loetakse raamatutest ja otsitakse internetist oma küsimustele vastuseid. Selleks on ka muidugi välja mõeldud koolitus nende jaoks, kes tahavad ennast peale olemasolevate teadmiste veel täiendada ja täiendada. Kuid täielikult ei saa toetuda laste kasvatamisel ka internetile ja
Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Laua võitlus ja siil, pikk magamine, unenägu, vaeselapse tall Mööda konarlikku metsateed, hiiglaslik lauakoorem õlal, sammus noor vägilane Kalevipoeg. Et oleks julgem astuda, murdis Kalevipoeg omale männipuust suure toeka kepi. Tal oli kaasas ka sõber, pisike poiss, kelle ta võttis oma kaitsva tiiva alla pärast seda, kui too oli kodust põgenenud. Väsinud pikast raskest päevast, magas sõbrake vägilase kaelakotis õndsat ning rahulikku und. Nende ühine reis ei olnudki kaua kestnud, kui metsasügavusest kargasid teele kolm koledat sortsipoega, kelle isa oli nad Kalevipojale kallale saatnud. Nad kiskusid maast välja puid ning kukkusid vägilast nüpeldama. Ennast pisut kogunud, püüdis Kalevipoeg neile hea sõnaga mõistust pähe panna
kehast hästi eristunud pea. Suurema osa peast võtavad enda alla tohutu suured liitsilmad, mis on suurimad putukate hulgas, koosnedes kuni 30 000 osasilmakesest. Nendega näeb kiil teravalt kuni 10 meetri kaugusele. Kiilide tundlad on seevastu lühikesed ja vähemärgatavad. Tiibu on kiilidel kaks paari. Kilejad tiivad on varustatud äärmiselt tiheda tiivasoonte võrgustikuga, mis on putukate hulgas vanapärane tunnus. Tiiva tipus paikneb tumedam laiguke - tiivatäpp ehk stigma, mis ei lase tiival lennul vibreerida. Kiire ja osava lennu võlgnevad kiilid sellele, et nad ei vehi üheaegselt mõlema paari tiibadega. Erinevalt suuremast osast teistest putukatest liigutavad nad vaheldumisi esimest ja tagumist tiivapaari. Oma tiibu seljale kokku voltida nad ei saa, vaid hoiavad neid puhkeolekus laiali või ülestõstetult.
4 augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu, mis ärritas sakslasi. Kättemaksuks Saksa sõdurite tulistamise eest Belgia partisanide poolt, lasid sakslased mitmel pool belglasi lausa külade viisi maha. Teated sellest levisid üle maailma, pöörates avaliku arvamuse Saksamaa vastu ka seni sõjast kõrvale jäänud riikides. Prantsuse väed alustasid vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult langes aga just see augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 1915. aasta alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitanud tugevad kaitseliinid. Algas ängistav, staatiline, kuid samas ohvriterohke positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud
mulle peaks näkku kargama ja erinevaid jäledusi ütlema. Kardedakse ka kiiresti täiskasvanuks saada. Eesti seadustes on kirjas, et nooruk, kes on 18aastane, on juba täisealine. See on iga, kus saab erinevaid tehinguid teha, võib autojuhilubasid omada, poest saab isegi erinevaid tooteid (tubakas, alkohol) osta, mis on illegaalsed alla 18aastaste noorukitele jne. Ühesõnaga vastutatakse enda eest täielikult, enam ei saa ema tiiva alla peitu pugeda. Salingeri teoses ,,Kuristik rukkis" peategelane Holden, kes ise alustab oma täiskasvandlikku teed lahkudes internaatkoolist. Peale lahkumist ta puutub kokku reaalse maailmaga ja näeb neid ohte, mis varitsevad igapäevaelus. Selles teoses Holden soovib aga kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest, kuna ta ise tundis seda omal nahal. Muidugi on mitmeid näiteid veel ja neist võiks jäädagi kirjutama. Siiski
Esimene, teine ja kolmas tergiid on oranzkollase karvastikuga, tagakehal on kolm kollast karvavööd, tagakeha viimased tergiidid on mustad ning tagakeha on torpeedo kujuline ja teravnev. Kolmanda tergiidi laius on 4,8 mm ja kubitaalindeks on 40 kuni 45 %, mis on suhteliselt väike näitaja. Iminokk on suhteliselt pikk: pikkus on 6,3 kuni 7,0 mm. Pika iminoka tõttu sobivad Itaalia mesilased hästi ristiku korjele. Esitiiva pikkus on keskmiselt 9,5 mm ning tiiva laius keskmiselt 4,1 mm, see tagab neile hea lennuvõime. Ööpäevane töömesilane kaalub 115 milligrammi ja viljastamata mesilasema 190 milligrammi, viljastunult aga 210 milligrammi. 2. Päritolu Itaalia mesilane arvatakse pärinevat mandriosa Itaalia, Lõuna-Alpide (Sveitsi) ja Põhja- Sitsiilia piirkonnast . Alamliik võib olla säilinud viimase jääaja Itaaliast. Itaalia mesilase levikuala on väga lai ning ta on kohanenud väga erineva
detsember 2919. a mõistis NSVL Rahvasaadikute Kongress MRP salaprotokolli juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise hetkest kehtetuks. TV lk 65 ül 10 KARL VAINO - EKP esimene sekretär, püüdis eestlasi venestada ja takistada Eesti iseseisvumist. Pärast Eesti taasiseseisvumist siirdus Moskvasse, praeguseks surnud. VAINO VÄLJAS - EKP esimene sekretär, kes kutsuti Nikaraaguast diplomaatiliselt töölt tagasi, et vahetada välja Karl Vaino. EKP rahvusliku tiiva liider, hiljem pooldas Eesti iseseisvumist. EKP-st välja ei astunud ja praegust on pensionil ja poliitikasse ei sekku. EDGAR SAVISAAR - Rahvarinde liider. Imeplaani üks väljatöötajatest. 1990. a valimistel sai kõige enam hääli ja valitsuse juhiks. Hetkel poliitik. ARNOLD RÜÜTEL - ENSV Ülemnõukogu esimees. 2001. a sai EV presidendiks. Praegust passiivne poliitik. ENN TARTO - Nõukogude dissident. Viibis Gulagis, taasiseseisvumisaastail vabanes sealt
Antikristusest või Antikristuse apostlist 1520. aastal annab paavst välja Lutheri kirikust väljaheitmise bulla Lutherile esitati süüdistus 41 ketserlusjuhtumis Lutherile anti 60 päeva kirjutatu tagasivõtmisele, mis tühistaks bulla, kuid ta keeldus Luther pääseb tuleriidast Luther võidab poolehoidu Saksimaa kuurvürstilt Friedrich III Targalt ja Saksa-Rooma keisrilt Karl V Karl V võtab Lutheri enda tiiva alla Luther Wartburgi lossis Keiser Karl pakkus Lutherile turvalis koduteed Wittenbergi, andes kaasa 20 keiserliku sõdurit Friedrich Targa ratsamehed piirasid Lutheri ja sõdurid sisse ning „röövisid“ ta, viies Martin Lutheri Wartburgi lossi rööv toimus kuna Friedrich Tark ei saanud avalikult abi pakkuda Luther heidab seljast munga rüü ja keskendub reformeerimisele Wartburgi loss on Saksamaal tuntud kui:
Vauqueri lesk tahab Goriot´ga abielluda, sest arvab, et Goriot on rikas ja mõjuvõimas mees. Ta loobub sellest plaanist, nähes, et mees polegi nii jõukas. Isa Goriot´i külastavad noored neiud, kes tegelikult on ta tütred. Auahne üliõpilane Eugene soovib kohta Pariisi kõrgseltskondades. Selleks palub ta abi oma tädi proua de Marcillacil'i käest. Tädi saadab kirja oma kaugele sugulasele vikontess de Beauseantile, et see Eugene oma tiiva alla võtaks. De Bauseant võimaldab Eugene´il ballile minna, kus noormees armub Goriot´ tütresse, täpsemalt Anastasiesse. Victorine läheb oma isa juurde, kuid tulutult, nimelt saadetakse ta tagasi ilma, et oleks isa näinudki. Ta teeb seda igal aastal, ning igakord luhtunult. Noorhärra Eugene külastab proua de Restaud´le, kust leiab eest proua armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda
saa. Ta sõnus Kalevipoja mõõga ära. Kalevipoeg läks tuikudes tagasiteele. Ta oli väsinud ning heitis künkale magama. Merest tõusis tamm, mis kerkis nii kõrgeks, et varjas kogu taeva ja mattis maa pimedusse. Saare taat läks mehi appi kutsuma, kuid nende kirved ja taprid ei hakanud tamme tüve külge. Taat läks kurvalt koju. Kodus jutustas eit talle, et kui ta loogu võtmas käis, leidis ta kotka. Ta oli võtnud kotka kaasa ja pannud kambrisse. Kotka tiiva all oli paelaga kinni seotud Kalevi pöidla pikkune mees, kellel oli kirves kaenlas. Mehike palus taati, et ta lahti päästetaks ja lubas vastutasuks tamme maha raiuda. Taati ajas mehikese jutt muhelema, kuid kui mehike õuele läks, hakkas ta kasvama ja sirgus peaaegu tamme kõrguseks. Mees hakkas tamme raiuma. Tal kulus tamme maha raiumiseks kolm päeva. Tamme tüvest tehti tugev kaheharuline sild, mille üks haru viis saarelt Viru randa, teine Soome randa. Ladvast tehti
Tõnisson nõudis eestlastele poliitilise ja majandusliku alal üheõiguslust. 1902. Aastal valiti Tõnisson Tartu linnavolikokku. Tõnisson ja tema mõttekaaslased kõnelesid avalikes kohtades eesti keelt, mõne aja möödudes muutus see tavaliseks. ,,Postimehes" ei pööratud tähelepanu vaesematele kihtidele, eesti rahvast käsitleti tervikuna. Tõnisson eitas klassivõitlust, arvates, et see ei kodune Eestis. Selle aspekti hülgamine sai ajendiks rahvusliku liikumise radikaalsema tiiva kujunemisele. Tallinna radikaalid. 1901. Tekkis Tallinnas päevalt ,,Teataja", mille asutajaks oli Konstantin Päts. Konstantin Päts (23.veebr.1874-1956) sündis Pärnus ehitaja peres, õppis Riia vaimulikus seminaris, lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning asus advokaadiabina tööle Tallinnas. Ta koondas lehe ümber advokaadid Jaan Teemant ja Mihkel Pungi, kirjanikud Eduard Vilde ja A. H. Tammsaare. Tallinlased seadsid esikohale majandusliku ja poliitilise võitluse nende
Tyndareose abikaasa LEDAga. Zeus ilmus Leda juurde luigena ja võrgutas ta. Leonardo da Vinci. Leda ja luik. (Kaks 16. saj. koopiat kaduma läinud orginaalist.) Leda tõi ilmale kaks muna, millest koorusid kaks tüdrukut, HELENA, kelle röövimisest saab hiljem Trooja sõja ajend ja Klytaimestra, ning kaks poissi, keda hüüti DIOSKUURIDeks. Tuntuima Ledat kujutava maali autor on Leonardo da Vinci (1452 - 1519). Leda seisab siin rüütult hiigelluige kaitsva tiiva taustal. Nende ees murul mängivad kaks imikueas poisslast, taamal paistab suur muna, kust peaks peagi kooruma Ilus Helena koos õega. 5.Sugugi vähem pole kunstnikke paelunud EUROPE röövimise motiiv. Europe oli Väike- Aasias paikneva Foiniikia kuninga tütar. Moondunud taltsaks sõnniks, ilmus Zeus merekaldal mängiva Europe juurde, röövis ta ning viis mere taha Kreetale. Seal sünnitas naine Minose, Rhadamanthyse ja Sarpedoni. Tema järgi sai nime ka Euroopa manner.
Laiub üle Arno kõige kitsama koha. Samas kohas asus sild juba Rooma ajal. Arno jõgi jõgi, mis voolab läbi Firenze. Ujutab tihti linna üle, kõige rängem uputus 1966. a. 4. nov. (veetase tõusis üle 5m, kahjustas paljusid kultuuriväärtusi). 7. Palazzo (palatso) Pitti 1457, karge, imposantne, rustikaalne (konarpinnalistest tahutud e. klombitud kiviplokkidest), paljude akendega, arvatavasti ehitati Brunelleschi plaanide järgi. Hiljem laiendati kahe tiiva võrra. 1560 kolisid sinna Medicid. Kontori- ja laoehitis. Atikakorrus madal ülakorrus, ei ole terve hoone ulatuses. Kvaader kiviplokk. 8. Palazzo Medici-Riccardi 1444, algul kuulus Medicitele, hiljem Riccardidele. Massiivselt rustikaalne alumine korrus, vähemrustikaalne teine korrus ja sile kolmas korrus. 9. Palazzo Strozzi 15. saj. lõpp, üks Firenze kaunimaid palazzosid, rustikaalne, karniiside ja arkaadidega siseõu. 10. Palazzo Ruccelai 15. saj
kostüümidega ning ta mõjutas ka Pariisi klassikalist stiili oma värske naiselikkusega. Aastal 1987 allkirjastasid nad lepingu Kashiyamaga, kes hakkas juhtima nende butiike Jaapanis.[2] Tema esimene lõhn tuli välja 1997. aasta. [ 3] See sama lõhn on ka üks populaarsematest lõhnadest viimase 10 aasta jooksul.[1] Kuna Lolitale meeldib väga filmindus on ta teinud ka koostööd mitme filmiga ning riietanud arvukalt näitlejaid. [3.] Praegu on ta oma tiiva alla võtnud ka ühe oma lastest Elisa, kes on tema abiliseks. [3.] PARFÜÜMID Lolita Lempicka Tema esimese parfüümi nimeks sai ,,Lolita Lempicka"( vt Foto 2) ning see tuli välja aastal 1997. See lõhn on ka 1998 aastal saanud Ameerika FIFI auhinna ning on hinnatud ka Parima Prantsuse naiste lõhna tiitliga. [3.] See lõhn on segu vaniljest, lagritsast, muskusest, lilleõitest ja aedviljadest. Selle lõhna 10-nda aastapäeva puhul lõi Lolita uue parfüümi trio nimega "Les Caprices de
natuke läikivad, aga sügisel muutuvad värviliseks vahtra õied on mõlemasugulised, kuid osal neist puudub emakas õied asuvad silmatorkavates kobarates, õiekate on kaheli ja õiekroon kollakasroheline sigimik on tiibjas ja seda varjab meenääre vaher õitseb mais enne lehtimist, teda tolmeldavad putukad VÄLIMUS vahtral on jaguvili, see on kaksiktiibvili, mis pärast valmimist jaguneb kaheks üheseemneliseks osaks kahe tiiva välisservad moodustavad nürinurga, siseservad on kumeralt välja veninud ja moodustavad nüri- või täisnurga seemned varisevad kohe pärast valmimist, see toimub enne talve algust septembris-oktoobris muutuvad vahtra lehed rohelisest kirjuks, seda põhjustavad karotinoidid, karotinoidid on kollakat, oranzikat ja punakat värvi punast värvi lisavad lehtedele antotsüaanid, nende moodustumist lehtedes
Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu, mis ärritas sakslasi. Kättemaksuks Saksa sõdurite tulistamise eest Belgia partisanide poolt lasid sakslased mitmel pool belgiasi lausa külade viisi maha. Teated sakslaste metsikustest Belgias levisid kulutulena üle maailma, pöörates avaliku arvamuse Saksamaa vastu ka seni sõjast kõrvele jäänud riikides. Prantsuse väed alustasid vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult langes aga just see augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamtatu kokkupõrge. Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Rinne liikus mitusada kilomeetrit tagasi kuni jõudis üsna Pariisi lähedale. Samal ajal ei suutnud sakslased kusagil
Teostas riigipöörde, mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. 12. Antanas Smetona Leedu president. Teostas Leedus riigipöörde. 13. Mustafa Kemal ehk Atatürk oli Türgis president. Asus Türgit moderniseerima: suurendas naiste õigusi lubades käia neil ilma näokatteta ja keelas haaremid. Keelati traditsiooniline peakate fess. Võeti kasutusele ladina tähestik ja moderniseeriti seadusandlus. 14. Jawaharlal Nehru oli India kongressis radikaalse tiiva eesotsas. 15. Mahatma Gandhi Indias kõige tähtsam rahvajuht. Pooldas iseseisvuse saavutamist vägivallatul teel. Algatas protesti inglaste soolamonopoli vastu. 16. Sun Yatsen Hiina rahvuslik-kodanlike jõudude liider. Asus riiki ühendama. Moodustas Lõuna-Hiinas Kantonis valitsuse ja lasi end Hiina presidendiks kuulutada. 17. Chiang Kaishek Hiina kindral, kes jätkas peale Sun Yatseni surma tema tööd. Alustas sõjapealike vastu kodusõda. 18
,,kõvendatud valvekorraga''. Normaalse poliitilise eluni siiski ei jõutud. Keelatud olid streigid, opositsioonilised meeleavaldused ja poliitilsed koosolekud. Hoolikalt tsenseeriti ka ka ajakirjandust. Keelati revolutsioonipäevil tekkinud ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone. Ainuke legaalne erakond oli Eesti Rahvameelne Eduerakond, kuid sellegi tegevusele olid seotud kindlad raamid. Illegaalselt tegutsesid VSDTP-s eraldi tiiva moodustanud enamlased. Enamlaste internatsionalistlikud vaated sobisid Eestisse toodavatele vene töölistele, kes ei tahtnud midagi teada eesti vähemlaste rahvuslikest taotlustest. Samuti asus enamlaste poolele hulk eesti töölisi. (Laur, Pajur, Tannberg 1995: 27) Peale 17. Oktoobri manifesti pandi suuri lootusi kokkukutsutavale rahvaesindusele ehk Riigiduumale. Esimene Riigiduum sai kokku 1906. aastal, sellesse valiti Eestist viis saadikut 4 eestlast ja 1 venelane
lastes kõigil Prantsusmaa meessoost kodanikel hääletada, talupoegadele jagati väikese tasu eest maad ning tehti ka muid lihtrahvast soosivaid muudatusi. Siiski ei mindud nendega nii kaugele, kui seda nõudsid "Pöörased" Jacques Roux' juhtimisel või jakobiinide enda vasakpoolne tiib Herbét' eestvedamisel. Kuid need halvendasid mõnevõrra keskklassi olukorda, mistõttu sellisele poliitikale seisid vastu ka partei parempoolsed eesotsas Dantoniga. Robespierre püüdiski kahe tiiva vahel laveerida, et saavutada vähemalt kummagi poole passiivsus. Esialgu see tal õnnestuski. Põhiseadust ennast ei rakendatud täies mahus aga kunagi, sest rasketele oludele viidates lükkasid jakobiinid selle edasi sõja lõpuni. Niikaua pidi kehtima jakobiinide ainuvõim. Konkreetseid samme astuti peagi ka siseriikliku olukorra parandamiseks, kriisikolletesse saadeti erakorraliste volitustega komissare, kes enamjaolt äärmuslikke meetmeid (ka massihukkamisi) kasutades suutsid ka Lõuna-
Kui kaks tiibvilja on kokku kasvanud, siis nimetatakse vilja kaksiktiibviljaks. Seemnised on päevalilleseemned ja teised korvõieliste viljad. Võilille seemnis. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:V%C3%B5ilille_seemnis.jpg Pappus on lendkarvade kimbuke korvõieliste taimede viljadel. Pappus soodustab seemnete levimist tuulega (aerohooriat). Nõelohaka pappus. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Pappus#/media/Fail:Cirsium_arvense_- _pappus_(aka).jpg Tiibvili on kileja tiiva või tiibadega või tiibjate lisemetega üheseemneline kuivvili. Esineb mitmetel kodumaistel puuliikidel: kaskedel, saartel, jalakatel, künnapuudel. Harilik vaher. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Pappus#/media/Fail:Cirsium_arvense_- _pappus_(aka).jpg Laguvili on mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristsuunas üheseemnelisteks osadeks. Põldroigas. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ldr%C3%B5igas Lihakviljade hulka kuuluvad:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
