Must- toonekurg Valgest-toonekurest pisut väiksem. Tiiva pikkus keskmiselt 54 cm. Hea kontrasti loovad tema metalse läikega must sulestik, valge kõhupool ja erkpunased nokk ning jalad. Vanalind on rinnast sabaaluseni valge, kogu muu sulestik must tugeva purpurrohelise metalliläikega, nokk ja jalad on punased. Noorlinnul asendab sulestiku musta värvust tumepruun, jalad ja nokk on oliivrohelised kuni hallikasroosad. Miks on looduskaitse all? Toitumiskohtades ja pesitsusajal häirimist peetakse
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Propellerlennuk ja tuublennuk Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Linnud lendavad sellel põhimõttel, et püüavad tiibadega õhule toetuda. Õhu peal kõndida me ei oska, kuid õhu osakestele toetuda me siiski saame ja seda kasutatakse mitmel juhul. Lennuki tiivakuju eripära tekitab tiiva kohale kiirema õhuliikumise, kui tiiva alla, selliselt rõhkude erinevuse saavutamise kaudu toimub lendu tõusmine ning lendamine. Milline on tuullevivate tiibviljadega seemnete ehitus? Jalaka ja künnapuu tiibviljad ning hariliku vahtra kaksiktiibvili. Ka kasel ja lepal on seemned varustatud kileja äärisega. Mõned seemned on varustatud ka lendkarvadega, nagu ohakas ja võilill: ÕPIVÄLJUNDID Õpilane....
Tiiva plaan tiiva kuju ehk vaadet ristisuunas(ülaltalla/ülevaltalla) 1. Ristkülikukujuline plaan on ristkülik, kõige lihtsam ehituslikult. Puuduseks on suur takistus suurematel kiirustel ja ka suur induktiivtakistus. Alguspäeva lennukitel ja ka mõnel üksikul üle helikiiruslennukil. 2. Trapetsiline tiiva plaan on trapets. Kõige levinum tiivaplaan tüüp kaasajal. Väiksem takistus suuremal kiirusel ja ühtlasem tõstejõujaguenemine pikki tiiba ja väike induktiivtakistus. See on keeruline aga see tasub ennast ära. Esineb ka komibinatsioone kus keskosa on trapertsiline ja tiivad on trapetsilased, kuid erineva kujuga. 3. Elliptiline- tiiva plaaniks on ellips. Alahelikiirusel head omadused. Sellel tiival on kõige ühtlasem tõstejõu jaotus tiival
Lõpuks hakkab õhuvool keeristena keha pinnalt eralduma ja seega tekib keha taga õhukiiruse puudujääk, sest see õhk, mis oleks pidanud ümber keha taha voolama, on keeristena eraldunud. Selle tõttu tekib ka keha taga alarõhu piirkond. See alarõhupiirkond moodustab külgmiste piirkondadega ühtse terviku, kuigi nende piirkondade tekkemehhanismid on erinevad. Kuna keha on sümmeetriline, siis kogu mõjuv aerodünaamiline jõud on õhukiiruse sihiline. Tiiva plaan tiiva kuju ehk vaadet ristisuunas(ülaltalla/ülevaltalla) 1 Ristkülikukujuline plaan on ristkülik, kõige lihtsam ehituslikult. Puuduseks on suur takistus suurematel kiirustel ja ka suur induktiivtakistus. Alguspäeva lennukitel ja ka mõnel üksikul üle helikiiruslennukil. 2 Trapetsiline tiiva plaan on trapets. Kõige levinum tiivaplaan tüüp kaasajal. Väiksem takistus suuremal kiirusel ja ühtlasem tõstejõujaguenemine pikki
Tegijapoiss Aerodünaamika teise KT konspekt (peamiselt eksamiks ja oma konspekti ja "Õpime Lendama" põhjal) Lennates kasulikul kohtumisnurgal on horisontaallennul vajalik tõmme minimaalne . Väljalastud tagatiibade korral suureneb tiiva tõstejõu koefitsent. Läbivooluga esitiivad parandavad tiiva tõsteomadusi suurtel kohtumisnurkadel Jääva kiirusega tõusul on jõudude jaotus järgnev : tõstejõud on võrdne lennusuunaga risti oleva raskusjõu komponendiga , tõmme on võrdne tahapoole suunatud raskusjõu komponendi ja takistuse summaga. Lennuki maksimaalne lauglemiskaugus on kõige suurem kui mitte kasutada esi ega tagutiibu. Lennukiiruse suurendamiseks horisontaallennul tuleb suurendada tõmmet ja vähendada kohtumisnurka (vist).
Kehadele jääb alati mingi hõõrdetakistus ühte panda ei saa lõplikult siledaks. Takistusjõu koefitsent: x=Cx v2/2 Lennukitiiva profiili piirikiht on tiival asuv koht kus kiirus on peamiselt takistatud nullini. Õhk jõuab tiivani , seal on lahknemispunkt e. seisupunkt kus tuul nö läheb pooleks , üks osa alla ja üks üles. Alguses on laminaarne piirkond ja siis üleminekuperiood ja turbulentne piirkond(Peab Tegijapoiss võimalikult kaugel olema) . Tiiva otsas on rebenemis e. erladumispunkt ( Mida taga pool see on seda parem) . Pärast turbulentset piirkonda tekib keerisjälg. Piirikiht on tavaliselt vaid paari millimeetri paksune. Tiiva kuju pealtvaates: Ristkülik : lihtne teha ; hea põikipüsivus väikestel kiirustel ; halvad: suur induktiivtakistus ja ebaühtlane tõstejõu jaotus. Trapets: Ühtlasem tõstejõu jaotus ja väiksem induktiivtakistus ; halvad: halvem põikipüsivus ja keerulisem ehitus.
arvu ühikuks on Kuna Reynoldsi arv on suhe, kus jagatud on kineetiline energia ja kineetilise energia muut, siis on selge, et sama ühikuga suuruste jagatis on dimensioonita ehk ilma ühikuta suurus. Õige vastus on: pole ühikut. II osa Millisel tiival on positiivne noolsus tervikuna suurem kui esiserva positiivne noolsus? Noolsus on fookuste telje nurk põikitelje suhtes. Esiserva noolsus aga esiserva vastav nurk. Kui eeldada, et fookus asub profiili maksimaalse paksuse lähedal, siis tiiva puhul, mille positiivne noolsus oleks suurem kui esiserva positiivne noolsus peaks nooljas tiib olema otsast laiem kui tüvest. Tõepoolest, kes on sellist tiiba näinud? Õige vastus on: sellist tiiba pole nähtud. Fikseeritud piluga eeltiib Piluga eeltiib suunab osa õhku üle tiiva ülemise pinna ja seetõttu vähendab tiiva tõstejõu vähenemist, mis suurtel kohtumisnurkadel leiab aset õhuvoolu pinnalt eraldumise tõttu. Seega võib öelda, et piluga
d) nullise tõmbe, reeversi ja tuuleveskireziimis e) tuuleveskireziimis 6. Mingi sammuga propelleri labade seadenurga muutmisel a) muutub propelleri geomeetriline samm b) muutub propelleri tegelik samm c) muutuvad nii geomeetriline kui ka tegelik samm d) tekib olukord kus igale elemendile vastab erinev samm ja erinev seadenurk e) tekib olukord kus igale elemendile vastab erinev samm ja sama kohtumisnurk 7. Lennuki pööriselisel laskumisel on: a) sisemise tiiva kohtumisnurk väiksem kui välimisel tiival,takistusjõud aga suurem b) sisemise tiiva kohtumisnurk on suurem kui välimisel tiival, samuti ka takistusjõud c) sisemise tiiva kohtumisnurk on suurem kui välimisel tiival samuti ka takistusjõud d) sisemise tiiva kohtumisnurk on väiksem kui välimisel tiival, samuti ka takistusjõud e) sisemise ja välimise tiiva kohtumisnurgad on võrdsed, sisemise tiiva takistujõud on suurem. 8
Kommentaar: Kuigi ka õhus mõjub kehale üleslükkejõud, on see kehale mõjuva raskusjõuga võrreldes väga väike ja selle võib antud juhul jätta arvestamata. Vedrukaalu täpsus ei ole nii suur, et tulemus sõltuks väga väikesest üleslükkejõust õhus ja väga väikesest raskuskiirenduse muutusest erinevatel laiuskraadidel. Vastus: Keha mass on 2 kg ja tihedus 4000 kg/m3. 14. Kui suur on lennuki kandevõime, mille tiibade kogupindala on 100 m2 ning rõhkude erinevus tiiva ülaosa ja alaosa vahel on 4%? pindala S=100 m2 rõhk tiiva ülaosas pü rõhk tiiva alaosas pa = 1,04 pü õhurõhk maapinnal p = 100kPa = 105 Pa lennuki kandevõime F = ? Lahendus Lennuki kandevõime on määratud ülespoole suunatud tõstejõuga, mis on tingitud sellest, et tiiva alaosas on rõhk tiibadele suurem kui tiiva ülaosas. Rõhkude erinevus tekib lennuki liikumisel (vt joonist). Tiiva ülaosas tuleb õhul läbida
Tapa gümnaasium Õpilase nimi Lennumasinad Referaat Juhendaja:Õpetaja nimi Tapa 2012 Sisukord Sissejuhatus Lennumasinad on seadeldised, mis võimaldavad õhus püsida ja liikuda (lennata). Need püsivad õhus aerodünaamilise tõstejõu mõjul või aerostaatilise üleslükke jõul. Aerodünaamiline tõstejõud: kuna õhk on voolamisel võlvja profiiliga tiiva esiservast tagaserva poole erinevate teepikkuste tõttu sunnitud tiiva ülapinna kohal liikuma kiiremini kui kandepinna all, siis selliste voolamiskiiruste erinevuse tõttu tekib tiiva ülapinna kohal madalam õhurõhk kui tiiva-alusel pinnal. Rõhkude erinevuse tõttu tiiva üla- ja alapinna vahel tekib tõstejõud Aerostaatiline tõstejõud: Õhust väiksema tihedusega gaasiga täidetud ruumile mõjub üleslükkejõud, mis võrdub selle gaasi poolt väljatõrjutud õhu hulgaga. On olemas mitmeid erinevaid lennusõidukeid. Helikopter
o 6,2-24 bar Madala rõhuga saab maanduda muru lennuväljadel Rehv koosneb: Sisekummita/sisekummiga Mustriks pikisuunaline joon ABS-pärit lennundusest Kere ehitus Monokokk-kuju hoiavad ringribid Pool monokokk-lanzeronid stringerid karptala Kere koosneb sektsioonidest Põrand koosneb pikitaladest Tugevus väheneb keresektsioonide mikromõrade pärast Tiiva tagumise osa kinnituse juures on kõige suurem väsimus Keel beam - selle külge kinnitatakse telik-soomustatud põhi jne Peitepea kruvid Polt: töötab nii nihkele kui tõmbele. Polt on raskem kui teised Alumiinium needid 3 kihist lähevad needid läbi Õõnesneedid- mittemetalliliste materjalide ühendamiseks Lõhkeneet-tekitab korrosiooni Korrosioon Vastu aitab lendamine, mis aitab veel kerest lahkuda Väsimusnähtude leiukohad
või kaitsevad neid ogad ja karvad. Naeriliblikas tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg on soonte kohalt laialt hallikalt tolmunud eestiiva pikkus alla 27 mm Väike-kapsaliblikas tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud eestiiva tipul väike hallikas laik eestiiva pikkus alla 27 mm Suur-kapsaliblikas eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani eestiiva pikkus üle 27 mm Lapsuliblikas tiibade põhivärv kollane või kollakasvalge eestiib teritunud tipuga iga tiiva keskkohal üks punakas täpp Päevapaabusilm ees ja tagatiivad on pruunikaspunased iga tiiva tipul suur silmlaik Päevapaabusilm. Päevapaabusilm. Koerliblikas tiibade põhivärv pruunikaspunane tagatiibade tagaserval rida siniseid laike eestiibade eesserval vaheldumisi kollakad
Kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes. — Bernouelli võrrand - seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. — Torricelli seadus – Määrab anumast ava kaudu väljavoolava vedeliku kiiruse. — Aerodünaamiline üleslükkejõud - kui lennuki tiib läbi õhu liigub, siis on õhul lennuki tiiva peal vaja läbida pikem teekond kui tiiva all, seega õhk tiiva peal peab kiiremini liikuma kui tiiva all, sellst sõltuvalt tekib tiiva peal madalam rõhk kui tiiva all, alumine rõhk tahaks liikuda üles, kuid ei saa ning see tõstab lennuki tiibasid üles poole
Goldbachi oja äärde oli paigutatud ainult peaaegu sümboolne kaitseliin. Seega jättis ta ühendustee Viiniga vabaks. Samuti jättis ta mulje nagu asuks taanduma, viies väed minema lahinguvälja üle domineerivalt ja lahingu seisukohalt ülioluliselt Pratzeni kõrgendikult. Liitlastele jäi mulje nagu keskenduks Napoleon vasakule tiivale. See meelitas liitlasi tema vägede eest läbi marssima, paljastades tegelikult oma tiiva ja kahe väe vahelise ühenduse. Võib olla üsna kindel, et kui väed oleksid olnud ainult Kutuzovi juhtida, siis poleks liitlased lõksu langenud. Kuid nüüd koostasid Vene ja Saksa-Rooma keisrid Kutuzovi soovitusi eirates rünnakuplaani, ihates kergena näivat võitu. 2. detsembri (vana kalendri järgi 20. novembril) koidikul liitlased ründasidki prantslaste paremat tiiba. Napoleon suunas sinna kaitsjatele appi oma ühe kuulsaimatest marssalitest - Louis Nicolaus Davout ja tema väed
rapae) Folkloor Klass: Putukad (Insecta) Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Kapsaliblikas (Pieris), päevaliblikate perekond. Kapsaliblikad on suured (4-6 cm pikkused) valged liblikad, neid on peaaegu kogu maailmas. Isastel on tume eestiivatipp, emastel on ka tiiva keskosas 2 musta täppi. Röövikud toituvad ristõielistel, emaseid meelitab sinna munema sinepiõli lõhn. Eestis kolme liiki, lendavad kogu suve (selle jooksul 2-3 põlvkonda) aedades, põldudel ja niitudel. Suur kapsaliblikas (Pieris brassicae), kes alustab lendamist juba maikuust, on kapsakahjur, tema röövikud söövad kapsalehed mõnikord rodudeni ära. Röövikutel on lisaks kuuele rindmikujalale tagakehal kuni viis paari ebajalgu
8. Toitumine 9. Vaenlased 10. Uskumused ja muistendid 11. Mõiste kaart toitumise kohta 12. Välimuse joonised 13. Enesehinnang 1. Välimus: Valge-toonekurg on suur, pikkade jalgade, pika kaela ja pika nokaga lind. Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Lennul kael sirge, jalad taha sirutatud. vanalinnud ei häälitse, ainult plagistavad nokka.Noored vinguvad kähisevalt.Täiskasvanud lind kaalub umbes 34 kg. Kehapikkus on 100115 cm, tiiva siruulatus 200215 cm. Ta kaalub 3,5...4kg, tiiva pikkus on 58...61cm. 2. Rahvapäraseid nimetused: toonakurg, toonikurg, lastetooja, titekurg, pikk-koib, pikknokk, valge kurg, toona, pugu pugukurg 3. Sümboline tähendus Valge-toonekurg sümboliseerib kodu ja kodupaika, peret, jõukust ja viljakust. Valge-toonekurg sümboliseerib ka rahu. Tema tapmine oli võrdsustatud inimese tapmisega vanal ajal. Vanade uskumuste kohaselt viivad
Eoalulavis - 125-130 Miljonit aastat tagasi • Sellel primitiivsel linnul oli pöial arenenud tähtsaks toetusstruktuuriks tiivaotsa sulgedele mis võimaldasid lendamist kontrollida. • Tiivaehitus oli juba üsna aerodünaamiline ning asümmeetrilised suled hakkasid rohkem meenutama tänapäeva tiiba, lennuvõimekus oli üsna hea. Tänapäeva linnud - 65 Miljonit aastat tagasi kuni tänaseni • Neil on väikesed ning kerged luud, suur tiiva siruulatus ja lühikesed sabad. • Suured rinnakuluud võimaldavad suuremaid tiibade jaoks vajalikke lihaseid. • Just suured rinnaku lihased võimaldavad olla neil ülivõimekad lendajad. Mis kasu on linnul pooleldi arenenud tiivast? • Üks kreatsionistide evolutsioonivastaseid argumente –– sai tõsise vastulöögi 2003. aastal, kui ameerika teadlane Kenneth Dial demonstreeris veenvalt, kui palju kasu saavad peaaegu lennuvõimetu
LENNUKID Madelein Raudsepp V2E 2012 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Saab 18 Saab 18 Saab 18 oli kahemootoriline pommitaja, mille SAAB konstrueeris Rootsi Õhujõududele konkursi korral 1938. aastal. Viivituste tõttu võeti see kasutusele alles 1944. aastal, kuid muutus kiiresti standardseks pommitajaks Rootsi õhujõududes. Seda kasutati pommitaja, luure- ja ründelennukina ning selle peal katsetati katapultistmeid ja õhk-maa tüüpi juhitavadi rakette. 1950. aastate lõpul vahetati see Saab 32 Lansenivastu välja. Saab 18 Lennuki nimetus B 18A B 18B Meeskond 3 3 Pikkus m ...
8 lennuvõimekus oli üsna hea.Tema tagajäsemete morfoloogia on siiani jäänud ebaselgeks kuna pole leitud hästi säilinud jalaluid.[6] https://en.wikipedia.org/wiki/Eoalulavis Sellel primitiivsel linnul oli pöial arenenud tähtsaks toetusstruktuuriks tiivaotsa sulgedele mis võimaldasid lendamist kontrollida. [3] Tänapäeva linnud - 65 Miljonit aastat tagasi kuni tänaseni Neil on väikesed ning kerged luud, suur tiiva siruulatus ja lühikesed sabad. Suured rinnakuluud võimaldavad suuremaid tiibade jaoks vajalikke lihaseid. Just suured rinnaku lihased võimaldavad olla neil parimad lendajad.[3] 9 Kasutatud kirjandus 1. [1] https://et.wikipedia.org/wiki/Linnud 2. [2] http://www.eestiloodus.ee/artikkel4727_4704.html 3. [3] http://dinosaur-world.com/feathered_dinosaurs/wing_evolution.htm 4. [4] https://en.wikipedia.org/wiki/Sinosauropteryx
Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. Mustlaik-kidaöölane Eestiibade värvus on pruun. Tiiva muster on nagu kõigile öölastele iseloomulik tähniline, laikude ja vöötide kombinatsioon. Tiiva siruulatus on 35-41 mm. Elupaigaks on niidud, kultuurmaastikud, metsalagendikud. Mustlaik-kidaöölane on levinud kõikjal Eestis. Eestis elab u 350 liiki öölasi. Öölased ei vaja kirevaid värvikombinatsioone, sest valdav enamik neist lendab ringi pimedal ajal. Päeval saab ennast aga oma halli kehakatte varju ideaalselt peita. Kidaöölasi võib pidada
1 2 Välimus Isasel sinikael pardil on rohekas ja sinikas pea prunnikas rind nagu emasel, ning hall keha samas emasel on pähkelpruuni tähnidega pea ja keha.3 Tüvekõrgus on isastel partidel 26-30 cm ja emastel 24-27 cm.4 Isaslinnu pea on metalselt läikiv tumeroheline, rind on kastanpruun. Tihti on isaspartide kaela ümber kitsas valge rõngas. Muus osas on nad kaetud halli sulestikuga, selg ja tiiva kattesuled on mustjaspruunid. Sabapeegel on must, kitsa valge raamistusega ja valge saba on keskelt must, küljel mustade ülespidi krussi hoidvate sulgedega. Emaspardid on kollase-pruunikirjud, iseloomulik sinine laik tiiva tagaserval. Isaspartidel kollakasroheline, emaspartidel oranz ja must nokk. Noorlinnud meenutavad emaslindu, kuid nende rind on tumedam, ebaühtlaselt laiguline ja sabasuled on kitsamad. 5 1 Sinikael part külastatud http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ANAPLA.htm
Enamik tänapäeva reaktiivlennukitest on turbopropeller- või turboventilaatormootoritega. Sõjalennukitel, mille mootorite kütusesäästlikkust ei peeta väga tähtsaks, on ka kahekontuursed järelpõlemis-forsaasikambriga reaktiivmootorid. Jõuallikata lennukid on purilennukid ja laugurid. FAI vabaklassi purilennuk Nimbus 4. Tiiva plaanvaates jagunevad lennukid sirge tiivaga, noolja tiivaga, muudetava tiiva noolsusega, deltatiivaga ja muudetava tiiva kohtumisnurgaga lennukiteks. Kandevkonstruktsiooni (lennuki plaaneri) ehitusmaterjali järgi jaotuvad lennukid puit-, metall-, komposiit- ja segakonstruktsiooniga lennukiteks. Metall- lennukid valmistatakse peamiselt kergmetallide alumiiniumi ja titaani sulamitest. Komposiitlennuk on valmistatud polümeervaikudega immutatud klaas-, süsinik-, kevlar- või muudest kiududest. Esimese lennuvõimelise lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. Orville (vasakul) ja Wilbur (paremal) 1876. aastal.
.......................................10 7. KOMPOSIITMATERJALIDE MIINUSED....................................................14 8. VIIDATUD ALLIKAD.......................................................................................15 2 1. MIS ON LENNUK? Lennuk (varem ka aeroplaan) on õhust raskem, inimest kandev lendav seadeldis, mis püsib õhus kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade. Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: monoplaan, biplaan, vaidtiib, part-lennuk, tandemtiiblennuk. Kandevkonstruktsiooni (lennuki plaaneri) ehitusmaterjali järgi jaotuvad lennukid puit-, metall-, komposiit- ja segakonstruktsiooniga lennukiteks
Pesa on suur ja raske, selle ehitamisel kasutatakse eelmise aasta kuivanud kõrsi, lehti, oksaraage ja ka sõnnikut ning mulda. Eriti raskeks teeb selle aga savist koosnev tugevdav vooderdus. Aprilli lõpul või mai alguses muneb hallrästas 4...7 muna, millede haudumine vältab 12 päeva. Sama pika aja veedavad ka koorunud pojad pesas. Kui pojad aga pesa maha jätavad, siis ei saa nad veel kohe iseseisvateks vaid peavad kaua vanemate tiiva all õppima, enne kui need teise kurnaga tegelema hakkavad. Sügisel toituvad hallrästad peamiselt marjadest, olles suurimad marjasöödikud inimese aias, kuid kevadise ja suvise putukate ning umbrohuseemnete söömisega toovad nad aiale igal juhul rohkem kasu kui marjade söömisega kahju. Novembris rändavad hallrästad Lõuna-Euroopasse, et kevadel märtsis taas tagasi pöörduda. Hallrästas ei kuulu looduskaitse alla. Liiginimi eesti keeles Hallrästas
Töötas erinevatel ELKNÜ ja EKP juhtivatel kohtadel Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja EKP KK EKP KK liige Johannes Käbini lahkumine Karl Vaino või Vaino Väljas? NSV Liidu suursaadik Venezuelas ja Nicaraguas EKP KK I sekretär Tähtsus Eestile EKP reformimine Eesti iseseisvusliikumine Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest (16. november 1988) NSVL lagunemine Tähtsustas Eesti iseseisvuse saavutamist (XX Kongress) EKP lõhenemine, eestimeelse tiiva juhtimine Eesti Demokraatliku Tööpartei esimees Veel... "Eesti - sild Ida ja Lääne vahel" Riigivapi III klassi teenetemärk Aitäh!
Ko rmo ran Marianne Tamm Tiiva pikkus on umbes 3338 cm Pikkus umbes Suure kõvera meeter nokatipuga Kaal 23 kilo Suled on tumedad lestad Kormoran Pesa: Kalarikastes Toit: kalad veekogude läheduses · Puuoksal Muu toit on Haudumine: · Kuni meeter kõrge ilmselt juhus · 5 6 muna · roostikul (limused, · Kaljunukkidel putukad,taimed) · Tasasel maapinnal uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ...
Põhja-Mongoolias, Koreas ja Primorjes. Laias laastus langeb levila põhjapiir kokku 65° põhjalaiuskraadiga ja lõunapiir metsapiiriga. Puhast okasmetsa ta Aasias väldib, aga Euroopas eelistab. Euroopas arvatakse elavat 82 tuhat paari händkakke, neist Venemaal 65 tuhat ja Kesk-Euroopas 1000. Mandri-Eestis on händkakk üldlevinud väikesearvuline haudelind. Mõnel aastal on ta põhjast tulnud isendite arvel ka arvukas talikülaline. 1.2. Välimus Händkaku kehapikkus on 5060 cm, tiiva pikkus 3238 cm, tiibade siruulatus 115125 cm, kaal 7001000 g. Emased linnud on suuremad. Vanalinnu ülapool on hele, ookrivärvi pruunide triibukeste ja vähemärgatavate ristipidiste märgistega. Tiiva väikesed kattesuled on pruunid, hoo- ja tüürsuled on ookerpruunid tumepruunide vöötidega. Alapool on valge, pruunide pikimärgistega. Karpaatides esineb tumepruune isendeid. Vikerkest on tumepruun, nokk on kollane ja küünised mustad. Näoketas on hästi arenenud
Klaver vs süntesaator KLAVER: Klaver on keelpill mis on koosneb:korpusest,raamist,helitekitamismehanismist,klavetuurist,pedaalid est,keeldest ja kõlalaedest.Klaverite areng sai alguse 18.sajandil.Klaveril tekib heli klahvi alla vajutades,löövad vildiga kaetud haamrikesed vastu keeli.Suurimat klaverit nimetatakse tiibklaveriks,sest puidust kõlakorpus on linnu tiiva kujuline.Pillil on 230 keelt ja 99 haamrit/klahvi.Väiksem klaver on pianiino mida on hea kasutada kodustes tingimustes.Eesti suurim klaverivabrik on Estonia,mis rajati 1950.aastal.Klaverit valmistakse kuusest,vahtrast või männist. Süntesaator: Süntesaator on elektrooniline muusikariist. Süntesaator on muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub
Dictyonema fosforiit Võrdlusmeetodid · Fossiil / elusobjekt Anatoomia Elutegevus Embrüonaalne areng Võrdlusmeetodid · Anatoomia Homoloogilised - ühist päritolu, sarnase ehitusega elundid, mille ülesanne võib olla muutunud Võrdlusmeetodid · Anatoomia Analoogilised elundid Tiiva d Erinev päritolu, erinev ehitus, sama ülesanne Homoloogia esijäseme ehitusplaanis ? Homoloogia või analoogia? homoloogia homoloogia analoogia
KaelusPapagoi (Psittacula krameri) Linnu kirjeldus Kaeluspapagoi on paigalind, kes on tuntud oma roheka sulestiku ja valju hääle poolest. Kaeluspapagoid on üldjoontes rohekad, ent pea muutub kukla suunas sinakaks. Kurgualune on must, samuti kui nokast silma poole kulgev kitsas riba. Tiiva pikkus on 16 cm, üldpikkus umbes 42 cm. Leviala Elutseb Aafrikas kuni kuni Põhja- Etioopiani. Veel leidub teda lõunaosas(India). Teda on toodud Euroopasse ja USA- sse. Liigi arvukus kasvab. Pesitsus Emane muneb 3-4 muna umbes kolm päeva pärast pesategemist. Isane söödab emast haudumise ajal, mis kestab 22-24 päeva. Suled kasvavad 35 päeva vanuselt ning iseseisvuse saavutavad pojad 65 päeva vanuselt. Toitumine Kaeluspapagoi toitub suuremalt jaolt puuviljadest ja pähklitest. Lendab ka põldudele, kus sööb kultuurtaimede seemneid. Lemmikloomana Kaeluspapagoid on olnud populaarsed lemmikloomad juba sajandeid. Vanas-Kreekas ja Roomas peeti...
Saad teada Milline ta välja näeb? · Kaljukotkas on suur kotkas, kes keha üldpikkuselt on küll merikotkast pikem, massiivsuselt aga viimasele tunduvalt alla jääb. Keha üldpikkuseks on kuni 82 cm. Tiiva pikkus on isalinnul kuni 66 ja emalinnul kuni 69 cm, tiibade siruulatus võib küündida kuni 2,2 meetrini. Kus ja kuidas ta tavaliselt pesitseb? · Pesa kohendamine algab veebruaris ja see on kotkastele kõige õrnem aeg, kuna sel perioodil häiritud linnud hülgavad valitava pesa ning sel aastal sinna enam ei tule. Märtsis on pesas 2 muna, poegi aga kasvab üles enamasti vaid üks. Sageli jääb üks muna mädaks ja nõrgema poja varane hukk pole samuti suur haruldus.
Raudkull Accipiter nisus Raudkull on haugaste alarühma tüüpiline esindaja.Ta üldpikkus on umbes 30-40 cm, tiiva pikkus 18-26 cm ja kaal 120-280 g. Emaslind on isaslinnust tunduvalt suurem. Täiskasvanud isaslind on ülapoolelt mitmesuguse varjundiga sinihall, kiird mustjas ja kulmutriip valge, kuklal on valged tähnid. Sabaalune on nii isasel kui ka emasel valge. Noorlinnul on esimeses sulestikus ülalpool pruun ookerjate ja roostjate suleääristega;kuklal on valged laigud;hoo-ja tüürsuled on helepruunid tumepruunide põikvöötidega;alapool on ookerjas, roostjas või
Kassikakk (ladina k. bubo bubo) Kassikakk kuulub kaklaste perekonda, olles nende hulgas suurim. Oma nime on ta saanud talle iseloomulike "kõrvade" tõttu, mis meenutavad kassi omi. Samuti on talle iseloomulik valge kurgualune. Kassikaku pikkus võib ulatuda kuni 82 cm, tiibade siruulatus küündib aga lausa kuni 180 cm. Ühe tiiva pikkus on tavaliselt 4151 cm, tema kaal on tavaliselt 2,13,2 kg Elukoha suhtes kassikakk eriti valiv ei ole. Ta tunneb end hästi nii metsas, stepis, kui kõrbes, tasandikul või ka mägedes. Näiteks TjanŠanis võib ta elutseda 3, Tiibetis kaa 4,2 km kõrgusel. Üldiselt on kassikakk levinud terves Euraasias, erinedes oma levilas veidi suuruse ja värvuse poolest. Kassikakk eelistab pesitseda erinevates õõnsustes. Meie alal sigib ta märtsi lõpus ja aprilli alguses. Kurnas on tavaliselt 23, harvem ka 4 või 5 muna. Haudeaeg on ligi 35 päeva. Koorudes on pojad hele...
Kuidas tehakse sulgpall: Sulgpalle valmistatakse valgete hanede (ja partide) tiibade alt saadavatest sulgedest. Et Aasiamaades aretatakse ja kasvatatakse hanesid ja parte toiduks, siis korjatakse sulgi valdavalt peale linnu tapmist. Kuigi kasvatatakse küllalt erinevaid tõuge, jagatakse suled tavaliselt vaid hane ja pardisulgedeks. Peale linnu sulgedest puhastamist jagatakse tema tiivaalused suled kahte hunnikusse vasak- ja parempoolse tiiva suled. Vaid 67 sulge mõlema tiiva alt sobivad sulgpalli valmistamiseks. Kuna lindude erinevate tiibade suled on erinevad, võib ühe sulgpalli valmistamisel kasutada ainult kas vasaku või parema tiiva sulgi. Ühe sulgpalli tegemiseks kulub 16 sulge, seega on kahe sulgpalli tegemiseks vaja vähemalt 3 hane (kolm paremat tiiba ühe ja kolm vasakut tiiba teise sulgpalli valmistamiseks). Seejärel suled pestakse, kuivatatakse ning sorteeritakse kuju ja värvuse järgi. Järgneb sulgede vajalikule kujule lõikamine. See on üks
Tavaliselt sellised noored väärtustavad oma perekonda ning nendega koos ajaveetmist. Taolistel teismelistel on hobid ja kindlad huvid juba välja kujunenud, nad teavad varakult, mida nad elult tahavad. Kahjuks selliseid inimesi pole palju, enamus inimkonnast eelistab minna kergemat teed ning lõbutseda kogu aeg, selle asemel, et end harida. Arvan, et parim viis suunata noori õppimisele on nende teavitamine ohtudest, mis ootab neid ees täiskasvanuna, kui nad on oma vanemate tiiva alt väljas. Kõige rohkem kannustab noori rumalusi ja lollusi tegema hariduse peale sundimine. Kahjuks on neid noori vähe, kes mõistavad, et nad õpivad ainult iseenda jaoks, mitte vanemate. Arvan, et tänapäeva noori huvitab kõik, mis on keelatud ja huvitav.
Kapsaliblikas väikekapsaliblikas Pieris rapae · tiibade põhivärv valge · tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud · eestiiva tipul väike hallikas laik · eestiiva pikkus alla 27 mm suurkapsaliblikas Pieris brassicae · eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani · eestiiva pikkus üle 27 mm Suur kapsaliblikas ehk Pieris brassucae Tema alustab lendamist juba maikuust. Kapsaliblikas on valgete tiibadega, mille eestiibade tipud on mustad (emasel kaks laiku) ja alakülg on tiibadel kollakas. Suvel kasvab üles kaks pesakonda. Röövikud kahvaturohelist värvi. Nad on kapsa tuntuimad vaenlased. Peale suure kapsaliblika leidub meil ka väikest kapsaliblikat. Kapsaliblikatega on sarnased naeriliblikad
Selts Sihktiivalised Kiilid Liblikad Mardikad Kiletiivalised Kahetiivalised T 1.Tugevad 1.Suured 1.Tiivad 1.Tugevad 1. 2 paari 1. kaks tiiba U tiivad silmas kaetud kitiinist kilejaid tiibu 2. teine paar N 2.Hääle- 2.Pikk ja soomustega kattetiivad 2.Mitmeid tiibu N aparaat: peenika , mis annab 2.Kilejad ühiselulisi muutunud U tirts-hõõruba tagakeha värvi katteriivad putukais seemistiteks S tagasäärt 3.Suured, 2.Imilont (tööjaotus) E vastu esitiiba tugevad D titsikas- kiletiivad(2 hõõrub tiiva- paari) otsi vastamisi 4.vastsel 3.Tugevad püünismask hüppejalad T -rohutirts: putukad ...
MERISK 6.C Hanna-Liisa Kuusik Rando Kleiman Välimus • Pea, saba ja selg, koos tiibadega on mustad, kõhualune ja tiiva ääred on valged. • Merisk on kiivitajast veidi suurem, pikkus 40–45 cm ja tiibade siruulatus 80–86 cm. • Pikk, kinaveripunane nokk. • Jalad punakaspruunid. • Kaalub 470-560 grammi. Toitumine • Merisk toitub selgrootutest loomadest, ta jahib neid madalas vees või siis nopib neid adruvallidest. • Limustest ning vähkidest keda ta rannalt või madalast veest oma pika nokaga korjab. Paljunemine • Pesa ehitab merisk klibule
Kuidas tehakse sulgpalle? Sulgpalle valmistatakse valgete hanede ja partide tiibade alt saadavatest sulgedest.Põhiliselt hanede. Et Aasiamaades aretatakse ja kasvatatakse hanesid ja parte toiduks, siis korjatakse sulgi valdavalt peale linnu tapmist. Kuigi kasvatatakse küllalt erinevaid tõuge, jagatakse suled tavaliselt vaid hane ja pardisulgedeks. Peale linnu sulgedest puhastamist jagatakse tema tiivaalused suled kahte hunnikusse vasak- ja parempoolse tiiva suled. Vaid 67 sulge mõlema tiiva alt sobivad sulgpalli valmistamiseks. Kuna lindude erinevate tiibade suled on erinevad, võib ühe sulgpalli valmistamisel kasutada ainult kas vasaku või parema tiiva sulgi. Ühe sulgpalli tegemiseks kulub 16 sulge, seega on kahe sulgpalli tegemiseks vaja vähemalt kolme hane. Suled pestakse, kuivatatakse ning sorteeritakse kuju ja värvuse järgi. Järgneb sulgede vajalikule kujule lõikamine. See on üks vastutusrikkamaid operatsioone ja
Merikotkas Eestis elab ta peamiselt Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikul, kuid ka Peipsi rannikul. Eestis pesitseb ligi 200 paari merikotkaid. Merikotka talvist arvukust hinnatakse 600–900 isendile . Merikotka arvukus Eestis kasvab. Merikotkas on levinud Euraasias peamiselt suurte siseveekogude või merede ääres. Merikotkas on Eesti suurim röövlind. Tema üldpikkus on 77-100 Cm, tiiva pikkus on 57-69 Cm, ja mass on 3-6,5 Kg. Täiskasvanud isendite sulestik on mitut värvi pruun, pea võib olla ookerjas või valkjas. Ta saba koosneb 12 tüürsulest ja on valge. Noorlind, see tähendab alla 4 aasta vanune lind on pruun mustja peaga, sulgede tüvikuosa on valkjas ja alapool valkjas pruunide tähnidega. Ta tiivad on pikad ja laiad, aga saba lühike ja kiiljas. Merikotka elupaigad asuvad niisketes kuusesegametsades, rabamännikutes ning
jalgadel kollased vöödid Ehmestiivalised Väliselt sarnanevad ehmestiivalised liblikatega, kuid ehmestiivaliste tiivad pole kaetud soomustega, vaid on hoopis karvased. Ehmestiivalistel on üsna pikad niitjad tundlad. Ehmestiivalised lendavad loiult ja sugugi mitte meelsasti. Ehmestiivalisi võib leida veekogude lähedusest, nende vastsed elavad vees. Ehmestiivaliste vastseid nimetatakse sageli "puruvanadeks". Ehmestiivaline pikad niitjad tundlad tiiva pind karvane tiivad puhkeolekus kehal katusetaoliselt elavad veekogude ääres lend loid vastseid nimetatakse "puruvanadeks" Ehmestiivaline. Küsimused Võrdle kiili ja ehmestiivalise välimust ja leia vähemalt neli erinevust. Kus arenevad kiilide, kus puruvanade vastsed? Miks me kohtame kiile ja puruvanasid enamasti veekogude ääres?
katsetati ja avastati, et see annab sama nurga all (10-15 %) suuremat tõstejõudu, kui lame tiib. Samuti olid kumerad tiivad tugevamad ja tekitas tõstejõudu juba 0 0 nurga juures (Abel & Helme, 2015). Loodi lennukeid, mis hakkasid lendama aina kiiremini ja siis avastati, et kumerad plaattiivad ei pidanud enam vastu ning hakkasid purunema. Samuti kaotati ka kiiremini ja kergesti püsivust. Tehti uuringuid, mille tulemused näitasid, et suuremate nurkade juures eraldub sujuv õhuvool tiiva pinnalt ja siis tekib tiiva peale keeriseline õhuvool. Keeriseline õhuvool suurendab rindtakistust ja vähendab tõstejõudu. Kohtumisnurka, mille juures tiib arendab maksimaalset tõstejõudu, nimetatakse kriitiliseks. Kriitilise nurga ületamisel tõstejõud langeb, mis põhjustabki lennuki püsivuse kaotust (Abel & Helme, 2015). Joonis 2. Õhuvooluse rebenemine õhukeste profiiliga tiiva ülekriitilise nurga juures
LENNUK VADIM ALEKSEEV MIS SEE ON? õhust raskem, inimest kandev lendav seadeldis püsib õhus tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid Sõjalennukid transpordilennukid(reisi- ja kaubalennukid) õppe- ja treeningulennukid ning eriotstarbelisteks lennukid: näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid AJALUGU Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid (1903 aastal)
tagakeha ette painutades spermaga suguaparaadi. Sellele järgneb kopulatsioon ,mille käigus kinnitub isane sabajätketega emase külge ning viib sperma seejärel emaslooma suguteedesse. Viljastatud emane alustab peatselt pärast suguühte toimumist munemisega. Allpool kirjeldan mõningaid kiililiste liike. 1) Harilik vesineitsik : Isased vesineitsikud sinakasrohelise metalliläikelise ereda keha ja süsimustade tiibadega ning tiiva servad on punakasmustad. Pruunid ja kahvatud tiivad on enamasti noortel isenditel. Silmad on sinakasrohelised. Emastel on roheline metalliläikeline keha , nende tiivad on värvitud varajases arengujärgus, hiljem pruunikad ja vikerkaareläikelised, valge tiivatäpiga, mis asub tiiva tipus. Mõlemast soost on vesineitsikud ühe suurused, nad lendavad aeglaselt ja sageli peatuvad taimedel või muudel objektidel
Amatsoonpapagoid Amatsoonpapagoid kasvavad umbes 40 cm pikkuseks ning neid liigitatakse keskmiste ja suurte papagoide hulka. Valdavalt on nad rohelist värvi, tugeva kehaehituse ja lühikese sabaga. Neil on suur pea. Saba on sirge lõikega ja mõnevõrra pikem kui hallpapagoil, see on võrdne umbes poole või kolmveerandiga tiiva pikkusest. Mõnel liigil on punane tiivaküüdus või saba peal punased laigud. Nokk on tugev, keskmise suurusega ja ümar. Amatsoonpapagoid armastavad rutiini. Nad võivad võtta omaks vaid ühe pereliikme, võivad olla agressiivsed.Isased võivad suguküpseks saades (umbes 3-5 aastaselt) olla tigedad isegi oma lemmik-pereliikmele. Amatsoonidele tuleb võimaldada palju tegevust ja närimist, et nad ei hakkaks mööblit, tapeeti jms lõhkuma. Kindlasti ei ole nad ainult puurilinnud, kuigi puur
Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias. Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitleti varem samuti valge-toonekure alamliigina. Välimus Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Täiskasvanud lind kaalub umbes 34 kg. Kehapikkus on 100115 cm, tiiva siruulatus 200215 cm. Levik Valge-toonekurg on levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Ta on rändlind, kes talvitub troopilises Aafrikas ja Indias. Hispaanias elavad isendid on paiksed. Eestis on levila põhjapiiril. Pesitsemine ja elupaigad Pesa teeb puu, elektriposti või korstna otsa. Kurnas on 3-5 muna, mida emalind haub 33 päeva. Esmakordselt on teada pesitsemine Eestis Vastselinna lossi lähedal 1841. aastal, tänapäeval on siin üldlevinud haudelind
Sel juhul on päevapaabusilma teaduslik nimi Nymphalis io. Tema lähim sugulane on kollatähn-pajuliblikas (Nymphalis polychloros). · Päevapaabusilm on saanud oma teadusliku nime vanakreeka mütoloogia tegelaskujude, jõejumala Inachose, tema tütre Io ja nümfide järgi. Elukoht · Ta elab Euroopa ja Aasia parasvöötmes. Liblika eluviis ja ehitus · Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 4055 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. Lennul paistab ta hästi silma tiibade ülakülje kirevuse tõttu. · Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline. Ta lendab augustit septembri alguseni ja pärast talvitumist aprillist juunini enne munemist. Erinevalt pajudest liblikatest talvitub ta valmikuna. Ta muneb kuni 500 muna korraga. Elupaik ja toitumine
65465686.jpg Lennunduse ajalugu Esimene teada olev lend toimus 1783 aastal sooja õhuga täitetud aerostaadiga Pariisi kohal. Lennuaparaadi leiutajateks ja ka ehitajateks olid prantslased, vennad Montgoliferid. Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. aastal. Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on õhust raskem, inimest kandev lendav seadeldis, mis püsib õhus kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade. Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid sõjalennukiteks, transpordilennukiteks, õppe- ja treeningulennukiteks ning eriotstarbelisteks lennukiteks. Viimaste hulka liigituvad näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid Mis on reaktiivliikumine?
tähtsaks osaks: tiivad, mis tõstavad sind õhku, tõukejõu süsteem, mis liigutab tiibu läbi õhu, et tekitada tõstet ja kontrolli süsteem, mis aitab lennuki tasakaalu hoida kui see õhus on. Oma varasemaid purilennukeid kasutasid nad, et töötada tõstejõu probleemi kallal. Kasutades tavalist kalamehe kaalu said nad mõõta kui suurt tõstejõudu nende valmistatud tiivad annavad. Wrightid said aru, et suur probleem on tiiva kuju. Neil tuli pähe geniaalne idee ehitada väike tuule tunnel kuna kui nad oleksid hakkanud nii palju erinevaid tiiva kujusid suures skaalas ehitama oleks see neil väga palju aega võtnud. Tuule tunnelis said nad mitme nädalased eksperimendid tehud kõigest paari tunniga. 1902. aastal lahendasid nad tõstejõu probleemi. Nad olid disaininud tiiva, mis oli võimeline lendama. Peale seda hakkasid nad tegelema kontrolliga. Jällegi arvasid
Millist nime kandis see laev? a) KEKSUTAJA 7. Kalevipoja esimene töö pärast kuningaks b) LINNUTAJA saamist oli ... c) LENNUK a) kündmine d) LOKSUTAJA b) küttimine c) karjas käimine 16. Mis ülesannet täitis Kalevipoeg pärast surma? 8. Kes tuli kotka tiiva alt välja? a) valvas Taevaväravaid a) teine kotkas b) valvas Põrguväravaid b) kirvega mees c) kuri koer 9. Mida tegi kirvega mees? a) vaatas niisama ringi b) lõi Kalevipoega kirvega c) raius suure tamme maha ----------Võti---------- 1. (c) 2. (b) 3. (c) 4. (a) 5. (b) 6. (c) 7. (a) 8. (b) 9. (c) 10. (b) 11. (d) 12. (a) 13. (b) 14. (b) 15. (c) 16. (b)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
