Kaks korda Uraani aastas ("kevadel" ja "sügisel") teatud ajavahemiku jooksul vahelduvad öö ja päev nii-öelda normaalselt -- mõlemad kestavad siis umbes 8 tundi. Seejuures on huvitav, et ühe Uraani aasta jooksul on Päike kõigis planeedi punktides kaks korda seniidis, peale pooluste, kus seda juhtub vaid kord aastas. Uraan on hiidplaneet, tema läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda. Keskmine kaugus Päikesest on tal 19,2 aü ja tiirlemisperiood 84 aastat. Spektroskoopiliste vaatlustega leiti Uraanilt vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Metaan neelab tugevasti päikesekiirguse kollast ja punast osa, seega peegelduvad tagasi vaid sinised ja rohelised kiired. Sellest tulenebki Uraani sinakasroheline värvus. "Voyager 2" möödus Uraanist 107000 km kauguselt 24. jaanuaril 1986 (kaks päeva enne kosmosesüstiku "Challenger'i" katastroofi). Maast oli automaatjaam sel ajal nii kaugel, et
planeeti elliptilisel liikumisteel, mida nimetatakse orbiidiks. Maal kulub ümber Päikese tiiru tegemiseks üks aasta. Kõige kaugemal planeedil Pluutol kulub pika tiiru tegemiseks peaaegu 250 maa aastat. Päike. Andmed · Vanus: umbes 4 600 000 000 aastat · Keskmine kaugus Maast:150 miljonit kilomeetrit · Läbimõõt: 1 392 000 kilomeetrit · Pinnatemperatuur:5 800 C · Temperatuur keskmes: 15 000 000 C · Pöörlemisperiood:24 Maa päeva ja 16 tundi · Tiirlemisperiood Linnutees:225 miljonit aastat · Planeetide hulk:9 Meie Päike on ainult üks universumi miljarditest tähtedest. Hõõguva gaasi tõusvad sambad,mida nimetatakse protuberantsideks, kestavad mõnest päevast mõne nädalani.Päikeselaigu piirkonnast lööb lõkkele gaasipõleti, mis saadab üles loite. Päikese sisse mahub üle miljoni Maa-suuruse planeedi. Päike on tohutu kera,mis koosneb gaasilisest vesinikust ja heeliumist. Päikese tuum on tuumareaktor
Need taevakehad on tänu oma lähedusele nii tugevas gravitatsioonilises embuses, et on kogu aeg ühe ja sama küljega teineteise poole suunatud. Pluutot vaadates püsib Charon taevas näiliselt kogu aeg ühes ja samas paigas. Seega ei oleks planeedi teisel küljel elavatel pluutolastel aimugi, et nende planeedil on kuu. Charoni tihedus on 1,63±0,07 g cm3 mis jääb tunduvalt alla Pluuto tihedusele (1,92 ± 0,12 g cm3)[1]. Charoni tiirlemisperiood on 6 päeva, 9 tundi, 17 minutit ja 36 sekundit. Charoni orbiidi kalle Pluuto orbiidi tasandi suhtes on 122,54°. (1) (Pluuto ja tema kaaslane Charon) Kääbusplaneet Pluuto ? New Horizon on kosmoselaev, mis uurib Pluutot. See on esimene kosmoselaev, mis läheb Pluutole. New Horizon startis 19. jaanuaril aastal 2006 kell kaks päeval. Kosmoselaev uurib Charoni, Pluutot ja Kuiperi vööd (pisiobjektid, mis paiknevad päikesesüsteemi äärealadel).
Asjasse püüab selgust tuua NASA kosmoseaparaat, mille suurim lähenemine Pluutole toimub 14. juulil 2016. Uurijad loodavad, et Pluuto atmosfäär pole selleks ajaks täielikult külmunud. Osa atmosfäärist võib vabaneda Charoni vastasmõju tõttu ka kosmosesse. Pluuto kaaslased See, et Pluutol on kaaslane, selgus 1978. aastal. Ta tiirleb 19 000 km kaugusel taevakehe keskmest ja tiirlemisperiood on 6 päeva. Kaaslase nimi on Charon. Pluuto läbimõõduks saadi arvutades 4000 km, kuu Charoni läbimõõduks 2000 km ehk poole väiksem. Hiljem on Charoni läbimõõdu hinnangut täpsustatud, viimati oli see 11. juulil 2005. Pluuto suurima kuu läbimõõt on 1212,0 ± 1,5 km. Kuigi Pluuto ja Charoni masside summat teatakse üsna hästi (seda saadakse määrata Charoni perioodi ja raadiuse hoolikate mõõtmistega ja Kepleri kolmanda seadusega), on Pluuto ja
päise päeva ajal Päikese juures. Tema saba oli pikim- umbes 300 miljonit kilomeetrit. 2 20.sajandi kuulsaim komeet on Hale-Bopp, mis läbis 1.04.1997. aastal periheeli. Teda peetakse üheks oma aja kõige heledamaks ja vaadelduimaks komeediks, mis oli palja silmaga nähtav 18 kuud. Komeet sai oma nime astronoomide Alan Hale ja Thomas Bopp järgi, kes avastasid komeedi 1995. aastal. Hale-Bopp'i tuuma läbimõõduks on 40 kilomeetrit ja tiirlemisperiood on 2533 aastat. Asteroidid Asteroidideks ehk planetoidideks nimetatakse planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna asteroid on tulnud kreeka keelest ja tähendab tähte. Füüsikaline sarnasus tähtedega puudub, kuid teleskoobiga vaadates paistavad asteroidid punktidena nagu tähedki. Arvatakse, et asteroidid on jäänused, mis jäid üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi
ööpäevale poolteist sekundit; kahekordistub ööpäeva pikkus umbes 6 miljardi aasta pärast. Üks Maakera pööre ümber oma telje umbes 24 tundi (23 h 56 min. 4,10s). Kuu aeglustab Maa pöörlemist umbes 1,5 millisekundi võrra sajandis. Fakte maast · Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6° C. · Maa tiirlemisperiood on 365 ööpäeva, 6 tundi, 9 minutit ja 9,98 sekundit. · Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h. · Maa ja Kuu vaheline vastastikune mõju aeglustab Maa pöörlemist umbes 2 millisekundi võrra sajandis. Käesolev teaduslik uurimine näitab, et umbes 900 miljonit aastat tagasi oli 481 18-tunnist päeva aastas. · Maal on mõõdukas magnetväli, mis on tekitatud elektrivoolu poolt tuumas. Päikesetuul,
Kepler-62. Need 2 eksoplaneeti on oma tähe Kepler-62 elamiskõlblikkus tsoonis. Need kaks planeeti on põhilised kandidaadid vee tootmiseks ja seljuhul ka võimalikuks eluks. Kepler-62, mis on meist umbes 1200 valgusaasta kaugusel, on väiksem, külmem vanem ning mitte nii hele, kui on meie Päike, kuid need 2 planeeti tiirlevad just õigel kaugusel tähest, et ehk võimalada vedele vee olemasolu nende kivisel pinnal. Teadlased ei tea nende kohta veel palju. Seni on kindel nende tiirlemisperiood ning suurus, nimelt üks on umbes 60% suurem ja teine on 40% suurem kui Maa. Põhiline probleem on selles, et need planeedid on meist liiga kaugel, et teada nende atmosfääri omadusi, planeedi koostist, tihedust ja teadlased ei tea, kas neil on üldse võimalik elu säilitada. Kuid kui peaks vaja minema, et mingile planeedile oma panused seada, siis teadlased on veendunud, et just need planeedid võiksid olla need. Kahjuks ei ole võimalik saada rohkem infot nende kohta lähiajal, sest nagu
]. Teleskoobiga on see Maast poole väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15–17 aasta tagant suure vastasseisu ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55–60 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ehk 1,52 aü[1] ja kaugus Maast 55–400 miljonit km. Marsi tiirlemisperiood on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit.[1] Marsi läbimõõt on ekvaatori kohal 6974 km[1], pindala 144,8 miljonit km² ja ruumala 163,18 miljardit km³. Marsi mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi[1] ja tihedus 3933 kg/m³[1]. 7 Marsil on gravitatsioon 40% Maa omast, esimene kosmiline kiirus 3,6 km/s ja paokiirus 5,0 km/s. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune
(metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. (11) 25 1987. aastal tehti kindlaks, et Pluuto ei ole Päiksesüsteemi lõpus üksi, nimelt on tal kaaslane Charon (vt Joonis 16). Charoni tiirlemisperiood on kuus päeva ja üheksa tundi. Charoni keskmine kaugus planeedist on 19 700 kilomeetrit. Charon on suhteliselt suur- vaid kaks korda väiksem Pluutost endast. Joonis 16. Pluuto ja Charon Pluuto ei kuulu ei Maa-tüüpi ega hiidplaneetide hulka. Oma perioodilise atmosfääri kaotamisega sarnaneb ta kõige enam komeedi tuumale, kuid on neist väga palju suurem. Arvatavasti on tegemist allesjäänud jäise objektiga, milletaolised kunagi
suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. JUPITER Kõige rohkem on hiidplaneetidest uuritud Jupiteri. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning Jupiter on kolm korda massiivsem kui teised planeedid kokku. Jupiter asub Maast viis korda kaugemal ja tema tiirlemisperiood on ligi kaksteist aastat. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri sisemus on kuum. Kuumus planeedi sisemuses tekitatakse aeglase gravitatsioonilise surve poolt. Planeet ei tooda ise energiat vastupidiselt Päiksele. Ta on siiski liiga väike ja tema sisemuses ei ole piisavalt energiat tuumareaktsioonide süütamiseks. Tähistaevas on ta Veenuse järel kõige heledam "täht" ning inimestele ammust ajast tuntud. 5 URAAN
Füüsikalise ehituse poolest jagunevad nad kahte gruppi. Päikese lähedal asuvad Merkuur, Veenus ja Marss sarnanevad Maaga. Kaugemal planeedid Saturn, Uraan, Neptuun sarnanevad Jupiteriga. Nad on suured ja nende tihedus on väike ning atmosfäär tüse. Ümber oma telje pöörlevad nad kiiresti ning kaaslasi on neil palju. Saturn on suuruselt teine Päikesesüsteemi planeet. Heledus on tal keskmine. Päikesest asetseb ta 9,45 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturn tiirlemisperiood on 29,46 aastat. Läbimõõt ekvaatori kohal on Saturnil 120 670 km ning ta on Päikesesüsteemi suurima lapikusega planeet. Saturnil on aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga nurga 63 kraadi. Saturni näival kettal on täheldatavad ekvaatoriga paralleelsed vöödid ja laigud. Atmosfäär sisaldab rohkesti metaani ja vesinikku, väiksemal määral ammoniaaki ja teisi gaase. Saturni soojuskiirgus on umbes -180°C. Saturni ümbritseb ekvaatori tasandis 3 rõngast,
aastal. Järgnesid paljud teised, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal, mis teostasid eksperimente, et määrata kindlaks elu olemasolu Marsil, kuid tulemused olid negatiivsed. Marsil on kaks kaaslast: Deimos ja Phobos. Suurem neist on Phobos, mis tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb ühe Marsi ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi. Teine kaaslane umbes poole väiksem Deimos on 20000 kilomeetri kõrgusel. Tema tiirlemisperiood on pisut pikem Marsi ööpäevast. 7 KOKKUVÕTE Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Neid nimetatakse nii seepärast, et nad on sarnased, omades sarnaseid võrreldavaid mõõtmeid, masse ja tihedusi. Ükski planeet pole teisega täpselt samasugune igaühes on omapära. Planeet Merkuurist ei tea
Seetõttu vaatlemegi seda liikumisvormi eraldi. Joonis 3. Ringjooneline liikumine. Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel fikseeritud raadiusega on kiirusvektor suunatud puutuja suunas. Kesktõmbejõud mõjub kiirusega risti; see ei muuda kiiruse absoluutväärtust, kuid muudab kiiruse suunda. Ühtlase ringjoonelise liikumise tangentsiaal- (puutujasuunaline) kiirus: , kus r on raadius, T on tiirlemisperiood ja v on tiirlemissagedus dimensiooniga . tähistab nurkkiirust. Nurkkiirus on radiaanides mõõdetava pöördenurga suurenemise kiirus. Ühik: radiaani sekundis. Radiaan on nurk, millele vastav ringi kaare pikkus on võrdne raadiusega. Seega, täisring 360 kraadi vastab 2 radiaanile (1 rad=57.3 kraadi) ja üks tiir sekundis tähendab nurkkiirust 2 radiaani sekundis. Radiaan on dimensioonitu suurus. Nurk, millele vastab raadiuse pikkusega võrdne kaar. Punkti kiirus
s T = , v kus s on orbiidi pikkus. Orbiidi ringikujulisuse tõttu s = 2 r , kus r märgib orbiidi raadiust. Seega 2 r T = . v Viimasesse valemisse asendame kiiruseks esimese kosmilise kiiruse valemist (4.5). Siis saame tiirlemisperioodiks r3 T = . (4.6) GM Valemist on näha, et kui ringikujulise orbiidi raadius suureneb n korda, siis tiirlemisperiood suureneb n 3 korda. 4.2 Hõõrdejõud Tekib kahe keha kokkupuutepinnal, püüab alati takistada nende pindade liikumist üksteise suhtes. On põhjustatud pindade konarustest ja molekulidevahelistest tõmbejõududest. Seisuhõõrdejõuks nimetatakse minimaalset jõudu, millega tuleb mõjutada mingil pinnal asuvat keha, et see keha hakkaks pinna suhtes liikuma.
Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga. Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu
kilomeetrit. VAATLEMINE Enamuse aastast on Jupiter nähtaval, peitudes vaid mõneks nädalaks Päikese taha. Vaatlustingimused sõltuvad peamiselt käändenurgast, st. asukohast ekliptikal -- kui planeet on kaugel lõunataevas, käib ta meil madalalt ning on vaadeldav vaid lühikest aega. Jupiteri leidmine on tema suure näiva heleduse tõttu lihtne. Enamuse aastast on tema tähesuurus -2 ringis, vaid Päikesele lähenedes väheneb see -1,5-ni. Et Jupiteri tiirlemisperiood on tunduvalt pikem Maa-aastast, toimub tema vastasseis igal aastal, nihkudes aastaga ühe kuu võrra hilisemale ajale. Parim aeg vaatlusteks on pärast vastasseisu, kuna planeet on siis näha õhtutaevas. Jupiteril pakub huvi kaaslaste liikumine, mis on märgatav juba mõnetunnise vaatluse järel.
Mingil ajal oli Marsi pinnal selgelt vesi. Marsil on globaalne magnetväli. Marsil on kaks kaaslast: Deimos ja Phobos. 20. Mida on teada elust Marsil? Tingimused on Maa-laadseks eluks ebasobivad. Kosmosesondide bioloogilised testid on seni andnud negatiivse tulemuse 21. Kuidas liiguvad Marsi kaaslased? Phobos tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi. Deimos on 2000 km kõrgusel, tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast. 22. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Tihedus on tunduvalt väiksem - see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs.Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum. 23. Kuidas Jupiter pöörleb?
tähed. See meetod ei võimalda praegu siiski avastada Maaga võrreldava massi ja orbiidiga planeete, välja arvatud kolm planeeti, mis tiirlevad ühe pulsari ümber. Samuti on avastatud planeete teiste tähtede ümber, mõõtes pikka aega tähe heledust. Kui planeet liigub Maalt vaadates üle tähe ketta, siis tähe heledus väheneb väga vähe (maksimaalselt seni avastatud süsteemidel umbes 2%). Varjutuste kordumisel on võimalik määrata planeedi tiirlemisperiood ja ka mass. See meetod annab võimaluse määrata planeetide masse kõige suurema täpsusega, kuid eelistatult on vaadeldavad vaid need planeedid, mis on suured ja asuvad oma tähele väga lähedal. 12 Kokkuvõte Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning gravitatsioonijõuga seotud objektidest, mis tekkisid hiiglasliku molekulaarpilve kokkuvarisemisest 4
1.Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti? Inimesed jälgivad juba iitsetest aegadest taevast, püüdes sealt leida neid ootava tuleviku tunnusmärke. Taeva vaatamisest on välja kasvanud nii ilmaennustus, kui ka ajaarvamin, samuti hulk astronoomilisi süsteeme ja muud müstikat. Pani aluse kalendri arvutamisele, millega tegelesid kõik põllumajandlikud ühiskonnad. Päikesekalender, Kuukalender. 2.Mis on tähtkujud? Aastaaegu määras tähtkuju, kus Kuusirp nähtavale olmus. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12 jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks- 12 sodiaagi tähtkujuks. Kaldea tähtarkade järeltulijad katsid loomariigist ülejäänud taeva Kreeka mütoloogiliste kangelastega. Tähtkujud on kindlate kordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed. 3. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujut...
Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha .Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549.Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Tal ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C (kui Kuul on päev) jäise -1600C-ni (kui kuul on öö). Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Need kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokkupõrke tagajärjel. Ainult mõned neist on vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina. Kuu külgetõmbejõud...
"Sojourner" elasid üle oma planeeritud tööpäevad (vastavalt 30 ja 7 päeva) ja tegutsevad edasi täiendava programmi alusel. Mars ja tema kaaslased Marsil on kaks kaaslast: suurem, mõõtudega 28x23x20 km Phobos tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb ühe Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi -- nii näib see kuu liikuvat Marsi-taevas läänest itta, vastupidiselt Päikesele. Teine, umbes poole väiksem Deimos, on 20 000 kilomeetri "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast. Marssi on peetud pikka aega planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimestiku vegetatsiooniga. Eriti tugevdas seda arvamust nn. kanalite avastamine G. V. Schiaparelli poolt 1877. a. Kanalid oma korrapäraga näisid kindlalt olevat marslaste kätetöö. Neid õnnestus koguni fotografeerida, kuid osa Marssi vaadelnud astronoome pole kanaleid iialgi näinud.
planeediväärset kaaslast, 12 pisemat kuud ning rõngas. Andmed Jupiteri kuude kohta on toodud tabelis. Kuud on ritta pandud keskmise kauguse järgi Jupiteri keskpunktist. Esimeses tabeli veerus olev rooma number tähistab vastava kuu avastamise järjekorranumbrit. Kuude nimetuste veerule järgneb nende avastamisaasta ja avastaja nimi. 1979. aastal avastati kuud juba automaatjaama "Voyager-1" abil. Kauguste veerus on toodud kuude orbiitide raadiused ja järgmises veerus tiirlemisperiood Maa ööpäevades. Viimases veerus on võrreldud Jupiteri kuude massi meie Kuuga. Tabeli kaks viimast rida näitavad, et Jupiteri suurimad kuud on enamasti kopsakamad kui meie Kuu ning neid saab võrrelda isegi planeet Merkuuriga, kuid ühelgi neist ei ole atmosfääri. Kaugus Mass Periood Läbimõõt Kuu nr
Kosmoloogia Kosmoloogia Kosmoloogia on teadus meid ümbritsevast maailmast. Nimetus "kosmoloogia" pärineb VanaKreekast ning tähendab maailmaõpetust. Sõnasõnalt võetuna tähendab "kosmos" korda, vastandudes "kaosele", st. korra puudumisele. Maailm, milles elame, peab olema füüsikaliselt võimalik see on kaasaegse kosmoloogia ainus kriteerium. "Milline kurb vaatepilt! Kui palju piinu ja rumalust, kui need maailmad tõesti on asustatud, ja kui palju asjatult raisatud ruumi, kui nad peaksid olema asustamata!" Thomas Carlyle Primitiivne kosmoloogia Üldistab inimese vahetu taju abil saadud kujutlust. Lame, silmapiiriga lõppev maapind, mida ülalt katab kuplikujuline taevas. PLATON ARISTOTELES Platon Platon (427347 e.m.a) Oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias to...
Paraku tuleb seda harva ette -- vastasseisud korduvad iga kahe aasta tagant. 14. Maa ja Marsi võrdlus. 15. Mida on teada elust Marsil? a) Tingimused on Maa-laadseks eluks ebasobivad b) Kosmosesondide bioloogilised testid on seni andnud negatiivse tulemuse 16. Kuidas liiguvad Marsi kaaslased? Phobos tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi. Deimos on 2000 km kõrgusel, tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi- ööpäevast. 17. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Tihedus on tunduvalt väiksem - see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs.Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum. 18. Kuidas Jupiter pöörleb ?
Kaks korda Uraani aastas (kevadel ja sügisel) teatud ajavahemiku jooksul vahelduvad öö ja päev nii-öelda normaalselt: mõlemad kestavad siis umbes 8 tundi. Seejuures on huvitav, et ühe Uraani aasta jooksul on Päike kõigis planeedi punktides kaks korda seniidis, peale pooluste, kus seda juhtub vaid kord aastas. [6] - 21 - Uraan on hiidplaneet, tema läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda. Keskmine kaugus Päikesest on tal 19,2 aü ja tiirlemisperiood 84 aastat. Spektroskoopiliste vaatlustega leiti Uraanilt vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Metaan neelab tugevasti päikesekiirguse kollast ja punast osa, seega peegelduvad tagasi vaid sinised ja rohelised kiired. Sellest tulenebki Uraani sinakasroheline värvus.[6] "Voyager 2" poolt tehtud mõõtmised kinnitasid magnetvälja olemasolu Uraanil. Ootamatu oli aga see, et magnetväli on pöörlemistelje suhtes 60 nurga all, meenutades sellega pulsareid.
kokku. Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra kui ka suuruse mõttes. Tema keskmine kaugus Päikesest -- 5,2 a.ü. -- on üle kolme korra suurem kui neljandal planeedil, Marsil. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Vist sellepärast peetigi teda antiikajal peajumalaks -- kreeklastele Zeus ja roomlastele Jupiter. 1 ÜLDANDMED Jupiter asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Et teised hiidplaneedid liiguvad veelgi aeglasemalt, määrab nende näiva liikumise põhiliselt Maa liikumine -- sünoodiline periood on umbes üks aasta. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid siiski piklikum Maa ja Veenuse omadest. Nagu teisedki selle rühma planeedid, pöörleb Jupiter kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub "geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem
me hingame. Maal kulub tiiru tegemisek ümber Päikese 365 päeva. Kuna Maa telg on kaldu, asub üks poolustest Päikesele alati lähemal. Maal on üks kaaslane, mis läbimõõdult on temast vaid neli korda väiksem. Kui võrrelda planeediga, mille ümber ta tiirleb,siis on ta suhteliselt suurim kaaslane Päikesesüsteemis. Teleskoobiga võib Maa kaaslasel näha tumedaid laike. Nende jälgimise põhjal on leitud, et kaaslase pöörlemisperiood ja tiirlemisperiood on võrdsed. Seetõttu on ta Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Maa kaaslasel atmosfääri leitud ei ole. Mõned faktid: Y Iga 30 sekundi järel rapub või väriseb maakoor mõnes maakera paigas. Y Kogu Maal leiduv vesi tekkis koos planeediga. Sellest ajast peale on vesi olnud pidevas ringluses. Kuu Kuu on ainus Maa looduslik kaaslane, ta teeb meie planeedi ümber täistiiru umbes nelja nädalaga. Kuu muudab taevas oma kuju-kitsast sirbist täisringini ja tagasi
6. MAA JA KUU 6.1. MAA Maa on Päikesest lugedes kolmas planeet, mille: kaugus Päikesest: suurim (afeel) 152 098 232 km = 1,01671388 AU vähim (periheel) 147 098 290 km = 0,98329134 AU keskmine 149 598 261 km (≈150 milj.km) = 1AU, kiirus orbiidil: 29,8 km/s, 20 tiirlemisperiood: 1yr (Maa-aasta) = 365,256363004d (Maa-päeva) = 8766,15h = 525969,166min = 31 558 149,76s, pöörlemisperiood: 1d = 24h = 46 400s kaaslaste arv: 1 (Kuu), läbimõõt: ekvaatoril 12 756,2 km, poolustel 12 713,6 km, keskmine 12 742,0 km ruumala: 1.08321·1012 km3 mass: 5,97219·1024 kg tihedus: 5,515 g/cm3, raskuskiirendus (raskusjõud) planeedi pinnal: 9,798 m/s2 = 1g,
FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kre...
Maa raadiokiirgus on aja jooksul tugevnenud, kusjuures 40-50 aastat tagasi ei kiiranud ta selles lainealas praktiliselt üldse. Maal on üks kaaslane, mis läbimõõdult on temast vaid neli korda väiksem. Kui võrrelda planeediga, mille ümber ta tiirleb, siis on ta suhteliselt suurim kaaslane Päikesesüsteemis (kui mitte arvestada paari Pluuto- Charon). Teleskoobiga võib Maa kaaslase pinnal näha tumedaid laike. Nende jälgimise põhjal on leitud, et kaaslase pöörlemisperiood ja tiirlemisperiood on võrdsed, seetõttu on ta Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Maa kaaslasel atmosfääri leitud ei ole. Elu tekkeks ülisoodsatest tingimustest hoolimata ei ole leitud veenvaid tõendeid elu olemasolust Maal, kuigi kaudselt kinnitab seda pinnase värvuse sesoonne muutumine. Mõned entusiastid kipuvad Maa raadiokiirguse kasvu seletama mõistuslike olendite tegevusega, kuid tõenäoliselt leitakse sellele usutavam seletus." Umbes nii võiks iseloomustada
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
22. Dziip talub tehniliste andmete kohaselt tsentripetaalkiirendust 8.5 m/s2, mille juures ta ei sõida veel horisontaalsest kurvist välja. Kui suur tohib olla kurvi raadius, kui auto tahab sõita 40 m/s? 23. Karusselli raadius on 5.0 m ja see teeb täisringi 4.0 s jooksul. Lõbutsejad tiirutavad ühtlase kiirusega mööda ringjoont. Kui suur on nende kiirendus? 24. Kui Maa ümber tiirleva satelliidi ringorbiidi raadiust suurendada 4 korda, suureneb tiirlemisperiood 8 korda. Mitu korda muutub satelliidi liikumise kiirus orbiidil? 25. Tuletada Maa punkti nurkkiirus ja joonkiirus ning kiirendus Maa telje suhtes olenevalt laiuskraadist. Maa raadiuseks võtta 6370 km. VÕNKUMINE 26. Ultraheliaparaat kasutab sagedust 6.7 MHz. (a) Kui kaua kestab üks võnge? (b) Kui suur on ringsagedus? 27. Võnkeamplituud on 10 cm, võnkumise sagedus 0.5 Hz. Kirjutada võnkuva punkti liikumisvõrrand x=f(t). Leida faas ja hälve 1
Kiiruse puutuja suunaline Normaalkiirendus e kesktõmbekiirendus kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust. Suunatud ringjoone keskpunkti poole. o Pöördliikumise liikumisvõrrand (+ valem) Pöördliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. ϕ=ϕ0 +ωt o Tiirlemisperiood ja sagedus (+ valemid ja mõõtühikud) Periood - nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring. T =t /N (1s) sagedus- nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. f =N /t (1HZ = 1s) 7) Pöördliikumise dünaamika o Jõumoment, selle suund (+ valem, mõõtühik ja joonis) Jõumoment on jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu F ja jõu rakenduspunkti raadiusvektori r vektorkorrutis. M=rxF. Ühik 1Nm
alampiirid ja kaugused tähest. See meetod ei võimalda praegu siiski avastada Maaga võrreldava massi ja orbiidiga planeete, välja arvatud kolm planeeti, mis tiirlevad ühe pulsari ümber. Samuti on avastatud planeete teiste tähtede ümber, mõõtes pikka aega tähe heledust. Kui planeet liigub Maalt vaadates üle tähe ketta, siis tähe heledus väheneb väga natukene (maksimaalselt seni avastatud süsteemidel umbes 2%). Varjutuste kordumisel on võimalik määrata planeedi tiirlemisperiood ja kõige ka mass. See meetod annab võimaluse määrata planeetide masse kõige suurema täpsusega, kuid eelistatult on vaadeldavad vaid need planeedid, mis on suured ja asuvad oma tähele väga lähedal. Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks
Meteoor planetaarse ainese fragment, mis langeb põledes läbi atmosfääri Meteoroid avakosmoses liikuv planetaarne aines Meteoriit planetaarse ainese fragment, mis on langenud planeedi pinnale - Millised on Maale kõige sarnasemad planeedid? Marss, Veenus, Merkuur - Millised on Maa kui planeedi parameetrid? o Raadius: 6371 km o Tihedus: 5520 kg/m3 o koostis: kivimiline, Fe-Ni tuum o pöörlemisperiood: 1 päev o tiirlemisperiood: 365,25 päeva o pinnatemp: 27 C, 300K o atmosfäär: N2, O2, Ar, süsihappegaas, veeaur jt - Mis vahe on asteroidil ja komeedil? o asteroid väikeplaneet, planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb ümber päikese o Komeet Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest
korrigeeritakse arvutuslikult. GPSi ehk Ülemaailmset Asukohamääramise Süsteem arenes välja raadiolokatsioonist. Tegu on universaalse, kõikjal kättesaadava ent keeruka tehnoloogiaga. GPSi komponendid on kosmosesegment (mille alla kuulub 24 satelliiti), kontrollsegment (jälgimisjaam, peamine kontrollkeskus, maapeased antennid) ning kasutajasegmendi osad. Kosmosesegment asub maapinnast 20 000 km kõrgusel ning selle tiirlemisperiood on 12 tundi. Pardal on ülitäpsed aatomkellad ning nii militaar- kui üldakasutatavad saatjad. Kontrollsegment koosneb püsikontrolljaamast, alternatiivsest püsikontrolljaamast ja erinevatesse kohtadesse paigaldatud antennidest ning ekraanijaamadest. Erinevatesse maailma otstesse paigaldatud antennid sünkroniseerivad üksteise aatomkellasid nanosekundi täpsuseni. Selleks kasutatakse maapealseid keskusi, kosmosest tulevat ilma infot ja paljusid teisi lähteandmeid.
Näiteks treenivad astronaudid tiirlevatel trenažööridel oma keha vastupidavust, tsentrifuugi saab eraldada erineva tihedusega aineid. Kokkuvõte, küsimused. • Taevakehade liikumine- Planeetide tiirlemine ümber tähe on põhjustatud gravitatsioonijõust, tiirlemise trajektooriks saab olla ringjoon või ellips. Tiirlemisel mööda ringorbiiti on perioodi ruut võrdeline tiirlemisraadiuse kuubiga. • Maa mass on 5,97·1024 kg ning kaugus Kuust 3,84·108 m. Arvuta Kuu tiirlemisperiood. • Miks suure autoga suurel kiirusel üle mäekünka või kumera silla sõitmine kõhus õõnsa tunde tekitab? • Miks Kuu Maa poole alati ühe ja sama küljega on? • Sidesatelliidid liiguvad ümber Maa nii, et nende tiirlemisperiood oleks täpselt võrdne Maa pöörlemisperioodiga, vaid siis ei muutu nende asukoht maapinna ja neile suunatud vastuvõtuantennid võib kinnitada liikumatult. Kui suur on selleks sobiva nn geostatsionaarse orbiidi raadius? Maa massiks võtta 6·1024 kg.
See on aaretemäng, kus aarete leidmisel on abiks GPS. Keegi peidab ära mingisuguse aarde, annab selle asukoha andmed ning huvilistel 11 jääb üle see vaid leida. Nagu eelpool mainitud on kasutusvõimaluste nimekiri lõputu. GLONASS ja ENSS Peale GPSi satelliitidele tiirlevad kosmoses ka Venemaa GLONASS i 24 satelliiti. Süsteem loodi aastatel 1982-1996. Satelliitide kõrgus on 19100km ja nende tiirlemisperiood on 11 tundi 15,7 minutit. Taevamehaanika seisukohalt on nende trajektoorid paremad kui GPS puhul, kuid nende planeeritud eluiga on lühem (1-5a). GLONASS põhipuuduseks on see, et süsteemi seirejaamad asuvad ainult endise NL territooriumil, mistõttu trajektooriandmete täpsus kannatab. 1997. aastast on olemas vastuvõtjad, mis kasutavad nii GPS kui GLONASS satelliite, saades nii suurema täpsuse.Ka Euroliit kavatseb luua oma satelliitsüsteemi ENSS (European
kuni 100 miljoni kilomeetrini. 14. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Jupiter on esimene ja kõige suurem planeet. Veenuse järel kõige heledam täht ning inimestele ammusest ajast tuntud. Jupiteri läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda, tema mass on 318 korda suurem Maa massist ning 2,5 korda enam kui kõigi teiste planeetide massid kokku. Asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. 15. Kirjelda lühidalt Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni. Jupiter on kõige suurem planeet Päikesesüsteemis. Jupiter paistab teleskoobis heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed, need on Jupiteri suured kaaslased. Planeedi pind muutub tihti ja tuntuim detail on Suur Punane Laik. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. Maa- rühma planeetidega võrreldes on tihedus tunduvalt väiksem.
Vastus ku vi diu võib oll 188 m 23. Karusselli raadius on m j ee eeb äi ingi jook ul Lõbu ej d ii u v d üh l e kii u eg mööd ingjoon Kui uu on nende kii endu ? Lahendus: Kõigepe l lei me ingjoone pikku e Nüüd me karuselli liikumise kiiruse nüüd lei me kiirenduse Vastus K u ellil õi j e kii endu on 12,32 m/ 24. Kui M ümbe ii lev elliidi ingo biidi diu uu end d ko d uu eneb tiirlemisperiood 8 korda. Mitu korda muutub satelliidi liikumise kiirus orbiidil? Lahendus: M ümbe ii lev elliidi ndmed on ja ning teisel satelliidil vastavalt ja Valemist tuletame ja arvutame kiirused = π ja = =π, ii näeme Et äp el ko d Vastus: Satelliidi liikumise kiirus väheneb ko d 25
d⃗ ω ⃗ε = ≡ω ⃗ , mõõtühik: rad/s2 dt 5. Kesktõmbekiirendus (+valem ja joonis) Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. Kesktõmbekiirendus avaldub kujul ak = v2/ r ehk ak = 2 r . (a-kiirendus) 6. Pöördliikumise liikumisvõrrand(+ valem) 7. Tiirlemisperiood ja sagedus (+ valemid ja mõõtühikud) Tiirlemisperioodiga T, mille all siis moistetakse aega, mille jooksul teeb keha täispoorde, e. pöörab nurga 2π võrra. t φ 2τ T =t 1 pöörde = npööret = = N ω ω 5 8.PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA 1. Jõumoment, selle suund (+ valem, mõõtühik ja joonis)
jäänukid. Jupiter Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Tähistaevas on ta Veenuse järel kõige heledam "täht" ning inimestele ammust ajast tuntud. Jupiteri läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda, tema mass on 318 korda suurem Maa massist ning kaks ja pool korda rohkem kui kõigi teiste planeetide massid kokku. Jupiter asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Et teised hiidplaneedid liiguvad veelgi aeglasemalt, määrab nende näiva liikumise põhiliselt Maa liikumine -- sünoodiline periood on umbes üks aasta. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid siiski piklikum Maa ja Veenuse omadest. Nagu teisedki selle rühma planeedid, pöörleb Jupiter kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub "geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem.
h. valgus ja raadiolained). -) Maa külgetõmme on gravitatsiooni avaldumisvorm. -) Gravitatsioon avaldub ainult tõmbumises. -) Gravitatsioon on seotud massiga, mida suurem mass, seda suurem gravitatsioon. * Kepleri seadused: -) Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsikujulisi trajektoore, mille ühes fookuses asub Päike. -) Tiirlemise kigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala. -) Erinevate planeetide tiirlemisperiood ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahede kauguste kuupide suhtega: T12/T22 = r13/r23. * Õhk takistab vabalt kukkumist. * Õhu puudumisel tekib nähtus nimega vabalangemine, mis tähendab, et ükskõik millised kehad langevad samal kiirusel, olenemata raskusest või kujust. * Vabalangemise ühik on [9,8m/s2] ja tähis = g 4.1.2. Kiirendus * Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. -) Muutuv liikumine võib olla kiirenev või aeglustuv.
taevakehade nime, mis on teda inspireerinud. Seejuures kasutab Sisask kahte meetodit: üks põhineb astronoomilistel vaatlustel saadud emotsionaalsetel kogemustel, teine matemaatilisel helireal, mille ta tähti ,,kuulates" ja planeetide liikumist jälgides enda mõeldud logaritmsüsteemi valemiga välja arvutas. (MTÜ Crescendo 2008; Vaus-Tamm 2008; UST 2009) Teine meetod põhineb helide võnkesagedusel: mida lähemal on tähed Linnutee tuumale, seda väiksem on nende tiirlemisperiood ja seda kõrgem heli. Päike ja kogu nähtav tähistaevas, mis liigub ümber Linnutee tuuma perioodiga 240 miljonit aastat, annab madala re-noodi, mis on 59 oktavit suurest oktavist allpool. Maa heli on do-diees suurest oktavist 31 oktavit allpool. Pärast helikõrguste väljaarvutamist loob Sisask väljaarvutatud helilaadi (F-diees, G-diees, A, C-diees ja D), mis on väga sarnane Jaapani helilaadile, põhjal muusikat juba tunnetuslikult. (Grünfeldt 2006; EAAB 2007; Sparks 2008).
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus. Kiirus on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Kiiruse ühikuks SI- süsteemis on m/s (meeter sekundis). Praktilises elus kasutatakse kiirusühikuna ka suurus...
pea ühtlane. Nii seletub Päikese näiva aastaringse liikumise ebaühtlus. Kepleri kolmas seadus määrab planeetide päikesekauguste ja tiirlemis- perioodide omavahelise sõltuvuse. Kaugusi päikesesüsteemis rnõõdetakse tavaliselt astronoomilistes ühikutes (astronomical unit AU), milleks on Maa keskmine kaugus Päikesest e. 150 miljonit kilomeetrit. Järgnevas tabelis on toodud Maa ja navigatsiooniplaneetide mõningad andmed: Planeet kaugus Päikesest tiirlemisperiood suurusjärk Veenus 0.72 AU 0.62 aastat 3.7 Maa 1 " 1 aasta 27 Marss 1.52 " 1.88 aastat + 1.7 Jupiter 5.2 " 11.86 " 1.6 Saturn 9.5 " 29.46 " + 0.3 Tähe või planeedi suurusjärk on tema sära suhtelise intensiivsuse
A 4. Planetaarse aatomimudeli raskused Planetaarse aatomimudeli suurim viga on see, et ta on õige üksnes mittekiirgava aatomi korral. Kuna elektron liigub aatomis ringorbiidil, siis peaks ta seetõttu pidevalt kiirgama st kaotama energiat ja lõpuks tuumale langema. Pöördruutsõltuvus E ~ r -2 nõuab suurema tõmbejõu tasakaalustamiseks suuremat orbitaalkiirust, seetõttu väheneb tiirlemisperiood ja koos sellega kasvab kiiratava valguse sagedus. Tulemuseks on kahekordne vastuolu eksperimendiga: kõige pealt pole ,,planetaarne" aatom stabiilne, teiseks, ta ei kiirga konstantsel sagedusel. 5. Bohri postulaadid I Statsionaarsete orbiitide tingimus elektron võib elektromagnetilist energiat kiirgamata tiirelda ainult mööda teatud kindlat orbiiti. II Kvantimise tingimus lubatud orbiitide raadiused rn on määratud Bohri kvanttingimusega:
orbiidil. · Medium Earth orbiit (MEO) asub maapinnast umbes 1000-2000 km kõrgusel ja seda kasutatakse põhiliselt asukoha määramisel ja navigatsioonis (ülemaailmne positsioneerimissüsteem GPS). Sellel orbiidil tiirlevad satelliidid teevad päevas kaks tiiru ümber maakera ning ühe tiiruga on nad võimelised katma 90% Maa pinnast. · Geostatsionaarne (GEO) orbiit asub täpselt ekvaatori kohal 35784 km kõrgusel Maast. Satelliidi tiirlemisperiood langeb täpselt kokku Maa pöörlemisperioodiga ja seetõttu on satelliit Maa suhtes kogu aeg paigal. Umbes 40% satelliitidest tiirlevad GEO orbiidil, neid kasutatakse kommunikatsiooniks ja satelliittelevisioonis. Satelliidile paistab korraga 42% Maa pinnast. Miinused: suur viide üles- ja allalüli kokku kuni 2 sekundit, ei kata polaaralasid. Faks (täpsemalt facsimile machine) on aparaat, mis saadab ja võtab vastu pilte ja tekste sideliini, sealhulgas tavalise telefoniliini kaudu
1. Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala suurem suurenemine võrrel...
s = 2π r , kus r märgib orbiidi raadiust. Seega 3 2π r T= . v Viimasesse valemisse asendame kiiruseks esimese kosmilise kiiruse valemist (4.5). Siis saame tiirlemisperioodiks r3 T = 2π . (4.6) GM Valemist on näha, et kui ringikujulise orbiidi raadius suureneb n korda, siis tiirlemisperiood suureneb n 3 korda. 4.2 Hõõrdejõud Tekib kahe keha kokkupuutepinnal, püüab alati takistada nende pindade liikumist üksteise suhtes. On põhjustatud pindade konarustest ja molekulidevahelistest tõmbejõududest. Seisuhõõrdejõuks nimetatakse minimaalset jõudu, millega tuleb mõjutada mingil pinnal asuvat keha, et see keha hakkaks pinna suhtes liikuma. r
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
