Arteesia kaevude veed, mis ammutatakse suurtest sügavustest, sisaldavad väga vähe mikroorganisme. Harilikest puurkaevudest kui ka sahtkaevudest võetav vesi on pärit madalamatest vettkandvatest kihtidest ja sisaldab suuremal või vähemal määral mikroobe, millede seas võib esineda ka haigustekitavaid liike. Mida kõrgematest kihtidest on vesi, seda mikroobide rikkam ta on.Pinnaveed. Pinnaveed on lahtiste veekogude (jõgede, järvede, veehoidlate, tiikide jne.)veed. Lahtiste veekogude veed erinevad üksteisest suuresti mikrofloora liigilise koostise poolest, mis sõltub vee keemilisest koostisest, veekogu kasutamise iseloomust, kaldaäärsete piirkondade asustatavusest, aastaajast, meteroloogilistest tingimustest jt. teguritest. Jõe vesi. Kui vesi on läbinud suuri asustatud punkte või tööstusettevõtetega piirnevaid alasid, võib ta sisaldada sadu tuhandeid kuni miljoneid baktereid 1ml-s.
(metsalagendik) Populatsiooni iseloomustavad: • Populatsiooni tihedus • Sündivus • Suremus • Ränne • Levikutüüp • Ealine struktuur • Sooline jaotumine • Laienemine Populatsiooni tihedus on populatsiooni isendite arv teatud maa-alal Absoluutse tiheduse mõõtmise meetodid: 1. Kõikide isendite loendus (suurulukite uurimisel) 2. Väljapüük (erandjuhtudel, näiteks väikeste tiikide kalastiku uurimisel) 3. Proovialade meetodid (taimepopulatsioonide uurimisel) Suhteline tihedus Tihti piisab teadmisest, kas alal A on rohkem isendeid kui alal B või kas ala A isendite arv aastast aastasse muutub Suhtelise tiheduse teadasaamiseks arvutatakse indeksid, mille suurus näitab vahet või muutusi, aga mitte tihedust ennast (väikeimetajate iga-aastased lõksupüügid, imetajate väljaheidete või jälgede registreerimine)
(metsalagendik) Populatsiooni iseloomustavad: · Populatsiooni tihedus · Sündivus · Suremus · Ränne · Levikutüüp · Ealine struktuur · Sooline jaotumine · Laienemine Populatsiooni tihedus on populatsiooni isendite arv teatud maa-alal Absoluutse tiheduse mõõtmise meetodid: 1. Kõikide isendite loendus (suurulukite uurimisel) 2. Väljapüük (erandjuhtudel, näiteks väikeste tiikide kalastiku uurimisel) 3. Proovialade meetodid (taimepopulatsioonide uurimisel) Suhteline tihedus Tihti piisab teadmisest, kas alal A on rohkem isendeid kui alal B või kas ala A isendite arv aastast aastasse muutub Suhtelise tiheduse teadasaamiseks arvutatakse indeksid, mille suurus näitab vahet või muutusi, aga mitte tihedust ennast (väikeimetajate iga-aastased lõksupüügid, imetajate väljaheidete või jälgede registreerimine)
sellesse. See andis lisaaega Napoleonile, mida ta oli plaaninud, et kohale tuua oma teised väed. Nüüd alustas Bonaparte vasturünnakut ja saatis oma väed Pratzeni kõrgendikule. Kutuzov mõistis olukorra tõsidust ja saatis ratsakaardiväe seda punkti tagasi võitma. Bonaparte vastas tema rünnakule oma ratsakaardiväega ja sundis Vene väed taganema. Lõpuks peale pikka lahingut suudeti ka teised väed taganema ajada. Liitlased põgenesid üle selja taga olevate jäätunud tiikide ja osad neist kukkusid sisse ja hukkusid. Prantslaste kaotuseks oli 1300 meest ja 7000 haavatut. Liitlased kaotasid 16 000 meest ja 11 500 meest võeti neilt vangi. Bonapartel vedas, et Kutuzov ei juhatanud tervet liitlaste väge, muidu poleks talle see võit nii kergelt tulnud. Kutuzov oli Napoleonile vääriline vastane, kuid Napoleon oli alati osavam ja teadis, mida teha, et võit tuleks. Austerlitzi lahingus tõestas Napoleon oma sõjageniaalsus palju. Ta suuris nina pidi
kasutavad ära orgaanilise aine lagunemise lõpp-produkte - CO2 , NH ¿4 , PO ¿4 . Sümbioosis. 2) Aeroobsed – Aeroobsetes tiikides leidub vaba lahustunud hapnikku kogu veemassis. Reostuskoormus on madalam kui fakulatiivsetes tiikides. Aeroobseid tiike kasutatakse tavaliselt peale fakulatiivseid tiike järel parandamaks puhastatava vee kvaliteeti. 3) Anaeroobsed – Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et kogu veemassis puudub alati vaba hapnik. Neid tiike kasutatakse rohkelt heljumit sisaldava vee eelpuhastuseks. Tiigi põhja settiv heljum moodustab settekihi, mis vajab perioodilist eemaldamist. Puhastamine võib toimuda mitmeaastase vahega. Kõrgel veetemperatuuril laguneb põhjasete anaeroobselt, mille tulemusena eraldub gaasiline metaan. Gaasimullid võivad tõsta pinnale mudahelbeid. Teiselt poolt mineraliseerib anaeroobne lagunemine muda
calmia.ee/Taimed/Pysilill/iirisaed.htm Kobarpea (Ligularia spp) Kasvab peamiselt Aasias, perekonnas u 125 liiki. puhmik, kõrgus 150-190 cm Kasvukoht päikeseline, täispäike kuni poolvari Pinnas huumusrikas, hästi haritud, piisavalt niiskust. Taim on talvekindel Õitseb juuli-september, õied kuldkollased, oranzikad, lehed suvehaljad, lopsakad neerjad või südajad, hambulise servaga Paljundamine jagamise ja seemnetega Istutada soolotaimena, rühmadena tiikide või haljasalade äärde. Sobib ka lõikelillena. Sortidest ,,Britt -Marie Crawford"," The Rocket", Wilsoni kobarpea http://www.neevaaed.ee/2014/toode/przevalski-kobarpea-2/ Lähis-kirburohi (Polygonum affine) Pärineb Himaalajast, Nepaalist. Taim puhmikjas, laiuv, madal 15-30 cm Kasvukoht päike kuni poolvari Pinnas tavaline aiamuld, ei talu kõrget põhjavett, kuid vastupidav põuale Õitseb juulis kuni külmadeni
· Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae · Meister tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad Sisukokkuvõte I osa Patriarhi tiikide juures arutavad Berlioz ja Bezdomnõi, kas Jeesus Kristus oli olemas, ning leiavad et kindlasti mitte. Inimesi tänavatel ei liigu. Mingil hetkel ühineb nendega veider välismaalane, kes asub jutustama kõikvõimalikest (uskumatutest) asjadest, näiteks et ta sõi koos Kantiga hommikueinet, et Jeesus Kristus oli kindlasti olemas ning et Berliozil lõigatakse pea otsast. "Annuska ostis juba päevalilleõli, ostis ja jõudis maha pillata. Nii et koosolek jääb ära
Siiski ei vasta biotiikide puhastusefekt külmal aastajal enam kaasaja nõuetele. Teatud tootmisvete käitluseks(nt reovee perioodilise äravoolu puhul) sobivad nad praegugi. Biotiigid jaotatakse fakultatiivseteks, aeroobseteks ja anaeroobseteks. Fakultatiivsetes tiikides on ülemistes veekihtides aeroobne ja alumistes veekihtides anaeroobne keskkond. Aeroobses tiigis leidub kogu veemassis vaba lahustunud hapnikku. Sisuliset ilma tagasusmudata aktiivmudaseadmed. Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis. 13. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveepuhastuses tekib sete(muda), mille käitlus, so ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu
Tallinn turistidele TALLINN TURISTIDELE Referaat Lk 2/20 TALLINN TURISTIDELE SISUKORD Tallinn turistidele.................................................................................................... 2 1Tallinna kesklinn................................................................................................... 2 2Rocca al Mare....................................................................................................... 4 3Pirita ja Viimsi....................................................................................................... 5 3.1Tegevused Viimsis.......................................................................................... 5 4Kadriorg................................................................................................................ 6 4.1Olulisemad objektid........................................................................
Seega esineb tiigis mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Kuna vetikate fotosünteesiks on vaja valgust, on tiigi puhastusefekt maksimaalne päeval. Tiigi põhja settiv heljum moodustab settekihi, mis vajab perioodilist eemaldamist. Puhastamine võib toimuda mitmeaastase vahega. Aeroobsetes tiikides leidub kogu veemassis vaba lahustunud hapnikku. Reostuskoormus on madalam kui fakultatiivsetes tiikides. Aeroobseid tiike kasutatakse tavaliselt fakultatiivsete tiikide järel parandamaks puhastatava vee kvaliteeti. Vajadusel võib tiiki anda täiendavat hapnikku vette paigutatud aeraatorite abil. Niisuguseid tiike nimetatakse aereeritavateks. Sisuliselt on niisugused tiigid ilma tagastusmudata aktiivmudaseadmed. Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis alati. Neid tiike kasutatakse rohkelt heljumit sisaldava vee eelpuhastuseks. Reovee puhastamiseks võib kasutada ka pinnast
Mereäärsetest piirkondades sisaldab peale ülalnimetatud gaaside vihmavesi vähesel määral ka lahustunud keedusoola ning suuremate asulate, eriti tööstuskeskuste lähedal väävel- ja väävlishapet, ammoniaaki, väävelvesinikku ja teisi lisandeid, mida atmosfäärivete kasutamisel tuleb silmas pidada. Atmosfäärivee kasutamisel tuleb peale kogumiskoha meeles pidada ka tema kogumistingimusi. [5] 2) pinnaveed veed, mis leiduvad maapinnal jõgede, järvede, tiikide ja nii edasi näol. Pinnavett iseloomustab keskmine või madal sooladesisaldus. Tunduval määral leidub neis aga mehhaanilisi lisandeid, kolloide ja mitmesuguseid lahustunud orgaanilisi aineid. Pinnavetele on iseloomulik ka nende koostise perioodiline muutumine vastavalt aastaajale. Oma koostiselt on pinnaveed akvaariumivee vajalikule 6 koostisele tavaliselt kõige lähedasem
kullesed arenevad ning seetõttu on eelistatud arengukeskkonnaks madalad, kiiremini soojenevad veekogud. Moonde läbinud kullesed - noored mudakonnad - kaevuvad pinnasesse otse veekogu kaldal ning jäävad sinna järgmise kevadeni, alles siis algab nende laialirändamine. Eestis on mudakonn haruldane ning teda võib leida vaid Kagu- ja Lõuna-Eestist. Mudakonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus - tänapäeval on väikeste tiikide tihedus maastikul langenud, hukutavalt mõjuvad ka lumeta karmid talved. Mudakonn on looduskaitse all. Tiigikonn Tiigikonn on väike, kuni 7,5 cm pikkune loomake. Isased on pisut väiksemad kui emased. Välimuselt sarnaneb ta veekonnale - on erkroheline või lausa kollane, mustade laikudega seljal. Teistest rohelistest konnadest on ta eristatav oma väikese kasvu tõttu, kuid kindlamaks tunnuseks on tema valge kõht ning hästi
treeningoludele võrsus kümneid tublisid sportlasi Rakvere staadion avati kõigi raskuste kiuste 29. mail 1930. Staadioni saamise lugu on suurelt osalt ka Rakvere spordiliikumise üldise arengu lugu kõigi ta murede ja rõõmudega /.../ Rahvaaia väljak Kui Rakvere mõis pärast Vabadussõda võõrandati, leppis Rakvere Kalev mõisa uueks valdajaks saanud Rakvere rahvamaja ja haridusseltsiga kokku rajada Rahvaaia tiikide tagusele platsile uus spordiväljak. Väljak valmis kiiresti, juba 1920. aastal. Vaatamata sellele, et normaalse staadioni mõõtu see välja ei andnud (jooksuringi pikkus pisut üle 200 meetri ja jooksuradu kaks, 100 m radu neli), kujunes Rahvaaia väljakust siiski tervenisti kümneks aastaks ülipopulaarne võistluspaik kogu Virumaal, kus suurematel võistlustel loeti publiku hulka mitmetes tuhandetes/.../.
geotermaalveed), basseinides, akvaariumides ning haudemajades. Tiikides on gaasimullihaigust täheldatud vetikate massvohamise korral. Haiguse põhjuseks on vee üleküllastumine gaasidega (peamiselt lämmastik ja hapnik). Haiguslik seisund tekib siis, kui gaaside osarõhk vees muutub väga kiiresti ja kala organism ei suuda sellega kohaneda ning veres sisalduvad gaasid tungivad mullidena ümbritsevatesse kudedesse. Gaaside osarõhu kiire muutus tekib tiikide ja basseinide veega täitmisel survepumpa dega või gaasidega küllastatud vee temperatuuri kiirel tõusmisel. Vastsetel moodus tuvad gaasimullid eelkõige suuõõnes, vanematel kaladel sooltorus, kehaõõnes, lõpustel, uimedel, lihastes, veresoontes ja naha all. Ujupõis (sagedamini lõhelaste noorjärkudel) võib mahult mitmeid kordi suureneda ja teised siseorganid kokku suruda. Kalad muutuvad rahutuks ja ujuvad kiirete
seas meistrid Euroopast ja Kesk-Aasiast. Peaarhitekt oli Ustad Isa (Ustad Ahmad) Lahore'ist. Nime Taj Mahal algupära pole selge. Dzahani valitsemise aegsed õukonnaajalood nimetavad seda lihtsalt Mumtaz Mahali hauaks (rauza). Üldiselt arvatakse, et Taj Mahal 'kroonpalee' või 'palee kroon' on lühendkuju Mumtaz Mahali nimest. 72 m kõrgune ehitis tundub ebamaine. Keskmine suur kuppel ning seitse väiksemat selle ümber peegeldavad naiselikku harmooniat, mida täiendavad hoonet ümbritsevad tiikide ja ojadega Pärsia aiad.Taj Mahal on silmapaistvaim näide 16. ja 17. sajandi indo-islamistlikust arhitektuurist. Taj Mahali ehitamisel kasutati materjale kogu Indiast ja Aasiast. Ehitusmaterjalide veoks kasutati üle 1000 elevandi. Valge marmor toodi Rajasthanist, jaspis Pandzabist ning nefriit ja mäekristall Hiinast. Türkiis oli pärit Tiibetist, lasuriit Afganistanist, safiir Sri Lankalt ja karneool Araabiast. Kokku inkrusteeriti valgesse marmorisse 28 tüüpi vääris- ja poolvääriskive
Teine Pliniuse villa - Villa Tusci -, mis asus Umbrias, Apenniinide jalamil, oli mõeldud rohkem suvilana. Maastik oli siin nagu amfiteater, mäenõlvad terrasseeritud viinamarjaistandusteks, vaade avatud tasandikule ja selle õitsvatele aasadele. Selle villa aed koosnes terrassidest. Keskmisel neist leidub mitmeid pukspuust pügatud loomakujusid ja muid vigureid, mida topiaariumideks (ingl topiary) kutsutakse. Siin on ka palju vett purskkaevude, kanalite ja tiikide näol (Hellström 1997). Villades eristatakse sageli erinevaid osasid: Villa urbana - üliku ilmaliku elu mugavused ühendatud maa veetlusega. Põhiliselt elamuruumid - söögitoad, magamistoad, raamatukogu, vanni- ja suplustoad, veinikelder, laoruumid, aiad. Tablinumi (söögitoa) ja aia vahel asus peristüül, ümbritsetuna kahest küljest teiste ruumidega; suuremais elamuis oli kaks aatriumi ja peristüüli. Leidus ka kahekorruselisi villasid
ei anna toidule mingit kõrvalmaitset, aga samuti lusikad, kulbid, kapad jne. On teada, et lepapuust valmistati ka mesitarude osi. Toiduvaestel aegadel segati leivataignasse peenestatud lepakäbisid, et leiba ikka rohkem saaks. Rahvasuus on lepa isasurbade küllust seostatud hea leivavilja aastaga, kui lepad kandsid palju käbisid, arvati tulevat nälja-aasta. Halli leppa võiks kasutada julgemalt haljastuses, eriti veekogude kaldaaladel, tiikide kallastel, sellest võib rajada ka regulaarselt pügatava heki. Hea pinnaseparandajana sobib haljastusse eeskätt toitainevaestel muldadel. Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi? Tooge näiteid. Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: 1. hügrofüüdid kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, sookaskt, mitmed pajuliigid. 2
Kõik need on aeglase vooluga, kus voolukiirus ei ületa enamasti 1 m/s. Millised kalaliigid on Eestile iseloomulikud? Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest jatursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv.
Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha,
Ennetav tõrje · Elu mitmekesisuse säilitamine ja soodustamine · Kahjustajate arvukuse piiramine taimekasvatuslike võtetega · Taimekahjustajate seire Elu mitmekesisuse säilitamine ja soodustamine Põllumajanduskoosluste bioloogiline mitmekesisus sõltub majandamisviisist ning maastiku struktuurist Looduslikud kooslused on bioloogiliselt mitmekesisemad kui põllumajanduskooslused Põldude suuruse piiramine. Hekkide, metsatukkade, tiikide säilitamine ja rajamine - luuakse elu ja pesitsuspaiku lindudele, siilidele, karihiirtele, ämblikele jt putukatest toitujateleViik Luuakse ja hoitakse alles elupaigad taimekahjustajate looduslikele vaenlastele sh antagonistlikele mikroorganismidele, konkurentidele, lülijalgsetest parasitoididele ja röövtoidulistele organismidele. Tolmeldajatel toidubaas, sel ajal kui kultuurtaimed ei õitse
gynomane CAREX – PEREKOND TARN • Eestis kasvab neid 69 Carex limosa liiki mudatarn • Tarna leht moodustub lehelabast ja -tupest. Lehetupe üleminekukohas lehelabaks asub väike kilejas keeleke. Tarna õied moodustavad pähiku. • Enamik tarnu, kuid mitte nad kõik, kasvab märgaladel, eriti paduratel, soodes ja carex rabades, tiikide ja cepitosa vooluveekogude mätasta kallastel ning isegi rn kraavides, kus nad sageli moodustavad taimestiku põhiosa. DESCHAMPSIA CAESPITOSA - LUHT- KASTEVARS • Levikult Eestis sage liik, kasvab sooniitudel, niisketel karjamaadel, teeäärtel, raiesmikel. Kasvukohal moodustab väga tihedaid ja suuri mättaid. Kõrreliste sugukonnast, mitmeaastane. Taime kõrgus 30 kuni 100 cm. Lehed lamedad, sügavavaolised, väga karedate roodudega. Keeleke kuni 8 mm
Saarte uuringud: liigirikkus oleneb ka saare kaugusest lähimast mandrist / saarestikust ja saare vanusest.Mida mitmekesisem maastik, seda suurem liigirikkus. Rohkem (mikro)elupaiku, mikrokliima suurem varieeruvus, varje- ja pesitsuspaikade rohkus. Liike on rohkem seal, kus on aset leidnud juhuslikke liikide invasioone. Liike on harilikult rohkem heades keskkonnaoludes kui ekstreemsetes tingimustes. Nt kuumaveeallikad ja külma veega allikad võrrelduna tavatemperatuuril tiikide ja ojadega. Põhjapoolkeral liigirikkus suureneb suunal põhjast lõunasse (laiuskraadiline gradient). Reegline liigirikkus suureneb, kui aastaajalised / sesoonsed ilmastiku erinevused vähenevad. 1. Mitmekesisuse tüübid ja indeksid, nende kasutamine. α – mitmekesisus on kooslusesisene mitmekesisus (lokaalne mõõde); β – mitmekesisust määratletakse kirjanduses erinevalt; γ – mitmekesisus on piirkonna kogu mitmekesisus (nt liikide arv regioonis, piirkondlik liigirikkus)
Jõgede toitelisus määratakse peam. kolme näitaja alusel: N, P, ja lahustunud org. aine. 3.Siseveekogude kalavarud Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Kalastiku levik sõltuvalt vooluveekogu veerikkusest ja vooluhulgast: *Liigid, kes esinevad püsivalt ainult keskmistes ja suuremates jõgedes: Harjus, säinas, teib, roosärg, tippviidikas, latikas, koger, rünt, hink, kiisk.
kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks. Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõlpsasti inimestega ning inimesed temaga. Kinnipüütuna võib ta küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse
Looduslike vete mikroorganismide arv ja liigiline koostis on väga kõikuv. Põhjaveed. Põhjavee mikrofloora arvukus ja liigiline koostis sõltub peamiselt vettkandva kihi sügavusest ning tema saastumise kaitstusest. Mida kõrgematest kihtidest on vesi, seda mikroobide rikkam ta on.( võib esineda ka haigustekitavaid liike) Pinnaveed. Pinnaveed on lahtiste veekogude (jõgede, järvede, veehoidlate, tiikide jne.)veed. Lahtiste veekogude veed erinevad üksteisest suuresti mikrofloora liigilise koostise poolest, mis sõltub vee keemilisest koostisest, veekogu kasutamise iseloomust, kaldaäärsete piirkondade asustatavusest, aastaajast, meteroloogilistest tingimustest jt. teguritest. Jõe vesi. Kui vesi on läbinud suuri asustatud punkte või tööstusettevõtetega piirnevaid alasid, võib ta sisaldada sadu tuhandeid kuni miljoneid baktereid 1ml-s. Märkimisväärselt kasvab mikroobide arv lahtistes
Lase mu rahvas minna ja mind kõrbes teenida! Aga vaata, sa ei ole senini kuulda võtnud. Seepärast ütleb Issand nõnda: Sellest sa tunned, et mina olen Issand: vaata, ma löön kepiga, mis mul käes on, jõe vett, ja see muutub vereks. Kalad jões surevad ja jõgi hakkab haisema, nõnda et egiptlased jõest vett juues tunnevad tülgastust." Ja Issand ütles Moosesele: ,,Ütle Aaronile: Võta oma kepp ja siruta käsi egiptlaste vete kohale, nende jõgede, kanalite, tiikide ja kõigi veekogude kohale, et need muutuksid vereks. Siis on kogu Egiptusemaal veri, niihästi puu- kui kiviastjais." Ja Mooses ja Aaron tegid nõnda, nagu Issand oli käskinud. Ta tõstis kepi üles ning lõi Niiluse jõe vett vaarao ja ta sulaste silma ees, ja kõik vesi jões muutus vereks. Ja kalad jões surid, jõgi haises ja egiptlased ei saanud jõest vett juua; ja veri oli kogu Egiptusemaal. Aga Egiptuse võlurid tegid oma salakunstidega sedasama
mehed, kes olid ületanud Pratzeni kõrgendiku ja sattunud rinde keskosas kahe väe vahele, kaarega rünnakule sealsete liitlaste tagalasse. Liitlaste vasaku tiiva väed olid nüüd tagalast Soulti ja eespoolt Davout`i haardes, kuid võit ei olnud siiski veel kerge tulema. Lõplik edu tuleb kanda kahtlemata Prantsuse veteranide taktikaliste oskuste ja selge üleoleku arvele. Liitlased põgenesid üle selja taga olevate jäätunud tiikide, osa neist vajus läbi ja kaotas elu uppudes. Teisel tiival ei saatnud edu ka vene väejuhti Pjotr Bagrationit, ta loobus edaspidisest rünnakust ja asus taganema. Baltisakslasest jalaväekindral krahv Friedrich von Buxhoeveden pidi lahingus juhatama Vene-Austria vägede vasakut tiiba, kuid oli lahingu ajal purjus, mis aitas Napoleonil lihtsamini võita. Pressburgi rahu- 26.dets 1805 sõlmiti Pr. esimese keisririigi ja Austria keisririigi vahel
Kiiresti laguneva ning suure toitainesisaldusega lehevarise ja õhulämmastiku sidumise võime tõttu mulda parandav puuliik. Kõrgus hrl. 1520 m, iga kuni 5060 aastat. · Lehed ovaalsed, elliptilised või munajad, teritunud tipuga, kahelsaagjad, pealt tumerohelised, alt hallid väga lühikeste karvadega (incana tähendab tõlkes halli), 4...10 cm pikad, 4...7 cm laiad. · Halli leppa võiks kasutada julgemalt haljastuses, eriti veekogude kaldaaladel, tiikide kallastel, sellest võib rajada ka regulaarselt pügatava heki. Hea pinnaseparandajana sobib haljastusse eeskätt toitainevaestel muldadel. Alnus glutinosa levinud kogu Euroopas ja Edela-Aasias. Sanglepikuid esineb rohkem Ida- ja Edela-Eestis, ka Hiiumaal ja kohati Põhja-eesti rannikualadel. Sobilikes kasvukohtades kasutatakse ka haljastuses. Väga väärtusliku, vees mittemädaneva puiduga puuliik.
Bioloogilised protsessid jagatakse aeroobseteks ja anaeroobseteks olenevalt sellest, kas keskkonnas on vaba hapnik või mitte. Lisaks jagatakse protsessid tehniliselt teostuselt kahte rühma: aktiivmudaprotsessideks ja biokileprotsessideks. Esimeses on mikroobid vees vabalt ujuvas olekus. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale. Biotiigid jagatakse kolme rühma: - fakultatiivsed; - aeroobsed; - anaeroobsed. Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis alati. Neid tiike kasutatakse rohkelt heljumit sisaldava vee eelpuhastuseks. ANAEROOBNE PROTSESS: Siin puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad paljunemiseks ja elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub lisaks biomassile süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4). Metaani võib kasutada energia tootmiseks. Anaeroobsel lagunemisel on elektroni vastuvõtjaks
oma peast suuremaid saakloomi. Nastik sööb ainult elussaaki. Noored nastikud söövad kulleseid, vihmausse ja väikesi kalu. Nastikud püüavad aktiivselt saaki hommikuti ja õhtuti, kasutates keelt ja ka Jacobsoni elundit.Saaklooma tunnevad nad ära põhiliselt liigutuste järgi. n ta levinud rohkem Lõuna- ja Lääne-Eestis, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni. Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid, nagu näiteks rästiknastik ja veenastik. Veekogu lähedus on vajalik eriti noortele nastikutele. 61 Tihti elab ta aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Mägedes võivad nastikud elada kuni 2300 meetri kõrgusel. Nastikud varjuvad puujuurte
tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks. Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõlpsasti inimestega ning inimesed temaga. Kinnipüütuna võib ta küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse
c. Pidamine: Karpkala võimalik nii ekstensiivne kui intensiivne. Vikerforell ainult intensiivne 2 KALAKASVATUSE ERIALA d. Töötlemine ja turustamine: Karpkala odav, raskesti töödeldav, turustatakse elusalt. Vikerforell kallis, kergelt töödeldav, turustatakse fileena, soola- ja suitsukalana, pakendatult. 9. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul. a. Tiigid: loodusliku põhja ja mullast (kruusast, liivast) tammidega veest tühjendatavad rajatised. Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatatakse ühesuvisteks on väiksemad ja madalamad (1-2ha, 0,5m), kasvutiigid suuremad (5-25ha) ja sügavamad (1- 2m). Kasutatakse ka eraldi sugukalatiike, mis on vahepealse suurusega. Talvitustiigid on
). Viljakandvus algab seemnetekkelistel puudel 8.....10 eluaastal, võrsetekkelistel veelgi varem. Õitseb meil harilikult sanglepast nädal kuni paar varem. Seemneid aitab levitada tuul, neid kas lennutades või mööda lund ja jääd lükates ning samuti kevadine sulavesi. Tühjad emasurvad jäävad mõneks ajaks veel puudele. Puude kasv on kiire esimesel 15 eluaastal, hakates seejärel selgelt aeglustuma. Halli leppa võiks kasutada julgemalt haljastuses, eriti veekogude kaldaaladel, tiikide kallastel, sellest võib rajada ka regulaarselt pügatava heki. Hea pinnaseparandajana sobib haljastusse eeskätt toitainevaestel muldadel. 28. Perekond valgepöök ja harilik valgepöök Harilik valgepöök (Carpinus betulus L.) Betulus kasetaoline. Kuni 20 (25) m kõrgune ja eriti üksikpuuna kasvades jämedatüveline ümaravõraline puu kasvab Lõuna- ja Kesk- Euroopas, samuti Kaukaasias, tõustes mägedes kuni 800 m kõrguseni üle merepinna, areaali
Pinnakate on tekkinud kivimite murenemisel ja murendi ümberpaigutamisel geoloogiliste, keemiliste, biogeensete jm. tegurite toimel. Pinnasevesi maapinnalähedastes setteis, kivimites või turbas vettpidaval kihil lasuv surveta, harvemini surveline põhjavesi. Selle pealispind on haril. 025 m sügavuses. Eestis on pinnasevee looduslik mineralisatsioon alla 0,5 g/l, reostumise korral kuni 2 g/l. Pinnavesi maapinnanõgudes ja -lohkudes olev vesi. Alatine p. esineb järvede, tiikide, jõgede või ojadena, ajutine p. koguneb sademe- ja lumesulamisveena mullapinnale ja mulla pindmisse kihti ning põhjustab seal ülagleistumist. Pinnavorm reljeefivorm, pms. geoloogiliste sise- ja välisjõudude toimel maapinnal või merepõhjas tekkinud kõrgend, süvend või tasand. Eesti pinnavormide tavapärane suurusjaotus on pisi- (suhteline kõrgus või sügavus alla 2 m), väike- (210 m), kesk- (1025 m), suur- (2550 m) ja hiidvormid (üle 50m).
24 raviks.Värskeid lepalehti kasutati kambripõrandal kirbutõrjeks. Lepakoor oli asendamatu materjal karjapoistele, millest sai valmistada nii vilepilli, maasikakorvi kui ka tohupasuna, pehmest lepapuidust sai noaga kergesti vesta mänguloomi ja lihtsamaid tarbeesemeid Halli leppa võiks kasutada julgemalt haljastuses, eriti veekogude kaldaaladel, tiikide kallastel, sellest võib rajada ka regulaarselt pügatava heki. Hea pinnaseparandajana sobib haljastusse eeskätt toitainevaestel muldadel. Sanglepp e. must lepp (Alnus glutinosa (L.) Gaertn.) [glutinósa] Glutino kokku liimima, viitab kleepjatele võrsetele ja lehtedele. Meie kodumaine ja harilik puuliik, kasvades suure, kuni 35 m kõrguse puuna liikuva põhjaveega lodualadel. Üldareaal ulatub
või pidurdusseadme rikke korral. 30) Mida kasutaksime mudastunud ja täiskasvanud veehoidla puhastamiseks. Kirjeldage lühidalt seadmeid (ehitus ja omadused). Materjalide hüdraulilist kaevandamist ja transportimist kasutatakse ehitustöödel mullatöödel (jõgede ja järvede süvendamine, puhastamine mudast, liiva kaevandamine, pinnastammide rajamine. Ka Eestis on see kasutusele võetud peale sadamate rajamise ja laevateede süvendamise just väikejärvede ja tiikide puhastamisel objektidel kuhu ekskavaatoriga ei ulata või mida ei saa kuivaks lasta. Ehitusmaterjalide (kruus, liiv) kaevandamisel on nende meetodite eeliseks võrreldes ekskavaatoriga kaevamisel võimalus pesta töödeldavast materjalist välja savi, tolmu ja huumuse osakesed ehk rikastada ja sorteerida seda. Tavaliselt paljude karjääride looduslik lasund ei vasta ehitusliiva ja kruusa nõuetele (vajavad sõelumist ja pesemist).
saadav vaid pikasuistele tolmeldajatele 3-5 päeva jooksul. Õitseb juunis ja juulis. Viljaks on kolmetahuline kupar, esineb puist- ja vesilevi. Seeme võib ujuda üle aasta, enne kui idaneb. Paljuneb risoomiga ja seemnetega. Kasutamine: kuivatatud õitest saadi äädika abil kollast värvainet. Risoomi kasutati naha parkimisel, kuna sisaldab tanniine. Risoomist saab koos rauasooladega tinti ja musta värvi. Taim sobib istutamiseks dekoratiivtaimena tiikide ja basseinide äärde. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Raiestikel erineb liigiline koosseis vähe, valdavad tarnad ja kõrrelised. Metsauuenemine toimub põhiliselt sookasega. Levik. Rohkem Lääne-, Edela- ja Kesk-Eestis. Tähtsamad taimekooslused: madalsoo-kaasik, madalsoo-männik ja madalsoo-kuusik. KAITSTAVAD TAIMELIIGID MADALSOOS I kategooria: püsiksannikas
5. Veest välja peavad paarilised tulema alati koos. 6. Lapsed peavad alluma vetelpääste korraldustele. 7. Vähemalt üks kasvataja peab olema lastega vees ja üks kaldal. 8. Ei mingit tegevust öösel vees ega vee ääres. UJUMISKOOL 1. Harjutatakse 2. Lõdvestutakse 3. Hõljutakse 4. Libistatakse 5. Sukeldutakse 6. Ujutakse "koera" 7. Hüpatakse 1. HARJUTATAKSE Ujumisoskus on tuhandete järvede ja kümnete tuhandete tiikide, jõgede ja ranniku- äärsel maal lausa eluliselt tähtis. See on rahva oskus, hea harrastus ja liikumismoodus. Ravivõimlemise, ujumisõpetuse ja elupäästmise õpetajad Eevaliisa Riski ja Jaana Ratamaa on koostanud ujumisõpetuse 10-osalise kirjaliku kursuse, kus käsitletakse olulisemat ujumise õpetamisel. 1. Enne ujuma õppimist tuleb sul usaldada vett, osata lõdvestuda. Jookse ja käi eri sügavusega vees. Liiguta käsi erinevates asendites. Tunneta vee takistust. 2
perioodideks. Mida mitmekesisem on vee elustik, seda suuremaid reostuskoormuseid suudab see taluda. Et sellist isepuhastumist soodustada, on oluline reostusallikate (põllud) ja veekogude vahel jätta puhvertsoonid -- mets, võsa. Kuivenduskraavid, eriti kun need on sirged ja hästi puhastatud, on reostavatele toitainetele kiireteks transporditeedeks suurematesse veekogudesse ja kiirendavad veekogude eutrofeerumist. Kui vesi voolab läbi käänulise jõe, läbi paljude väiksete järvede ja tiikide, siis on isepuhastumise võime suurim. Põllumajandusega kaasnev ``kraavitamine'' on veekogude seisukohalt väga ebasoovitav ja märk primitiivsest asjaajamisest. 162. Veekogude saasteallikad, saasteainete üldine iseloomustus Veekogu saasteallikaid võib kujutleda kolme üksteise sees paikneva ringina. Sisemise ringi moodustavad nn. otselasud: saastaja asub kaldal või veekogu pinnal (näiteks veesõiduk). Teise, suuremasse ringi kuuluvad veekogu valglal paiknevad saasteallikad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
