Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 krooni, käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1. Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis)Jaak Sirkel (klassi priimus , isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis oma ladusast jutust kergelt piinlikkust, samas nautis seda, Hilda Sirkel ...
Tegelikult ei mõtle me sellele üldse aga, mis juhtuks siis kui kõik meie niidud ära kaoksid. Olen kindel, et siis oleks kõigil elu halvem, sest talupidajad peavad karjatama loomi ja söötma neid ja just niidult leiavadki loomad endale toidu aga probleem oleks ka siis selles, et inimesed ei saaks enam käia vaiksetel lagedatel aladel puhkamas, värsket õhku hingamas. Kasutatud kirjandus Raamatud: 1. Loodusõpetus 6. Klassile I osa Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo, Tiia kuresoo Interneti leheküljed: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Niit 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kahelehine_k%C3%A4okeel 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Puisniit#Ajalugu 4. http://www.keskkonnaamet.ee/lk100/index.php?id=11360 5. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CRECRE2.htm
Mõned inimeste kirjutatud kogemused Kyäni toodetega Kõigepealt kui ma kuulsin Kyäni looduspuhastest toodetest, hakkasin neid põhjalikult uurima. Toodete kasulikkus/ vajalikkus inimesele oli muljetavaldav kogu oma pere, samuti oma vanemad, vanavanemad, venna pere kohe panin kõik tarbima. Tulemused olid hämmastavad! Kuigi ma teadsin, et need tooted on eluliselt vajalikud ma siiski ei uskunud, et efekt nii kiire ja tuntav on. Minu südamehaige vanaema (alguses ainult Sunrise ja BodyFX, juuni kuust lisandus Sunset) teatas mingi kuu aja pärast juba, et saab tunduvalt kiiremini ja pikema maa käia. Kui tal alguse poole hakkaski veel süda paar korda haiget tegema kui omale toimetades liiga tegi, siis kohe Noni ekstrakti (BodyFX) võttes kadusid valud. Vanatädi teatas peale kuu aega Sunrise tarbimist, et tal ei ole silmis enam ,,liiva" tal oli kogu aeg selline tunne, et silmad liivapuru täis. Ta oli viimased paarkümmend aastat selle kä...
kaugel. Teda huvitas tehnika, luges hardunult Noore tehniku käsiraamatut ja muud selletaolist kirjandust ja püüdis ehitada raadiot, millest küll suurt välja ei tulnud, peamiselt koduste olude kitsuse tõttu. Vaimsem harrastus oli markide kogumine, mille juurde on ta viimastel aastatel tagasi tulnud. Perekond 7 Jaan Kaplinski on abielus 1969. aastast Tiia Toometiga, kes on kirjanik ja oli 1994-2007 Tartu Mänguasjamuuseumi direktor. Esimesest abielust Küllike Kaplinskiga on tal tütar Maarja Kaplinski (s. 1964). Jaanil ja Tiial on pojad Ott-Siim Toomet (s. 1970), Lauris Kaplinski (s. 1971) ja Lemmit Kaplinski (s. 1980) ja tütar Elo-Mall Toomet (s. 1981). Ott-Siim on füüsika ja majandusteaduse magister ning kaitses 2006 majandusdoktori kraadi Aarhusi ülikoolis Taanis. Ta töötab vaheldumisi Aarhusi ja Tartu Ülikoolis
5. Uusi ilminguid Poeesia ja filosoofia (Põldmäe, Valton), Nonsenssmuinasjutt(Maran, Reinla) TAASISESEISVUNUD EESTI JUHTIVAID AUTOREID VÄIKELASTEKIRJANDUSES Aino Pervik- ,,Tirilinna lood" Lehte Hainsalu- ,,Suur vend Mati ja väike õde Kati" Henno Käo- ,,Napakad jutud", ,,Kui mind üldse olemas ei oleks" Edgar Valter- ,,Pokuraamat", ,,Kuidas õppida vaatama" Leelo Tungal- ,,Jõuluvana, kes kartis lapsi", ,,Tragi tüdruk Kata" Tiia Toomet- ,,Suur karuraamat", ,,Kaur, kõige noorem vanem vend" Aidi Vallik- ,,Unekoer", ,,Koletise lugu" UUSI AUTOREID KAASAEGSES VÄIKELASTEKIRJANDUSES Heiki Vilep- ,,Kapiukse kollid" Kätlin Vainola- ,,Kelli- peaaegu haldjas" Ketlin Priilinn- ,,Lugusid koertest", ,,Evelini lood" Jaanus Vaiksoo- ,,Soovaimu lood" Ilmar Tomusk- ,,Tere, Volli!", ,,Pöörane puhkus Parakatkus" Kristiina Kass- ,,Samueli võlupadi", ,,Petra lood"
Artikli refereering “ Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma? „ Lugesime läbi artiklit “ Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma? „ Eesti Kultuurilehest „Sirp“. See artikel annab meile mõistmine, miks on vaja meile noortekirjandus ja miks ta peab meelde jäätma. Noortekirjandus valmistab noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega. Esimesed sõnad raamatutest jutustab Ilona Martson (kirjutas Olga Uvarova) Ilona Martson, Tähekese peatoimetaja ütles, et praegu mäletatakse Aino Perviku Paula-sarja, Wimbergi sõnu Buratino-lauludele, Andrus Kiviräha „Limpat ja mereröövleid”, „Leiutajateküla Lottet” ja „Kakat ja kevadet” ning Kristiina Kassi „Petra lugusid” ja „Samueli võlupatja”. Ilona Martson jutustab, et koolist jäävad kindlasti meelde aabitsad ja muidugi ei saa unus...
KEILA KOOLI ÕHTU- JA KAUGÕPPE OSAKOND KLASS 12C Garmen Grünberg Raimond Valgre Referaat Juhendaja: Tiia Peenmaa Keila 2010 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Sisukord Sisukord Elulugu......................................................
oskused. 6 2.2. Jooniste vormistamine Järgnev joonis on autori sugupuud kajastav. Kõik perekonnaliikmed on tähistatud erineva kujundina. Vanemad ja lapsed on ühendatud omavahel joontega. Traditsioonilises perekonnas on seitse liiget. 7 Aare Tiia Toraj Sigrid Robert Urmas Diljara Joonis 1. Sigrid Piiri sugupuu (autori koostatud). Kirjalike tööde vormistamise juures on eriti oluline, et ükski peatükk ei algaks ega
Mikumärdi talu õu. Majast tuleb Mimm Soekarask (Maimu Pajusaar), istub laua äärde einetama. Tuleb tema tütar Silvia (Merike Tatsi), paneb käteräti aiale kuivama. Mimm muretseb kehva majandusliku olukorra pärast. majast tuleb Mikumärdi teenija Maie (Eha Kard), tühi kandik käes, hakkab lauda koristama, räägib Mimmile ja Silviale peremehe linnas käimisest üle hoovi tuleb aluspükstes, kaabu silmini Juhan (Elmar Trink), ümbrusele tähelepanu pööramata, ronib lakka magama. Maie räägib maailma asjadest Mimmile ja Silviale, kes teda narritavad. solvunud Maie tormab minema, Mimm ja Silvia naeravad jalgrattal saabub talumajanduse nõuandja Aadam Seeliohw (Jaak Hein), tutvumine Mimmi ja Silviaga, teenija Emsi (Juta Tints) viib laualt nõud ära. Mimm huvitub talumajanduses. Lahkuvad koos Mikumärdile tuleb pops Jüri Tomusk (Arvi Hallik), vaatab lahkuvale seltskonnale järele, läheb kempsu õuele ilmub Mikumärdi peremees Jaak Jooram (Peeter Kard), pea rät...
kasutada ega tea erinevaid uurimismeetoteid, siis on võimatu teha teaduslikku tööd ja olla psühholoog. Iga psühholoogiasse puutuv fakt või teadmine saadakse mingit meetodit kasutades. Põhilised psühholoogia uurimismeetodid on vaatlus, seostesuuringud ja eksperiment. Hea raamat nendega tutvust tegemiseks on ,,Psühholoogia Uurimismeetodid" ja mille autoriks on David G. Elmes, Barry H. Kantowitz ja eesti keelde tõlkinud meie enda Tartu Ülikooli psühholoogia inimesed Tiia Laak, Marika Rauk, Karin Täht. Kõik psühholoogid peavad omama uurimisoskust ja olema tuttavad erinevate uurimismeetotidega, et saavutada parimad tulemused enda töödes. Psühholoogia valdkonnas edukas töötamine eeldab mitte üksnes faktide tundumist, vaid ka kriitilist mõtlemist ja arutlusoskust, mis on vajalik selleks, et osata kasutada psühholoogia meetoteid ja osata kriitiliselt lugeda psühholoogia originaaltekste(Allik, 2013).
2 Juhin siinkohal tähelepanu Klassikaraadiole, mille programmi täidab septembris suuresti Sostakovitsi muusika kahe suurema saatesarjaga: ühes (kolmapäeviti kell 19) antakse eetrisse kõik 15 autori sümfooniat eri esitustes ning teine kannab pealkirja "Dmitri Sostakovits 100. Elu muusikas" (pühapäeviti kell 9.05 ja teisipäeviti 16.05). Esimest kommenteerib ning teise autoriks on muusikateadlane Tiia Järg, meie tunnustatud Sostakovitsi ekspert. Eesti publikule ei ole see helilooja, "sümfonismi viimane mohikaanlane", kindlasti mitte tundmatu suurus, ent avastamisrõõmu pakuvad interpretatsioonid lõpmatuseni. Vanemuise sümfoonikute hooaja avakontserdile tõi täismaja publikut rõõm kohtuda populaarse Griegi Klaverikontserdiga Peep Lassmanni esituses, ergas huvi värske peadirigendi ja teatri muusikajuhi Toomas Vavilovi vastu ja kindlasti soov nautida
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
Tallinna 21.Kool ROBOTITE EETILISED KÜSIMUSED Referaat Koostaja: Kristian Kajak Juhendaja: Tiia Tänav Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................3 Esimene eetiline küsimus..............................................................................................................4 Teine eetiline küsimus.........................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE2 Kaubarühma analüüs Referaat Juhendaja: Tiia Kirss Tallinn 2014 Contents 1.Tarbekaup.................................................................................... 3 1.1Voodipesu..............................................................................3 1.1.1Tekk natuur 220x200cm100%Co Lammas.......................3 1.1.2Delux - Tekk 220 x 200 cm...............................................3 1.1.3Krenholm - Tekikott 150 x 210 cm, satiin.........................5 2.Toidukaup..................................
Rootsi laenud - 19. Dialektismid – murdesõnad Käätse- püksid Kartsas – redel Maarikana – lepatriinu Kärmis – kärbes Elupealuuk – lakaluuk PEAKS SIIA VEEL SÕNU OTSIMA 20. Autor-sõna Ma lisan need homme jõudsin selle väga hilja valmis 21. Uudissõnad Uudissõnad ehk neologismid ??????? 22. Sõna-tähendus Mis siin oli ei mäleta 23. 5+5 slängisõna koos tähendusega seeneke/Benji- Tiia Penjam pahnott/juustukas- hais lol- laughing out loud ehk valjult naerdes, saab öelda peaaegu igas kontekstis taun- loll inimene ülikõva- ülilahe /vinge EI TULE ROHKEM MEELDE, LISA JUURDE :)
õppeainete tagasiside, Millal ja kus see toimud, Mis juhtud kui õppeained jätta hindamata, ÕISi ankeedi täitmine, Patsiendi tagasiside ja tulemused. Täiskasvanutel üliõpilastel on oluline tekitada rauolutunne, mis tooks kaasa nii sisemise kui ka välimise motivatsiooni kasvu. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. https://ru.wikipedia.org/wiki/Обратная_связь 2. Õppimine ja õpetamine avatud ülikoolis. Larissa Jõgi, Tiia Ristolainen. Tartu Ülikooli kirjastus. Hindamisvõimalusi õppeprotsessis. 3. http://www.ut.ee/et/6358 4. http://www.inspiratsioon.ee/kuidas-anda-tagasisidet/ 5. http://ois.tlu.ee/help/ois/help_et/ois_juhend/juhend_tagasiside_oppejoud.pdf 6. http://ois.tlu.ee/help/ois/help_et/ois_juhend/juhend_tagasiside_byroo.pdf 7. https://wiki.ut.ee/pages/viewpage.action;jsessionid=5B580C389E7E97A55CD432A0F323 BCC8?pageId=15108295 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Tagasiside 9
1946.aastast professor. q Ernesaksa tuntuimad õpilased : Eri Klas Ira Trilljärv Jüri Variste Raivo Laikre Artur Vahter Valdar Viires Kuno Areng Uno Järvela Olev Oja Laine Karindi Tiia Loitme Silvia Mellik Harald Uibo Alo Ritsing Harald Siiak Ernesaks koos oma õpilastega Oru tänava kodus 1989.a . Perekond q Vanemad Kustav ja Johanna Ernesaks q Vennad v Oswald ErnesaksNõukogude okupatsiooni eest 1944. aastal põgenenud, hiljem USAs elanud pangandustegelane.
REKLAAMIEFEKTIIVSUS JA SELLE MÕÕTMINE Referaat SISUKORD 1 Reklaamiefektiivsus ja selle mõõtmine.......................................................................2 1.1 Turunduskampaania edukus................................................................................. 2 1.2 Efektiivsus vs kreatiivsus..................................................................................... 2 1.3 Ideaalne kampaania on ühtaegu nii loov kui efektiivne....................................... 3 1.4 Reklaami märgatavuse mõju uuringutest............................................................. 3 1.5 Reklaami efektiivsuse mõõtmine......................................................................... 6 1.6 Reklaamiefektiivsuse uurimist mõjutavad asjaolud............................................. 6 1.7 Reklaami efektiivsuse hindamine.......................
Käitumispsühh-Tiia Tulviste William Stern esimene arengupsühholoog (1871-1938) G.Stanley Hall (1846-1924) Arengupsühholoogia uurib vanusega seotud muutusi (käitumine, tunnetusprotsess, inimsuhted) küsimus on koi sour on roll pärilikkuses või siis kasvamis keskonnas muutuv areng. Mõlemad tegurid on olulised ntks geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes, aga varane keskonna stimulatsioon mõjutab aju arengut. (mõjutavad vastastikku) Oleneb nemeses, et qui väga ta sõltub keskkonnast (kui hundlik on ta halvadele oludele) või vastupidi, kus kasvanud soodsatest oludes, aga see ei hakka külge. (bioloogiline kui tundlik on inaimene). Teismeea alguses vibe tekkie depressioon ja üldiselt ka kaob afjaag aga ei pruugi. -George Butterworth ja Margret Harris (2002) Arengupsühholoogia alused [email protected] - kodutööd Rakendusvõimalused-mõjutab laste kasvatamist kodus ja õpetamist kools vanemate ja õpeta...
14) Lea Koppel, Ülle Liiber, Ene Saar. GEO 1. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium, 2008. 15) Lea Koppel, Ülle Liiber, Ene Saar. GEO 2. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium, 2010. 16) Lea Koppel, Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa. GEO 3. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium 2011. Atlased 17) Maailmaatlas. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, 2003, 2005. 18) Uus maailma atlas. Jana Seta, 2010. 19) Eesti atlas. AS BIT, TÜGI, 2007. Lisamaterjalid 20) Helle-Mai Pedastsaar, Tiia Pedastsaar. Geograafia mõisted 7.- 9. klassile. Eesti-vene- eesti sõnastik. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. 21) Lea Koppel. Põhikooli lõpetajale geograafia eksamist. Argo, 2008. 22) Õpilase geograafiasõnastik. Koostanud Liisa-Kai Pihlak. Koolibri, 2002. Kus said?
Lähte Ühisgümnaasium ERINEVAD SÜNNITUSVIISID, ABI JA KOMBESTIK Referaat Autor: Mardo Kööp Juhendaja: Elve Kaldoja Lähte 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Olen Mardo Kööp ja teen referaadi teemal ,,ERINEVAD SÜNNITUSVIISID, ABI JA KOMBESTIK". Tänapäeval on enamik rasedustest planeeritud ja lapsed sünnivad oodatuna.Lapse sünnitamisele eelneb sageli õppimine ja tööalane karjäär. Selle keti viimastele lülidele - rasedusele ja sünnitusele pannakse suuri lootusi. Rasedus võib naise psühhikas põhjustada vastukäivaid tundeid. Naine kohaneb ja küpseb emarolli täitmiseks kogu raseduse aja. Loote liigutuste tundmine 18.-20. nädalal tugevdab naisel tunnet, et loode on eriline olevus, ja just sellest alates muutub loode ema tunnetes tulevaseks lapseks, kellega kooselu on mõtetes valdav. Tänapäeval käivad isad sageli ras...
01 sec) 11. Leia mitu raamatut on iga laenutaja laenanud kokku (väljasta lugeja ees- ja perenimi ning laenutuste arv). mysql> SELECT LUGEJA.eesnimi, LUGEJA.perenimi, (SELECT COUNT(*) FROM LAENUTUS WHERE LUGEJA.lugeja_id=LAENUTUS.lugeja_id) AS 'Mitu korda on laenatud' FROM LUGEJA; +-----------+----------+------------------------+ | eesnimi | perenimi | Mitu korda on laenatud | +-----------+----------+------------------------+ | Kalle | Kohin | 0 | | Tiia | Tuisk | 0 | | Pille | Pill | 0 | | Kati | Kask | 0 | | Malle | Moos | 0 | | Mari | Maasikas | 0 | | Joosep | Jalakas | 1 | | Tiit | Tikk | 1 | | Ragnar | Roos | 0 | | Robert | Rohi | 0 | | Kevin | Kivi | 0 |
Pakutakse toitlustust ja teenindust väga erinevate sündmuste puhul: pulmad, peied, sünnipäevad, seminarid, konverentsid, kongressid, laagrid, suvepäevad, pidulikud vastuvõtud, firmade üritused. Soovi korral on võimalik reserveerida ka kohviku põhi- ja/või peeglisaali. Turunduse eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja ühtlasi realiseerida ka ettevõtte enda eesmärgid. Treegeri kohvikus tegeleb turunduse ja selle alaste küsimustega kohviku juhataja Tiia Paosalu. Toitlustuse ja teeninduse planeerimine kliendi ürituse tarbeks on väga mugav. Klient saab kohviku juhatajaga kokku ning üheskoos arutatakse läbi külaliste arv, ürituse eelarve, kuupäev ning kellaaeg. Seejärel pannakse paika menüü ning võimalikud kliendi erisoovid toitude osas. Kui aga pole võimalik kokku saada, siis on kliendil võimalus saata kohviku juhatajale e-kiri, kus täpsustatakse külaliste arv, ürituse kuupäev ja kellaaeg ning menüü sisu
Töötajad on kaasatud töökohtade kaardistamisele, kõik töötajad on tutvunud riskianalüüsi tulemustega ja kavandatud meetmetega. Töötajad on kohustatud teavitama juhatajat töökeskkonna ohuolukordadest. Kui tekkinud probleemile lahendust ei leia, siis on töötajal õigus pöörduda abi saamiseks Tööinspektsiooni. Töökeskkonna sisekontrolli viib läbi üks kord aastas komisjoni kooseisus juhatuse liige Tiia Paosalu ja baaridaam Merle Nigula. Sisekontrolli tulemuste kohta vormistab protokolli Tiia Paosalu. 2.3. Maksud ja tegevusload konkreetsele ettevõttele. Kuna 2011aasta majandusaasta aruanne ei onud lõplikult valmis, võtsin 2010aasta andmeid. Treegeri Kohviku OÜ põhitegevusalaks on toitlustamine. 2010.aastal jätkus traditsiooniline äritegevus ja ja eelmistel aastatel saavutatud turuosa kindlustamine. Aruandeaastal avas ettevõte rendipinnal sõõrikubaari. 2010
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 KAUPLUSE MÜÜGITÖÖ ANALÜÜS Töökohapõhine ülesanne Juhendaja koolis: õp. Tiia Kirss Juhendaja töökohal: Monika Borovikova Tallinn 2014 Sisukord Hanna Seeder Kaupluse müügitöö analüüs 1Sissejuhatus................................................................................................. 3 2Kaupluse üldandmed.................................................................................... 3 3Juhtimisstruktuur...............
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus-ja terviseteaduste instituut Anni Velks KUIKB-1 SÜND JA TAVAD REFERAAT Juhendaja: Tiia Artla SISUKORD TALLINN 2018 1 SISSEJUHATUS Uue inimese sünd on olnud tähtis ja suur sündmus juba aegade algusesti saati, kuid tingimused on aastate jooksul märgatavalt palju muutunud. Käesolevas referaadis käsitletakse naise rasedust, sünnitust, elu peale lapse sündi, katsikupidu ning uskumatuna tunduvaid titetarkusi vanarahvalt
Karula Rahvuspark Karula rahvuspark asub Lõuna-Eestis, täpsemalt Valga- ja Võrumaa piiril, Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu valla maadel. See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Selle suurus on 11097ha, olles pindalalt väikseim rahvuspark Eestis. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Vaade Peräjärve tornist. Maastikuline liigestus Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Maastiku ilme on kujundanud maaharimiseks sobiva maa paigutus: mets paikneb peamiselt järskude ku...
Kirjutiste ja ainestiku valimisel peetakse silmas, et kõik artiklid oleks loetavad ka gümnaasiumiõpilastele, sest keele tulevane käekäik oleneb ju siiski kõige enam just noortest. Pilt 6. Oma Keel nr 1, sügis 2000 Oma Keele toimetajaks on täna Reili Argus ning toimetuskolleegiumisse kuuluvad Tiit Hennoste, Reet kasik, Krista Kerge, Piibe Leiger, Helle Metslang, Helmi Neetar, Pille Penjam, Tiia Peljam, Peeter Päll Maria-Maren Sepper, Tõnu Tender, Jüri Valge ning Jüri Viikberg. Ajakiri ilmub kaks korda aastas. Kokkuvõte Emakeele Selts on midagi palju enamat kui filolooge koondav organisatsioon. See on selts, mis kaasab oma tegemistesse kõik emakeelehuvilised, olgu nendeks siis filoloogid, (üli)õpilased, õpetajad, pensionärid või ajateenijad. Seltsi eesmärgiks kõige laiemas mõttes on inimestes eesti eesti keele tundmise, arendamise ja uurimise vastu huvi äratamine
ÜLDTEADMISED ETTEVÕTTE JA ORGANISATSIOONI ASUTAMINE Tiia Randma ETTEVÕTTE ASUTAMINE, RAHASTAMISE VÕIMALUSED Suur osa spordiorganisatsioone tegutseb mittetulundusühingutena. Kuigi erinevalt äriühingutest ei ole mittetu- lundusühingu peamiseks eesmärgiks rahaline kasumlikkus, on tegevuse planeerimisel ja juhtimisel kasulik järgi- da äriühingutes rakendatavaid metoodikaid. Eesmärgi saavutamise seisukohalt ei ole vahet, kas see on rahaliselt või mõnel muul viisil (näiteks sportlik resultaat, osavõtjate arv) mõõdetav ning hea majanduslik toimetulek on eluliselt tähtis igat tüüpi ettevõtmistele. Mittetulundusühingu tegevus on edukas, kui ta suhtub oma eesmärkide saavutamisse sama läbimõeldult ja sihipäraselt nagu äriühing finantseesmärkide saavutamisse. Ettevõtte või organisatsiooni asutamise põhjuseks peaks olema äriidee elluviimise tahe. Ilma idee, vajaduse ja selge tahteta pole mõtet ettevõtet või organisatsiooni asutada. E...
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi.
Marie Udam Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984. aasta paiku, mil inimeste elu ja meediat kontrollis rangelt Nõukogude riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi, väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud. Annan ülev...
Kuressaare Põhikool ROOTSI Referaat Koostaja: Ott Levisto Juhendaja: Tiia Kuusk Kuressaare 2005 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................lk 2 Sissejuhatus...........................................................................................................................lk 3 1. LOODUS..................................................................
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDE TUTVUSTAMINE TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI 3. KLASSIDELE Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. INTERNET 4 1.1. Interneti ajalugu 1.2. Interneti ajalugu Eestis 5 2. INTERNETI LIIGSE KASUTAMISEGA KAASNEVAD OHUD 6 2.1. Mis on arvutisõltuvus? 2.2. Millest tekib sõltuvus arvutist? 7 2.3
TARTU ÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT ZOOLOOGIA OSAKOND HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL Taavi Porkveli MEREKAITSEALADE VÕRGUSTIKU LOOMISE ALUSED JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ LÄÄNEMERE TINGIMUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja: Tiia Möller TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Merekaitsealad ........................................................................................................................ 4 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus ................................................................................ 4 1.2
1 TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Jekaterina Kudenko KUKKB13 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Essee Juhendaja: Tiia Artla Tallinn 2013 2 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.......................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................
Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng
ABJA GÜMNAASIUM LAULUPIDU REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... Laulupeo ajalugu.............................................................................................................. Laulupeo ühendkoori laulud............................................................................................ Koit............................................................................................................................... Mu isamaa, mu õnn ja rõõm......................................................................................... Laulu algus................................................................................................................... Maailma avastamine......................................................................
S I B U L H P P G G I A S E H R G U L X A B B K Z K V Y C H Leia tähesegastikust üles järgmised sõnad: Hapupiim, kala, kohupiim, paprika, sibul, hernes, kanamuna, kurk, peet, till, jogurt, kapsas, liha, piim, tomat, juust, kartul, mahl, pirn, vorst, kaalikas, keefir, marjad, porgand, õun Kasutatud allikas: Tiia Salm, Tervislik toit, 17. november 2009, aadressil: http://web.zone.ee/minu_hambad/Page3.htm KEVADLILLED Eesmärk: Õpetada lastele ära tundma kevadlilli Mängu käik: Lahendada ristsõna sobitades õige lillenime antud ruutudesse. Õiged vastused: 1. lumikelluke 2. krookus 3. nartsiss 4. võilill 5. sinilill 6. piibeleht 7. nurmenukk 8. tulp 9. ülane Kasutatud allikas: Kevadlillede ristsõna, 17. november 2009, aadressil:
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 TOOTERÜHMA ANALÜÜS Töökohapõhine ülesanne Juhendaja koolis: õp. Tiia Kirss Juhendaja töökohal: Monika Borovikova Tallinn 2014 Sisukord Hanna Seeder Tooterühma analüüs 1Sissejuhatus..................................................................................................... 3 2Toidukaupade alarühm - Kohv..........................................................................3 2.1Tootjad........................
400m tõkkejooks: Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1900 Pariisis, naistele 1984 Los Angeleses.Rajal on 10 tõket kõrgusega 0,762 m naistele ja 0,914 m meestele. Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Kevin Young poolt kelle ajaks oli 46,78 sek. Eesti rekord on 49,86sek ja selle püstitas Marek Helinurm . Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Julija Pechenkina poolt kelle ajaks oli 52,34 sek. Eesti rekord on 57,34 sek ja selle püstitas Tiia Eeskivi. Maratonijooks: Sai endale nime 490.a.e.kr. Ateena sõduri poolt jooksuga läbitud distantsi järgi Maratonist Ateenasse. Kurnatusest ta suri pärast teate üleandmist.Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas, naistele 1984 Los Angeles Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Haile Gebreselassie poolt kelle ajaks oli 2:04.26 . Eesti rekord on 2:08.53 ja selle püstitas Pavel Loskutov .
4t I Tultadakolmnura /23 teliekuju ning leida sigt 13 ja 32 vaheltnUk ?' . -l lAt I B' , Konstueeidap|ijaniidiTB.pinalaofus nii, f pinalaotus v1lispiijooolks vdikseina NB! Mudjoo: vdirnalikupikkusga, T5hisfada seal punkt P, l8+ &e tiia |igu B eestvaade, kui on at'ud Leida l6igu B pikkus ing kaldenurgad ldigu B pikkus ( b ) j a p u k t i k a u g u s ?t Ja gz pihiekaanist ( k ), t- , fugr.i*;9-*,.1. .-,p|fitl[!. .t!dJ |;! f"- |,&''9l,|" ^xia'r-4-"1x-'/L' M RJUUSTUND Ttefadako|nnurgaja ne[iugaliikesige Leida sirge a ja tasadi 123likepukt L, ja mii1rafahtavused'
Ford 276HEH 19497 ERVIN ALLIK Elisa Mazda 87HLM 6654 ELVAR LIIV EMT Audi 775IXI 18110 KÜLLI TEDREMA EMT Ford 736DFB 13507 ANTTI RÄNISOO EMT Mazda 332LHJ 10620 HELLE ADAMSON Tele2 Toyota 997LEG 4686 MARJE KULL Elisa Volkswagen 924WNX 17209 JÜRI LOOSAAR Elisa Volkswagen 169WRE 18410 EINO ROHTMETS EMT BMW 766XDM 14183 TIIA TÜVI Tele2 Ford 416GJO 7014 KOOL JAKO Elisa Honda 750RLI 17667 INDREK PENK Tele2 BMW 711WLT 8597 ANDRES SAAR EMT Mazda 649CNU 3706 GALINA KOZÔREVA Tele2 BMW 396WQQ 5430 INGA KALDVEE EMT Ford 572QBO 16472 MARIKA JÄRVE EMT Audi 231YYQ 5943 HANNA KUUSMANN EMT Ford 159XUL 15107 TEET KAALMA Elisa
Ta pärineb liigirohkest troopi- kaperekonnast. Pääsusaba võib kohata mai lõpust juuli keskpaigani, soojal ja kuival suvel kuni augustini. 2. LILL: Tore kõndima on minna, kui on kena kevadilm. Niiskel niidul teispool linna kasvab pääsusilm. Õied püsti pikal varrel, lehed vastu maad priimulaga aiapeenral sugulane ta. 23 PÄÄSUKESED q Pääsuke Tiia ja pääsuke Tiit Jaan Kaplinski Pääsuke Tiia ja pääsuke Tiit lendasid õue ja tegid vidiit Tiit see oli pääsukeseisa kandis savi ja ehitas pesa Tiia oli pääsukese-ema, neli muna pessa munes tema munadest haudus ta neli poega, näljased kõik ja kärsitu moega neljast pojast sai neli lindu pesast nad läksid ja tõusid lendu Lendlesid siia ja lendlesid sinna pääsupoeg Paul ja pääsupoeg Minna Pääsupoeg Pille ja pääsupoeg Priit istusid traadil ja tegid vidiit
Jüssi,,Rebasetund”). Ilmusid tervishoidu, geneetikat ja seksuaalkasvatust käsitlevad teosed (M. Johanson ,,Kuidas ma maailma tulin”. Linnastumine ja sellega seotud liiklusprobleemid tõstsid huvikeskmesse H. 1 Taidre käsitluses. Ajaloo ja ammustest aegadest kirjutas lastele H. Palamets ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust”. Tähelepanu äratas ka Tiia Toometi raamatud ,,Vana aja lood” ja ,,Kodused asjad” ning T. Viirandi ,,Kunstiraamat noortele”. Ilmus neljaköiteline õpilastele mõeldud entsüklopeedia ENEKE. 20. Sajandi lõpul ja 21. Sajandi alguse aimekirjandust iseloomustab tõlkeraamatute suur osakaal, ka multifilmi tegelaste raamatud nt Puhh. Lasteni jõudsid erinevad loodus,- geograafia,- teadus jm teatmeteosed. Tõlgitud aimeraamatud ilmuvad enamasti sarjadena nt Silmaring. Kaasaaegse algupärase
käitumist ja konflikte üldse vältida ettevõtte töös. Ülesanded 1. Analüüsida eetika käsitlusi, äriettevõtte kontekstis. 2. Intervjuude tulemuste alusel välja selgitada antud kohviku olukorra põhjused. 3. Teha ettepanekuid Kohvikule, selleks et nende tööprotsess õnnestus paremini. 9 2.2 Intervjuu. Intervjuu Treegeri kohviku juhatajaga Tiia Paosalu. Ta töötab juba 16aastat juhatajana, samas ta on ettevõtte omanik. Eetilise juhtimise põhimõtted. Juhi intervjuu küsimused ja vastused: 1. Paar sõna ettevõttest, tegevusvaldkond, pakkutavad tooted ja teenused. Treegeri Kohviku OÜ on väga mitmekülgne ettevõte, kus peamine on vastu tulla kliendi soovidele. Kohviku tegevusvaldkondadeks on toitlustamine, meelelahutusürituste
ja enesekindlalt. Treeningute käigus omandatakse erineva stiiliga koreograafiaid, klassikalise tantsu põhitõdesid ja üldfüüsilisi harjutusi. (2). 3. ESTEETIKA-JA TANTSUKOOLI TANTSUSTUUDIOD 3.1. Esteetika- ja tantsukooli tantsustuudio Rakveres Esteetika- ja tantsukool ei tegele üksnes tantsutrennidega, vaid ka muude spordialadega. Tantsukooli õpetajaid on kokku 9, kes tegelevad erinevate aladega. Tantse õpetavad peamiselt: Merle Laud, Kartin Liiv, Kätlin Piiskoppel ning Tiia Randoja. Muude alade juhendajad on: Merje Poom, kes tegeleb keha tuunimisega. Ivi Lõomets, kes tegeleb nii stepaeroobika kui yogaFitiga, Merle Tammre, kes tegeleb spinninguga ning EasySpiniga, Marie Lugenberg, kes tegeleb samuti EasySpiniga ning Mirjam Poolan, kelle tegevusalaks on FitDance. (5). 3.2. Esteetika- ja tantsustuudio tantsustuudio Tallinnas Tallinna Esteetika- ja tantsukool avati alles 1.septembril 2013. Hetkel töötab Tallinna tantsustuudios 3 treenerit
Eesti muusika Konspekt Tartu 2013 1.Rahvalooming. Vanem Rahvalaul Eesti rahvalaulu areng jaguneb kahte ajajärku. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul (regilaul, runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulu...
Miina Härma Gymnasium The Relations Between the USA and Iraq Student: Hendrik Rummel 10.b Teacher: Tiia Timma Tartu 2010 The Table of Contents 1. Introduction...........................................................................................................................2 2. History 2.1. Pre-1980s.............................................................................................................3 2.2. 1980s.....................................................................................
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Äriõigus Referaat Koostaja: Tiia Ossipenko, Jana Versinina Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2015 Sisukord Sissehuhatus.....................................................................................................................................4 Mida peaks iga inimene teadma äriühinguõigusest?.......................................................................5 Ettevõtlus....................................................................................
toitumine Toitumissoovitused ülekaalu, kõrge vererõhu ja vere suure kolesteroolisisalduse korral Koostas Evelyn Aaviksoo Koostamise aluseks oli Eesti toitumis- ja toidusoovitused; koostajad Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava, Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa; Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumis- teaduste Selts; 2006. Koostamist nõustasid Anu Hedman, Eve Sooba, Tiia Ainla, Katrin Martin- son, Ruth Kalda ja Pille Ööpik Kujundus ja küljendus: Egle Raadik Fotod: Dreamstime Trükk: OÜ Print Best Väljaandmist on finantseerinud Eesti Haigekassa. Tasuta jagamiseks. ISBN 978-9985-9855-7-1 © OÜ Lege Artis 2008 Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 1220. tervisLiKud toitumisharJumused Tasakaalustatud toitumisele pööratakse järjest enam tähele- panu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
