Kõige raskem on polümeerida eteeni (etüleeni). Selleks peavad olema õiged tingimused: 1000 3000 atm ning temperatuur kuni 300 oC. Neil tingimustel on eteen vedelas olekus. Niiviisi moodustub nn kõrgrõhu-polüeteen molaarmassiga 20 000 40 000. Seda kasutatakse väga suurtes kogustes kile, torude, elektriisolatsioonimaterjalide jms valmistamiseks. Kõrgrõhu-polüeteenil on mõningaid tehnilisi puudusi, mis on tingitud ahela hargnemisest. Külgahelad vähendavad polümeerse materjali tihedust ning teevad ta pehmemaks. Paremate tehniliste omadustega polüeteeni saadakse pehmetes tingimustes Ziegleri-Natta katalüsaatorite abil. Protsess viiakse läbi rõhul 2 4 atm ning temperatuuril 50 75 oC. Saadava madalrõhu-polüeteeni molaarmass on 100 000 kuni 1 000 000, suurema tiheduse ning paljude teiste tehniliste omaduste poolest ületab see kõrgrõhu-polüeteeni. Polümeeriahela taktilisus määrab aine omadusi.
Alkoholide homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, kaheteistkümnendast kuni kahekümnenda liikmeni meenutavad tardunud rasvu ning alates kahekümne esimesest liikmest on alkoholid tahked. Alkoholid on veest väiksema tihedusega ehk veest kergemad. Ühe ja kahe hüdroksüülrühmaga alkoholid on suuremal või väiksemal määral mürgised, mõned on narkootilise toimega. Vesiniksideme olemasolu alkoholide molekulide vahel tõstab alkoholide tihedust ning ka sulamis- ja keemistemperatuure, kuna vesiniksidemete lõhkumiseks tuleb rohkem energiat kulutada. Samuti soodustavad tekkivad vesiniksidemed alkoholide hüdroksüülrühma ja vee molekulide vahele nende lahustumist vees. Alkoholide homoloogilise rea kolm esimest liiget lahustuvad vees igas vahekorras. Alkoholide vees lahustuvus sõltub: 1) süsivesinikahela pikkusest Alkoholidel on hüdroksüülrühm hüdrofiilseks ehk veelembeseks osaks ning süsivesinikahel
kasutamine toorainena väga ebeefektiivne. [7] Teise põlvkonna biokütused on kütused, mille abil saab CO 2 bilanssi oluliselt parandada. Esimese põlvkonna biokütuste puhul see nii väga suur võit ei ole, sest nende tootmiseks kasutatakse suures mahus fossiilseid kütuseid. Seda kütust võib igas vahekorras 6 fossiilkütustega segada. Ta on vaba aromaatsetest ja väävlitsisaldavatest ühenditest, tõstab kütuse tihedust, ei tekita põlemisel mootoris tahkete osiste emissiooni, mistõttu ei mürgista katalüsaatorit. Teise põlvkonna biokütused on ka puhtalt diiselmootorites ilma neid modifitseerimata kasutatavad. [13] Teise põlvkonna biokütused annavad eeldatavasti üle 50% enam energiat, kui nende tootmiseks on kulutatud. Need biokütused, mille turuletulekut eeldatakse 1015 aasta pärast, peaks teadlaste hinnangul suutma võistelda hinna poolest fossiilsete kütustega, kuid
aastat ehk 10 000 Jupiteri ööpäeva. Planeet väärib igati peajumala nime ta on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda kogukam kui kõik ülejäänud Päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km, 11 korda suurem kui Maal. Läbipaistmatu pilvkatte tõttu ei ole hiiglase pind nähtav. Tema tihedus leitakse pilvkattega piiratud ruumala järgi ja keskmiselt on see seal 1, 34 vee tihedust (Maa vastav näit on 5,52). Raskusjõud on Jupiteril 2,5 korda suurem kui Maal. Kui astronaudid kunagi külastavad Jupiteri, siis peavad nad arvestama, et Maalt äralennuks vajalik kiirus (paokiirus) on 11,2 km/s, aga Jupiterilt lahkumiseks on vaja kiirust 60 km/s. Oleks siiani teda uuritud vaid teleskoopide abil, teaksime esimese hiidplaneedi kohta praegu veel kaunis vähe. Jupiteri vahetut jälgimist alustasid kõigepealt USA automaatjaamad "Pioneer". Nendelt saadud info
Termodünaamika I kordamisküsimused 2013 1. Nimetada termodünaamika kolm printsiipi. Esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q-W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. Teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks Kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti juures süsteemi olekust sõltumatu 2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika Statistiline füüsika seostab termodünaamika põhimõisted ja pr...
efektiivsuse sõltuvustpumba tööratta pöörlemissagedusest. Pumba tõstekõrguse saab määrata torustikule paigaldatud manomeetri ja vaakummeetri näidu järgi kasutades sõltuvust , kus pm ja pv manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa, h manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m. Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H), tootlikkust (Q) ja vedeliku tihedust (), saab leida kasuliku võimsuse (Nn), mis kasutatakse pubas vedeliku liikumapanemiseks: . Vattmeetriga mõõdetav pumba võllile ülekantud võimsus Ne (kulutatud võimsus) on pumbas tekkivate energiakadude tõttu alati suurem võimsusest, mis on vajalik vedeliku liikumapanemiseks. Teades kasulikku võimsust ja kulutatud võimsust, saab arvutada pumba efektiivsuse: . 5
Surve rõngad takistavad gaaside pääsu kolvi pealsest ruumist karterisse, tagades sellega silindris vajaliku rõhu. Õlirõngad takistavad õli pääsemise kolvipealsesse ruumi. Sõidu autode mootorites kasutatakse põhiliselt kahte surve rõngast ja ühte õlirõngast, ning nad kõik asetsevad kolvi silmadest üleval pool. Diiselmootoritel on tavaliselt kolm surverõngast. Surverõngaste lisamine ei suurenda kuigivõrd silindri ja kolvi vahelist tihedust. Küll aga suurendab rõnga lisamine kolvi ja silindri vahelisi hõõrdejõude, mille tulemusena väheneb mootori kasutegur. Hea tiheduse saavutamiseks sobitatakse kolvirõngad hoolikalt kolvi ja silindriga. Kolvirõngad valmistatakse legeeritud malmist, harva ka lehtterasest. Et kolvirõngas saaks vetruda ja silindris kinni ei kiiluks on rõngas ühest kohast läbilõigatud. Lõige võib olla risti, kaldu või astmeliselt. Vabas olekus on rõnga läbimõõt suurem kui silindris
1) Nimetada termodünaamika 3 printsiipi: Termodünaamika esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q- W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. Termodünaamika teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks Termodünaamika kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti juures süsteemi olekust sõltumatu 2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika Statistiline füüsika seostab termo...
Sademed tekivad, kui pilveelementide suurenemisel nende raskus ületab õhu takistuse Sademete mõõtmine: Sademete hulk – veekihi paksus (mm), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale Saju intensiivsus – sademete hulk ajaühikus Optika: Valguse murdumine: Refraktsioon toimub valguse levimise kiiruse muutuse tõttu Refraktsiooni ei toimu, kui valgus langeb pinnale risti Murdumisnäitaja: N = c/v Murdumisnäitaja iseloomustab aine optilist tihedust Kiiruse muutus sõltub optilisest tihedusest, mida optilisemalt tihedam keskkond, seda aeglasemalt levib valgus Murdumise suund: Liikudes optilisemalt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub kiir pinna normaali suunas Liikudes optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda murdub kiir pinna normaalist eemale Refraktsioon atmosfääris:
Alkoholide homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, kaheteistkümnendast kuni kahekümnenda liikmeni meenutavad tardunud rasvu ning alates kahekümne esimesest liikmest on alkoholid tahked. Alkoholid on veest väiksema tihedusega ehk veest kergemad. Ühe ja kahe hüdroksüülrühmaga alkoholid on suuremal või väiksemal määral mürgised, mõned on narkootilise toimega. Vesiniksideme olemasolu alkoholide molekulide vahel tõstab alkoholide tihedust ning ka sulamis- ja keemistemperatuure, kuna vesiniksidemete lõhkumiseks tuleb rohkem energiat kulutada. Samuti soodustavad tekkivad vesiniksidemed alkoholide hüdroksüülrühma ja vee molekulide vahele nende lahustumist vees. Alkoholide homoloogilise rea kolm esimest liiget lahustuvad vees igas vahekorras. Alkoholide vees lahustuvus sõltub: 1) süsivesinikahela pikkusest Alkoholidel on hüdroksüülrühm hüdrofiilseks ehk veelembeseks osaks ning süsivesinikahel
(võrreldes spiraalgalaktikatega) ning selliseid võib kohata galaktika parvedes tuuma ligidal. Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad NGC 5457 (nõelaratta galaktika), näide tüüpilisest spiraalgalaktikast. Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. Hubble'i järjestuses on spiraalgalaktikad märgitud S tähega, millele järgneb täht (a, b või c), mis tähistab spiraalide tihedust ja galaktika keskme suurust. "Sa" galaktikas asetsevad kehvasti määratletavad spiraalharud tihedalt ning tuum on suhteliselt suur. Spiraalgalaktika teises äärmuses asub "Sc", millel on hästi määratletavad ja avatud spiraalharud ning galaktika kese on väike. Nagu tähedki, tiirlevad ka spiraalharud ümber galaktika keskme, kuid nad teevad seda konstantse nurkkiirusega. Arvatakse, et spiraalharud on piirkonnad, kus aine on tihedalt koos
TEHISKÜTUS- looduslike kütuste töötlemissaadus (näit. nafta » bensiin). TEMPERATUURI MÕJU REAKTSIOONI KIIRUSELE- kõrgemal temperatuuril suureneb reaktsiooni kiirus; temperatuuri tõstmisel 10°C suureneb reaktsiooni kiirus 2- 4 korda (van`t Hoff). TIHEDUS- ühikulise ruumalaga ainekoguse mass. Ühe ruumalaühiku aine või materjali mass grammides kuupsentimmetri (g/cm3) või kilogrammides kuupmeetri (kg/m3) kohta. Vee tihedus = 1g/cm3 = 1000kg/m3 ; gaaside tihedust väljendatakse grammides liitri kohta (g/l). TOITAINED- süsivesikud, vagud, rasvad; toiduainete koostisosad. TOITEVÄÄRTUS- 1g toitaine oksüdatsioonil vabanev energia (kJ/g). TÕELINE LAHUS- vees lahustunud soolade, hapete, leeliste jt. lauhs; lahustunud aine osakeste suurus ona väiksem kui 10-7cm ja need esinevad ioonide või molekulidena. TÜÜPMETALLID- perioodilisussüsteemi IA ja IIA rühma metallilised elemendid. TYNDALLI EFEKT- kolloidlahuses tekib helendav koonud,st
d. geisrid - perioodiliselt purskav kuumaveeallikas. 11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid? Soojusseirel mõõdetakse satelliitidelt infrapunakiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuur ja jälgitakse maapinnalt põhjavee seisundi muutusi. 12. Miks tekivad maavärinad? Aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma paneb nõlvadel oleva pinnase liikuma/värisema. 13. Seismiliste lainete eri tüübid kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained e pikilained - kivimkeha tihedust muutvad elastsed deformatsioonid, levivad liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. b. S-lained e ristlained - kivimkeha keha muutvad lained, mille korral kivimite deformatsioon ja kivimiosakeste võnkuv liikumine toimub lainete levikusuunaga risti. c. pinnalained - seismilised lained, levivad epitsentrist eemale (kuni 7,3 km/sek) 14. Millised lained jõuavad esimesena seismogrammini? Miks just need? P- ehk pikilained, sest need hindavad kolde sügavust ja asukohta. 15
muutuja Xi muutub 1 ühiku võrra. Kui regressioonmudelis on 1 sõltumatu muutuja, siis on tegemist lihtsa regressioonvõrrandiga Y=b0+ b1xi+ei, i=1,2...n. Kui sõltumatuid muutujaid on vähemalt 2 (k>2), siis on tegemist mitmese regressioonimudeliga. Enim praktikas kasutusel olev mittelineaarne regressioonvõrrand on ruutmudel e. parabool. Parabooli abil on võimalik modelleerida oma olemuselt erinevaid sõltuvusi. Seose tihedust isel. näitaja. 1)Üks põhiline on korrelatsioonikordaja (korr.kordaja märk ei oma mingit tähtsust). Mida suurem on korrel.kor, seda tihedam on sõltuvus faktorite vahel, seda ebausaldatavamad on andmed. Kui X suurenedes suureneb ka suuruse Y keskväärtus, siis on kor. kordaja väärtus pos. s.t r>0. Kui X suurenedes Y väärtus väheneb, siis r<0. 2)Determinatsioonikordaja näitab kui hästi regressioonivõrrand isel. arvandmeid. Det.kordaja
Keskmiselt kaevandatavad -- tihendatud mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25 % kivimite e kaljupinnase osised;3. Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad -- tugevalt tihendatud pinnased kuni 50 % kivimite sisaldusega;4. Raskelt kaevandatavad -- lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75 % kivimite sisaldusega; 5. Väga raskelt kaevandatavad -- liivakivid, karbonaatsed kivimid, põlevkivid, tavalised lubjakivid, tugevad igikeltsad. 179-Millist pinnase tihedust tähistab lühend BCM (BCY) ? 180-Millist pinnase tihedust tähistab lühend LCM (LCY)? 181-Millist pinnase tihedust tähistab lühend CCM (CCY)? 182-Millise parameetriga iseloomustatakse pinnaste kobestatavust? 183-Milliseid meetodeid rakendatakse lõikejõudude vähendamiseks? Suurimat mõju lõikeprotsessis tekkivatele takistustele omab lõiketera lõikenurk tänu millele paljude mullatööde masinate tööorganite lõiketerade lõikenurk on reguleeritav
Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see läbi voolab anuma keskel oleva toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis taksitab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisesse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine. Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu. CaCO3 + 2 HCl CaCl 2 + CO2 + H 2 O 2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO 2 , H 2 , H 2 S 3. Kuidas määratakse CO 2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid töö käik, arvutused)? Kaalusin kuiva kolvi, seejärel kolvi CO 2 ga, siis täidan kolvi veega (vett on 250 ml nagu ka gaasi). Arvutan CO 2 ja õhu maht kolvis normaaltingimustel.Selleks kasutasin katse sooritamise momendil õhutemp ja õhurõhku ja arvutasin: a)õhu massi b)kolvi mCO2 massi c) CO2 massi ja D = . Ongi suhteline tihedus õhu suhtes. mõhk
Jäi veel järgi õhku ja kui sinna panna hiir, sureb ta kohe ära, küünal seal põleda ei saa. Seega see oli eriti flogistonirikas õhk flogistoniseeritud õhk N2. Peetakse lämmastiku avastajaks. Henry Cavendish (1731-1810) briti keemik ja füüsik. Väga jõukas, kuid omamoodi veidrik. Ta ei olnud huvitatud oma tööde publitseerimisest. Paljud tema avastused leiti alles hiljem üles. Gaasidega tehtud töid ta ka mõnevõrra avaldas. Esimene, kes hakkas gaaside tihedust mõõtma. Leiutas erinevaid mõõtmisriistu. 1766 hakkas uurima gaasi, mis eraldus metallide reageerimisel hapetage gaas põles nimetaski põlevaks gaasiks. Õhk + põlev õhk = vesi. Vesi ei ole element! Kõrvaldas õhust seotud õhu ja pani allesjäänud õhu komponendid sädelahendusega reageerima. Lisas veel hapnikku juurde ja viis seda veel edasi. Sel teel on võimalik õhu põhikoostisosad omavahel reageerima. (N2 + O2 2NO). Efekt oli selles, et väike
Kordusküsimused 1. Nakkevõrkude töö põhimõte 2. Millised nakkevõrgu konstruktsioonilised iseärasused on eriti olulised püügi efektiivsuse seisukohast 3. Mis kujuga võib olla nakkevõrkude jada 4. Milliseid kalu püütakse õngpüünistega 5. Mis asi on "mail" 6. Milline näeb välja vertikaalne õngejada 1 12. Kurnpüünised 8. Kurnpüünised (Kalapüügieeskiri) (1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega. (2) Lubatud kurnpüünised on: 1) põhjanoot, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina; 2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal; 3) kaldanoot veonoot, millega loomus veetakse kaldale...
Meresõidu omadused. 1.ujuvus Ujuvuseks nim laeva võimet seista vee peal ( ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide rakusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G , mida nim raskuskeskmeks ( tähistatakse sümboliga G) See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele ( või teisisõnu vee tõstejõududega). Nende ühisnäitaja (kolmnurgamärk) rakenduspunktis on punkt B , mida nim ujuvuskeskmeks või veeväljasurve keskmeks ( ka suuruskeskmeks) See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus , kus on täidetud tingimused P=(kolmnurgamärk) XG=XB ehk Xg=Xb ja Yg=Yb See tähendab , et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) p kui magevesi siis (valem) Kolm...
galaktikavälised tähed, mida meie teleskoobid lihtsalt "ei võta". Aga nähtud neid seni ei ole. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega. Kui aga suur gaasipilv on juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid. Mida tihedam on gaas, seda kiiremini ta jahtub ja mingil momendil kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesed tihendid. Need nn. gloobulid (lad. globulos -- kerake) sobivad gaaskera võrrandeisse ning vastavalt programmeeritud arvuti asub nende elukäiku jälgima. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Me ei näe tekkivat tähte -- ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust
33 rõhtsiht 200 nurk auguga 14 180 joon üle kivi 58 330 järsk sein 27 270 joon risti Mõõtmistulemused on saadud mäekompassiga mõõtes, kasutades parema käe reeglit. Kivimi maht: Umbkaudne 1,148141 m^3. kui mitte arvestada kivi ebakorrapärasust ja käsitleda kivi kui risttahukat. Kahjuks pean tõdema, et ülesanne oli keeruline ning me ei suutnud tuvastada kivi päritolu mistõttu ei tea selle tihedust. Eks tegu on mingisuguse rändrahnuga, mis saadab tervitusi Soomest. Minu arvates oli ülesanne huvitav, kuid samas keeruline. Raske on silma järgi hinnata kui mõõtmeid kui ka tüüpi. Kõige huvitavam oli siiski määrata kivi kõvadust. Jõudsin ka järeldusele, et kivimi kõvadus on väiksem pragude ja mõrade kohal. 10 3.3 praktikum: Astang 05.10, käisime Õismäe aastangul vaatamas paljandit
13. Buldooseri tööorgani valiku põhimõtted. Üldine põhimõte on – lähtudes töö liigist, masina töötingimustest, töödeldavast materjalist ja tööde sooritamiseks etteantud ajast tuleb sobitada omavahel baasmasin ja tööorgani = hõlma tüüp. Selleks tuleb lähtuda kahest põhiobjektist: 1) töödeldava materjali omadused, tuleb arvestada a) tugevuslikke parameetreid b) terastikulist koostist ja terade kuju c) tihedust ja poorsust d) niiskusesisaldust 2) baasmasina võimalused, parameetritest tuleb esmajoones arvestada a) massi b) mootori võimsust c) veojõudu. 14. Buldooseri hõlma töövõime parameetrid ja nende arvutus. Buldooseri hõlma töövõimet iseloomustatakse peamiselt kahe parameetriga: a) süvistumisvõimega, mida iseloomustatakse kontsentratsiooniga lõiketera lõikeserval, kW/m. SV=Pm/LB, milles Pm- mootori nimivõimsus kW,
Uudise stiil Uudis peab olema kooskõlas uudise stiiliideaalidega ja grammatiliselt korrektne. Hästikirjutatud lugu on selge ja lihtne. Ajalehestiil nõuab tihedust ja lühidust. Lugu peab olema elav ja inimkeskne. Uudise erinõuded on: uudise ideaaliks on täpsus(faktid ja keeleline täpsus); uudis on objektiivne; tekstistiil peab olema kooskõlas loo teemaga ja ühes võtmes. Hea keelekasutus nõuab alati redigeerimist. Hea keelekasutuse eeldus ja tingimus on alati hea reporteritöö. Võtted stiiliideaalide saavutamiseks: 1. Vali. Leia oluline materjal. 2. Lase faktidel rääkida. 3
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see läbi voolab anuma keskel oleva toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis taksitab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisesse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine. Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu. CaCO3 + 2 HCl CaCl 2 + CO2 + H 2 O 2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO 2 , H 2 , H 2 S 3. Kuidas määratakse CO 2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid töö käik, arvutused)? Kaalusin kuiva kolvi, seejärel kolvi CO 2 ga, siis täidan kolvi veega (vett on 250 ml nagu ka gaasi). Arvutan CO 2 ja õhu maht kolvis normaaltingimustel.Selleks kasutasin katse sooritamise momendil õhutemp ja õhurõhku ja arvutasin: a)õhu massi b)kolvi mCO2 massi c) CO2 massi ja D = . Ongi suhteline tihedus õhu suhtes. mõhk
Planeet väärib igati peajumala nime: ta on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda massiivsem kui kõik teised päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri läbimõõt on umbes 140 600 kilomeetrit, 11 korda suurem kui Maal. Läbipaistmatu pilvkatte pärast ei ole võimalik näha Jupiteri pinda ning ta keskmine tihedus leitakse pilvkattega piiratud ruumala järgi. Niiviisi saadakse Jupiteri keskmiseks tiheduseks 1,34 vee tihedust (Maa vastav näit on 5,52). Raskusjõud on Jupiteril 2,8 korda suurem kui Maal. Kui astronaudid kunagi külastaksid Jupiteri, siis nad peavad arvestama, et Maalt äralennuks vajalik kiirus (paokiirus) on 11,2 km/s, aga Jupiterilt lahkumiseks on vaja kiirust 61 km/s. 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eelsalu, H. Astronoomialeksikon. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. 2. Eesti Entsüklopeedia. 6. köide
eemaldatudsüsteemi pesemisel. · Vedeliku vananemime. · Süsteemi elementide (tihendid, klapid jne) kulumise- ja korrosiooniproduktid. · Väliskeskkonnast tulev saaste, mis pääseb vedelikku tihendite, kolvivarre või vedeliku paagi kaudu, kui paagi tuulutusaval puudub õhufilter. Vedeliku saastumise mõju süsteemi tööle: Töövedelikus esinevad osakesed vähendavad klapipesadesse sattudes klappide tihedust, hüdraulika komponentide liikumisel soodustuvad nende vahele sattunud osakesed liikuvate osade kulumist, väksemõõdulistesse avadesse sattudes põhjustavad osakesed nende ummistust. -arv - Näitab mitu korda väheneb filtri läbimisel tähistatud suurusega osakeste arv vedelikus. Näiteks: 75. Osakese suurusega 25 on vedelikus filtri läbimisel 75 korda vähem, kui enne filtri läbmist. 9. Hüdrofiltrites kasutatavad filtrimaterjalid, nende puhastusvõime
1) Aine on mateeria, millest koosnevad kõik kehad. See koosneb põhiliselt aatomituumadest ja elektronidest, mis enamasti esinevad ioonide, aatomite ja molekulide kujul. Ainete all mõistetakse loodusteaduses ja tehnikas ka keemilisi aineid. 2) Ained koosnevad osakestest, kuna nad võivad iseeneslikult seguneda (difusioon - mateeria või energia ülekanne piirkonnast suure kontsentratniooniga väikse kontsentratsiooniga piirkonda). 3) Pideva soojusliikumise tõestuseks on difusioon (näiteks energia ülekandmine ühest osakest teisele nende osakeste võnkumise kaudu) ja Browni liikumine. Nõusolevalt Eincshteini ja Smoluhhovski molekulaar-kineetilise teooriaga piisavalt väikesele osakesele annavad keskkonna moolekulid mittekeskmist ja kompenseeritud (kui see on olukorras, kus on suhteliselt suur osake) impulssi, mis paneb osake kaootiliselt liikuma oma kiiruse suuruse ja suuna muutudes. 4) Agregaatolek on...
Ühik W/m2 K soojaerijuhtivuse ühik on kcal/(mC tund) (1,163 W/(mK) Soojatakistus R=/[m/(W/m2K) ja nn. U=1/R = /, kus on uuritava materjali kihi paksus[m] Soojajuhtivus sõltub materjali koostisest, poorsusest, tihedusest, pooride suurusest ja nende eraldatusest, niiskusesisaldusest ja ka keskmisest to, mille juures soojus üle kandub. Ehituses oleneb see ka piirdetarindis soojustusmaterjali paigutusest(n). Soojaerijuhtivus on seotud · tihedusega, seetõttu teades tihedust, saame vastavast valemist arvutada eeldatava soojaerijuhtivuse; · niiskusesisaldusega 1.5.3.14.Soojamahtuvus Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada Salvestatav sooojahulk Q = c (t1 - t2 ) G ( ühik J/kgK või ka J/kgC), kus c on erisoojus (specific heat) J/kg K Erisoojus on soojushulk,mida vajatakse,et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1o võrra. 1.5.3.15.Tulekindlus Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris.
poltidesse. Tsentrilisele koormusele projekteeritud poltide ekstsentrilist koormamist tuleb igati vältida (a) ja kasutada selleks näiteks sfäärilise tugipinnaga mutrit või seaduvaid seibe (b). a) b) 11. Eelpingestatud keermesliide Loe läbi ka 2.3.3.1 Konspektist! Soovides liites piisavat tihedust, ei tohi eelpingutusjõud olla 0. Enne mutri pingutamist on liide koormusvaba, peale pingutamist jõuga F1 aga polt pikenenud ja äärik lühenenud.Välisjõu F0 rakendumisel venib polt pikemaks. Jõud poldis Fp peab tasakaalustama välisjõu F0 ja eelpingutusjõu jäägi detailis Fc : Fp = F0 + Fc Eelpingestusjõu kontrollimiseks tuleb mõõta poldi pikenemist. Mugavaim on kasutada eriseibe. Eelpingutusjõu kontrolli vahendid: 12. Keermesliidete iselahtituleku vältimine
Vesiniksidemete pärast. Tahkes olekus on vesiniksidemetega molekulid korrapäraselt asetunud. Kui näiteks tõsta temperatuuri, siis hakkavad molekulid võnkuma ning liiguvad ringi ning korrapärane struktuur katkeb, lastes ka edaspidi sidemetel katkeda. Selletõttu on tihedus suurem vedelas faasis. 67. Oletame, et vesi käituks analoogselt enamiku keemiliste ühenditega ja omaks tahkes faasis suuremat tihedust kui vedelas millised tagajärjed oleks sellel elu eksisteerimise jaoks Maal? 68. Kui ta omaks tahkes faasis suuremat tihedust, siis jäätumisel vajuks vesi veekogude põhja, ajapikku külmuksid ka suuremad veekogud läbi ning see nõuaks juba suuremaid ja radikaalsemaid kohastumusi. 69. Kas vedelas olekus on võimalik vesiniksidemete moodustumine veemolekulide vahel? Jah. 70. Mida tähendab amfipaatne molekul? 71
Asetades (a)-sse (b)-s toodud molaarosad, saame 1 r1 + 2 r2 +.....+ n rn = ksk ehk n ksk = i ri i=1 Seega on gaasisegu keskmine molaarmass võrdne komponentide molaarmassi ja osamahu korrutiste summaga. Tuletõrjealaste praktiliste ülesannete lahendamisel, kus on vaja hinnata keskkonda tootmishoones või tehnoloogilises seadmes, tuleb kasutada gaasisegu tiheduse ja mahu väärtusi. Gaasisegu tihedust saame määrta järgmisest valemist: s = (m11 + m22 + ..... + mnn) / ms , kus 1, 2 ... n on gaasisegu komponentide tihedused. Kui on teada tihedused ja molaarmassid, siis s = r1 1 + r2 2 + ... + rn n Gaasisegu maht määratletakse kui komponentide mahtude summa. Kui on teada massiosad (lihtsuse mõttes võetakse 1 kg segu), siis komponentide mahud on: g1 / 1 ; g2 / 2 ; ....., gn / n , ja Vs = g1 / 1 + g2 / 2 + ... + gn / n (33) 3.4
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või ve...
Need täisarvud moodustavad kristallograafilise tasapinna Milleri indeksid ja nad esitatakse sulgudes ilma komadeta. 22. Mis on Miller Bravais indeksid? 23. Millisele aatomjärjestusele vastab PTK kristallstruktuur? 24. Millisele aatomjärjestusele vastab THK kristallstruktuur? mass / elementaarrakule 25. Kuidas arvutada materjali ruumilist tihedust? o = maht / elementaarrakule 26. Kuidas arvutada planaarset aatomtihedust? aatomite arv mille tsentrid paiknevad antud pindalas pl = vaadeldava pindala suurus 27. Kuidas arvutada lineaarset aatomtihedust? aatomdiameetrite arv määratletud pikkusel antud suunas lin = suuna pikkus 28. Mis on allotroopia
Kiirgusbilanss- juurdetulnud ja lahkunud soojusjuhtivus- soojus antakse edasi molekulide sisalduvat veeauru tihedust g/m3. *Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab, laiusest, aastaajast, aluspinnast (mnner, ooken), ilmast. õhuke õhukiht
t. iga kahe nädala järel üks päev profülaktiliseks remondiks). riiklikud pühad - 12 päeva ( vaata kalendrist) T = 365 ( 30 + 24 + 12 ) = 299 päeva 299 x 24 = 7176 tundi 140000 Q t = 7176 x 0,85 = 22,95 m. 3 /h 22,95 x 659 = 15124 kg/h Absoluutselt kuiva materjali kogus ( kg/h ) valmistoodangus, arvestades sise-ja väliskihtide erinevat tihedust (plaatide niiskus 8 % ) Qt x k x k G= 1,08 x 1,08 plaatide niiskust arvestav tegur k - antud kihi paksus, mm k - antud kihi tihedus, kg/m 3 - lihvitud plaadi paksus, mm Tiheduste erinevus sõltub kihtide puiduosakeste fraktsioonilisest koostisest, niiskusest ja pressimistehnoloogiast. Plaadi tiheduse ja kihtide tiheduse vaheline sõltuvus väljendub järgmise valemiga = v iv + s i s
Kuni 1970-date aastateni ehitati ladusid peamiselt sinna, kus oli ka raudtee. Arvestati, et ühe võimaliku viisina tuleb klientidele pakkuda alati ka võimalust vedada kaupu raudteel. Viimased kolmkümmend aastat on ehitatud palju ladusid ja terminale, mida teenindatakse ainult maanteetranspordi poolt. Koos transpordi efektiivsuse kasvuga viimastel aastakümnetel on saanud võimalikuks vähendada oluliselt ladude paigutuse tihedust. Kui kindla regiooni teenindamiseks vajati varem näiteks sada laokompleksi, siis käesoleval ajal saadakse hakkama mitu korda väiksema ladude arvuga. See on saanud võimalikuks tänu maantee- ja õhutranspordi veoaegade olulisele lühenemisele. 6.2. Laonduse areng infoajastul Personaalarvutite ja automaatse tuvastamise tehnika laialdane kasutuselevõtmine laomajanduses on viimastel aastakümnetel suurendanud oluliselt kaupade käsitsemise efektiivsust ja tõstnud teenindustaset
vaakummeetri näidu järgi kasutades sõltuvust pm - pv H= +h g , (3.1) kus pm ja pv manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa, h manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m. Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H), tootlikkust (Q) ja vedeliku tihedust (), saab leida kasuliku võimsuse (Nn), mis kasutatakse pumbas vedeliku liikuma panemiseks: N n = QH g . (3.2) Vattmeetriga mõõdetav pumba võllile ülekantud võimsus Ne (kulutatud võimsus) on pumbas tekkivate energiakadude tõttu alati suurem võimsusest, mis on vajalik vedeliku liikuma panemiseks. Teades kasulikku võimsust ja kulutatud võimsust, saab arvutada pumba efektiivsuse : Nn =
Lisaks ööpaeva vaheldumisele mõjutab ionosfääri seisundit Päikese aktiivsuse tsükkel. (Ibid., 19) Ionosfääri kihid Ioniseerumise tekitab päikese ultravioletne kiirgus (molekulaarne lämmastik ja hapnik lagunevad kiirguse mõjul atomaarseks), mis on väga intensiivne atmosfääri kõrgemates kihtides. Selle tagajärjel tekib mitu ioniseeritud kihti, mis on välja toodud järgneval joonisel (joonis 1). Ionosfääri kihid asuvad erinevatel kõrgustel ja omavad erinevat ioniseerumise tihedust (lisa 5). Ionosfääri kõige madalamal asetsevat ioniseeritud kihti, nimetatakse D kihiks. D kiht moodustub päikesekiirguse mõjul ionosfääri alumises õhutihedamas osas keskpäeval, keskmiselt 70 - 80 km kõrgusel ja peale päikese loojumist hajub kiiresti. Kuna õhutihedamas keskkonnas asuvale D kihile on päikese ioniseeriv mõju suhteliselt väike, on ka ioniseerumise tihedus väike ja suurem
3.1.2. Osteoporoos Osteoporoos on skeleti süsteemne haigusseisund, millele on iseloomulik luude vähenenud mass ja luukoe mikroarhitektoonika häirumine, koos selle tagajärjel tekkiva luude hapruse suurenemise ja luumurruohuga (WHO definitsioon) Osteoporoosi võib nimetada "vaikseks epideemiaks" kuna luude hõrenemine ei põhjusta mingeid kaebuseid enne luumuru teket ja osteoporoosi pole võimalik enne diagnoosida, kui pole mõõdetud luude tihedust. Seetõttu jäävad paljud osteoporoosi juhud diagnoosimata enne, kui tekivad nn. haprusmurrud murrud väga väikese trauma järel. 3.1.3. Lordoos Lülisamba ülemäärast nõgusust tuntakse lordoosi nime all. Nõgusselgsuse puhul on vaagna kalle muutunud ning tegemist on lülisamba nimmeosa lliigse kõverdumisega ettepoole. Vaagna asendi muutsed võivad olla seotud vaagnat tasakaalustavate, eelkõige kõhu- ja tuharalihaste nõrkusega. Nõgusselgusus võib tekkida ka tüsedatel inimestel
Täht M lihtantifriisi margis või A - TOCOJI - tüüpi antifriisi margis näitab erimanuse sisaldust tsingi kaitseks. Teistes antifriisides see puudub. Antifriiside kasutamisel peab meeles pidama, et antifriisil on veega võrreldes suurem paisumistegur, mille tõttu ei tohi süsteemi täielikult täita. Mootori töötamise ajal aurab antifriisist vesi välja. Taseme alanemisel tuleb süsteemi juurde valada destilleeritud vett. Tehnilise hoolduse ajal on vaja kontrollida jahutusvedeliku tihedust, sest puhta 1,2- etaantiooli külmumistemperatuur on kõrgem kui lahusel. Pikemaajalisel kasutamisel antifriisis olevate manuste aktiivsus väheneb märgatavalt ning seetõttu tuleb 3 aasta möödudes jahutusvedelikke vahetada. Antifriiside käsitsemisel tuleb arvestada ka seda, et 1,2-etaantiool on surmavalt mürgine vedelik. Kui 1,2- etaantiooli on 10% ja destilleeritud vett 90% , siis tihedus on 1021 kG/m³ ning külmumistemperatuur - 3°C
ühe ja ainult ühe antud sirgega paralleelse sirge. 8. Milline võib olla mittestatsionaarse mudeli areng? Milne'i mudelis ei paisu ruum, küll aga lendavad selles ruumis laiali galaktikad ja teised kosmilised objektid. Mudel ei tungi Universumi olemusse, vaid üksnes kirjeldab galaktikate vaadeldavat liikumist. 9. Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng keskmisest tihedusest? Kui jääda kindlaks põhimõttele, et aine jäävuse seadus kehtib, tähendab see samaaegselt lõpmatut tihedust. 10. Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng Hubble'i konstandist? 11. Mis on kosmoloogiline horisont? Eemaldumiskiiruse lähenemisel valguse kiirusele kasvab punanihe lõpmata suureks, mis loob vaatlejale illusiooni tohutu suurest, kuid tühjast ruumist. 12. Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? Wien'i valemi järgi vastab sellele temperatuur 2,7 K (-270°C). Kui vaadata minevikku, siis pidi
Ladina-Ameerikas ja Kariibidel elab umbes 600 miljonit inimest (9%). Põhja-Ameerikas (USA, Kanada) elab 352 miljonit inimest ehk 5% kogu rahvastikust ja kõige hõredamalt on asustatud Okeaania, kus elab 35 miljonit inimest (0,5% kogu maa rahvastikust). Rahvastiku paiknemist maal iseloomustab lisaks rahvaarvule ka rahvastikutihedus, mis näitab, mitu inimest elab ühes kindlas piirkonnas ühe ruutkilomeetri 4 kohta. Rahvastiku tihedust saab arvutada jagades rahvaarv territooriumi pindalaga, mille kohta rahvastikutihedust teada saada soovitakse. Rahvastiku kasvu põhjused :pereplaneeringu puudumine, pidevad uued sünnitajad, religioossed tõekspidamised, põhimõte, et“ palju lapsi on elujõu tunnus“ , põllutöö vajab töökäsi, suur suremus paneb palju sünnitama. Kaasnähud: toidupuudus ja näljahädad, ülerahvastatus, sõjalised konfliktid, linnastumine,
· KNS-ile on omane plastilisus võime kohaneda nõudmistele · Plastilisuse käivitavad välised ärritajad, millest saadava informatsiooni töötlemiseks uusi närviseoseid kasutatakse · Vananedes on järel sadu miljardeid neuroneid, millel on võime moodustada uusi sünaptilisi kontakte rivist välja langenud rakkude poolt tekitatud aukude parandamiseks · Kompensatsiooni korral on kortikaalsed neuronid soodsates tingimustes võimelised suurendama dendriidivõrgustiku tihedust · Kompenseerimist ei toimu degeneratiivsete haiguste (näiteks Alzheimeri tõve, dementsuse) korral Degeneratiivsed ajuhaigused · Alzheimeri tõbi · Parkinsoni tõbi · Dementsus · Sclerosis multiplex MUUTUSED SENSOORSETES SÜSTEEMIDES VANANEMISEL · Nõrgeneb nägemisfunktsioon - väheneb nägemisteravus - alaneb silma akommodatsioonivõime · Nõrgeneb kuulmisfunktsioon · Halveneb vestibulaaaanalüsaatori talitlus - 40% esiku-teonärvi (sensoorse närvi) kiude on hävinud peale 70
Loksuta anumat 20 sek ja lase 3 min seista. 3. Võrdle tulemust värvikaardiga (Pilt 9). Kui testitava vee karbonaatkaredus on üle 14 dKH, siis on vajalik lisada 2 mõõtelusikat pulbrit. Testitulemused on antud ühikus ppm, lämmastikusisalduse arvutamiseks korruta tulemus 0,3ga või vaata originaaljuhendi tabelit. Pilt 9 . NO3 testi värvikaart (http://www.google.ee/imgres) 2.2.2.6. Tiheduse mõõtmine Mereakvaariumites on vaja ka vee tihedust mõõta. Seda mõõdetakse refraktomeetriga. Tihedus peab jääma 1.022 ja 1,025 vahele ( riffakvaariumites 1.024-1.025). Kui tihedus peaks olema normist suurem, tuleb süsteemist osa vett ära võtta ning mage vesi asemele panna, et 16 soolsust alla saada. Kui aga on normist vähem, tuleb süsteemi vette lisada soola juurde ja seejärel uuest mõõta. 2.3. Kalade toitmine
esinevad sagedamini selgroodefektid, suurema selgroolülide arvuga kaasneb aga väiksem vastupidavus hapnikudefitsiidile. SUGUKARI Tõuaretuse seisukohalt on karpkala suur viljakus tootjale pigem puuduseks. Sugukalade väikese arvuga kaasneks aga genofondi vaesumine ja suguluspaaritus e inbriiding. Seetõttu peetakse sugu karjas kalu tootmisvajadusest üle 10 korra enam. Emas- ja isaskalade optimaalne arvuline vahekord sugukarjas on 1 : 1. KASV Sugu karpkalad vajavad optimaalset tihedust (olenevalt vanusest 600–400 isendit ha kohta). Suurim on optimaalses eas (6–10aastaste) kalade juurdekasv (emastel keskmiselt 418–632 g, isastel 390–580 g suve jooksul. Portsjonkudejad (sugukalatiiki asustada haugi). SUGUKALADE ETTEVALMISTUS Sugukalade ettevalmistus kudemiseks algab nende väljapüügiga talvitustiikidest kohe pärast jää sulamist. Väljapüügiga ei tohi viivitada, sest sugukalade pikaajalisel hoidmisel talvitustiikides kudemise ootel jäävad emaskalade gonaadid
3) pretsipitatsioontugevdamine - selle käigus sadestakse kõvasid osakesi, neid on raske nihutada 4) külmtöötlus (%CW) - deformeerimine toatemperatuuril, töötlusel muutub üldiselt ristlõike pindala. dislokatioonid põimuvad omavahel külmtöötlusel ja nende liikumine muutub raskemaks. 10. Kuidas muutuvad materjalide omadused lõõmutamisel? Mis on rekristallisatsiooni temperatuur? lõõmutamine vähendab dislokatsioonide tihedust ja suurendab tera suurust, selle tulemusel väheneb tõmbetugevus ja suureneb katkevenivus. rekristallatiooni etapil moodustuvad ehk kasvavad uued kristallterad, mis on väiksemad ja väiksema dislokatsioonitihedusega. rekristallatsiooni temperatuur - selle juures muutuvad omadused kõige kiiremini 11. Miks mõned metallid (näiteks tina ja seatina) ei kõvene deformeerimisel toatemperatuuril? tina jaoks on toatemperatuur ülalpool rekristalliseerumise temperatuuri, seega pole
ainete manustamisviisid ja võrdlev farmakokineetika, farmakodünaamika, kasutamine, kõrvaltoimed. Kasutamise vastunäidustused. Progesterooni toodab kollaskeha teises menstruaaltsükli pooles. Lisaks toodab seda platsenta raseduse ajal. Väikestes kogustes sünteesivad progesterooni ka testised ja adrenaalkorteks. Progesteroonid toimivad tuumaretseptoritele. Östrogeenid kontrollivad progesterooni retseptorite tihedust - stimuleerivad. Progesteroon ise on inaktiivne kui seda manustada per oraalselt, sest peale imendumist see metaboliseeritakse maksas peaaegu täielikult. Testosterooni derivaate (noretisteroon, levonorgestreel) võib manustada suu kaudu. Neil on mõningane androgeenne aktiivsus ja neid metaboliseeritakse, et tekiks östrogeene aktiivsus. Süstitud progesteroon seondub albumiiniga. Natuke salvestatakse ka rasvkoesse. Metaboliseeritakse maksas ja produktid väljutatakse uriiniga
Näiteks müüakse õlut reeglina 6 kaupa(rühmapakend),pakitakse veopakendisse 24 kaupa . VP peab olema piisavalt suur, et anda mastaabisäästu, ja küllalt kerge, et hõlbustada käsitsemist inimeste poolt ilma mehaanilise abivahendita. Soovitav on ,et veopakendi standarditud sortiment ei oleks liiga suur. Oluline kasu standardsest pakendamisest on see, et saab suurendada ladustamisel ja veoprotsessil kauba ja pakendi tihedust. Näiteks transportides jalgrattaid , on koormatihedus madal (väljaulatuvate osade tõttu),neid ei saa üksteise lähedale asetada. Siin võib kasutada jalgratta kõikidele osadele eraldi pakendamist. Lisaks tööstusliku pakendi disainile on oluline ka kaubanduspakendi disain. Õigesti kujundatud pakend vähendab poes kulutusi tegevusele, mis sõltuvad oluliselt pakendi tüübist ja konstruktsioonist. Näiteks võib teise astme pakend (rühmapakend) olla
Horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid (võrahorisont, võraalune tüvehorisont, põõsa-võrahorisont, puhma-rohuhorisont, pinnahorisont, mullahorisondid). Boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras). Liituvus (liitus) - puistu tihedust iseloomustav näitaja, väljendatakse kümnendmurruna või protsentides maa-ala pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla suurem kui 1 (üle 100%), sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees, võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1 (100%). Katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
