Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
2.Aine ja mat.: Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Nt: Kui alumiiniumitükid panna Kitti aparaati, toimub reaktsioon ja Al on aine. Kui kasut. Al akna valmistamiseks, on ta materjal. Aine võib esineda puhtana kui ka ühendites. Aine olekud – tahke, vedel, gaasiline. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda ssamaaegselt erinevatesse klassidesse. Tähistamine:1.a)Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi) b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi)c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõlid, kiudained)2.Valemiga: a)empiiriline – analüüsiandmetes tuletatud valem, näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab val...
võrdne selle pinna sees olevate laengute algebralise summaga, jagatud elektrilise konstandiga ε0. Gaussi teoreem Φ= qsees/ qsees - kogulaeng kujuteldava kinnise pinna (Gaussi pinna) sees ja Φ on elektrivälja koguvoog läbi selle pinna. Elektriväljatugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdeline laenguga, mis asub kinnise pinnaga piiratud ruumi osas. see kinnine pind on geomeetriline pind, gaussi pind. Kui laengu tihedused on võrdsed, siis: q= σ* S Φ=E∗S∗cos α 5. Ühtlaselt laetud lõpmatu tasandi, kahe erinimeliselt laetud paralleelse lõpmatu tasandi, laetud sfääri ja kera elektriväljad (Gaussi teoreemi kasutamine). Lõpmatu tasandi laetust kirjeldatakse laengu pindtiheduse mõiste abil. Pindtihedus σ on laenguhulk pinnaühikul. SI-süsteemis on mõõtühikuks C/m2. Elektrivälja määramiseks asetatakse mõlemale poole ja paralleelselt lõpmatut tasandit kaks pinnatükki pindalaga S,
Pilet nr.1 1.Fotograafia ajaloo olemusest. Kaasaegsete fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist, mis kannab nimetust camera obscura(pime ruum). Selle aluseks on optiline nähtus- pimedas ruumis ühes seinas on pisike avaus, mida läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama). Selle aluseks on mitmeid erinevatest aegadest pärinevad leiutised ja avastused. Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto 1830aasta. Enam kui saja aasta jooksul tehti nii fotomaterjalile kui ka kaamerale olulisi täiendusi, ent nüüdseks on emulsioonil põhinevad fotod suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga. Fotograafia kui kunsti stiilid: landscape fotograafa, ...
nägema peaks. Tegijapoiss 2010 Miraaz on atmosfääriähtus , mille puhul tekivad igast õhukihtide vahelised peegeldused ja kuskile võib tekkida nö uus objekt , aga see on hoopis õhu peegeldus mignist teisest objektist nurga taga. Tekib erisuguse tihedusega õhukihtide üleminekualal. Miraaz jaotub alumiseks , ülemiseks ja külg miraaziks , lähtuvalt sellest kuhu vaatleja jaoks kujutis tekib .Fatamorgaana puhul esemed on rohkem moonutatud ja muutuvad kiiremini. (kihtide tihedused muutuvad. Alumine miraaz tekib siis kui hommikul on maapind kiirelt üles soojendatud ja selle lähedane õhk on soojem kui veidi kõrgemal . St maapinnal on veidike väiksema tihedusega õhk kui veidi kõrgemal. Ülemise miraazi korral on maapind külmem kui selle kohal olev. (merel võib lendavat hollandlast niimoodi näha) Külgmiraaz - erineva murdumisnäitajaga kihtide lahutuspinnad ei paikne horisontaalselt vaid kaldu . Veepinnal asub külm horisontaalne õhukiht ja
87 Avogadro seadus. Itaalia teadlane A. Avogadro selgitas, et kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad võrdsel temperatuuril ja võrdsel rõhul võrdse arvu gaasi molekule. Avogadro seadust saab tuletada kahest eeldusest: 1. Kõikide gaaside molaarruumalad standardtingimustel on 22,7 dm3/mol. 2. Üks mool gaasi sisaldab NA gaasi molekuli. 88 Gaaside tihedused suhtuvad teineteisesse nii nagu nende molaarmassid. Kahe gaasi molaarmasside suhe näitab, mitu korda on üks gaas teisest raskem või kergem ehk milline on ühe gaasi tihedus teise suhtes. Praktikas hinnatakse sageli gaasi tihedust õhu suhtes. Sel juhul on õhu M arvväärtus 29. CO2 on õhust raskem 44/29 = 1,5 korda. Õhk on veeaurust 29/18 = 1,61 korda raskem. 89 Vesi
Kuigi ta on termoplastiline, on tema töötemperatuuri piirkond üsna lai: -200 200 C. Aramiidkiuga komposiite kasutatakse näiteks kuulivestides, samuti spordivahendites. Kasutatakse ka SiC kiude ja hübriidseid komposiite, kus on kahest või enamast erinevast materjalist kiudusid. Enamlevinud on klaaskiu ja süsinikkiu kombinatsioonid. Traadina kasutatakse tugevat terast (eritugevus kuni 0,3 GPa), Mo ja W. Erinevate kiumaterjalide tihedused ja tõmbetugevused on toodud joonisel 10-5. 10.3.3 Keskkonna materjalid Keskkonna materjali ülesanne on siduda omavahel kiudusid ja kanda neile üle mehaanilist pinget. Ise võtavad nad vastu ainult väikese osa pingest. Peale selle kaitseb keskkond kiudusid kulumise ja väliskeskkonna mõjude eest. Keskkonna materjali valikul on tähtis tugev nakkumine kiududega. Keskkonna materjalidena kasutatakse peamiselt polümeere ja metalle, kuna keskkond peab omama venitatavust, st
- makropoor >50 nm Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. Poorsus- avatud pooride mahu ja üldmahu suhe. Efektiivne tihedus – aine massi ja täismahu (aine ja pooride mahu summa) suhe. Tegelik tihedus – aine massi ja mahu summa (pooride mahtu ei arvestata) suhe. NB! Käsiraamatutes antakse lihtainete tihedused tegeliku tihedusena, kaubanduses on kasutusel enamasti efektiivne tihedus. Eripind - pind m2 –tes 1 grammi pulbri kohta, kasutatakse pulbriliste ainete iseloomustamiseks. Eristatakse sisepinda, välispinda ja üldpinda 86. Pulbriliste segude lahutamine. Tundmatu koostisega segu koostise määramiseks. Meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine. Näiteks: fraktsiooniline koostis , % > 1,0 mm 20%. 0,8 – 1,0 mm 15%. 0,4 – 0,8 mm 20%
Tselluvilla puhul on tegemist lahustite jääkide emissioonidega, teatavasti eraldatakse kiud paberijääkidest suures lahusti hulgas. Tselluvilla tulekindluse tõstmiseks immutatakse teda mineraalse tulekaitsevõõbaga. Tselluvilla omadused: on loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki ega mädane, ei niisku ja laseb seintel hingata, närilised teda ei söö. Süttimiskindel, tuli ei levi, ei põle. Mullpolüuretaani toodetakse nii kinniste kui ka lahtiste pooridega, nii jäika kui ka pehmet. Tihedused 24- 32kg/m3. On väga hea soojaisolatsiooniomadustega _=0,024W/mK, _=32 kg/m3. On kallim kui mullpolüstüreen, kuid on sobivam kasutada kõrgematel temperatuuridel. Põleb kiiresti temperatuuril 6500C. Põlemisel tekivad mürgised gaasid, suitsu tekib samuti enam kui puidu põlemisel. Mullpolüuretaan ei sobi seega kasutamiseks kohtades, kus ta võib kokku puutuda lahtise tulega. Veeaurupidavus on hea, mõõtude
linnaseeod, värske kevadine rohi (piimal tekib rohumaitse. Ka piima värvus võib muutuda. Varakevadel kui värskes rohus on rohkesti taimseid pigmente Kollast värvust võivad põhjustada ka mõned mikroobid oma elutegevusega. 31. PIIMA FÜÜSIKALIS- KEEMILISED OMADUSED. Piima tihedus (erikaal) ja külmumistäpp Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalsuv piimamass 20º C juures (g/cm2 või kg/m3). sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Keskmised piima koostiskomponentide tihedused, g/cm2 Piimarasv 0,922 ,Piimasuhkur e. laktoos 1,661 ,Valk 1,390 Soolad 2,857 Sõltuvalt piima koostisest võib tihedus olla 1,026...1,034 g/cm2. Keskmine piima tihedus on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on kõrge rasvasisaldusega piim. Näiteks kinnijäävate lehmade piim. Äsjalüpstud piima tihedus on keskmiselt 0,001 g/cm2 madalam 2-3 tundi seisnud piimast. See on tingitud sellest, et piimarasv seismisel hangub ja mõjutab piima tihedust
kevadine rohi (piimal tekib rohumaitse. Ka piima värvus võib muutuda. Varakevadel kui värskes rohus on rohkesti taimseid pigmente Kollast värvust võivad põhjustada ka mõned mikroobid oma elutegevusega. 31. PIIMA FÜÜSIKALIS- KEEMILISED OMADUSED. Piima tihedus (erikaal) ja külmumistäpp Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalsuv piimamass 20º C juures (g/cm 2 või kg/m3). sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Keskmised piima koostiskomponentide tihedused, g/cm 2 Piimarasv 0,922 ,Piimasuhkur e. laktoos 1,661 ,Valk 1,390 Soolad 2,857 Sõltuvalt piima koostisest võib tihedus olla 1,026...1,034 g/cm 2. Keskmine piima tihedus on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on kõrge rasvasisaldusega piim. Näiteks kinnijäävate lehmade piim. Äsjalüpstud piima tihedus on keskmiselt 0,001 g/cm2 madalam 2-3 tundi seisnud piimast. See on tingitud sellest, et piimarasv seismisel hangub ja mõjutab piima tihedust. Kui piima tihedus on alla
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ............................
Ka piima värvus võib muutuda. Varakevadel kui värskes rohus on rohkesti taimseid pigmente Kollast värvust võivad põhjustada ka mõned mikroobid oma elutegevusega. 3.10.2 PIIMA FÜÜSIKALIS- KEEMILISED OMADUSED. · Piima tihedus (erikaal) ja külmumistäpp Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalsuv piimamass 20º C juures (g/cm2 või kg/m3). Piima tihedus sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Keskmised piima koostiskomponentide tihedused, g/cm2 Piimarasv 0,922 Piimasuhkur e. laktoos 1,661 Valk 1,390 Soolad 2,857 Sõltuvalt piima koostisest võib tihedus olla 1,026...1,034 g/cm2. Keskmine piima tihedus on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on kõrge rasvasisaldusega piim. Näiteks kinnijäävate lehmade piim.
M MV M X 1 1 M X 2 2 (17.23) 0 0 kus: MX1 ja MX2 - massi staatilised momendid miidli suhtes (saadakse süviste diagrammilt) enne ja pärast madalikule sattumist; 0 - süviste diagrammi puhul aluseks võetud vee tihedus [t/m3]; 1 ja 2 - vee tihedused enne ja pärast madalikule minekut [t/m3]. Lihtsaim viis muuta trimmi on ballastvee ja vedelate varude ümberpumpamine. Sel juhul tuleb arvestada, et madalikule sattudes võis teatud määral halveneda püstuvus. Seetõttu peaks vältima vedeliku tõstmist põhjatankidest piikidesse, ehkki trimmi seisulohast võiks see olla tõhusaim variant. Teatud juhtudel võib olla võimalik ka tahke lasti ümberpaigutamine. Ka siin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
