(Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.) ja protsent soola-liiva segus. Soola-liiva segu segatakse veega. Sool on vees lahustuv (Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis), liiv vees ei lahustu. Areomeetriga saab mõõta lahuse tiheduse. Leian tabelist, mis näitab lahuse tiheduse sõltuvust NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses temperatuuril 20 °C, lähedased tihedused ja massiprotsendid. Arvutatakse otsitav massiprotsent (massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses): C % 2 - C %1 C % = C %1 + ( - 1 ) 2 - 1 Teades vee-soola lahuse ruumala ja tihedust arvutatakse lahuse mass: mlahus = Vlahus lahus Leitakse soola mass: mlahus C % m NaCl = 100% Teades algset sool-liiva segu massi ja soola massi, leitakse soola protsent segus: m NaCl 100%
korra. Saadud filtraadid olid täiesti selged. · Spektrofotomeetril määrasin nelja, erineval ajal reaktsioonisegust võetud proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel , kasutades 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. · Kaliibrimisgraafikult leidsin vastavalt proovide optilise tiheduse väärtustele neis sisalduva türosiini kontsentratsiooni . Tulemused ja nende interpreteerimine: Katsetulemused Optilised tihedused : Kaliibrimisgraafikult vastavad türosiini kontsentratsiooni väärtused : Türosiini kontsentratsiooni ja reaktsiooni kestvuse vaheline sõltuvus Kuna proovid on reaktsioonisegust võetud kaseiini hüdrolüüsi protsessi algfaasis, mil produktide kontsentratsiooni ja aja vahel valitseb lineaarne sõltuvus, siis peaksid 4 punkti katse korrektse läbiviimise puhul langema sirgele. Minu katses nagu graafikult näha katsepunktid päris sirgele ei lange, kuid õnneks ei paikne
suhtuvad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. 2H2 + O2 = 2H2O 2 : 1 : 2 (ruumalade vahekord) AVAGADRO SEADUS kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad võrdsel tempeartuuril ja võrdsel rõhul võrdse arvu gaasi molekule. · kõikide gaaside molaarruumalad normaaltingimustel on 22,4 l/mol · üks mool gaasi sisaldab NA gaasi molekuli 6,02*1023 = 1 mol = 22,4 l/mol gaasi molekuli GAASIDE SEADUSTE RAKENDUSI · tiheduse leidmine · gaaside tihedused suhtuvad üksteisesse nagu nende molaarmassid M1/M2, mis näitab mitu korda on üks gaas teisest raskem või kergem REDOKSREAKSIOONID reaksioonid, milles aatomite oksüdatsiooniaste muutub · ÜHINEMISREAKTSIOONID tekib liht- või liitainetest ühend o OKSÜDEERIMINE keemiline protsess, kus aine loovutab elektrone (redutseerija) o HÜDROGEENIMINE vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus
Kepler: I - Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses koos vastava päikesesüsteemi tähe tekkega. Kui täht tekib gaasipilve (nebula ing. k.) tihenemisel, hakkab tekkiva tähe ümber tiirlema asub Päike. II Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja omakorda gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu. Lõpuks on gaasipilvedest tekkinud enam-vähem ümara planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala ellipsis. Kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem. III - kujuga tihedad kehad, mis aja jooksul meteoriitide ja muude kehadega kokku põrgates omandab aina ümarama kuju
Seejärel kogutakse eluaati 2 ml fraktsioonide kaupa eelnevalt nummerdatud katseklaasidesse kuni pärast viimase, kollase aine väljumist on eluaat värvusetuks muutunud. Kokku kogusin eluaati 37-sse katseklaasi. Arvutuste järgi oleks pidanud kasutama (75,58-23)/2 = 27 katseklaasi. 27 katseklaasi kogusin aga kõige intensiivsema kollase värvusega ainet. Ei oska öelda, millest võis selline mahtude vahe tekkida. Edasi mõõdetakse fraktsioonide optilised tihedused spektrofotomeetriga. Tulemused on kantud järgnevasse tabelisse. Katseandmete tabel Fraktsiooni nr Elueerimismah Optiline tihedus, A t = 670 nm = 410 nm = 360 nm V, ml Ühendatud 23 0 fraktsioon 1 25 0,033 2 27 0,330 3 29 0,541
Kogutavate fraktsioonide üldarv peab vastama varem väljaarvutatule. Fraktsioonide analüüsimine · Aine kontsentratsiooni väljendatakse optilise tiheduse väärtusena, mis mõõdetakse vastaval lainepikkusel spektrofotomeetris. · Spektrofotomeetris mõõdetakse segude optilist tihedust järgmistel lainepikkustel: sinised segud 670 nm, kollased segud 410 nm ja pruunikad segud 370 nm. · Täiesti värvusetute fraktsioonide optilised tihedused võrduvad 0-ga ja neid pole vaja mõõta. · Saadud tulemustest koostatakse katseandmete tabel ja selle alusel kromatogramm. Kolonni iseloomustavad parameetrid · Geel: Sephadex G 75 , fraktsioneermispiirkond 3000 80000 Daltonit · Geeli pundumistegur: k = 0,1 · Täidise kõrgus L = 31.5 cm · Kolonni sisediameeter: d = 2,1 cm Proovi komponendid · Dekstraalsinine (6mg/ml) · Müoglobiin (6mg/ml) · DNP aspartaat (0,6 mg/ml)
mõjul omandada ümar kuju, kuid mitte nii massiivsed, et toimuksid termotuumareaktsioonid, mis on omased tähtedele. Planeedid jaotatakse kahte rühma: hiidplaneedid ehk gaasihiiud ning terrestriaalplaneedid ehk Maa-tüüpi planeedid. Maa-tüüpi planeetide hulka kuuluvad 4 esimest planeeti Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Gaasihiidudeks loetakse nelja järgnevat planeeti: Jupiter, Saturn, Neptuun ja Uraan. Maa rühma planeetide mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa-tüüpi planeetide vanuseks arvatakse olevat umbes 4.5 miljardit aastat. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa rühma planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale, koosnedes täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline
et proov on täielikult täidises. Lõpuks kandsin geeli pinnale suurema koguse voolutit. · Kui sinine riba (dekstraansinine) hakkas lähenema kolonni põhjale, eemaldasin ühendatud fraktsiooni kolvi kolonni alt ja alustasin 2 ml mahuga fraktsioonide kogumist katseklaasidesse. Elueerimise ja fraktsioonide kogumise lõpetasin kui eluaat muutus värvituks. · Fraktsioonide analüüsimine: · Mõõtsin kõikide fraktsioonide optilised tihedused, et teada saada ainete kontsentratsioonide mõõdud. Selleks kasutasin spektrofotomeetrit. Dekstraansinine: 670 nm Müoglobiin: 410 nm DNP-aspartaat: 360 nm · Eluaadi maht kolvis oli Vv=23 ml. Kuna fraktsioone koguti 2ml kaupa, siis iga järgmise fraktsiooni maht suureneb sellest 2ml võrra. Lainepikkus Fraktsiooni Eluaadi maht Optiline tihedus (nm) nr. (ml) (ABS) 670 1 22 0,040
Valem 7: F = H * 125000 / 300 F purustav jõud [kgf] H manomeetri näit Näide: H = 168 F = 168 * 50000 / 300 = 28000 [kgf] Valem 8: Rs = F / S Rs proovikeha survetugevus [kgf/cm²] F purustav jõud [kgf] S survepind [cm²] Näide: F = 28000 [kgf] S = 128,62 [cm²] Rs = 28000/ 128,62= 217,7 [kgf/cm²] = 21,8 [N/mm²] 4. Katsetulemused. Tabel. 1 Katsetatud proovikehade tihedused. Proovikeha mõõtmed [mm] Tihedus [kg/m³] Proovikeha a b h Maht Mass nr. Üksik Üksik Üksik [cm³] [g] Üksik Keskmine 1 249 118 87 2556 4980 1948 2 250,5 119 89,2 2659 4854 1825 3 249 118 90 2644 4654 1760
Alkaanid 1. atsükline ühend süsivesinikud, kus puuduvad tsüklid tsükliline ühend süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku ahelas ühte, või mitut tsüklit 2. süsivesinik orgaaniline ühend, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest küllastunud süsivesinik orgaaniline ühend, mille süsinike aatomite vahel on kovalentsed üksiksidemed küllastumata süsivesinik orgaaniline ühend, kus süsinike aatomite vahel on kordsed kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. 3. Funktsionaalne rühm e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsio...
optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse siis murdub ta pinnanormaali poole. Optiliselt kõige tihedam on teemant. Ta murrab valgust kõige rohkem ning valguse kiirus on kõige väiksem. Kui valgus langeb optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse siis murdub ta pinnanormaalist eemale. Valguse murdumise tõttu näeme veekogu põhjas olevaid esemeid seal, kus nad tegelikult ei ole. Valgus ei murdu siis kui ta langeb piki pinnanormaali või kui keskkonna optilised tihedused on võrdsed. Valguse murdumist vihmapiiskades tekib vikerkaar. Täielik peegeldus Valgus langeb tohedamast keskkonnast hõredamasse ja murdub n-ist eemale. Kui suurendada langemisnurka siis suureneb ka murdumisnurk. Mingist langemisnurgast alates suureneb murdumisnurk 90 kraadini. See tähendab, valgus jääb kulgema piki keskkondade lahutuspinda. Seda nim. täielikuks peegelduseks. Valgus enam ei pääse õhku vaid peegeldub täielikult tagasi esimesse keskkonda
läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Et traditsioonid on teaduses tugevad ja enamik andmeid Pluuto kohta pärineb viimasest aastakümnest, nimetame Pluutot siiski planeediks.. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun (Pluuto) 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused: Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused: Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle
KORDAMISKSIMUSED: ALKAANID Misted: atskliline hend- ssinikuahela liigitus, puuduvad tsklid. tskliline hend- ssinikuahela liigitus, sisaldavad ssinikuahelas hte vi mitut tsklit. ssivesinik- ssiniku ja vesiniku hend. kllastunud ssivesinik- org. hendid, mille ssinike aatomite vahel on kovalentsed ksiksidemed. kllastumata ssivesinik- org. hendid, kus ssinike aatomite vahel on kaksik- vi kolmiksidemed. funktsionaalne rhm- ssinikuahela kljes olev tunnusrhm, mis mrab ra aineklassi ja mrab ra talle iseloomulikud omadused. hefunktsionaalne hend- hendid, mis sisaldavad ainult hte liiki funktsionaalrhmi. mitme- ehk polfunktsionaalne hend- kui ssinikuhendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rhmadega. alkaanid- kllastunud ssivesinikud, kus aatomite vahel on ainult ksiksidemed. tskloalkaanid- tsklilised hendid. alkeenid- kus ssivesinike aatomite vahel on kaksiksidemed. alknid- kus ssivesinike aatomite vahel ...
Anduri kaudu antakse kristallile soojusimpulss ja määratakse siis temperatuuri langus kristallil. Teemandi puhul on märgatav, teistel mineraalidel aga tühine. Mineraalide tihedust saab suhteliselt kiiresti määrata standardvedelike abil. Selleks asetatakse mineraal standardvedelikku, mille tihedus o teada. Kui mineraal jääb ujuma vedeliku pinnale, siis on mineraali tihedus suurem.. Kui mineraal jääb vedelikku hõljuma, siis on vedeliku ja mineraali tihedused võrdsed. Veega teemant ei märgu, kuid adsorbeerib hästi õli ja rasva. USA Gemmoloogia Instituudis on välja töötanud lihtne ja efektiivne teemantidega kindlaks määramise viis, mis põhineb teemandi heal märgamisel õliga. Värvistatud õliga täidetud viltpliiatsiga tõmmatakse uuritavale kristallile joon. Teemandil on joon pidev, võltsingute ja imitatsioonide pinnale jäävad aga üksikud tilgakesed. Teemant pole ainult vääriskivi
Alkaanid 1. atsükline ühend süsivesinikud, kus puuduvad tsüklid tsükliline ühend süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku ahelas ühte, või mitut tsüklit 2. süsivesinik orgaaniline ühend, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest küllastunud süsivesinik orgaaniline ühend, mille süsinike aatomite vahel on kovalentsed üksiksidemed küllastumata süsivesinik orgaaniline ühend, kus süsinike aatomite vahel on kordsed kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. 3. Funktsionaalne rühm e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalset...
viimases katses, kus muudeti vesi-tsementtegurit oli survetugevuseks 40,0 MPa.Katsetulemustest võib järeldada, et erinevate tsementide kasutamisel betooni survetugevus oluliselt ei erine. Kui aga vähendaga vesi-tsementtegurit, siis nelja katse puhul võib täheldada, et betoon saavutas suurema survetugevuse kui suurema vesi-tsementteguri juures. Täiendavalt võib näha minu rühma survetugevuste graafikut erinevate segude korral. (Graafik nr 2.). Betooni tihedused on kõikidel rühmadel samas suurusjärgus. Segu nr 1 puhul olid kõikide rühmade katsetulemused vahemikus 2363-2407 kg/m3. Minu rühma esimese kuue katsekeha tiheduseks oli 2396 kg/m3. Teise katse puhul, kus kasutati teist tsementi, olid tihedused vahemikus 2346-2404 kg/m3 ning meie rühmal vastavalt 2357 kg/m3. Katses number kolm kasutati sama tsementi mis katses number 2, kuid vähendati vesi-tsementtegurit. Saadud katsetulemused jäid kõikidel rühmadel vahemikku 2369- 2406 kg/m 3
7.Mis on sensoorne homunkulus Sensoorne homunkulus on sensoorse ja mida see kirjeldab? töötlemisega seotud neuroloogiliste ühenduste representatiivne kaart. Sensoorne homunkulus esindab kontralateraalse külje taktiilset esitust. Sensoorse homunkuluse erinevate osade tihedused erinevad struktuurilt peamiselt seetõttu, et erinevad osad on erineva suuruse ja tihedusega. 8.Mis on retseptor? Retseptor on organismis paiknev osa, mis võtab vastu ärritusi. 9. Kui suur hulk inimestest on 25% populatsioonist on ülimaitsetundlikud ning ülimaitsetundlikud? Mida see tähendab, et maitsenäsade arv keelel on tähendab ülimaitsetundlikkus
Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss(kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine.) ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.( iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus.) Jupiter: Kõige rohkem on hiidplaneetidest uuritud Jupiteri
· m - katsekeha mass; · V - katsekeha ruumala; Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumala vahe. 4. Töökäik. a) Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul; b) Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed; c) Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi; d) Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise; e) Vordleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses tooduga; · Alumiinium - 2,7 · 103 kg/m³ · Messing - 8,5 · 103 kg/m³ · Vask - 8,9 · 103 kg/m³ · Teras - 7,9 · 103 kg/m³ Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega: · Tiheduse valem: D = , kus D katsekeha materjali tihedus, m katsekeha mass, V ruumala; · Silinder: Sp = 2 , kus Sp põhjapindala, pii, r2 raadius ruudus;
), Dudelange (17 300 in.), Differdange (10 200 in.). Kõik neli linna asuvad riigi lõunapoolel. Esch-sur-Alzette, Dudelange ja Differdange asuvad riigi edelaosas. Kõige tihedamini on asustatud Luxembourgi ümbrus ja riigi edelaosa, mis on suurim terasetootmise piirkond riigis. Kõige väiksem rahvastiku tihedus on riigi põhjaosas, kus asub Ardennide mäestik (vt Joonis 2) . Luksmburgi keskmine rahvastiku tihedus on 166 inimest ruutkilomeetri kohta. Naaberriikide rahvastikude tihedused on: Prantsusmaa 109 inimest ruutkilomeetri kohta, Saksamaa 230 inimest ruutkilomeetri kohta, Belgia 333 inimest ruutkilomeetri kohta. Joonis 2. Rahvastiku tiheduse kaart. 5 3 Energiamajandus Luksemburgis pole põliseid energiaallikaid peaaegu üldse. Riik sõltub väga suurel määral elektri ja fossiilsete kütuste impordist. 92% Luksemburgis kasutatavast energiast imporditakse
3. KASUTATUD VAHENDID • Nihik – puidutüki kabariitide mõõtmiseks. • Digitaalne kaal – puidutüki massi määramiseks, täpsusega 0,01 g. • Hüdrauliline press 4. KATSE METOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Tiheduse leidmiseks, alustati proovikehade kabariitmõõtmete määramisega. Igal küljel võeti nihikuga kolm mõõtu ning seejärel nende mõõtude aritmeetiline keskmine. Seejärel kaaluti kehad. Järgnevalt arvutati kehade tihedused kasutades valemit 1. Saadud tihedus tuleb arvutada ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemi 2 järgi. 4.2. Niiskussisalduse määramine Puidust, eelnevalt niiskeks tehtud, proovikehad kaalutakse ning asetatakse kuivatuskappi seisma. Kuna tegemist on vaigurikka puumaterjaliga, siis ei tohiks kuivatamine kesta rohkem kui 20 tundi. Samuti toimub kuivatus temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Aja möödudes, arvutatakse puidu niiskusisaldus valemi 3 järgi.
....6 1.4.1Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul........................6 1.4.2Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed............................6 1.4.3Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi..........................................................6 1.4.4Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise...............................................................................7 1.4.5Vrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega...................7 1.5Veaarvutused....................................................................................................................................8 2.MEHAANILINE ENERIGA...........................................................................................................11 2.1Töö eesmärk..................................................................................................................................
nõrgem kui Maal. Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus ) Veenus ja Maa Veenust on peetud Maa kaksikõeks kuna mõnest küljest on nad tõesti väga sarnased: * Veenus on natuke väiksem kui Maa (diameeter on 95% Maa diameetrist, mass 80% Maa massist). *Mõlemal täheldatakse mõningaid kraatreid suhteliselt noorel pinnal. *Nii Maa kui ka Veenuse tihedused ja keemilised koostised on väga sarnased. Nende sarnasuste pärast arvati, et tihedate pilvede all võib Veenus olla Maa sarnane ja seal võib eksisteerida elu. Aga Veenuse detailsem uurimine näitas kahjuks, et paljudes olulistes valdkondades on ta radikaalselt Maast erinev. Veenus ei sarnane Maaga sellepärast, et Veenusel puudub vesi, sest nii imelik kui see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju. Ka Maa atmosfäär
Näide: H = 88 [-] F = 88 * 125000 / 300 = 36666,67 [kgf] Valem 8: Rs = F / S Rs proovikeha survetugevus [N/mm²] F purustav jõud [kgf] S survepind [cm²] Näide: F = 36666,67 [kgf] b = 11,9 [cm] S = 124,95 [cm²] Rs = 36666,67 / 124,95 = 293,45 [N/mm²] Tabel. 1 Katsetatud proovikehade tihedused. Proovikeha mõõtmed [mm] Tihedus [kg/m³] Proovikeha Maht Mass nr. a b h [cm³] [g] Üksik Keskmine Üksik Keskm Üksik Keskm Üksik Keskm 250,00 119,00 88,00
Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused? Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja olulisemad tunnused? Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik
KC=1,772·10-4. Täpseima mõõtmisega saadud tulemuse viga oli 10,6 %, kõikide tulemustega võrreldes oli katseviga 14,6%. Viga tekkis arvatavasti juhtivusnõu ja elektroodide loputamisel. Katsetulemuste järgi lahuse dissotsiatsiooniaste väheneb lahuse kontsentratsiooni suurenedes. Kasutatud kirjandus 1. Praktikumide tööde juhendid, FK15. Elektrolüüdilahuse elektrijuhtivuse määramine, https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3714 2. Abimaterjalid, Tabelid, Vedelike tihedused 0...60 0C juures, https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3714 3. Abimaterjalid, Tabelid, Ioonide piiriline molaarne elektrijuhtivus vees 0...100 0C juures, https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3714 4. Abimaterjalid, Tabelid, Nõrkade elektrolüütide ja aluste dissotsiatsioonikonstant ja pK vesilahustes 25 0C juures, https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3714 5. Internet, Kontsentratsioon-Wikipedia, vaba entsüklopeedia, http://et
väiksemad. "Voyager 2" leidis juurde 10 veelgi väiksemat kaaslast (vt. tabelit). Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis, seega on nende orbiidid risti kõigi teiste Päikesesüsteemi planeetide ja kaaslaste orbiitide tasanditega. Neile pandud nimed on võetud W. Shakespeare ja A. Pope'i teoste tegelastelt. "Voyager 2" tehtud mõõtmised näitasid, et vähemalt suuremad Uraani kaaslased on kaetud jääga. Seejuures on kaaslaste keskmised tihedused nii suured, et neil peab kindlasti olema kivine keskosa. Vaatamata jäisele pinnale pole Uraani kaaslased kuigi heledad, neist väiksemad ("Voyager 2" avastatud) ja rõngaid moodustavad osakesed kuuluvad koguni Päikesesüsteemi kõige tumedamate objektide hulka. Arvatavasti on nende kõigi tumedus tingitud neid katvast süsinikuühendist, mis on moodustunud metaanist selle pommitamisel laetud osakestega. Suurematest kaaslastest on heledaim Ariel, tumedaim Umbriel.
92 20.7 1051.01 20 6 0 n B* 49.3 149.3 148.00 6 2 Katsete tegemise kuupäev: 11.09.2017 7 8 Graafik 1.1 Ehitusmaterjalide tihedused 2500 2000 1500 2328 1000 2173 1968 1888 1817 1737 1670 1440
tagasi. Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Vana-Roomas arvati, et plaatina on plii erim. 1748. aastal kirjeldas Hispaania maailmarändur Antonio de Ulloa põhjalikult oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kullast plaatina. Plaatina oli kullast odavam ja suure tihedusega plaatinaga oli võimalik kulda n-ö võltsida, lisades seda kullale. Kulla ja plaatina tihedused on lähedased, vastavalt 19,32 ja 21,45 g/cm³. "Valekulla" saamise vältimiseks andis Hispaania kuningas kunagi välja isegi dekreedi, mille kohaselt kullast eraldatud plaatina tuli heita kuninga esindajate juuresolekul jõgedesse, vältimaks nii selle ringlusse minekut. Järgmisel sajandil plaatina hind tõusis, siis hakati seda metalli kaevandama ning otsima kohti, kuhu varem oli plaatina uputatud, et seda põhjast kätte saada.
Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks. Millest sõltub maavärina tekitanud purustuste hulk: maavärina tugevusest, ehitiste tugevusest, koha kaugus epitsentrist, kas sellega kaasneb tsunami Millest sõltub maavärina tekitanud ohvrite arvu: rahvastiku tihedused selles piirkonnas, kellaajast, hiatussüsteemid ja evakueerimisvõimalustest, kas sellega kaasneb tsunami. Too näiteid, kuias on võimalik maavärinaga kaasnevaid purustusi vältida või vähendada: peab olema hea seismilise moitooringu võrk. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne
(Li : Li), vesiniku aatomi selektronorbitaali ja kloori aatomi porbitaali kattumisel moodustub molekul HCl (H : Cl). Keemilise sideme püsivuse mõõduks on sideme lõhkumiseks vajaminev energiahulk. Kovalentne side on seda püsivam, mida suurem on elektronpilvede kattumise aste. Elektronpilvede kattumise aste sõltub omakorda elektronpilvede mõõtmetest, nende kujust ning kattumise viisist. Reas Li2; Na2; K2 suurenevad kattuvate orbitaalide mõõtmed, vähenevad aga orbitaalide tihedused ja nende kattumise aste ning seetõttu ka sideme püsivus. Seda kinnitab ka molekulide dissotsiatsioonienergia vähenemine ja tuumadevahelise kauguse suurenemine: Kahe antiparalleelse spinniga elektroni viibimine kahe tuuma jõuväljas on energeetiliselt kasulikum kui elektroni viibimine ainult oma tuuma jõuväljas, siis võtavad kovalentse sideme moodustamisest osa kõik üheelektronilised orbitaalid. Ergastamine Paljudel juhtudel suureneb "valents" elektronide arv aatomi ergastamisel, s
liiva peenusest Graafik 3. Kivistunud betooni paindetugevuse sõltuvus segu koostisest, liiva peenusest ja kivistunud betooni tihedusest Graafik 4. Kivistunud betooni survetugevuse sõltuvus segu koostisest, liiva peenusest ja kivistunud betooni tihedusest 1.8. Järeldus Kuna tegemist on karjääri liivaga, ei saa liiva sõelkõver vastata standardis EN 196-1 esitatud nõuetele. Liivade tihedused jäid vahemikku 2000-2300kg/m3 ( keskmine tihedus peenliival 0-0,8mm 2140 kg/m3 ja jämeliiva 2177 kg/m3). Peen liiva(0-0,08mm) peenusmooduliks kirjanduse andmetel on 0,6-2,1 ning jämeliiva (0,63-2,0mm) peenusmooduliks 2,4 4,0 mm. Peenliiva peenusmoodul antud katses on 2,2 mis näitab et peenliivas võis olla natuke jämedamat täitematerjali. Jämeliiva peenusmooduliks antud katses on 3,07, mis mahtus kirjanduses esitatud vahemikku.
g uurimiseks võetud taimse materjali mass, g, 103 tegur milligrammidele üleminekuks. (Ma ausõna tegin kõik asjad nii nagu teised ja ma ei tea, mis mul viltu läks.) Paprikat kaalusin 22.9 mg. Lisasin väikse koguse liiva ja peenestasin uhmris. Panin juurde naatriumsulfaati kuni tekkis pulbritaoline mass. Kuid millegi tõttu oli minu ekstrakt kohe värvusetu, mitte kollakas nagu teistel. Tulemused kursuseõelt: Spektrite lainepikkused ja optilised tihedused: 502nm 0,3138 A 480nm- 0,370 A Kirjanduse alusel leidsin, et need lainepikkused sarnanevad kõige rohkem karoteen lükopeeniga: E= 2250 1%/1cm. D= 0,704 g/cm3 V= 6 ml G= 21,4 x 10^-3 K= (0,3138 x 6 x 0.704 x 10^3) / ( 2250 x 0,0214) = 27,5 mg% Leidke ikka lükopeeni sisaldus, sest selle karotenoidi ekstraheerisite te oma uuritavast proovist. Neid lükopeeni lehekülgi on internetis sadu. Prooviks oli paprikapulber
suurem on see koefitsient ε . Nõrgalt värvunuks loetakse lahuseid, mille ε= 400-500 ja tugevalt värvunus, mille ε = 100000-150000. Väiksemaks mõõdetavaks kontsentratsiooniks (cmin) on sellise lahuse konts, mille läbimisel neeldub kõigest 5% valgusest. Suurimaks määratavaks kontsentratsiooniks (cmax) on lahuse kontsentratsioon, mille puhul neeldub 90% valgusest. 2 Nendele piirkontsentratsioonidele vastavad järgmised optilised tihedused: D (cmin)= log I0/I= log 100/95= 2,00-1,98= 0,02 D (cmax)= log 100/10= 2,00- 1,00=1,00 Lahusekihi paksuse suurendamisega saame piirkontsentratsiooni vähendada. Eksperimentaalselt mõõdetakse lahuse optilist tihedust spektrofotomeetriga või kolorimeetriga. Spektrofotomeetrid võimaldavad määrata neeldumist kogu spektri ulatuses, teatud lainepikkusel või mingite lainepikkuste vahemikus. Kolorimeetri tööpõhimõte: valgusallikaks on hõõglamp või deuteeriumlamp (1).
suurem on see koefitsient . Nõrgalt värvunuks loetakse lahuseid, mille = 400-500 ja tugevalt värvunus, mille = 100000-150000. Väiksemaks mõõdetavaks kontsentratsiooniks (cmin) on sellise lahuse konts, mille läbimisel neeldub kõigest 5% valgusest. Suurimaks määratavaks kontsentratsiooniks (cmax) on lahuse kontsentratsioon, mille puhul neeldub 90% valgusest. 2 Nendele piirkontsentratsioonidele vastavad järgmised optilised tihedused: D (cmin)= log I0/I= log 100/95= 2,00-1,98= 0,02 D (cmax)= log 100/10= 2,00- 1,00=1,00 Lahusekihi paksuse suurendamisega saame piirkontsentratsiooni vähendada. Eksperimentaalselt mõõdetakse lahuse optilist tihedust spektrofotomeetriga või kolorimeetriga. Spektrofotomeetrid võimaldavad määrata neeldumist kogu spektri ulatuses, teatud lainepikkusel või mingite lainepikkuste vahemikus. Kolorimeetri tööpõhimõte: valgusallikaks on hõõglamp või deuteeriumlamp (1).
Nt. Kui palju soola ja vett on tarvis 700g 30% lahuse valmistamiseks? 100% - 700 g lahust 30% - x g ainet X = = 210 g soola 700 g 210 g = 490 g H2O Arvutusi liitainete valemite põhjal: Nt. Mitu % hapnikku on H2O-s? M(H20) = 1*2 + 16 = 18 g/mol 100% - 18 g/mol X% - 16 g (O2) X = = 89% Nt. Arvuta H2SO4 %-line koostis. M(H2SO4) = 2 + 32 + 4*16 = 98 g/mol 100% - 98 g H2SO4 X% - 2 g H2 X1 = = 2% H2 X2 = = 33% S X3 = = 65% O2 Arvutusi gaasiliste ainetega ja tihedused: vedelike puhul gaaside puhul M molaarmass Vm molaarruumala (22,4 dm3/mol) Ülesanded reaktsioonivõrrandite põhjal: o Reeglid selgeks o Loe tekst korralikult läbi o Leia tekstist, mis ained omavahel reageerivad, mis tekivad o Kirjuta selle põhjal reaktsioonivõrrand o Tasakaalusta o Andmed tekstist kirjuta võrrandi peale o Võrrandi alla kirjuta samadele ainetele andmed võrrandist või selle järgi o Ühikud samad
1.1. Betoonisegu koostise arvutamiseks tellijalt saadav minimaalne informatsioon: - nõutav betooni survetugevusklass, - betoonisegu konsistentsiklass (Vajumiklass). 1.2. Betoonisegu koostise arvutamiseks vajalik tootjapoolne (omapoolne) informatsioon: - tootmisprotsessis määratud betooni survetugevuse hajuvus (standardhälve), - kasutatava tsemendi liik ja aktiivsus (survetugevus), - kasutatavate täitematerjalide kvaliteedi hinnang (s.h. liiva ja killustiku puistetihedused ning absoluutsed tihedused, jämeda täitematerjali terasuuruse ülemine mõõde), - andmebaas vee kulu hindamiseks lähtuvalt betoonisegu nõutavast konsistentsist (töödel- davusest), kasutatava tsemendi liigist ja täitematerjalidest. 1.3. Betooni survetugevusklassi tagamiseks vajalik keskmine survetugevus. Vastavalt standardile EN 206-1 „BETOON. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus“ on normtugevuse tagamiseks vajalik tingimus (1. vastavuskriteerium):
16 C % 2 C %1 C % C %1 1 2 1 kus, 1.17 ρ antud/otsitav tihedus ρ1 sellest väiksem tihedus tabelis ρ2 sellest suurem tihedus tabelis C% otsitav/antud massiprotsent C%1 massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ1 C%2 massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ2 Tabel 1.2. Soolhappelahuse tihedused sõltuvalt HCl protsendilisest sisaldusest lahuses. 6 2. Eksperimentaalne töö 2.1 Eksperimentaalne töö 1. NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus 2.1.1 Töö ülesanne ja eesmärk. Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. 2.1.2 Töövahendid.
Polümeerbetoonide kasutusala- mitmesuguse toimega korrodeeruvates keskkondades. Keemia-, metallurgia-, naftatöötlemis- ja toiduainetööstuses. Keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. 6. Kergbetoonide kasutuskohad ning eelised/puudused normaalbetooniga võrreldes? Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse. Kergbetoonide koostismaterjalide tihedused erinevad üksteisest rohkem kui raskebetoonide puhul ja seepärast segunevad nad halvemini. Kergbetoon vajab Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) pikemat segamise aega. Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõige rohkem tehakse temast seinaplokke, harvem monoliitseid seinu. Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Sarrus peab olema kaetud
hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid ja komeedid. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. 2 Maa rühma planeedid Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. MERKUUR Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklased andsid
Päike ei põle vaid toodab soojus- ja valgusenergiat, muutes üht gaasi teiseks. Kaks vesiniku aatomit surutakse kokku ja moodustub heelim ning üle jääv energiaosake liigub edasi Päikese välispinnale ja vabaneb seal valguse ning soojusena. 6. Millised tunnused on maa rühma planeetidel? Kirjelda kõiki maa tüüpi planeete eraldi 2-3 lausega (mis sinu arvates on kõige olulisem?) Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Merkuur Merkuuri pind on üleni nagu toksitud. Merkuuril ei ole atmosfääri. Mõned gaasiaatormid Merkuuri pinna kohal moodustavad eksosfääri. Veenus Veenus pöörleb Maaga vastupidisses suunas. Seal on kuum ja tihe atmosfäär. Purskavatest vulkaanidest paiksub välja vääveldioksiidigaas ja moodustab tihedad oranzid väävelhappepilved. Maa Maa on eluplaneet
("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti -- langeva tähe. 11. Loetlege üheksa suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. 12. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 13. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Välisplaneedid(hiidplaneedid) Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus
190,000 inimest ehk 1.3% kogu tööhõivest. Enamus metsandusärist toimub Quebec, British Columbia ja Ontario piirkondades. 2011Nendal aastal tuli Kanadast 10 protsenti maailma kogu saematerjalist, 10 protsenti paberi tegemiseks vajavat materjali, 9 protsenti tööstuslikku ümarpuitu, ning 3 protsenti paberit ja pappi. Kanada on maailmas teisel kohal puidu ning puittoodete eksportimisega. Kolm peamist puiduliiki mis Kanadas kasvavad on kuusk, haab ning mänd. Kanada metsade tihedused ning olemasolud kaardil Kaat näitab ilusti ning selgelt, et Kanada peamised metsad asuvad riigi keskjoonel. Kanada saeveskite ning suuremate linnade asukohad Kaardilt loeme ilusti välja, et saeveskeid on kanadas väga palju ning enamus jäävad suurlinnade ümbrusesse. Import ja eksport Trade Exports Imports
Tihedus on mahuühiku mass (materjali massi ja mahu suhe). Puidu tihedus sõltub puidu niiskusest. Põhilised tegurid mis määravad konkreetse puiduliigi tiheduse: OP-sügispuidu osakaal aastarõngastes LP- libriformikiu seinapaksuse ja välisdiameetri suhe Makrotihedus- puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitus (nt.tühimikke) Mikrotihedus- puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus. Ühe ja sama puuliigi tihedused erinevad sõltuvalt puidu geograafilisest päritolust, kasvukohast ning vegetatsiooniperioodi pikkusest antud regioonis. Puidu tihedust määratakse: Stereomeetrilise meetodiga, kaalumismeetodiga 2. Puitaine tihedus Puitaine- rakuseina materjal ilma tühimiketa. Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50 g/cm3 3. Järjesta puuliigid tiheduse järgi
pdf ja IRM0110_07_piiri.pdf 5. Piiritingimused ideaalse elektrijuhi pinnal IRM0110_07_piiri.pdf 6. Maxwell'i võrrandid komplekskujul. Väga tähtsad paljudes praktilistes rakendustes (nt. telekommunikatsioonis) on sinusoidaalsed ehk Maxwelli võrrandite ajalis-harmoonilised lahendid. Lisaks saab kõiki perioodilisi välju (ka mitte- sinusoidaalseid) kirjeldada kasutades ajalis-harmooniliste väljade kombinatsioone. Ajalis- harmoonilised E ja H väljad genereeritakse, kui laengute ja voolude tihedused varieeruvad ajas sinusoidaalselt. Reaalaega sisaldavad väljad Maxwelli võrrandites sõltuvad ruumi koordinaatidest ja ajast (nt. ristkülikujulistes koordinaatides E E (x, y, z, t)). Maxwelli võrrandites esitatud suhete lineaarsus garanteerib, et ajas sinusoidaalselt muutuvad laengud ja vooluallikad tekitavad E ja H väljad, mis on ka püsiolukorras sinusoidaalsed. Sel juhul võib ruumi ja aja funktsioonid asendada kompleksse ruumi funktsiooniga korrutatud kompleksteguriga eit. Näiteks:
induim). · Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). · Käega katsudes külmad. · Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). · Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. 2.2 Metallide keemilised omadused 1. Metallide reageerimine mittemetallidega · Reageerimine mittemetallidega eriti aktiivsetega Cl2 ja teiste
allikates andmed alates 200 000 kuni 800 000) ning 1998. teine Kongo sõda, mille tagajärjena surid aastatel 1998-2008 2,7-5,4 miljonit inimest (jällegi väga erinevad andmed). Need sündmused võivad olla graafikus oleva joone ebastabiilsuse põhjustajateks. Kongo keskmine rahvastiku tihedus on 34.83 inimest ruutkilomeetri kohta. Kongo DV rahvastiku tihedust naabritega võrrelda on raske, kuna riik on ümbritsetud väga erinevate riikidega, millel on vägagi erinevad rahvastiku tihedused: Kesk-Aafrika Vabariigis 7.1 in/km2, Lõuna-Sudaanis 13.33 in/km2, Ugandas 157.1 in/km2, Rwandas 445 in/km2, Burundis 401.6 in/km2, Tansaanias 47.5 in/km2, Angolas 20.69 in/km2, Sambias 17.2 in/km2 ja Kongo Vabariigis 12.8 in/km2. Kongo rahvastiku paiknemist iseloomustab hästi järgnev kaart. Sellelt on näha, et Kesk-Kongo
kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks , koosnevad kivimitest ja metallidest. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Samuti iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Neile on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed, aga väike tihedus, pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kahel kaugeimal, Uraanil ja Neptuunil,
4. Moolimurd (Cx) Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud ainest, siis 5. ppm (parts per million) ppm näitab lahustunud aine massiosade arvu miljonis massiosas lahuses. Kasutatakse väga väikeste sisalduste esitamiseks näiteks keskonnakeemias. Kui ppm-ides väljendatavate lahuste kontsentratsioonid on väga madalad (lahuste tihedused võib lugeda ligikaudu võrdseks 1,00 g/cm3), siis võib kehtivaks lugeda ka järgmised seosed: Lahuste valmistamisega seotud arvutused Lahuste valmistamisel lähtutakse eeldusest, et lahustunud aine mass (või ka moolide arv) ei muutu. 1. Kirjutatakse avaldised, mis väljendavad lahuses oleva aine hulka enne ja pärast lahustamist (lahjendamist, kontsentreerimist, segamist). 2. Kontrollitakse, et ühikud oleksid mõlemas avaldises ühed ja samad mass = mass mool = mool 3
Järelikult amplutuudi kahanemisel kahaneb ka energia Ristilainetuse korral liigauvad keskonnaosakesed võnkumise levimissuunaga risti. Ristlained tekivad vedelate ja tahtete kehade pinna,varrastes ja keeltes. Pikilainetuse korral võnguvad XX keskkonnaosakesed laine vevimise sihis, kuid lõppkokkuvõttes ei Harmooniline võnkumine?Võnkumiseks nimetatakse füüsikalise kandu ruumis edasi. Edasi kanduvad osakeste tihedused ja suuruse muutust,milles see kaldub oma keskmisest väärtusest kõrvale hõrendused. Pikilainetus on nn ruumilainetus,levides aine sees. kord ühes ,kord teises suunas. Harmooniliseks nim võnkumist ,milles Näites hääl levib õhus pikilainetusena. võnkuv suurus muutub ajas siusoidaalse seaduspärasuse järgi.Mida nimetatakse tuiklemiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
