tema maht ja tihedus valemitega (3) ja (4). Keraamiline telliskivi imab vett, seetõttu tuleb vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees. Selleks kaetakse need parafiiniga 2 korda ja kaalutakse uuesti. Enne kui proovikeha vees kaalutakse lastakse parafiinikihil hanguda. Parafiiniga kaetud kehade mahu arvutamiseks kasutatakse valemeid (5), (6) ja (7) ning tihedus arvutatakse valem (4) abil. Kõik tihedused ümardatakse 10 kg/m³- le, sest kõik tihedused on üle 1000 kg/ m³. Valem 3: Vbr = (m m1) / v Vbr proovikeha maht, m proovikeha mass õhus, m 1 proovikeha mass vedelikus, v vedeliku tihedus Valem 4: = (m / Vbr) * 1000 keha tihedus, m keha mass, Vbr keha ruumala Valem 5: V1 = (m1 m2) / v V1 proovikeha maht koos parafiiniga, m1 proovikeha mass koos parafiiniga õhus, m2 - proovikeha mass koos parafiiniga vees, v vee absoluutne tihedus Valem 6: Vp = (m1 m) / p
2007 Kergbetoonid Referaat Koostaja: Juhendaja: Roland Allak TEK Sisukord · Konstruktiivne kergbetoon · Koostis ja omadused · FIBOMIX Kergbetoon · FIBOMIX aluspõranda ehitamisel ja renoveerimisel · Materjal Konstruktiivne kergbetoon Struktuurne kergbetoon on tugevusklassifitseeritud kergbetoon, mida valmistatakse tugevusklassis 100..300(...600), tihedused vastavalt 1100...1600(...2100) kg/m3. Erinevalt soojustusbetoonist saab konstruktiivsest kergbetoonist valmistada tiheda konstruktsiooni, mida võib ka lihvida. Tugevusklassiga kergbetoonist konstruktsioone võib arvutada samal moel nagu tavalisi betoonkonstruktsioone, võttes arvesse betooni koostisosade materjaliomadused. Konstruktiivsest kergbetoonist konstruktsioonide betoneerimine, tihendamine ja viimistlus on sama, mis tavalise betooni puhulgi. Mõned kergbetoonid on paigaldatavad ka
ühesugune, protsessid toimuvad ühesuguse kiirusega. Küllastunud auru rõhk- rõhk, millel vedelik antud temp-l aurustub, see tähendab hakkab keema. rõhu väärtus oleneb vedelikust ja selle temp-st. temp tõustes küllastunud auru rõhk suureneb, samuti suureneb kül auru tihedus,vedelik mille aur kinnises ruumis selle vedeliku kohal on, aga käitub vastupidiselt, paisumise tõttu väheneb vedeliku tihedus, mingil kindlal vedelikule omasel t´-l saavad need tihedused võrdseteks, sellest hetkest kaob vedeliku ja auru vaheline piirpind, nüüd on tegu gaasiga. kui vedelik liigub kiiresti, võib rõhk mingis süsteemiosas langeda alla küllastunud auru rõhu ja kuigi vedelik pole kuum hakkab ta keema. Juhul kui suurendada küllastunud auru tihedust, siis kasvab kül auru rõhk. Kriitiline temp- emperatuuri pideval tõstmisel väheneb pidevalt vedeliku ja selle kohal oleva küllastunud auru erinevus mingil kindlal, sellele ainele omasel temp, vahel see kaob
3ml tööreaktiiv lahjendus Kõiki proove loksutatakse kohe peale tööreaktiivi lisamist ning fikseeritakse reaktsiooni alguse aeg. Reaktsiooni toimumiseks jäetakse katseklaasid 20 minutiks seisma. Reaktsiooni lõppedes peaksid glükoosi sisaldavad lahused muutuma tekkinud K-heksatsüaanoferraat (III) toimel kollaseks. Seejärel mõõdetakse spektrofotomeetriga kõikide lahuste optilised tihedused 410 nm juures. Saadud glükoosilahuste optilise tiheduse ja teadaolevate kontsentratsioonide põhjal koostatakse kalibreerimisgraafik, mille põhjal määratakse uuritava proovi sidrunimahla- glükoosisisaldus. Loen kalibreerimisgraafikult uuritava lahuse optilise tiheduse väärtuste põhjal, et glükoosisisaldus uuritavas lahuses oli vastavalt: 1) 0,07 mg/ml 2) 0,065 mg/ml Leian vastavalt keskmise glükoosisisalduse lahjendatud sidrunimahla proovis 0,07 + 0,065/2 = 0,0675 mg/ ml.
Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks (volfram 3416°C, titaan 1725°C jt) ning kergsulavaiks (tina 232°C, tsink 419,5°C). Kergsulavuse piiriks loetakse mõnikord 100°C või 500°C, rasksulavuse piir on üle 1000°C. Sulamistemperatuurid võivad olla väga erinevad, näiteks elavhõbe -39°C, kuid tseesium ja gallium, mis sulavad inimkeha temperatuuril (ehk 37°C). Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. Tihedus Metallide tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium, kaalium ja naatrium. Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Tiheduse järgi jaotatakse metallid kergmetallideks (kuni 4500 kg/m³) ja raskmetallideks (üle 5000 kg/m³). Nii näiteks kasutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid). Väikese tihedusega metallid on kerged, suure tihedusega metallid aga rasked.
Alkaanide füüsikalised omadused muutuvad homolooglises reas pidevalt ja seaduspäraselt. Alates pentaanist kuni pentadekaanini on alkaanid vedelad ja alates heksadekaanist C 16 tahked ühendid. Hargnenud ahelaga ühenditel on madalam keemistemperatuur kui sama süsiniku aatomite arvuga hargnemata ahelaga ühenditel. Sulamistemperatuurid tõusevad samuti süsiniku aatomite arvu suurenemisel homoloogilises reas. Alkaanide tihedused on väiksemad kui 1, 0. veeldatud metaani tihedus on 0, 416, pentaani tihedus 0, 626, dekaani tihedus 0, 730. Alkaanid ei lahustu vees, kuid madalamad alkaanid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Homoloogilise rea kõrgemad liikmed lahustuvad ka orgaanilistes lahustites halvasti. Gaasilistel alkaanidel ei ole lõhna, vedelatel alkaanidel C5 ... C16 on bensiini lõhn, kõrgemad alkaanid on lõhnata ühendid. Alkaanide keemilised omadused
Silikaatkivi 2650 kg/m3 Graniit 2680 kg/m3 Keraamiline kivi 2655 kg/m3 5.4 Graaftk - Konapdraste materjalide tihedused 2000 5- E 1750 b 5 tsoo o o- 3 E' t2s0 -3 rooo l= 750 500 250 32,3 2t,2 0
korda väiksem Asukoht: Elektronid liiguvad ümber tuuma, mis moodustavad elektronkatte. 8.Iseloomusta neutroni laengu, massi ja asukoha poolest. Laeng: Elektriliselt neutraalne, puudub elektrilaeng. Mass: Ligikaudu võrdne prootoni massiga. Asukoht: Asub aatomituumas. 9. Aine tiheduse mõiste. Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Aine tihedus sõltub osakestevahelisest kaugusest ja massist. Gaasi tihedus sõltub gaasi temperatuurist ja rõhust. Gaaside tihedused esitatakse tabelites sageli normaaltingimustel, s.o. normaaltemperatuuril ja normaalrõhul. Tähis: S(roo) Ühik: 1kg/m3(kasutatakse ka 1g/cm3, 1kg/dm3). 10.Rõhu mõiste. Gaasi rõhk on tingitud osakeste põrgetest vastu anuma seina. Mida kiiremini nad liiguvad ning mida tihedamalt neid on, seda suurem on rõhk. Rõhk näitab kui suur jõud mõjub pinnaühikule. Arvutatakse valemiga: p=F/S kus F= jõud N S=pindala m2 p=rõhk-N/m2 s.o. Pa(paskal). 11.Jõu mõiste.
katseklaasi, kus oli TKÄ lahus, loksutasin. Sama toimingut kordasin 5-minutiliste intervallidega ka kolmanda ja neljanda katseklaasiga. Katseklaasid proovidega jätsin sademe täielikuks formeerumiseks 20-ks minutiks seisma. Sellel ajal panin valmis neli puhast ja kuiva katseklaasi koos lehtrite ja paberfiltritega. Järgmisena filtrisin proovid kuivadesse katseklaasidesse. Filtraat tuli täiesti selge ja läbipaistev. Siis määrasin spektrofotomeetril nende optilised tihedused lainepikkuse 280 nm juures. Vastavalt nendele väärtustele leidsin tabelist neis proovides sisalduvad türosiini kontsentratsioonid. Andmed kandsin allolevasse tabelisse: Optiline tihedus D280 Türosiini kontsentratsioon mg/ml I katseklaas (0-proov) 0,375 0,059 II katseklaas (1-proov) 0,477 0,076
Maa kui süsteem 1. Too näiteid avatud süsteemidest (2 näidet). Põhjenda. a) Inimene kui avatud süsteem, toimub ümbritsevaga nii aine kui ka energiavahetus. b) Maal Päikesega on energeetiliselt avatud süsteem. Päikeselt tulev valguskiirgus jõuab Maale ning sealt hajub soojuskiirgus maailmaruumi. 2. Iseloomusta kolme Maa sfääri kui süsteemi. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, hüdrosfääri-veekogudesse. Pedosfääris muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldu...
= 17,39 / 8,755 = 1,986 g/cm3 = 1986 kg/m3 Omadust imada vett nimetatakse poorsuseks, mida saab materjalile arvutada tema tiheduse ja absoluutse tiheduse kaudu valemi (8) kaudu. Silikaattellise absoluutne tihedus on 2660 kg/m3 p = (1 0/) * 100 3 p = (1 1986/2660) * 100 = 25,34% Tulemused on esitatud tabelis 1.3. Tabelis 1.4 on toodud katsete tulemusel saadus graniidi tihedused ja neile vastavad poorsused. Tabelis 1.5 on toodud katsete tulemusel saadud silikaattellise tihedused ja neile vastavad poorsused. Valemid Valem (1) V = a*b*h / 109 V- keha ruumala m3 a - keha pikkus mm b - keha laius mm h - keha kõrgus mm Valem(2) V= * r2* h V-keha ruumala m3 r keha raadius m h keha kõrgus m Valem (3) =m/V tihedus kg/ m3 m proovikeha mass õhus kg V ruumala m3 Valem (4) V= (m mvees) / v V -proovikeha ruumala cm3 m -proofikeha mass õhus g
mw veesisaldusel arvutati järgmise valemiga: ρ0 w = ∗1000 [kg/m³] (valem 2) a w b w lw 1 mw a w , bw , l w ( - proovikeha mass [g], - proovikeha mõõtmed [cm]) Saadud tihedused arvutati ümber puidule veesisaldusega 12% järgmise valemiga: ρow ρo 12= K w12 (valem 3) w ( K 12 – redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelist 2) Katsetatud proovikehade saadud tihedused on esitatud tabelis 3. 3. Puidu survetugevuse määramine pikikiudu. Veesisalduse mõju uurimine survetugevusele pikikiudu. a. Survetugevuse määramine pikikiudu
71,9−10 91,4−71,9 W ∝ α= =0,97 W∝β= =0,23 71,9−7,8 91,4−7,8 W αE =1−W α =1−0,97=0,03 W βE=1−W α =1−0,23=0,77 Mahtude kontroll: W αρ +W αE +W βE=1 0,97+0,03∗0,23+0,03∗0,77=1 Osakaalud kokku: ∑ W ∝=0,97+0,03∗0,23=0,98 ∑ W β =0,03∗0,77=0,02 Sulami komponentide tihedused: 100 100 ρα = ρ β= C Cu(α ) C Ag (α ) C Cu(β ) C Ag (β ) + + ρCu ρ Ag ρCu ρ Ag 100 g 100 g
esimesse TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi ja loksutatakse · Toimingut korratakse 5, 10 ja 15 minuti möödudes reaktsiooni algusest Reaktisooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine · Proovidega katseklaasid jäetakse 15 minutiks sademe formeerumiseks seisma · Proovidega katseklaaside sisud filtreeritakse kuivadesse katseklaasidesse · Kontrollitakse, et filtraadid on täiesti selged · Proovide optilised tihedused määratakse spektrofotomeetril lainepikkusel 280 nm · Vastavalt saadud väärtustele leitakse kaliibrimissirgelt türosiini kontsentratsioonid · Koostatakse graafik, mis väljendab türosiini kontsentratsiooni sõltuvust ajast · Selle järgi leitakse türosiini juurdekasv valitud ajavahemikus · Arvutatakse ensüümipreparaadi aktiivsus Türosiini juurdekasv on 0,0044 · CTyr türosiini kontsentratsiooni muutus ajavahemikus,
· Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). · Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). · Käega katsudes külmad. · Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). · Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE · Enamik metallide väliskihi elektronide arv on väike (1-3, tavaliselt 2).
· Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). · Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). · Käega katsudes külmad. · Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). · Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE · Enamik metallide väliskihi elektronide arv on väike (1-3, tavaliselt 2).
3 1.5 Soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga valemiga (4): 0,173606 = 0,025314 + 5,1743 * 10 -5 * 0 + 0 kus, - soojaerijuhtivus, W/(m*K) 0- katsekeha tihedus, kg/m3 Tulemused on tabelis.1.4 3 Tabel 1.1 Katsekehade mõõtmed ja tihedused h ruumala, Katse- mass, tihedus a (cm) b (cm) keskm, keha (g) 3 kg/m3 (cm) cm A 99,7 49,9 4,91 353,6 24427,4 14,48
Kolonni elueerimine Enne voolustamise alustamist asetakse 100ml kuiv kooniline kolb väljalaskeava alla ja avatakse väljavool kolonnist. Mõne sekundi järel avatakse kolonni ja reservuaari vahel olev kraan. Kui esimene värviline riba läheneb kolonni põhjale, eemaldatakse kooniline kolb ja edaspidi kogutakse kolonnist väljuvat vedelikku fraktsioonidena kaalibritud katseklaasidesse. Koonilises kolvis oli 22ml. Kogutavate fraktsioonide arv = 33 Mõõdetakse kõigi fraktsioonide optilised tihedused, reguleerides spektrofotomeetri vastavale lainepikkusele. Dekstraansinine Müoglobiin DNP-aspartaat 670nm 410 nm 360nm 0,221 0,547 0,324 0,387 1,075 0,603
20-40 40 5 0,2 5 6 5 0,0120 0,0091 0,01 40-60 60 5 0,2 6 4 5 0,0111 0,0059 0,01 60-80 80 2 0,08 5 2 5 0,0071 0,0038 0,01 80-100 10 6 0,24 4 2 5 0,0031 0,0025 0,01 0 Keili Kajava 5.1 5.2 5.3 5.4 Kõik tihedused ja histogrammi jaotused ühes teljestikus 6. Empiirilise jaotusfunktsiooni graafik ja ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik Keili Kajava 7. Ühtlase ja empiirilise graafiku maksimaalne erinevus: (saab ka graafikult vaadata) Hüpotees vastu võetud, sest (0,2 < 0,238). Seega üldkogumi jaotuseks on ühtlane jaotus. 8. ir 1 2 3 4 5 1.-5
Elueermine · Varutakse väike (50 ml) keeduklaas või seisukolb, kuhu kogutakse kolonni täidise pinnal olev eluent, mis enne uuritava segu sisestamist tuleb kolonnist välja lasta. · Kui esimene vedelik hakkab jõudama kolonni põhjani, siis eemaldakse kolb ja hakatakse koguma fraktsioonen 2ml kaupa erinevatsesse katseklaasidesse · Siis mõõdetakse kõigi fraktsioonide optilised tihedused spektromeetriga. Arvutused Kõige esimesena mõõdetakse: 1) kolonni pikkus l= 22,6 cm, 2) kolonni diameeter d= 2,4 cm. 3) Seejärel arvutatakse kolonni kogumaht Vt= r2h= 3,14*(2,4/2)*22,6=85,15 cm3 4) k=0,1 5) Seejärel arvutatakse geelmaatrikis maht Vg=k*Vt = 85,15*0,1=8,51cm3 6) Vg lähtuvalt arvutatakse max elueerimismaht Vx max=Vt-Vg=85,15-8,51=76,64 cm3 7) Arvutatakse fraktsioonide üldarv n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml, seega n= Vx max /2= 76 /2=38
uuritavat lahust (2 paralleelproovi). Katseklaasidesse nr 4, 5 ja 6 pipeteeritakse igaühte 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust. Igasse katseklaasi pipeteeritakse 3 ml tööreaktiivi ja loksutatakse saavutamaks ühtlane konsentratsioon. Fikseeritakse reaktsiooni algusaeg ja katseklaase hoitakse 20 minutit toatemperatuuril, et jõuaksid toimuda reaktsioonid, mille tulemusel glükoosi sisaldavad lahused värvuvad kollaseks. Lainepikkusel 410 nm mõõdetakse lahuste optilised tihedused. Võrdluslahuseks on destilleeritud vesi. Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Kaliibrimisgraafik koostatakse standardlahuse lahjendamisel saadud kindla glükoosi kontsentratsiooniga proovide optilise tiheduse väärtuste alusel. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni (C, mg /ml) ja y-telg proovi absorptsiooni väärtust (A). Glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses leitakse kaliibrimisgraafiku abil
esimesse TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi ja loksutatakse • Toimingut korratakse 5, 10 ja 15 minuti möödudes reaktsiooni algusest Reaktisooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine • Proovidega katseklaasid jäetakse 15 minutiks sademe formuleerumiseks seisma • Proovidega katseklaaside sisud filtreeritakse kuivadesse katseklaasidesse • Kontrollitakse, et filtraadid on täiesti selged • Proovide optilised tihedused määratakse spektrofotomeetril lainepikkusel 280 nm kasutades kvartsküvette • Vastavalt saadud väärtustele leitakse kaliibrimissirgelt türosiini kontsentratsioonid • Koostatakse graafik, mis väljendab türosiini kontsentratsiooni sõltuvust ajast • Selle järgi leitakse türosiini juurdekasv valitud ajavahemikus • Arvutatakse ensüümipreparaadi aktiivsus Katse tulemused
· Katseklaasidesse 4, 5 ja 6 pipeteeritakse 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust · Igasse katseklaasi pipeteeritakse 3 ml tööreaktiivi ja loksutatakse kohe · Katseklaase hoitakse 20 min toatemperatuuril · Lainepikkusel 410 nm mõõdetakse lahuste optilise tiheduse väärtused Koostatakse kaliibrimisgraafik ja tehakse kindlaks glükoosi kontsentratsioon Paralleelproovide optilised tihedused: 0,086 ja 0,087, keskmine on 0,0865. Massiprotsent arvestades 400x lahjendust: Järeldus: Erinevates allikates on apelsini glükoosisisaldus vahemikus 2% - 8%, seega võib eeldada, et katse tulemused on rahuldavad. Kasutatud apelsini glükoosisisaldus on 5,2374 4,75 grammi glükoosi 100 grammi mahla kohta. Allikad: http://thepaleodiet.com/fruits-and-sugars/ http://www.aqua-calc.com/page/density-table/substance/orange-blank-juice-coma-and-blank- canned-coma-and-blank-unsweetened http://www
g uurimiseks võetud taimse materjali mass, g. 103 tegur milligramidele üleminekuks. Arvutatud tulemust võrrelda teoreetilise tulemusega ja analüüsida töö õnnestumust. Andmed m(porgand) = 0,51 g V(ekstrakt) = 28 ml 4 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) Tabel 1. Neeldumismaksimumid ja optilised tihedused saadud lahusest Neeldumismaksimum (nm) Optiline tihedus (ABS) 477,0 0,1932 451,5 0,2214 427,0 0,1641 Tabel 2. Ligilähedased abipigmendid uuritavas lahuses Luteiin -karoteen Krüptoksantiin Zeaksantiin -karoteen
arvutatakse tema maht ja tihedus valemitega (3) ja (4). Silikaattelliskivi ja keraamilise telliskivi imavad vett, seetõttu tuleb vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees. Selleks kaetakse need parafiiniga 2 korda ja kaalutakse uuesti. Enne kui proovikeha vees kaalutakse lastakse parafiinikihil hanguda. Parafiiniga kaetud kehade mahu arvutamiseks kasutatakse valemeid (5), (6) ja (7) ning tihedus arvutatakse valem (4) abil. Kõik tihedused ümardatakse 10 kg/m³- le, sest kõik tihedused on üle 1000 kg/m³. Mõõtmis- ja arvutustulemused on tabelis nr. 1.2. Valem 3: Vbr = (m m1) / v Vbr proovikeha maht [cm3] m proofikeha mass õhus [g] m1 proovikeha mass vedelikus [g] v vedeliku tihedus [g/cm3] Valem 4: = (m / Vbr) * 1000 keha tihedus [kg/m3] m keha mass [g] Vbr keha ruumala [cm3] Valem 5: V1 = (m1 m2) / v
14,8 15,0 15,0 0,6 10,6 11,4 Klaas 0,6 10,5 11,2 150,4 70,6 2128,9 0,6 10,5 11,5 8,7 11,9 25,0 Silikaatkivi 8,7 11,9 25,0 4800,6 2595,9 1849,3 8,7 11,9 25,0 Tabel 2. Korrapärase kujuga kehade tihedused. Rühma andmed. 4.1.2. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Graniidi absoluutne tihedus on 2800 kg/m3 Materjali nimetus Proovikeha mass [g] Proovikeha maht Proovikeha tihedus Õhus Vees [cm3] [kg/m3] m m1 Vbr o 7
Kolonni elueerimine Enne voolustamise alustamist asetakse 100ml kuiv kooniline kolb väljalaskeava alla ja avatakse väljavool kolonnist. Mõne sekundi järel avatakse kolonni ja reservuaari vahel olev kraan. Kui esimene värviline riba läheneb kolonni põhjale, eemaldatakse kooniline kolb ja edaspidi kogutakse kolonnist väljuvat vedelikku fraktsioonidena kaalibritud katseklaasidesse. Koonilises kolvis oli 30ml. Kogutavate fraktsioonide arv = 46 Mõõdetakse kõigi fraktsioonide optilised tihedused, reguleerides spektrofotomeetri vastavale lainepikkusele. Dekstraansinine Müoglobiin DNP-aspartaat 670nm 410 nm 360nm 0,015 0,621 0,041 0,131 0,814 0,067 0,323 0,916 0,099
lõpuks lisasin rohkem, et puhvri maht ulatuse kolonni ääreni. Lasin eluaadil kolbi tilkuda seni, kuni esimene värviline riba ( sinine) jõudis kolonni põhjani ja eemaldasin siis kolbi ja kogusin edasi vedelikku fraktsioonidena nummerdatud ja kaliibritud(2ml) katseklaasidesse. Fraktsioone kogusin seni, kuni eluaadi värvituks muutumiseni ja oli näha, et kogu värviline osa oli ka kolonnist eemaldunud. Seejärel mõõtsin värviliste fraktsioonide optilised tihedused spektrofotomeetriga. Andmete analüüs: Eluaadi maht kolvis oli Vv= 23,5ml. Siis vastavalt iga järgmine fraktsiooni maht suureneb sellest 2ml võrra. Lainepikku Fraktsiooni Eluaadi Optiline s number maht tihedus (nm) (ml) (ABS) 670 1 25,5 0,094 2 27,5 0,487 3 29,5 0,357 4 31,5 0,06
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär – atmosfäär – hüdrosfäär – biosfäär – pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid – hulkraksed organismid – selgroogsed – kalad – maismaataimed – putukad – roomajad – linnud ja õistaimed – imetajad. 3. Geokronoloogia, absoluutne ja suhteline geokronoloogia, meetodid, mida
3. Katseklaasidesse 2 ja 3 pipeteerisin 1ml melonimahla lahust (paralleelproovid) 4. Katseklaasidesse 4, 5, 6 pipeteerisin igaühte 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust ( lahjendused) 5. Igasse klaasi pipeteerisin veel 3 ml tööreaktiivi ja loksutasin hoolikalt. 6. Hoidsin katseklaase 20 minutit toatemperatuuril. Glükoosi sisaldavad lahused värvusid nõrgalt helekollaseks. 7. Mõõdsin spektrofotomeetril lahuste optilised tihedused lainepikkusel 410 nm, kasutades võrdluslahusena destilleeritud vett. Katse tulemused Nr4 konsentratsioon on 2,5/10 = 0,25 mg/ml Nr5 konsentartsioon on 1,25/10 = 0,125 mg/ml Nr6 konsentratsioon on 0,625/10 = 0,0625 mg/ml Optiline tihedus ABS Korrigeeritud tihedus Glükoos mg/ml ABS kontrollproov 0,047 0 0
Kuubi purunemisel määrati purustatav jõud. Lähtuvalt purustatavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutati kivistunud betooni survetugevus. Survetugevus arvutatakse valemi 1 järgi. Rs = k FS (Valem 1) k - paranduskoefitsent 0,95 F - purustav jõud [kN] S - survepindala [ cm2 ] 5. Tulemused 5.1 Korrapärase kujuga katsekehade tihedus Tabel 1. Rühma määratud betoonist katsekehade tihedused Keskkond Katsek Mass Katsekeha Katsekeha Survepindala Tihedus[kg/m3] eha nr. [g] pikkus laius [cm] [cm2] [cm] Toatemper 135-1 2371,1 9,83 10 98,3 2412,1 atuur Toatemper 135-2 2372,3 9,89 10 98,9 2398,6 atuur Keskmine 2405,35
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär atmosfäär hüdrosfäär biosfäär pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid hulkraksed organismid selgroogsed kalad maismaataimed putukad roomajad linnud ja õistaimed imetajad. 3. Geokronoloogia, absoluutne ja suhteline geokronoloogia, meetodid, mida
145,2 11,3 210,5 145,0 11,2 210,0 Graafiline betoon 1130 340777 3316 145,0 11,0 210,5 94,4 44,2 149,4 95,4 44,6 146,4 Paisutatud 22 617130 36 95,4 43,2 146,8 polüstüreen Graafik nr. 1. Korrapärase kujuga kehade materjalide tihedused 7 Materjalide tihedused (kg/m3) 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 Tabel nr. 2. Ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määrmine Materj Mas Mass Mass Ruumal Parafi Materja Tihedus Kesk Poor al s parafii vees a ini li (kg/m3) mine sus
pH9 pH7 pH7 pH5 pH5 pH7 pH5 · iga 48 tundi järel märgitakse üles katseklaasides toimunud muutused · 3 nädala pärast viimasel vaatlusel mõõdetakse lahuste optilised tihedused lainepikkusel 540 nm 3. soola ja suhkru kontsentratsioonist: · 3 söödet erineva NaCl sisaldusega (0, 10 ja 20%) ja 3 söödet erineva glükoosi kontsentratsiooniga (0, 20 ja 40%) á 3 katseklaasi - kokku 18 katseklaasi. · igast kultuurist tehakse 3 külvi erineva soola sisaldusega söötmesse ning samuti 3 külvi erineva suhkru kontsentratsiooniga (soola kontsentratsiooniga) söötmesse · külve inkubeeritakse toatemperatuuril
pH9 pH7 pH7 pH5 pH5 pH7 pH5 · iga 48 tundi järel märgitakse üles katseklaasides toimunud muutused · 3 nädala pärast viimasel vaatlusel mõõdetakse lahuste optilised tihedused lainepikkusel 540 nm 3. Soola ja suhkru kontsentratsioonist: · Tegime igast kultuurist 3 külvi erineva NaCl sisaldusega (0, 10 ja 20%) ja 3 külvi erineva glükoosi kontsentratsiooniga (0, 20 ja 40%) vedelsöötmesse · Inkubeerisime külve toatemperatuuril · Iga 48 tundi järel vaatasime toimunud muutusi katseklaasides · Viimasel vaatlusel nädala pärast mõõtsime optilised tihedused lainepikkusel 540 nm. 4. Keskkonnavõõrastest ainetest
tagasi. Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Vana-Roomas arvati, et plaatina on plii erim. 1748. aastal kirjeldas Hispaania maailmarändur Antonio de Ulloa põhjalikult oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kullast plaatina. Plaatina oli kullast odavam ja suure tihedusega plaatinaga oli võimalik kulda n-ö võltsida, lisades seda kullale. Kulla ja plaatina tihedused on lähedased, vastavalt 19,32 ja 21,45 g/cm³. "Valekulla" saamise vältimiseks andis Hispaania kuningas kunagi välja isegi dekreedi, mille kohaselt kullast eraldatud plaatina tuli heita kuninga esindajate juuresolekul jõgedesse, vältimaks nii selle ringlusse minekut. Järgmisel sajandil plaatina hind tõusis, siis hakati seda metalli kaevandama ning otsima kohti, kuhu varem oli plaatina uputatud, et seda põhjast kätte saada.
8. ÖKOSÜSTEEMID 1. Masing, V. 1979. Botaanika III. Tallinn. 2. Vuorisalo, T. 1993. Keskkonnakaitse ökoloogilised alused. Kirjastus: Eesti Loodusfoto. 3. Pleijel, H. 1993. Ökoloogiaraamat. Sissejuhatus ökoloogia alustesse. Tallinna Raamatutrükikoda. 4. http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Kõigi maailma ökosüsteemide summat kutsutakse biosfääriks. Astronoomiliste mõõtmetega võrreldes on biosfäär õhuke kiht Maa pinna ligidal, millel leidub elu. Maakera pinnast umbes 2/3 katab meri, ülejäänu on manner. Mandritel on maismaa- ja mageveekeskkonnad, mõnes kohas ka soolase veega järvi, millest tuntuim on Surnumeri. Maismaaökosüsteemid - Elu poolt asustatud atmosfääri maht maismaa kohal (kui vötta tema keskmiseks kõrguseks 50 m) on umbes 7 444 600 km3. Eluks kõlbava maismaa pinnasekihi maht moodustab ligi 100 000 km3. Elu leviku üksikuid elukeskkondades sõltub ümbruskonnategureist ehk miljööfaktoreist (tuletada meelde lim...
). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi madalamad ja tihedused väiksemad. Aldehüüdid peaaegu ei moodustagi vesiniksidemeid. Homoloogilises reas muutub aldehüüdide lõhn, minnes süsiniku arvu kasvuga mahedamaks ja meeldivamaks. On paljude looduslike ainete lõhnade kujundajad. Aldehüüdid on nõrkade aluseliste omadustega. Aldehüüdidele on iseloomulikud liitumisreaktsioonid. On narkootilise mõjuga ja kesknärvisüsteemi kahjustava toimega. Aldehüüdid on ketoonidest mürgisemad. Metanaal e
müoglobiin, DNP-aspartaat. 4. Kogusin eelfraktsiooni mõõtkolbi, seni kuni sinine värvus kolonnis oli jõudnud peaaegu väljavooluni. Kogutud eelfraktsiooni mahu mõõtsin mõõtsilindri abil. 5. Edasi kogusin fraktsiooni katseklaasidesse, mis olid kalibreeritud 2ml peale. Nii tegin kuni kolonnis polnud enam lahutatavaid aineid. 6. Kui sininse, pruuni ja kollase värvusega fraktsioonid olid kogutud, mõõtsin ära nende optilised tihedused kindlal lainepikkusel spektrofotomeetriga. Arvutused: Geelisamba kõrgus: 17,8cm Diameeter: 2,4cm, raadius=1,2cm, seega kolonni maht: Vt=3,14x1,22x17,8=80,53 ml pundumistegur k=0,1 geelimaatriksi maht Vg= 0,1x80,53=8,053 ml Maksimaalne elueerimismaht: Vxmax= Vt-Vg=80,53-8,053=72,477 ml Fraktsioonide(2ml) üldarv n= Vxmax/2 =72,477/2=36,24 ~36 Kokku võtsin 34 fraktsiooni, igaühes 2ml proovi, mõõtekolvis oleva eeljooksu maht: 24 ml, seega teeb kokku 34x2= 68+24=92 ml
Päikest Kaheksat planeeti Planeetide kaaslasi Muid päikesesüsteemis asuvaid tahkeid kehi. (nt asteroidid) Üldiseloomustus Moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Päikese läbimõõt 1,4 miljonit kilomeetrit. Tekkis 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi- ja tolmupilvest Maa tüüpi planeedid Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Neid iseloomustab väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu Merkuur Suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis Merkuuril ei ole atmosfääri. Tuum on suurem kui Maa tuum. Välimine koor on silikaadist.
veendunud, et proov on täielikult täidises. Lõpuks kandsin geeli pinnale suurema koguse voolutit. · Kui sinine riba (dekstraansinine) hakkas lähenema kolonni põhjale, eemaldasin ühendatud fraktsiooni kolvi kolonni alt ja alustasin 2 ml mahuga fraktsioonide kogumist katseklaasidesse. Elueerimise ja fraktsioonide kogumise lõpetasin kui eluaat muutus värvituks. Fraktsioonide analüüsimine: · Mõõtsin kõikide fraktsioonide optilised tihedused, et teada saada ainete kontsentratsioonide mõõdud. Selleks kasutasin spektrofotomeetrit. Dekstraansinine: 670 nm Müoglobiin: 410 nm DNP-aspartaat: 360 nm · Eluaadi maht kolvis oli Vv=22,5 ml. Kuna fraktsioone koguti 2ml kaupa, siis iga järgmise fraktsiooni maht suureneb sellest 2ml võrra. Lainepikkus Fraktsiooni Eluaadi maht Optiline tihedus (nm) nr. (ml) (ABS)
ekstrakti paremini kätte. Lisasin seni kaua, kuni ekstrakt muutus läbipaistvaks. Eelviimane kord lisasin õppejõu sõnul liiga palju petrooleetrit, millest tuleneb ka vähene karoteeni sisaldus paprikas. Ekstrakti mõõtsin mensuuris ära ja mahuks sain 7 ml. Järgmiseks võtsin ekstrakti neeldumisspektri spektrofotomeetris, võrdluslahusena kasutasin puhast petrooleetrit. Lainepikkuseks 400-600nm. Spektrite lainepikkused ja optilised tihedused 504,0nm; 0,213 A 470,0nm; 0,377 A 447,0nm; 0,348 A Kirjanduse alusel leidsin, et need lainepikkused sarnanevad kõige rohkem karoteen lükopeeniga: Arvutusvalemites kasutan tihedust 0,377, sest sellele vastav lainepikkus on kõige lähemal 476nm, vastav E=3450 1%/1cm. D × V × d × 10 3 K= 1%
ee/files/u2/EPS_60_Silver_EST.pdf (29.09.11) Korrapärase kujuga kipsplaadi tiheduseks sain 700, kirjandusliku allika väitel on kipsplaadi tihedus vahemikus 770-950. · Põletamata tehiskivid. Kipsplaadi tehnilised omadused http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Pletamata_tehiskivid.pdf (29.09.11) Rühatunnis uuritud materjalidest on kõige väiksema tihedusega mullpolüstüreen 12 ning kõige suurema tihedusega on ehitusteras 7095. Ebakorrapärase kujuga materjalide tihedused ja poorsused, graniidi keskmiseks tiheduseks saime laboris 2617 (minu tulemus 2568, standardhälbega 13,1, see näitab, et saadud tulemused erinesid üksteisest mõne võrra. Kirjandusliku allika väitel on graniidi tihedus vahemikus 2550-2700 Graniidi keskmiseks poorsuseks saime laboris 2,4% (minu tulemus 4,2%) standardhälbega 0,486%. Kirjandusliku allika väitel on graniidi poorsus 0,2-4,0%. · Graniit http://et.wikipedia.org/wiki/Graniit (29.09.11) · Granite Physical Properties http://www
tulemuseks Vüf=20,65 ml. Kui sinise värvusega dekstraansinine on jõudnud kolonni alaossa, võtan ühendatud fraktsioonina kogutud keeduklaasi alt ning hakkan fraktsioone 2 ml kaupa katseklaasidesse koguma. Seda teen seni, kuni kolonnis ei esine enam ühtegi värvust ning eluaadi värvus on muutunud värvituks. Kogusin kokku 33 katseklaasi (ehk 66 ml) fraktsioone. Kokku Vkokku=86,65 ml (koos ühendatud fraktsiooniga). Seejärel mõõdan katseklaasides olevate lahuse optilised tihedused, määramaks nende kontsentratsiooni. Selleks kasutan spektrofotomeetrilist meetodit. Optiline Fraktsiooni nr Elueerimismaht V, ml tihedus, A Ühendatud fraktsioon 20,65 0,1563 1. 22,65 0,2076 2
Silinder , kus r on põhjaraadius ja h on silindri kõrgus Kera , kus r on kera raadius Ristrahukas , kus a ja b on põhjaservad ja h on ristahuka kõrgus Käsiraamatust saadud tihedused on sellised : Alumiinium 2,7 · 10³ kg/m³ Messing 8,5 · 10³ kg/m³ Vask 8,9 · 10³ kg/m³ Teras 7,9 ·10³ kg/m³ 6. Täidetud arvutustabelid Kehad d1 , a (mm) d2, b (mm) h (mm) V (mm³) m (g) D (kg/m³) 1. 39,63 25,5 7,94 8023,89 63 7,85 ·10³ 2. 8,49 37,14 2102,55 24 11,41 · 10³ 3
Kui kogu eluent on geeli sees ,lisan veel eluendi. Geelis olev proov moodustab sinist ja kollast kihti(punane oli nähtav ainult siis,kui kogusin katseklaasi. Kolonni voolutamine: Kolonnist tuleb puhas vooluti, mida kogun mõõtsilidrisse. Kokku tuli 20 ml ühendatud fraktsiooni. Kui tuli sinine riba asendasin mõõtsilinder katseklaasiga ja hakkasin koguma fraktsioonid. Kokku tuli 42 fraktsiooni. Fraktsioonide analüüsimine: Analüüsin saadud fraktsioonide absortsiooni tihedused spetrofotomeetril. Dekstraansinine optiline tihedus vaatasin 670 nm lainepikkusel, müoglobiin- 410 nm, DNP-aspartaat- 360nm.Sisestan saadud andmed tabelisse. Katseandmete tabel. Fraktsiooni nr Elueerumismaht, V ml Optiline tihedus, A Ühendatud fraktsioon 20 0 1 22 0,043
· Katseklaasidesse nr 2 ja 3 pipeteerisin 1 ml filtreeritud sidrunimahla. · Katseklaasidesse nr 4, 5 ja 6 pipeteerisin igaühte 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust. · Igasse katseklaasi pipeteerisin 3 ml tööreaktiivi ja loksutasin kohe, et saavutada ühtlane kontsentratsioon. · Fikseerisin reaktsiooni alguse aja ja katseklaasi hoidsin 20 minutit toatemperatuuril. · Mõõtsin lainepikkusel 410 nm lahuste optilise tiheduse väärtused. Optilised tihedused (D) katseklaasides: Nr 1: 0,050 ABS Nr 2: 0,420 ABS Nr 3: 0,411 ABS Nr 4: 0,159 ABS Nr 5: 0,118 ABS Nr 6: 0,086 ABS Korrigeeritud optiliste tiheduste väärtused: Nr 2: 0,370 ABS Nr 3: 0,361 ABS Nr 4: 0,109 ABS Nr 5: 0,068 ABS Nr 6: 0,036 ABS Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine
3 0,006 ni(ühtlane) f(ühtl) 2 0,004 1 0,002 0 0 0-20 20-40 40-60 60-80 80-100 8 Keili Kajava Kõik tihedused ja histogrammi jaotused ühes teljestikus 10 0,02500 9 8 0,02000 7 elemente ni ni(normaal) 6 0,01500
taimerakkudes? Paiknevad fototsünteesivates organellides nagu kloroplastid ja kromoplastid. Rollideks on valguse absorbeerimine ja klorofüllile edastamine, kaitsevad rakke fotokahjustute ja vabade hapnikuradikaalide eest. 4. Selgitage spektrofotorimeetri tööpõhimõtet. Spektrofotomeeter võrdleb uuritavat lahust puhta lahustiga, lastes sealt läbi valgust kindlas vahemikus (antud töös 350-650nm) ning registreeritakse erinevatel lainepikkuste uuritava lahuse optilised tihedused, millede graafilisest seosest lainepikkustega on võimalik määrata neeldumismaksimumid. 5. Millises lainepikkuste vahemikus paiknevad karotenoidide neeldumismaksimumid ja millest on see tingitud? Neeldumismaksimumid paiknevad nähtava valguse sinises ja rohelises piirkonnas, mis tuleneb sellest, et enamus karoteene on punakad-oranzikad. 6. Mis on molaarne ekstinktsioonikoefitsient e -tegur ja millist ekstinktsioonikoefitsienti kasutasite teie antud töös?
16 1970 25,66038 17 1937 26,90566 18 1900 28,30189 19 1923 27,43396 20 1964 25,88679 Kesk: 1925,5 27,33962 8 6. Järeldused Esimeseks korrapäraseks materjaliks, minu puhul mullbetooni, tiheduseks sain katsetuse tulemusena 657 kg/m3. Loengu konspektist uurides sain teada, et mullbetooni soojust isoleerivate omaduste järgi jaotatakse mullbetoonid tihedused kolme suurde rühma: - tihedus alla 500 kg/m3 soojusisolatsioonbetoon - tihedus 500...900 kg/m3 konstruktsioon-soojusisolatsioonbetoon - tihedus 900...1000 kg/m3 konstruktsioon-mull(gaas-)betoonid Seega minu tulemus arvestatav ja jaotuse järgi on uuritud mullbetoon konstruktsioon ning soojusisolatsioonbetoon. Mullbetoonid on üks mullilise struktuuriga kergbetooni alaliik, mis saadakse peeneksjahvatatud liiva ja sideaine segamisel veega ja vahu- (või gaasi-) tekitajaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
