Eesti asub mitmete lindude rändeteedel. Seetõttu võib sügisel ja kevadel Lääne-Eesti rannikul ja saartel kohata palju läbirändavaid aule (mitu miljonit isendit), sinikael-parte, valgepõsk- laglesid ja rabahanesid (üle 100 tuhande). Ka värvulisi rändab meie aladelt hulgaliselt läbi, kuid nende rännet on raskem märgataLinde võib Eestis kohata kõikjal: nii asulates kui ka inimtühjades rabades, nii lagedal mererannikul kui ka tihedas põlismetsas.Ligikaudu pooled Eesti lindudest on seotud puistutega. Sealne linnustik koosneb suures osas värvulistest. Arvukamad on nende hulgasmetsvint, salu- lehe ja väike lehelind punarind metskiur aed- ja mustpea põõsalind.Metsalindude suur osatähtusus tuleneb asjaolust, et üle 40 % Eesti pindalast on kaetud metsaga. Veekogude ja nende kaldaaladega on seotud umbes viiendik meie linnuliikidest
erinev: Krokodillid kuulevad suhteliselt hästi, kilpkonni peetakse aga peaaegu kurdiks. Niiluse krokodill Kilpkonn KAHEPAIKSED 4.1 KAHEPAIKSETE ÜLDISELOOMUSTUS Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii maismaal kui ka vees. Enamik kahepaikseid vajab eluks piisavalt niiskust ja (magedat) vett. Kuna kahepaiksetel puudub võime oma keha temperatuuri olulisel määral reguleerida, on nende aktiivsus tihedas seoses keskkonna temperatuuriga, nad on kõigusoojased. Paljudele kahepaiksetele on omane võime ajutiselt ebasoodsate tingimuste üle elamiseks langeda letargiasse (suveuni, talveuni). Kahepaiksete liigiline mitmekesisus on suurim sooja kliimaga aladel, kuid nad peaaegu puuduvad kõrbetes ja ookeanisaartel, sest nad eelistavad niiskeid elupindasid. Eesti on 11 liiki kahepaikseid. Enamik tänapäeva kahepaikseid on loomtoidulised, samas olles ise toiduks suurematele röövloomadele
senitundmatu loodusega, avastus, et inimene ja Maa ei olegi maailma keskpunktiks. 1Millist ühtset stiilinimetust kasutati varem kogu 17.saj kunsti kohta? Barokk 1 Miks on hakatud hiljem eri maade 17.saj kunsti erinevalt nimetama? Eri maade ebaühtlase arengu tõttu on kunsti erinevused väga suured. 1Mitmeks rühmaks saab jagada 17. saj Euroopa maad kunsti üldilme järgi? Maini neist esimene ja iseloomusta seda. 3- maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis, eriti arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad(Belgia), Poola-Leedu. Vastas ainsana täielikult baroki tunnustele. Liikumine, pinge, kontrastid, üksikosade allutamine maalilisele tervikule. 1Iseloomusta teist rühma. Milline maa oli selle ilmekaim esindaja ja kuidas nimetatakse sealset kunsti?
kõrge rõhk. Väga suur roll on sõidustiilil: sujuv sõitmine (kiirendus) ja mõõdukas pidurdus vähendavad kahjulike ühendite paiskamist keskkonda. Valgustusseadmete kasutamine, nähtavus · Ebaühtlaselt valgustatud teel sõitmisel tuleb arvestatda seda, et tee pimedamas osas liikuvad jalakäijad ja jalgratturid võivad jääda märkamatuks. · Sõites pingelise liiklusega teel pimeda ajal tihedas vihmasajus tuleb arvestada nähtavuse halvenemisega ja valguse peegeldumisega märjalt asfaldilt. · Kui vastusõitev auto ei lülita kaugtulesid ümber lähituledeks, ei tohi vaadata nendesse tuledesse, suunates pilgu parempoolsele teeäärele. · Sõites sisselülitatud kaugtuledega võite pimestada vastassuunas sõitjaid, mistõttu nad ei märkaõigeaegselt jalakäijaid endapoolsel teeserval. Peale sellevõib tugev valgus viia segadusse metsloomi,
luuhõrenemine Mida vanem ja kehaliselt vähem aktiivne on elanikkond, seda enam leidub nende seas osteoporoosiga inimesi. Haigus tabab enam naisi kui mehi. Osteoporoos on luu ainevahetuse haigus, mille puhul inimese luumass väheneb ja tekib luukoe ehituse muutus, mis toob endaga kaasa luu vastupidavuse languse ja luumurru riski suurenemise. Luukoe peamisteks mineraalseteks koostisosadeks on üliväikesed kaltsiumi ja fosfori kristallid, mis asuvad orgaanilisest ainest kollageenkiudude tihedas võrgustikus. Need kiud annavad luule suhtelise painduvuse, kaltsiumkristallid kõvaduse ja tugevuse. Vananenud luukude asendatakse pidevalt uuega, s.t. luus toimub pidev lagunemine ja ülesehitus. Noorel inimesel on ülekaalus luu kasvamine, täiskasvanul on luu uuenemine ja lagunemine peaaegu tasakaalus, kuid eakal inimesel ületab vana luu lagunemine uue moodustamise. Seetõttu muutub luu urbsemaks e. poorsemaks, hapramaks ja hõlpsamini murduvaks. Vananemisega
keskaegset kunsti Eestis ja Eesti oma kunsti. Erinevusi keskaegses Põhja- ja Lõuna- Eesti arhitektuuris põhjustas poliitiline killustatus, oli mitu kunstikoolkonda ja mitu erinevat " kohalikku stiili". Üheks erinevuste põhjusteks sai ka ehitusmaterjal. Põhja- Eestis ja Saaremaal oli selleks neutraalne hall paekivi, kuid Lõuna- Eestis kasutati punast tellist ja põllukivi. Mujal Eestis saadi põhilised eesmärgid ja vahendid Läänest, Lõuna- Eestis aga arenes arhitektuur tihedas seoses Põhja- Lätiga. Ajastu ideaalsed visuaalsed sümbolid olid kirikud ja kloostrid, mida aga praegu leidub esialgsel kujul vaid mõnes väikses maakirikus. Suuri linnakirikuid ehitati korduvalt ümber kas tulekahjude ja sõjapurustuste tõttu, enamasti oli põhjusteks siiski koguduse suuruse ja jõukuse kasvu või ehituslike ideaalide muutumine. Näiteks Valjala kirik Saaremaal ehitati algselt väikseks kabeliks, siis muudeti
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana Haridus on oluline igapäevase toimetuleku kindlustamisel. Õnnneliku pereelu ja igakülgselt arenenud laste kasvatamiseks on tähtis nii inimeste igapäevane toimetulek kui ka oskus hakkama saada elus ettetulevate probleemidega. Seda kõike saab õpetada ja õppida. Tavakooli õpetajatel aga tihti puudub erivajadustega õpilastega töötamiseks vajalik ettevalmistus, napib sellealast täiendkoolitust. Õpetajatel, kes on osalenud erivajadustega laste probleeme käsitleval kursusel, on adekvaatsem arusaam erivajadusega õpilaste abistamisest, kui neil, kellel sellised teadmised puuduvad. Õnneks saan mina, kui tulevane õpetaja osaleda kursusel, kus õpitakse erivajadusega õpilast märkama ja tema arengut toetama, siis kogemus, mis selle essee kirjutamisel kasuks tuleb, mul kahjuks puudub. Seetõttu ei saa ma toetuda kindlatele näidetele ja kuidas ma probleemidele lahenduse leian, vaid...
Rotberg 9A 1 RIIGIKORRAD 1.1 Kas järgmised riigid on demokraatlikud riigid? Põhjenda! a) Eesti Vabariik Jah, Eesti on demokraatlik riik, sest meie riik on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riifivõimu kandja on rahvas. (Eesti Vabariigi põhiseadus §1). Meie riigis on parlamentaarne demokraatia ja see tähendab seda, et parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses. b) Rootsi Kuningriik Jah, Rootsi on pool demokraatlik riik. Nende riigis on piiratud monarhia. Kuningas jagab võimu rahva poolt valitava paralmendiga. c) Korea Rahvademokraatlik Vabariik Ei, see ei ole demokraatlik riik. Nende riik on kommunistlikku ideoloogiat järgiv totalitaarne riik. Totalitaarne riik on selline riik, kus võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli
soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole. Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit. Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelnud rahvaviiside kogumise ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Isegi kärarikas maailmalinn Pariis ja eksootiline Mallorca saar ei suutnud tumestada tema rahvuslikku mõttelaadi. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid, millised Chopin arendas täiusele. Ta lõi ka neli ballaadi ajavahemikul 1831-1842. Chopin oli esimene instrumentaalballaadide meister. Tema ballaadid on üheosalised klaveriteosed. Tavaliselt algavad ballaadid rahulike jutustavate teemadega. Aegamööda, vastavalt
eurooplasteks!" tähendab euroopa modernse stiili ülistamist, kuna eestis valitses veel külajuttude aeg. 1909 otsustaski Noor-Eesti väljaanda oma III-da albumi kursiga modernismile. Skandaalne juhus. Randvere "Ruth" oli modernismi jälgedes kirjutatud teos, mis visioniseeris ideaalsest naisest ning mõjus oma avatusega šokeerivalt. Jaan Oks Jaan Oks oli koolmeister, samal ajal hakkas ka kirjutama ning saatis oma teoseid Noor Eesti toimetusse, oli tihedas kirjavahetuses Tuglasega. Tolle aja lugeja ei suutnud ega osanud tema luulet vastu võtta kuna ta oli subjektiivse loomelaadiga kirjanik. Tema pealkirjad olid praktiliselt mitte midagi ütlevad ("Küla", "Heinamaa"), kuid sisu paljuütlevad. Ta kirjutas külainimeste elust, tööliste viletsast elust, kuid kõik koleda suutis ta avada väga kaunilt. „Siuru“ rühmitus Siuru liikmed olid: August Gaililt, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Hendrik Visnapuu. Nende
Sõpruslastehoiu leidmine valmistada Lastehoiu reklaamimine ja positiivne Vabade lastehoiu kohtade puudumine kajastamine Liiklusväljaku loomine Kokkuvõtte konkurentidest Meie konkurendid on kõik üksteisest veidi erinevad. Pakutakse põhiliselt päevahoidu, kuid lisaks laenutatakse ka inhalaatoreid, reisivoodeid ning õpetatakse inglise keelt läbi laulude. Kõik lastehoiud on tihedas kontaktis ka lastevanematega, kaasates neid erinevatesse tegevustesse ning üritustesse. Äriidee positsioon Meie äriidee on üpris heal positsioonil, kuna lapsevanemad on väga huvitatud lisaks tavahoiule ka arendavatest huviringidest, hoiust nädalavahetusel ja kuna kasvab eritingimusi vajavate laste arv, on nad väga huvitatud sellisest teenusest. Pakkujaid on küll palju, kuid nõudlust on rohkem. Kuna tavalasteaedade rühmad on tihti liiga suured, siis on hea pakkuda
vedeles tänavatel Tänavatele visati ka muud rämpsu ning see tõttu oli linnaõhk tihti lämmatav Hiliskeskajal olukord paranes kui ilmusid elamutesse tualettruumid, hakati rajama linnadesse avalikke käimlaid ning ehitati kinnised reovee äravoolusüsteemid Ühed suurimad probleemid keskaja linnas olidki joogi- ja heitveega Et joogiveega varustatud olla, lasi raad ehitada avalikud kaevud Suureks probleemiks olid ka tulekahjud, mis levisid tihedas puitmajade rägastikus kiiresti Tuleohu vähendamiseks hakati ehitama kivimaju
Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Mis on unenäo põjuseks? Kas tõesti see on ainult meie fantaasiavili, või see on jumala poolt saadetud sõnum? Ma arvan, et see huvitab kõiki inimesi, kes näevad unenägusid. Võtsin käsile just selle teema sest aegade juuksul olen märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks tihedas seoses olevat asja. 3 1 Uni Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus. Keskmise elueaga inimene veedab magades ligi 200 000 tundi. Uni on vajalik selleks, et organism saaks puhkust.
- artikuleeritud kõne, loomadel viipekeel - inimesel on eesmärgipärane elu ja võime luua sotsiaalset keskkonda ja hoida seda - inimese kohastumused on minimaalsed/tagasihoidlikud, seda asendab arenenud aju neoteenia füüsilise arengu pidurdumine e aeglustumine Inimese koed: Inimesel on 4 põ kudet, mis määravad keha kuju ja vormid. Koed moodustavad elundeid ja elundkondi Igal rakul on inimese kehas oma ülesanne. Erinevate ülesannetega rakud on omavahel tihedas seoses ja moodustavad mitmesuguste ülesannetega struktuure. Sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid, mis oma korda moodustavad elundeid ja elundkondi. Eristatakse järgnevaid kudesi: - epiteel- ehk kattekude. Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel ( rakkude välispinnal asuvad ripsmed; esineb hingamisteedes). Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid: nahk, veresoonte seinad. Ülesandeks on kaitsta
Puude otsa roomavad 114 saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki 115 kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, 116 paljud mardikad helendavad ööpimeduses. 117 Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja 118 termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada 119 need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus okaapid, suurimad inimahvid - 120 gorillad, kiskjatest Aasias tiigrid, Lõuna-Ameerikas jaaguarid, Aafrikas leopardid. 121 Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, 122 arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. 123 124 125 126 6. Inimtegevus vihmametsades 127 128 Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja
Nimelt vana puu tuleb lagundada, et uued puud saaksid kasvamiseks toitaineid. Omamoodi kahjurid on kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla huvitavaid labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Kuusel on siiski ka mõned kasulikud kaaslased. Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuusepuu tihedas võras pesitsevad paljud linnud, kes kõik toovad puule kasu kahjurputukate hävitamisega. Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandleid ja viiuleid. Kuusepuidust tehakse nii uksi ja aknaid, kui põrandaid ja lagesid ning majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Kuusepuust
planeeringut. Kõik hooned kajastasid oma põhimõttelt Kreeka templi universaalse vormi printsiipe; kreeklastelt võeti üldse palju üle. Rooma linna tänavad olid tihedalt kokku põimitud kitsastest varjulistest tänavatest koos kohati avatud tagahoovidega. Väiksed elamublokid vastandusid suurte hoonete ja kogunemiskohtadega linnas, mida kutsuti palvusteks, valitsuse, meelelahutus- ja äritegevuseks. Pantenon, Rooma massiivne rahvakoosolekute hall, on selge arhitektuuriline näide tihedas linnkonstektis. Panteon oli antiikaja suurim kuppelhoone - kera läbimõõduga 43,5 m, ainus täielikult säilinud Rooma-aegne ehitis. Rooma ehituses mängis olulist rolli ka Vana roomlastelt pärinenud mõiste genius loci ehk püha vaim. Rooma usu kohaselt on igal sõltumatul olendil oma genius, oma kaitsevaim - see oli ka paikadel, määratledes nende paikade iseloomu või olemuse. Minevikus tähendas ellujäämine head läbisaamist paigaga - nii füüsilises kui vaimses mõttes
võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid võrreldes vulkaanikraatritega on neid vähem. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenus paiknevate basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid
Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud. Ammu enne leivavilja leiutamist tehti tammetõrudest jahu ja teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi. Toomingas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena. Toomingas võib kasvada kuni 16 m kõrguseks. Õied paiknevad 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised, kellukja õiepõhjaga. Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised. Marjad valmivad augustis ja septembris. Toominga marjad on söödavad. Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid uueneb ka kännu-ja juurevõsudega
jahindusinfo.ee Karulased: Pruunkaru välimust pole vaja ehk kirjeldada. Karu on Eestis põdra järel suuruselt teine imetaja, kellel peale inimese looduslikke vaenlasi ei ole. Karupoegi ohustavad vaid isased täiskasvanud karud, kes võimalusel poegi tapavad. Elupaigaks on metsased alad, suviti varjab end tihedamas taimestikus, talvel taliuinakus. Enne taliuinakut valmistab karu endale ette mitu pesa Eesti oludes vaiksemates varjulistes kohtades (tuulemurtud puude all, tihedas kuusenoorendikus) kraabib karu pinnasesse lohu, mille vooderdab kuuseokste või samblaga. Külmade tulekul valib ta ettevalmistatud kohtadest ühe välja kui talvel karu üles aetakse (jahi, metsaraie vm tegevuse käigus) jätkab uinakut mõnes teises sügisel ettevalmistatud kohas. Taliuinakus karu on tegelikult täiseti ärkvel. Soojadel talvedel võivad isased karud ka lihtsalt ringi hulkuda. Emased karud veedavad talved reeglina siiski ,,pesades" et kindlustada poegade ellujäämine
Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida
teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekasutajad on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veehoidlate vee- energia abil toodetakse 20% maailma elektrist. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett 5 peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained.
KUNST 17.SAJANDIL ÜLDISELOOMUSTUS: · Absolutismi väljakujunemine. Euroopas valitsesid 17.saj monarhid. · Revolutsioonid ja ususõjad · Murrang maailmapildis. Geograafilised avastused ja kauged mereteed, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja loodusega. · Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku
Pilt on püha objekt(vaimulikud ja mungad) 2) pildi eitajad e ikonoklastid. Püha asja kujutamine on pühaduse teotamine. (sõjaväelased) nendevahelises võitluses hävis palju pilte; riik toetas kord ühtesid, kord teisi. Varase Bütsantsi kunsti kuulsaimaid näiteid on Rovenna kirikute mosaiigid. Peamiselt on kujutatud keisreid. Figuuri on saledad, pikaksvenitatud ja ohtralt riietega kaetud. Näod on väikesed, silmad sured ja karmi pilguga. Inimesed seisavad tihti tihedas reas ja nagu hõljuvad õhus. Neid ümbritsevat ruumi ei ole püütud kujutada. Mosaiigid pidid väljendama keisri igavest kohalolekut. Hilisemal perioodil keisrikultus taandus ja levis Kristuse teema laiem käsitlus. Ikooni maali aluseks olid Rooma surnute mälestus portreed. Nende eeskujul hakati maalima märtrite ja pühakute pilte. Kõige rohkem kujutati Maarjat Jeesusega. Ikoon oli püha ja imettegev objekt, seetõttu maaliti neid alati kindlate kaanonite järgi: taust
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Roosi Nõmm (8a klass) BOAD, PÜÜTONID JA NENDE SUGULASED referaat TALLINN 2008 1 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Sugukond lk 3 Boalaste anatoomia lk 3 Boade liigid lk 4 Elupaigad lk 4 Püütonite paljunemine lk 5 Püütonite liigid lk 5 Anakonda lk 7 Kokkuvõte lk 7 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Boad ja püütonid kuuluvad roomajate hulka. Nad on ajast aega inimestele suure tähtsusega. Neid on kardetud ja austatud. Teatud inimestega on nad ka usuliselt seotud. Tihtipeale äratavad nad inimestes aukartust. Neid on seostatud ka ebausuga. Näiteks on räägitud, et neid ei tohtivat tappa. Boalaste ja püütonite hulka kuuluvad ka anakonda ja võrkpüüton. Neid iseloomustab tugev ja sihvakas kehaehitus. Nad t...
septembrini · Ilutaim, naturaliseerunuld niitudel ja metsaservadel asulate ümbruses. Madal mustjuur Scorzonera homilis · Perekond mustjuur · 20-60 cm · Taim paljas või kaetud hõredate, ämblikuvõrku meenutavate karvadega. · Lehed mõlemast otsast ahenenud, vähemalt kolme rooga · Õitseb mai-juuli · Kasvab lubkjarikastel niitudel Kuldvits Solidago virgaurea · Perekond kuldvits · 15-70 cm · Õisikud 9-16 mm pikad ja laiad, tihedas kobaras. Lehelaba pikalt rootsuks ahenev, servas ebakorrapäraste hammastega · Õitseb juuli-september · Kasvab kuival pinnal. Randaster Aster tripolium · Perekond Aster · 10-60 cm · Lihakate paljaste, terveservaliste lehtedega. Õisikud on 1,5-3,5 cm läbimõõduga · Õitseb juuli-september · Kasvab rannaniitudel ja hõredates roostikes. Pajuvaak Inula salicina · Perekond vaak · 20-60 cm lehed paljad, pealt läikivad, jäigad. Varred vaid
märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised sinikud. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus. Kiskjatest leidub jaaguare ning leoparde. Osa vihmametsade imetajatest on väga väikesed, mis võimaldab neil paremini tihedates tihnikutes liikuda. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Siinsete veekogude ääres elavad suurekasvulised pühvlid, elevandid, kääbusjõehobud, ninasarvikud ja metssead. Inimeste tegevus
· Standartidte ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi,nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. · Standardi kehtivuseaeg on piiratud. · Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat,mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt. Füüsikalised omadused erimass · Erimass(või absoluutne tihetus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poorideta) P=G/V kg/cm3 G-aine mass;V- tihedus,poorideta aine ruumala · Portlandtsement 3100kg/m3 s.o3,1 g/cm3 · Teras 7850kg/m3 s.o 7,85g/cm3 Mahumass · Materjali tihetus on loomuliku struktuuriga materjali mahu (ruumala-)ühiku mass. P0=G/V0 Antakse kg/m3;t/m3 · V0-loomuliku struktuuriga materjali ruumala · G-materjali mass Näiteks:portlandtsemendi tihedus on 1200-1300 kg/m3 Terasel aga 7850kg/m3
Antiikmütoloogia Antiikaeg (aastatuhat eKr 5 saj pKr) - Vana-Kreeka ja Vana-Rooma orjandusliku korra ajajärk (1 aastatuhat eKr kuni 5. sajandini pKr) Antiikmütoloogia on vanakreeka ja vanarooma müütide kogum ja selles sisalduv maailmavaade. · Näitab, millised mõtted ja tunded valdasid inimest aegade hämaruses ja kuidas loodusega tihedas kontaktis elanud inimesest sai loodusest eemaldunud tsiviliseeritud inimene. (NB! Inimese maailmapilt sõltub paljuski sellest, mida ta usub.) · Kreeka mütoloogia kui "Kreeka ime" inimene sai universumi keskpunktiks, universum muutus mõistusepäraseks. Kreeklased lõid jumalad enda näo järgi. Kreeka ime on humaanne maailm, kus inimene on vabastatud halvavast hirmust kõikvõimsa teadmatuse ees.
[2] Meetaimi võib jaotada ka pea- ja kõrvalmeetaimedeks. Peameetaimedeks on Eestis valge ja roosa ristik, pärn, valge mesikas, kanarbik, põdrakanep jt. Need taimed võivad anda monofoorset mett. Monofoorseks nimetatakse niisugust mett, millest 1/3 on kogutud kindlatelt taimedelt. [2] Metsade ja parkide meetaimed Meeproduktiivsuse seisukohalt jaotatakse metsad kasvutiheduse ja liigilise kooseisu järgi 3 rühma: tihedad metsad, hõredad metsad ja metsalagendikud ning raiesmikud. Tihedas metsas korje peaaegu puudub. Hõredates metsades 4 kasvab juba küllalt palju nektarit andvaid taimi kuid nad pole nii nektaririkkad kui lagendike taimed. Kõige nektaririkkamad alad on raiesmikud. Seal kasvavad headest meetaimedest vaarikas ja pajulill. [2] Linnades, asulates ja nende lähemas ümbruse esineb mitmesuguseid ilupiud, põõsaid ja lilli, mis on ka meetaimed. Linnades ja asulates enim leiduvad
4. Mediaatori molekulid liiguvad sünaptilisse pilusse ja seostuvad membraani Na-retseptorkanalitega. 5. Na-retseptorkanalid avanevad ja Na-ioonid liiguvad järgmisesse neuronisse. 6. Na-ioonide liikumine läbi retseptorkanali järgmisesse neuronisse kutsub esile AP, mis levib üle kogu neuroni. 7. Mediaator kaob pilust kohapealse hüdrolüüsi tõttu või tõmmatakse tagasi. Elektriline sünaps (tekib siis, kui neuronite membraanid on omavahel väga tihedas ühenduses ja pilu puudub): Na-ioonid liiguvad ühest neuronist teise ilma neurotransmitterita. Neuromuskulaarne sünaps: kohtuvad närv ja lihas. Lihasesse liiguvad Ca-ioonid, mis paneb lihase liigutust tegema. 1. AP jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa. 2. Membraanis olevad Ca-kanalid avanevad ja Ca-ioonid liiguvad rakku. 3. Rakus olevad neurotransmitterit sisaldavad põiekesed sulavad kokku raku membraaniga. 4
Hinnad samuti ei tohiks olla väga kõrged, muidu võib potentsiaalsele kliendile tunduda, et ta läheb raha eest loodust vaatama. Kokkuvõte Turism on meid ümbritsenud juba ammusest ajast. Inimeste suur armastus reisimise vastu on andnud turismile võimaluse kujuneda majandusharuks, mis on tihedalt seotud teiste majandusharudega. Turismil on meie ühiskonnas suur roll, osadele on see töökohaks, osadele aga võimalus hakata ise tööandjaks. Iga turismiettevõtja üritab tihedas konkurentsis muuta oma teenus tarbijale võimalikult atraktiivseks ja unikaalseks, et püsida turul. Turismil kui majandusharul on erinevaid liike ja vorme. See artikkel andis ülevaate ühes vormist maaturismist. Maaturism toimub maapiirkonnas ja lähtub kohalikust ning looduslikust keskkonnast, kasutades ära maapiirkonnale iseloomulikke omadusi. Eestis aitab maaturismi teenuste arendamisele kaasa erinevad ühingud nagu Eesti Maaturism MTÜ või
ta pidevalt kokku mitmesuguste takistuste ja raskustega, millest ta otsib väljapääsu katsetamiste ja proovimise teel (Strebeleva 2010:10). Lülitades laste praktilisse tegevusse kõne, ehkki esialgu laps ainult kuuleb seda, korraldame samal ajal ümber ka mõtlemist. Mõtlemise sisuline muutus eeldab mõtlemisvormide täiustumist. Nii kujunevadki kaemusliku-praktilise mõtlemise rüpes eeldused kaemusliku-kujundilise mõtlemise arenguks (Strebeleva 2010:11). Koolieelses eas on tihedas vastastikuses seoses kolm põhilist mõtlemise vormi: kaemuslik-praktiline, kaemuslik-kujundiline ja verbaalne mõtlemine. Need vormid moodustavad reaalse maailma tunnetamise ühtse protsessi, mille käigus eri tingimustes domineerib kord üks, kord teine mõtlemise vorm, mille tõttu on tunnetusprotsessil tervikuna spetsiifiline iseloom (Strebeleva 2010:12). 2. Vahendid Vahend 1. Pildikaardid. Hallap, M. Padrik, M. Raudik, S. Jutustades jutustama. 4-10 aastaste laste jutustamisoskuse
Kliendisuhete juhtimine Käesolev teema on tihedas seoses müügitoetuste teemaga, kuna kliendisuhete loomine ja hoidmine põhineb suurel määral reklaamil ning kliendi ostukäitumise mõjutamisel. Et aga konkurents kaubanduses on terav ja võitlus käib iga kliendi (ja tema raha) pärast, seetõttu peatume sellel teemavaldkonnal eraldi veidi pikemalt. Jaekaubanduse põhitegevuseks on klientide teenindamine ning selle kaudu kasumlik tegutsemine. Tähtsaim on vastata tarbija nõudmistele ning pakkuda tarbija vajaduste rahuldamiseks maksimaalset kaubavalikut. Tänu kaubandusturunduse bipolaarsusele on kaubandusel hea positsioon mõjutamaks nii ostuturge e. tootjaid kui ka müügiturge e. tarbijaid. Tarbijate poolt tulnud ostusoovid edastatakse tootjatele, mõjutades nii tootjaid tootma tarbijatele meelepäraseid tooteid; teiselt poolt on erinevaid võimalusi mõjutada tarbijate ostukäitumist. Just viimane aspekt tingibki kliendisuhete väärtustamise, sest mõj...
6.3.4.3. Reklaam Kuna loodav ettevõtte on alles alustav firma, siis on loogiline, et reklaami alla tuleb panustada. Lisaks kuulutustele ajalehtedes lisab ettevõtte reklaamid ka kohalikesse raadiojaamadesse. Samas ringisõitvad taksod on juba isegi reklaamiks. 16 7. Kvaliteedisüsteem ja kvaliteedi parandamine Kuna ettevõte tegeleb taksoteenuse pakkumisega, siis on juhid tihedas suhtlemises klientidega. Seega peavad olema kvaliteetsed nii autod, mida taksodena kasutatakse, kui ka kliendi ja juhi vahelised suhted. Autosid on kavas pidevalt uuendada, et need vastaksid kvaliteedinõuetele, et kliendil oleks mugav ja jääks teenusega rahule. Vajadusel võetakse appi ka spetsialistid, kellega nõu pidada ning uuendusi läbi viia. Taksojuhid ja ka dispetserid läbivad mitmeid suhtlusalaseid koolitusi, et tagada sõbralik suhtlemine klientidega. Ettevõtte
Enamik uurijaid arvab, et Jupiter on vaid hiiglaslik, keskelt tahkeks kokku surutud gaasimull, ning Maa-taolistele planeetidele iseloomulikku gaasilise ja tahke aine vahelist pinda tal ei olegi. Kui aga Jupiteril on pind siiski olemas, asub see planeedi pilvede ülemisest piirist vähemalt 1000 kilomeetrit allpool. Jupiteri keskmine pinnatemperatuur on 145oC. 2 Jupiteri tihedas õhkkonnas on leitud mitmesuguseid keemilisi ühendeid, nende hulgas ka keerulisi molekule. Põhilisteks on küll vesinik ja heelium, kuid viimast on oodatust poole vähem. Olulisemad lisandid planeedi atmosfääris on ammoniaak (NH3), metaan (CH4) ja etaan (C2H6). Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Esimesena märkas seda itaalia rahvusest Prantsuse astronoom Giovanni Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse seda pidevalt
plahvatanud tähe jäänuk. Molekulipilved Raadioteleskoopidega on vaadeldavad ka sellised pilved, mis muul viisil pole avastatavad. Sellised on näiteks suured molekulipilved. Molekulipilved koosnevad peamiselt vesinikust: kahest vesiniku aatomist moodustunud molekulidest. Küllaltki palju leidub ka suuremaid molekule. Tavalised on näiteks vee, süsinikoksiidi ehk vingugaasi ja etanooli molekulid. Keerukamad molekulid säilivad vaid tihedas tolmupilves. Tähtedevahelises peaaegu tühjas ruumis laguneksid molekulid tähtede ultraviolettkiirguse mõjul kiiresti. Molekulipilved on meie Galaktika suurimad moodustised. Nende mass võib küündida miljoni päikese massini. Mõnes molekulipilves on gaasitihendeid, millest sünnib uusi tähti. Seepärast kutsutakse molekulipilvi ka ,,tähtede hälliks". Mädamuna udukogu Mädamuna udukogu on nime saanud oma suure väävlisisalduse tõttu, mistõttu tema spekter
Vaatamata sellele , kas oli tegu kirja pandud tavaga või uuesti loodud õigusnormiga,hakkas riik nõudma nende elluviimist ja tagas nende täitmise riigi sunnivahenditega. Nii oligi tekkinud tavaga võrreldes täiesti uus sotsiaalsete normide riik,mida nende kogumiks on nim. õiguseks. ! Õigus on käitumisreegel,mis on kehtestatud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunniviisiliselt. Õiguse seos riigiga Juba algusest peale on riik ja õigus tihedas seoses. Kõikidele vajalikule käitumisreeglitele annab riik üldkohustusliku jõu. Tekivad eeskirjad, reeglid,õigusnormid riigi tahtel. Normid hakkavad koheselt välendama riigi tahet. Riigi tahe ise kijuneb aga välja väga keerulise mehhanismi kaudu, mida nim. ühiskonna poliitiliseks süsteemiks. Sellesse süsteemi kuuluvad demokraatlik ühiskond, kõik need organid, mis juhivad ühiskonda. Need on poliitilised
anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus okaapid, suurimad inimahvid - gorillad, kiskjatest Aasias tiigrid, Lõuna-Ameerikas jaaguarid, Aafrikas leopardid. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Paljud vihmametsades elavad loomad saadavad oma elu mööda puu otsas. Laisiklased elavad
1880- ndate vallutatakse ja koloniseeritakse suuri alasid Kesk-Aafrikas, moodustub niinimetatud Belgia Kongo. Need sündmused soodustasid Belgia muutumist imperialistlikuks riigiks. Paari aasta jooksul teiseneb kogu maa tundmatuseni. Tüüpiliseks maastikupildiks said tööstusrajoonid. Kogu elu oli nüüdsest peale koondunud kaevanduste ümber, ning brüsseli ja Antverpeni taolistesse suurtesse tööstus- ja sadamalinnadesse. Noor Belgia kirjanus, mis arenes tihedas kontaktis prantsuse kirjandusega, oli peamiselt prantsuskeelne, mille põhjuseks oli ajalooliselt väljakujunenud vaimusugulus. Tõstamaa Keskkool 3 Merlin Miido Referaat Maurice Maeterlinck 2005 Maurice Maeterlincki elulugu Belglane Maurice M aeterlinck (1862- 1949) on sümbolistliku draama väljapaistvaim esinadaja
5 Ele-Riin Kirik Ergonoomia Töötajate heaoluvõimalused Heaoluvõimalused on heade töötingimuste oluliseks osaks need sisaldavad endas rohkemat kui ainult õigusaktide nõuet. Nad aitavad suurel määral vähendada väsimust, suurendada tootlikkust ja säilitada töötajate tervist. Neid tuleb parandada töötajate ja juhtkonna tihedas koostöös. On tähtis, et neid olulisi heaoluvõimalusi kasutataks sihipäraselt. Seda aitab kindlustada nende planeerimine ja parandamine koos töötajatega. Soovitav on luua töötajatel piisavalt head hügieeni-, söömis-, joomisvõimalues ning parandada töökoha heaoluvõimalusi koos töötajatega. Samas on ka tähtis, et oleks olemas korralikud nõupidamis ja koolituseks sobivad ruumid. Soovitav oleks ka kindlaks määrata vastutus igapäevase puhastamise ja hoolduse eest.
Igal meloodiatüübil raagal on oma 5-9 helist koosnev meloodialiikumist suunav vormel,mis erinevad eetiliselt hoiakult ja iseloomult.Raagasid esitab enamasti kolmik:solist,löökpillimängija ja kogu teose jooksul põhiheli tekitav keelpilli tambura mängija.Tavalisimad rahvapillid on näppepillid vina ja sitar,poogenpill sarangi,flöödilaadne bansuri ja oboelaadne sahnai. Klassikaline india tants on tekkinud rahva-ja templitantsudest ning arenenud tihedas seoses india klassikalise teatriga.Tema põhisuunad on jõuline ja kirglik tandava ning lüüriline ja õrn lasja.Nende suundade kombinatsioonidest on tekkinud 4 klassikalise tantsu koolkonda:bharat natjam,kathakali,kathak,Manipuri.Tantsudes on olulised igad liigutused,eriti käteliigutused, kuna iga liigutus tähistab kindlat nähtust või tundevarjutust. Taj Mahal Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium India Referaat
Inimesed on delfiinidega palja lähemalt tuttavad kui ükskõik milliste teiste mereimetajatega tänu delfiinide mängulustile. Delfiinid täidavad keerulisi ülesandeid; nad võivad leida ja tuua teatud värvi asju ja suudavad meelde jõtta juhuslikke arvudejadasid. Paljud uurijad on veendunud, et dlfiinid on sama arukad nagu simpansid. Nad ujuvad tihedas riivis ja väga kiiresti. Oma teravate tugevate koonude ja hammastega oskavad nad grupiti isegi suuri näljaseid haisid eemale tõrjuda. Hullemaks ohuks on delfiinidele kahjuks kalvõrgud, sest võrku kinni jäänud delfiin ei saa pinnale hingama tõusta ja upub. Kajalokatsioon Delfiinid otsivad saaki, saates välja ultrahelisignaale, mida tekitavad õhukottide abil, mis on ninaõõnega ühenduses. Signaalid peegelduvad kaladelt tagasi ja jõuavad
plaanile; 4. ACT - kontrolli alusel tegutsemine, et teha vajalikke muudatusi. 6 Turunduse olemus ja kampaaniad kriisi ajal 2 TURUNDUSKAMPAANIAD KRIISI AJAL Nagu eelnevast peatükist nähtub, on turunduse juhtimise keskseks küsimuseks analüüs ja planeerimine, mis omakorda on tihedas seoses ettevõtte ressurssidega. Majanduslanguse korral on ettevõtted sunnitud kulusid vähendam aja konsolideeruma. Selline käitumine turunduse osas, on aga väär, kuna just kriisi ajal on oluline innovaatilisus ning strateegiline ülevõtmine. Ettevõtted, kes tõmbavad turunduse kulusid kriisi ajal koomale on sama hästi kui surmale määratud. Selle parimaks tõestuseks on uuringufirma Millward Brown analüüs eelmise majanduslanguse
kõigest. 15.Sebra triibulise kostüümi eesmärgiks on maastikuga ühte sulada ja vaenlasele märkamatuks jääda. Sebrade vaenlaseks on lõvid, kes on peaaegu värvipimedad. Sebra lainelised triibud sulanduvad savannis kasvavate rohukõrtega. Kui sebra seisab paigal, siis lõvid ei pane neid tähelegi kuna triibud sulanduvad ümbritseva keskkonnaga. Ei ole isegi oluline mis värvi need triibud on. Tavaliselt liiguvad sebrad väga tihedas karjas, kus hoiavad hästi üksteise lähedusse. Selliselt sulanduvad kõrvuti asetsevad loomad kokku üheks hiigelmustriks. Lõvid ei suuda sellises pidevalt muutuvas triibumaailmas valida välja üksikut looma, kellest jõud üle käiks ja keda rünnata saaks. Kuigi triibud segavad edukalt lõvisid, ei teki ühtesulavast mustrist mingit probleemi sebradele endile. Muster aitab neil üksteist ära tunda. Igal sebral on isesugune muster. Oleksid nad kõik joonelised siis lõvid sööksid nad
Seejärel hakkavad kehaõõnes järk-järgult munad küpsema. Munemisel eritab vöö kõigepealt limase muhvi, mis õhu käes hangub. Uss poeb muhvist tagurpidi välja, jättes sinna kõigepealt ühe või mitu pisikest muna. Siis lisab tilgakese seemet seemnehoidlast. Kui ussiema limamuhvi mulda jätab, tõmbuvad tolle otsad kokku, nii et moodustub mõne millimeetri pikkune sidruni moodi kookon, kummaski otsas limapunniga suletud toruke. Kookon on nüüd tihedas nahkjas kestas, täis vöö näärmete eritatud piimjat toitevedelikku, milles hakkavad arenema äsja viljastunud munad. Mõne nädala või kuuga saab lootest harjastega ussike. Vastsestaadiumi pole. Osa mune võib jäädagi arenemata, teistele loodetele toiduks. Kui noortel hakkab kookonis kitsas ja nälg peale tuleb, poevad nad kookoni otsast või seina lõhutud august välja laia maailma. Kindlat sigimisperioodi vihmaussidel pole. Kookoneid tehakse siis, kui muld on
pakkumise suurenemise. Töökohad, kaubandus, teenindus ja kultuuriasutused koonduvad keskustesse, elukohad paiknevad aga suurel määral väljaspool keskusi. See toob kaasa üha suurema vajaduse liikuda, millega kaasneb transpordile tehtavate kulutuste osakaalu tõus keskmise leibkonna kulutuste kogusummas ja ühiskonnas tervikuna. Eesti transpordisektor globaliseeruvas maailmas Transpordisektori omapära peitub selles, et kõik selle osised toimivad tihedas koostöös, kusjuures transpordi tegevus avaldab suurt mõju praktiliselt kõigile ülejäänud majandusharudele ja teenindussektorile. Reisijate veondus toob Eestisse miljoneid turiste, kes toovad raha kaubandusele, teenindusele, hotellindusele jne. Ühistranspordita ei pääseks inimesed tööle ega kooli, suuremates linnades seiskuks kogu liiklus. Samuti on erinevad transpordisektorid
Argentiina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Sammud on sujuvamad, astutakse üle päka, jalgade töö on keerukam, rütm varieeruvam, tantsuvõte lõdvem. Kinnises tantsuvõttes on kontaktis ülakeha, mitte puusad. Euroopa ja Põhja- Ameerika variatsioonile iseloomulikke järske peapöördeid Argentiina tangos ei tunta. Soomes sai tango nii tantsu kui muusikastiilina ülimenukaks 1950. aastatel, muusika puhul on peaegu alati tegu minoorsete paladega. Kinnises tantsuvõttes on ülakeha tihedas kontaktis, põlved kergelt kõverdatud, sammud on pikad ja sujuvad, põhisammuks kiire samm-juurde. 2.2 Stepptantsu tutvustus Tänapäeval tuntakse väga palju erinevaid stepptantsu stiile alates jazz-stepist ja lõpetades iiri stepiga. Stepis peegeldus kogu Ameerika olemus. Elutempo, masinaajastu vaimustus, industriaalse arenguga seonduvad helid, nagu metroorongide rütm, trammide tilin, ehituskraanade krigin, mis leidsid kajastamist stepirütmidena.
Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tšellole. Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit. Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelnud rahvaviiside kogumise ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Isegi kärarikas maailmalinn Pariis ja eksootiline Mallorca saar ei suutnud tumestada tema rahvuslikku mõttelaadi. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid, millised Chopin arendas täiusele. Poolakate kõige levinumaks tantsuks oli masurka. Seda tantsiti nii Aristokraaseis lossides kui ka talupoegade koosviibimistel. Masurka nimetus on tulenenud Masoovia maakonna kolmeosalise taktimõõduga rahvatantsust- masuurist. Muusika kapriissete rütmidega harmoneerisid ka tantsijate
Koed on koondunud organitesse. Koed koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse ehk organsüsteemidesse. · Elundkond on elu organiseerituse üks tase. · Organismist eraldatuna ei suuda ükski kude, organ või organsüsteem täita talle omaseid ülesandeid. · Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas. · Füsioloogia on teadusharu, mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. Füsioloogia on tihedas seoses anatoomiaga ehk organismi ehituse uurimisega. · Neuraalne regulatsiooniks nimetatakse elundite ja elundkondade talitluse regulatsiooni. · Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse talitluste reguleerimist veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühenduste vahendusel. · Organismi taset uurivad anatoomia, füsioloogia, geneetika ja mitmed teised bioloogia teadusharud. · Populatsiooniks nimetatakse ühel asutusalal elavaid sama liiki organisme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
