Täheparved on teatud saarekesed, kus tähed hoiduvad palju tihedamalt kokku. Gaas udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Täheparved ja muutlikud tähed on kaks alustala, millele tuginevad meie arusaamad tähtede evolutsioonist. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Täheparvedeks on kombeks nimetada nii hajus- kui kerasparvi, kuigi praktiliselt ainus, mis neid kahte ühendab, on see, et gravitatsioonijõud hoiab neid tähti koos. Hajusparved e. galaktilised parved.
Jõhvi Gümnaasium Peruu Referaat Jõhvi 2011 Peruu on maailma mastaabis keskmine riik, kus elab 29 248 943 inimest. Sellise rahvaarvuga asub ta suuruse alusel 42. kohal (238-st riigist). Sarnase rahvaarvuga on veel Uzbekistan, Malaysia, Nepaal, Afganistan. Suurem osa rahvustikust elab Andide ümber ning Vaikese ookeani ääres. Terve ookeani äär ei ole asustatud, kuna seal on kohati kõrb. Ida-Peruus on vähem elanike kuna seal on vihmametsad, tihedamalt on asustatud ainult Iquitos'e linna ümbrus, kus on rajatud palju istandusi. Rahvastiku paiknemist mõjutab ka maavarade asukoht. Suured varud vase-, hõbeda-, tsingi- ja rauamaaki ning kulda asub Andide juures. Sellest ka inimeste koondumine Andide juurde, sest kaevandused pakuvad tööd. Ligikaudu kolmandik inimestest elab pealinnas Limas. Üldiselt võib öelda, et rahvastiku paiknemise määravad elamiseks sobivad looduslikud tingimused ja töökuhtade olemasolu
ARVUTIMAAILM MUUDAB INIMEST Evolutsioon on edasiminekuks oluline ning arvutimaailm on lihtsalt järgmine etapp inimeste evolutsioonist. Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. See teeb meist virtuaalmaailma esimese testgrupi. Kuid kas interneti olemasolu on meid juba muutnud? Internet annab võimaluse olla minaise – irooniline? Me vaatame arvutist pilte modellidest ja mõtleme, et tahaksime nii head välja näha kui nemad näevad pärast fototöötlust esikaanel. Me teeme pilte ja kirjutame oma elust, kuid pidev negatiivne kommentaaride voog lukustab
elektromagnetilised tõmbe- ja tõukejõud, mis määravad ära oakeste paiknemise aines. Gaas osakesed paiknevad hõredalt, osakesed liiguvad kaootiliselt, osakesed mõjutavad üksteist põrkumisel, gaas ei säilita kuju ega ruumala. Vedelik osakesed paiknevad korrapäratult ja tihedamalt kui gaasides, osakesed võnguvad ning võivad hüpate ühest kohast teise, vedelik ei säilita kuju, säilitab ruumala. Tahkis osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad kõige tihedamalt, osakesed ei saa ümber paikneda, osakesed võnguvad tasakaalu asendi ümber, tahkis säilitab kuju ja ruumala. Ülekandenähtused difusioon ühe aine molekuli tungimine teise aine molekulide vahele, ained segunevad, sõltub temp, soojusjuhtivus soojuse levik kõrgema temp kehalt madalama temp kehale, sisehõõre keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud, mis võimaldab gaasis või vedelikus panna keha liikuma ilma kehade vahelise kontaktita
6. Lorentzi jõuks nimetatakse liikuvale laengule mõjuvat jõudu. 7. Laetud osakesed liiguvad magnetväljas üldjuhul kruvijooneliselt. 8. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetjõud selles aines suurem jõust vaakumis. 9. Diamagneetikud nõrgendavad ja paramagneetikud tugevdavad veidi talle mõjuvat magnetvälja. Ferromagneetik on aine, mis tugevdab talle mõjuvad magnetvälja kuni mitmeid tuhandeid kordi. 10. Seal kus jõujooned paiknevad tihedamalt , on magnetinduktsioon suurem ja proovikehale mõjuvad tugevamad magnetjõud. 1. Ampere seadus- kahe vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega mõlemas juhtmes. 2. Biot-Svarti seadus võimaldab koos superpositsiooni printsiibiga leida mitmesuguste voolukontuuride tekitatud magnetvälja. 3. 1 tesla-magnetinduktsiooni ühik(T) 4. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 5
Aastal 1994 toimus rahvaarvu kasv, mis hakkas väga järsult langema 2001. aastani, mis ajaks oli juba 48 miljonit inimest. 2001-2002 püsis aastaarv stabiilne ja seejärel hakkas edasi langema kuni 2009nda aastani, 46 miljonit inimest. 2.Rahvastiku paiknemine. · keskmine rahvastiku tihedus: Ukraina rahvastiku tihedus on 77.1 in/km2 · rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega: Ukraina on üks tihedamini asustatud riikidest, naaberriigid Moldova, Poola ja Slovakkia on tihedamalt asustatud kui Ukraina 100-149 in/ km2. Ukrainast hõredamini on asustatud Valgevene 25-49 in/km2 · tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, taolise paiknemise põhjused: tihedamalt asustatud piirkonnad on linnad ja linnade ümbrused, Musta mere äärsed alad, Dnepri jõe äärsed alad. Kõige tihedamini on asustatud Kiievi piirkond. Hõredamalt asustatud on mägised alad. 3. Rahvastiku soolis-vanuselise koosseis: Sündinuid on 1.1 miljonit.tööealisi mehi ja naisi on keskmiselt 1
Argentiina Argentiina asub Lõuna-Ameerikas ning riigi pindala on 2 766 890 km² ja rahvaarv 43 417 000 (2015 aasta seisuga). Seega on rahvastiku keskmine tihedus on 16 inimest km2 kohta. Võrreldes Eestiga on see väiksem näiteks, meie riigis on see 29in/km2. Argentiina kõige tihedamalt asustatud ala on just pealinnna Buenos Aires ja riigi keskosast liikudes põhja poole. Buenos Aires asub La Plata lahe kalda ääres. Tihedat rahvastiku tihedust soodustab lahe kaldal paiknemine, paremad töövõimalused linnas, soe kliima, tasane maapind jne. Kõige hõredama tihedusega ala on Argentiina lõunaosa. Üks põhjus hõreda rahvastiku tiheduse taga on külm kliima. Üldiselt on Atlandi Ookeani äärne rannik on tihedamalt asustatud, kui riigi lääneosa
aastani, mis ajaks oli juba 48 miljonit inimest. 2001-2002 püsis aastaarv stabiilne ja seejärel hakkas edasi langema kuni 2009nda aastani, 46 miljonit inimest. 3. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: · keskmine rahvastiku tihedus: Ukraina rahvastiku tihedus on 77.1 in/km2 · rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega: Ukraina on üks tihedamini asustatud riikidest, naaberriigid Moldova, Poola ja Slovakkia on tihedamalt asustatud kui Ukraina 100-149 in/ km2. Ukrainast hõredamini on asustatud Valgevene 25-49 in/km2. · tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, taolise paiknemise põhjused: tihedamalt asustatud piirkonnad on linnad ja linnade ümbrused, Musta mere äärsed alad, Dnepri jõe äärsed alad. Kõige tihedamini on asustatud Kiievi piirkond. Hõredamalt asustatud on mägised alad. 4
5,6 m piires. (1) Kivimiliselt koosneb Malla kihistik ooidlubjakivist ja merglist, Ojaküla kihistik ooidlubjakivist, Rokiskise kihistu kirjuvärvilisest ooidlubjakivist, Segerstadi kihistu punavärvilisest muguljast lubjakivist. (1) Aseri lademes võib eristada kahte litoloogiliselt eriilmelist kivimkompleksi. Ülemise moodustab Aseri lademe Ojaküla kihistik, mis koosneb hallikast, beezika tooniga pisikristallilisest raudooididega lubjakivist. Tihedamalt on ooide kihistiku ülemises 1015 cm paksuses osas, vahetult Lasnamäe lademe all ja alumises, ca 40 cm paksuses osas. Ojaküla kihistikule on iseloomulikud ka lainjad dekoratiivsed katkestuspinnad, millele on tihedamalt kontsentreerunud raudooide. Kihistiku paksus uuringualal on stabiilne - 0,91,16 m. Lamamipind jääb abs tasemele 48,93 m mäeeraldise loodeosas ja langeb kaguosas tasemele 46,67 m. (1,2) Aseri lademe alumises osas Malla kihistikus lasub hall, sinaka
Termaalvee energia.Kõige rohkem kasutatakse Islandil, aga ka USAs, Jaapanis, Mehhikos jms. 5. Kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehaseid? Turu juurde, et oleks kohe tarbijatele kättesaaadav ning laevga sadamasse tulla. 6. Miks tekib tuul? Millest oleneb tuule kiirus? Kui päike paistab, soojeneb õhk maa kohal enam kui mere kohal. Soe õhk tõuseb ülespoole. Õhurõhk maa kohal langeb.Samal ajal on mere kohal jahedam õhk, milles õhuosakesed paiknevad tihedamalt. Seal on õhurõhk kõrgem. Sõltub madal- ja kõrgrõhkkonna õhurõhu erinevusest. Mida suurem on rõhkude vahe, seda kiiremini tuul puhub. 7. Isoloomustage kaardi abil Prantsusmaal kasutatavaid energiaresursse ja nende paiknemist. Iseloomustamisel kasutage kõiki järgmisi mõisteid: taastuvad ja taastumatud eneergiaallikad, alternatiivsed energiaalikad, naftatöötlemine. Prantsusmaal kasutatakse nii taastuvaid energiaallikaid, näiteks hüdro- ja loodeteenergia, kui
jõu ja laengu suuruse suhtega. Elektrivälja tugevus on vektor, mille suund ühtib positiivsele laengule mõjuva kehale. Elektrivälja jõu jooned on jooned mille puutuja siht, mis tahes puntkis üthib elektrivälja tugevuse Vektori sihiga antud punktis. Elektrivälja, mille väljuv tugevus on igas punktis samasuur ja suund samas suunas nim. homegeenseks elektriväljaks. Elektrivälja jõujoonte omadused: nad ei lõiku, mida tihedamalt paiknevad jõujooned seda tugevamad on elektriväli, ajas muutumatu elektrivälja korral saavad jõu jooned alguse kas pluss laengult või lõpmatustest ja lõpevad kas miinus laengult või lõpmatustest. Kehtib elektrivälja super positsiooni prindsiip. Sumaarne elektrivälja tugevus võrdub liituvate elektriväljade tugevuste summaga. Liita tuleb vektoreid. Potentsiaal sellised jõu väljad, mille poolt
Puisniit Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Mitmesuguse liigilise koosseisuga puude ja põõsaste grupid võivad paikneda hõredamalt või tihedamalt, kuid iseloomulik on niidukamara esinemine. Niite tuleb niita igal aastal. Puisniite on võimalik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi (soo)puisniite, liigivaeseid ja liigirikkaid jne. Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Puisniitude liigirikkuse põhjuseks on pikaajaline ja regulaarne niitmine. Mullad on happelised. http://www.pky.ee/puisniidud/puisniidud.htm
3. Kas sa oled proovinud vesipiipu? Kuidas mõjus? o Ei o Jah,........................................................................................................................ ............................................................................................................................... 4. Kui tihti sa teed vesipiipu? o Ei tee üldse o ~1-2 korda aastas o Kuus mitu korda o Tihedamalt 5. Mis on vesipiibus sinu jaoks ligitõmbavat? o Ei ole midagi ligitõmbavat o Meeldiv aroom o Erinevate maitsetega tubakas o Informatsioon meediast, et on ohutum kui suitsetamine o Muu.................................................. 6. Kas oled suitsetaja? o Ei o Jah 7. Kumb on sinu arvates tervisele kahjulikum, kas suits või vesipiip? Miks? o Vesipiip
* Maavarad on suuremas osas ammendumas. * Naftat kõige rohkem on põhja meres KLIIMA *parasvöötmes suur osa, kuid ka lähis-arktiline, lähis- troopiline SISEVEED * Doonau ja Rein * Peipsi on suuruselt viies järv LOODUSVÖÖNDID * peaaegu kõik vööndid on esindatud * Soome, Rootsi, Eesti - metsasus ! RAHVAARV * seitse, kaheksasada miljonit inimest * natuke üle 10% maailmarahvast. (6,7 miljardist) * EL'is on 48 riiki 2010 seisuga. * Kesk ja lääne Euroopa on tihedamalt asustatud * Euroopa rahvastik vananeb. RAHVUSED JA KULTUURID * palju rahvuseid ja kultuure * enim räägitakse inglise keelt, siis saksa ja prantsuse keelt EUROOPA LIIT * Eesti liitus aastal 2004 a. * majandusliit * Põhja Euroopa, Lääne Euroopa, Ida Euroopa, Vahe Euroopa, Lõuna Euroopa
Iirimaa rahvastiku tihedus on 67 inimest ruutkilomeetri kohta. Maailma rahvastiku tiheduse riikide järjekorras on ta 136-ndal kohal. Naaberriik Suurbritannia on aga 50-ndal kohal ja seal elab 257 inimest ruutkilomeetri kohta. Põhja-Iirimaal elab 122 inimest ruutkilomeetri kohta. Seega on Iirimaa rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikidega üsna väike, kuid sellegipoolest võrreldes enamuste teiste Maailma riikidega päris kõrge, nt Eestist on ta poole tihedamalt asustatud. Rahvastiku paiknemine Iirimaal on üsna ebaühtlane. Nimelt on suurem osa inimesi Ida- Iirimaal. Kõige tihedamini on asustatud loomulikult pealinn Dublin, seal elab üle 1000 inimese ruutkilomeetri kohta ja 40% terve Iirimaa rahvastikust Dublini 100 km raadiuses. Seal elab palju immigrante, enamasti teistest Euroopa Liidu riikidest ja eriti Suurbritanniast. 10% Iirimaa elanikkonnast on välismaist päritolu, kusjuures ebaproportsionaalselt suur osa
4,500 kuni 5,400 on piisavalt vaiksed, et neid neid lauaarvutis kasutada. Pöörlemiskiirus mõjutab keskmist pöördumisaega (päringu kiirus) ehk siis kui kiiresti suudab kontroller küsitud andmed kõvakettalt üles leida. Mida suurem on pöörlemiskiirus, seda kiiremini soovitav info kätte saadakse. Pöörlemiskiirus ei ole siiski kuigi objektiivne näitaja, kuna andmete kättesaadavus sõltub veel näiteks andmete tihedusest.
*Andmete tihedus. Mida tihedamalt andmed kettale paigutatakse, seda rohkem neid sinna mahub. Lisaks sellele mõjutab andmete tihedus ka kiirust. Kõvaketta igal pöördel saab lugemispea rohkem andmed korraga. Niisiis kui kahel kõvakettal on võrdsed kiirused, kuid ühel on andmed tihedamalt, siis parem onkindasti see, millel on andmed tihedamalt paigutatud.
*Kõvaketta vahemälu (cache). Mida rohkem on kõvakettal vahemälu, seda parem.
---- ===Miks väline kõvaketas?===Patside tegemine (punumine) Alustamine Lakka peaks enne patsitamist eelnevalt kitkutuma ja kammima , et patside tegemine lihtsam oleks. Mida lühem on lakk seda kergem on patsi tegemine, sest liiga pikk lakk on patside tegemise jaoks raske vöitu .Lakka vöiks enne patsitamist ka natukene niisutada,kuna siis püsivad karvad tihedamalt koos. Patside tegemine 1)Köige esimesena tuleb lakk vöimalikult palju läbi kammida ,et jöhvid ei jääks kokku. 2)See järel tuleks lakka hakkata kitkuma,Kitkumine toimub nii ,et vötad kammi jagu jöhve kätte ja seejärel hakkad neid kammiga läbi tupeerima,karvad mis jäävad pihku tuleb keerata ümber kammi ja seejärel tuleb tömmata otse alla nii ,et karvad on järgi. 3)Lakk tuleks niisutada märja käsnaga.See muudab laka paremini töödeldavaks.Lakk tuleb
Hiiumaa. Ka rahvastiku tiheduse poolest on Läänemaa eelviimase kohal. Selle maakonna tihedus on 11,5 elanikku 1km2 kohta. Võrreldes Eesti keskmise tihedusega on Läänemaa tihedus on peaaegu, et 3 korda väiksem (Eesti keskmine rahvastiku tihedus on 29,6 elanikku 1 km2). Pilt 2.Läänemaa vallad Kõige tihedamalt asustatud vald selles maakonnas on Taebla vald, kus keskmine tihedus ulatub kuni 30 inimesele 1km 2 kohta. See ala on tiheda asustusega kuna seal on palju töökohti, nt. Üheks tegevus alaks on seal veisete kasvatamine. Ka keskmine bruopalk on seal suurem kui teistes selle maakonna valdades. Järgmine tihedam vald on Ridala, sest seal asub maakonna keskus Haapsalu. Ka Haapsalu ümbrus on tihedalt asustatud kuna Haapsalus on palju töökohti, kooli ja lasteaedu
poolest. 5 Rahvastik Kreeka on rahvaarvult keskmine riik, kus elab ligi 10,8 miljonit inimest. Riigi keskmine rahvastiku tihedus on 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta. Võrreldes rahvastiku tihedust Albaania (98,5 in/km²), Makedoonia (82,2 in/km²), Bulgaaria (65,2 in/km²) ja Türgiga (97 in/km²), ei tõuse Kreeka teiste seast kuigi esile, kuna riigi territooriumist on 80% mägine ning seetõttu on paljud alad elamiseks kõlbmatud. Kõige tihedamalt paikneb rahvastik pealinna Ateena ümbruses ning teistes linnades/linnapiirkondades nagu Thessaloniki ja Kreetal asuval Irákleiol. Üldjuhul koondub rahvastik rannikule ning tihedam asustus on ka saartel. Suhteliselt vähe inimesi elab sisemaal ning mägisematel aladel võib elada ruutkilomeetri kohta 1–5 inimest. Kreekas, nagu teisteski Euroopa riikides on keskmine eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 77,5 aastat ja naistel 82,8 aastat
6.Seaduse-eelnõu ettelugemine kulgeb: Riigikogu liige fraktsioon komisjonid Vabariigi valitsus algataja annab üle Riigikogu juhatus määrab menetlemiseks juhtkomisjoni Riigikomisjon: Riigikogu juhtkomisjon: *rahandusk. *õigusk. *esimene lug. *teine lug. *välisk jne *kolmas lug. => lõplik lug/lõpphääletus (president kuulutab välja) !!!7.Peaministri ülesannete hulka kuulub ... 8.Presidentaarne valitsemiskord: Presidentaalse riigikorra puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. President juhib riigi valitsust,täites ise ka peaministri ülesandeid. 9.Parlamentaarne valitsemiskord: Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament.Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastatikuses sõltuvuses,konflikt nende vahel võib viia võimukriisini,üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. 10
keha ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat ta kiirgab 6. Töö- ja soojusülekande teel 7. Aine erisoojus näitab, kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1*C võrra. 8. Gaasi aineosakesed paiknevad üksteise suhtes hõredalt ja korrapäratult ning neid saab kokkusuruda paremini, sest vedeliku ning tahke aine osakesed paiknevad üksteisesuhtes tihedamalt. 9. Sest ainete lahustuvus sõltub ka temperatuurist. (Mida soojem vesi, seda paremini lahustub.)
Koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi) Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel PÄIKE Läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10 astmes 30 kg (332 950 Maa massi) Vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat Pinnatemperatuur on 5800 Kelvinit Temperatuur tuumas on 15.6 miljonit Kelvinit Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi PÄIKE PÄIKESE EHITUS TUUM kujutab endast energeetilist tuumakollet, kus suurel rõhul ja kõrgel temperatuuril toimuvad tuumareaktsioonid KIIRGUSVÖÖND - tuumas vabanenud gammakvantide kuni 1025 kordne neeldumine ja taaskiirgumine ümbritsevate plasmaosakeste poolt ning järkjärguline nihkumine väljapoole PÄIKESE EHITUS KONVEKTSIOONIVÖÖND temperatuuri kiire vähenemine ja aine ümberpaigutumine ATMOSFÄÄR fotosfäär ja kromosfäär,
Teised kaks peensoole osa on fikseeritud kahe kõhukelmelestme sidekoelise tekisega, mida nimetatakse soolekinnistiks. Tema sees kulgevad soole vere- ning lümfisooned ning närvikiud. (Nienstedt jt 2001: 326-327) Peensooles toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine verre ja lümfi. Selleks on peensoole limaskestal imendumispinna suurendamiseks hulga hatte ja ringkurde. Nad erinevad oma tiheduselt ja kujult vastavalt soole osadele, olles kõige tihedamalt esindatud kaksteistsõrmiku keskosas (Roosalu 2010: 113). Peensoole limaskest sisaldab hulgaliselt näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret. Ühekihiline silindelepiteel, mis asub peensoolte seintes, uueneb umbes 5 päeva jooksul (Nienstedt jt 2001: 328). Peensoole veresoonte võrgustik lähtub soolekinnistist, mis moodustab tiheda kapillaaridevõrgustiku ulatudes hattudeni. Sooles toimuv eritumine kui imendumine on osaliselt passiivne ja osaliselt aktiivne
Eesti metsalilled Näsiniin: Harilik näsiniin on kuni 1 (1,5) meetri kõrgune põõsas. Oksad rohekashallid, vähe harunenud ja väga sitked. Talbjad või süstjad lihtlehed on koondunud tihedamalt võrse tippu. Hallikasrohelised lehed kinnituvad võrsele vahelduvalt. Lehed on noorelt servast ripsmelised. Lillakas-roosad õied kinnituvad 35 kaupa lehtede kaenlas kaheaastasele võrsele. Punased marjataolised luuviljadvalmivad septembris
kujunes paastiriik Kõrgkeskaeg vastuolud ilmaliku ja kiriku võimu vahel katoliku kirik eraldub õpetusest ÕIGEUSK tegutsevad ketserid, kelle vastu võitleb kirik inkvisitsiooniga kujunevad vaimulikud ordud kloostrid katoliku kirik alustav ristisõdu kiriku mõju vähenemine Hiliskeskaeg reformatsioon ehk usupuhastus Saksamaal M. Luther vastupanureformatsioon Ristisõdade kokkuvõtte + · ristisõjad sundisid islami usulisi tihedamalt koostööd tegema · Sõjad avaldasid Eurooplaste maailmapilti · tihenes kaubavahetus idamaade vahel · Euroopa käsitöömeistrid õppisid uute tootede tegemise võtteid - · ei õnnestunud vallutada Jeruusalemma ja Püha maad jäid islami usu kätte · ristiusk jäi jagatuks: katoliku- ja õigeusk · Hukkus palju ristisõdijaid (6 miljonit) Paasti soov laiendada oma usuala Kuninga riigid soovisid oma rikkusi suurendada
Minu suhted ajakirjandusega! Oma elu jooksul olen ma kokku puutunud paljude ajakirjandusvaldkondadega. Ma ei mäleta, millal ma esimest korda meediaga kokku puutusin. Tõenäoliselt oli see juba väga noorelt ja ma ei saanud arugi mida see tähendab. Tihedamalt hakkas ajakirjandus mind huvitama siis, kui ma juba koolis käisin. Ma oskasin lugeda ja tahtsin teada saada, mida ajalehtedes kirjutatakse. Mida vanemaks ma sain, seda rohkem puutusin ma ajakirjandusega kokku. Tänapäeval ei ela ma ühtegi päeva ilma ajakirjandusega kokku puutumata. Igal päeval tulevad telerist uudised. Tavaliselt vaatan ma uudiseid ETV-st, sest sealsed uudised annavad kõige tõsisemat infot ja ei ole liialdatud mõtetute uudistega. Vahel
Laske pisut seista ning seejärel puhastage korralikult sooja vee ja pehme lapiga. Ahju võiks puhastada peale igat kasutuskorda. Ahjuukseklaasi saab puhtaks klaasipuhastus- või nõudepesuvahendiga. Loputada ja kuivatada. Mikrolaineahi Mikrolaineahju puhastamiseks asetage sinna kauss veega. Laske ahjul mõni minut töötada ja seejärel puhastage pinnad pehme lapiga. Kindlasti ei tohi seinu kraapida terava esemega. Nõudepesumasin Kõige tihedamalt vajavad puhastamist filtrid (asetsevad masina põhjas, kohe alumise pesukorvi all). Eemaldage need masinast ja peske voolava vee all. Kui piserdustorude avadesse on kogunenud mustusejääke, siis neid saab eemaldada hambaorgiga. Kord 3 kuu jooksul soovitame teha masinale pesu, kasutades selleks spetsiaalset vahendit ja pottidepesu programmi. Masin peab siis olema nõudest tühi. Asetage pesuvahendipudel tagurpidi söögiriistakorvi ja käivitage masin
Kliimamuutused (ülemaailmne soojenemine) Küsimused: 1) Probleemi nimetus Globaalne soojenemine on maapinna lähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. 2) Milles seisneb probleemi olemus? Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Kasvuhoonefekti tekkimine: Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “kasvuhoonegaasid”, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekti tekitavad kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, lämmastikoksiid ja erinevad freoonid ehk aerosoolid. Lisaks veel vesi ja osoon. Kasvuhooneefekti tõttu suureneb maakera temperatuur pidevalt. 3) Miks probleem on tekkinud? Probleem on tekkinud, sest inimtegevuse käigus lendub atmosfä...
Nendest mehi on 29,452,611 inimest ja naisi 31,564,193. Aastal 2000 elas Itaalias kokku 57,784,373 inimest, kellest 27,900,322 on mehed ja 29,884,051 on naised. Itaalia on arengumaa. Rahvastiku tihedus on umbes 200,4 inimest/km². Ligikaudu 93% rahvastikust on itaallased. Itaaliast päritolu inimesi elab väljaspool Itaaliat umbes 20 miljonit inimest. Need 20 miljonit itaallast rändavad suurtesse riikidesse nagu on seda USA, Argentiina, Prantsusmaa, Saksamaa Kõige tihedamalt on rahvastik koondunud Põhja-Itaaliasse ja Kesk- Itaaliasse. Umbes 13% rahvast on koondunud nelja Itaalia suurimasse linna: Rooma, Milano, Napoli ja Torino. Põhjuseks on see, et need linnad on majanduslikult enim arenenud piirkonnad. Rahval on seal palju võimalusi. Näiteks nendes linnades on parem elukeskkond ja leidub ka rohkem tööd. Itaalia on kaasaegne rahvastiku tüüpi riik
Universum 1. Mis on Universum? Mis on kosmos? Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. Kosmos on Maad ümbritsev ruum; Maa lähiümbrus (isegi mitte terve päikesesüsteem). Kaugemal asudes oled päikesesüsteemis, sealt kaugemal galaktikas, seejärel megagalaktikas jne. 2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Universum on lõpmatu ajas ja ruumis. ,,Aeg on lõpmatu" tähendab füüsikas, et aeg ei saa kunagi otsa (sajanditel, aastatel jne polegi lõppu, neile lõplikele perioodidele järgneb täpselt samasugune ajaperiood). ,,Ruumi lõpmatus" tähendab, et ruumi mõõtmed on lõpmatult pikad, mille me võime jaotada üksikuteks lõplikeks osadeks, kuid nende järjestus on lõpmatu (...
valges). Märtsist algab teine kasvuperiood ning siis tuleks hoida teda taas jahedamas. Juulist võib temperatuur tõusta 18-20 kraadini. Pärast õitsemist on soovitav anda 6-8 nädalat puhkust ja kasta harvemini. Jälgida tuleks, et võrsed ei hakkaks närbuma. Märtsist võib kastmist suurendada ühele korrale nädalas (sõltuvalt õhuniiskusest isegi harvemini). Juulis tuleks taas kastmisel puhkust anda. Alates septembrist tuleb taime jälle tihedamalt kastma hakata. Täielikult pole soovitav pinda lasta läbi kuivada. Peale kastmist potti jäänud vesi tuleks ära võtta. Kui ruum on soojem, võib õhuniiskuse säilitamiseks piserdada veega. Poti võib panna põhjasuunda avanevale aknalauale, kus jõulukaktus saab piisavalt valgust, kuid samas on kaitstud ereda lõunapäikese eest. Liigse valguse korral värvuvad lehed pruunikaks ja muutuvad kortsuliseks. Taime lülide närbumine või kollakaks tõmbumine annab märku, et valgus on liiga
Põllumajanduslik asustus laiened Kesk- ja Lõuna-Eestis. Põllumajandustoodangut jätkus ka kaubavahetuseks. Süvenes ühiskondlik ebavõrdsus. 5. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: linnused, kalmed jt muistised. Massiline linnuste rajamine. Rajati põhiliselt küngastele. Salme laevmatused – 6. Eestlased muinasaja lõpul: muutused elatusalades, haldusjaotus ja ühiskondlik korraldus, ühiskonna sotsiaalne kihistus, suhted naabritega. Tihedamalt hakkas levima söödiviljelus. Külad moodustasin linnusepiirkonna, mis omakorda kuulusid kihelkondadesse ning oli alanud veelgi suurema, mitut kihelkonda ühendavate maakondade kujunemine. Ühiskond oli varanduslikult ebavõrdne. Ülikud — talupojad/maaomanikud — orjad Rootsi ja Taani proovisid eestit ristiusustada. Idast korraldati vahetevahel sõjakäike, kuid üldiselt oli seis rahulik. 7. Muinasusund.
Arvutimaailm muudab inimest Terve elu on inimesed üritanud oma elu lihtsamaks teha. Selleks on targad inimesed mõelnud välja erinevaid teid, kuidas inimeste elu lihtsamaks teha: tolmuimejad, lennukid, raadiod, telefonid ja arvutid. Arvutitehnoloogia on maailma märgatavalt muutnud, nii paremuse kuid kahjuks ka halvemuse suunas. Miks, siis ikkagi arvutimaailm inimesi muudab, sealhulgas ka mind? Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. Seda näitavad kõik uuringud. Noored raiskavad enda elu, rikuvad silmi, rühti ja kõike seda tühise arvutis istumise pärast. Kindlasti kannatab inimese vaimne pool ja suhtlemisoskus. Pidev suhtlemine Facebookis või messengeris võib rikkuda keelekasutust, teeb selle lohakaks, minul õnneks seda probleemi pole. Arvutimängud võivad rikkuda mõttemaailma, sest enamik mängudest on tapmisega seotud. Nii võib juhtudagi
Magnetväli-magnetid ,,tunnetavad" üksteist tänu magnetväljale. Kuna elektrivoolu albil on ka võimalik tekitada magnetvälja (võimalik on ka vastupidine protsess) siis räägitakse tänapäeva lühisest elektromagnetväljast. Magnetvälja kirjeldamiseks kasutatakse magnetvälja jõujooni- need on jooned, mida mööda asetuvad magnetväljas paiknevate väikeste magnetikeste teljed. Jõujoonte omadused- 1)on alati kinnised kõverad 2)nad ei lõiku kunagi üksteisega 3)mida tihedamalt paiknevad jõujooned, seda tugevam on magnetväli. Elektromagnet-on traatpool, millel on raudsüdamik. Kuidas tugevdada vooluga pooli magnetvälja? - suurendada voolutugevust, traati juurde, panna südamik. Elektrimootor-toimib elektrimagnetilisel toimel. Leiutaja Moritz Hermann Jacobi 1834. Elektromagnetiline induktsioon- on nähtus, mis seisneb et magnetvälja abil on võimalik saada elektrivool. Pöördnähtus elektrivoolu magnetilisel toimel.
Analüüs- minu ujumine Koolis ujun ma kõige tihedamalt vabaujumist ehk krooli- me õpime seda, sest sellel ujumisstiilis saab kõige kiiremini edasi, kui õpitut tehnikat kasutada. Kuid igakord mina ei uju õigesti krooli, täpsemalt ma unustan teinekord õigesti käsi liigutada õige käe kuju ja sõrmede hoiak. Lisaks kroolile ujun veel selili, mis lõõgastab vahelduseks peale mitme otsa ujumist kroolis. Selili ujumises töötavad käed ja jalad eraldi. Minule isiklikult tundub, et ujun selili õigemini kui krooli. Ujumise juurde kuulub ka kindlasti alustamine - stardi pukilt hüppamine, kuid seda ma eriti ei oska. Aga, kes harjutab see saab ka selgeks. Lõpuks, peale vaatlemist mõistan et pean rohkem ujudes tä0elepanu viima oma kätele ja usinalt õppima uusi ujumisstiile ja kõike seda mida ma veel ei oska. Rinnuliujumine Rinnuliujumine on ujumisstiil, mida rahvapäraselt nimetatakse konnaks. Konn on tehniliselt küllaltki raske ja suhteliselt aeglane e...
tugevused, kui vektorid liita. Punktlaengu elektrivälja tugevus- ( V/M, k-9*, e-aine dielekt läbist(1), r-kehade vaheline kaugus(m) Elektrivälja jõujoon-joon, mille igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor suunatud piki selle joone puutujat. Homogeenne- selline elektriväli, mille välja tugevus on suuruselt ja suunalt igas punktis ühesugune. (selle korral on jõujooned paralleelsed sirged). Elektrivälja jõujoonte omadused:*mida tihedamalt paiknevad jõujooned, seda tugevam on väli*jõujooned ei lõiku üksteisega*ajas muutumatu elektrivälja jõujooned saavad alguse + laengutelt või lõppmatusest ja lõppevad laenguga või lõppmattuses. (e-välja tugevus, q- laengu suurus, e-dielktriline läbitavus) Potentsiaalne väli-väli, mille töö sõltub ainult keha alg ja lõpp punkti asukohast. (grav, elektr vä). Elektrivälja mingi punkti potents-sellesse punkti asetatud proovilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhe
Oravat ohustavad metsas kullid, rebased ja metsnugised. 3. Linnud Linde elab laanemetsas rohkem kui nõmme-ja palumetsas, kuid vähem kui salumetsas.Võrreldes nõmme-ja palumetsaga leidub neile siin palju mitmekesisemat toitu ja pesitsemisvõimalusi.Lindudest on tüüpilisemad must-kärbsenäpp ja pöialpoiss.Pöialpoiss on Eesti kõige väiksem metsalind.Kõige tihedamalt on kuusega seotud käbilinnu elu.Käbilind on varblasest veidi suurem.Isaslind on punane, emaslind kollakasroheline.Linnud rändavad sadu kilomeetreid.Nad otsivad käbirohkeid laasi. Kokkuvõte Tööd tehes sain teada, et laanemetsas elutseb palju rohkem linde ja loomi.Ise ole käinud laanemetsas paar korda . Laanemets
Hariduse ümberkorraldamine. Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. 1887. aastal sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel. Eesti keele tarvitamine keelati isegi õpilaste omavahelises läbikäimises. See osa õpetajatest, kes vene keelt piisavalt ei osanud, vallandati. Nüri pähetuupimine vene keeles vähendas huvi koolihariduse vastu. Raudteede rajamine. 1870.aastal valmis esimesena Balti raudteed. Raudteed sidusid Eestit senisest tihedamalt nii Venemaa pealinna kui ka siekubermangudega, samuti Läti aladega. Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule. Eesti erinevate piirkondade omavaheline suhtlemine ning arenes sisekaubandus. Soodustas raudteede olemasolu uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Laevaehitus ja meresõit. 19.saj teine pool oli eesti purjelaevanduse tõusuaeg. Peamiseks laevaehituskeskuseks
jahedamaks minema. Alguses ei olnud neist eriti tüli ja nende vastu võitlemine käis suhteliselt rahulikult piirdusime poest kättesaadavate toidupesa mürkidega. Toidupesad asetasime pliidi taha, arvestades sellega, et seal on neid kõige tihedamini näha olnud. Samuti oli näha nende tegevusjälgi leso ja põranda ristumiskohal ja kamina all oleva puude hoidmise koha juures. Kui ilmad läksid külmemaks nägi sipelgaid majapidamises ka tihedamalt. Seetõttu võeti peres vastu otsus nendest lõplikult lahti saada. Selleks koristati maja pea igapäev, et toidupuru vedelemist vältida, samuti oldi toitude valmistamise ja hoidmisel hoolikamad suleti kõik toiduained korralikult. Kuna peres oli kasvamas väike 1-aastane laps ei saanud kasutada mürke väga laialdaselt. Selleks, et sipelgatest lõplikult lahti saada otsustasid vanemad, et nad lähevad koos väikese õega puhkusereisile ja mina hakkan selle nädala
Katalüsaator - aine, mis muudab (enamasti suurendab) reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpuks esialgsest koostises ja koguses. Katalüüs - keemilise reaktsiooni kiiruse muutumine (tavaliselt suurendamine katalüsaatori abil. pöördumatu reaktsioon - reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt ainult ühes suunas. pöörduv reaktsioon - kahes suunas (otse ja vastusuunas) toimuv reaktsioon. Keemiline tasakaal - süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Keemiline reaktsioon - protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; seejuures muunduvadühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks reaktsiooni saadusteks. N2+02=2NO a) rõhu tõstmisel - kiirendab - kui me tõstame rõhku siis see surub oskaesed gaasis kokku ja reageerimine kiireneb. b) jahutamisel - aeglustub - oskaeste energia väheneb ja oskaeste kokkupuute tõenäosus väheneb. c) õhu asendamine - kiireneb - sest üks lähteaine on ...
mille keskmeks on Maa. Click to edit Master text styles Second level Third level Ekvaatorilised Fourth level taevakoordinaadid Fifth level vaadatuna 60. põhjalaiuskraadi kohalt. Ekvatoriaalsed koordinaadid On kõige tihedamalt seotud geograafilise koordinaatide süsteemiga, sest mõlemad kasutavad üht ja sama alustasandit ning pooluseid. Määratleb kaks nurka, mida mõõdetakse Maa keskpunktist. Esimene kannab nimetust laius (mõõdab nurka suvalise punkti ja ekvaatori vahel) Teine nimetust pikkus (mõõdab nurka piki ekvaatorit kusjuures nullpunktiks on kindel punkt Maal) Ekvatoriaalsed koordinaadid Nende kahe nurga kombinatsiooniga saab määrata suvalise asukoha Maal.
Raili teadis, et marcus elab oma tädi juures ja vanemad elavad linnas. See oli tõesti nii, aga oma kihlatu jättis ta kogu loost välja. Vahepeal oli juhtunud traagiline juhtum. Marcus oli koos oma sõpradega Roometi läbi peksnud ning hiljem visanud ta järve. Kus Roomet kukkus peaga vastu kivi. Sõbrad olid pärit Tallinnast ning, et ise süüst pääseda viisid nad Roometi haiglasse. Öeldes, et leidsid ta järvest. Raili hakkas tihedamalt Roometiga suhtlema ning peatselt armus tasse. Nad hakkasid Roometiga peatselt käima. Roomet ei olnud rikkast perest, aga Raili sellest ei hoolinud. Märkamatult jõudsid kätte eksamite ajad ja nendest viimane ajaloo eksam. Keset ajaloo eksamit kukkus äkitselt Roomet kokku, kiiresti tuli kohali kiirabi, kuid hiljem teel haiglasse Roomet siiski suri. Pärast Roometi surma sai Raili teada, et ta on rase ninlg ootab Roometi last. Kooli lõpetasid nad mõlemad väga heade hinnetega.
„LIBLIKASONAAT“ Ketlin Priilinn http://pr.pohjarannik.ee/?p=1041 http://liblikasonaat.weebly.com/index .html SISUKORD 1. Autorist 2. „Liblikasonaat“ 2.1 Tegelased 2.2 Kavapunktid 3. Kasutatud allikad AUTORIST Kodanikunimi: Ketlin Rauk Kirjanikunimi: Ketlin Priilinn Sündinud: 31.märts 1982, Viljandi Eesti kirjanik Tõlkija, vabakutseline ajakirjanik Kirjutab: lastele, noortele, täiskasvanutele 20 teost +1 „LIBLIKASONAAT“ Tegevuskoht: Tallinn Ilmus: 2010 Kirjastus: Tänapäev 2010 – ära märgitud kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel TEGELASED Peategelased: Enola, Olavi, Renee Kõrvaltegelased: Enola ja Olavi lapsed (Krislin, Roland, Samuel), Olavi vanaema Ada, Renee õde Mairi ning Enola sõbranna Sonja, Sonja ja Kermo laps (Maya) KAVAPUNKTID Enolal diagnoositakse rinnavähk ja Olavi kaotab töö. Olavi vanaema Ada tervis halveneb,...
järjestikuse aasta jooksul. · Elanikke on seal riigis: 29,120,727 in · Keskmine riik maailmas. Pindala suhtes, kui ka inemeste suhtes. · Rahvaarv on ikka 25.a jooksul kasvanud (1985-13,120 in) (2010-29,121 in) · Aasta 1985 1990 1995 2000 2005 2010 Inimeste 13,120 13,568 19,445 22,461 26,335 29,121 Arv (tuhandetes ) 3) Rahvastiku tihedus oli 2009. aastal 51,9 in/km². Kõige tihedamalt asustatud on riigi viljakas põhjaosa. Riigi poliitilise ja majandusliku keskme moodustavad alad pealinna Kabuli ning Pakistani piiri äärse Khyberi kuru vahel. Afganistani lääneosa asustuse kese on Herti linn. · Afgansitani keskmine tihedus on 51,9 in/km². Naaberriigi valisin Iraani ja Iraani tihedus on 41,4 in/km2 4) · Alla 15 aastaseid on riigis üle 3,400,621 in · Tööealisi 15-65 aastaseid on 16,5 miljonit · Ja üle 65 aastaseid on 379 108 in
Tallinna Nõmme Põhikool Greetel Kala RANNAJOON: Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ja maismaa vaheline piir. Eestis peetakse kokkuleppeliselt suurteks järvedeks Peipsi järve ja Võrts järve. Rannajoone pikkus ei ole üheselt kindlaks määratav, sest see sõltub valitud punktide tihedusest, mille vahel mõõdetud kauguste summana rannajoone pikkust väljendatakse. Kui punkte on tihedamalt, on ka rannajoon pikem. Rannajoone asukoht ei ole püsiv. Ta võib muutuda loodete, tuule või muude lühiajaliste lühiajalist mõju omavate tegurite ajel. Pikemaajalist mõju rannajoone asukohale annavad : isostaasia ehk litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal ,eustaasia ehk globaalne maailmameredetaseme muutus, settimine ehk kuhjumine ja abrasioon ehk kivimite pinna mehaaniline kulutamine.
KERAAMILISED PÕRANDAPLAADID Liis Kullamaa EH I Eesti Maaülikool KERAAMILINE PLAAT Üks vanimaid ehitusmaterjale Kena, vastupidav, kergesti hooldatav Väga vastupidav (kui on õigesti paigutatud vastupidavuse piir ületab 1020 korda tsemendi ja raudbetooni vastupidavuse, võib saavutada kandevõime kuni 30 tonni ruutmeetrile) Kõrge jäikuse näitaja ei lase plaadil deformeeruda. Mida paksem plaat seda seda kõrgem näitaja. Külmakindlad plaadid on tootmisel tihedamalt pressitud ning veeimavus on neil väike, mis tagabki külmakindluse. Mida rohkem plaat niiskust neelab, seda vähem on tal külmakindlust. Külmumisel lööb niiskus plaadi lõhki. KOOSTIS Liiv ja savi millele on lisatud mineraale ja karbonaate LIIGITUS Kahhelplaadid Kuivalt pressitud Põletatud madalal temperatuuril (alla 1000 kraadi) Suteliselt poorsed Tavaliselt glasuuritud Sobib plaatimiseks kuivadesse...
patju mis hoiavad endas Keskmine 2.1 Tolm vastuvõtul (allergoloog) palju tolmu. Tolm ohustab (2) Võimalusel hakata töötajaid nii puhkeruumis tihedamalt tolmu võtma kui müügisaalis. (Pilt 4) ning niiske lapiga pindu pesema. . Koristuse käigus kasutatakse kodukeemiat. Riski alandamiseks on 2
Värvuselt roheline. Paljunemine Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel. Algul jäävad pooldunud rakud 2...4-kaupa kokku. Peagi jagunevad rakud uuesti ja nii võivad moodustuda lühikesed rakuniidid. Levik ja ohtrus Väga tavaline vetikaperekond kogu maailmas. Kasvukoht Esineb eranditult õhkkeskkonnas, vees hukkub. Peamiselt kasvab puutüvede alumistel niisketel osadel, kuid ka kividel. Koht ökosüsteemis Kasvupinnaseks on enamasti puutüvede alumised osad, kuid tihedamalt ei ole teiste organismidega seotud. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine Teadlastele pakub huvi seepärast, et tõenäoliselt põlvnevad õistaimede eellased ürgsetest temataolistest rohevetikatest.
Coulombi seadus-2 punktlaengut mõjutavad 11 jõuga, mis on võrdeline nende langute korrutisega ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga.F= (N),k-9* , -aine dielektriline läbitavus.Punktlaeng-keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja selle keha kogu laengut vaadeldakse koonduduna ühte punkti.Pl võib vaadelda keha kui keha mõõtmed on tunduvalt väiksemad kehade vahelisest kaugusest.NB. -8,85* F/m(elektrikonstant)Aine dielektriline läbitavus-näitab mitu korda on elektrilaengule mõjuv jõud dielektrikus nõrgem kui vaakumis. = /F ( laengule mõjuv jõud vaakumis,F-laengule mõjuv jõud aines)Elektriväli-elektrilaengute vahelise mõju vahendaja. Iga laeng tekitab oma elektrivälja, mida teised laengud tunnetavad.Väli-üks mateeria eksisteerimise vorm, teine on aine.Tänapäeval vaadeldakse ka välju koosnevana osakestest.Elektrivälja vahendav osake on valguskvant e. Footon.Elektrivälja tugevus-näitab elektriväljas paiknevale ühikla...
Romantism Romantism on kujutava kunsti suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Selle algmeid leidus juba 18. sajandi eelromantismis ja sentimentalismis. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Romantismile on iseloomulik ajaloo, eriti keskaja ainestik. Samuti on süzee pärit legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Kunstivool annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu ning tõstab esile tunded. Romantism sai alguse eeskätt Saksamaalt ja Inglismaalt ning levis kiiresti ka väljapoole Lääne-Euroopat. Romantism taotles isiku- ja loominguvabadust ning seadis esikohale kunstniku ainulaadse maailmanägemise, rõhutas tundeelu tähtsust, kujutatava erakordsust ning väärtustas rahvaloomingut. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud v...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
