Algselt varuti ja ladustati põllumajandussaadusi, et hoida ära võimalikku näljahäda. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks. Maitseainete mereveo järel hakati neid ka ladustama. Tööstusrevolutsiooni käigus mindi käsitööstuslikult tootmiselt üle masintootmisele, mis tõi kaasa suurte tootepartiide masstootmise. Ladustamine andis võimaluse hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning vahenditest. Sadamatest paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks konsolideerimis- ja distributsiooni funktisooni. 19. sajandil hakati kasutuselevõtma raudteesid, mis tõi kaasa ladude ehitamise raudteesõlmedesse. Raudteevedude arenedes mindi üle kaupade transiitveole. Sellega koos arenes välja vaheladustamine, mis tähendas transiitladustamist suurtes
Erapooletu Aus/pädev Realistlik Eeskujulik kannatlik valitsemisvõimega Õnnestunud koosolek: Ettevalmistatud Kava olemas Aktiivne Tulemuslik Teemast kõrvale ei kaldu Tehnika töötab Positiivne Arusaadav Koostöö Halb koosolek: Vaikne/räägitakse Vahendid puuduvad palju Segajad Ei tulda kohale Huvi puudumine Mula Liiga tihedad Konfliktid koosolekud Juht passiivne Liiga palju nalju Ei kuulata Mahategemine Ettevalmistamata Koosolekute tüübid: Infokoosolek : grupp inimesi 1 inimene räägib teised kuulavad Töökoosolek : infovahetus arutelu kantakse ette kuulatakse teisi osalejaid piiratud arv Nõupidamine : luua uut
´´Piibu jutus´´ mõtisklevad kaks sõpra Jaan ja Mihkel maise õnne ja elu kaduvuse üle. Ta kirjutas ka kümmekond epigrammi. Nendes mõistis ta hukka laiskust, lohakust, ru- malust ja teisi inimlikke pahesid. Luuletused on kirjutatud antiikses värsimõõdus, et näidata eesti keelt kõrgväärtusliku luulekeelena. Faehlmann jätkas Petersoni mütoloogia uurimist. Ta kirjutas muistendid ´´Keelte keetmine´´ ning ´´Koit ja Hämarik´´. Pikad ja tihedad tööpäevad laostasid Faehlmanni tervise. Ta suri kopsutuberkuloosi.
Hilisromantism tekkis 19. Saj. II poole kõrgromantismi järellainetusena. Kirjutati suurtele orkestrikoosseisudele, teosed olid pikad. Teoste programm oli pigem ideelis-filosoofiline kui jutustav. Tekkis 19.-20. Saj vahetusel Saksamaal ja Austrias. Gustav Mahler ( Austria helilooja ) Juut Pärit Böömimaalt (Austria-Ungari tol ajal, praegu Tsehhi Peres oli palju lapsi, majanduslikult vähekindlustatud lapsepõlv mis põhjustas alandust. Erialase koolituse sai Viini konservatooriumis, kuid tuntust kogus enne maineka dirigendina. Muusikadirektor Viini Õukonnaooperis. Ooperilauljate ja orkesrantide seas despoot. Juut 1907 oli sunntiud lahkuma USA-sse, kus juhatas NY'is Metropolitan Operat ning oli NY Filharmoonikute muusikajuht. '' Traditsioon on lohakus '' hiigelpikad sümfooniad. LOOMING Looming jagunes kaheks : sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid. Sümfooniates kasutas vahetevahel vokaalsolisti või koori. Sümfooniad olid programmi...
rahvaarvu poolest. On oluline liige Islami Koostöö Organistatsioonis (OIC). Ühines ÜRO-ga 1947. aastal. • Bangladesh (Rahvavabariik) – järgib mõõdukat välispoliitikat, mis paneb rõhku suurele osakaalule rahvusvalisele diplomaatiale, eriti ÜROs ja WTOs (Maailma Kaubandusorganistatsioon). • Sri Lanka – (Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik) – ÜRO liige alates 1955. aastast ning on pikka aega rahvusvahelises tegevuses. Sri Lanka on loonud tihedad suhted Kagu-Aasia Maade Assotsiooniga (ASEAN) • Nepal - (Demokraatlik Liitvabariik) – säilitab häid suhteid nii Hiina kui ka Indiaga. Välispoliitika juhindub ÜRO põhimõtetest. Ühines ÜRO-ga 1955. aastal • Bhutan -(Kuningriik) – hakkas arenema ühinedes 1971. aastal ÜRO-ga. Bhutan on Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga liige. Samuti on aktiivne liige Lõuna- Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsioonis (SAARC).
Füüsika kordamisküsimused 1.Mis on murdumine? Murdumine on valguse suuna muutumine kahe keskkonna piiril. 2.Murdumisseadus? +valem Ütleb, et lagunemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv sin v1 suurus, mida nimetatakse suhteliseks murdumisnäitajaks. ns = sin = v2 3.Kuidas on seotud absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja? Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna (selle, kuhu laine läheb) absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna (selle, kust laine tuleb) absoluutsesse v1 c n1 n2 murdumisnäitajasse ns = v = = c n2 n1 2 4.Kuidas muutub lainepikkus ja sagedus murdumisel? Valguse sagedus on määratud valgusallikas toimuvate pro...
4500 miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid: siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. PÄIKE Päike on täht - kõikidest planeetidest väga palju suurem kuum gaasikera. MERKUUR Merkuur on päikesele nii lähedal, et tal ei ole atmosfääri ega ookeane. Ta pinnas on kivine ja väga kuum - kuni 350 kraadi. VEENUS Kogu Veenuse pinda katavad tihedad pilved. Need püüavad Päikese soojust ja muudavad Veenuse Päikesesüsteemi kuumimaks planeediks. Veenuse pinnatemperatuur on umbes 480 kraadi. MAA Maa atmosfäär on õhk. maal on ka vett täis ookeanid. Et planeedil oleks elu, peab seal olema nii õhku kui ka vedelas olekus vett. Maa keskmine temperatuur on 22 kraadi. Kui ma oleks kuumem, siis auraks vesi ära, kui aga külmem siis see jäätuks. MARSS Marss on väike ja kuiv, punaka kivise pinnasega planeet. Seal on külm, umbes -23
Maailmamajnduse globaliseerumine A 1. Suurim majandusliit on: OPEC, ASEAN; NAFTA, EFTA, IMF, EU, MERCOSUR. 2. Loetletud ettevõtetest kuuluvad maailma suurimate hulka (2): Saab, Neste, Royal Dutch/Shell, Lukoil, Citigroup,Opel 3. Globaliseerumine mõjutab Põhja riike järgmiselt: a) lõunamaiste kultuuride levik, eksootiliste kaupade eksport b) toodete hinnad odavamad, sest ettevõtted laienevad lõunasse ja sealne tööjõud on odavam c) riikide vahel tekkisid tihedad sidemed; kujunes tööjaotus ja kapitalivoolud 4. Milline neist pole EL liige: Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Holland, Belgia, Kreeka, Sloveenia. 5. Euroopa kaubanduskompaniid, kes ostsid kokku vürtse ja karusnahku, olid esimese põlvkonna RVEd, näiteks Hudson Bay Company. 6. Millised näitajad on seotud globaliseerumisega: viietärnihotellide rohkus, välismaised investeeringud, suured maavarade leiukohad, suur teeninduse osakaal, üliõpilaste vahetus, internetikasutajate rohkus 7
Geograafiline asend ja looduslikud tingimused: tänapäeva Iraagi territoorium, Eufrati ja Tigrise vaheline ala, vihma sadas vähe peamiselt põhjas. Lõunas põlluharimine võimalik ainult kunstlikul niisutamisel. Pärsia lahe soisel rannikul oli vaja aga maad kuivendada. Tihedad suhted naabritega. Mesopotaamia riigid, iseloomulikud jooned, tuntumad valitsejad, kultuurisaavutused: SUMER 3000-2340 eKr ühtset riiki ei tekkinud (linnriigid), kuningas Gilgames kasutusel oli kiilkiri, ehitati tsikuraate, ratas. AKAD 2340-2160 eKr valitseja Sargon, rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos Sumeri kultuuri tugeva mõju all. VANA-BABÜLOONIA 1792-1595 eKr kuningas Hammurapi, vallutas kogu Mesopotaamia seadustekogu, mis seisis kivisse raiutuna
korrapärastele üleujutustele vaid maa kunstlikul niisutamisel) (suvel vihmaperiood -> vesi tõuseb -> sügisel vesi tehnoloogia areng (niisutussüsteemid) -> taandub, maha jääb pehme viljakas muda-> seeme tsivilisatsiooni tekkimise alus, ühised tegemised! maha -> kevadel saagi koristamine) sõjandus, kaitse, armee jne? --> tihedad naaberrahvaste sissetungid põlluharimine (sunnimaised talupojad moodustasid kauplemine (Mesopotaamiast saadi külluses savi ja enamiku egiptlastest; töötasid riigi range kontrolli all; pilliroogu; imporditi kivi, puitu ja metalle harisid riigi või ülikute maid naabermaadest) vähesel määral kalapüük Niilusest tehnoloogia areng (niisutamine, terrassid)
Kõrgkihtpilved (ladina keeles Altostratus, lühend As) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik. Pilved tekivad kõrgusevahemikus 35 km. Pilvekihi paksus on tavaliselt 1 km, harvem kuni 2 km. Kõrgkihtpilved moodustavad taevas ühtlase valkja, halli või sinaka värvusega pilvkatte, mis võib kohati olla pisut kiulise ehitusega ja nõrgalt laineline. Päikese ja Kuu jaoks on nad poolläbipaistvad nagu mattklaas, aga kui pilved on väga tihedad, on nende asukohal nähtav heledam laik pilvede pinnal. Varjud tavaliselt puuduvad. 4 Kõrgkihtpilved tekivad kiudkihtpilvede tihenemisel ja hiljem muutuvad kihtsajupilvedeks. Nad koosnevad vihmapiiskade, lumehelveste ja jääkristallide segust. Sademeid tavaliselt ei anna ja optikisi nähtusi tavaliselt ei kaasne. Külmal poolaastal võib sadada nõrka vihma või lund.
HeLa emakakaelavähi rakkudest, kandilised ja hajusalt; H1299 kopsukartsinoomi rakud (epiteel) , kandilised, kobaratena; CaCo2 käärsoolevähi rakud, ümarad ja kobarates; Val5 hiire embrüonaalsed tüvirakud, pikad, hajusalt; 5. Kirjelda heas konditsioonis olevat rakukultuuri (kinnituvad rakud, jagunevad rakud, surnud rakud). Oletades, et tegemist on substraadile kinnituva koega: -rakud substraadile kinnitunud -tihedad, aga mitte liiga tihedad -jagunevad rakud natuke ümaramad ja neid leidub -surnud rakke (need, mis ringi hulbivad) minimaalselt (võib ka rakke loendades protsentuaalselt vaadata; 'hea' elumuse protsent oleneb rakuliinist) -pH indikaator normis -kontaminatsiooni pole 6. Kirjelda tihedat rakukultuuri rakkude puhul, millel 1) toimib ja 2) ei toimi kontaktinhibitsioon. Toimib: kõrvuti, ei kasva edasi; Ei toimi: üksteise kukil kuhjades. 7. Rakukultuuri kontaminatsioon: füüsikaline, bioloogiline, keemiline.
tõepoolest omajagu. Lisaks sarnastele klimaatilistele tingimustele on sarnased ka Aafrika savannide ning Aasia mussoonmetsade taime- ja loomariik. Mussoonmetsades kasvavad mitmesugused palmiliigid, bambused, rododendron, magnoolia. Bambus on puitunud kõrtega puukujuliste lähistroopiliste ja troopiliste kõrreliste rühm. Bambus võib väga kiiresti kasvada kuni 40 m kõrguseks ja 30 cm jämeduseks ning moodustada tihedad padrikud Loomadest on esindatud antiloobid, pühvlid, ninasarvikud, elevandid, gepardid, leopardid, tiigrid, punahundid, mitmesugused ahvid ning veel paljud muud loomad. . Inimtegevus Lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ala on üks tihedamini asustatud piirkondi maailmas. Tiheda asustuse tõttu on suuri metsi siin vähe säilinud. Isegi mäenõlvad on üles haritud ning sinna on rajatud teraspõllud.
Rikka kaupmehe esimene poeg. Kaks venda kes surevad lapsepõlves, kolm õde- Gabriele, Valerie, Ottilie. Priviligeeritud positsioon perekonnas- ainus poeg. Pingeline suhe ema ja isaga: ühelt poolt etteheited, teiselt poolt anti talle kõik eluks vajalik- majanduslik osa. Süümepiinad ja kohusetunne vanemate vastu. Otsused langetas alati ise. Teostes peegeldub Kafka enda suhtumine perekonda- sõltuvus ja psüühiline otsing autoriteetide järele. Elu õe Ottila juures, haigusest tingitud tihedad spades viibimised ja elu Berliinis- tõid kaasa hingerahu, eraldumine vanematest. Elu lõpuni elas pingeliselt- ei tahtnud vanematel enda elu kontrollida lasta. MIDA FRANZ ISALE ETTE HEITIS? Mina arvan, et kõige rohkem heitis Kafka oma isale ette tema kasvatusmeetodeid. Tema kasvatuses oli tunda irooniat, õelat naeru ja kummalisi kombeid. Ta isa oli suur ja tugev, tundus alati tegevat õigeid otsuseid, aga samas oli
ükshaaval ning kõikidega sõlmiti eraldi lepingud. See lõpetas kõik võimalikud side- med maakondade vahel. Eestlaste suhted naabritega olid suhteliselt halvad. Juba pikemat aega käisid eestlased ning liivlased ja latgalid vastastikustel röövretkedel. Seetõttu olid ristiusustatud lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele appi tõttama. Ka idanaabritega polnud eestlaste suhted väga head. Venelastega tehti koostööd ristisõdijate vastu, kuid tihti osutusid nad hoopis vaenlasteks. Tihedad sõjalised kokkupuuted nõrges- tasid eestlasi. Ordurüütleid abistasid endised paganad ning eestlaste allutamine oli seda kergem. Eesti aladest olid huvitatud mitu erinevat vallutajat. Peale sakslaste üritasid peale- tungi ka venelased, kelle üks soovidest oli levitada õigeusku. Eesti aladest olid huvitatud ka taanlased ja rootslased. Seetõttu pidid eestlased pidevalt kellegagi võitlema ning see mõjus neile omakorda laastavalt. Vastu suudeti hakata ainult rootslaste pealetungile
pärineda ka kirjandusest, näiteks puureljeefid Tallinna raekoja raehärrade pinkidel (14.-15. Saj, ,,Tristan ja Isolde", ,,Taavet ja Koljat") · Kõrgelt arenenud kullassepakunst Tallinnas (15.saj) . Valmistati kirikuriistu, ilmalikke ehteasju. Kuulsaim teos enam kui meetrikõrgune, gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants. · Hansa Liitu kuuluvatel Eesti linnadel olid tihedad sidemed Saksamaa linna Lübeckiga, mis oli tähtis kunstikeskus. Sealt telliti Tallinnasse teoseid kahelt nimekalt lüübeklaselt HERMEN RODE JA BRENT NOTKE. Neile tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar, mis meenutas kahekordsete ustega õhukest kappi. · 1481. Aastal toodi Hermen Rode töökojast tiibaltar Niguliste kirikusse. Rode oli eelkõige maalija ja altari keskosa värvilised puuskulptuurid nikerdas tema abiline.
ooperimuusika arengut. Tegi ka esimesed sammud polütonaalsuse ja atonaalsuse suunas. 14 ooperit. Impressionism-muljete valamine nootidesse. 19.ja 20 saj vahetusel Prantsusmaal, Claude Monet' maal ,,impressioon. Tõusev päike". Muusika keskendub ilu nautimisele, peened nüansid, voolavus. Claude Debussy- pr. Kõige mõjukam impressionistlik helilooja. Pariisi konservatoorium, sai rooma preemia-täiendas 3a itaalias, hiljem pariisis helilooja, pianist, dirigent. Tihedad sidemed kunstnike ja luuletajatega. Klaverimuusikas tähelepanu rikkalikel kõlavarjunditel- figuratsioonid ja pedaliseerimine. Sümfoonilised teosed suurele koosseisule, maalilisus, nüanssiderohkus. Ainsas ooperis käsitles tegelasi abstraksete kategooriatena-inimene, surm, armastus, saatus. Maurice Ravel- pr. Ema baski päritolu. Kiindumis hispaania kultuuri ja muusikasse, avaldub ka teoses. 14 aastaselt pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsiooni tudeng
Kuna õhus on väga palju niiskust, siis ei suuda õhk öö jooksul eriti palju jahtuda ja järgmise päeva ilm on enamasti samasugune. Tänu Päikese asendile ekvaatori suhtes, soojale õhutemperatuurile ja rohketele sademetele on ekvaatori ligidal väga lopsakas taimestik ning kliima aasta läbi ühesugune. Õhtune kliimamuutus Ekvatoriaalsetel aladel laiuvad vihmametsad, kus taimed kasvavad rinnetena. Eristatakse puu-, alusmetsa-, põõsa- ja rohurinnet. Kuna vihmametsad1 on väga tihedad, siis kulgeb kõige vilkam elu puurindes. Sinna langeb rohkem valgust, kui madalamal asuvatesse rinnetesse. Ka metsa aluspinnal käib vilgas elu, siia on koondunud kõik varjutaluvad organismid. Putukad, ussid ja seened lagundavad intensiivselt mahalangenud taimede osi. Sealsetes metsades kasvab tihedalt koos väga palju erinevaid taimeliike. Lähisekvatoriaalne kliimavööde Lähisekvatoriaalseid kliimavöötmeid paikneb kahes osas, üks kummalgi poolt ekvaatorit.
vedel, ei purune, hakkab voolama, ulatub konvektsioonivooludeni),tuum(koosneb rauast, välistuum-vedel, sest d-lained ei levi, sisetuum-tahke, lähedal ülessulamisele, rõhk suur) 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus.- mandriline(settekivimite, graniitne, basaltne kiht, 4 miljardit a vana, kerged kivimid,25-80km), ookeaniline(settekivimite, basaltne kiht, 200miljonit a vana, tihedad ja rasked kivimid, 3-10km) 5. Kivimi, mineraalide kogumikud(1 või mitu mineraali) jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest)- 1)magma ehk tardkivimid (tekivad magma tungimisel maakoore lõhedesse ja tardub, basalt, graniit) 2)settekivimid (tekkinug setete kuhjumisel ja kivistumisel, lubjakivi, doomiit, põlevikivi) 3)moondekivimid e metamorpsed (tekivad kõigi võimalike kivimite ümber kristalliseerumisel, gneiss, marmor) 6
Rein Elbe ja Weser on Põhjamerre suubuvatest jõgedest tähtsamad. Doonau saab alguse riigi lääneosast ja voolab kogu Lõuna-Saksamaa ning suundub pärast mitme riigi territooriumi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav Oder suubub Läänemerre. Rohkesti on väikesi järvi; tuntuim on Austria ja Sveitsi piiril asetsev Boodeni järv. Saksamaa taimestik on üsna mitmekesine: põhjapoolseid tasandikke valdavad rohtaimed mägisemas kesk- ja lõunaosas kasvavad aga tihedad metsad. Mets katab üldise umbes 30% riigi pindalast; üle kolmandiku metsadest kuulub riigile. Ülekaalus on okaspuud (eelkõige mänd), kuid leidub ka kase-, tamme ja pähklipuumetsi. Tähtsaim metsaal on Scwarzwald Edela-Saksamaal. Seal leidub ka päris palju mineraalveeallikaid. Saksamaal kasvab rohkesti õistaimi- neid on vähemalt 2500 (!) liiki. Saksamaa loomastik ei ole kuigi mitmekesine; pole säilinud ka selle põlisliike.
Kehamõõtmed = Keha pikkus 13...16,5 cm, tiiva pikkus 7... 8 cm. Kehamass = Tavaliselt 16...24 g. Levik = Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva elupaiga olemasolule. Üldiselt levinud peaaegu kogu Euroopas (v.a põhjaosas), Aasias ja ka Põhja-Aafrikas. Arvukus = Eestis massiline haudelind, praegu arvatakse pesitsevat ~150...200 tuhat paari erinevates puistutes. Elupaik ja -viis = Elupaigaks on igasugused looduslikud ja kultuurpuistud (v.a. pidevad tihedad okasmetsad). Rasvatihane on ka üks tavalisemaid liike inimasulate juures. Paiga- ja hulgulind, osaliselt rändlind. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena. Suve lõpupoole kui pojad on suureks kasvanud võivad moodustada ka kolooniaid. Päevase eluviisiga. Ränne = Eestis paigalind, kes osalt võtab ette hulgurändeid. Vähemalt noorlinnud võtavad ette aastaajalisi rändeid, siirdudes sügisel Kesk-Euroopasse. Tagasi rännatakse veebruaris-märtsis
Mesopotaamia Looduslikud olud: Tigrise ja Eufrati jõe vaheline ala. Vihma sadas vähe. Lõunas oli põlluharimine võimalik vaid kunst niisutusega. Leidus palju savi, pilliroogu. Savi oli peamine elamute ja tarbeesemete tooraine. Tihedad suhted naabritega. Tuli kaitsta ka sissetungijate eeste. Sumeri linnriigid: Kasutusel kiilkiri. Ühtset riiki ei tekkinud. Sumerid asusid mesopotaamias teistest varem. Akadi suurriik: Vallutas Sumerite linnriigid ja loos ühtse suurriigi. Semiidi päritolu. Jätkus Sumerite kultuur ja religioon. Pärast Akadi riigi lagunemist tugevnes eri linnade valitsejate võim. Vana- Babüloonia suurriik. Hammurapi vallutas terve Mesopotaamia ja rajas suurriigi
Raske on määrata keele ja murde piiri, eristada elus ja hääbunud keeli. Mõnes maailma paigas on veel avastamata ja väheuuritud keeli. 7. Kas eesti keel on väike või suur keel? Eesti keelt peetakse väikseks keeleks. 8. Kuidas jagunevad maailma keeled planeedil? Millised tegurid soodustavad keelte paljusust, millised mitte? Keeled jagunevad ebaühtlaselt. Keelte paljusust soodustavad soodsa kliimaga alad, mägised piirkonnad, saarestikud ja tihedad metsamassiivid. Väga palju keeli leidub ekvaatori lähedal. 9. Millistesse keelkondadesse kuuluvad Euroopas kõneldavad keeled? Euroopas kõneldavad keeled kuuluvad indoeuroopa, uurali ja osaliselt kaukaasia keelkondadesse. 10. Miks on Euroopa keeleline olukord maailmas erandlik? Euroopas on palju väikseid riike ning sellest tulenevalt palju riigikeele staatusega väikseid keeli, mis omakorda tähendab seda, et Euroopas on palju elujõulisi keeli, millel on suhteliselt
ükshaaval ning kõikidega sõlmiti eraldi lepingud. See lõpetas kõik võimalikud side- med maakondade vahel. Eestlaste suhted naabritega olid suhteliselt halvad. Juba pikemat aega käisid eestlased ning liivlased ja latgalid vastastikustel röövretkedel. Seetõttu olid ristiusustatud lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele appi tõttama. Ka idanaabritega polnud eestlaste suhted väga head. Venelastega tehti koostööd ristisõdijate vastu, kuid tihti osutusid nad hoopis vaenlasteks. Tihedad sõjalised kokkupuuted nõrges- tasid eestlasi. Ordurüütleid abistasid endised paganad ning eestlaste allutamine oli seda kergem. Eesti aladest olid huvitatud mitu erinevat vallutajat. Peale sakslaste üritasid peale- tungi ka venelased, kelle üks soovidest oli levitada õigeusku. Eesti aladest olid huvitatud ka taanlased ja rootslased. Seetõttu pidid eestlased pidevalt kellegagi võitlema ning see mõjus neile omakorda laastavalt. Vastu suudeti hakata ainult rootslaste pealetungile
Jääaeg kujundas Eesti maastiku(mäed,järved,jõed,rändrahnud,Kagu-Eesti kuplid,Kesk- Eesti voored); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.E...
Eestis. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikes „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“ ning „Põhjamaa kirjutisi“. Hupel osales agaralt ka raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. Koos kohaliku arsti Peter Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. Valgustusajastul kuulus Baltikum kõige kindlamalt saksa kultuuripiirkonda. Tihedad sidemed Saksamaaga tagasid pideva kokkupuute sealse vaimueluga. Baltikumi end koht saksa kultuuripildis jäi küllaltki tagasihoidlikuks ja seda mitte ainult geograafilise kauguse tõttu. Liivi- ja Eestimaal polnud 18. sajandi saksa kultuuri kahte oluliselt kujundanud tegurit- õukond ja ülikool. See seadis Baltikumi paratamatult provintsiseisundisse, mida süvendas siinse põlisaadli ja linnaladviku konservatism
kaaskodanlased) ehk Egeuse kultuur. Jagunemine: P-Kreeka, Kesk-Kreeka (termopüülide kitsastee), L-Kreeka (Istmose maakitsus)...Balkani ps, mägine. Minoiline kultuur (2000-1400 eKr); Mükeene k (1500-1100 eKr); Tume ajajärk (1100-800) kreeka k langus, kreekalased lahkusid Väike-Aastiasse, õpiti rauda kasutama; Arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) linnad, aristokraatia-rikas ülemkiht, linnriigid (polised 30-40 000 in), seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), võimuvõitlus (ateena, sparta+ 431-404);
rütmi rõhutamine elektriliseslt võimendatud heli Bändi kuuluvad: soolo-, rütmi-, basskitarr, trummid Teemad: armastus, seksuaalsus, lõbutsemine http://www.youtube.com/watch?v=pjBDK35FRjo&ob=av3n Folk rock Sündis 1960. aastatel USA-s Folkmuusika ja rock-muusika sulam Iseloomulikud pillid: Akustiline kitarr Elektrikitarr Trummid Klaver Tüüpilised omadused olid: tihedad lauluharmooniad, elektriliste instrumentide efekti- ja moonutustevaba kõla http://www.youtube.com/watch?v=V0UcQDUR-fU Funk Jazz'i, rock'i ja bluusi sulam Afroameerika tantsumuusika Kujunes 1960. aastatel Esiplaanil rütm, palju kasutatakse sünkoope Gospellik laulmisstiil Tavalisemad pillid: kitarr, basskitarr, trumm Lugude aluseks lihtne, lühike motiiv, mida lõpmatuseni korratakse http://www.youtube.com/watch?v=f2UmP6C9rcs
Achilleus troojalaste Hectori, langedes ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles Odysseuse soovitusel ehitatud puust hobune, mille troojalased ise oma linna vedasid. Arhailisel perioodil vormiti kangelaseeopseid. ,,Ilias"- Achilleuse ja Agamemnoni tüli sõjasaagi pärast, lõpeb Hectori tapmisega ja ,,Odüsseia" Arvatavaks autoriks loetakse Homerost. Tsivilisatsioonitõus 8.saj Ilmesid tsivilisatsiooni põhitunnused- elanikkonna kasv, linnad, rikas ülemkiht, tihedad sidemed välismaailmaga. 8.saj vanimad tõendid alfabeedi kohta, kujundati foiniikia tähestiku põhjal, 24 tähemärki. Kreeklased suhtlesid sel ajal foiniiklastega. Käsitöölised võtsid idamaadest malli. 8. saj kolonisatsioon- Itaalia, Sitsiilia, Musta mere rannikul. Põhjuseks oli põllumaa vähesus emamaal. Kolooniatest said jõukad linnad. Tekkis rahvuslik ühtekuuluvustunne- ühised jumalad, samad murded. Tunnet suurendas 5. saj eKr võitlus pärslaste vastu.
iseseisvusele, nii oli see minevikus kuid kes teab, mida tulevik enesega kaasa võib tuua. Meie riik peaks olema piisavalt kogenud, et olla ettevaatlik selliste küsimuste juures. Eesti riik ja Eesti rahvas jääb püsima, praegu on meie riigi suurim ülesanne püsida rahvusvahelises tormises poliitikas, kus väikeriikide arvamust ei kuulata just kõige rohkem. Meil tuleb kõvasti võidelda, sest juhud, mil väikeriikide heaoluga ei arvestata nii palju kui mõne suurema riigi omaga on tihedad ja üks kannatajatest sellistel juhtudel on meie riik ja rahvas. Soovin omaltpoolt Eesti rahvale, riigile ja selle juhtidele samasugust indu ja jaksu võitlemaks Eesti heaolu eest nagu on olnud seda meil minevikus. Tehkem, siis 24. veebruar endale eriliseks päevaks, tundkem sellest rõõmu, et te saate olla ja elada vabal Eestimaal. Palju õnne kõigile Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul.
Indiaanlased Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste üldnimetus. Kui Kolumbus Ameerika avastas, elasid seal miljonid indiaanlased. Põhja-Ameerikas oli üle 400 erineva indiaani hõimu. Kuna Kolumbus arvas, et ta oli jõudnud Indiasse, nimetas ta Põhja-Ameerika elanikud indiaanlasteks. Tegelikult oli igal hõimul oma nimi. Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast. Indiaanlastel on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Neil on rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk. Indiaanlasi kutsuti punanahkadeks seepärast, et nad värvisid ennast. Neil on kõrge, tavaliselt küllaltki lampe laup ning jõuline ja kongus nina. Silmavärv on indiaanlastel enamasti tumepruun. Indiaanlased on tavaliselt keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. Indiaanlased kõnelesid erinevaid keeli, samuti erinesid nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Rannikuindiaanlased elasid paikselt hüttides
Peale taasiseseisvumist muutus oluliselt Eesti majanduse struktuur Paljusid teenindusvaldkondi polnud olemas Suur osa tehaseid ja vabrikuid tootsid Venemaa sõjatööstusele vajalike kaupu, mida enam vaja ei olnud Nõukogude liidust saabunud võõrtöölistel polnud enam oma otstarvet Majanduslike muutuste eeldused Turumajanduse kasutuselevõtul 1990. aastate alguses mängisid olulist rolli suhted Soomega – tihedad majandussuhted aitasid ümberorienteeruda Idast Läände. 1920. aastatel loodud põlevkivikaevandused ja peale II maailmasõda loodud energiatööstus tootis enamiku Eesti elektrienergiast ka 1990. aastate alguses. Tootmise ja põllumajanduse suur osatähtsus ja infrastruktuuride ja teenindussektori väike roll majanduses aitas elavdada kinnisvara- ja äriteenuste turgu. 1980. aastatel panustati palju Muutused majanduses 1990
- rahvas valib presidendi. - president tugevamalt seotud täidesaatva võimuga. - Venemaa, Prantsusmaa Parlamentarismi tunnused: - peaminister on keskne poliitiline figuur. - parlamendi ülemuslikkus. - valitsus vahetub koos parlamendi valimistega. - omavahel seotud täidesaatev ja seadusandlik võim (rahvas valib parlamendi ja parlament presidendi) - president on esindusfiguur. - Saksamaa, Suurbritannia, Soome Plussid: hea koostöö parlamendi ja valitsuse vahel. Miinused: tihedad valitsuskriisid, sest parlamendil on õigus valitsus laiali saata. Õiguskantsler teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. (Indrek Teder) Riigikontroll teostab majanduskontrolli riigi vara kasutamise üle. Riigikontrolli juhib riigikontrolör. (Mihker Oviir) Maakond riikliku halduse üksus.
Loobumist Eesti kroonidest ei tohiks võtta kui loobumist eestlaseks olemisest. Eurode käibelevõtt on küll raske ning mõjutab eelkõige lihttöölisi, sest ajalugu on näidanud, et rahareform tavalist inimest rikkamaks ei tee. Kuid Euro kui maailmavaluuta kasutuselevõtmine, annab Eesti majandusele ja Eesti inimestele kindlust, vähendab riski, et meie raha väärtus väheneb ning säästud kahanevad. Ühine raha on Eestile kasulik. Kuna meil on teiste liikmesriikidega tihedad majandussuhted, lihtsustab Eurode kasutuselevõtt kaubavahetust liikmesriikide vahel. Kaob ka valuutarisk, et välisriikidesse reisides pidevalt raha vahetades kaotad väikese osa oma rahast, kuna erinevates rahavahetuskohtades on rahakurss erinev. Eesti ettevõtetel on paremad konkurentsivõimalused Euroopas ja see võib hoida meie hinnad stabiilsed. Välisinvestorid ja ettevõtted investeeriksid Eesti majandusse samuti rohkem, sest siis neil ei
aastal Rooma kunstinäitusel. Köler valiti Rooma Saksa Kunstnike Ühingu liikmeks ning ta pälvis 1861. aastal Peterburi Kunstiakadeemia nõukogult akadeemiku tiitli. 1862. aastal pöördus kunstnik tagasi Peterburi, kus sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis ning oli kuni 1874. aastani suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja. Peterburis veetis suurema osa oma ülejäänud elust. Köleril olid tihedad sidemed keisri õukonnas, ta suhtles mitmete kõrgintelligentsi hulka kuulunud perekondadega ning oli aastakümneid Peterburi eesti haritlaskonna juhtfiguure. 1867. aastal sai ta riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest professori tiitli. 18691870 töötas kunstnik Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi akvarelliõpetajana. 1874. aastast oli ta Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige ja 1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige
juustega väikest soengut. See muutus kohevamaks ja kael venis tänu sellele pikemaks JUUKSED MEHED Kui veel 1685. aasta paiku kandsid mehed täispikki parukaid, mis olid lokkis ning kahele poole lahku kammitud, siis 18. sajandil sai tuntuks ka kottparukas. Selleks nimetatakse hobusesaba, mis kukla peal pistetud siidikotti, mis omakorda kaela ümber kinni seotud. 18. sajandi lõpus kanti veel seljani ulatuvaid parukaid, mis olid sätitud lokkidesse. Paruka pealael olid õrnemad tihedad lokid. Sajandivahetuseks käis, aga enamus mehi ringi juba oma juustega, sest muidu poleks olnud võimalik kanda viimase moe järgi kübarat, milleks oli kolmnurkkübar EHTED Sulgedega peaehted, päikesevari, lehvikud MUSTRID VÄRVID TÜPOGRAAFIA MÖÖBEL MAALIKUNST Eeskuju antiigist, kujutati kangelaslikke stseene antiikajast, mida seostati tollal juhtunuga Eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad
näeme Tartu Ülikooli peahoonet, talumaja, pankrannikut, iidset tamme need on asjad, mis sümboliseerivad Eestit, meie juuri, pürgimusi ja saavutusi, nendel paberitel on Eestimaa. Meie oma raha on osa meie kultuurist ja esindab meie kodumaad. Kui Eesti kroon on Eesti raha siis euro võib olla meie tee suurde Euroopasse ning Eurole üleminek võib olla meile ka hea. Ühine raha on Eestile kasulik, sest meil on teiste liikmesriikidega tihedad majandussuhted. Kaob ka valuutarisk, et välisriikidesse raha eurodeks vahetades kaotad väikese osa oma rahast, kuna erinevates rahavahetuskohtades on rahakurss erinev. Ühisraha lihtsustab ka kaubavahetust liikmesriikide vahel. Eesti ettevõtetel on paremad konkurentsivõimalused Euroopas ja see võib hoida meie hinnad stabiilsed. Välisinvestorid ja ettevõtted investeeriksid Eesti majandusse samuti rohkem, sest siis neil ei
Barokkmuusika Saksamaal Kätlin Rea Kristin Prüüs Kärt Raudsepp Taavi Peters 10 H Ajalooline taust 16.sajandil lahutas Saksamaa end reformatsiooniga katoliiklust Euroopast.Reformatsiooni algataja Marthin Luther. 16.-17. sajandil tihedad sidemed Itaaliaga. Nende sidemete olulisem vahendaja Orlandus Lassus Micheal Preatorius(1571-1621). muusikakogumik ,,Terpsischore'' 3 köiteline raamat ,,Syntagam musicum'' (1619) 9 köiteline laulukogu Ajalooline taust Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) laostas Saksamaamuusikaelu hääbumine Pikka aega Saksamaa muusikas konservatiivne stiil, ilmusid hilisrenesanssi stiilijooni. 17
võim haripunktis, kaastas Euroopas keisrivõimu) Chlodovech - frankide kuningas 481511 ja Frangi impeeriumi rajaja; suutis endale leida õiged liitlased, sõlmida tihedad suhted ka Itaalia eliidi ning katoliku kirikuga, sõlmisliidu idagootide kuningaga, Verdune'i leping: Karl Suure pojapojad jagasid Frangi riigi 843 a kolmeks. See leping pani aluse Saksamaale (Ida-Frangi riik),
Pärast võitu soovis kuningas jätkata sõjakäiku Venemaale, kuid saabumas oli talv ja lahingud tuli mõneks ajaks edasi lükata. Nii otsustaski Karl XII jääda talvituma sõjast laastamata Tartumaale ning vahetult enne jõule saabus Karl XII Laiusele. Ligi pool aastat valitses Karl XII Laiuselt Rootsi riiki, samal ajal leidis laiuse linnuses aset ka vilgas diplomaatiline tegevus- kuningaga olid kaasas ka Saksa-Rooma keisri Leopold I ja Prantsusmaa kuninga Louis XIV saadikud. Käisid tihedad läbirääkimised Poolaga Venemaa vastase liidu sõlmimiseks. Talvel tehti väiksemaid sõjakäike: suhteliselt edutu retk kindralmajor Magnus Stenbocki juhtimisel Oudovasse ning kindralmajor Jakob Spensi juhtimisel Petseri vastu. Mõlemad retked piirdusid sisuliselt ümberkaudsete külade põletamisega. Märtsi algul korraldas Karl XII oma sõjameestele Jõgeva väljal lumelahingu, kus kaheks jagatud sõjaväest üks pool ründas ning teine osa kaitses kindlust
midagi. Paljud leiavad endale mingisuguse viisi, kuidas raha teenida. Lõpuks on olukord selline, et riigis on ainult rikkad ja vaesed. Keskpäraselt hakkama saavaid inimesi on vähe. Tasakaal lõpuks puudub. Võrreldes 1991. aastaga on Eesti väga kiirest ja hästi edasi arenenud. Meie Majandus on teinud väga suure hüppe. Oleme end nii öelda maailmakaardile jõudnud tuua eduka rahvana. Kuulume NATO-sse ja Euroopa Liitu. Suhted teiste riikidega on tihedad. Meil on viisavabadus paljude riikidega, sealhulgas USA-ga. Võib öelda, et välispoliitika toimib hästi. Sisepoliitikas aga on veel arenemisruumi. Liikluskultuur on halb. Väga palju on huligaane, kelle tõttu toimub palju õnnetusi. Politseinikke o liiga vähe. Keegi ei taha enam politseisse tööle minna, kuna palgad on väiksed ja töö raske. Väikeperesid ei toetada. Rõhku pannakse vaid suurtele peredele. Maapiirkondades on elu suhteliselt kehv. Elu on liiga Tallinnakeskne,
piirkonnas; püsiv väsimus rohkesti treenitud piirkonnas; pikem taastumisaeg; sagenenud nohu, kurgu- või peavalud; tujukus ja kergelt ärritumine; vähenenud söögiisu; vähenenud töövõime; lihaste valulikkus; turses lümfisõlmed. KUIDAS TEKIB ÜLETREENITUS? Enamasti tekib ületreenitus sellest, et me tahame olla paremad, kui me tegelikult suudame. Ületreenitusele aitavad kaasa: · Ebapiisav puhkamine ja taastumine · Liiga tihedad või intensiivsed treeningud · Liiga suur entusiasm: soov saavutada võimalikult palju liiga väikese aja jooksul · Liiga palju võistlusi ilma piisava taastusajata · Liiga suur rõhk ühetaolistele treeningutele TAASTUMINE Ületreenitus ei möödu mõne päevaga taastumine võib kesta nädalaid või isegi kuid. Taastumine sõltub ületreenituse raskusastmest. Tuleks anda endale puhkust. Seda saab teha treeninguid vähendades või neist mõneks ajaks loobudes
valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. Valguse dispersioon- Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest(sagedusest) Valguse spekter- Värvuste skaala, mida vaadeldakse kui valge valgus on prismat läbides murdunud. Pidevspekter- spektris on esindatud kõik lainepikkused, spektroskoobis on näha mitmevärviline riba. Pidevspektri annavad tahked kehad, vedelikud ning tihedad gaasid. Pidevspektri saamiseks tuleb keha kuumutada kõrge temperatuurini(Päike, hõõglamp)(NT: vikerkaar) Joonspekter- erineva heledusega värvilistest joontest koosnev spekter, mille jooned on eraldatud laiade tumedate ribadega. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises, klaasilises ja automoorses olekus. Iga keemilise elemendi isoleeritud aatomid kiirgavad rangelt kindlaid lainepikkusi.(NT: Na- l on silmapaistev kollane joon spektris)
töötas Brandt Hispaanias ajakirjanikuna. 1938 võttis Saksamaa valitsus talt kodakondsuse ära; niisiis taotles Brandt Norra kodakondsust. 1940 sakslased okupeerisid Norra ja vahistasid Brandti, kuid ei tundnud teda ära ja lasksid ta jälle vabaks. Sama aasta augustis sai Brandt Norra kodanikuks; vastava dokumendi andis talle Stockholmis asuv Norra saatkond. Stockholmis elas Brandt kuni sõja lõpuni. Eksiili ajal õppis Brandt selgeks norra ja rootsi keele ning säilitas elu lõpuni Norraga tihedad suhted. 1946 naasis Brandt Berliini, töötades esialgu Norra valitsuse heaks. 1948 võttis ta taas endale Saksamaa kodakondsuse, võttes oma kodanikunimeks senise varjunime, ja astus taas Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse. 1956 astus Brandt teravalt välja NSV Liidu sissetungi vastu Ungarisse ja 1958 Nikita Hrustsovi plaani vastu muuta Berliin vabalinnaks. Nende sõnavõttude tõttu peeti teda oma erakonna parempoolsesse tiiba kuuluvaks; hiljem see seisukoht muutus. 3
1918) Eesti iseseisvumine -> 1918 24. Veb -> Nõukogude aeg (1940-1941 ja 1944-1991) -> Saksa okupatsioon (1941-1944) -> Eesti taasiseseisvumine (1991 20. Aug). 4. Pronksi ei leidu eestis ja see on väga pehme (raud on tugevam, teravam ja vastupidavam). 5. Läänenaabrid Skandinaavia rahvad (rootslaste ja taanilaste esivanemad jötslased), toimus kaubavahetus, aga ka sõdu. Lõunanaabrid Lätlased ja Balti hõimud. Lätlastega üsna head ja tihedad suhted. Idanaabrid idaslaavlased, konfliktid, aga ka aktiivne kaubavahetus. 6. Sõda, kus vallutati maid eesmärgiga neid ristiusku pöörata.1198 Liivlaste vastu Riia all. Ei saavutatud eesmärki. Munk = piiskop. 7. Läti Henriku Kroonika. Autor oli kursis, kuna käis igalpool kaasas ja kirjutas selle üles. Aga hinnangutes oli ta subjektiivne, sest ta oli sakslaste teenistuses. Allikas on kirjutatud ladina keeles ja on tervikuna säilinud. 8
Kammkeraamika kultuur Levis umbes 4000. aasta paiku eKr Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud lohukeste ja täkete ridadega Viimaseid tehti kammi meenutava hambulise templiga Kuna selliselt kaunistatud nõud olid väga tüüpilised võeti kasutusele nimetus kammkeraamika kultuur Levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja ka Loode-Venemaa aladel Sidemed eri piirkondande vahel olid tihedad Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede-järvede ääres, mererannal või väieksaartel Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid tublisti arenenud Surnud maeti asula territooriumile , vahel isegi elamu põranda alla Lahkunule pandi kaasa esemeid ( noad, ehted, kujukesed jne) Leiud viitavad kõrgele kunsti tasemele Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud tundma kalapüügisaadusi,
Mesopotaamia Diana Kaersoo Looduslikud olud Piirnes Iraani kiltmaa ääremäestikega ja Araabia kõrbega. Vihma sadas peamiselt mägistel põhjapoolsetel aladel. Lõunas oli põlluharimine võimalik kuntsliku niisutamise tõttu. Soisel rannikul oli tarvis maad kuivendada. Loodusvarad: savi, pilliroog. Savi elamud, tarbeesemed. Kivi, puit, metallid võõrsilt. Tihedad suhted naabritega. Lakkamatud sissetungid. Kronoloogiline ülevaade 7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon. 4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki linn). Õpiti kasutama purjekat. 3000-2340a eKr Sumeri linnriigid. 2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium.
kaugkaubandust. Hansakaubanduse keskne asend scletaln rtäiteks transpordiga seotud erialade rohkust suuremates linnades. Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule orienteeritud käsitööharud olid nörgemalt esindatud, sest tänu Liivimaa asendile ida-läänesuunalise transiitkaubanduse võrgus jõudis siia hulgaliselt kvaliteetseid importkaupu. Kaubandus Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Tartu kaubanduslikuks tagamaaks olid eelkõige Pihkva ja Novgorod. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linnad juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Tallinn, Tartu, Viljandi ja uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed. Hansa Liidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. Kauplemist seal reglementeeriti eriti rangelt, et kaubahoovi ei toodaks liiga palju kaupu, sest see Oleks löönud hinnad alla.
Värvuselt hele- kuni sinakasrohelised. Juurestik on hästi välja arenenud ja tugev, aga paikneb maapinna ligidal. Paljunemine Lillkapsas õitseb sõltuvalt maist kuni augustini, seemned aga valmivad juulist septembrini. See on ühekojaline putuktolmneja. Taim ise on iseviljastuv ehk partnerokarpne. Seemned valmivad, kui õisikute vananedes puhkevad õied. Õied pole kuigi suured (läbimõõt on 1,2-2,6cm), kuid see-eest õiekobarad on tihedad (3-15cm pikad). Õielehed on valged, helekollased või kollased ja näevad välja, nagu oleksid villidega kaetud. Lillkapsa vili on kõder, mis on 6-8,5 cm pikk. Välimuselt on silindrikujuline, vahepeal natuke lapik, mügaraline ja lühikese tipuga. Peale lillkapsa esimesi tõusmeid küpseb see 3-4 kuud, seemned aga valmivad kuni 8 kuud. Kasvatamine 2009. aastal kasvatati lill-ja spargelkapsast 1,15 miljoni hektari suurusel maa-alal. Sellest sai
Kolooniate pidamine muutus kulukaks - kaugel! Kolooniates paranes haridustase, arenesid tööstusharud, pangandus, tekkis siseturg eeldused iseseisvumiseks Tekkisid iseseisvusest huvitatud grupid Maailm 20. sajandi alguses: PÕHJA RIIGID LÕUNA RIIGID 1.Iseseisvad tööstusriigid 1. Sõltuvad riigid, kolooniad 2. Industriaalne TV 2. Agraarne TV, indust. üksikutes harudes 3.Tööjaotus, tihedad 3. Omavahel ei suhtle, ainult sidemed, kontrollisid kaubavahetus emamaaga maailmamajandust 4.Kiire areng loodusvarade 4. Arenesid hankiva tööstuse rikkas piirkonnas ja linnades. piirkond ja istandused Ülejäänud vähem jõukad ja põllumajanduslikud. Eeldused infoühiskonnale üleminekuks Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus. Füüsilise töö asendumine vaimse tööga,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
