Üldiselt koosnevad kivistised orgaanilisest ainest ja on tumeda värvusega. Nende võrkjad, hargnevad või sirged jäljendid võivad esialgu meenutada taimi. Graptoliidid on välja surnud. (Ivar Puura, 2006) 6. Limused Limused on pehmekehalised või mineraalse skeletiga loomad. Eestis leidub kolme liiki limuseid: tigusi, karpe ja nautiloiite. Teod on spiraali- või heeliksikujulise kojaga, kes elavad tänapäevalgi nii meredes, mageveekogudes kui ka maisnaal. Eestis leidub tigude kivistisi Alam-Kambriumi sinisavist, Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi ning Siluri lubjakividest. Karbid on kojaga (kahe poolmega kojad) limused kes ilmusid Ordoviitsiumis ja eksisteerivad tänapäevalgi. Eestis leidub karpide kivistisi Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumis ning Siluri lubjakivides. (Ivar Puura, 2006) Nautiloidid on mitmekambrilise kojaga, primitiivsed peajalgsed. Koda oli kas spiraalselt keerdus või sirge ja kambrid üksteisest vaheseintega eemaldatud ja gaasiga täidetud
saab töödelda soojusega, talumaks sellist koormust paremini. Maalrieriala mõisted Abilahusti kasutatakse vähesel määral mõnedes lateksvärvides. See on aeglaselt haihtuv aine, mis parandab värvi kuivamisel sideainete ühtesulamist Adhesioon värvikihi aluspinna külge nakkumist kirjeldav mõiste Antifoulingvärv kasutatakse laevade ja paatide põhjavärvina, et takistada tigude ning vetikate laeva/paadi põhja külge haardumist Apelsinipind pinnaviga, mis võib tuleneda värvi või laki halvast koostisest, vigasest pritsimistehnikast või mõnest muust valest töötehnikast Dispersioon kahe teineteises mittelahustuva aine ühend, kus üks aine on väikesteks osadeks pihustununa teises aines Füüsikaline kuivamine pärast lahustite haihtumist moodustavad sideainemolekulid tahke kihi
Phytophtora cinnamomi Merlin-Hans Hiiekivi · 2) Nimetada, millise mikroorganismiga on tegu (seente puhul too välja, kas kottseen, kandseen, ikkesseen, viburseen või seenetaoline organism). Taksonoomia · Hõimkond: Heterokonta(stramenopiilid) · Klass: Oomycetes(munaseened) · Selts: Pythiales · Sugukond: Pythiaceae(tõusmepõletikulised) · Perekond: Phytophthora · kuulub Eukaryota (eukarüootide) ehk päristuumsed organismid. · hõimkond Oomycota (munasseened), · Biotroop · juurepatogeen · Põhjustab peremeestaimedel juuremädanikku ja äkksurma Kastanid, tammed... Juuremädanik, haavandid tüvel,... P.Cinnamomi Keskkond Peremeestaimed · Arvatakse, et P. cinnamomi peremeestaime hulk võib ulatuda kuni 1000 liigini. · Levinumaks peremeestaimeks Euroopas:Castanea sativa (euroopa kastan) - põhjustab en...
evolutsiooniliste muutuste toimumist ühtlase kiirusega (gradual change), teiste puhul pole aga vahepealseid lülisid leitud, võiksid nii katkestatud tasakaalu mudeli alusel kui ka pidevalt toimuvate muutuste teel toimunud uute liikide tekkimine olla eluslooduse evolutsiooni seisukohalt võrdse tähtsusega. Mõnikord võib kivististe üle jäädagi vaidlema. Samu leide interpreteerivad nii gradualistid kui ka punktualistid enda teooria kasuks. Näiteks Turkana järve põhjast Keenias on leitud tigude kivistisi, mida punktualistide koolkond peab kuuluvaks erinevatesse liikidesse, mis on tekkinud suhteliselt lühikese aja vältel. Gradualistid seevastu arvavad, et antud leidude morfoloogilised erinevused ei viita mitte erinevatele liikidele, vaid erinevused on liigisisesed. Katkestatud tasakaalu mudelit toetavad Jeremy Jacksoni ja Alan Cheethami poolt teostatud uuringud. Nad analüüsisid korallilaadsete selgrootute fossiilide morfoloogiat ning paigutasid leiud erinevatesse liikidesse,
pikkuseks. Müüdavad vähid on circa 10 cm. OGAJAS MERIVÄHK Sarnaneb homaarile , kuid tema koorik on okkaline . Tema inglisekeelne on spiny lobster. Sooja vett eelistav ogajas merivähk veedab tavaliselt aega kaljude või vetikate vahel . Ogajat merivähki võib leida aega veetmas Atlandi ookeanist , Aadria merest , Vahemerest ja Vaiksest ookeanist. KARBID Karbid kuuluvad limuste ehk molluskite hõimkonda ning on suguluses nii tigude kui ka tindikalaks hüütavate seepiatega. Karbid on maailmameres, samuti jõgedes ja järvedes üpris laialt levinud loomad, kelle liikide üldarv ulatub 15 tuhandeni. Maismaal karpe ei ela. Karbid, nagu kõik teisedki limused, koosnevad peast, kotikujulisest kerest ning jalast, mis kujutab enesest kere paksenenud ja laienenud kõhtmist seina. Limustele on iseloomulik tugev mineraalainest koosnev koda, mis sageli katab looma kogu keha. Seestpoolt toetub kojale mantel- nahakurd, mis ripub
Nad on esimesi loomarühmi, kes maismaale elama asusid. Asustavad kõiki loodusvööndeid ja elupaiku ookeanidest kõrgmägede ja kõrbeteni. Enamik maismaatigusid on herbivoorid, kes toituvad taimeosadest, näiteks lehtedest, viljadest ja puukoorest, mahalangenud kõdunevatest osadest; teatud liigid toituvad ka loomaraibetest, võivad süüa ka samblaid, samblikke ja seeni. Üksikud liigid on parasiidid. Vee-eluliste tigude seas on levinud mitmekesised toitumisstrateegiad: leidub herbivoore, kiskjaid, detritofaage (mudas elavad), raipesööjaid ja mõningaid filtreerijaid, kellel hõõrel puudub või on redutseerunud. Veeteod võivad kividelt kraapida vetikaid. Ökol. roll: lagundajad, teistele loomadele toiduks Tigude asümmeetriline keha eristub sisusekotiks ja lihaseliseks jalaks. Jala eesosas on pea, mis kannab jätketel asuvaid meeleelundeid ja suuava. Peas olev peaaju koosneb liitunud närvitänkudest.
Bioloogilise evolutsiooni tõendid · Evolutsioon ehk liikide põlvnemine ja arenemine üksteisest. · Vahetut teavet sellest annavad: kivistised, sarnasused erinevate liikide vahel, rudimendid, sarnasus lootelises arengus ja sarnased keha valgud. · Kõige vahetumat teavet, sellest et üks liik on teisest arenenud annab palentoloogia ehk teadus , mis uurib kivistunud jäänuseid (fossiile) , nende arenemist ja elutegevust. · Säilivad: loomade skeletiluud, tigude kojad, taimede seemned ja lehed. · Kuidas? · Surnud orgaanilised ained pidid mattuma mineraalainetega. · Peale kivististe on leitud ka jäänuseid: · Merevaigust mis ei ole midagi muud kui okaspuude kivistunud vaik · Liustikud · Vulkaaniline tuhk · Palentoloogia · Palentoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. · Mida vanemad on kihid, seda lihtsama ehitusega on organismide jäänused
Teiseks arvukamaks ja levinumaks liigiks on piklik jõekarp, keda esineb rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivase põhjaga järvedes. Kiiljat jõekarpi leidub Ähijärves, Mikile järves ja Köstrejärves. Teod on esindatud 17 liigiga, neist lombi-keeristigu, keeris-lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid. Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja peaaegu kõikidest veekogudest võib leida järve-ematigu, mudakukke ja sarvtigu. Tigude fauna on liigirikkaim taimestikku täiskasvavas Köstrejärves. Kaane on Karulas teada kahte liiki. Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik. Köstrejärvest on leitud pisikaani. Limused on tundlikud veekogude seisundi halvenemise suhtes. Vee-elustikku mõjutab ka koordineerimatu kalade sisseviimine veekogudesse. Apteegikaani säilimist võib ohustada püüdmine meditsiinilisel eesmärgil. Kalad ja jõevähk Karula kalastikus on Eesti siseveekogudele omased liigid
(Amfoteerne oksiid reageerib nii hapete kui ka alustega). Al2O3 ZnO Cr2O3 Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Värvuselt on paas hallikas. Ei ole väga kõva; seda on lihtne töödeldaraiduda ja saagida. Kardab happeid. Sellepärast laguneb paas happvihmade toimel, mis tekitavad happeid. On tekkinud u. 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. On tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena(lubi, tsement). Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Nii ehitusel, laboris kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineteks on sooda (Na2CO3), marmor (CaCO3) ja valge kvartsiliiv (SiO2). 6. S, p ja delemendid, nende omadused ja kasutamine
Ordoviitsiumis olid mandrid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis- Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Esmakordselt ilmusid korallid (pildil) ja sammalloomad, peajalgsed (pildil), merisiilikud, korallid ning rida okasnahksete gruppe. Arvukamaks muutusid trilobiitide, konodontide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised. Taimedest olid esindatud vaid vetikad. Pikaia esimene keelikloom. SILUR (440 - 417 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus. Lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline
Ainuke taldrik mis on ajapikku väiksemaks läinud on supikas. Teised on suuremaks läinud. Esimene T mida kasut kõige rohkem, on leivataldrik, kuni 19 cm, kasutatakse kui meil on praad/supp leiva jaoks võikoogi jaoks vm. Järgmine on suupistetaldrik, suurus on väheke suurem kui leiva omast, kuni 24 cm, kasutatakse salatite serveerimiseks, soojade ja kylmade suupistete pakkumiseks. Praetaldrik tänapäeval kuni 28 cm , kui tuuakse supitaldrik siis alati praetaldriku peal. Kõige suurem on grillitalrdik, grillliha pakkumiseks tänapäeval isegi 32 cm. Supitaldrik peaks äärega olema, kuskil 18 20 cm on suurus. Tuuakse koos leivataldrikuga. , kilpkonnasuppi serveeritakse yliminis tassis. Madal desserttaldrik 20-24 cm, Sygav desserttaldrik16-20 cm Kaaviari taldrik 15 cm, kalamarja pakutakse. Moositaldrik, 10 cm , oakutakse moosi vm sealt. Supitirin 1,4 2,6 Liitrine, sangadega, kui seda tuuakse lauale ja sealt pakutakse suppi, siis paku...
vastu räniühendid muudavad taimerakud tugevamaks ja haigustele vastupidavamaks. Ettevaatust taim on üsna mürgine Koirohi · Päikesepaistelisel kasvukohal toitainevaesel mullal on toimeainete sisaldus kõrgem · Absindi (koirohujoogi) pidev tarbimine tekitab ajukahjustusi ning vaimset allakäiku 13 · On tuntud koide, kirpude, prussakate, tigude ning hiirte ja rottide peletaja · Enamik taimi ei tunne end koirohu kõrval hästi Soolikarohi · Temas leidub kaltsiumi, magneesiumi ja eelkõige kaaliumi on heaks kompostimaterjaliks · Soolikarohi peletab eemale kahjureid, takistab nende munemist ja toitumist · Soolikarohi peletab kapsa-tuhktäid, õunamähkurit · Kui majja riputada soolikarohukimbud, siis ei meeldi see kärbestele, sipelgatele ja hiirtele
Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,6 1,5 m kõrge, laius varieeruv Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik Lehed: rohelised, sügisel tumepunased, tugevasti lehed, peenikesed lillad/punakaspruunid varred Õied või õisikud: Õisikud väikesed, kollased, kogunenud viljapeasarnasesse kitsasse 50 70 cm pikkusesse õisikusse, mis on tipust pisut longus Õitsemine: juuli-august Liigi eritunnused: Sügisel lõigatakse maapealsed osad maha kuni mulla pinnani. Tigude lemmik Kasvukoha nõuded: Kasvab päikese käes ja poolvarjus, tahab parasniisket viljakat mulda Kasutamine haljastuses: Hästi sobib lillepeenrasse Joonis 36. Przevalski kobarpea (Ligularia przewalskii) (http://seemnemaailm.ee/jpg/ligularia%20przevalski.jpg; http://www.biolib.cz/IMG/GAL/BIG/91435.jpg) 40 Joonis 37. Przevalski kobarpea 41 Lupiin (Lupinus)
NaHCO3 Söögisooda lahused nõrgalt aluselised; kasutatakse küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega, nt sidrunhappega; reageerimisel happega eraldub gaasiline CO2, mis kergitab küpsevat tainast. CaCO3 Kaltsiumkarbonaat vees praktiliselt lahustumatu, kuid tundlik hapete suhtes; põhiaineks mitmete kivimite ja mineraalide koostises, nt lubjakivi, marmor, looduslik kriit jt; leidub ka luudes, munakoortes, tigude ja karpide kodades ja looduslikes pärlites. CaSO4 kaltsiumsulfaat (kips) vees vähelahustuv, kuid veega segatult kivistub tahkeks massiks kipsiks CaSO 4*H2O; kipsi kasutatakse ehitusmaterjalina, kujude valmistamisel ning lahaste tegemiseks luumurdude korral. Lämmastikväetised eelkõige mitmed nitraadid (KNO3, NaNO3, Ca(NO3)2) ning ammooniumsoolad (NH4NO3). Kaaliumväetised põhilised on kaaliumkloriid KCl ja kaaliumnitrat KNO 3
Kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega - emapiimaga. Imetajad põlvnevad Permi ajastul elanud teriodontidest ehk loomahambulistest. Vanimate imetajate hulgiköbruliste (Multituberculata) kivistised on leitud Ülem-Triiase kihtidest (joonis 2). Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad. Teod ehk kõhtjalgsed ehk gastropoodid (Gastropoda) on meres, magevees ja maismaal elavad ühtse lubikojaga limused (fotod 2-4). Tigude keha koosneb peast, jalast ja sisusekotist, mis asetseb spiraalses, harvemini mütsi- või napakujulises kojas. Neogeen Neogeenis jätkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide kokkupõrked, mille tulemusena moodustusid sellised kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt. Neogeeni kliima hakkas külmenema, muutudes sesoonsemaks. Ajastu lõpus hakkasid tekkima uued mandriliustikud, mis valitsesid kogu järgneva Pleistotseeni.
9. Ilma kojata tigusid nimetatakse nälkjateks 10. Nimeta Eestis elavaid kojata tigusid 1) põldnälkjas e. Agriolimax agrestis 2) Limax cinereo-niger must seatigu 3) Limax maximus suur seatigu 11. Viinamäetigude kopulatsioonile eelneb 2-tunnine armumäng, mille vältel isastigu torkab emasteo erutamiseks tema kehasse lubiainest armunoole. õige 12. Teadlaste arvates saab tigude eluiga pikendada, kui hoida neid teistest tigudest eraldi jäävad ära äärmuseni kurnavad armumängud 13. Karbid elavad meres ja magevees 14. Karpide keha jaguneb kereks ja jalaks 15. Karbid on röövtoidulised loomad, ründavad väikseid veeloomi ja nende vastseid - õige 16. Karbid toituvad vee filtreerimise teel, toit jääb kinni lõpustesse, kust suunatakse suulappidega suhu. õige 17
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau JUMESTUSE AJALUGU Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ...............................................................................3 1. JUMESTAMINE MUINASAEGADEL ................................................4 1.1Muinas-India .................................................................................4 1.2Muinas-Egiptus ..............................................................................4 1.3Muinas-Kreeka ..............................................................................6 1.4Etruskid .......................................................................................7 1.5Muinas-Rooma ...............................................................................7 ...
tbl. 1), suurele töökindlusele, kompaktsusele ja universaalsusele levinuim ülekandetüüp. Puudusteks võib lugeda suhteliselt keerukat valmistamise tehnoloogiat ja suurtel töökiirustel tekkivat müra. Liigitatakse rataste pöörlemistelgede asendi järgi. Tiguülekanne Kasutatakse liikumise ülekandmiseks kiivaste telgede korral. Headeks omadusteks on sujuv löökideta hambumine väikesed gabariidid suure ülekandearvu juures ning ühekäiguliste tigude isepidurduvus (soodus käsivintside käitamisel). Puudused: madal kasutegur, mis pideval tööreziimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav võimsus. Kettülekanne koosneb enamasti vedavast ja veetavast ketirattast ja neid ühendavast ajamiketist (vt. joonis). Suurim tsentrite vahe on 8 m. Kasutatakse võimsustel kuni 100 kW, ringkiirustel kuni 15 m/s ja ülekandeteguriga u 8. Erikonstruktsiooniga ketid võimaldavad ülekandetegurit pidevalt reguleerida (kettvariaatorid)
sagae. Nende kunsti nimetati ars fucatria`ks, parandavaks kunstiks, sest see seisnes enamasti jumestamises. Plautus ütleb: ,,Värvimata naine on nagu soolata toit." Rooma luuletaja Ovidius rõhutab oma raamatus naiseilust, et ükski naine ei vääri inetu olemist. Kummatigi pidi naine hoidma saladuses seda, kuidas ta end kaunistab. Alusvärv oli valge ja selleks kasutati tinavalget ning veiniäädikas lahustatud kriiti. Teist valgendusainet saadi päikese paistel kuivatatud tigude jahvatamisel. Roomlanna hoidus hoolikalt päevitamisest. Põskede ja huulte värvi korrigeeriti elavhõbedas lahustatud karmiiniga. Punase värvina kasutati ka kinaveri, mennikut ja pärlikarbist saadavat purpurit. Veel kasutati kokenilli ning kalarasvast ja pruunvetikatest valmistatud värvi. Mari Sarv 4 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria
Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust ehk elu avaldusi Esineb 4 süsteemi 1. Reproduktiivne süsteem ehk paljunemine, põhineb DNAlt DNA sünteesil. 2. Piiristav süsteem põhineb kestadel ja membraanil 3. Metaboolne süsteem põhineb ensüümidel ja kujutleb endast raku ainevahetust 4. Energeetiline, põhineb ATP-l Struktuurselt 2 rühma 1. Eeltuumsed - prokarüoodid Olulisemad erinevused on tuuma olemasolu puudumine Topeltmembraansed rakustruktuurid puuduvad Erinevus tsütoskleletis 2. Päristuumsed - eukarüoodid Bakterite ehitus Bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma sinine - limakapsel roosa - rakukest roheline - rakumembraan, mille sopistused on mesosoomid punane - plasmiidid hall - varuained oranz - rõngaskromosoom must - gaasivakuool pruun - tsütoplasma (täidab kogu rakusisu) lilla- sektor ribosoomidega tumehall - viburid tumesinine - piilid 1. Limakapsel ko...
Peajalgseid söövad mereimetajad, linnud ja kalad. Samuti on nad hinnatud toit kogu maailmas. Inimesed püüavad neid toiduks. Aastas püütakse peajalgseid ligi 1 000 000 tonni. Paljusid neist, eriti Vaikse ookeani kalmaari (Ommastrephes sloanei-pacificus) ja harilikku kaheksajalga (Octopus vulgaris), sööb inimene. Neid püütakse peamiselt Ida-Aasias (eriti Jaapanis), Okeaanias ja Vahemeremail. Huvitav on vana püügiviis: merepõhja lastakse nööride otsas savipotid või suurte tigude tühjad kojad, kuhu kaheksajalad sisse ronivad, ning siis tõmmatakse püünised välja. Ammoniidid (Ammonoidea) on väljasurnud peajalgsed. Esimesed ammoniidid (goniatiidid) ilmusid juba Devonis, (Devon oli Paleosoikumi neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja lõppes 354 miljonit aastat tagasi) kuid selle grupi õitseng oli Mesosoikumis. Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi
[10] 1930. aastatel püüti järvest kuni 30 000 vähki aastas. Hiljem vähid hävisid vähikatku ja järve väetamise tõttu, kuid praegu on neid Ähijärves jälle. [1] Teod on esindatud 17 liigiga, neist lombi-keeristigu, keeris-lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid. Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja peaaegu kõikidest veekogudest võib leida järve-ematigu, mudakukke ja sarvtigu. Tigude fauna on liigirikkaim taimestikku täiskasvavas Köstrejärves. [10] Kaane on Karulas teada kahte liiki. Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik. Köstrejärvest on leitud pisikaani.[10] Kahepaikseid on leitud 7 liiki, siin eriti laialt levinud mudakonn on Eesti Punase Raamatu kaitsealune liik ja tema kaitsemine on oluline ka Euroopa tasandil. [10] Roomajaid on teada kolme liiki: rästik, vaskuss ja arusisalik, arvukaim neist on viimane. Lisaks nendele on kohatud ka nastikut. [10]
[10] 1930. aastatel püüti järvest kuni 30 000 vähki aastas. Hiljem vähid hävisid vähikatku ja järve väetamise tõttu, kuid praegu on neid Ähijärves jälle. [1] Teod on esindatud 17 liigiga, neist lombi-keeristigu, keeris-lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid. Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja peaaegu kõikidest 9 veekogudest võib leida järve-ematigu, mudakukke ja sarvtigu. Tigude fauna on liigirikkaim taimestikku täiskasvavas Köstrejärves. [10] Kaane on Karulas teada kahte liiki. Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik. Köstrejärvest on leitud pisikaani.[10] Kahepaikseid on leitud 7 liiki, siin eriti laialt levinud mudakonn on Eesti Punase Raamatu kaitsealune liik ja tema kaitsemine on oluline ka Euroopa tasandil. [10] Roomajaid on teada kolme liiki: rästik, vaskuss ja arusisalik, arvukaim neist on viimane. Lisaks nendele on kohatud ka nastikut. [10]
1. Loomaraku ehitus. Tsütoplasmavõrgustik koosneb arvukastest kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. Lüsosoomides lagundatakse raksu mittevajalikud orgaanilised ühendid. Ribosoomid on kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud. Osa ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt. Rakutuum juhib rakutegevust. Rakumembraan ümbritseb rakku. 2. Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool o...
mullast. Lülijalgsete 3 rühma : Vähid : Pearindmik, tagakeha, tundlad, sõrad Ämblikulaadsed : Kaheksa jalga, kaheosaline keha, pearindmik ja tagakeha. Kitiinkest, tundlad Putukad : Putukad on lülijalgsed loomad, kelle keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad. ______________________________________________________________________ _____ 14. Organisme mõjutavad eluta ja eluslooduse tegurid; Tigude ja karpide kehaehituse võrdlus, Näiteid Eestis elavatest liikidest Eluta looduse tegurid on näiteks tuul, päike, vesi jms. Tuul mõjutab nt taimede tolmnemist ja putukate ja lindude elu. Päike mõjutab otseselt meie kliimat ja kogu ökosüsteemi oma soojusenergiaga. Ilma veeta ei suudaks ükski organism elada. Eluslooduse tegurid on näiteks puud, põõsad, teised loomad jms. Kogu elus loodus on omavahel seotud toiduahelate kaudu või mingit muud moodi. Taimestik moodustab
" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga neist endale vastu otsaesist laksatanud. "Muidugi!" Fedosja tormas mööda puuoksakest ülesse pööningule. Kolme tunni pärast, kui ta sealse ukse avas, leidis ta koltunud kokkuvolditud lehekese, millel pealkiri "Anatoomia". "Ahhaa, Nälkjatel polegi ju selgroogu, mida nikastada!" hüüatas Fedosja võidurõõmsalt. Kartul Kalle suvemõnud
reguleeritavad sõltuvalt laotamise täitekõrgusest, mille suurus leitakse maapinna skaneerimise järgi. Punker koosneb külgedel hüdrauliliselt varustatud kallutussüsteemis ja põhjas olevast konveierist. 56. Laoturi tigutransportööri ülesanne, ehitus, töö juhtimine töötsüklis, reguleerimine. Suunab materjali keskelt külgede poole ja vastupidi. Koosneb vasakust ja parempoolsest teost. Tigude kiirused on sõltumatud ning astmeteta täisautomaatselt reguleeritavad materjali voogu jälgivate andurite abil. Reguleeritakse tigutransporttööri kõrgust (peab olema laotatavast materjalist 50 mm kõrgusel). Teo tööd juhitakse juhtpaneelist juhtplatvormil. 57. Laoturi silumisplaadi ülesanne, ehitus, töö juhtimine töötsüklis. Ülesandeks on kihitiheduse ja struktuuri parandamine. Ehituslikult koosneb
Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Mõne aja pärast kooruvad kookonis munadest noored vihmaussid ning väljuvad mulda. 26. Millised lõuad on kaanidel? Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga. 27. Kes on limused? Limused ehk molluskid on: teod, karbid ja peajalgsed. Kõige rohkem on neid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. 28. Tigude närvisüsteem, seedeelundkond ja meeleelundid. Meeleelunditest on teol 2 paari kombitsaid ja silmad (asuvad teise kombitsapaari tipul - eristab valgust ja varju ).Teo tähtsamateks meelteks on kompamis- ja maitsmismeel. Kompavad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Peaaju on ühenduses närviväätidega. Seedeelundkond algab suuavaga (pea alapoolele). Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmise osa pinnal on kitiinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi hõõra
Diagnoosimine toimub helmintide ja nende munade leiu alusel. Haige kala lõpuse lehekesi komprimeeritakse kahe klaasi vahel ja uuritakse mikroskoobi nõrgalt valgustatud vaateväljas, sest sangviniikola munad on väga läbipaistvad. Nii munas olevaid kui ka vabanenud miratsiide saab ära tunda tumedate silmatäppide järgi. Täiskasvanud parasiitide avastamiseks uuritakse arterioosse sibuliku, kõhuaordi ja lõpusearterite verd ja seinu. Tõrje seisneb parasiidi vaheperemeheks olevate tigude hävitamises, s.o tiikide kuivaks laskmises ja desinvadeerimises ning tiigi sissevoolule tihedate sõelterestide paigutamises. · Parasitaarne katarakt Parasitaarse katarakti tekitajaks on Diplostomum'i perekonna metatserkaarid. Need paiknevad sagedamini silmaläätses, aga ka klaaskehas. Metatserkaarid on umbes 0,4 mm pikad, kujult ovaalsed. Nad on väga liikuvad, kord pikenedes ja samas lühenedes (joonis 51, foto 30)
- keha pehme, lülistamata - koda koosneb mitmest kihist - vereringe avatud (va peajalgsed) - kõige kõrgemalt arenenud NS võrreldes teiste selgrootutega ANATOOMIA JOONIS: (tigu, karp, peajalgne) 24 KLASSIDE VÕRDLUS: Karbid Peajalgsed Teod Lasnjalgsed Soomuslimused Kojaks 2 Pea ja kere Mitmekesise kujuga Karpide ja tigude Elavad tõusu mõõna poolmest karp vahepealne piirkonnas Mantel karbi- Peas haarmed Koda spiraalselt Eesotsas Koda koosneb 8 poolmete sisekülj keerdunud väljaulatuv jalg plaadist/ soomusest Kammkarp Kalmaarid viinamäetigu merikihv PEAJALGSETE ERIPÄRASUSED VÕRRELDES TEISTE KLASSIDEGA: * vereringe suletud * keha jaotunud peaks ja kereks
pisematele loomadele (mutt, siilid, mägrad, rebased, hiired). • Nad on ülitähtsal kohal lagundajatena.Mullas sisalduva orgaanilise aine seedivad nad ära, mineraalse osa aga väljutavad väljeheitena maapinnale või käikude seintele. Toimetavad taimede jäänuseid maapinnalt ära, tükeldavad ja seedivad need läbi ning väljutavad jäägid. 6. Hk limused esindajad: teod ja karbid, tigude välisehitus. Limuste tähtsus looduses. Näiteid Eestis elavatest tigudest ja karpidest. Limused ehk molluskid on liigirohke loomarühm, kuhu kuuluvad mitmesuguse välimusega loomi. Elavad nii vees kui maismaal kui ka mägedes. Limused on pehme kehaga selgrootud loomad. Nende siseorganeid katab õhuke nahakurd, mida nimetatakse mantliks. Limuseid leidub ka Eestis, aga mitte peajalgseid, sest Läänemeri pole piisavalt soolane. Samuti ei
miljonit aastat tagasi; järgnes Triiasele ja eelnes Kriidile. Hiidkontinent Pangea hakkas Kesk-Juuras lagunema - Põhja-Ameerika ja Aafrika vahel avanes Põhja Atlandi ookean. Selle käigus liikus Põhja-Ameerika loodesse, tekitades Mehhiko lahe. Juura ajastu keskel veetase tõusis ning mereveed tungisid kiiresti maale, jättes endast maha ulatuslikke merelisi setteid (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/juura.html). Karpide, tigude, merisiilikute ja riffe ehitavate kuudikkorallide tõttu nägi Juura ajastu merepõhi välja nagu tänapäeval. Puudusid ainult paljud nüüdisaja lülijalgsed, kelle areng algas Juura ajastul. Joonis 14. Hilis-Juura merepõhja elustik Tähtis elavate vetikate rühm on lubjasisaldusega nannoplankton ehk kääbushõljum, mis ilmus Vara-Juuras
Millised lõuad on kaanidel? Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga. kaan http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8- 6-13-4.htm 27. Kes on limused? Limused ehk molluskid on: teod, karbid ja peajalgsed. Kõige rohkem on neid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/mollusca.html 28. Tigude närvisüsteem, seedeelundkond ja meeleelundid. Meeleelunditest on teol 2 paari kombitsaid ja silmad (asuvad teise kombitsapaari tipul - eristab valgust ja varju ).Teo tähtsamateks meelteks on kompamis- ja maitsmismeel. Kompavad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Peaaju on ühenduses närviväätidega. Seedeelundkond algab suuavaga (pea alapoolele). Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmise osa pinnal on kitiinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi hõõra
c) Kasutatakse liikumise ülekandmiseks kiivaste telgede korral. Koosnevad vedavast Veereteede ridade arvu järgi: üherealised, kaherealised, neljarealised. d) Seaduvuse 1...4 käigulisest teost ja veetavast tigurattast. Headeks omadusteks on sujuv, järgi: seaduvad, mitteseaduvad. löökideta hambumine, väikesed gabariidid suure ülekandearvu juures ning ühekäiguliste tigude isepidurduvus. Puudused: madal kasutegur, mis pideval tööreziimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav võimsus. Jõudude leidmisel eeldatakse, et teo keermeniidi ja ratta hamba vaheline kontaktjõud Fn on rakendatud hambumispooluses P ja mõjub keerme tööprofiili normaali suunas. Sel juhul on normaaljõu komponendid teol järgmised: ringjõud Ft1, telgjõud Fa1, radiaaljõud Fr1.Tiguülekande geomeetria arvutust alustatakse tigukäikude z1 valikuga.
sujuvalt, so. Löögita. Nominaalset koormust suurendatakse, korrutades seda koormusteguriga k>1. Kontrollitakse ka hammaste paindeväsimust. 60. Tiguülekanded. Üldiseloomustus. Tiguülekannete arvutus. Jõud ülekandes. Kasut. liikumise ülekandmiseks kiivas telgede korral. Koosnevad vedelast 1..4 käigulisest teost ja veetavast tiguratast . Headeks omaduseks on sujuv löökideta hambumine, väikesed gabariidid suure ülekandearvu juures ning ühekäiguliste tigude isepidurduvus. Puudused: madal kasutegur, mis pideva tööreziimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav väsimus. Tiguülekandeid arvutatakse kontakt- ja paindetugevusele- kontakttugevusele arvutamisel lähtutakse Hertzi teooriast, paindekontrollil aga vaadeldakse tiguratta hammaste kui tipus koondatud jõuga koormatud konsooli. Jõud jaguneb 3 komponendiks: teoratta ringjõud, tea ringjõud, tea(teoratta) radiaaljõud.
Taimekaitse ME 2012/2013 1. Mitteinfektsioonilised ja infektsioonilised taimehaigused Mitteinfektsioonilised taimehaigusi põhjustavad taimede kasvuks ja arenguks ebasoodsad kasvutingimused: 1. Toitainete puudus või üleküllus erinevad kultuurid vajavad oma loomulikuks arenguks erinevas koguses erinevaid toitaineid. Nende puudus või üleküllus põhjustab sageli taimedel kasvuhäireid 2. Ebasoodne kasvutemperatuur siin võivad viljapuudel tekkida külmalõhed, koore ja pungade vigastused, talivilja taimed võivad külmuda 3. Ebasoodsad niiskustingimused liigniiskus ei anna taimejuurtele hapnikku ja taimed võivad selle tagajärjel ,,uppuda", kuivas veevaeses mullas ei saa taimed piisavalt vette ega toitaineid oma normaalseks kasvuks ja arenguks 4. Ebasoodsad valgustingimused valguse puudusel noored taimed, võrsed või lehed on kahvatud, fotosüntees o...
Metatserkaarid on umbes 0,4 mm pikad, kujult ovaalsed. Nad on väga liikuvad, kord pikenedes ja samas lühenedes (joonis 51, foto 30). Parasiitide arv kala silmas võib olla väga suur 500 1000, kuid tavaliselt piirdub kümnetega. Täiskasvanud isendid parasiteerivad kalatoiduliste lindude (peamiselt kajakate) sooltorus, kelle väljaheidetega satuvad parasiidi munad veekogusse. Munadest kooruvad ripsmete abil liikuvad miratsiidid, kes vahepere meheks olevate tigude (Limnaea, Radix, Galba) organismis teevad läbi sporotsüsti ja reedia staadiumi ning väljuvad sealt vette vilkalt ringiujuvate tserkaaridena. Tserkaarid invadeerivad aktiivselt kalu, tungides nende vereteedesse kas lõpuselehekeste ja naha kaudu või allaneelatuna soole seina kaudu. Vees kestab tserkaaride elu kuni kaks päeva. Kala organismi tunginud tserkaarid kannab vereringe silma, kus nad umbes 45 päevaga arenevad katarakti põhjustavateks metatserkaarideks (joonis 52)
Loomulikult on ürtides teisigi bioaktiivse toimega ühendeid (parkaineid, flavonoide, vaike, mõruaineid, orgaanilisi happeid, mikroelemente jne), kuid taime nii-öelda firmamärgiks on ikkagi eeterlikud õlid. Just viimastest lähtuvad ka nõmm-liivatee kasutusviisid nii toiduainete maitsestamisel, parfümeerias kui ka meditsiinis. Nõmm-liivatee ürtide väga erilisteks kasutusaladeks lõhnast lähtuvalt on koide tõrjumine riidekappidest, tigude eemalhoidmine neile meeldivate toidutaimede lähedusest ning kuulumine palsameerimissegude koostisse. Samuti lisatakse selle taime ürte ka sauna leilisegudesse, mida pruugitakse kas rahustaval, antiseptilisel või hingamisteid lahtistavatel eesmärkidel. Tõsi, arvude kaines maailmas ei saa meil kasvava nõmm-liivatee põhiväärtust laialt reklaamida, sest eeterlike õlide sisaldus on meil kasvavates taimedes siiski suhteliselt kasin ja võib muutuda üsna suurtes piirides.
on normist madalam. Sademed tavaliselt vähe happelised, pH = 5,6 neis lahustub CO2, mis moodustab nõrga happe. Mõju: Pestakse maha taimelehtedelt vahakiht ja lakkab fotosüntees taimed kuivavad NO2 ahendab lehtede õhupilusid, mõjutab rakumembraanide läbilaskvust Toiteelemendid uhutakse sügavamatesse kihtidesse Kaltsiumi puudus tigude kodades, linnumunakoortes. Happelisel alal hoiavad teod majade, teede lähedusse. Veekogude (järsk) hapestumine Hoonete ja kujude kahjustumine o Kasvuhooneefekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, polüetüleenkile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias
Turvalisemateks elupaikadeks on pargid ja aiad, kus tihti puuduvad siilide looduslikud vaenlased. Parkide liigne korrastamine on oht - kui kaovad prahihunnikud, tihedad põõsad ja lauavirnad ning hooned liigselt üles putitatakse, kaovad ka siilile sobivad praod ja õõnsused hoonete all ning sissepääsud kuuridesse jm kõrvalhoonetesse, kus osa siile talvitub. Samuti ohustab siili kulu ja prahihunnikute põletamine. Siil toob palju kasu nii metsas kahjurputukate kui ka koduaias tigude hävitajana. Seega ohustavad teda ka aias marjadele kaitseks laotatud võrgud (muide, maasikapeenras ei nopi siil mitte marju, vaid kahjureid), kuhu ta võib kinni jääda, ning augud ja süvised, kust loom oma jõul välja ei roni. Lõksujäänud siil sureb kiirelt nälga. Kui kevadel liiga ruttu lehti riisuma hakatakse, võib kogemata vigastada veel talveund magava siili pesa. Pesa tuleks siis võimalikult loomulikult tagasi sättida. Nii on lootust, et siil
ühendavad laiad nahklestmed, pole sama, väike pea, kaks paari jäsemeid, puudub kael, suured punnis silmad, puuduvad soomused, niiske keha. · Eluviis- kaitseb kaitsevärvus, elab nii vees kui maismaal, saaki haaravad kleepuva keelega, on kõigusoojased. · Elupaigad- elavad nii vees kui maismaal. Ebasoodsate elutingimuste eest poeb vette, hiirte urgu, samblasse või kändude alla. · Osa looduses- on toiduks, toovad suurt kasu kahjulike putukate ja tigude hävitamisega puu- ja köögiviljaaedades ning põllul, kaitseloomad. 20.teab roomajate ehitust, eluviisi ja elupaika ning osa looduses · Ehitus- osal jäsemed puuduvad, hingavad kopsudega, saba, liikumine toimub roomates, sest jäsemed ei suuda keha raskust kanda, nahk on kuiv, krobeline, limanäärmeteta, sarvsoomustega ning vahetavad nahka perioodiliselt, neil on mitu kaelalüli, roided, mis moodustavad rinnakorvi, pikk selgroog, haaravad toitu teravate
Täisõites juulis. Kasuta püha suitsuna. Kaetisrohi on tähtis teine nimetus. Sarnased on aedliivatee(tüümian) ja paljalehine liivatee. Kasutatakse noorilehti ja õisi. Teed tehes 1 teeluskatäis kuuma vee kohta, jahtunult peale sööki. Kasutatakse kõha ja gripi vastu, alandab ka palavikku.Sapisnteesi,maksa ja seedehäirete korral. Vaigistab närvipõletikke. Lisada maitseaineks pm igale poole. Palju eeterlikke õlisid. Pohmeluse vastu. Koide ja tigude peletamiseks. Pannakse lelisisegude koostisesse. ( terpenoidid apelsini koores,männivaigus jne) lisakspalju parkaineid. Eeterlikud õlid rahustavad silelihaseid. Raseduse ülekandmisel juua. Paiseleht kuldkollasedlehed,kasvab igalpool. On savikalpinnasel,alumisedjuured on valged ja algusesilmalehtedeta. Rvmina lehed ( juunis ja juulis) jaealtpaljad, ned kuivama, õhukese kihina õhu käes, tuleb ümber pöörata et ühtaselt kuivaks. 50-60 kraadi juures võiv kuivatada,säiib kuni 3 a
Kojaga teod tõmbuvad ohu korral lubikambrisse peitu ning tulevad taas välja ohu möödumisel. Maismaatigudel on kopsud (kops asub mantli sees) ning nad hingavad õhuhapnikku. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Vereringe on tigudel avatud. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Teod on kõhtjalgsed. Nad liiguvad tallalihaste lainjate liigutuste abil, libisedes jala näärmete poolt eritataval limal. Tigude jalatald on lai ja väga limanäärmeterikas. Lima tekitamiseks vajab nende keha palju vett. Kuival pinnal on tigudel raskem liikuda kui niiskel. Seetõttu on nad aktiivsed pärast vihma ja hilistel õhtutundidel.(http://www.vvvs.ee/failid2/oppematerjal %20teod.pdf) 9 Putukad Kogu maailmas on teada vähemalt 1 017 018 putukaliiki (rohkem kui 68% teadaolevatest loomaliikidest)
foraminifeere ja paljusid problemaatilise kuuluvusega skeleti fragmente. Ordoviitsiumi ajastu algas 500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 435 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esmakordselt korallid ja sammalloomad ning rida okasnahksete gruppe, eriti tsüstiide. Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt peajalgsed, tsüstiidid, krinoidid, merisiilikud, stromatoporaadid, korallid (nii rugoosid kui ka tabulaadid) Arvukamaks muutusid trilobiitide, konodontide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised. Taimedest olid esindatud vaid vetikad. Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade Mõned tolle ajastu organismid, nagu käsnad ja molluskid, elavad ookeanides tänapäevalgi. Tommoti ajastust on leitud problemaatilisi skeletielemente, mis ei 3 sarnane ühegi tänapäevase hõimkonnaga ega ka fossilidega noorematest ladestutest. Tommoti faunale iseloomulike toesetüüpide areng oli evolutsiooniliselt
Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärvi kultuur Soome vanim arheoloogiline kultuur 7.-4- aastatuhat eKr; Neoliitikum 4. Aastatuhat eKr -> keraamika algus; Massiline sisseränne põhjamaadesse; Hakkab kujunema paikne asustus; Lehtpeekrite kultuur 4.-3. aastatuhat eKr Venekirveste kultuur Esimest korda on Eesti Põhjamaaega sarnane; 2800-1800 eKr; Laevakujulised e. Venekirved; Nöörkeraamika; Soomeugrilaste saabumine 3.aastatuhat eKr; Pronksiaeg
Balti jääpaisjärv suurenes 9600 e.Kr jää sulamise tõttu. Peale ookeaniga ühenduse teket, Billingeni katastroof, muutus Joldiamereks. Kaasaegsete inimeste jaoks võis jäämurre olla katastroofiks. Järv võis väga kiirest tühjaks joosta, rannaäärasetel aladel kadus kodust vesi. Maapinna tõusu tõttu ühendus katkeb, tekib Antsülusjärv. Antsülusjärv ujutab teatud osa maismaast üle, Antsülusjärve periood kestab u 8200 e.Kr. Järvede, merede nimetused pandud teatud tigude järgi, kes just sel ajal elasid. Kas 15 000 a pärast on Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu mandriga kokku kasvanud? Või kliima üldise soojenemisega hakkab üleujutama meie rannaäärseid alasid? Või muutub kliima kõlmemaks? Golfi hoovus hoiab kliima soodsana. Gröönimaa sulamine võib mõjutada Golfi hoovuse suunda, nt pöörab varem ära, see teeks Põhja-Euroopa kliima külmemaks. Mere põhjas toimuvaga ollakse tänapäeval vähem kursis kui kosmosega.
ligikaudne lähendus tõelisele suurusele, väärtusele või parameetrile; parameetri statistiline hinnang. Üldpopulatsioonist korjatud valimi põhjal hinnatud parameetri väärtus sõltub valimist ja hindamismeetodist. 2. Millised olid (on) neli murrangulist faasi populatsioonigeneetika arengus. Kuidas olid omavahel seotud neil perioodidel kasutada olnud andmed ja avastused. 1. Kuni ca 1960 – vaadeldi nähtavat fenotüüpi – tigude mustrid, taimede õievärvid jne. Kui sellised tunnused käitusid Mendeli esimese seaduse järgi, sai neid kasutada populatsioonigeneetika andmetena – alleelidena lookustes. Tulemuseks oli populatsioonigeneetika sünd 20.sajandi alguses. 2. Alates 1960-st edasi – tekkised andmed varieeruvusest molekulaarsel tasemel. Valkude elektroforees. Tulemused: selgus, et varieeruvust on palju rohkem kui seni arvati
hapniku Jõevähk Rohutirts Vihmauss Toakärbes Ristiämblik Südakarp Kiritigu Ülesanne 4. Vasta küsimustele. 4.1. Miks liigub hapnik läbi hingamispinna verre? 4.2. Miks ei saa lõpustega hingata õhuhapnikku? , 4.3. Miks peavad kopsud paiknema keha sees? --- 21 Ülesanne 5. Ülesanne lahendamiseks õpetaja abiga. 5.1. Loe tekst läbi ja uuri ülesande graafikut. Õpilased said ülesande uurida temperatuuri mõju tigude ainevahetusele. Selleks otsustasid nad panna teod biokambrisse ja mõõta andmekogujaga, kuidas süsihappegaasisisaldus kambris muutub. Ühe katse tegid nad toas, kus temperatuur oli +25 °C, ja teise õues, kus temperatuur oli +5 °C. Andmekoguja joonistas järgmised graafikud. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Graafik: Süsihappegaasi sisalduse muutumine. 5.2. Sõnasta uurimisküsimus, millele vastust otsiti. 5.3. Miks CO2 hulk kambris suureneb? 5.4
Probleem lahendatakse vaimselt enne lahedust proovides. Arusaamine ehk põhjuslikkus on kõige komplekssem õppimise vorm. Selline õppimine on iseloomulik eelkõige primaatidele, sealhulgas inimesele. Toitumiskäitumine optimaalne toitumisstrateegia- minimaalse energiakuluga maksimaalse energia saamise, kulutades selleks võimalikult vähe aega. Kanadas elavad varesed, kes toituvad tigudest purustades tigude kõvad kojad neid õhust kividele alla visates. 7. Populatsiooniökoloogia Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Optimaalse tiheduse korral jätkub kõigile isenditele aasta ringi nii toitu kui ka eluruumi ning populatsiooni iive on maksimaalne. selle nivoo ületamisega kaasneb loomade haabituse (kehaehituse) halvenemine, nakkushaiguste ja parasiitide kiire levimine. Minimaalne tihedus on isendite arv, mis tagab populatsiooni säilimise
Nädal 1 1. Mis tüüpi küsimustele populatsioonigeneetika vastust otsib. Kirjelda üldiselt põhilist töövõtet. Too näiteid erinevatest populatsioonigeneetika mudelitest. Mis on mudeli parameeter ja tema hinnang? Mis tegurid võivad viimast mõjutada. (Sille) Populatsioonigeneetika uurib populatsioonide varieeruvuse muutumist ajas: selgitab, kuidas praegune varieeruvus tekkinud on, ja ennustab seda, milliseks varieeruvus tulevikus saab. Uurib erinevaid tegureid, mis varieeruvust mõjutavad (nagu loodusliku valiku toimumine, geneetiline triiv, mutatsioonid, geenisiire, Mendeli pärilikkuse seadused, paarumismustrid, populatsioonide struktureeritus). Varieeruvus kui alleeli/genotüüpide/haplotüüpide sageduse muutumine. Põhilise töövõttena luuakse mudel (kasutades teatud eelduseid ja teadmisi vastavat protsessi mõjutavate tegur...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
