Mesopotaamia kunst Vanimad kõrgkultuurid. Mesopotaamia (4000-539 e.Kr.) Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. ( Tigris ja Eufrat) Nendel aladel elasid juba üle 5000 aasta tagasi sumerid. Nad rajasid linnriike, ehitasid templeid ja leiutasid kiilkirja. (Sumerid olid vanaaja rahvas. Sumerid on pärandanud maailmale rea leiutisi, millest kuulsaimad on ratas ja vanker.) Sumerite kiilkiri Kirjamärgid vajutati märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist
8 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 1. Sissejuhatus Mesopotaamia ehk kahe jõemaa on ajalooline piirkond Lähis-Idas. Kreeka keelne nimi on tõlge vanapärsia nimest Miyanrudan või arami nimest Beth Nahrin. Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) on Eufrati ja Tigrise vaheline ala (kr. keeles jõgedevaheline maa). Põldu hakati seal harima u 5000 a eKr. Jõgede suudmeala oli soine ja seda tuli põlluharimiseks kuivendada. Põhiline ehitusmaterjal oli savi, sest muud polnud kohapealt võtta. Kõik kivid ja puit toodi sisse naaberaladelt. Seetõttu oli mesopotaamlastel tihe suhtlemine ka naaberrahvastega (erinevalt Egiptusest!). Mesopotaamia oli välismaailmale avatud ja seetõttu oli siin läbi aegade palju erinevaid valitsejaid. Võrreldes
tagajärjed kaasnevad? Nimeta veel järvi, mis on sarnases olukorras. http://earthtrends.wri.org/updates/node/264 http://www.opendemocracy.net/article/openeconomy/central-asias-water-problem Veesõjad Egiptuses elab ~80 milj inimest. Iraagi ~30 milj inimesest enamus Enamus on koondunud Niiluse on koondunud Mesopotaamia jõe orgu, mis on suurim oaas oaasi Eufrati ja Tigrise jõeorgu. maailmas. Vee olemasolu sõl-tub sesoonsetest sademetest ning Assuani paisust ja Nasseri 21. sajandi naftaks on vesi järvest. Seda ohustab Sudaani ja selgita ütluse sisu. Etioopia kasvav veekriis. http://whyfiles.org/131fresh_water/2.html Looduslikult peaks jõe kesk- ja alamjooksul olema veepuudus vähemtõenäolisem kui
Asend- jõgede vaheline ala. Selle terminiga tähistati vanal ajal Pärsia lahte saabuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu alasid. Looduslikud olud-vihma sadas vähe ja seda põhjapoolsetel piirkondadel. Jõgede abil niisutamisest poleks kasu sest jõgede tegevus on ettearvamatud. ajalooperioodid- 700 a eKr sai P-M alguse põlluharimine. 4000 a Ekr tõusid esile varaseimad linnalised keskused, sealhulgas Uruki linn. Õpiti kasutama purjekat ja ratast. peagi tekkis piltkiri. Sumeri linnriigid u 3000-2340 a eKr- 3000 eKr kujunesid järkjärgulise arengu tulemusena mitmed Sumeri linnriigid.
MESOPOTAAMIA - Asub Tigrise ja Eufrati jõgede vahel/sumerid(Iraagi ja Süüria alal) Ehitusmaterjalina hakati kasutama savi sellest valmistatud telliseid, päikese käes kuivanud Ei leidunud kivi Kunstieesmärgiks oli ülistada jõudu,tekitada hirmu ja aukartus jumalate ees. Kujutuslaad: tiibadega kujud, pea kotka oma fantaasia loomad · tähtsamad suuremad ehitised ehitati kõrgele saviplatvormidele suurendati pinnase kandejõudu ja liigset niiskumist · ruumid, mida ehitati olid kitsad, sest puudusid pikad palgis lae katmiseks · leiutati kaare ja silindervõlvid Linnakindlused : Uruki linna ümber oli 9km linnamüür. Babülonil oli lai linnamüür, iga 50m järgi väravad. Istari värav kaunistatud kujukestega, glasuuritud tellised Tempel ; jumalakuju asukoht, masiivsete kindlustuste moodi, viljalaod, raamatukogud elukeskus Tsikuraat masiivne, astangutena üles ahenev torn. Ülemisel tasandil kitsas tempel jumalakujug...
Vanimate tsivilisatsioonide erinevused. Egiptus ja Mesopotaamia. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid välja suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse ääres. Surmajärgsele elule pöörati Mesopotaamias Egiptusega võrreldes märksa vähem tähelepanu. Nimelt Mesopotaamias usuti, et oluline on elu enne surma. Kõik karistused, mis jumalatelt ülekohtustele osaks said, saadi kätte siinpool elus ning pärast surma ootas rõõmutu elu sünges allilmas. See võib olla üks põhjus miks me ei tea Mesopotaamiast nii palju, kui Egiptusest. Egiptuses aga, oli surmajärgne elu tohutult oluline
Mesopotaamia u. 4000-600 a. e.Kr. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Mesopotaamia Second level Third level asub Pärsia lahte Fourth level suubuva Tigrise ja Fifth level Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal, tänapäeva Iraagi aladel. Algsed elanikud olid Sumerid, kelle keelelise kuuluvuse ja päritolu kohta meil teadmised puuduvad. Sumerid kasutasid savitahvlitel
Mesopotaamia oli üks esimesi vanu tsivilisatsioone, asus see praeguses Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati jõgede vahel. See piirkond ei olnud looduslikult parim, kuna jõgede üleujutused olid etteennustamatud ja kaootilised, riigi põhjaosa oli mägine ja seetõttu sadas vähe. Samuti oli vaene loodusvaradelt, polnud nt ehitusmaterjali, ning asukoht oli avatud välismaailmale ja pidi seega taluma rünnakuid ja sissetunge. Mesopotaamias valitses läbi aegade palju erinevaid kuningaid ning rahvaid, ajastud vahetusid tihti
Ameerikasse? Suureks Atlandi migratsiooniks. 3. Mis on mõjutanud inimasutuse levikut? Kolm tegurit: magevee kättesaadavus; eluks vajalike ressusside, eelkõige toidu kättesaadavus; elutegevuseks sobivad keskkonnatingimused. 4. Kus ja kui kõrgel asub kõige kõrgem inimese püsiasutus? Andides 5600 m kõrgusel. 5. Kuhu kerkisid esimesed linnad ja too näiteid? Suurte jõgede orgudesse: Niiluse, Tigrise, Eufrati, Induse ja Huang He kallastele. 6. Miks rajati suuremad asulad just jõe, järve või mere kaldale? See võimaldab rahuldada nii joogivee- kui ka toiduvajadust ja soodustab kaubandusliiklemist. 7. Mis toimus 16.-19. sajandil 20 miljoni inimesega? Orjakaubanduse käigus viidi ligikaudu 20 miljonit inimest Aafrikast Ameerikasse. Lk. 117 1. Miks on inimkond kasvanud kiiremini kui toiduainete tootmine alates 1984.aastast
Loodusressursid konfliktide allikana NIMI Sisejuhatus Pärast külma sõja lõppu on tavalisemaks muutunud nn. ressursisõjad, millede rõhuasetus on rahvusvahelistel või siseriikliku majanduse intressidel. ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) andmetel on viimase 60 aasta relvakonfliktidest 60% olnud seotud loodusressursside kasutamisega. Sõdade ja konfliktide põhjuseks on haruldased ja väärtuslikud loodusvarad nagu näiteks teemandid ja muud vääriskivid, nafta ja gaas, väärispuit, väärismetallid ning muud väärtuslikud metallid, näiteks mobiiltelefonides kasutatav koltan. Ressursisõjad on toimunud ja toimuvad näiteks Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Sudaanis, Nigeerias, Birmas, Afganistanis ja Kolumbias. Konfliktide lahendamine on keeruline, sest selle jätkumine on mõlemale osapoolele majanduslikult tulusam kui rahu sõlmimine. Iraagi sõda põhjus nafta? Sõda algas 2003. USA, eesotsas G. Bush ründas Iraaki. Iraagi sõja peaeesmärkideks...
Mesopotaamia ja Egiptuse skulptuurid Mesopotaamia aeg jääb u. 4000-539 e.kr. Mesopotaamia aeg jaguneb viieks: Sumer, Akad, Babüloonia, Assüüria ja Uus-Babüloonia. Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. Skulptuuridega ei tegeletud väga palju, kivi puudumise tõttu. Mesopotaamias oli põhiliseks skulptuurikunsti loomiseks savi, sest see oli olemasolev materjal, mida leidus koha peal, kivi toodi kohale välismaalt. Nagu vana Mesopotaamia, asub ka Egiptus kõrbealal. Egiptuse ajaks peetakse 3000-332 e.kr. Erinevalt Mesopotaamiast, tegeleti Egiptuses skulptuuridega rohkem. Materjalideks kasutati kivi, savi või puud
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Egiptus ja Mesopotaamia on ühed vanima ajalooga tsivilisatsioonid. Need tekkisid umbes 3000 aastat e Kr. Mõlemad asusid suurte jõgede ääres. Egiptus asub Niiluse jõe kallastel ning mesopotaamia Tigrise ja Eufrati jõe Kesk- ja alamjooksualal. Nende kahe tsivilisatsiooni vahel on päris palju nii sarnaseid, kui ka erinevaid jooni. Valitsemiskorralduselt oli Mesopotaamia ühiskond Egiptusega võrreldes vähem reguleeritud. Egiptuses valitses range hierarhia, mille eesotsas absoluutne jumal-kuningas vaarao. Vaaraod peeti jumalatest määratud vahendajaks jumalate ja inimeste vahel. Ka Mesopotaamias oli kuningavõim piiramatu, kuid Egiptusele omane valitseja jumalustamine
Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus ja kujunesid välja erinevad majanduslikud klassid . Enamus tsivilisatsioonides tunti kirja ja sellega kaasnes ka kõrgkultuuri areng. 3000 aastat eKr tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses esimesed tsivilisatsioonid. Millised on vanimate tsivilisatsioonide erinevused ja sarnasused? Vanimad tsivilisatsioonid kujunesid välja suurte jõgede ääres. Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja Niiluse ääres ning Mesopitaamia Eufrati ning Tigrise alamjooksul.Üleujutuste tõttu oli Niiluse ümber viljakas muld. Kuna Egiptuses vihma ei sadanud oligi põlluharimine võimaliki tänu Niilusele. Eufrat ja Tigris ei ujutanud üle ja selletõttu olid Mesopotaamias põlluharimisega lood kehvemad . Vihma sadas seal vähe ja põlluharimine oli võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel . Preestrite positsioon oli kõrge nii Mesopotaamias kui Egiptuses. Egiptuse ühiskonna
Terje Tenso 1 NT 2 Kasvatusest Sumerite ühiskonnas Sumerid elasid 3.-1. aastatuhandeni eKr Lõuna-Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati vahel. Tegemist on ühega vanematest kõrgkultuuridest, võib-olla vanimaga. Sumerid uskusid jumalatesse. Jumalad vastutasid kõiksuguste nähtuste eest: kes riigi, kes piirkonna, kes linna, tööala või perekonna heaolu eest. Neil oli oma hierarhia ja nad kõik koos vastutasid maailmakorra eest. Võib öelda, et jumalad olid sumerite kasvatajad. Sumerid arvasid, et kõik oleneb jumalatest aga alates 3. Aastatuhandest eKr sagenesid üelstõusud ja
10a Assüüria kunst Õitseaeg oli 8. -7. saj eKr Assüüria kunst on Euroopas laialdaselt tuntud põhiliselt sellepärast, et selle aja mälestised on hästi säilinud. Assüüria paleed, mis olid hiiglaslikud ja luksuslikud, kaunistasid erinevad skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid. Selle aja kunsti on õpitud tundma tähtsamate kuningalinnade väljakaevamistel: Nimrud, Horsabadi ja Ninive, mis asetsesid kõik Tigrise jõe ääres. Nimrud Horsabadi Ninive Arhitektuur Oluline oli lossiehitus Tuntumad: Sargon II loss Horsabadis ja Assuranipali loss Ninives Assüüria ehitise peamisi võlusid oli suurepärane ornamentika Skulptuurid Kujutasid müütilisi olendeid- tiivulisi viiejalgsed lõvid ja härjad, kel oli habemega mehe pea. Figuurid olid üldistatud, kuid neil olid mõned täpsed üksikasjad. Täpne vorm.
Geograafiline asend ja looduslikud tingimused: tänapäeva Iraagi territoorium, Eufrati ja Tigrise vaheline ala, vihma sadas vähe peamiselt põhjas. Lõunas põlluharimine võimalik ainult kunstlikul niisutamisel. Pärsia lahe soisel rannikul oli vaja aga maad kuivendada. Tihedad suhted naabritega. Mesopotaamia riigid, iseloomulikud jooned, tuntumad valitsejad, kultuurisaavutused: SUMER 3000-2340 eKr ühtset riiki ei tekkinud (linnriigid), kuningas Gilgames kasutusel oli kiilkiri, ehitati tsikuraate, ratas. AKAD 2340-2160 eKr valitseja Sargon, rajas esimese suurriigi
Tsivilisatsiooni tekkimise kohta on ka mitmeid teooriaid 1.Elanikkond allus vabatahtlikult ülemkihile kes tegeles alamkihi elukorraldusega,seega oleks riik vaid parema ühiskonna korraldamise vahend. 2.Algusest peale on ühiskond kihistunud,ning riiklik korraldus tekkinud vägivalla sunni läbi,seega on riik vajalik ülemkihile et võimutseda alamkihi kallal ning alamkihi töö vilja omastamiseks. Esimesteks tsivilisatsioonideks peetakseMesopotaamiat,mis asus eufrati ja tigrise alamjooksul ja kus tänapäeval asub Iraak,umbes samal ajal tekkis teine tsivilisatsioon Egiptuse,seda siis niiluse kallaastel. Esimesed asustused tekkisid jõgede ärrde kuna seal oli tänu regulaarsetele üleujutustele mis tõid kallastele värsket muda väga viljakas maa. Umbes 600 aastat hiljem tekkis Induse jõe ääres esimene India tsivilisatsioon,mõnda aega hiljem tekkis tsivilisatsioon Kreeta saarele ning Hiinasse Huanghe jõe orgu.Algsed tsivilisatsioonid
aastal hinnati Iraagi tööstussektoris töötajate osatähtsuseks 13 protsenti. Samal ajal oli põllumajanduses tegev 13 protsenti ja teeninduses 81 protsenti kõikidest tööga hõivatud inimestest. Tööpuudus on pärast 1991. aastal toimunud Lahesõda tohutult kasvanud, kuid usaldusväärseid andmeid tööpuuduse ulatuse kohta ei ole. Keeled: Iraak on araabiakeelne maa. Põhja-Iraagis on kurdi keel ametlik keel. Pealinn ja ülekaalukalt suurim linn Bagdad asub riigi keskel Tigrise kallastel. Teised suuremad linnad on Al-Baþrah riigi lõunaosas ja Mosul põhjaosas. Paljud maainimesed on kolinud linna. See on teravdanud raskusi sotsiaalhoolekandega ja tekitanud töötust, eriti 2025-aastaste meeste seas. Maainimesed peavad kinni oma hõimu traditsioonidest. Enamik on paiksed ning on eluaja ühes ja samas kohas põldu harinud ning karja kasvatanud. Rändkarjakasvatajaid, kelle karjamaad on kevadel ja sügisel eri kohtades, on jäänud aina vähemaks
Kunstiajalugu I Kiviajast antiigini 1. Mis eesmärk oli kunstil kiviajal? Kunsti eesmärk kiviajal oli nn maagiline. Kujutati peamisel loomi, selleks et kindlustada saagiõnne, loomade arvukuse kasvu. 2. Mida ja kuidas kujutati kõige varasemas kunstis? Kõige varasemas kunstis (40 000 60 000 aastat tagasi) kujutati peamisel loomi. Vooliti loomakujukesi ning tehti koopamaalinguid. 3. Sumerite leiutised Kiilkiri 4. Mesopotaamia asukoht kaardil Tigrise ja Eufrati jõgede vahelisel alal, praegune Iraak. 5. Mesopotaamia skulptuuri tunnused Kivist figuurid: lihtsustatud, kindla ja monumentaalse ilmega, skemaatilised näojooned ja habe, hingestatud silmad. 6. Egiptuse asukoht kaardil Aafrika kirdeosas Niiluse jõe kallastel. 7. Kirjelda Egiptuse ühiskonda (riigikord, religioon, elulaad, kultuur, millel on rõhk ühiskonnas jms)! Üks Vana Maailma võimsamaid tsivilisatsioone. Tihe suhtlus naabritega ...
REFERAAT „VESI“ Martin Vooremäe 1. VESI Vesi on kõige muutlikum, kõige liikuvam loodusvara. Kord langeb ta vihma või lumena, siis tungib läbi pinnase, täiendades põhjaveevarusid, väljub allikaina, toites soid, järvi, jõgesid, aurab ning koguneb uuesti sajupilvedesse. Sademete ning auramise ja vee äravoolu vahekorrast olenevalt koguneb maapinnale rohkem või vähem vett, mis moodustab omavahel enam-vähem seotud, vastastikku reguleeritud eri tüüpi veekogude süsteemi, nn. hüdrograafilise võrgu. Järved on seisuveekogud, mis tekivad maapinna lohkudesse ja nõgudesse, kus sademete hulk ja ümbritsevailt aladelt valguv vesi on tasakaalus kadudega auramise, äravoolu ja pinnasesse imbumise näol. Kui ümbrusest valguvad veed ja sademed ületavad nõgudesse mahtuva veehulga, siis tekivad vooluveed ehk jõed, mis juhivad vee kaugemale, merre. Meie niiskes kliimas, kus sademed ületavad loodusliku äravoolu enam kui kaks k...
Mesopotaamia Asub Eufrati ja Tigrise jõgede vahel tänapäeva Iraagis. Kuiv kliima, põhja pool vihma vähe, lõunapool piisavalt põlluharimiseks. Olulised loodusvarad savi ja pilliroog, puudusid kivi, puit, metall. Rajas häid suhteid naabritega, seega avatud ühiskond. Sumeri linnriigid(3000-2300 a eKr) Linnriigid: Uruk, Ur, Kis, Nipper. Akadi suurriik 13saj eKr Akadi valitseja Sargon vallutas Sumeri. Semiidi keel hakkas Sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Sumeri keel püsis veel tuhandeid aastaid, kui igapäevase suhtlus keelena seda ei kasutatud. Vana-Babüloonia suurriik(1792-1595) Kuningaks oli Hammurapi. Ta lasi koostada seadustekogu(1795). Assüüria impeerium(934-609) püsis kuni 7 saj. Pealinnad Niinives ja Assur. Uus-Babüloonia (7-6 saj eKr) Kuningas Nebukadnetsar 2. Linna rajati kuningaloss rippuvate aedadega. Kuningas oli: 1. Sõjaväe ülemjuhataja 2. Kõrgem seaduse andja 3. Mõistis kohut 4. Oli ülempreester Mesopotaa...
Mesopotaamia Looduslikud olud: Tigrise ja Eufrati jõe vaheline ala. Vihma sadas vähe. Lõunas oli põlluharimine võimalik vaid kunst niisutusega. Leidus palju savi, pilliroogu. Savi oli peamine elamute ja tarbeesemete tooraine. Tihedad suhted naabritega. Tuli kaitsta ka sissetungijate eeste. Sumeri linnriigid: Kasutusel kiilkiri. Ühtset riiki ei tekkinud. Sumerid asusid mesopotaamias teistest varem. Akadi suurriik: Vallutas Sumerite linnriigid ja loos ühtse suurriigi. Semiidi päritolu. Jätkus Sumerite kultuur ja religioon. Pärast Akadi riigi lagunemist tugevnes eri linnade valitsejate võim. Vana- Babüloonia suurriik. Hammurapi vallutas terve Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Loos kõiki valdkondi puudutava seadustekogu, mis oli kõikides tähtsamates linnades kivisse raiutud. Assüüria impeerium: Keskus Mesopotaamia põhjaosas. Erakordne sõjakus. Iga aasta laastavad retked uute maade alistamiseks. Hävitat...
ISESEISEV TÖÖ 1: MESOPOTAAMIA JA EGIPTUSE KUNST VÕRDLUSÜLESANNE Mesopotaamia ja Egiptuse skulptuuride omavaheline võrdlus. Mesopotaamia asus kahe jõe-Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. Nendel aladel elasid juba üle 5000 aasta tagasi sumerid. Nad rajasid linnriike, ehitasid templeid ja leiutasid kiilkirja. Mesopotaamia kunst kujunes välja u. 4000-539 e.Kr. Nagu vana Mesopotaamia, asub ka Egiptus kõrbealal kus põllumajandus on võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele. Ka siin tekkisid alguses väikeriigid ja hiljem ühtne Egiptuse riik. Egiptuse kunst kujunes välja u. 3000-332 e.Kr. Mesopotaamias oli tähtsaimaks ehitusmaterjaliks savitellised. Osad neist olid põletatud, kuid kuivatati ka päikese käes, mistõttu polnud nad ilmastikule vastupidavad ja hooned ei ole seetõttu tänapäevani säilinud. Veel kasutati ehitusel kivi. Samuti kasutati ka Egiptuses savi ja kivi, kuna need olid tol aj...
dest asub Suurbritannias, Stonehengei nimeline.(mis nimeline?). Kõige kuulsamad Menhirid (keldi keeles pikk kivi) asuvad Lõuna-Prantsusmaal. Suurtest k i v i p l a a t i d e s t kamber, mida katab rõhtne kiviplaat on D o l m e n (kelti keeles kivilaud). Need on kivikalmed ehk matmispaigad, kuhu m a e t i inimesi korduvalt. V. 1. Kus asub Mesopotaamia? (jõed jne) Vastus: Mesopotaamia asub Pärsia suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Tänapäeval asub Mesopotaamia alal Iraak. 2. Kes olid Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad? Vastus: Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid. 3. Millised olid nende suurimad saavutused ehituskunstis (ehitised, millist materjali kasutati, uued elemendid arhitektuuris, templikompleksi tähtsaim osa). Nimeta vähemalt 6! 1) Sumerid õppisid vasest tööriistu valmistama.
Mesopotaamia, Pärsia, Foiniikia, hetiidid, Juudi riik 1)Mesopotaamia · Akadi suurriik · Sumeri linnriigid (maailma vanim rahvas-sumerid) · Vana-Babüloonia suurriik · Assüüria impeerium, vallutuste teel loodud suurriik. Sõjakus, sõdimine ja jaht. · Uus-Babüloonia riik-Nebukadnetsar II (Uus-Babüloonia vallutaja) · Mespotaamia asub Eufrati ja Tigrise vahel, Lähis-Idas · Praegune Iraak ja Süüria · Seal tekkis vanim kõrgkultuur · Mesopotaamias ei ole loodusvarasid, va. savi · Mesopotaamia oli välisnaabritele avatud, stabiilne ja hästikohanev · Linna ümber oli maapiirkond, keset linna tsikuraat-astmiktempel · Templitel ja preesterkonnal oli juhtiv osa, tsiilvõim oli kuningate käes · Semiidid-juudid tänapäeval, võtsid üle kõik sumerite nipid, tavad ja kombed.
Mesopotaamia riigid, ühiskond, ajalugu. Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevahelist maad. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati alam- ja kesksuudme alal. Põhja pool sajab vihma. Pärsia lahe suudmealal on liigniiskus. Lõuna pool niisutatakse maad kunstlikult. Loodusvarad: savi ja pilliroog. 4000 eKr elasid Sumerid lõuna pool. Tegelesid niisutuspõllumajandusega. Leiutasid piltkirja (esimene kiri). Mesopotaamia riigid . 1. 3000-2334 tekkisid Sumerite linnriigid – preestrite juhitud templiühiskonnad. (tähtsamad Uruk, Ur ja Kiš. Ca 200 000 elaniku). Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja,
IRAAK NORTH LOODUS JA KESKKOND • Maa põhjaosa on mägine, põhiliselt koosneb madalikest. • Kahe põhilise jõe, Eufrati ja Tigrise vaheline ala on viljakas. • Iraagil on lühike rannajoon Pärsia lahe ääres. • Enamiku Iraagist moodustab kõrb. • Põhiosa on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. • Troopikas on talved pehmed või jahedat. • Suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. • Mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord on palju lund. • Bagdadis talvel on tavaliselt 9-12 kraadi, suvel 32 -35 kraadi. TAIMED JA LOOMAD
Ajalugu (Vana-Idamaad) 1. Kus, millal ja miks tekkisid vanimad tsivilisatsioonid? Mille poolest olid nad sarnased? V: Vanimad tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede ääres. Kõige vanemad on Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Nad tekkisid siis kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja enamasti oli hakatud ka metalli kasutama. Varased tsivilisatsioonid on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad. Nende algus langeb enamasti varasesse pronksiaega. Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus, ühiskond jagunes erinevateks majanduslikeks klassideks. Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides tunti kirja. 2
Vana Mesopotaamia kunst Mesopotaamia on kahe jõe, Tigrise ja Eufrati maa. Esimesed valitsejad Mesopotaamias olid ülempreestrid. Esimeseks tsivilisatsiooniks sumerid, kes ei suutnud küll luua ühtset riiki. Vana-Mesopotaamia 4 ajastut: 1. Sumeri-akaadi ajastu 4 at. eKr 1800 eKr Legendi järgi pärinevad sumerid mägedest ning nad on sisserännanud rahvas. Sumerite leiutatu on kirjasüsteem ja ratas. Ratta leiutamisel rajaneb enamik hilisemate aegade tehnilisi leiutisi nagu vankrid hobukaarikud jms
Vaid Niiluse äärne ala on viljakas, mujal laiub tühi kõrb. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, mistõttu põlluharimisega sai tegeleda vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Egiptus oli muust maailmast suhteliselt eraldatud, seega ei toonud võõrmõjud ega välisvaenlaste sissetungid kaasa kiireid muutuseid egiptlaste elus ning see põhjustas tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. Mesopotaamia oli Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Vihma sadas väga vähe, mistõttu lõunas oli võimalik tegeleda põlluharimisega vaid siis, kui maa oli kunstlikult niisutatud. Pärsia lahe soisel rannikul oli vaja vastupidiselt maad kuivendada. Egiptuse riik ja ühiskond oli rõhutatult traditsiooniline, mis toimis üksikasjadeni reguleeritud korra järgi. Seda peeti jumalate poolt määratuks. Ühiskond oli vägagi rangelt hierarhiline.
6. Monoteism ehk ainujamal kultus. Uue riigi ajal(u 1550 - 1075 eKr) Vaarao Ehnaton tõi esile päikeseketta Atoni. Tahtis ka pääseda Amoni mõjukate preestrite vastuseisust. Mesopotaamia 1. Lõunas oli maa üsna kuiv ja vajas seetõttu kunstlikku niisutamist Pärsia lahe rannikutel oli maa soine, seega vajas see kuivendamist. Mesopotaamia tähendab jõgede vahelist ala. Mesopotaamia asus Eufrati ha Tigrise juures. Asukoha ja toorainete vähesuse tõttu olid tihedamates sidemetes naabritega. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajateks tundmata etnilise päritoluga rahvas- sumerid. Olulisemaid loodusressursse- savi(ja pilliroog). See oli peamine ehitusmaterjal ja sellest tehtud savitahvlliteleka kirjutati. Tingis ka vastava kirjutamisviisik, kiilkirja. Mesopotaamias polnud nii range kord kui Egiptuses. Oli märksa vähem reguleeritud ühiskond. Olid vabad kodanikud, kes olid riigivõimust sõltumatud
Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid III at eKr suurte jõgede kallastele, kuna seal olid looduslikult paremad elutingimused. Seega võime kohata esimesi tsivilisatsioone Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Neile järgnesid India Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ning Hiinas Huanghe jõe orus ning hiljem ka Kesk-Ameerikas ja Peruus paiknevad tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste üle on palju vaieldud. Teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13 tsivilisatsiooniks, samas kui Harvardi professor Samuel Huntigton eristab kaheksat tsivilisatsiooni. Tänapäeval räägitakse siiski seitsmest
pärslased, Araabia noamaadid ja israeliidid. Tänapäeval Assüüriat enam ei eksisteeri, kuid sellel alal asub nüüd Iraak. Tahaksin selle referaadiga anda lugejale ülevaate Assüüria erinavatest kunstiliikidest, assüürlastest ja leidude tähtsusest tänapäeval. Selleks kasutan Vikipeedia, Google´i ja ka raamatu "Mesopotaamia ja Piilbimaad" (autor Neil Morris) abi. Assüüria Assüüria oli vanaaja piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel. Piirkond on nime saanud Assuri linna järgi (ka linna kaitsejumaluse nimi on Assur). 2. aastatuhandel eKr kujunes seal Assüüria riik. Assüüria riik eksisteeris alates 25. sajandi lõpust või 24. sajandi algusest või 23. sajandist eKr kuni aastani 612 eKr või 608 eKr. Assüürias arenes üsna varakult välja omapärane ja originaalne ehituskunst. (Vikipeedia) Assüürlased
võimu alla u. 500 a. eKr. Egiptus ja Mesopotaamia arenesid väga erinevalt, see sõltus nende geograafilisest asendist. Mõlemad tsivilisatsioonid on tänapäeva ajalukku suure jälje jätnud. Millised erinevused ja sarnasused nende vahel olid? Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem Egiptuseks. Peamine ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel tänapäeva Iraagis. Põhja ja kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse regulaarsetele üleujutustele, millest jäi maha pehme ja viljakas mudakiht. Mesopotaamias sadas samuti vähe vihma ning põlluharimine oli võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel
Neid kahte kõrgkultuuri võib pidada küllaltki sarnasteks, kuid ometi leidub ka erinevusi nii mõneski valdkonnas. Egiptuse tsivilisatsioon kujunes Niiluse jõe äärsetele aladele, kuna Egiptuses peaaegu ei sadanud, seega oli ppõlluharimine võimalik vaid talvel, pärast korrapärast üleujutust. Siis muutus muld viljakaks, kevadeks vili valmis ja muld muutus järgmise üleujutuseni viljatuks. Mesopotaamia aga paiknes ümber Tigrise ja Eufrati. Mesopotaamias sai vilja kasvatada igal aastaajal kuna vihma sadas piisavalt. Mesopotaamia oli aga küllaltki vaene loodusvarade poolest. Enamasti kasutati loodusvaradest savi. Metalli toodi sisse mujalt, seega arenesid Mesopotaamial suhted ka teiste tsivilisatsioonidega. Ühiskonnakihid on mõlemis tsivilisatsioonis küllaltki sarnased. Egiptuses valitsesid vaaraod, kes määrasid ametisse asehaldurid, preestrid ja kõrgemad pealikud. Mesopotaamiat
kõrbega. Vihma sadas peamiselt mägistel põhjapoolsetel aladel. Lõunas oli põlluharimine võimalik kuntsliku niisutamise tõttu. Soisel rannikul oli tarvis maad kuivendada. Loodusvarad: savi, pilliroog. Savi elamud, tarbeesemed. Kivi, puit, metallid võõrsilt. Tihedad suhted naabritega. Lakkamatud sissetungid. Kronoloogiline ülevaade 7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon. 4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki linn). Õpiti kasutama purjekat. 3000-2340a eKr Sumeri linnriigid. 2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium. 626-539a eKr Uus-Babüloonia riik. Riiklus ja ühiskond Sumeri linnriigid Moodustas linna keskus koos selle ümbruskonnaga. Keskuses kaitsejumala astmiktempel
AJALUGU Inimene kujunes 2.Inimese tunnused: olid suurema ajumahuga ja oskasid mõelda, kaaslastele anti mõtteid edasi häälitsustega, arenes häälikuline kõne. 3.*Kuna üleminek koriluselt ja küttimiselt karja kasvatusele ja põlluharimisele toimus aeglaselt ja järkjärgult ja mitte igal pool siis selle tõttu olid osad inimesed paiksed ja osad rändasid. Kuna inimesed ei sõltunud enam nii palju loodusest ja hakkasid ise endale toiduaineid tootma võisid nad paikseks jääda. Küttimine ja korilus nõudsid ringiliikumist. Igal pool ei leidunud sobivaid taime ja looma liike keda kasvatada ja kodustada ega sobivaid loodustingimusi seega rännati sobivamatele aladele. 4.*Kuna metallist tööriistad olid teravamad ja vastupidavamad oli tööviljakus suurem ja suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5.Esiaja kult...
Mesopotaamia 1.Looduslikud tingimused · Jõgede vaheline ala · Eufrati ja Tigrise kesk-ja alamjooksul · Lõunas maa kuntslik niisutamine · Pärsia lahe rannikul maa kuivendamine · Naaberriikidele avatud -sissetungid,kaubavahetus · Loodusvarad- savi ja rilliroog 2.Ehitusmaterjalid Leidus küluses savi,millest sai elamute ja tarbeesemete peamine tooraine .Savitahvlitele sai ka kirjutada. 3.Sumerite leiutised · Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad · Kiilkirja kasutusele võtt · Pandi alus linnaelule ja linnatsivilisatsioonile
ISESEISEV TÖÖ 1: MESOPOTAAMIA JA EGIPTUSE KUNST 1. Mesopotaamia asus kahe jõe-Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. Mesopotaamia kunst kujunes välja u. 4000-539 e.Kr. Mesopotaamlased olid head ehitajad, linnades olid neil ilusad ja korralikud tänavad, templid ja valitsejate lossid. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid. Nagu vana Mesopotaamia, asub ka Egiptus kõrbealal kus põllumajandus on võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele. Egiptuse kunst kujunes välja u. 3000-332 e.Kr. Egiptuses pidi kogu kunst näitama vaarao võimu ning uhkust. Suurteosteks olid Egiptuses püramiidid. 2. Mesopotaamias olid tähtsamaks skulptuuri ehitusmaterjaliks savi. See oli tollel ajal kõige kättesaadavam ning kõige kergesti leitavam. Veel kasutati Mesopotaamias ka sisseveetud kivimaterjale. Egiptuses kasutati aga enamasti kivi ja puitu, sest need olid neile hästi kättesaadavad ning nad oskasid neid ära kasut...
VANA-MESOPOTAAMIA Jaguneb neljaks ajastuks: 1)Sumeri-Akkadi ajastu u 4000-1800 eKr 2) Vana-Babüloonia u 1800-1500 eKr 3) Assüüria u 1500-625 eKr 4) Uus-Babüloonia 625-539 eKr Mesopotaamia (Kreeka keeles "jõgedevaheline ala") - Eufrati ja Tigrise jõgede vaheline maa-ala. Mesopotaamias tekkis esimene kõrgkultuur. Juba u 4000 eKr tekkisid Pärsia lahe äärde esimesed sumerite linnriigid. Sumerite päritolu on teadmata ja tänaseks on nii rahvas kui keel välja surnud, kuigi keelt osatakse desifreerida. u 3000 eKr jõudsid Mesopotaamia aladele akadlased-rändrahvas, kes on nii assüürlaste kui babülloonlaste esivanemad. Akadi keel kujunes rahvusvaheliseks suhtluskeeleks
ajal kannatada saanud. Nebukadnetsar'i valitsemis ajal olid suurejoonelised ehitustööd. Ehitati linna piiramiseks kahekordsed müürid, koos vahitornidega. Rajati Paabeli torn ja kuninga loss, rippuvate aedadega. Babülooniast sai uhkeim linn. Nebukadnetsar II valitses Uus Babülooniat aastatel 605561 ekr. Sumerid on rahvas Mesopotaamia lõunaosas, Eufrati ja Tigrise alamjooksul. Sumerite keelt tänapäeval kusagil ei räägita. Sumerid rajasid tihedaid niisutuskanalite võrke. Sumerid kasvatasid otra, juurvilja ja datlipalme. Sumerid võtsid kasutusele ratta ja vankri. Vankri ette rakendati eeslid. Babüloonia riik asus Eufrati keskjooksul ja oli algselt väike riik, pärastpoole oli uhkeim ja suurim linn kogu Mesopotaamias. U 1880 al ekr vallutas Hammurapi ülejäänud Mesopotaamia ja tekkis Babüloonia suurriik
kõrge kultuuritasemega ühiskonnad,nim ka varasteks kõrgkultuurideks ~5000 a.t.On toimunud üleminek põlluharimisele ja karjakasvatamisele(alates pronksiajast)Varanduslik kihistumine,riikluse teke,kirja olemasolu(5000 a.t sumeritel Mes.ja egiptlastel)vaimne tegevus koolides(koolide teke,kirjanduse,teaduse ja kunsti areng,vaatlused ja religioonid.On kujunenud ühiskondlik tööjaotus.Primaarne tsivilisatsioon.~3000 ekr leidis aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres.Indias Induse kallastel tekkis tsivilisatsioon ~2500 ekr,Vahemeres Kreeta saarel ~2000 ekr ja Hiinas Huang He jõe orus ~1600 ekr.Ameerika muistsed tsivilisatsioonid Kesk-Ame. Ja Peruus kujunesid 1200 ekr.Sekundaarne tsivilisatsioon- Kreeka,Rooma.Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria,Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad
Teda ümbritsevad, põhjast Iraak, Iraan ja Kuveit, läänest Saudi Araabia ja Katar, lõunast Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindalaks on ligikaudu 251 000 km². Laht on madal, ta asub mandrilaval. Suurim sügavus on 102 meetrit, keskmiseks sügavuseks 50 meetrit. Lahes paikneb palju väikseid saari. Suurimad saared on Bahrein, Queshmi ja Būbiyān. Idast on laht Hormuze väina kaudu ühendatud Omaani lahega. Läänest suubub Pärsia lahte Shatt al-Arabi jõe suue. See on Eufrati ja Tigrise liitumiskoht. Pärsia laht Kliima ja veebilanss Rannikualadel on valitsevateks tingimusteks kuivad ja palavad kõrbepiirkonnad. Kuiv ja kuum kliima on ka lahe peal. Lahte toitvat kaks peamist jõge, mis jõuavad laheni ühise jõena Shatt al-Arabi nime all, on Eufrat ja Tigris. Eufrat saab alguse Armeenia mägismaalt. Jõe pikkus on 2815 km. Jõgikonna ala on 673 000 ruutkilomeetrine. Jõgi voolab lläbi Mesopotaamia, kus tema vett kasutatakse suurel hulgal niisutamiseks
maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad 4. Milliste jõgede orgudes tekkisid esimesed linnad? ( 3 ) Miks just jõeorgudes? Esimesed linnad tekkisid: Niiluse, Eufrati ja Tigrise ümber. Sinna tekkisid linnad, kuna seal olid viljakad mullad, tasandik maa ja oli ka vesi olemas. 5. Miks on linna mõiste eri riikides erinev? Too kolm näidet Linna mõiste on erinev ,kuna Linna rahvaarvu alammäär on riikides erinev. NT: Jaapanis on rahvaarvu alammäär 50 000, Eestis 8000 ja Hispaanias 200 Linnalised ja maa asulad arenenud( Põhjariigid) ja arengumaades( Lõunariigid) 6. Milles seisnevad linnaliste ja maaliste tegevusalade erinevused 7
Tartu, Pärnu, 3) Maavarade kaevandamine 2.Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3.Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad 4.Esimesed linnad tekkisid: Niiluse, Eufrati ja Tigrise ümber. Sinna tekkisid linnad, kuna seal olid viljakad mullad, tasandik maa ja oli ka vesi olemas. 5.Linna mõiste on erinev ,kuna Linna rahvaarvu alammäär on riikides erinev. NT: Jaapanis on rahvaarvu alammäär 50 000, Eestis 8000 ja Hispaanias 200 Linnalised ja maa asulad arenenud ( Põhjariigid) ja arengumaades ( Lõunariigid) 6/ 7. Linnalised tegevusalad: Kaubandus, Teenindus ja Tööstus Maalised tegevusalad: Põllumajandus, Metsandus ja Kalandus
2. Ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. Riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. Kirja teke 5. Kõrgkultuuri arenemine (nt kirjandus, teadus) 13) Kuhu ja millal tekkisid kaks esimest primaarset tsivilisatsiooni (Mesopotaamia ja Egiptus) ning mis alad on need tänapäeval? (Konspekt/ õpik lk 25) Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärde. Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul, Egiptuses Niiluse ääres. Kunagine Mesopotaamia=tänapäeva Iraak 14) Mis on viljaka poolkuu ala? (Konspekt/ õpik lk 22) Põlluharimise sünnipiirkond (sest viljakasvatuseks olid seal soodsad tingimused), meenutab kaardil kuusirpi (sestap kutsutakse poolkuuks). 15) Millised on riikliku korralduse kujunemise kaks peamist teooriat? (Konspekt/ õpik lk 29)
Egiptus ja Mesopotaamia Millal ja kus said tsivilisatsioonid alguse? u 3000 a eKr. Niiluse jõe suudmel ja Eufrati ja Tigrise vahelisel maa-alal. Mõisted: 1) Niiluse and – Egituse tsivilisatsioon 2) Enuma Elish - Babüloni linnajumala Marduki võidukäik jumalate panteoni juhiks saamiseni 3) tsikuraat-ülespoole ahenev astmiktempel 4) püramiid-ehitis, mille põhjaks on nelinurk ja külgedeks võrdk. kolmn, mis kohtuva tipus 5) polüteism, - mitme jumala kummardamine 6) panteon,- jumala kogum, sumerite päritolu 7) temple-jumalale pühendatud koht, ehitis. eraldatud
Arutlus teemal ,,Ühiskonna-ja riigikorraldus Vana-Ida riikides" Umbes 6000 aastat tagasi hakkas mõnedel eriti intensiivse maaviljelusega aladel noorema kiviaja rahvaste hajali küladega asustus asenduma tihedamalt seotud ühiskondadega. Need olid esimesed kõrgkultuurid, mille teke tähistas maailma ajaloos uue arengujärgu algust. Ilmselt omavahel sõltumatult tekkisid need üksteisest piisavalt kaugetes piirkondades Tigrise ja Eufrati alamjooksul ning Niiluse orus . Neil mõlemal oli iseloomulikuks tunnuseks linn, mis ümbritsevaid maapiirkondi vähehaaval endaga sidudes omandas ühiskonnakorralduses keskse koha , nii et tänapäevaks on linnakultuurist saanud ühiskonna arengu mõõdupuu. Kuid linnaga seostus ka muud olulist, nagu arenenud tööjaotus, kirjaoskus ja haritlaste klass, suurejoonelised ühiskondlikud hooned, poliitiline ja religioosne hierarhia ning jumalatest pärinevad kuningad. Siiski teki...
Bioloogia 2. põllumajandus 10k aastat tagasi:niiluse, eufrati ja tigrise vahel kasvatati nisu, peagi ka lambaid, kitsi, sigu ja veiseid. 9k aastat tagasi mehhikos kõrvitsalised, mais 8k a. kaug-idas hirss, riis Metsade aletamine. Mida rohkem toitu, seda enam paljunevad inimesed. 10k aastaga on hävitatud Maal,1/3 metsadest. Kas inimkonna saatuse mudel: Kunagi oli Lihavõttesaar (400 ruutkilti) kaetud metsaga. 1600 aastat tagasi tulid esimesed polüneeslased, tegid põllud, ehitasid maju ja paate ning paljunesid 7000 elanikuni
Arutlus Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus moodustas Niiluse kolmnurkse deltaala ja Ülem-Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele. Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad Egiptust kõrbed ja poolkõrbed. Mesopotaamia aga asus jõgede vahelisel alal, täpsemalt Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksul. Põhjast ja kirdest piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega. Lõunast ja edelast ulatus Mesopotaamia Araabia kõrbeni. Egiptuses valitses kunningas ehk vaarao. Vaarao oli seadusandja, sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeima preestrina ainus täisvoliline vahendaja inimeste ja jumala vahel, kellel oli piiramatu võim. Teda peeti jumalikuls ja peaaegu kogu tema elu oli korraldatud rituaalidega, mis tõstis ta teistest inimestest, ka ülikutest kõrgemale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
