palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga võides, maat maailmakorraldus, hammurapi seadused babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender ajaarvamine, mis koosnes 12 kuust. menes egiptuse esimene vaarao, kes ühendas alam- ja ülem egiptuse ning rajas uue pealinna memphise, ramses II - egiptuse vaarao, kes sõlmis hetiitidega rahulepingu, tutanhamon egiptuse vaarao, thutmosis III egiptuse vaarao, kes saavutas egiptuse suurima ulatuse, nofretete egiptuse vaarao ehnatoni abikaasa, hammurapi babüloonia kuningas, kes vallutas mesopotaamia ning rajas suurriigi vana babüloonia ning kes lasi koostada seadustekogu, nebukadnetsar II uus babüloonia kuningas, gilgames sumeri valitseja, kelle lugude põhjal loodi akadikeelne eepos. egiptuse jumalad (inimese ja looma kujulised) amon ra päikesejumal, horos
Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks Teeba tõusis riigi usukeskuseks Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik 1550a taastati riigi ühtsus uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg arenes sõjavägi Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal eraldus Ülem-E Alamast pealinn Teeba vaaraod maeti Kuningate orgu Egiptuse kuningas vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, tema võim oli jumalik. Vaaraod samastati mitme jumalaga. Vaaraode võimu kõige suuremad kehastajad olid püramiidid. Egiptuse ühiskond oli hierarhiline, stabiilne ja traditsioonitruu, peenusteni reguleeritud. 1. Vaarao- piiramatu võim 2.Preestrid- kõige haritum ja võimsam kiht, õpetasid lapsi. Templite juures olid koolid. 3
Vanaidamaad Tänapäeva teaduse orient. Ida on kreeka k. oriens Teadus - orientaristika: kultuur, haridus, teadus. Territoriaalselt ja ajalooliselt 1. Mesopotaamia ja Egiptus 2. Vahemere rannik ja ees-aasia alad Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu. Nimetus tähendab "jõgede vaheline ala". Tigris ja Eufrat. Mõlemad suubuvad Pärisa lahte. Jagunes põhja- ja lõunaalaks. Jõgede ümbruses oli elu. Põlluharimiseks oli kunstlik niisutus. Lõunas jõgede suudmeala on niiske dzungel, kus oleks vaja teha kuivendust. Inimasutuse jäljed 7000 a eKr. Tegeletud on maaprandustöödega. 5000...
tugevasti lüüa: egiptlased puudusid varem peaaegu igasugused kokkupuuted teiste rahvastega, eriti sõjalised. Uus olukord äratas egiptlastes rahvusliku kokkukuuluvustunde, võimuladvikus tekkis ag igatsus uute valduste järele. Valitsejad pidid taastama oma ülemvõinu: loodi suur ja võimas riigiaparatuur ja alustati tugevat propagandat, mis ulatus ka religiooni. (Alpatov 1973) Uut riiki valitsesid XVIIIXX dünastia, vaaraod Jahmos, Amenhotep I IV, Thutmosis IIV, Hetsepsut, Ramses IIX, aastatel 15621085 eKr (Stadnikov 1998). Uue riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes egiptlaste kujutluses oli liitunud päikesejumal Ra ga ja kandis seetõttu nüüd nime AmonRa (Kangilaski 2003). Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga (Stadnikov 1998). Arhitektuur ja kunst Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal
Sisukord 9. Tiitelleht 10. Sisukord 11. Sissejuhatus 12. Püramiidi tehnilised andmed 13. Ehitus 14. Huvitavad faktid püramiididest 15. Sfinks 16. Kokkuvõte 17. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim XXVII sajandil eKr. Elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis. Hufu püramiid on kõige suurim ja kuulsaim XXVII sajandil eKr. Elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops). Suurim kolmest püramiidist on Cheopsi (Hufu) püramiid, mis on ühtlasi maailma suurim kivist ehitis ning kuni 15. saj oli ta ka kõige kõrgem inimese poolt rajatud ehitis. Püramiidi tehnilised andmed Cheopsi püramiid on tõeline i...
Teeba t�usis riigi t�htsaimaks usukeskuseks. Loodi elukutseline s�jav�gi. 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud: Niiluse deltas v�imutsesid Aasiast p�rit valitsejad - h�ksoslased. Uue riigi periood u 1550-1075 a eKr - Teeba valitsejad ajasid h�ksoslased Egiptusest v�lja ja taastasid riigi �htsuse. Egiptlased �ppisid valmistama hobukaarikuid ja see kujunes �hvardavaks j�uks. Egiptusest oli saanud t�eline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III ajal. Ramses II s�lmis p�rast raskeid v�itlusi hetiitidega rahulepingu, millega jaotati m�jupiirkonnad Ees-Aasias. Hilisel perioodil, u 1075-525 a eKr - Egiptus oli sageli v��ramaist m�ritolu valitsejate v�imu all. Sellegi poolest s�ilitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525a eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks P�rsia v�imu alla. Geograafiline asend: Muistne Egiptus ulatus Niilus esimesest k�restikust j�e suudmeni. Alam- ja �lem-Egiptus
Tsivilisatsioonid Eeldused (viljelusmajandus ja paikne eluviis; metallitöötleminesuurem saak; kirja tekkimineühiskonnakorraldus) Põhjused(võimekamate esiletõus, juhtide vajadusniisutussüsteemide korrashoid; soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu) Tunnused(varanduslik kihistumine; rikkam ülemkiht valitses seaduste jõude; riiklik korraldus tänu kirjale; arenenud vaimne tegevus; ulatuslik mteallikasvatus) Primaarsed ja sekunsaarsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia(TigrisEufrat), Egiptus(niilus 3000), India(Hindus 2500), Hiina(Huange 1600), Peruu(1260), KeskAmeerika(1200) Kirja tekkimine Kirja tekkimine=arvutamisoskus; üleujutuste aeg, koguda makse ja see kirja panna; ilma poleks olnud riikide teke ega valitsemine mõeldav; vanimad on majandusliku sisuga(kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks); kirja tekkimine vältimatu kuna tekkis erinevates tsivilisatsioonides; lõpule esiaeg, algas ajalooline aeg ...
Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiidid: kõrgus 146 m, küljepikkus 232 m. Cheopsi püramiidides on üle 2300 liivakiviploki keskmise kaaluga 2,5 t. See mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Niisuguste hiigelehitiste rajamine oli ühiskonnale raskeks koormaks ning tuli ka ette püramuiidide rüüstamisi, kuigi hauakamber oli kinni müüritud, leidsid rüüstajad ikkagi tee peidetud aarete juurde. Seetõttu hakati 18. Dünastia vaaraost Thutmosis 1-sest vaaraosid matma kaljuhauda. Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor, selle sissepääsud olid hoolikalt peidetud kõrbeliiva alla. Läheduses asus pooleldi kalju sisse raiutud temple, kus käidi surnu eest palvetamas ja talle andameid toomas. Templid Püramiidide lähedusse kerkisid templid. Egiptuse templi klassikaline tüüp kujunes välja Uue riigi ajal. Pühalikkust ja aukartust sisendas templisse minejale juba sfinkside allee, mis võis olla kuni 2km pikk
Vana riigikorraldus sai aga tugevasti lüüa: egiptlased puudusid varem peaaegu igasugused kokkupuuted teiste rahvastega, eriti sõjalised. Uus olukord äratas egiptlastes rahvusliku kokkukuuluvustunde, võimuladvikus tekkis ag igatsus uute valduste järele. Valitsejad pidid taastama oma ülemvõinu: loodi suur ja võimas riigiaparatuur ja alustati tugevat propagandat, mis ulatus ka religiooni. (Alpatov 1973) Uut riiki valitsesid XVIII-XX dünastia, vaaraod Jahmos, Amenhotep I- IV, Thutmosis I-IV, Hetsepsut, Ramses I-IX, aastatel 1562-1085 eKr (Stadnikov 1998). Uue riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes egiptlaste kujutluses oli liitunud päikesejumal Ra- ga ja kandis seetõttu nüüd nime Amon-Ra (Kangilaski 2003). Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga (Stadnikov 1998). Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud
Babülooniat oma võimule allutada. U 1155 kukutati Kassiidi dünastia Babülonis elamlaste poolt. Mitanni riik 16. 14. sajandil keskusegaEufrati keskjooksul (pealinna Wasukanni asukoht on teadmat). Rahvastiku, või vähemalt ülemkihi, põhiosa moodustasid tõenäoliselt hurrid, kuid valitsev dünastia oli tõenäoliselt vähemalt osalt indo-euroopa päritolu. Riigikeelena käibis, hurri keele kõrval, akadi keel. Riigi tekke aeg on teadmata, kuid u 1500 (Egiptuse Thutmosis I valitsusajal) oli temast kujunenud egiptlastele arvestatav vastane. Arvatavasti umbes sel ajal, või natuke varemgi, vallutas Mitanni kuningas Assuri. Mitanni võim Assüürias püsis tõenäoliselt ainult lühikest aega. 15. sajandi keskpaiku sõdisid Mitanni kuningad Egiptuse Thutmosis III-ga. Egiptlaste vallutusretkedest hoolimata jäi Süüria kirdeosa Mitanni kuningate võimu alla. Mingil ajal ulatus nende võim ka Vahemereni. 15
Uue riigi ajal hakati vaaraosid matma peamiselt kaljuhaudadesse. Seestpoolt oli hauad uhekete reljeefide ja sammastega kaunistatud, kuid haudade sissekäigud olid väga hoolikalt kürbeliiva sisse peidetud, et hauarüüstajad neid üles ei leiaks. Kaljuhaudade ülesanne oli tagada surnu häirimatu elu teispoolsuses. Teadaolevalt asub kõige rohkem kaljuhaudu Teeba lähedal Kuningate orus. Seal arvatkse olevat üle 15 haua. Kõige vanem haud, mis Kuningate orust leitud on kuulub vaarao Thutmosis I. Kuningate orust on leitud ka üks täiesti puutumatuna säilinud haud. See kuulub lapsvaarao Tutanhamonile(1336-1327 eKr). Sfinksid Sfinks on inimese pea ja lõvi kehaga kuju mütoloogiline olend. Sfinkside skulptuurid tähistasid valitsejat või päikesejumalat. Kõik Egiptuse sfinksid on pärit Vana Riigi perioodist. Kuulsaim sfinksi kuju on Chephreni sfinks Giza platool (pilt 4). See on oma nime saanud
Tallinna Ülikool Egiptuse Rahvastik ja Asustus Referaat Koostas: Johannes Kert Roots Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Esialgne asustus..................................................................................................... 4 Niiluse kingitus....................................................................................................... 6 Tänapäeva Egiptus................................................................................................. 7 2011. aasta revolutsioon..................................................................................... 7 ...
Champollion lasi valmistada jooniskoopiad obeliskist, mille kreeka kirjeldustest ta luges välja Kleopatra nime sagedase kordumise, määras tähed L, P ja T, mis tulid ette ka nimes Ptolemaios, ja saj sellega teada, et sümbolid ei tähistagi üksikuid sõnu, vaid hoopis vokaale. L-i ees olev sümbol sõnas "Kleopatra" pidi seega olema kas K või C. Kui Champollion sai 14 septembril 1822 Egiptusest mitu vaaraokartushshi, deshifreeris ta kaks neist hoobilt: Ramses ja Thutmosis. Kopti keele tundmine võimaldas tal lugeda mõned egiptusekeelsed sõnad. 27. septembril 1822 teatas Champollion oma avastusest Pariisi Akadeemias. Seda päeva loetakse uue teaduse, egüptoloogia sünnipäevaks. Champollioni nimetati egüptoloogia professoriks ja saadeti 1828. Aastal teaduse teenistusse Egiptusesse. Tema ja itaalia professor Ippolito Rosselini juhatasid seal teadusekspeditsiooni. Champollion suri pärast Egiptusest naasmist. Tema teosed: Précis du système
· 14.saj eKr- valitsejad Amenhotep III, Ehnaton, Tutanhamon · 30eKr- Egiptus langes Rooma riigi võimu alla g) Isikud: · Champollion Egüptoloogiale aluse panija, kes desifreeris egiptuse hieroglüüfid. · Hufu, Hafra, Menkaura (Cheops, Chephrin, Mykerinos) Vana riigi perioodi ajal, Gizasse püramiidid · HatsepsutVaarao 15.saj eKr, Uue riigi perioodil, palju kaubandusretkesi · Thutmosis III Vaarao 15. Saj. eKr,, rajas Egiptuse impeeriumi, sõjaretked, suur ehitaja: Karnaki tempel. · Ehnaton Vaarao 14. Saj eKr, sõjaline tegevus puudus, ühe jumala usk ehk monoteistlik kultus, ainujumal Aton, kunst realistlikum · Nofretete kuninganna 14. Saj eKr, kuulus skulptuur · Tutanhamon 14. Saj. eKr, 9aastaselt troonile, kus valitses u9 aastat, taastas mitme jumala usu, avastati puutumatust hauakambrist.
töödeldud eheda kulla tükid. Kultuuritaseme tõustes ja tehnika arenedes hakati kulda sepistama ja lehtkullast kujusid välja lõikama. Kulda hakati esmakordselt tootma Niiluse liivast. Egiptusesse veeti kulda ka teistest Aafrika riikidest ja Siinai poolsaarelt. Egiptus oli muistsel ajal kulla rikkaim maa. Valge ja Sinise Niiluse oru ühes tonnis kullaliivas sisaldus kuni 80 g kulda ja seal toodeti seda väärismetalli juba 5500a tagasi. Vaarao Thutmosis III ajal(1491-1436 e.m.a) toodeti aastas u 50 t kulda aastas. Euroopas olid tuntud Pürenee poolsaare kvartsiliivad, mille tonnist saadi 100 g kulda. Kullapuistutena on tuntud Duero jt. jõgede orud, Kesk-Euroopa Reini ja Rhone`i jõe orud. Eheda kulla koostis sõltub leiualast. Tavaliselt on ehedas kullas 10-15 % hõbedat. Mida puhtam looduslik kuld on seda erkkollase värvusega ta on, iseloomulik on ka punane helk. Hõbedasisalduse suurenedes värvus kahvatub.
Hauatagune elu ainult headel inimestel. Pühad loomad olid sõnnikumardikad ja must valge laiguga härg Apis. Aritmeetika ja geomeetria. Balsameerimise järel tekkis arstiteadus. Tehti operatsioone, parandati hambaid. Kirjutati hümne ehk ülistuslaule jumalatele. Vaaraode vallutused. Aasia päritolu vallutajatelt õpiti kasutama hobuseid ja sõjavankreid. Relvi valmistati pronksist. Vaaraod suundusid vallutusretkele. Kõige suurem vallutaja oli vaarao Thutmosis III (1450.- ndad) Alistas Nuubia Egiptusele. Tema valitsemisajal oli riik võimsaim Idamaades. Pärast teda hakkas endist hiilgust taastama Ramses II (1290-1224eKr) , kes sõlmis hetiitidega rahu, abiellus kuninga tütrega. Egiptus sai Palestiina ja Süüria lõunaosa. Põhjaosa jäi hetiitidele. Sõjaretkedelt tõid vaaraod rohkelt saaki, annetati jumalatele. Preestrid valdasid jumalate maid, varandusi- mõjukus suurenes. Vana riik - 27.-21. saj eKr Sisemine ühtsus, isoleeritus, kõige
Egiptuse ajalugu jaguneb neljaks perioodiks: Vana riik (u. 2650-2100 eKr.) - valitsejate võimu ja stabiiluse kõrgaeg (püramiidid Gizas). Keskmine riik (u. 1950-1650 eKr.) - võimukeskus koondus Teebasse ja perioodi lõpetab Aasiast pärit hüksoslaste sissetung deltasse. Uue riigi periood (u. 1550-1075 eKr.) - võimsuse hiilgeaeg (hobukaarikud), mil alistati Palestiina ja Süüria (hetiidid ja Kadeži lahing). Selle perioodi kuulsaimad valitsejad olid Thutmosis III ja Ramses II. Hilis-Egiptuse periood (u. 1075-525 eKr.) - periood, kus esinesid ka võõramaised valitsejad (assüürlased). 4. saj.- 30 eKr. - Kreeka päritolu valitsejad. Kuningavõim Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud (Ra poeg). Oli sõjaväe ülemjuhataja, ülempreester ja seadusteandja (Vaarao Egiptuse keeles „suur maja“. Kui vaarao elas siis ta oli Horos, kui ta suri siis muutus Osiriseks.
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
Vana riigikorraldus sai aga tugevasti lüüa: egiptlased puudusid varem peaaegu igasugused kokkupuuted teiste rahvastega, eriti sõjalised. Uus olukord äratas egiptlastes rahvusliku kokkukuuluvustunde, võimuladvikus tekkis ag igatsus uute valduste järele. Valitsejad pidid taastama oma ülemvõinu: loodi suur ja võimas riigiaparatuur ja alustati tugevat propagandat, mis ulatus ka religiooni. Uut riiki valitsesid XVIII- XX dünastia, vaaraod Jahmos, Amenhotep I- IV, Thutmosis I-IV, Hetsepsut, Ramses I-IX, aastatel 1562-1085 eKr . Uue riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes egiptlaste kujutluses oli liitunud päikesejumal Ra- ga ja kandis seetõttu nüüd nime Amon-Ra . Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga . Arhitektuur ja kunst Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud tolle aja Idamaade võimsaim riik, poliitiline mõju avaldus ka Palestiinale ja Süüriale
ühtsuse. Uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. Egiptlased olid hüksoslastelt õppinud hobukaarikute kasutamist ja nüüd kujunes nende kaarikuvägi ähvardavaks jõuks kogu Lähis-Idas. Edukate sõjaretkedega alistasid Egiptuse kuningad oma võimule Palestiina ja Süüria. Ka kogu Nuubia oli Egiptuse võimu all. Egiptuses oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III ajal. ( Valitses 1468-1436 eKr ) Kujunesid diplomaatilised sidemed Aasia valitsejatega. Egiptuse tähtsaim usukeskus Uue riigi ajal oli Teeba, kus paiknesid peajumal Amon-Ra peamised templid ja vaaraode hauad Niiluse läänekaldal Kuningate orus. Tõusis preesterkonna tähtsus riigi elus, see omakorda põhjustas sisevastuolusid riigis. Umbes samal ajal tugevnes Aasias Hetiidi riik, mille valitsejad püüdsid Süüriat ja Palestiint Egiptuse käest oma võimu alla saada
mainitud, et Nofretete nimi tähendas `Kaunitar on tagasi tulnud' (Stadnikov 1998a: 320). Seega esimesed 4 või 5 aastat trooniloleku umbes 17 aastast oli Amenhotep IV valitsusaeg täiesti tavapärane. Revolutsioonilised sammud jää- vad järgmisse aastakümnesse. Kuigi algul laskis vaarao kujutada end tavakohaselt koos peajumala Amo- niga, hakkas ta üha enam eelistama päikeseketast Atonit. Seda päikesejuma- la Ra ilmumisvormi olid austanud juba tema eelkäijad Thutmosis IV ja Amen- hotep III. Amenhotep IV ehitas Teebas Karnakki Atoni templi ja andis Atoni kultusele uue sisu. Muutnud oma sünninime Ehnatoniks, alustas ta järjekind- lat reformeerimist, kasutades üha enam ka repressiivseid võimuvahendeid. Esmase sammuna eemaldas Amenhotep IV Teebast Amoni templi ülem- preestri, saates ta ekspeditsioonijuhina idapoolsesse kõrbesse, sest uue reli- gioosse liikumise peavaenlaseks oli kindlasti vana peajumala Amoni preester- kond
Vana aeg II osa Mait Kõiv, Milvi Martina Piir peatükid 13 ja 14 Abimaterjalid õpetajale Koostanud : Kai Normak, EKL-4kõ Ptk. 13 Vana-Egiptus Sissejuhatus, geograafiline asupaik, põlluharimine. (lk 62-63) Niiluse jõe kallastel tekkis umbes 3000 aastat tagasi eKr Vana-Egiptus - üks maailma suurimaid riike, mis püsis muutumatuna ligi 3000 aastat. Põhiline tegevus oli põlluharimine, millel oli oma kindel aeg mille määras loodus Niiluse jõe näol. Kui üleujutused olid alanenud, siis algas viljakal põllul suur töö. Niisutatavad põllud andsid head saaki. Kõrbetes, jõest kaugemal, oli elu peaaegu võimatu. Siiski olid egiptlased väga andekad ja laisendasid oma võimalusi rajades kanaleid, millega vett juhtida. Nad ehitasid šaduffe, mis olid kooguga veetõstukid. Egiptlased nimetasid Egiptust ...
eristasid seadustes tahtlikke kuritegusid · Foiniiklased head meresõitjad; rajasid kolooniaid; tähestiku loojad · Egiptus: 1) Vana Riik (27.-21.saj eKr) sisemine ühtsus isoleeritus kujunes ühtsem religioon; rõhutati vaarao jumalikkust püramiidid (üle 50) sisesegaduste tõttu riik lagunes 2) Uus Riik (16.-11.saj eKr) hüksoslased tõrjuti välja välise võimu hiilgeaeg armee loomine Hatsepsut Thutmosis III Amenhotep IV Nofretete Tutanhamon Ramses II o 3000 eKr Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse; kujunes hieroglüüfkiri; vase kasutuselevõtt o 26.saj eKr Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid o 14.saj eKr esimene revolutsioon; Ehnaton kehtestas ühejumala kultuse o Hufu (Cheops) Vana Riigi 4.dünastia kuningas; lasi ehitada suurima püramiidi maailmas Cheopsi püramiid o Hafra (Chephren) Vana Riigi 4
· Teeba tähtsaim usukeskus. · Elukutseline sõjavägi. · Allutati Nuubia põhjaosa. 1650- 1550 eKr võimutsesid Niiluse deltas Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased. 4. Uue riigi periood : · 1550 eKr 1075 eKr. · Välise võimsuse hiilgeaeg. · Palestiina ja Süüria allutamine. · Thutmosis III tema valitsemise ajal saavutati suurim ulatus. · Sõda Hetiitidega. Ramses II sõlmis rahulepingu, mille kohaselt Palestiina jäi Egiptusele, Süüria aga loovutati. Diplomaatilised suhted Aasiaga. · Ülem-Egiptuse eraldumine Alam-Egiptusest. · 1075 eKr eraldus Ülem- Egiptus Alam- Egiptusest valitsevatest kiningatest preestrite riigiks. 5. Hilisperiood :
väljale. · Hafra - kreeka päraselt Chephrin on Egiptuse vaarao 26. saj eKr, kes lasi enda matmispaigaks ehitada keskmise püramiidi Giza väljale. · Menkaura - kreeka päraselt Mykerinos on Egiptuse vaarao 26. saj eKr, kes lasi enda matmispaigaks ehitada väikseima püramiidi Giza väljale. · Hatsepsut - naisvaarao, kes valitsed 15. saj eKr ning kelle tegemistest on peamiselt teada kaubandusretked Puntimaale. · Thutmosis III - valitses 15. saj eKr. Rajas tänu sõjaretkedele Ees-Aasiasse ja Nuubiasse Egiptuse impeeriumi. Oli suur ehitaja. · Ehnaton - valitses 14. saj eKr. Tegi usureformi. Tõi kaasa muutuse kunstis ning Egiptuse hiilgus seisnes ideaalses kaubavahetuses. · Nofretete - Amenhotep III ja Ehnatoni abikaasa 14. saj eKr. Tal oli kuningannana suurem roll kui tavapäraselt. · Tutanhamon - valitses 14. saj eKr
· Senmut · Kipa · Teeba · Horemheb · Amon · Surnute linn · Puntimaa · Nefernefernefer · Babülon · Osiris · Amenhotep III · Siidon · Horemheb · Burraburiash · Sargon · Bastet · Gaza · Anukis · Minos · Smürna · Kaptah · Jeruusalemm · Habirud · Madruk · Hattusa · Pime maja/Knossose pale · Pepitamon/Pepitaton · Byblos · Isis · Baal · Inteb · Keelatud org · Surma maja · Thutmosis · Oneh · Thotmes · Tagapalgeline · Egiptus · Ptaho · Liibanon · Nofretete · Siinai · Roju Kühmkukal · Keftiu · Minea · Naharan · Sehkmet · Hetimaa · Kreeta · Babüloonia · Süüria · Minotaurus · Aziru · Istar · Ahet-Atoni · Ehnaton · Heliopolis · Ra-Herakht · Ramos · Mitann · Jehou · Tadukhip · Thot · Seth · Baketaton · Memphis · Sekenre · Tutanhammon · Siidon
olulisemad Egiptuse tsiviil tunnused; c) ehitati Giza püramiidid ja suur sfinks; d) Ra kultus muutus üleüldiseks kogu riigis. Keskmine riik (1950 1650 eKr). a) riigi uueks pealinnaks sai Teeba linn; b) kasvas nomarhide tähtsus. Uus riik (1550 1075 eKr) a) välise võimsuse hiilgeaeg; b) riigi ühtsuse taastas Ahmos; c) naisvaarao Hatsepsut (1500 eKr); d) Thutmosis III laiendas riiki teiste piirkondade arvelt näit hõivati Süüria ja Palestiina; e) Amenhotep III ehitas kuulsad Luksori templid; f) Ehnatoni valitsusaeg ja Tutanhamoni hauakamber; g) sõjad hetiitidega; h) Ramses II (Abu Simbel). Hilis-Egiptuse periood (hilisdünastiline periood, 1075 525 eKr) Egiptus jagunes 2 riigiks: a) Alam-Egiptus, pealinn Avaris (Tanis), kus valitses vaarao ning b) Ülem Egiptus, pealinn Teeba, kus valitsesid Amoni ülempreestrid
GIZA PÜRAMIIDID EGIPTUSES Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70, võib- olla ka 80. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse orgu kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini.(Kinggi 1996:9) Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ja rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks.(Kinggi 1996:15) Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Seda surnud linna valvab sfinks, kelle tähelepanelik pilk ulatub kaugele üle kõrbeliiva. Mõistatuslikkuse ja salapära sümboliks kujunenud sfinksi lasi ehitada vaarao Chepren (arvatakse, et vaarao pea on vaarao portree). Sfinks on tegelikult in...
2100 · Kujunevad tsivilisatsiooni olulisemad tunnused. eKr · Giza püramiidid ja Sfinks. Keskmine riik 1950- · Riigi taasühendamine, mis lähtus Teebast. (pln Teeba) 1650 · Asevalitsejate tähtsuse kasv. eKr · Allutati Nuubia riik ulatus 2 kärestikuni. Uus Riik 1550- · Välise võimsuse hiilgeaeg Thutmosis III vallutas 1075 Süüria ja Palestiina ning jõudis 4. kärestikuni. eKr · Luxori templid, Tutanhamoni hauakamber. · Sõjad hetiitidega. Hilis-Egiptus 1075 · Egiptus jagatud 2 riigiks Alam E (valitses vaarao) 525 eKr ja Ülem E (valitsesid ülempreestrid). 3. Egiptuse ühiskonnakorraldus kujutas hierarhilist püramiidi: A B
Paulista 1578, Sao Paulo. Eksponeerib suurimat kollektsiooni Brasiilia moodsast kunstist. Teoseid: Emiliano Di Cavalcanti “Viis Guaratingueta tüdrukut,” Frans Post “Paulo Afonso kosk.” Aafrika Egiptus: Egiptuse Muuseum Kairos - Aadress: Tahriri väljak, Kairo. Eksponeerib hindamatu väärtusega leide vaaraode hauakambritest. Teoseid: Lapskuninga Tutanchamoni kuldne mask, vaarao täiesti puutumatuna säilinud hauakamber, seinamaaling, millel kujutatud vett ja viirukisuitsu kandev Thutmosis III Amon-Ra palge ees, Rahotepi ja Nofreti kujud. Lõuna-Aafrika Vabariik: Lõuna-Aafrika Kunstigalerii Kaplinnas – Aadress: Government Avenue, Kaplinn. Eksponeerib tähtsaimat kollektsiooni musta Aafrika kunstist. Teoseid: Trevor makhoba ,aaö “Azibuye Emasisweni,” Jane Alexanderi “Butcher Boys,” Ronnie Harrisoni “Must Kristus.” Aasia Hiina: Paleemuuseum Pekingis – Aadress: taevase rahu väljak, Peking. Hiinlaste kunst. Teoseid: 2
Tavaliselt pärisid pojad isalt võimu. Vaaraode keskmine eluiga oli 20-25 eluaastat. Vaaraode naised olid samuti olulisel kohal, kuid valitsesid riiki harva. Vaaraode naisi austati samuti jumalatena ja nad jagasid abikaasade rikkusi. Naised juhtisid ainult siis riiki, kui dünastiate lõpus ei olnud ühtegi kuninglikust soost meest võimu üle võtmas. Näiteks kui kuninganna Hatsepsuti abikaasa suri, võttis ta üle valitsemise ja juhtis riiki kasupoja Thutmosis III eest, kes oli siis ainult 5-aastane. Ta oli võimul üle kahekümne aasta. Kujudel kannab kuninganna valehabet. Meistrid valmistasid kauneid esemeid vaaraole ja tema perele. Oma töödes kasutasid nad poolvääriskive ja kulda, mida saadi kõrbekaevandustest. Vaaraod võisid kanda valget Ülem-giptuse krooni, punast Alam- Egiptuse krooni, ühendatud Egitptuse topeltkrooni, Osirise (teistpoolsuse jumal, kandis
Sinuhe oli teistest erinev sellessuhtes, et ta nägu oli kitsam, nahk heledam ning ihuliikmed peenemad. Ta meenutas kõrgestisündinute lapsi. Samuti hakkas ta teistest erinema õpihimus poolest, kui isa tegi talle selgeks, et sõduri amet ei ole hea ning need, kes oskavad kirjutada ja lugeda, saavad elus hästi hakkama. Sinuhe sai endale põneva kaaslase Onegi koolist, poisi nimega Thotmes, kellele meeldis joonistada. Senmut tahtis, et ta poeg saaks Amoni templi suurde Elu majja õpilaseks (ja Thutmosis ka) ning kasutas selleks ära vana tuttavat Ptahorit, kes töötas kuningliku koljuavajana. Vaarao (lk 7) sõna ''vaarao'' oli algselt kasutusel kui kuninglik palee. Alates 18. Dünastiast (18. dünastia vaarao oli Tutanhamon, kes sündis 1333 eKr ja suri 1324 eKr müstilistel põhjustel) hakkasid egiptlased oma kuningaid nimetama vaaraodeks. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-alu...
allutades 1960.a. eKr kogu riigi oma võimu alla. · Keskmine riik (XII-XIV dünastia, u 1950-1650 eKr). Riigi pealinn viiakse tagasi Memphisesse. Egiptuse võimu alla läks ka Nuubia. · Vaheperiood (XV-XVII dünastia), mil riik oli taas kaheks lõhestunud seoses hüksoslaste sissetungiga Alam-Egiptusesse. · Uus riik (XVIII-XX dünastia, u 1550-1075 eKr). Hüksoslased kihutatakse maalt välja ning taastatakse riigi ühtsus. Alates Thutmosis I-st hakati vaaraosid matma kaljuhaudadesse Teeba lähedale Kuningate orgu. Peagi algas seal lähedal hoogne templite ehitus. Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 16.-15.sajandil eKr ehitatud kuninganna Hatsepsuti tempel Dair al- Bahris, mille juurde viis kilomeetripikkune sfinkside tee. Thutmosis III (15.saj eKr) korraldas sõjaretki Aasiasse, vallutas Palestiina ja Süüria ning jõudis välja Eufrati
See kunignlik abikaasa oli tihti kuninga enda öde v'i poolöde. Aga neid ödesid ja poolödesid ja 1/4 ödesid oli suht palju seal haaremis ja need kõik tahtsid oma peogi kuningaks hüpitada. Tekkisid käärid poegade sünnijärgsuse ja emade endite vahel. Võeti Nuubia tagasi ja vallutati edasi kuni Niiluse 4. kärstikuna(peaagu teine egiptus vallutati juurde). Sealt sai kulda, mis oli hindamatult kasulik. Ida poolt valltuati Aasiat ka veits. Üks edukamaid Kuningas Thutmosis I kes jõudis niikaugele, et jõudis Eufrati jõeni. Thutmosis II (esimese poeg) ja Hatišepsin(naiskuningas) ja Thutmosin III vahel oli mingi hull biznjakk selle pärilusteemaga, mitte midagi ei saand aru, öed panid vendi ja abiellusid lapsed omavahel jne. Thutmosis III, olles mõni aeg võimult kõrvaldatud, tuli taas kuningaks. (see uhke habemega tüüp) Ta hakkas süstemaatiliselt hävitama Hatšitsuki raidkirju, et oma ema pärandit kustutada normaalsuse taastamiseks
mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Kõige suuremad ja monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. Sajandil eKr Kairo lähedale Giza väljale. Naist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiid: kõrgus 146m, küljepikkus 232m. Cheopsi püramiidis on üle 2300 liivakiviploki keskmise kaaluga 2,5 t. Kuna püramiidide rajamine oli ühiskonnale raskeks koormaks ning teisalt tuli ette püramiidide rüüstamisi, siis hakati alates 18. Sajandi dünastia vaaraost Thutmosis I-sest vaaraosid matma kaljuhauda. Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor, sissepääsud olid hoolikalt peidetud. Tempel Egiptuse templi klassikaline tüüp kujunes välja Uue riigi ajal. Templisse sisenemis alleel moodustus 2km pikk sfinkside rada. Sissepääsu ehtis kahe torniga väravaehitis, mida nimetatakse pülooniks. Mõne templi värava ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid.
19. sajandil samastati vandaale Przeworski kultuuriga. On võimalik, et vandaalid on pärit tänapäeva Poola territooriumilt. Teiste oletuste järgi on nende koduks aga Hallingdal Norras, Vendel Rootsis või Vendsyssel Taanis. VAARAO – Egiptuse valitseja Vaarao (egiptuse per-aa 'suur maja') tähistas algselt kuninga paleed. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid. (http://et.wikipedia.org/wiki/Vaarao) Vaaraole kuulusid inimesed, maa ja vesi kogu Egiptuses. Samaaegselt peeti teda jumalaks, kellest sõltusid Niiluse korrapärased üleujutused, viljasaak ja kogu rahva turvaline elu. Vaarao iga liigutust ümbritses tohutu pidulikkus. Tema ees langeti kummuli, suudeldi tema jalajälgi, harvadel oli võimalik emmata tema põlvi. Erakordseks auks
kasututas selleks ära vana tuttavat Ptahorit, kes töötas kuningliku koljuavajana. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi. Sinuhe sai endale põneva kaaslase Onegi koolist, poisi nimega Thotmes, kellele meeldis joonistada. · Vaarao (lk 7) sõna ''vaarao'' oli algselt kasutusel kui kuninglik palee. Alates 18. Dünastiast hakkasid egiptlased oma kuningaid nimetama vaaraodeks. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse valitsejaid. · Baldahhiin (lk 8) ehisvari voodi, trooni või muu kohal. Vanadel idamaadel oli see ülikute kohal kantav päikesevari. Karmiinpunasest damastist (tulipunase värvaine toonis helepunane ühevärviline lillmustriline riie puuvillane või linane) või brokaadist baldahhiin (kuld, hõbe-, või metallniidiga läbikootud mustriline raske siidist riie).
Talupoegade hulgast võeti nekruteid. Kui sõjaväekohustus oli täidetud, said nad maatüki. Kaarikuvägi oli eliitüksus, väepealikud olid ohvitserid-kaarikusõitjad ja olid ülikud. Kerkis sõjaline aristokraatia esile ja lõpuks jõudsid nad ka kuninga positsioonile. On teateid ka vabaturust. Olid olemas kuninglikud hauakaevajad. Uue riigi ajal oldi agressiivne kahel suunal: Nuubia poole pealt laiendati valdusid ulatuslikult (kullavarusid oli nüüd kõvasti) ja teine suund Aasia. Thutmosis I jõudis Eufrati jõeni. Järgnes Thutmosis II. Kuningal oli haarem, osad olid ülikkondade tütred ja muidu poliitiliselt saadud. Suurte naiste hulgas oli üks Suur Kuninglik abikaasa, kellel oli kõrge positsioon. Uue Riigi ajal oli see tavaliselt kuninga õde. Kuninga järglaste võimalusi oli palju. Thutmosis II abiellus oma poolõe Hatsepsutiga. Neil sündis tütar ja T-II sai teise naisega T-III. Kui T-II suri, siis Hatsepsut haaras võimu ja üritas T-II ajalugu kustutada
I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid. Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele. Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupool...
· Teeba tähtsaim usukeskus. · Elukutseline sõjavägi. · Allutati Nuubia põhjaosa. 1650- 1550 eKr võimutsesid Niiluse deltas Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased. 4. Uue riigi periood : · 1550 eKr 1075 eKr. · Välise võimsuse hiilgeaeg. · Palestiina ja Süüria allutamine. · Thutmosis III tema valitsemise ajal saavutati suurim ulatus. · Sõda Hetiitidega. Ramses II sõlmis rahulepingu, mille kohaselt Palestiina jäi Egiptusele, Süüria aga loovutati. Diplomaatilised suhted Aasiaga. · Ülem-Egiptuse eraldumine Alam-Egiptusest. · 1075 eKr eraldus Ülem- Egiptus Alam- Egiptusest valitsevatest kiningatest preestrite riigiks. 5
U 1550 ajasid Teeba valitsejad hüksoslased Egiptusest välja ja taastasid riigi ühtsuse. Uus riik oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. Egiptlased olid hüksoslastelt õppinud hobukaarikute kasutamist ja nüüd kujunes nende kaarikuvägi ähvardavaks jõuks kogu Lähis- Idas. Edukate sõjaretkedega alistasid Egiptuse kuningad oma võimule Palestiina ja Süüria. Ka Nuubia oli kindlalt Egiptuse võimu all. Egiptusest kujunes tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas Thutmosis III valistusajal (1469 1436). Aasias viisid vallutused Egiptuse sõtta tugeva Hetiidi riigiga. Egiptuse kuningas Ramses II (1290 1224) sõlmis pärast raskeid võitlusi hetiitidega rahulepingu, millega jaotati mõjupiirkonnad Lähis-Idas. Koos vallutuste ja võõraste maade üle valitsemisega muutus Egiptus välismaailmale senisest märksa avatumaks. Nii võõrsilt toodud orjad, välismaised palgasõdurid kui ka Aasia
Hüksoslaste ülemvõimu tulemuseeks oli see, et Egiptus avanes senisest enam väljaspoole, hüksoslaste pealinnast Avarisest (deltas) on leitud Egeuse-Kreeta stiilis freskosid, seega olid hüksoslaste valitsejatel Kreetaga tihedad sidemed. See aeg tõi kaasa ka Egiptuse militariseerimisele. Teeba valitsejad vallutasid Alam-Egiptuse tagasi ning algas Egiptuse ekspansioon Aasiasse. Uus riik tähistab Egiptuse suuriirgi aegu, kus Egiptus oli ilmselt maailma suurim riik Thutmosis III ja Ramses II valitsusajad. Uue riigi nõrgenemine algab 12. sajandi algul eKr. 11. sajandil eKr Egiptus taas lagunes. III vaheperiood Hiline Egiptus Egiptuse ühiskond Egiptuse ühiskond on juba alates tekkimisest rõhutatult hierarhiline ühiskond. Egiptuse valitseja (vaarao/ kuningas) peamine ülesanne oli hoida maailmakorda ehk Maati. Maat kätkes endas kõike. Selleks, et Maat toimiks, pidi kuningas tegema kaks asja: 1) ta pidi igal juhul
igasuguseid rikkusi, mis olid röövlitele ahvatlevaks saagiks. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse Kuningate orus, mida valvati ööl kui ka päeval. Kuid teadlased on leidnud vaid ainult ühe puutumatuna vaarao, Tutanhamoni haua. Seal oli palju kullast, hõbedast ja vääriskividest ehteid ja luksusesemeid. Vaarao tähistas algselt kuninga paleed. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid. Amon - oli Vana-Egiptuse ürgne loomise ja õhu jumalus, kes tekitab liikumist ning kaost. Ra - on Vana-Egiptuse päikesejumal. Ta on keskpäevase päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra silma. Osiris Isise abikaasa, surnuteriigi valitseja. Horos - ehk Horus on vanaegiptuse mütoloogias Isise ja Osirise poeg, keda kujutatakse pistrikuna või pistrikupäisena.
Tavaliselt pärisid pojad isalt võimu. Vaaraode keskmine eluiga oli 20-25 eluaastat. Vaaraode naised olid samuti olulisel kohal, kuid valitsesid riiki harva. Vaaraode naisi austati samuti jumalatena ja nad jagasid abikaasade rikkusi. Naised juhtisid ainult siis riiki, kui dünastiate lõpus ei olnud ühtegi kuninglikust soost meest võimu üle võtmas. Näiteks kui kuninganna Hatsepsuti abikaasa suri, võttis ta üle valitsemise ja juhtis riiki kasupoja Thutmosis III eest, kes oli siis ainult 5-aastane. Ta oli võimul üle kahekümne aasta. Kujudel kannab kuninganna valehabet. Meistrid valmistasid kauneid esemeid vaaraole ja tema perele. Oma töödes kasutasid nad poolvääriskive ja kulda, mida saadi kõrbekaevandustest. Vaaraod võisid kanda valget Ülem-giptuse krooni, punast Alam-Egiptuse krooni, ühendatud Egitptuse topeltkrooni, Osirise (teistpoolsuse jumal, kandis alati kooti ja konksu,
Pealinn Memphis. Kujunesid välja peamiselt kaubanduslikud suhted Vahemere lõunaranniku aladega (Palestiina) ja Nuubiaga. Rajati püramiidid – tuntuim on Cheopsi püramiid (3 at keskelt). Keskmine riik : 2040 – 1730. Vähem tsentraliseeritud, noomidel teatav autonoomia. Peajumalaks kujunes Amon-Re (Ra). Lõppes hüksoslaste sissetungiga. Uus riik: 1562 – 1085. Tsentraliseeritud, toetus sõjaväele, ametnikele, preestritele. Pealinn Teeba Thutmosis I – III, Amenhotep II – III. Uue riigi ajal hakkas Egiptus tihedamalt läbikäima ülejäänud maailmaga. Periooditi kehtestati Egiptuse ülemvõim Süürias ja Palestiinas. Amenhotep IV /Ehnaton (1361 – 1340) kehtestas teadaolevalt esmakordselt inimkonna ajaloos ainujumala Atoni kultuse, kuid see nurjati vanade 5 jumalate preestrite poolt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
