It taps into every high schooler's literary reference points while presenting the uninitiated with a wonderful set of seminal characters to champion. So why then does Percy Jackson and The Olympians: The Lightning Thief, come across as slapdash? Why does it feel rushed and strung together? We barely settle in to the story before our demi-god in training is attacked on a field trip, whisked off to Camp Half Blood, and is doing his best Theseus impression (look it up). Toss in some more CG beasties, a way too short cameo by Ms. Thurman as everyone's favorite serpent-headed gorgon, a gratuitous music montage to Lady Gaga's "Poker Face" and you've got a film that is desperate to balance the needs of folklore with the demands of a contemporary demographic. That might explain Brandon T. Jackson, who literally redefines the sentiment "a little goes a long way
Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi m...
kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20
Eleusise Müsteerium aasta suurim pidutstus Demeteri auks Otos ja Ephialtes hiiglase Alouesuse pojad, jultunud, tapsid lõbu pärast, Nad panid Arese ahelaisse ja hoidsid teda 13 kuud peidus. Nad olid surematud, artemis korraldas nii, et nad kitse asemel hoopis teineteist tapsid. Hippolytos pühendas oma elu Artemise teenimisele, ta oli ateena kuninga sangar Theseuse poeg, ema oli amatsoonide kuninganna, kaunis Antiope, kes ateenat kaitstes suri. Theseus abiellus uuesti Kreeta kuninga Minose tütre Phaidraga. Hippolytos elas tark Pittheuse juures, kes oli Toizeni kuningas, tegi ta oma troonipärijaks, Aphrodite oli Artemise peale kade ning lasi Erosel noolega Hippolytose kasuema sihtida, et too kasupoega armuks. Kasuema tappis end ära ja lavastas kasupoja süüdi, isa uskus naist ning lasi poja tappa. Aktaion Teeba kroonprints Aktaion nägi, kuidas Artemis ja nümfid suplesid, karistuseks muutis Artemis Aktaioni hirveks
ISELOOMUOMADUSED- Taltsutamatu, tujukas, isepäine, agressiivne, truudusetu SÜMBOLID- Kolmhark MÜÜT- Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. PILT- ATHENA NIMI- Athena ehk Minerva MILLE JUMAL- Tarkuse ja kudumise jumalanna KEDA KAITSEB- Sõjameeste, tsivilisatsiooni, põlluharijate, kangelaste ja käsitöö kaitsja. Kaises ka Ateena linna. PÄRITOLU/SÜND- Zeusi peast sündinud tütar ISELOOMUOMADUSED- Tark, hoidis õiglust, osav SÜMBOLID- Öökull, madu, oda, kiiver MÜÜT- Tessaalia kuninga Peleuse ja merejumalatari Thetise pulmapeole olid kutsutud
Vana Kreeka kontrolltöö 1)Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. 2)Kuidas loodus mõjutas kreeklaste elu? Kreeka on mägine ja väga liigendatud maa paljude ps-te ja saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad raskesti läbitavad mäeahlikud. St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. 3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis ...
neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub. Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks. Prokrustese säng Prokrustes, oli kreeka mütoloogias koletis oli Ta kutsus rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi pikkadele lühikest, lühikestele pikka. Ta raius pikkadel maha üle ääre rippuvad kehaliikmed või tagus lühikesi külalisi haamriga pikemaks, et need sängi sobituksid. Lõpuks pani Theseus ta sinnasamasse raudsesse sängi, kuhu Prokrustes oma
Kell pool kolm istus ta jälle kirjutuslaua taga ja töötas kella kuueni.Siis ta enam ei jaksanud. Tema raamat rääkis põhimõtteliselt Sokratesest ja kolmekümnest päevast, mil Sokrates ootas oma surmaotsuse täideviimist.Ta pidi ootama 30 päeva mürgikarika joomiseni, sest sel ajal toimus ohvrilaeva merereis ja sel ajal ei tohtinud hukkamisi toimuda.Ohvrilaev pidi noorte neidude ja noormeestega sõitma Delose saarele, et ohverdada Apolloni templis tänutäheks selle eest,et Theseus kord tappis Kreeta saarel labürindis elava Minotauruse. Teisel hommikul,istus ta oma kirjutuslaua taha hirmutundega,sest ta ei teadnud millest kirjutada.Kui ta püüdis mõtteid koondada märkas ta rohelisi kapsausse, kes olid venelase suures kapsaaias kapsataimed armetuks söönud. Ühel päeval kohtub ta 22-aastase Isabellaga.Ta oskas hästi klaverit mängida, elatist teenista klaveritundide andmisega.Justusele hakkab Isabella meeldima, nad jalutavad mere äärde, kus
Kokkuvõte loetud romaanist Autor ja teos: Gert Helbemäe „Ohvrilaev“ Ilmumise aeg:1960 Mis liiki romaan, milliseid erinevaid määratlusi teate: psühholoogiline armastusromaan (mõttemaailmas pinge, draama, siseheitlus), filosoofiline, ummikelu romaan Romaani pealkirja seletus: Vanakreeka mütoloogia, Sokrates. Delose saarele saadeti 7 noormeest ja 7 neidu, et ohverdada Apolloni templis tänutäheks selle eest, et Theseus tappis Minotaurose, kellele oli varem ohverdatud igal üheksandal aastal inimesi. Selle 30-päevase reisi jooksul ei tohtinud Ateenas surmaotsuseid täide viia, seega ootas Sokrates 30 päeva oma surma. Ohvrilaeva sümbol tähistas ka Martini ja Isebeli suhet. Moto: Küsitlemata elu ei vääri elamist. (Platon, Apol. 38A) Inimene peaks endale esitama olulisi eksistentsiaalseid küsimusi igal elu hetkel, Sokratese meetod on küsitlev dialoog.
annavad tunnistust ehitustehnika edenemisest (nn Atreuse varakambri pseudokaar ja pseudokuppel). Kreeta paleede keerukas ruumidepaigutus sai aluseks ka legendile, kus kuningas Minos lasi kuulsal arhitektil Deadalusel ehitada loss-labürindi, millesse panna luku taha oma koletu poeg Minotauros. Tollel oli inimese keha, härja pea ja halb komme toituda inimlihast. Ta tappis kõik ära eksinud inimesed labürindis, kuid ühel päeval tappis Minotaurose Ateena kangelane Theseus. Labürint pärineb sõna labrys, viidates kahe labaga kirvele. Selle aja rahvale oli sel ilmselt usuline ja maagiline tähendus. Hämmastav on siiski see, et Knossose lossist on küllaltki palju säilinud arvestades kui palju on erinevaid vallutajaid, peale nende kõrgkultuuri hävimist, seal olnud. Minose tsivilisatsiooni au ja uhkust peetakse veel tänaselgi päeval Euroopa kultuuri hälliks. Pildi materjal: Knossose lossi põhiplaan.
Kristel Palts 10.a klass Barokkmuusika Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18. ja 19. sajandi vahetusel. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikas eksisteerisid kõrvuti ni...
troonile vend Diktys. Poseidon - merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. Psyche - Erose abikaaasa. Kena printsess. Inimesed hakkasid hoopis teda Aphrodite asemel kummardama. Aphrodite läks selle peale raevu ja saatis poja Erose talle halba tegema. Kuid selle asemel nad hoopis armusid üksteisesse. Pygmalion naistevihkajast kujur . Mees, kes armus enda tehtud skulptuuri. Saatürid - olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja sokujalad ning sarved ning tohutu nõrkus nümfide vastu. Elasid metsikus looduses. Tuntuim saatür oli Paan.
Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise Minotauruse. · Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon. · Ariadne lõng, mille abil pääseb labürindist Ateena kuninga poeg Theseus. MINOILISE KULTUURI ÕITSEAEG 2000 1500 A. E.KR. Rannikuäärsetesesse asulatesse ehitati tohutute mõõtmetega paleesid. Suurim neist asus Knossoses. Tähelepanuväärne on asjaolu, et Kreeta lääneosa on kultuurilisest arengust peaaegu puutumatuks jäänud. Kreeka mandril ehitati sel ajal uusi asulaid eranditult maa ida ja kirdeossa. Argolises ehitati hiljem kõik mükeene linnused tasandiku idaossa. · Knossos Knossose palee pindala: 20 000 m2
1.Pane kirja antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Tähestik, demokraatia, poliitika, tänapäeva teadustele, meditsiin, rahvusvahelised mõisted, kohtupidamine, Ladina keel, Arhitektuur, Sõjandus, kunst 2.Kirjelda hellenite kasvatust, haridust ja igapäevaelu Poiste harimine/kasvatamine, tüdrukute harimine oli pere enda teha, ühiskond oli patriarhaalne, haridus – Homerose eeposed– sportlikud harjutused, aksepteeriti homosuhteid, naine kodus, vaestel vähe haridust, rikkad võimaldasid rohkem 3. Ateena Sparta Demokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid spartiaadid (10%) Lihtrahval sõnaõigus Perioigid tegelesid käsitöö ja kauplemise...
seostada pikaajalise kultusega. Diktaios- Dikte koobas ja mägi, võimalik koht, kus Zeus sündis. Hiljem austati Zeus-Diktaiost. Noor mees. Daidaleion- seotud Daidaleosega, kes tegi Knossose labürindi. Erinys- ka Amnisoses leitud. Ta oli sünge nagu Eris, aga kas nad saab ühte koopasse paigutad? Motiiv surm, sünd ja koobas koos. Härg Kujutatud rituaalses keskkonnas, vb lossi keskhoovis. Seotud ehk Minotauruse looga. Kreeka: Arianne kui Knossose kangelanna, Minotaurus kui koletis ja Theseus kui kangelane. Kreeta rituaaliga saab seda seostada.. kuidagi, kui see leidis aset keskväljakul. Kes oli härg ja milline oli tema suhe jumalusega? Kreeka hilisem mütoloogia, mis kujutab Knossose värki. Europa- foniikia printsess, kelle juurde tuli Zeus härjana ja viis ta Kreeta saarele Sündis Minos, kelle naiseks sai Pasiphae (päikese tütar) tütar Arianne jumalad saatsid härja, mida ei ohverdatud jumalatel solvukas ja panevad Pasiphane härga armuma sünnib Minotaurus.
Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni "Timaioses".) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400. e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks. Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse. Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos legendaarse kuningas Minose labürintpalee prototüüp) 4. Mükeene kultuur ja perioodid Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav. Kullassepakunst (portreelikud
ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht. Ariadne lõng-Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseust andes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees tegigi ning leidis hiljem hõlpsasti labürindist väljapääsu. Prokrustese säng-Prokrustes oli röövel, kes varitses teelisi teel Ateenasse. Theseus tappis kõik röövlid sellel teel täpselt nii nagu röövlid olid tapnud teelised. Prokrustes oli teelisi tapnud raudses sängis, kuhu ta sidus oma ohvrid ja kus ta venitas nad siis kas pikemaks või raius jalad lühemaks.Nii tapeti ka tema. Sisyphose töö-Sisyphos oli Korintose kuningas. Rääkides välja midagi mida ta poleks tohtinud öelda tõmbas ta enda peale Zeusi halastamatu viha. Hadeses pidi Sisyphos karistuseks igavesti lükkama ülesmäge kivimürakat, mis kogu
otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub.Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks. Lethe- allilma unustustejõgi, millest surnuteriiki jõudnud pidid jooma, et unustada endine elu. Kükloop – Ühesilmsed hiiglased. Sireen – Neil olid taevalikud hääled, mis ahvatlesid meremehi surma. Pole teada, millised nad olid, sest keegi, kes neid nägi ei pääsenud eluga. Nümf – Loodusjumalannad, veeavad aega ringtantude ja lauludega. Najaad – kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes.
Ari üia-tormideemon. Pooleldi röövlind, pooleldi inimene. Jälgid ja inetud. Lethe- Allmaailma unustustejõgi, millest surnuteriiki jõudnud jõid, et unustada oma endine elu. Styx- jumalate murdumatu tõotuse jõgi saatür- metsik, himur, ülemeelik loodusvaim. Pooleldi sokutaolised. Dionysose saatjaskond. Paan- karjaste, väikekariloomade jumal, metsavaim. Kitse jalgadega, sageli pea, sarvedega. Leiutas karjaseflöödi. adne lõng- juhtnöör. Lõngakera, millega Theseus labürindist tagasitee leidis. Atlantis- Atlandi ookeani suur saar, mis vajus esiajaloolisel ajal vee alla. Atlas- Prometheuse vend. Karistuseks titaanide poolel võitlemise eest pidi ta oma õlgadel kandma taevavõlvi. Pegasos-tiivuline võluhobune, hüppas välja Medusa kehast, kui viimasel pea maha löödi. harp
ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub. Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks. Atlantis- Euroopast lääne pool asuv muinasjutuline manner, suurem kui Aasia ja Aafrika kokku. Seda valitsevad rikkad ja võimsad kuningad, kes tahavad alistada kogu maailma, kuid ei saa jagu vaid Ateenast. Atlas- hiiglane, kes maailmaruumi lääneservad hoiab oma pea ja kätega ülal taevavõlvi. Kui Herakles pidi ära tooma kuldsed õunad, mida peale kolme neiu valvas veel surematu sajapealine lohe, palus ta Atlast, et see nopiks
labürindis elanud Minotaurusest? Kirjeldage Knossose palee kaunistamiseks kasutatud maalinguid. Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekkinud müüdi labürindist, kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. Labürindi laskis ehitada kuningas Minos sõnnipäise kuninga Minotauruse jaoks. Viimane oli Minose naise ja ühe sõnni poeg ning tema heaolust pidi sõltuma ogu riigi saatus. Seepärast toodi talle igal aastal Ateenast toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni noor kangelane Theseus Ateena sellest kohustusest vabastas. Theseus sai Minse tütrelt Ariadnelt, kelle ta endasse armuma pani, lõngakera. Labürinti atudes keris ta lõnga lahti ning leidis selle järgi tagasitee pärast Minotaurose tapmist. Labürinti oli suletud ka selle ehitaja. Teinud endale sulgedest tiivad, põgenesid nad lennates, kuid isa keelust läks Ikaros päikesele liiga lähedale. Tiibade vaha sulas ära ning noormees kukkus merre ja uppus.
· Ariadne lõng Minose tütar Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseust andes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees tegigi ning leidis hiljem hõlpsasti labürindist väljapääsu. · Prokrustese säng Prokrustes oli röövel, kes varitses teelisi teel Ateenasse. Theseus tappis kõik röövlid sellel teel täpselt nii nagu röövlid olid tapnud teelised. Prokrustes oli teelisi tapnud raudses sängis, kuhu ta sidus oma ohvrid ja kus ta venitas nad siis kas pikemaks või raius jalad lühemaks.Nii tapeti ka tema. · Sisyphose töö Sisyphos oli Korintose kuningas. Rääkides välja midagi mida ta poleks tohtinud öelda tõmbas ta enda peale Zeusi halastamatu viha. Hadeses pidi Sisyphos karistuseks
hulka ning on üks selle vanimatest säilinud teostest. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr ning sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik, et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. 3.2 Lühike sisukokkuvõte Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20
Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas.Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. Hades oli surmajumal , mitte aga surm ise. Ta on allilma ehk surnute kuningriigi valitseja ehk surnute jumala nimi. Teda on hüütud ka maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hadesel oli väga kuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Ta lahkus harvavõib öelda isegi, et väga harva oma pimeduseriigist, et külastada Olüpost või maapealseid. Kuid ega keegi ei oodanudki teda sinna, ta oli halastamatu , kuid õiglane. Samuti oli ta kardetud jumal , kuid mitte õel.
kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. 5 Jumalad Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat
Miks muutus keha modelleerimine loomulikumaks, aga näo ilme mitte? Allpool paiknevad Egiptuse skulptuurid 5 Vaasimaal - esialgu mustafiguuriline - alates 530 eKr punasefiguuriline stiil, rakursi kasutuselevõtt (vrd lk 110 ja 121) – kunstnik hakkas arvestama objekti vaatenurgaga 560 eKr Theseus ja Minotaurus on 6.saj eKr 460 eKr 6 Arhailise perioodi võrdlus Egeuse kultuuri perioodiga võrreldes ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud bürokraatliku süsteemiga lossivalduste asemele tekkisid linnriigid seal oli juhtroll endiselt aristokraatide käes, kuid lihtkogukondlased daid poliitiliste otuste juures kaasa rääkida
elanud Minotaurusest? Kirjeldage Knossose palee kaunistamiseks kasutatud maalinguid. Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekkinud müüdi labürindist, kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. Labürindi laskis ehitada kuningas Minos sõnnipäise kuninga Minotauruse jaoks. Viimane oli Minose naise ja ühe sõnni poeg ning tema heaolust pidi sõltuma ogu riigi saatus. Seepärast toodi talle igal aastal Ateenast toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni noor kangelane Theseus Ateena sellest kohustusest vabastas. Theseus sai Minse tütrelt Ariadnelt, kelle ta endasse armuma pani, lõngakera. Labürinti atudes keris ta lõnga lahti ning leidis selle järgi tagasitee pärast Minotaurose tapmist. Labürinti oli suletud ka selle ehitaja. Teinud endale sulgedest tiivad, põgenesid nad lennates, kuid isa keelust läks Ikaros päikesele liiga lähedale. Tiibade vaha sulas ära ning noormees kukkus merre ja uppus
nooltega ii. Aloaadid, - Aloeusi ja Iphimedeia hiiglasuured pojad. Üritasid Ossa ja Pelioni mäed tõsta Olympose otsa, et rünnata taevast. Apollon tappis nad iii. Hippolytos, - Theseuse ja amatsoon Antiope või Hippolyte poeg. Pühendus täielikult Artemisele ning põlgas võõrasema Phaidrat. Viimane süüdistas teda isa ees võrgutamises ning tappis enda. Theseus needis Hippolytose ning saatis Poseidoni kaudu mereeluka Hippolytose hobust ehmatama. Hobune paiskas Hippolytose vankrist ning lohistas ta surnuks iv. Aktaion. nägi Artemist suplemas, jumalanna pidas seda solvanguks ning muutis mehe isahirveks, kelle koerad silmapilk nahka pandi. Teine variant on see, et muudeti hirveks, kuna pidas end Artemisest paremaks kütiks.
Kaheksandas ja üheksandas ringis karistatakse valelikke. Põrgu põhjas järab kolmenäoline Saatan reetmise ülimaid võrdkujusid Juudast (Kristuse reetja), Brutust ja Cassiust (Keisri reetjad). "Suveöö unenägu" William Shakespeare 12. Milliseid varasema kirjanduse või mütoloogia lugusid kohtab "Suveöö unenäos"? Kreeka mütoloogiast ja Ovidiuse "Metamorfoosidest" laenatud tragöödia Pyramus ja Thisbe, antiikmütoloogiast laenatud kangelane Theseus ja sõjajumal Arese tütar, Amatsoonide kuninganna Hippolyta. Apuleiuse "Metamorfooside" eesliks muundumise lugu. Kuidas nad muunduvad vastavalt ajastu filosoofiale ja teose zanrile? Järgides itaalia renessansi traditsiooni, on komöödia täis huumorit, nalja ja naeru ja suur osa on juhusel. Pyramuse ja Thisbe traagiline lugu kaotab käsitööliste saamatus lavastuses igasuguse paatose ja muutub
kätte sellele, kes neid pettis, kuid Hera kiusas Zeusi läbi tema laste heeroste. Heraklese kallale asus ta lausa enne tema sündi: pikendas kangelase kandmise päevi, et see ei saaks Mükenee kuningaks. Alkmene kohkus kui avastas, et on segatud Zeusi ja Hera vahelisse tülli ja hülgas lapse. Zeus palus abi Athenalt, kes kavalusega meelitas Hera last toitma ja hiljem viis lapse Alkmenele tagasi. Aasta hiljem saatis Hera talle hälli mürgise mao, et see teda salvaks. Aigeuse võõraspoeg Theseus (Poseidoni poeg) oli üks suuremaid kreeka kangelasi. Pärast inimsööjast Minotaurose tapmist Ariadne kuninga tütre abiga murdis ta neiule antud lubadust."Neiu oli aidanud teda armastusest ja tema oli abi vastu võtnud, ehkki teadis, et ta tegelikult ei taha neiuga abielluda. Kui nad paar päeva hiljem Naxosel randusid, jättis Thesus Ariadne randa magama ja purjetas temata minema." ("Müüdi raamat", Neil Philip). Sellised need lubadused on mis antakse ja võetakse
Knossose palee asus Kreeta saarel. Paleed iseloomustab avarus. Raske on aru saada, et mitu korrust paleel on ja sellel ehitisel oli keeruline plaan. Palees asusid aatriumid, mille kaudu pääses valgus tuppa. Seinamaalid olid värviküllased ja nendel kujutati pidulikke sündmuseid ja inimesi. Sambad olid puidust ja nendel domineeris punane värv. Sambad olid ülaosas jämedamad. Minotaurus - inimese keha ja pulli peaga koletis. Minotaurus elas Knossose labürindis. Kangelane Theseus tappis Minotauruse ja pääses labürindist välja, sest ta oli oma teekonnal lahti kerinud Ariadne antud lõngakera. 12. Mida kujutasid endast kükloopilised müürid Mükeene akropoli ümber? Milleks neid kasutati? Milliseid aardeid leiti Mükeene hauakambritest? Kükloopilised müürid olid Mükeene linnamüürid. Need olid ehitatud meeletult suurtest kividest, müüri eesmärk oli linna kaitse. Mükeene hauakambrist leiti kuldpeeker, relvasid ja Agamemnoni mask. 13
Knossose palee asus Kreeta saarel. Paleed iseloomustab avarus. Raske on aru saada, et mitu korrust paleel on ja sellel ehitisel oli keeruline plaan. Palees asusid aatriumid, mille kaudu pääses valgus tuppa. Seinamaalid olid värviküllased ja nendel kujutati pidulikke sündmuseid ja inimesi. Sambad olid puidust ja nendel domineeris punane värv. Sambad olid ülaosas jämedamad. Minotaurus - inimese keha ja pulli peaga koletis. Minotaurus elas Knossose labürindis. Kangelane Theseus tappis Minotauruse ja pääses labürindist välja, sest ta oli oma teekonnal lahti kerinud Ariadne antud lõngakera. Mida kujutasid endast kükloopilised müürid Mükeene akropoli ümber? Milleks neid kasutati? Milliseid aardeid leiti Mükeene hauakambritest? Kükloopilised müürid olid Mükeene linnamüürid. Need olid ehitatud meeletult suurtest kividest, müüri eesmärk oli linna kaitse. Mükeene hauakambrist leiti kuldpeeker, relvasid ja Agamemnoni mask.
Skorpion ning Vähk ja teised taevased tähtkujud. Phaeton pillas suurest hirmust ohjad ning kaarik sütitas maailma põlema. Mäed, jõed, metsad kõik põlesid. Emake Maa karjed kostusid Olümposele, kus jumalad kiirelt asja korrastama hakkasid. Zeus karistas piksenoolega Phaetonit ning Phaeton kukkus surnult Eriadnose jõkke. Daidalos Daidalos oli arhitekt, kes rajas Kreetale Minotauruse labürindi ning õpetas Adrianele, kuidas Theseus sealt välja pääseb. Selle pärast lasi kuningas Minos Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti kinni panna. Leiutaja valmistas aga kaks paari tiibu. Isa ja poeg kinnitasid need käte külge ja tõusid lendu. Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga kõrgele, muidu sulatab päike vaha, mis tiibu koos hoiab. Ent Ikaros lendas siiski... ning kukkus merre. Isa lendas Sitsiiliasse, kus ta lahkelt vastu võeti. Minos, kuuldes põgenemisest, otsustas mehe üles leida
Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. HADES (Pluto) Hades on vanakreeka mütoloogias nii allilma valitseja. Allmaailm oli jubeduste kehastus, ja sellepärast needsid kreeklased allmaailmajumala Hadese nimel või allmaailmajõe ja jõelumala 4 Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Nad elasid Okeanose taga kaugel läänes.
Poseidon looma taltsutamatuks. Kui Herakles Kreetale jõudis, palus ta Minoselt sõnni püüdmisel abi. Minos keeldus abi pakkumast, kuid lubas Heraklesel sõnni kaasa võtta, kui ta tema kinni püüdmisega peaks hakkama saama. Herakles sai sellega hakkama ja viis suure looma elusalt Eurystheusele. Uhke Eurystheus tahtis sõnni Herale ohverdada, kuid Hera keeldus loomast, öeldes, et ta ei taha saada osa Heraklese kätetööst. Hera vabastas looma, kes rändas mööda Kreekat ringi, kuni Theseus ta lõpuks kinni püüdis, taltsutas ning Apolloni auks ohverdas. 8)Diomedese märad Kaheksanda ülesandena käskis Eurystheus Heraklesel Mükeenesse tuua Diomedese inimsööjatest märad. Diomedes oli Arese poeg ning Bistonese linna valitseja Traakias. Diomedese neli mära (Podargos, Lampon, Xanthus ja Demos) olid päranduseks saadud isalt. Et hoida märad verejanuliselt lahinguvalmitena toitis Diomedes neid inimlihaga. Herakles suutis märad pronksist
Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni "Timaioses".) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400. e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks. Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse. Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos legendaarse kuningas Minose labürintpalee prototüüp) Mükeene kultuur ja perioodid Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav
Loksa I Keskkool MUUSIKAAJALUGU Õpimapp Koostas: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu 2008 Muinasaeg ja vanaaeg (40 000- 500 eKr) Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inim...
naha üksnes tugevama poole hoides. PROKRUSTESE SÄNG - Prokrustes (kr. venitaja; lad. Procrustes) ka Damastes ja Prokoptas oli sadistlike kalduvustega võõrustaja, kes kutsus Eleusise lähedal rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi - pikkadele lühikest, lühikestele pikka. Siis sidus ta nad raudse voodi külge kinni ning raius pikkadel maha üle ääre rippuvad kehaliikmed, lühikesi külalisi tagus aga haamriga pikemaks. Seda tegi Prokrustes seni, kuni Theseus ta selle sama meetodiga tappis. Pole küll teada, kumma varianduga täpselt, kuid Prokrustese karjäärile pani see igal juhul punkti. Kui me tänapäeval räägime Prokrustese sängist, siis mõtleme sellega probleemi vägivaldseid, ebasobivaid lahendusi, nii või teisiti sobimatuid võimalusi. NIOBE - Niobe oli Väike-Aasia kuninga Tantalose tütar, Teeba kuninga Amphioni naine. Täis uhkust oma seitsme poja ja seitsme tütre üle, pilkas Niobe jumalanna
ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise - Minotauruse. Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon. Ariadne lõng, mille abil pääseb labürindist Ateena kuninga poeg Theseus. 1.3.Minoilise kultuuri õitseaeg 2000 1500 a. eKr. Rannikuäärsetesesse asulatesse ehitati tohutute mõõtmetega paleesid. Suurim neist asus Knossoses. Tähelepanuväärne on asjaolu, et Kreeta lääneosa on kultuurilisest arengust peaaegu puutumatuks jäänud. Kreeka mandril ehitati sel ajal uusi asulaid eranditult maa ida- ja kirdeossa. Argolises ehitati hiljem kõik mükeene linnused tasandiku idaossa. Knossos on Herakleionist 5 kilomeetri kaugusel.
4) Knossose paleega on seotud mitmed Kreeka mütoloogia kangelased, kelle nimed ja teod on saanud üldmõisteteks. Kes olid ja mille poolest on tuntud * Minos Kreeta kuningas, kes olevat olnud peajumal Zeusi ja sureliku naise Europe poeg. Minose järgi on ka kunstiajaloolased nimetanud Kreeta saarte kunsti minoiliseks kunstiks. * Minotauros -sõnnipäine koletis, kes oli Minose naise Pasiphae ja ühe sõnni poeg, kelle heaolust sõltus terve riigi saatus. Tema auks ehitati Knossose palee. * Theseus -Noor kangelane, kes vabastas Minotaurose kohutavatest nõudmistest Ateena ning tappis ta Knossose palee labüruntides. * Ariadne -Kuningas Minose tütar, kes armus Theseusse ning andis talle kuldse lõngakera, millega pääses noormees paleest välja. * Daidalos ja Ikaros -Kuulus Ateenast pärit meister, kes vangistati koos pojaga Knossose paleese. Ikaros oli Ateenast pärit meistri poeg (kes soovitas Ariadnel lõngakera kasutada). Ehitas endale sulgedest ja vahast tiivad, põgenes
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
A. Evans leidis knossose, hea haridusega üikooli arheoloog. Leidis euroopa vanima pealinna. Knossost on tabanud ränk maavärin ja seetõttu on see kokku kukkunud. suurim teadaolev loss ja seal on kasutatud sambaid, osaliselt kolme- osaliselt kahekorruseline. ehitatud mäe nõlvale, suurim teadaolev loss, mis näitab nende jõukust. Loss ehitati labürindina minotaurosele. Theseus, ta pääses sealt tänu lõngakerale mille andis talle printsess Ariadne. Nad ei abiellunud. Theseus hülgab tema ja jätab saarele nälgima. Dionysos armub printsessi ja nad abielluvad. Knossose lossil puuduvad igasugused kaitsemüürid, lisaks see, et loss on ehitatud tohutu suure ja korrapäratu põhiplaaniga. Ei kardetud välis sissetungijaid kuna neil oli tugev laevastik. saare põhjarannikul? asus Phaistos. Hagia triada??? Teise aastatuhande keskpaigas tabab saart maavärin mis on ülitugev. see tuleneb teera saarel pursanud vulkaanist. see on ~60 km kreetast põhjapool, seda peetakse
peaaegu puudub, välja arvatud paaril vaasil mõni sõna 4.Korvutada Kreeta-Mükeene kultuuri hetiitide ühiskonna ja Egiptuse ning Mesopotaamia tsivilisatsiooniga, tuua välja erinevusi ja sarnasusi. Kreeta- Mükeene kultuur oli jaotatud osadeks- minoliline ehk Minose kultuur Kreeta saarel ja Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Enamik muute pärineb sellest ajast ja Kreeka tähtsamatest kangelastest Herakles, Theseus, Odysseus jpt. Kreeta-Mukeene oli mõjutatud Egiptuse kõrgkultuurist, Hetiidid olid esineme indo-euroopa rahvas, kes aga jõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Kreeta-Mükeene kultuur on Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanaoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist.Kreeta-Mukeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. 14.Peatükk.Ülevaade Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost 1
peaaegu puudub, välja arvatud paaril vaasil mõni sõna 4.Korvutada Kreeta-Mükeene kultuuri hetiitide ühiskonna ja Egiptuse ning Mesopotaamia tsivilisatsiooniga, tuua välja erinevusi ja sarnasusi. Kreeta- Mükeene kultuur oli jaotatud osadeks- minoliline ehk Minose kultuur Kreeta saarel ja Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Enamik muute pärineb sellest ajast ja Kreeka tähtsamatest kangelastest – Herakles, Theseus, Odysseus jpt. Kreeta-Mukeene oli mõjutatud Egiptuse kõrgkultuurist, Hetiidid olid esineme indo-euroopa rahvas, kes aga jõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Kreeta-Mükeene kultuur on Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanaoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist.Kreeta-Mukeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. 14.Peatükk.Ülevaade Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost 1
ka fragmendid originaalmuusikaga. Euripidese väljapaistvamad teosed: 1) Medeia ( peategelased Medeia, Iason, Kreusa ) - kujutab selle loo kurba lõppu, Iason näitab üles tänamatus Madeia vast ning otsustab abielluda Kreusaga. On võimatu öelda, kas tegelased on positiivsed või negatiivsed. Tragöödia keskendub Medeia kättemaksule. Medeia tapab Iasoni uue pruudi, Korintose kuninga. Tapab ka nende 2 last. 2) Hippolytos ( peategelased Hippolytos, Phaidra, Theseus, Aphrodite, Artemis ) põhineb 2 jumalanna omavahelisel rivaalitsemises. Jumalanna aphrodite on artemise peale kade, kuna teose kangelane austab teda, mitte aph. Traagika seisneb selles, et phaidra armub hippo-sse, avaldab talle armastus, see põlatakse ära. Aphaidra tapab end ja jätab maha hipp-sest halva kirja, thesus neab oma poja ära, hipp hukkub. Selle tragöödia temaatika on populaarne ka tänapäeval. 3) Bakhandid ( peategelased Pentheus, Agaue, Dionysos ) Teeba kuningas Pen,
inimesi tappis. Aga kui raev kadus, kahetses ta siiralt ja oli nõus mis tahes karistusega. Ilma tema nõusolekuta poleks keegi teda karistada saanudki. Keegi poleks ka suutnud nii paljusid karistusi taluda. Enamik tema elust kulus kuritegude lunastamisele. Herakles ei protestinud kunagi ühegi karistuse vastu. Mõnikord karistas ta end ise, kui teised olid nõus talle andestama. Heraklest austati ja armastati kõikjal Kreekas peale Ateena, mille kangelane oli Theseus. Theseus oli samuti tugev ja julge, kuid ka intelligentne ja hea poliitik. Theseus oli kuningas, aga Herakles ei saanud ühtegi riiki valitseda, sest ta ei suutnud sageli iseennastki valitseda. Herakles ei olnud pahatahtlik inimene. Ta ei pidanud tavaliselt viha ja tal oli palju sõpru. Theseus oli üks suurimatest Heraklese sõpradest, kes talle korduvalt hingeabi andis. Hammurapi – Babüloonia kuues kuningas, kes aastal u 1800 eKr rajas
tragöödiate dialoogiosad järgisid retoorika põhimõtteid ja sisaldasid tihti sofistlikke arutlusi. Tema teoste keel lähenes kõnekeelele. Kooril on tegevusega vähe seost. Vastandina oma kaasajal populaarsele ratsionalistlikule mõttelaadile rõhutas Euripides inimese irratsionaalset külge, näidates, kuidas tunded saavad võitu mõistuse kaalutlustest. ,,Medeia" (peategelased Medeia, Iason, Kreusa) ,,Hippolytos" (peategelased Hippolytos, Phaidra, Theseus, Aphrodite, Artemis) ,,Bakhandid" (peategelased Pentheus, Agaue, Dionysos) 33. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Orkestra Ümmargune tantsuplats, millel paiknes tragöödia ja komöödia koor. Skenee Telk või hütt kus vahetati riideid Theatron Vaatajate asupaik Deus ex machina Jumal masinas, näiteks jumala sekkumine etendustes lahendas probleemid. 34
______________ 1 Minos - kreeka mütoloogias Kreetat ja Egeuse mere saarestikku valitsenud võimas ja õiglane kuningas, kes oli peajumal Zeusi ja Europe poeg 2 Minotauros - tõlkes: Minose härg; kreeka mütoloogias härja pea ja inimese kehaga koletis, Minose abikaasa ja sõnni poeg, kelle jaoks Minos laskis ehitusmeister Daidalosel rajada labürindi. Kui Minos ateenlased alistas, pidi need igal aastal tooma Minotaurosele toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni Ateena kangelane Theseus labürinti sisenes ja koletise tappis. Pärast leidis ta labürindist väljapääsu Minose tütre Ariadne antud lõngakera abil 3 labürint paljude eksitavate keerdkäikudega ruum v. hoone MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kuidas nimetatakse teisiti kreeta kultuuri? Miks seda nii nimetatakse? 2. Mida tead Minotaurosest? 3. Mis hämmastab sind kõige enam Knossose palee juures? 4. Mida kujutasid kreetalased oma seinamaalidel? 5. Kuidas kaunistasid kreetalased vaase? 6
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ...
Klassikalised filoloogid, kelle kaudu muinasteadusesse tuli etnoloogiat ja antropoloogiat. Avastati viljakusekultust, loodusvaime, surevaid jumalusi jne. Liialdused: leiti paganliku nõiakultuse jälgi kõikjal Euroopas, mõrvadeks või hukkamisteks maskeeritud inimohvritega (nt Jeanne d’Arc) Lord Raglan: riituse vormel on tähtsam kui ajalootõik, nt Robin Hoodi kaheldav ajaloolisus on igav, aga tema kuuluvus sangaritüüpi, mida esindavad Oidipus, Theseus, Joosep, Zeus, Apollo jne on huvitav. Mall eeldab ühist sugupuud, ebaharilikku sigitust, lapsetapu ohtu, pääsemist ja pagendust varajases eas, võitu vastase üle, naitumist kõrgest soost kohalikuga, edukat valitsemist, täiseas naasmist ja lõpus langust, müstilist elu lõppu. EHK: sangarimall, ta on vormelipundar, kelle sarnasus inimestega on vaid tinglik ja juhuslik. 2) Psühhoanalüüs – Joseph Campbell, Carl Gustav Jung. Ka neid paelub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
