Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"theatron" - 102 õppematerjali

theatron - vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel.
thumbnail
6
doc

Egeus - hellenistlik

EGEUSE JA KREETA-MÜKEENE KUNST TAUST: 3000 eKr-12 000 eKr Egeuse mere ääres. Kujunes välja küklaatidel (rõngassaared ümber Delose saare), Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel (Mükeene linn) KLIIMA: mahe vahemereline kliima, taimestik lopsakas ja põlluharimiseks oli sobilik muld ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju v...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kunstiajalugu - Rooma, Egiptus, Kreeka

viiluvälja(tümpanon) · Sammaste taga asub pearuum ­ naos · Sammastel oli 3 stiili · Dooria: aluselt otse, jässakas, madal, kannelüürid (16-20) keskelt painutatud · Joonia: saledam, kõrgem, algab ümmarguse baariga, lõppeb rullis kapiteeliga · Korinose: ümmargune alus, karika kujuline kapiteel Kreeka teater · Kujunes välja 4. Sajandil · Teater raiuti poolsõõrina mäekülje sisse · Nõlvadel paiknesid kivist istmed = theatron · Sõõri sügavuses oli avar väljak = orkestra ­ kus etenduse ajal paiknesid näitlejad ja koor · Orkestra taga asus skene (kreeka telk), kus näitlejad valmistusid etenduseks · Skenest kujunes suurejooneline sammaste ja skulptuurkaunistustega lava, mis oli arhitektuuriliseks kaunistuseks etendustel. Kreeka Skulptuur · Teemaks oli ideaalne inimene · Arhailisel ajastul kujunes välja kindel ümar plastiline skulptuuride tüüp

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Antiikaja teater

...........................................................9 Kokkuvõte.......................................................................................................................................... Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................... 1. Sissejuhatus Mis on teater? Teater on mitmetähenduslik sõna. · Teater (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. · Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tänavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Näiteks: Teeskles - Ära mängi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne.

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kreeka kultuur

Algselt olid nad huvitatud ainult kangelasajast, kuid hiljem hakkasid nad uurima ka hilisemast aja-lugu. Periklese ajal hakkas seda kirja panema mees nimega Herodotos. Tema raamat "Historia" on olnud suureks abiks ka tänapäeva ajaloolastele. Näitemängud Juba muistsetel aegadel esitasid kreeklased veinijumala Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algselt toimusid need etendused looduses, hiljem aga teatrites. Sõna teater tuleb kreekakeelsest sõnast theatron mis tähendab vaatemängukohta. Ateenas asus teater akropoli jalamil. Teatris mängis ainult kaks või kolm näitlejat ja koor. Näitlesid ainult mehed, kes täitsid ka naiste osi kandes vastavaid maske. Tragöödiad ja komöödiad Tõsiseid ja kurva sisuga näidendeid nimetasid kreeklased tragöödiateks. Sageli rääkisid tragöödiad kangelastest ja nende kannatustest, sega oli vaatajatel kõik ette teada.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka kultuur

atlas lk 32 hellenistlikul perioodil sündisid suurlinnad: Aleksandria ( Pharose tuletorn- üks 7 maailmaimest, vt atlas lk.32, Museion) Pergamon (Pergamoni altar) 6. Teater · Kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest · Keskne osa kooril · Esialgu oli üks näitleja, hiljem kolm · Etendused toimusid päeval, vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud teatris · Theatron ­ vaatamise koht, hobuserauakujuline põhiplaan · Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats ­ orkestra, kus esines koor · Orkestra taga asus skenee ­ ehitis, mis täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet, oli ka näitlejate riietusruum; koht, kust ilmusid näitlejad · Näitlejad ja kooriliikmed olid ainult mehed, täites ka naiste osi · Kasutati maske, mis võimaldas täita mitut rolli

Ajalugu → Ajalugu
93 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Teater Läbi oma ajaloo

1 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Teater läbi oma ajaloo Referaat Oliver Nahksep 11 AÕ Pärnu 2009 2 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Antiikaja teater.....................................................................................................4 Vana- Rooma ja Kreeka teatri erinevused ja sarnasused......................................5 Tähtsamad tegelased Rooma ja Kreeka teatris.....................................................6 Teater keskajal......................................................................................................7 Teater tänapäeval..................................................................................................8 Eesti teateri ajalugu...............................................................

Kirjandus → Kirjandus
54 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Kreeka & Rooma kunst

KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) ­ koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) ­ värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid ­ hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) ­ elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ­ ere värvirõõm ja dekoratiivsus ­ looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile ­ Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole a) kindlustatud lossid ja linnamüürid ­ Tirynsi linnus ja Müke...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Mõistete töö 10. Klassile

Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid näiteks Heliopolises. Amfora - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Amfiteater - Juba muistetel aegadel etendasid hellenid veinijumal Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algul toimusid need vabas õhus või agoraal, peagi aga rajati selleks teatrid. Theatron tähendab kreeka keeles vaatemängukohta. Kreeka teater oli vabaõhuteater. NÄIDE: Colosseum Roomas Kapiteel - iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv.Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. NÄIDE: Korintose kapiteel General Post Office'il New Yorkis

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kunstiajalugu 10. klass

Egeuse e. Kreeta-Mükeene Kunst Sai alguse u 3000 a eKr. Kultuur hävis 12. saj eKr, kui saabuvad doorlaste hõimud. · Kõige rikkalikum Kreeka saarte kunstist oli Kreeta saarel asuv Mükeene linn (sealt ka Kreeka-Mükeene kunst). · Sealsete inimestele olid tähtsad merega seotud elatusalad ­ kalandus, kaubandus ja mererööv · Religioonis elukohal viljakuse kultus. · Polnud suuri templeid. · Kreeta ehituskunsti täjtsaimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada) · 20.saj alguses, leiti lossid ja restaureeriti. · Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka sambad, mis värviti punasteks, mustadeks või kollasteks. · Sissekäigud olid tagasihoidlikud, kuid siseruumidele andsid toreduse värviküllus ja vormidemäng. · Seinad olid kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente ja pilte. · Kreeta kujutavas kunstis püüti kujutada hetkelis...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Teatriteaduse alused I eksami mõisted

TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspekt...

Teatrikunst → Teatriteaduse alused
65 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kunstiajaloo mõisted Vana-Rooma ja Vana-Kreeka

ehitama eriti esinduslikke marmortempleid näiteks Heliopolises. AMFORA - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. AMFITEATER - Juba muistetel aegadel etendasid hellenid veinijumal Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algul toimusid need vabas õhus või agoraal, peagi aga rajati selleks teatrid. Theatron tähendab kreeka keeles vaatemängukohta. Kreeka teater oli vabaõhuteater. Ateenas asus see akropoli jalamil. Vaatajate kohad asusid hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid tõusid tagant kõrgemale eest olid aga madalamad. Jutud räägivad et ülikud olid ees orjad taga. See seepärast et orjade hais kõrgemal ja tagareas ei jõudnud nii ülikuteni. Näiteks: Colosseum Roomas, Amfiteater Arleses, Amfiteatri varemed Tarragonas.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Paeloliitikumi kunst - Vana - Kreeka arhitektuurini

PALEOLIITIKUM´i KUNST (30 000 - 8000 eKr) paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond. Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus. statuett - puust, luust, kivist kujuke. joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud ­ keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pik...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Antiikkirjanduse KT küsimused

 Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne.  Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...

Kirjandus → Kirjandus
27 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Antiikkirjanduse eksam - esseed

1. Vana-Kreeka kirjanduse ajajärgud Vana-Kreeka kirjandus moodustab Vana-Rooma kirjanduse kõrval äärmiselt suure ja olulise osa kogu antiikkirjandusest. Vana-Kreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele ja on täiesti iseseisvalt arenenud. Kirjandusajaloos mängib väga tähtsat rolli just Vana-Kreeka kirjanduse võimalikult täpne periodiseerimine. Üldiselt on aja jooksul kujunenud välja nelja põhilise perioodi eristamine. Esimene neist on arhailine periood, mis kujutab endast aega kuni 5. sajandi alguseni eKr ning hõlmab varase Kreeka kirjanduse sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Arhailine ajajärk jaguneb omakorda aga veel kolmeks väiksemaks perioodiks, millest esimeseks peetakse kirjanduseelset ehk Homerose-eelset perioodi, millele oli iseloomulik eelkõige suuline looming ja folkloor (müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne). Sellest perioodist on...

Ajalugu → Antiikkirjandus
63 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka

500-338 Klassikaline periood: Kreeka-Pärsia sõjad (500-478): VI s teisel poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. ...

Ajalugu → Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vanakreeka teater

puuskulptuur. Neljandal päeval algasid 2-3 päeva kestvad etendused. Teatrietendusi korraldati näitekirjanike e dramaturgide võistlusena kaks korda aastas. Kümme kuud varem tuli esitada kolm tragöödiat ja saatürdraama. Vaid kolme parema autori töid hakati ette kandma. Dramaturg pidi olema ka lavastaja, laulude ja tantsude seadja ja protagonist e esinäitleja. 1. Theatron e vaatemängude koht. Ka amphi, tähenduses "mõlemalt poolt", "ümberringi". 2. Orkestra ­ laulva ja tantsiva koori asukoht, selle keskel paiknes Dionysose altar, kus enne etenduse algust veinijumalale sokk ohverdati. 3

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Antiikkirjanduse kordamisküsimused

Millises teoses ta sellest kirjutas? Jäljendamises. Poeetika 18. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Vana-Kreeka teatri osad: · Orkestra (ringikujuline tantsuväljak, läbimõõduga umbes 24 m. Põhiliselt paiknes seal koor. Titürambide ettekandjad paiknesid tavaliselt orkestras. · Skenee (koht, kus näitlejad oma välimust muutsid, kuna üks inimene etendas mitut inimest). · Theatron (vaatajate isteread. 5. sajandil olid tarvitusel puupingid. Ei olnud vajadust püsiva ehitise jaoks, sest etendused ei toimunud väga tihti. Olid jagatud nii horisontaalselt kui vertikaalselt. Horisontaalselt tavaliselt 3 osaks). ,,Deus ex machina"- ,,Jumal masinast". 19. Millistest luuleliikidest räägib Aristoteles oma teoses ,,Poeetika"? 20. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad ,,mimesis", ,,hamartia", ,,anagnorisis", ,,peripeteia" ja ,,katarsis"? Mimesis ( jäljendamine.)

Ajalugu → Antiikkirjandus
81 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Antiikkirjandus

Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust u I aastatuhande algusest e.m.a. kuni 5. sajandini m.a.j. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus on Euroopas vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Rooma kirjandus arenes hiljem kreeka omast (3. saj eKr), kasutas selle kogemusi ning saavutusi ning oli kreeka kirjanduse vahendaja Euroopale ning maailmale tervikuna. 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreeka kirjanduskeelteks said aioolia murre (arhailine keel; osaliselt Homerose eepostes; monoodilises lüürikas), ...

Kirjandus → Kirjandus
138 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Antiikkirjanduse kordamine eksamiks

14. Mille poolest erines Vana-Kreeka teater tänapäevasest? Kuidas ja millega seoses etendati 5.-4. sajandi Kreekas tragöödiaid? Oli kolm põhiosa orkestra ­ e ringikujuline tantsuväljak, hiljem kui tantsiv koor draamas enam ei osalenud, muutus see poolringis, praegu muusikute asukoht e orkester; skeene ­ ajutine hütitaoline ehitis, kus näitlejad said riideid vahetada, hiljem püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga, skeene ees paiknes sammastik; theatron ­ ehk vaatamispaik, sai kogu teatriruumi tähistuseks, istmete read asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Osalised esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead. Tragöödia riietuseks oli pikk pidulik rüü, kõrge peakate ja koturnid (kõrgete taldadega jalatsid). Kom ja saatürd pidi näitlejate riietus vaatajaid lõbustama, oli seega veider ja kohmakas. Erinevuseks on ka see, et siis oli teaterietendused alati vabaõhuüritused, tänapäeval on teater pigem ruumides

Ajalugu → Antiikkirjandus
121 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Antiik- ja keskaja kirjandus

(Skeenest pärineb sõna ,,stseen") Orkestra ­ Kreeka antiikteatri üks põhiosa; Tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga, mis paiknes teatri südames. Deux ex machina ­ (lad ,,jumala masinast"), antiikteatri kõige keerukam lavamasin tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maale laskuda, et aidata näidendi tegelasi ja lahendada väljapääsmatuid situatsioone. Theatron ­ Kreeka antiikteatri üks kolmest põhiosast; vaatamispaik. Tavaliselt rajati see laugjale mäenõlvale, et publik saaks etendust jälgida tõusvatelt astangutelt, mis paiknesid poolringis ümber orkestra. Dionüüsia ­ oli pidustus, mis leidis aset märtsisaprilis. Selle käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena, kusjuures võistlema lubati vaid uusi näidendeid

Kirjandus → Kirjandus
151 allalaadimist
thumbnail
9
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID

Tagamaks sportlaste ja pealvaatajate takistusteta kohaletulekut kuulutati mängude ajaks välja olümpiarahu. Keelatud oli ka mängudele relvade kaasa võtmine. 3.7. Teater: Draamakunst (kr k drama ­ tegevus) sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas toimunud talvistel Dionysose pidustustel- dionüüsiatel toodi jumala kuju rongkäiguga akropoli jalamil asuvasse Dionysose teatrisse (kr k theatron ­ vaatamise koht). Teater oli hobuserauakujulise põhiplaaniga avatud ehitis, mille keskmes asus näiteplats (kr k orkestra ­ tantsuplats), mille taga taustaks olid puust dekoratsioonid (kr k skenee ­ telk). Etendati nii tõsise sisu ja enamasti kurva lõpuga müüdisüzeedel põhinevaid tragöödiaid kui ka lõbusa sisuga ning igapäevaelu ja poliitikat käsitlevaid komöödiaid. Kui algselt kasutati laval ainult ühte näitlejat ja

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
18
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID ja iseloomustused

Tagamaks sportlaste ja pealvaatajate takistusteta kohaletulekut kuulutati mängude ajaks välja olümpiarahu. Keelatud oli ka mängudele relvade kaasa võtmine. 3.7. Teater: Draamakunst (kr k drama ­ tegevus) sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas toimunud talvistel Dionysose pidustustel- dionüüsiatel toodi jumala kuju rongkäiguga akropoli jalamil asuvasse Dionysose teatrisse (kr k theatron ­ vaatamise koht). Teater oli hobuserauakujulise põhiplaaniga avatud ehitis, mille keskmes asus näiteplats (kr k orkestra ­ tantsuplats), mille taga taustaks olid puust dekoratsioonid (kr k skenee ­ telk). Etendati nii tõsise sisu ja enamasti kurva lõpuga müüdisüzeedel põhinevaid tragöödiaid kui ka lõbusa sisuga ning igapäevaelu ja poliitikat käsitlevaid komöödiaid. Kui algselt kasutati laval ainult ühte näitlejat ja

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
12
doc

VANAD KULTUURRAHVAD JA NENDE MUUSIKA

Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. ­ v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana. Taolise inimese põhitegevuseks oli küttimine, kalapüük, korilus ­ toidu hankimine. Kiviaja inimene oli loodusega väga tihedalt seotud. Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- ...

Muusika → Muusikaajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kreeka- õppematerjal eksamiks

1 Vana-Kreeka. Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III ­ II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia ­ kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel ...

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Vana-Kreeka

Tema raamat Historia räägib Kreeka - Pärsia sõdadest. Kuid raamatus on juttu ka varemast ajaloost. Herodotos kirjeldas ka muude rahvaste kombeid ja uskumusi. Herodotost nimetatakse ajaloo isaks. Maailma teater saigi alguse Kreekas. Kreeklased pidasid veinijumala Dionysose auks iga aastaseid dionüüsiaid. Nendel usupidustustel etendati näitemänge. Esimene teater oligi Dionysose teater Ateenas. Kreeka teater koosnes kolmest osast ­ theatronist, skeenest, ja orkestrast. Theatron oli ala kus etendati näidendeid ja see tähendabki kreeka keeles vaatemängu kohta. Skeene oli ehitis theatroni taga. Skeenel oli lavakujundus ja muu tehnika. Hiljem ehitati skeene külge tõstuk millega sai näitlejaid üles tõsta. orkestra on koht kus istusid inimesed. Seal etendati tragöödiaid ja komöödiaid. Korraga oli laval kolm inimest ja nad kandisid maske. Niimodi said ühed ja samad inimesed mitut osa mängida. Mehed mängisid ka naiste osi. Dionysose teater Ateenas.

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kreeta-Mükeene ajalugu

HOMEROS (pimelaulik) kirjutas kaks eepost ­ ,,Ilias" (Troojast) ja ,,Odysseia" (Odysseuse seiklused), värsimöödus ­ heksameeter. Esimene on kangelaslugu, söja ja vöitluste eepes. Teine jutustab rohkem inimeste elust, kuidas Odysseus koju läks. Mölema keskseks teemaks on Trooja söda. Teater Teatrietendus ­ draama (tegevus) oli välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilaulludest. Etendused toimusid teatris. Teatri osad: orkestra ­ näiteplats, theatron ­ vaatamise koht, skenee ­ taustdekoratsioon, proskeneenion ­ eeslava. Tragöödiavöistlus ehk suur dionüüsia oli pidustus, kus omavahel vöistlesid uued tragöödianäidendid. Vöistlustules olid 3 autorit ja ühe koomilise satüürdraamaga. Vana-Atika komöödia naeruvääristab inimesi, kus keelepruuk oli vaba, rövetsemine ja erootilised naljad kuulusid asja juurde. Käsitletakse kaasaega. Erilise pilke alla langesid vöimukandjad, nt Perikles

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Nimetu

Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus ­ vanakreeka ja -rooma kirjandus, ajaliselt 8. saj eKr­5. saj pKr. ,,Antiik" võeti kasutusele 18. Sajandi prantsusmaal, kultuuri ja kunsti tähistamiseks. Antiikkirjandus tekkis 1. Aastatuhandel. See oli muutuste aeg. Sel ajal tekkisid omapärased ja uued religioonid. Tekkis ka teadus, mis ei olnud enam religiooniga nii tihedalt seotud. Samuti ka väljapaistvad kultuuritegelased. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku.Suure kolonisatsiooni ajal (8.­6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse me...

Varia → Kategoriseerimata
47 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Antiikteater

Rakvere Eragümnaasium Antiikteater Referaat Eduard Mihhejev 11.klass 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus 3 Antiikteater 4 Kreeka teater 6 Tegelaskujud 8 Kirjanikud 11 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 2 Sissejuhatus Teatri algmed ulatuvad kaugesse minevikku,varajaste ühiskondade religiosseisse rituaalidesse. Kõikide rahvaste ajaloos leidub jälgi jumala sündi,surma ja ülestõusmist kujutavatest lauludest ning tantsudest,mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid. Praegugivõib taolisi tseremooniaid näha primitiivrahvaste juures. Teatri jaoks meie tänapäevases mõistes on aga vajalikud kolm komponenti: näitlejad, kes on juba koorist eraldunud; konfliktialge, mida annab edasi dialoog; ja vaatajad ,kes on t...

Teatrikunst → Teatriajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Antiikkirjanduse eksam 2011

Antiikkirjanduse eksamiküsimused 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Nimetus antiikkirjandus tuleb antiquus, antiqua, antikuum ­ vana või muistne, põline, auväärne ja see omakorda tuleneb teisest lad. Keelsest sõnast ante ­ vanem, enne või ees. Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi ­ minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla. Antiikkirjanduse definitsioon ­ selle all mõeldakse vana-kreeka, vana-rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik ­ antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prants...

Ajalugu → Antiikkirjandus
72 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Antiikkirjanduse eksamimaterjal koos

Teatri sünd on lähemalt seotud dionüüsiaga. tragos(soku-) + ode(laul) ­ tragöödia Üks seletus ­ võitjale kingiti sokk. Aristoteles annab parema vastuse: tragöödia kasvas välja saatürdraamast, mis pole kurb, vaid meelelahutuslik lugu, mida esitavad maske kandvad näitlejad, kõige tuntum soku mask. Antiikteatri osad: orchestra (ringikujuline lava), skene (lava taga asuv ehitis), theatron (publiku istekohad). Skene ­ kr telk, näitlejatele kostüümide vahetamiseks. Orchestra ­ kr tantsima. Theatron ­ kr vaatama. Skene ees asuv kast ­ proskeenion ­ sambad. Teatri sünni teooriad Vana-Kreeka teater. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeval toimusid draamaetendused. Tragöödiaid lavastati alates aastast 534; 480. aastail lisandusid neile komöödiad. Etendused toimusid võistluse korras ning võistlustele lubati 3 autorit uute näidenditega. Igaüks esitas

Ajalugu → Antiikkirjandus
76 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Antiikkirjanduse konspekt

Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus on vanim Euroopa kirjandus (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus), Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjeldus (u. I aastatuhande algus e.m.a- 5. Saj. m.a.j.) Termin on mõnevõrra tinglik, kuna olemas on veel vanemat kirjandust (Egiptus, Babüloonia, sumeri, samaaegne- heebrea, iraani, pärsia). Termini võtsid kasutusele 18. saj prantslased. Aeg: 8. Saj eKr- 5. Saj eKr. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Kreeka kirjandus on ainus kirjandus Euroopas, mis on arenenud iseseisvalt ilma ida mõjutusteta, ta on esimene Euroopas. Vanad kreeklased arendasid välja enamuse Euroopa kirjanduslikest zanritest. Kreeka ja room...

Ajalugu → Antiikkirjandus
68 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Maailmakirjandus I. Antiik.

1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr ­ 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.­6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.­4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.­1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.­4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (...

Kirjandus → Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
12
doc

VANAKREEKA TEATER

t maskide vahetamiseks ­ skeene (kr skene, millest tuleb sõna ,,stseen"). Hiljem ehitati püsiv skeene, mis oli ka dekoratsiooniks (enamasti lossi või templi fassaad). o Skeene ette ehitati sammastik, proskeenion, mis kujundati samuti dekoratsiooniks. o Näitlejad esinesid arvatavasti orkestral proskeenioni ees, hiljem ehitati neile samale kohale alaline mängukoht. o Pealtvaatajate kohad (kr theatron, 'vaatamispaik', siit tuleb sõna ,,teater", mis on hakanud tähistama kogu teatriruumi) asetsesid tõusvate astangutena poolringis orkestra ümber. Selleks ehitati teatrid sobivale maastikule, järsaku jalamile. Lavatehnika oli primitiivne. Lava taga toimuvast tavaliselt lihtsalt jutustati. Mõnikord näidati maja sees toimuvat tegevust erilise ratastel platvormi abil, mis veeretati ühes

Kultuur-Kunst → Kultuur
10 allalaadimist
thumbnail
35
doc

RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016

Rakvere Teatris aastatel 2014 - 2016. Teises peatükis iseloomustatakse põhjalikult töös kasutatud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid ning analüüsitakse ankeetküsitluse ja intervjuude tulemusena saadud vastuseid. Ankeetküsitluse vastuste analüüsi aitavad paremini mõista diagrammid. Käsitletava teema tausta uurimiseks on kasutatud vastavateemalist kirjandust, internetti jt allikaid. 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI Teater (kreeka keelest theatron ehk vaatemängupaik) on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette (Wikipedia). Mõiste ,,teater" on laiema kasutuspinnaga kui teatrikunst, lisaks võib teatrit defineerida näiteks institutsioonina, siduda konkreetse asutusega või rääkida teatrist kellegi käitumisele viidates (Epner, Läänesaar, Saro 2006: 190). Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ja kujundaja (teatrikunstniku)

Teatrikunst → Eesti teatri ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Antiikkirjanduse kordamisküsimuste vastused

Lenaiad olid veidi väiksem pidustus, esitati samuti tragöödiaid, suunatud kohalikele. 47. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni. Orkestra ­ esialgu ringikujuline tantsuplats, hiljem poolringikujuline ala, kus istusid pealtvaatajad. Skeene ­ algselt hütitaoline, hiljem püsiv ehitis laval, mille küljes olid dekoratsioonid ja mille taga vahetati maske. Theatron ­ kogu ehitis kokku. Ekkyklema ­ ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks. 48. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'? Mida need algselt tähendasid? Orkestra ­ esialgu ringikujuline tantsuplats, hiljem poolringikujuline ala, kus istusid pealtvaatajad. Skeene ­ algselt hütitaoline, hiljem püsiv ehitis laval, mille küljes olid dekoratsioonid ja mille taga vahetati maske. 49

Ajalugu → Antiikkirjandus
51 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR ­ visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha ­ usuga seotud) ­ kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) ­ lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR ­ kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST ­ unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika ­ maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika ­ maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Vanaaeg

Ülejäänud tolleaegsete astronoomide arvamuse kohaselt seisis universumi keskpunktis Maa. TEATER JA TRAGÖÖDIAD. Teatrietendus - draama (kr k drama - ,,tegevus") oli välja kasvanud Dionysose pidustuste raames lauldavatest koorilauludest. Kogu klassikalise ajajärgu kuulusid etendused Dionysose auks peetavate pidustuste kavva. Etendused toimusid vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris (kr k theatron - ,,vaatamise koht"). Teatri keskel paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats - orkestra ­ ja selle taga enamasti puust lavakonstruktsioon - skenee. Koor ja varasemal ajal ka näitlejad esinesid orkestral, skenee täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet. Kreeka näitemäng polnud üksnes sõnaline, vaid tähtis koht selles kuulus ka muusikale. Mehed esitasid ka naiste osi. Esineti maskides, valju, tugeva häälega ja ilmekalt zestikuleerides

Ajalugu → Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)

MÕISTED: Theatron ­ vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid ­ laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti ­ etenduslikke kunstiliike Näitekunst ­ teatri ja näitlemise sünonüüm Teater ­ a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks ­ need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend ­ draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus ­ kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ü...

Teatrikunst → Draama õpetus
76 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Kirjanduse lõpueksam

­ võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud, tegevus kestis kolme näidendi jooksul pidevalt. Traagiline tegevus, mis ei võinud kesta üle päeva. Deus ex machina ­ jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud. Teatri kolm põhiosa: orkestra ­ ringikujuline tantsuväljak, esines koor (hiljem orkestriauk); skene ­ telgitaoline ruum (stseen-pilt), riidevahetus; theatron ­ vaatajatele mõeldud koht. Sophokles (5. saj e Kr, populaarne näitekirjanik, 24 kohta esikohta festivalidel; ta loobub triloogiate seostamisest. Sophoklese karakteriseerimiskunst ­ kangelased on inimlikud isiksused, tahtejõulised, palju tähelepanu naiskujul, koor kõrvaline). Tema tippteos on ,,Kunings Oidipus": Teeba kuningas Laiosele ennustati, et ta hukkub oma poja käe läbi. Laios laseb lapse jätta jalust seotuna mägedesse. Oidipus kasvab siiski üles Korintose

Kirjandus → Kirjandus
379 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad

on vanem ning need pidustused olid suunatud pigem kohalikule kogukonnale 45. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni. Orkestra (tantsuplats): algselt ringikujuline tantsuplats, hiljem poolringikujuline istumisala Skeene (telk): algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsiv ustega lava(tagune), mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme, proskeenion oli lavaesine, kus esineti. Theatron (vaatamispaik), hiljem kogu ehitise nimetus. Ekkyklema oli ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks. 46. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'? Mida need algselt tähendasid? Orkester - kr orchestra 'tantsuplats' tähendas algselt ringikujulist tantsuplatsi. Stseen (skeene) oli algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsivate ustega, ,,lavatagune", mis kandis dekoratsioone ja kus vahetati maske. 47

Filoloogia → Klassikaline filoloogia
13 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal)

Mükeene kujutav kunst ei olnud nii olmapärane kui arhitektuur , vaid jäi põhilist sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel oli sealne tarbekunst nt. Kullassepatöö, keraamika. Eriti ei ole surmajärgset kultust. Kungate ringhaud ­ Kreetal pole, Mükeenel on. Terrakota ­ põletatud savist skulptuurid. Kreetalased on osavamad maalijad. 6. Kreeka arhitektuur. Jumalad Kreekalastega väga sarnased. Naistel polnud sõnaõigust.Kreeklaste teater ­ vaatajate pingiread ­ theatron ­ olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast ja piirased ümmargust väljakut ­ orkestrat. Orkestri taga oli skeene, kust ilmusid näitlejad. Hiljem arenes skeene sammastega ehitiseks ja näitlejate esinemine koondus selle eenduva osa katusele. Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 e.Kr ja edasi järgnes 3 perioodi. o Arhailine 600-400 e.Kr o Klassikaline e. Õitseaeg 480-323 e.Kr o Hellenistlik e. Hiline 323 e.Kr ­ 30 p.Kr

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Maailmakirjandus I. Antiik. Kordamisküsimused 2016

48. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'? Mida need algselt tähendasid? orkestra (kr orchstra `tantsuplats'): algselt ringikujuline tantsuplats; hiljem poolringikujuline istumisala [> orkester] skeene (kr skn `telk'): algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsiv ustega ,,lava(tagune)", mis kandis dekoratsioone ja kus vahetati maske [> stseen] + proskeenion, episkeenion theatron (kr `vaatamispaik', pealtvaatajate toolid), hiljem kogu e hitise nimetus ekkyklma (ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks) 10000­20000 pealtvaatajat, vabas õhus, päevasel ajal 49. Kirjelda kreeka tragöödiavõistluste ülesehitust ja läbiviimist ning tragöödiate esitamist, osalisi ja üldisi põhimõtteid. Enne võistlust toimusid eelvõistlused, kus ravas sai kuulda näidendite sisu,

Kirjandus → Kirjandus
25 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...

Ajalugu → Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Kreeka mütoloogia

Athena kohtust vaba mehena lahkunud, naases ta kodumaale ja ütles, et tema õpetajaks oli vaev. Ta oli päästnud oma pere sellest kohutavast julmuse needusest. 5 Vanakreeka teater – teater tekkis tänu Dionysuse auks korraldatud dionüüsiatele, kus korraldati erinevaid näitemänge. Oli 2 tegevuse kujutamise viisi: * Tragöödia * Komöödia Mõlemad olid kultuslikud, rituaalsed. Teater oli astmeline ja koosnes 3-st osast: * Theatron – seal istusid pealtvaatajad * Skeene – koht teatris, kus näitleja sai oma välimust muuta, pm lavatagune. * Orkestra – ringikujuline tantsuväljak, uusajal hakkas tähendama muusikute kohta. Olid kindlad reeglid, mida pidi silmas pidama. Etendusel kanti maakondadest pärinevusele vastavaid maske ja oli ka kindel riietus. Tragöödia puhul nt kanti pikki rüüsid ja komöödia puhul naljakaid ja klounilikke rõivaid.

Kirjandus → Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Kreeka ja hellenism

KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

Teater oma mütoloogilisema sisuga tekkis 6 saj. eKr.. Esimene dateeritud etendus toimus 534. eKr kirjanik Thespise poolt - toob sisse esimese näitleja. Ehitist, kus etendusi esitati, nim. amfiteater: keskel oli orkestra (lava, koor asus sellel, kuni 24 m diameetriga), selle taga olid skenee (lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamisex) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad), theatron (pealtvaatajate pinkide osa, poolring). Laval on üks näitleja ja koor. Näitleja teadustab, vahetab välimus, kommenteerib, mängib erinevaid isikuid, ei lula, vaid deklameerib. Koor ja näitleja jag. Etenduse mitmeks osaks. Enne koori lavaletulemist esitab näitleja proloogi. Siis tuleb kahel poolt orkestrale koor. Näidendi lõpus võis olla ka näitleja dialoog koori juhi ehk korüfeega. Etenduse tegevus toimub 1 päeva jooksul ja harilikult ühes kohas

Kirjandus → Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

Komöödia esimeseks suurmeistriks peetakse Aristophanest. Esituspaigaks kujunes Ateenas teater ­ kolmest osast koosnev ruum. Üheks oli orkestra e ringikujuline väljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad. Hiljem, kui tantsiv koor enam etendustes ei osalenud, muutus see rooma teatris poolringiks. Teiseks paigaks oli skene (stseen), kus näitlejad said oma välimust muuta. Hiljem kujunes sellest püsiv lavatagune. Kolmas teatriruumi osa oli theatron e vaatamispaik. Hiljem omandas see termin kogu teatriruumi tähistuse. Etendused olid seotud võistluse ja auhindamisega. Kui esialgu võistlesid omavahel autorid ja koreegid (jõukad kodanikud, kelle kohustus oli kanda teatri kulud), siis alates 5. sajandist ka esinäitlejad. Rooma teater kujunes mõistagi välja kreeka teatrist. Rooma teater keskendus komöödiale. Rooma teatris polnud enam tantsuväljakut. Lava oli kõrge ja pikk, kujutades enamasti tänavapilti

Kirjandus → Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

põhijoontes kujunes välja ka kreeka linn ja tema olulised osad. Tähtsaimaks kultuslikuks keskuseks oli akropol, seal asusid peamised pühamud. Akropol paiknes reeglina kõrgendikul ning selle läheduses (tihti jalamil) oli teater. Viimane arenes välja koorilaulude ettekandmiseks määratud ümmargusest platsist ja koosnes kolmest osast: orkestra, pealtvaatajate istmeread ja lavaehitised. Ümmarguse või poolümmarguse kujuga orkestra asus teatri keskel, seda ümbritses 2/3 ulatuses theatron, vaatajate kohad, mille kaarekujuliselt paigutatud seljatugedeta istmeread paiknesid stmeti mäeküljel. Theatron oli kahe ringkäiguga jaotatud kolmeks kaarjaks osaks ja püstkäikudega paljudeks sektoriteks. Orkestra taga, istmeridadest vabal kohal asetses skenee ­ lavaehitis ­ kus asusid rõivistu ja rekvisiitide ruum. Skenee kaarjate külgtiibade vahel oli näitlejate esinemiskoht, orkestral aga paiknes koor, mis näitlejate sõnu kordas

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
469 allalaadimist
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

Kooris eeslaulja ehk protagonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra ­ lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee ­ lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion ­ eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui näitlejate seas. Lavastaja ­ koreeg, kuludekandja. Näitekirjanik ­ võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat ja ühe satiirdraama, mille aineks Vana-Kreeka müüt. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud, tehevus kestis kolme näidendi jooksul pidevalt. Loosiga valiti vabadest inimestest 10-liikmeline zürii, kes valisid näidendi välja

Kirjandus → Kirjandus
103 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

pidi pärast kurba näidendit inimestel tuju heaks tegema. Teater oma mütoloogilisema sisuga tekkis 6 saj. eKr.. Esimene dateeritud etendus toimus 534. eKr kirjanik Thespise poolt toob sisse esimese näitleja. Ehitist, kus etendusi esitati, nim. amfiteater: keskel oli orkestra (lava, koor asus sellel, kuni 24 m diameetriga), selle taga olid skenee (lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamisex) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad), theatron (pealtvaatajate pinkide osa, poolring). Laval on üks näitleja ja koor. Näitleja teadustab, vahetab välimus, kommenteerib, mängib erinevaid isikuid, ei lula, vaid deklameerib. Koor ja näitleja jag. Etenduse mitmeks osaks. Enne koori lavaletulemist esitab näitleja proloogi. Siis tuleb kahel poolt orkestrale koor. Näidendi lõpus võis olla ka näitleja dialoog koori juhi ehk korüfeega. Etenduse tegevus toimub 1 päeva jooksul ja harilikult ühes kohas

Kirjandus → Kirjandus
541 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun