KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
korraldusega ja kirjalikest seadustest juhinduvad linnriigid. Arhailisel perioodil said alguse ka kreeka teadus ja filosoofia. Õigupoolest kuulusid need valdkonnad esialgu lahutamatult ühte, sest hiljem filosoofideks nimetatud mõtlejad arutlesid maailma tekkimise ja korraldatuse üle, balanseerides seejuures mütoloogia ja loodusteaduse piirimail. Tuntuimaks sai Mileetose koolkond, millele 6. sajandi esimesel poolel aluse pannud astronoom ja matemaatik Thales uskus, et maailm sai alguse veest. Eefesosest pärit Herakleitos (6. 5. sajandi vahetusel) seevastu arutles rohkem kõige 13 muutuvuse ja sisemise vastandlikkuse üle, pidades maailma mõõdu järgi süttivaks ja kustuvaks tuleks. Väike-Aasia emigrandid viisid filosoofilise arutelu ka Lõuna-Itaalia Kreeka linnadesse. Üks neist, Samoselt Krotonisse asunud Pythagoras (6. sajandi teine
teaduslik filosoofiline mõtlemine algab alles Sokratesega. Theophrastose süstemaatilist käsitlust, et varased kosmoloogid olid omavahel õpilaseõpetaja suhetes ja moodustasid filosoofia koolid koolkonnad on peetud anakronismiks. Mileetose koolkond Mileetoses sündis vanim kreeka kosmoloogiakoolkond, mis andis esimesena atsionaalsete meetoditega maailmas toimuvale spekulatiivseid seletusi. Koolkonna moodustavad Thales, Anaximandros ja Anaximenes kõik olid pärit Mileetosest. Vahel loetakse ka Herakleitos Mileetose koolkonnaga seotuks, ent sel juhul laiendatakse Mileetose koolkonna mõistet joonia filosoofiale laiemalt. Käibel on ka termin "joonia natuurfilosoofia", mis on aga eksitav, kui kr. physis tõlgitakse ld. natura'ks ning asetatakse see uusaegse loodusteaduse mõistevõrgustikku. Pythagorlased Pythagoras emigreerus Jooniast LõunaItaaliasse, ent ei viinud kaasa joonia
Filosoofid ehk mõtlejad avaldasid nende teemade kohta mitmeid erinevaid arvamusi. Kuid nende inimeste arvamusi peetakse juba filosoofiaks, sest nad ei pidanud maailmas asetleidvaid sündmusi enam jumala tahte tulemuseks. Nad hakkasid uskuma seda, et maailm toimib mingisuguse üldise loodus- liku põhimõtte järgi, mida on võimalik mõistusega mõista. Näiteks üks esimesi filosoofe, kes niimoodi arvas, oli 6. sajandi esimesel poolel elanud Mileetose filosoof Thales. Vesi oli tema usku- muse järgi kõige aluseks. Ta uskus seda, et kogu maailm oli tekkinud veest ja ka kogu maailm ujus vee peal. Thales olevat liikunud Idamaadel. Ta olevat osanud ennustada ka päikesevarjutust, sest ta olevat hästi tundnud Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat. Seepä- rast peetaksegi just Thalest kreeka teaduse rajajaks. Thalese õpilane oli mees nimega Anaximand- ros. Tema üldistused olid isegi veel julgemad kui tema õpetajal Thalesel
Filosoofid ehk mõtlejad avaldasid nende teemade kohta mitmeid erinevaid arvamusi. Kuid nende inimeste arvamusi peetakse juba filosoofiaks, sest nad ei pidanud maailmas asetleidvaid sündmusi enam jumala tahte tulemuseks. Nad hakkasid uskuma seda, et maailm toimib mingisuguse üldise loodus- liku põhimõtte järgi, mida on võimalik mõistusega mõista. Näiteks üks esimesi filosoofe, kes niimoodi arvas, oli 6. sajandi esimesel poolel elanud Mileetose filosoof Thales. Vesi oli tema usku- muse järgi kõige aluseks. Ta uskus seda, et kogu maailm oli tekkinud veest ja ka kogu maailm ujus vee peal. Thales olevat liikunud Idamaadel. Ta olevat osanud ennustada ka päikesevarjutust, sest ta olevat hästi tundnud Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat. Seepä- rast peetaksegi just Thalest kreeka teaduse rajajaks. Thalese õpilane oli mees nimega Anaximand- ros. Tema üldistused olid isegi veel julgemad kui tema õpetajal Thalesel
Filosoofid ehk mõtlejad avaldasid nende teemade kohta mitmeid erinevaid arvamusi. Kuid nende inimeste arvamusi peetakse juba filosoofiaks, sest nad ei pidanud maailmas asetleidvaid sündmusi enam jumala tahte tulemuseks. Nad hakkasid uskuma seda, et maailm toimib mingisuguse üldise loodus- liku põhimõtte järgi, mida on võimalik mõistusega mõista. Näiteks üks esimesi filosoofe, kes niimoodi arvas, oli 6. sajandi esimesel poolel elanud Mileetose filosoof Thales. Vesi oli tema usku- muse järgi kõige aluseks. Ta uskus seda, et kogu maailm oli tekkinud veest ja ka kogu maailm ujus vee peal. Thales olevat liikunud Idamaadel. Ta olevat osanud ennustada ka päikesevarjutust, sest ta olevat hästi tundnud Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat. Seepä- rast peetaksegi just Thalest kreeka teaduse rajajaks. Thalese õpilane oli mees nimega Anaximand- ros. Tema üldistused olid isegi veel julgemad kui tema õpetajal Thalesel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
