tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. VANA-KREEKA FILOSOOFIA ja TEADUS Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel.
1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Ana...
me oleme kunagi mõelnud sellele, mis on elektrivool, kuidas elektrienergiat saadakse, kuidas saab elektriga tööle panna niivõrd erineva otstarbega seadmeid? Niisiis, et seletada elektrinähtusi, tuleb tungida väga sügavale aine sisemusse. Molekulid koosnevad aatomitest, need omakorda aatomituumast ja elektronidest. 3 Elektri avastamine Esimesena kirjeldas elektri nähtusi 6.sajandil e.m.a. vanakreeka filosoof Thales, kes pani tähele, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab enda külge udusulgi, juuksekarvu ja teisi kergeid esemeid. Möödus üle kahetuhande aasta, kui Thalese kirjeldatud nähtust hakkas uurima inglise teadlane, kuninganna Elisabeth õukonnaarst William Gilbert. Ta avatars palju aimed, mis sarnaselt merevaiguga tõmbavad pärast hõõrumsit enda poole teisi kehasid. Gilbert pidas kehade hõõrumisel tekkinud tõmbejõudu eriliseks loodusjõuks, millele andis nimeks elektrijõud
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
Vana-Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele a. Asukoht: · Balkani ps lõunaosa · Egeuse mere saared b. Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: · Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) · Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. · Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) · M...
Järgnevalt on toodud filosoofia periodiseering iseärasustega. Periodiseering on tingitud erinevatel aegadel olnud erinevatest arusaamadest inimesest ja maailmast. 1. Antiikfilosoofia kujunemine (7. saj eKr 5. saj eKr) Kogukondlik ühiskondlik kord asendus uue - dünaamilise ja vastuolulisega. Maailma pilt muutus mütoloogiliselt filosoofilisele. Tekkis ürgalge küsimus. Esindajad: Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos, Pythagoras. 2. Klassikaline kreeka filosoofia (4.saj eKr) Esindajad: Sokrates, Demokritos, Platon, Aristoteles. 3. Hellenistlik filosoofia (3.-2. saj eKr 6. saj pKr) Algas Kreeka valutamisega Aleksander Suure poolt. Sellega muutus inimeste olukord. Tekkis individualistlik filosoofia, see tähendab, et filosoofia põgenes välismaailmast sisemaailma. Esindajad: küünikud, Epikuros (epikuurlased), stoikud, skeptikud. 1
väejuhid ja kõrgemad preestrid. Muudes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia. Riigiametnikest olid tähtsamad veel 5 efoori. FILOSOOFIA JA TEADUS Maailmas toimuvat seletati ka kreeka ühiskonnas jumaliku tahtega, kuid selle kõrval püüti asju seletada nende sisemistest looduslikest põhjustest lähtuvalt, tekib filosoofia. Esimesed filosoofid tegelesid maailma seletamisega ja probleemiga, millest maailm on tehtud. Thales (6. saj eKr) uskus, et maailm on tehtud veest; tema õpilane Anaximandros uskus hoopis, et apeironist (meeleliselt tajumatu alge, millest kõik on tekkinud). Demokritos (5.-4. saj eKr) jällegi uskus, et maailm on tekkinud tühjusest ja aatomitest. Sofistid (5. saj eKr) tarkuse ja kõnekunsti elukutselised õpetajad, kes hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutavate probleemidega. Nende tegevus oli tingitud ka Ateena demokraatias vajaliku kõne- ja vaidluskunsti vajadustest.
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
võidusõidud. Lisaks spordile, võisteldi ka pillimängus ja kanti ette luulet. Filosoofiaks nimetasid kreeklased maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemiseks ning sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofid püüdsid selgitada, millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb, arutleti jumalate põlvnemise üle ja peagi püüti seletada maailma mõistuspäraselt. VI sajandi esimesel poolel eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales nii just tegigi, tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi. Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Thales peetakse Kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks. Filosoofid otsisid alternatiivseid maailmaseletusi ning kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidsid antiikatomistid, kellest kuulasim oli filosoof Demokritos, tema arvates koosnes maailm aatomitest.
KORDAMISKÜSIMUSI 2012 sügissemester 1) Filosoofia määratlemise lähteid ja viise (loeng; Berlin; Danto, 33-87) Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja ...
rääkisid inimeste ja jumalate vahelisest seosest ja suhtlemisest. Filosoofiaks nimetasid kreeklased maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemiseks ning sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofid püüdsid selgitada, millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb, arutleti jumalate põlvnemise üle ja peagi püüti seletada maailma mõistuspäraselt. VI sajandi esimesel poolel eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales nii just tegigi, tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi. Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Thales peetakse Kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks. Filosoofid otsisid alternatiivseid maailmaseletusi ning kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidsid antiikatomistid, kellest kuulasim oli filosoof Demokritos, tema arvates koosnes maailm aatomitest.
põhjustajana, kuivõrd maailmakorralduse üldise alusena. Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks (armastus tarkuse vastu) ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja arutlusest selle üle, kuidas jumalad põlvnesid ja maailmakorra jalule seadsid. Erinevad mõtlejad pakkusid selles osas välja erinevaid lahendusi. Kuid VI sajandi esimesel poolel eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales jättis jumalad maailmakorralduse tekke seletamisel mängust välja. Tema meelest oli kõige aluseks vesi. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Thales oli arvatavasti rännanud idamaadel ja tundis hästi Egiptuse ning Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat. Suurt kuulsust võitis t sellega, et oskas päikesevarjutuse ette ennustada. Thalest peetakse õigusega nii kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks.
põhjustajana, kuivõrd maailmakorralduse üldise alusena. Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks (armastus tarkuse vastu) ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja arutlusest selle üle, kuidas jumalad põlvnesid ja maailmakorra jalule seadsid. Erinevad mõtlejad pakkusid selles osas välja erinevaid lahendusi. Kuid VI sajandi esimesel poolel eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales jättis jumalad maailmakorralduse tekke seletamisel mängust välja. Tema meelest oli kõige aluseks vesi. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Thales oli arvatavasti rännanud idamaadel ja tundis hästi Egiptuse ning Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat. Suurt kuulsust võitis t sellega, et oskas päikesevarjutuse ette ennustada. Thalest peetakse õigusega nii kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks.
õpetlik iva. Kuulsaim 5. saj kirjanik Aischylos pani oma tegelased olukorda, kus neil tuli oma eellaste kuritegude eest makses ise uusi kuritegusid täide saata. Teine mees kes sarnaste probleemidega maadles oli Sophokles, kelle tragöödiat ,,Kuningas Oidipus" peetakse selle aja täiuslikemaks. Kreeka kirjandus maadles põhiliselt moraaliprobleemidega. FILOSOOFIA JA TEADUS Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. · Thales kõige aluseks on vesi, oskas ennustada päikesevarjutust, kreeka teadusele alusepanija, tundis ka matemaatikat · Anaximandros Thalese õpilane maailm ei saa lähtuda ühest või teisest loodusest esinevast ainest. Püstitas meeltega tajumatu alge apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb alatiseks, sellest on tekkinud ja selleks muutub kõik, mis maaillmas on. Esimene õpetlane, kes kasutas abstraktseid mõisteid.
Enamiku kreeka õpetlaste meelest ei sekkunud jumalad looduse ega inimühiskonna igapäevaellu. Elu tekke ja elu eesmärgi üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks, sõna-sõnalt tõlgituna tähendas see ,,tarkusearmastust". Sellega tegelevaid inimesi aga filosoofideks. Tänapäeval defineerime mõistet järgmiselt: filosoofia on looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Järgnevalt tähtsamaid Vana-Kreeka filosoofe. · Thales - Mileetose koolkond (6. saj eKr) arvas, et kõige aluseks oli vesi. · Anaximandros (Thalese õpilane) - seletas esimesena maailma abstraktselt, püstitades meeltega tajumatu piiritu alge apeironi idee. · Demokritos atomistika koolkonna filosoof (5.-4. saj eKr) - maailm koosnevat tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest - aatomitest (kr k atomos - ,,jagamatu"). · Sokrates Ateena filosoof (5
Aristoteles ütles, et kõige tähtsam on see, mis on. On olemas olemise õpetus ehk ontoloogia. Need probleemid on ontoloogilised probleemid ehk olemise probleemid. Huvitas see, mis on arche (kreeka k) ehk alge. Ladina k on see principium üldnimetus aga Substants. Keskenduti sellele, mis on kõigile ühine ühisosa leidmine. Alge pidi olema kõigile nähtustele ühine. Metafüüsikud jagunesid kolme gruppi: 1) monism ühe alge käsitlus. Nt. euroopa vanimaks mõtlejaks peetav Thales pakkus välja et selleks algeks (algelement) on vesi. Aristoteles kiitis teda, sest kõiges on vesi. Anaximenes pakkus aga, et selleks algeks on õhk. Seostas elu õhuga, kui õhku ei ole. Siis ei saa hakkama. 2) dualism ehk kahe alge käsitlus. Nt. keha & hing. Materiaalne & vaimne, Aristoteles pakkus välja sisu & vorm. Räägitakse kahest algest. 3) Pluralism on mitu alget. Peaks olema vähemalt kolm. Nt. Empedokles rääkis sellest, et maailm
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena. Järeldus: Ideaalne oleks kui me suudaks mõelda Marsi elanik või liblikas. Niikaua on iga küsimus fiosoofiline kuni teadus ei s...
põhjuseks, miks Hiinas kõik jõed voolavad läänest itta, aga Päike ja Kuu taevas liiguvad idast läände. Filosoofia Püüd vabastada müüte nende liigsest personifitseeritusest viis filosoofia kui loodusõpetuse tekkimisele. Filosoofia tormiline areng algas VI sj. e. Kr. Väike-Aasia läänerannikul ning Itaalia ja Sitsiilia lõunaosas. Vana-Kreeka filosoofia koduks kujunes Joonia oma kahe suurema linna - Mileetose ja Efesosega. Otsustava sammu maailma demütologiseerimisel astus Thales (cir. 625-547 e. Kr.), asendades maa, mere ja taeva inimese-sarnased valitsejad ühtse, loodusele sisemiselt omase elu allikaga. Tema maailm jäi aga ruumiliselt piiratuks. Lame maa ujumas kettakujulise ookeani pinnal, mida katmas taevakuppel, mille sisepinnal asuvad Kuu, Päike ja tähed. Thalese arusaamu maailma ehitusest arendas edasi tema õpilane Anaximandros (cir. 611-546 e. Kr.), kellel võime kohata juba geotsentrismi ja taevasfääride ideede algeid. Silindrikujuline Maa on
· Polykleitos "Odakandja" · Phedias: Zeusi kuju Olympias, Athena kuju Akropolis. 2. Mosaiigid. Rooma majade põrandatel. 3. Seinamaalid. Knossose palees, Pompeis ja teiste Rooma linnade seintel. 4. Tarbekunst: gemmid, kameed, mündid. 5. Keraamika: amforad, terrakota kujud, vaasimaalid. 6. Ehitised: Pantheon, Parthenon, Pragamoni altar, Triumfi kaared, sillad, Colosseum, akveduktid. 7. Kõnekunst: Demosthenese ja Cicero kõned; retoorika ja oraatorlus. 8. Filosoofia: Thales, Pythagoras, Sokrates, Platon, Aristoteles; poliitika, luulekunst, matemaatika, aatomi teooria. 9. Tragöödida ja komöödiad (draama). · Ayschylos "Pärslased," "Aheldatud Prometheus," "Agamemnon." · Sophokles "Antigone," "Kuningas Oidipis." · Euripides "Troojalased," "Elektra," "Medeia." · Aristophanes "Ratsanikud," "Pilved," "Konnad," "Linnud." 10. Muud kirjanduslikud teosed. · Homeros "Ilias" ja "Odüsseia."
· Poseidon merejumal · Hades allmaailma valitseja · Demeter põllumajandus · Ares sõjajumal · Athena sõjajumalanna, tarkusejumalanna · Apollon tarkusejumal, valgusejumal, · Aphrodite ilujumalanna · Dionysos veinijumal Kultuur OM Kultuur- filosoofia I · Tarkuse armastus või ka tarkuse teadus · Peamine probleem maailmakorraldus ning eksistents · Kuulsamad filosoofid · Thales Mileetosest · Filosoofia ja teaduse looja · Kõige aluseks- vesi · Demokritos · Maailm ja ka inimne koosnevad aatomitest · Pythagoras teoreetilise matemaatika looja · Hippokrates arstiteaduse looja · Herodotos- ajaloo isa · Sokrates · Planton idealist, ideaalse riigi teooria · Aristoteles antiika-aja kuulsaim ja mitmekülgseim filosoof Aleksander Suur ja hellenism · Makedoonia kuningas 336-323e.Kr
tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutelust. Filosoofiaks loetakse nende ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
oli õigus ja vastutus nende üle. Kunst on praktiline käsitööga seotud asi. Kunsti peamine roll oli olla MIMEETILINE. Kunstil endal pole mingit mõtet, see peitub jäljendavas objektis. Valitses REPRESENTATSIOONILINE esteetika teooria. Ilu ja esteetika oli sõlteline teistest kvalitatiivsetest omadustest. Antiikühiskond oluliselt tabude vabam tänapäevast. EELSOKRAATIKUD (umbes 8. - 4. saj eKr) on näiteks Joonia koolkond, kuhu alla kuulub MILEETOSE koolkond ja sellised nimed, nagu Thales, Anaximenes, Anaximandros, Anaxagoras, Herakleitos, Diogenes, Demokritos, Leukippos jt. Seda antiikfilosoofilist suunda defineeritakse kui NATUURFILOSOOFIAT ehk LOODUSFILOSOOFIAT. Tegeleti looduse, mateeria ja empiirilise maailma uurimisega. Tegeleti algelementide uurimisega - tuli, vesi, maa, õhk ja kosmogooniaga (lugu maailma tekkest). Usuti, et aine võib muutuda ühes vormist teise, kuid kõikide asjade algelement on sama. THALES nimetas kõige taga olevat algainet
Umbes samal ajal hakkas kujuneme Sparta riigi- ja ühiskonnasüsteem nn Lykurgose korraldus U 700 eKr Homerose eeposed ja Hesiodose ,,Theagonia" (,,Jumalate põlvnemine") 594 eKr Soloni seadusandlus Ateenas 6.saj I pool eKr Mileetoses elanud filosoof Thales 6.saj II pool eKr Väike-Aasia kreeka linnad alistuvad Pärsia ülemvõimule 507 eKr Kleisthenese reformid panid aluse Ateena demokraatlikule riigikorrale 6.saj lõpp eKr Lõuna-Itaalias elanud filosoof Pythagoras Klassikaline ajajärk 449-479 eKr Kreeka-Pärsia sõda: (u 500-338 eKr) 494 pärslased surusid maha V-A kreeka linnade ülestõusu
Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. 1.1 Ajalugu Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada.
kui eeskuju ja jäljendus (mimesis). Õpetus kosmosest dialoogis “Timaios”. Antud dialoogis esindatud vaatekoha järgi ei saa miski olla nähtav ilma tuleta, ega miski olla kombitav ilma maata. Kuna kosmos on nähtavate ja kombitavate asjade kogum, peab ta sisaldama endas tuld ja maad. Need kaks alget ei ole aga ühendatavad millegi keskmise, neid vahendavata. Niisuguste vahendavate algetena käsitatakse siin vett ja õhku. Nagu varem kõneks on olnud, käsitas Thales physis`e algena vett, Parmenides ühe algena tuld. Nelikalgete – maa, vesi, õhk, tuli – õpetuse esitas esimesena eelsokraatiline mõtleja Empedokles. Nende algetega ei peetud silmas mitte niivõrd vastavaid konkreetseid loodusnähtusi, kui pigem seda, mida tänapäeval nimetatakse aine agregaatolekuteks. Maa tähistab kõike tahket, vesi kõike vedelat (nii näiteks käsitleb Platon vedelaks kuumutatud metalli “veena” antud tähenduses),
Osav demagoog, kes suutis rahva enda poolele kallutada ja oli ka Sophoklese, sokratese sõber. Pidas maha mitmeid võidukaid sõdu, aga Peloponnesose sõja ajal laastas tüüfuseepideemia (kulgevad kestva kõrge palaviku ja teadvuse hägunemisega) Ateenas, kus ta ka ise elu kaotas. Thales- (624-546 ekr)peetakse esimeseks filosoofiks ja teadlaseks. Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales elas Mileetose linnas Joonias. Tõenäoliselt õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Ta oli Joonia koolkonna rajaja. Sokrates-(469399 eKr) , ta oli vana-kreeka filosoof, kes elas Ateenas. Andmed tema elu ja õpetuse
saavutamaks teadmisi kõigist tumedatest asjadest", kus käsitletakse paljude lihtsate võrrandite lahendusi, näiteks pindalade ja ruumalade leidmist. -600 Anaximander tutvustab kreeklastele päikesekella, ta on ka esimene inimene, kes üritab joonistada maailma kaarti. Tema arvates on maailm tehtud apeironist(see sõna tähendas lõpmatust). -600 Thales ennustab ette kuuvarjutust, üldistab Egiptuse geomeetriat, uurib magnetismi ja väidab, et universumi algaine on vesi. -535 Anaximenes väidab, et algelement on õhk. -520 Xenophanes väidab algelemendiks olevat maa ja arvab, et mäed olid algselt merepinna all. -500 Pythagoros tegutseb Kreekas ja Lõuna-Itaalias. Ta paneb aluse müstilisele kultusele, mis rõhub erakordselt palju
Ja karistuseks aheldas ta minu aastaks ajaks kettidesse. Olgu neetud see Herakles. Ma oleksin teinud oma tööd truult edasi ja teeninud kõrgemate heakskiidu. See juhtunu ei olnud ju ometi minu süü... Ajalugu Page 16 Filosoofia Vana-Kreekas 9. oktoober 2009. a. 9:00 Filosoofia ehk tarkuseõpetus tegeleb maailma probleemide uurimisega.Loodusfilosoofid urivad, millest maailm koosneb. Loodusfilosoofid: · Thales (6. saj ekr). Ta arvas, et maailm koosnev veest, ükski ajahetk ei kordu. · Aleximandros. Maailm koosneb määramatusest. · Demokritos. Aatomite õpetus. · Pythagoros. Kõik koosneb arvudest. 1. Milles seisnes sokratese, platoni ja aristotelese õpetus? 2. Millist meetodit nad kastasid levitamiseks ja õpetamiseks? Eelkõige sokrates. 3. Millist riigivormi nad pooldasid? 4. Kes olid sofistid? 1
3. PILET ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID F. NIETZSCHE IRRATSIONALISM, INIMESEKÄSITLUS JA MÕJU Antiikfilosoofia jaguneb epohhideks: eelsokraatiline, klassikaline, hellenistlik ja uusplatonistlik periood. Ka nendel epohhidel eristuvad perioodid ning koolkonnad. Eelsokraatilise epohhi hulka kuuluvad: Mileetose koolkond, mida ühendab küsimus mis oli kõige alguses? (esindajatest Thales, Pythagoras); Eelea koolkond, mis pööras eelkõige tähelepanu tõe ning tõelisuse otsingutele (Parmenides, Herakleitos); Sofistid, keda ei huvita mitte niivõrd tõde, vaid praktilisus, nad on skeptilised meelelise taju suhtes (Protagoras, Gorgias). Klassikalise perioodi suurmõtlejad: Sokrates, kes pühendus üksikisu uurimisele, leidis, et kõigel on oma eesmärk, oma mõte ja et tõde on siiski olemas; Platon, kes vaatleb maailma kui kaht
I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid ...
seepärast, et kõik kaubateed Idast tulid sinna piirkonda, kust saadeti asjad edasi Euroopasse ja koos kaupadega liikusid ka teadmised edasi. -) Esimesed filosoofid olid palju rändavad kauplejad. * Juri Lotman on kujutanud kultuuri kui rakku, mille keskel on alati tuum, mis on seotud kõige vana teadmistega, kuid muutused toimuvad alati piiridel, kust kaudu tulevad uued ideed, mis tihtipeale vallutavad ära vana kultuuri. * Thales (624-546 eKr), Anaximandros (610-546 eKr), Anaximenes (585-528 eKr) kõik uurisid algainet. -) Thales uskus, et kõige algaineks on vesi. -) Anaximandros uskus, et kõige algaineks on apeiron ehk lõppematu ehk see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigest meelelistest eraldada. -) Anaximenes uskus, et kõige algaineks on õhk ning maailma ümbritseb ,,kosmos" ehk kord ja harmoonia. * Pythagoras (570-495 eKr) uskus, et arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-alu...
Taavet valitses pärast kuningas Sauli surma Juudamaa üle ja sai pärast põhjapoolseid hõime valitsenud Iiboseti surma kogu Iisraeli kuningaks. Ta kindlustas oma kuningavõimu ning riigi, mis hõlmas kogu Palestiinat ning ulatus Lõuna- Süüriasse. Tarquinius- viimane Rooma kuningas, isekas ja vägivaldne valitseja, kukutati poja Sextuse ülekohtuse käitumise tõttu. Thales – esimene kreeka filosoof, mitmekülgne õpetlane ja üks seitsmest targast. Ta uskus, et kõik sai alguse veest. Ta tundis ka matemaatikat ja astronoomiat ning olevat koguni osanud päikesevarjutust ette ennustada. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales elas Mileetose linnas Joonias.
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr · Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. · Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. · Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. · Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. · Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) · Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. · Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. · Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr · Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg · Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) · Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) · Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. · Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas.
2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr • Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. • Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. • Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) • Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. • Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr • Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg • Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) • Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) • Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. • Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta
Elufilosoofilised suunad. 3)Uusplatonism - sünnib 2.saj.p.Kr. Religiooniline-filosoofiline süsteem. Vool püüab religiooni korrastada. Algselt sünnib kristluse vastasena. Lõpp ja üleminek keskajale on ähmane, veel raskem probleem kattuvusega kui ajaloos. MILEETOSE KOOLKOND Kolme mileetoslast ühendab küsimus - mis on kõige alguses? THALES (624-546 e.Kr.): loetakse antiikmaailma 7 targa hulka (sinna kuuluvad ka Solon, Bhias Brienest, Bithakos Myckilenest). Thales on palju reisinud, veini ja oliividega kauplev spekulant. Rikas. On viibinud Egiptuses. Mitmekülgne loodusuurija. Idareisidelt saanud teadmisi. Arvutab ette päikesevarjutuse 585 e. Kr. Tegeleb magnetismiga. Arvutanud Egiptuse püramiidide kõrgused nende varju järgi. Thalese teoreem: poolringi piirdenurk on täisnurk. Ajalukku läheb moodsa ja antiikse filosoofia esiisana. Pole ühtegi tema filosoofilist teost. Kõige raskem on iseennast tunda. Kõige kergem on teistele nõu anda
toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea – pildil). Umbes 6. sajandil e.Kr tekkis Väike-Aasia läänerannikul ning Itaalia lõunaosas algne loodusteadus – loodusfilosoofia, mis püüdis vabastada müüte nende liigsest personifitseeritusest. Vana-Kreeka filosoofid, tähtsaimad neist Thales (625 … 547 e.Kr) ja Anaximandros (611 … 546 e.Kr) asendasid Maa, Mere ja Taeva inimesesarnased valitsejad – jumalad – ühtse loodusele omase elu allikaga. Lame Maa ujumas kettakujulise Ookeani pinnal, mida katab Taeva kuppel, mille sisepinnal asuvad Päike, Kuu ja tähed. Taevasfääride harmooniat otsis ka antiikaja kuulsaim filosoof – Platon (427 … 374 e.Kr), kes kirjeldas kaheksat sfääri, millele on kinnitatud planeedid ja tähed. Platon oli esimene, kes
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mi...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Tegemist on aga siiski filosoofiaga, sest ei uurita maailma iseeneses, vaid ikkagi inimese tunnetamise kaudu. Samas püüti kõike teha erapooletult. Tekkisid teaduskeele algmed. Kreeka (antiik) teadust võib jagada neljaks suureks perioodiks (sama kehtib ka meditsiiniajaloo kohta): · joonia (6. sajand e.m.a.); · ateena (klassikaline 5.-4. sajand e.m.a.); · hellenistlik (4. saj e.m.a.-1. saj. m.a.j.) ja · rooma. JOONIA tähtsamad mõtlejad: Thales, Pythagoras jt, kes ise end sofistideks, e tarkadeks kutsusid. Sofistid olid avatud ja innovatiivsed, ning kuigi riigivalitsemisega seotud, ei olnud nad ortodokssed moraali ja poliitika valals, vaid materialistid, ratsionalistid ja ateistid. Thales (peab algaineks vett, sama lähenemine, mis sumeri müütides ja Piiblis, kuid ta jätab välja Looja). Pidas kõike põhimõtteliselt elavaks. Siit kasvab välja elementide teooria (Anaksimenes ja Anaximandros maa, udu ja tuli)
Archilochos, Tyrtaios jt, kellele VI sajandil järgnesid Solon, Alkaios ja Sappho, sajandi teisel poolel Anakreon. - U 600 hakkasid kreeka linnad lüüdlaste eeskujul müntima raha. - VI sajandi algul kujunesid välja traditsioonilised templiehituse stiilid: dooria stiil ja ioonia stiil. Sai alguse mustafiguuriline vaasimaal, millest sajandi lõpus arenes Ateenas välja punasefiguuriline stiil. - VI sajandi esimesel poolel pani Mileetose õpetlane Thales aluse Ioonia filosoofiale; sajandi keskpaiku jätkas tema koolkonda Anaximandros. Sajandi teisel poolel tegutses Efesose filosoof Herakleitos. Samal ajal sai filosoofi alguse ka Itaalias, kus selle silmapaistvaimateks esindajateks tõusid Xenophanes ja Pythagoras. Korintos VIII sajandi keskpaigast alates kehtis linnas kitsas oligarhia Bakchiaadide suguvõsa võim. U 657 kukutas Kypselos Bakchiaadid võimult ja kehtestas türannia (valitses u 657 727)
· 1789 USA põhiseadus valitsevaks sai föderalism · USA muutus liitriigiks · Osariigid majandus, õiguskord ja haridus · Föderaalvõim rahandus, riigikaitse, välispoliitika ja väliskaubandus · 1789. Sai presidendiks George Washington · Pealinn Washington Pilet 12 1.Filosoofia ja teadus Vana-Kreekas · filosoofia mõtteteadus, tarkusearmastus = uurib kõige üldisemaid seaduspärasusi looduses ja ühiskonnas · Thales VI. saj I p. eKr Mileetose linnas, kõige alus on vesi. · oli rännanud Idamaades, Egiptuses ja Mesopotaamias, tundis geomaatriat, matem., astronoomiat, oskas ennustada päikesevarjutusi = peetakse Kr. filosoofia ja teaduse tajajaks · järgnevad fil pidasid algaineks õhku, tuld, maad; kuidas tekkis algainest kogu loodus · Demokritos V IV saj. vahetuseul = maailm koosneb langevatest ja põrkuvatest aatomitest (jagamatud osakesed)
Maailma üldist korraldust puudutavat probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Esimesed filosoofid püüdsid selgitada, millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb. Arutleti jumalate põlvnemise üle ja peagi püüti seletada maailma mõistuspäraselt, jumalaid ja müüte maailma kujundajate ning korraldajatena otseselt mängu toomata. VI sajandi esimesel poolel eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales seda nii just tegigi. Tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikkusele. Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidsid antiikatomistid, kellest kuulsaim oli V-IV sajandi vahetusel eKr tegutsenud filosoof Demokritos. Tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest – aatomitest. Aatomid erinevad kujult ja
siis ja ainult siis, kui ta on (1) naine ja (2) kuninglikku päritolu." 14. Eksperimentaalfilosoofia Moodne filosoofiaharu, mis esitab väljakutse traditsioonilisele ,,tugitoolifilosoofiale". Eksperimentaalfilosoofias tehakse empiirilisi uurimusi, et selgitada välja, mida (rassi, soo vm tunnuse poolest erinevad) inimesed peavad ühel või teisel puhul teadmiseks, moraalselt õigeks jne. 15. Vaidlus filosoofia otstarbe üle: mis kasu on filosoofiast ? Thales Vana-kreeka esimene filosoof- olevat tähti vaadates kaevu kukkunud. Kuidas saab see, kes enda ettegi ei näe, ütelda midagi tarka taevakehade või üldse millegi kohta? Pigem on ta naerualune. Igapäevaelus võib kuulda lauseid ,,Ära hakka filosofeerima!" ,"Ära targuta!" jmt. Filosoofia ,,ainsat ja ainuõiget" otstarvet pole kusagilt võtta. Läbi ajaloo on filosoofiale omistatud mitmeid otseseid ja kaudseid otstarbeid: Teadmise kasulikkus Maailma parandamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
