Valdavalt lähtuvad maavälise elu otsingud siiski maisele sarnase süsinikupõhise ja maistele lähedastes tingimustes arenenud elu otsingutele. Maavälise elu otsingute ajalugu · Loodusrahvad ja muistsed tsivilisatsioonid ei arutlenud antud teemal või kadusid inimestega võrreldavate, kuid eri maailmadest pärinevad olendid mahuka ja mitmekihilise üleloomulike jumalate, deemonite, maailmaloojate, hingede ja muude olendite vahele. · Kreeka esiletõusmise ajal, kui ilmusid Thales ja atomistid · Budismis olid juba algselt hingede maad teistel taevakehadel · Teleskoobi leiutamine lõi veelgi uusi vaateid juurde Maaväliste tsivilisatsioonide arv The Drake Equation: N = R × f p × ne × f l × f i × f c × L ·Maaväliste tsivilisatsioonide arvu teoreetiliseks hindamiseks kasutatakse Drake'i võrrandit. Frank Drake oli ka esimene, kes püüdis 1960 aastal lähimatelt tähtedelt raadiosignaale vastu võtta, asutades hiljem ka SETI.
Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli staadionijooks (u 192 m). Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Kreeklased leiutasid palju spordialasi mida tehakse tänapäevalgi Euroopas ja kogus maailmas. VanaKreeka oli väga arenenud ka matemaatikas, meditsiinis, filosoofias, teaduses jm. Matemaatikale panid aluse VanaKreeka filosoofid Thales ja Pythagoras, kes leiutas ka Pythagorase teoreemi, mis on tänapäeva matemaatikas väga tähtis osa. Meditsiinis mõeldi välja Hippokratese vanne, mida kasutavad ka tänapäeval arstid Euroopas ja mujal maailmas. Filosoofid tõstatasid mitmeid küsimusi inimese olemuse ja vooruste kohta ja teaduses arenes jõudsalt astronoomia ja maailma tundmine. Võib öelda, et VanaKreeka on oma suure kultuuriga aidanud areneda ka
Kreeta-Mükeene periood 2000-1100 ekr(minoiline tsiv ; mükeene) Tume ajajärk 1100-800 ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) Arhailine periood 800-500 ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus (Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) Klassikaline periood 500-338 ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg; Peloponnesose sõda; Sparta ülemvõim; Makedoonia sõda ) Hellenismiperiood 338-30 ekr(uus ajajärk; Aleksander II). ||Minoiline- lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. ||Mükeene- sõjaline üleolek (hobused&kaarikud), Kreeta saare vallutus, mionoilisest võeti omaks lossikultuur, lineaarkiri, kreetane olme. Kreeka Homerose Ilias (lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest), Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik). Usupidustused- pillimängu, laulu või spordivõstlused. Delfi oraakel- Püütia istus templi tagumises ruumis...
Vastus: Realism instrumentalismi vaidlus Kuidas nimetatakse teadusteooriates sisaldavaid objekte või seoseid, mida pole võimalike meeleliselt tajuda Vastus: Teoreetiline suhtust. Üks kolmest seisukohast ei ole filosoofias levinud seletus matemaatika aksioonide tõesuse kohta Vastus: Matemaatika aksioomide tõesus saadakse tuletamise kaudu aksioomidele järgnevatest teoreemidest Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvusseisundid, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria
· FILOSOOFIA ON KOGU TÕELISUSE METOODILINE · "Kuidas elada vooruslikult?" UURIMINE SELLE PUHTAS ISEENESES OLEMISES. · "Kui me kunagi ei tee seda, mida me teiste juures hukka · Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi mõistame." saavutamine. · Thales · Filosoofia tegeleb kõigega, · Thales küsib: Mis on kõigi asjade alge (ARHEE)? kuid erilisel viisil Vastus: VESI. · Filosoofia alajaotused · Kõik on pärit veest ja suubub vette tagasi. · Filosoofia ainevaldkonnad · Vee kui põhiaine tihenemise ja hõrenemisega sisaldub · METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga. S.o. "esimene kõigi asjade päritolu.
Anaximandros Thalesest palju huvitavamaks peetakse tihtipeale tema õpilast Anaximandrost, kes jätkas arche-küsimuse üle arutlemist juba sügavamal kujul. Anaximandros olevat elanud aastatel 610 - 547 e.Kr. tema kirjutas Kreeka esimese filosoofilise teose ,,Loodusest", milles ta esitas oma astronoomilisi , geoloogilisi ja bioloogilisi vaateid. Tema olevat ka esimesna koostanud maakaardi. Anaximandros mõistis, et kui maad, nagu Thales ütles, kannab vesi, siis peaks miski muu kandma vett--ja nii edasi ad infinitum: tegu oleks lõputu regressiga. Ta lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoseruumis rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros kujutas Maad ette silindrina. ,,..Kujult on ta ...nagu trumm. Meie kõnnime ühel tema tasastest pindadest, teine on vastaspoolel." Anaximandros arvas analoogiliseslt Thalesele, et kõik olev on tekkinud
Bacon Väitis, et kõik inimesed tahavad saavutada eudaimoniat- Sokrates Õnnelik elu, mis ei sõltu välistest asja oludest- eudaimonia Väitis, et tõde on olemas, aga et tõeni jõuda, tuleb kõiges kahelda- Descartes Väitis, et jumal on loonud maailma Ex nihilo- Augustinus Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud, kuid nad on unustanud, kuidas sinna jõuda- Sokrates Teooria Filosoof, kellel oli Noole teooria- Zenon(loodusfilosoof) Filosoof, kes arvas, et maailm hakkas veest- Thales (filosoofia isa) Sokraatiline meetod ehk- arutlev meetod Loodusfilosoofid otsisid- Arhe´t Zenonil oli teooria, millega pole võimalik kunagi millegini jõuda- Archilliuse ja Kilpkonna teooria Eleaadid- liikumine on näiv Jumal Jumala kaitse-teodiike Jumal on midagi, millest enamat pole võimalik mõelda- Ansalemi ontoloogiline jumalatõestus Jumal lõi maailma vabast tahtest- algpõhjuse argument Maailm loodud mittemillegita-ex nihilo Kahtles jumala olemasolus-Descartes (Kahtle kõiges!)
AJALUGU FILOSOOFIA VANAS KREEKAS · FILOSOOOFIA tarkuse armastus Filosoofid püüavad seletada , kust kõik on alguse saanud Thales arvas , et maailm on tekkinud vees ja ujub vee peal Demokritos arvas et maailm koosnes tühjusest , selle sees liikuvatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest · SOFISTIKA - käsitleb elufolosoofia valdkonda Sofistid hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutuvate probleemide lahendamisega leidsid , et mõisted nagu hea ja halb on suhtelised seadused põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel Sokrates astus sofistide vastu välja
lneosas Elise maakonnas asunud pha paigas. Iga nelja aasta jrel. Zeusi phamus Olmpias Luna-Kreekas. Esimestel olmpiamngudel oli kavas ks spordiala staadionijooks. Kestsid viis peva. Pealtvaatajateks ainult mehed(naistele surmanuhtluse hvardusel keelatud) Alad: Staadionijooks(192,3m), Pikamaajooks(4,7km), Viievistlus, Maadlus, Rusikavitlus, Pankration, Kaarikute viduajamine. 14)Filosoofia- milliseid vastuseid otsisid I filosoofid nt Thales, milliseid filosoofid alates Sokratesest Thales- (esimene filosoof) Maailm sai alguse veest. Thales Mileetosest (624-547 eKr) arvas, et olemise lte on loodusesendas. Kige aluseks on vesi, lpmatu mateeria. Maa oli veepinnal ujuvketas. Vesi oli igaveses liikumises. Algelemendi mte oli selles, etkik tekib ja hvib, kuid algelement (vesi) on psiv ja igavene. Sokrates- Ma tean et ma midagi ei tea . Ma tean et ma midagi ei tea !
kultuuride segunemine, kreeka kultuuri ja keele laialdane levik. Rajati Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Kreeka alistumine Rooma riigile 30 eKr roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse riigi. Filosoofia sai alguse arutlusest füüsilise maailma tekke ja toimimise üle. Moraaliprobleemid Hellenistlikud valitsejad soosisid kutluuri. Luule tähtsus. Teater. Matemaatika - Pythaggoras Meditsiin - Hippokrates Ajalugu - Herodotos e ajaloo isa Filosoofia - Demokritos õpetlane - Thales Lakooni grupp, Aleksandria Tuletorn, Milose Venus, Odakandja, Poseidoni tempel Teadus. Matemaatik Eukleides. Füüsik ja leiutaja Archimedes, astronoomis, matemtaaik ja geograaf Ptolemaios.
Theatron-vaateplats Orkestra-plats kus esinevad näitlejad ja koorilauljad Teatrit nim täiskasvanute koolis , sest see haris neid, kes vaatamas käisid.Teatriroll ühiskonna elus oli see, et pööras tähelepanud probleemidele ning oli meelekahutuseks. Perikles- ateena strateeg, valitsemisega kujunes ateenas kindel demokraatlikkord.Aristokraatide eesõigused valitsemisel olid kadunud. Herodotos ta kirjutas historia ning teda kutsutakse ajaloo isaks.Pani alguse ajaloos kirjutamisele. Esimesed olümpiamängud toimusid arvatavasti 776 ekr, toimusid iga 4 aasta tagant.Olümpiamängude ajal kehtestati rahu.Naised ei tohtinud mängudest osa võtta, muidu oli neile ettenähtud karistus.Võistlus alad jooks, maadlus, hobusekaariku võidusõit,viie võistlus, odavise jne.Võitjaid autasustati karikaga ja nimi kraveeriti kivisse,mõnest tehti ka skulptuur.Ateena Ateena polise kodanikuõigused kellel oli kodanikuõigus, siis neil oli õigus saada maad ja hääletada r...
REFERAAT Elekter, jõud ja liikumine ELEKTER Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert
1. Kreeka ajaloo perioodid ( 5 perioodi koos ajalise määratlusega ). a)Kreeta Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. b)Tume ajajärk u. 1100 800 a. eKr. c)Arhailine periood u. 800 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia rahva võim Ateenas. c)Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde.M...
Zeus/Jupiter Peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal Hera/Juno Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus Merede valitseja Hades/Pluto Põrgujumal Demeter/Ceres Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kr...
believes that superior was created by inferior (!) ; more negative ; about will ; power ; domain of reality ; believes that knowledge is truth ; man is god 5. What was the problem that the first philosophers tried to solve? The problem of motion. (Intemporality) They tried to explain nature. 6. What was the “arché”? Greek word for the primary sense of origin or beggining Arche is the element and the first principle of existing things, the source of action. 7. What was the “arché” for Thales? And for Anaximander? Thales claimed that the first principle of all things is water For Anaximander arche did not exist. He proposed the existence of the apeiron, an indefinite substance from which all things are born and to which all things will return. It was completely indefinite. 8. What was the “arché” for Anaxímenes? And for Pythagoras? For Anaximenes it was air and for Pythagoras it was numbers. 9. Why are the Pre-Socratic giving real philosophical answers?
Kordamine 11. klassile Vana-Kreeka Mõisted lineaarkiri - kreeklaste välja aretatud kiri. säilinud enamasti savitahvlitele hellen - vana kreeka elanik barbar - võõramaallane, kes kõneles arusaamatut keelt polis - tüüpiline vana kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest alfabeet - tähtede standartne komplekt akropol - polise keskele ehitatud kindlus agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku - ja turuplats aristokraatia - ehk parimate võim on valitsemise kord sümpoosion - koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega patriarhaalne ühiskond - võim kuulub meestele. naised on üsna õigusetud türannia - hirmuvalitsus monarhia - riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik spartiaat - sparta täieõiguslik kodanik hopliit - raskerelvastusega jalaväelane perioik - isiklikult vaba mittekodanik geruusia - 30 liikmeline vanemate nõukogu lakooniline kõne - lühike, täpne ja selge kõne demokraatia - riigikord,...
Kaasaegsed ja tänapäeva olümpiamängude erin. : osalevad naised, ohverdamist ei ole, riietega, ülemaailma toimub , olümpiakomitee, sümbolid. Sarn: suured pidustused, iga 4 a. tagant, olümpiatule süütamine, kattuvad spordialad, kuulsad võistlejad. Vana- Kreeka teater tänapäevaga võrreldes sarn: * õpetlik, hariv, moraaliprobleemid, mitmekülgne * publiku osad astmelised, erinevused: näitlejateks olid ainult mehed, jumalatele pühendatud. Filosoofid. Thales : maailm on tekkinud veest, pole võimalik astuda 2x ühte ja samasse jõkke Demokritos : maailm koosneb tühjusest ja aatomistest Sokrates: iroonia, ämmaemand, mõistatuse defineerimine, üldistus. sofistid: võtsid raha, aristokraatide õpetlased Platon : isee õpetus, asutas akadeemia Aristoteles: platoni õpilane, lõi loogika reegli, jalutades toimus õppetöö. Hellenismi periood:riik ja
Vana-Kreeka filosoofia ja teadus. Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase
7. iseloomusta kreeka teatrit Sai alguse näitemängudest Dionysose auks, etendused vabas õhus, mänguplats hobuserauakujuline teatron, keskel mänguplats orkestra, taga lavaehitis skenee, näitlejad kandsid maske mängisid vaid mehed. Mängiti komöödiaid, tragöödiaid, teater avatud ka naistele. Näitleja ehk protagonist. 8. kuidas kutsustakse kreeka esimesi filosoofe, miks Loodusfilosoofid, nad olid esimesed kes üritasid ja seletasid looduses toimuvat. Thales maailm tekkinud veest. Anaximandros tajumatu piiriga alge apeiron, seletas maailma abstrakste mõiste alusel. Demokritos- aatomid. 9. millised linnad kujuneisd olulisdteks hellenismi ajastul Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Ateena. 10.isel minoilist kultuuri 2000-1400 eKr, lineaarkiri A, Knossose loss kindlustamata, kanalisatsioon, seinamaalid, templid puudusid, loss oli usukeskus. Losside ümber tihe asustus, rahulik elu. 11.miks kreeklased rajasid palju kolooniaid, kus?
teatrit. Põhilisemad eluvaldkonnad on saanud alguse Kreekast. Hippokrates on arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Hippokratese vannet kasutatakse tänini arstide ametivandena. Samuti algteadmised haiguste kulgemisest, põhjustest miks nad tekivad ja kuidas ravida on kirja pandud osaliselt Hippokratese poolt, mis on hiljem edasi kandunud euroopasse. Kuigi matemaatikaga tegeles juba Thales, siis Pythagoras koos oma õpilastega arendas 6. Sajandi teisel poolel matemaatikat edasi. Ta püüdis mõista nende olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme. Nii on tema järgi nime saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Pythagorase õpilased arenesid tema õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas. Kreeka matemaatikud õppisid palju Idamaade, eriti Mesopotaamia teadusest.
Vaasidel kujutati kas müüte või siis kreeklaste igapäevaelu. Eriti tuntud olid Ateena meistrite vaasid, nende tehtud vaase müüdi kogu Kreekas. Filosoofia muistses Kreekas Mis on filosoofia? Muistses Kreekas oli palju õpetlasi, kes arutlesid maa-ilma olemuse ja elu üle. Neid teadlasi nimetati filosoofideks. Filosoof tähendas kreeka keeles inimest kes armastab tarkust. Esimesed filosoofid Peamiselt arutlesid Kreeka filosoofid maailma tekke üle. Üks filosoof Thales uskus, et maailm on tekkinud veest. Thales tundis ka hästi matemaatikat ja astronoomiat. Ta oskas ette ennustada päikesevarjutusi. Thalese järeltulijate arvates oli maailm tekkinud mõnest muust ainest. Platon Sokratesel oli palju õpilasi tuntuim neist oli Platon. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja läks mööda maailma ringi rändama. Tulles mitme aasta pärast koju tagasi rajas ta Ateena lähedale filosoofiakooli. Platon uskus, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
Päike astronoomia ajaloos · Koobaste seinamaalingud · Esmalt seotud ennustuste & religiooniga · Kalendrid (Päikese ja Kuu näival liikumisel) · Astronoomiaga tegelesid preestrid · Esmased üleskirjutised Egiptusest ja Mesopotaamiast Asteekide kalendrikivi Päike astronoomia ajaloos · Päikesekellad (Vana- Kreeka filosoofid) · Thales Mileetosest ennustas 585 eKr päikesevarjutust · Ptolemaiose geotsentriline maailmasüsteem (150 pKR) · Nicolaus Cusanus`e oletuse, et Maa tiirleb ümber Päikese ning iga täht on kauge päike (14.
Müüdid rääkisid isikutest, kuivõrd filosoofia asendas selle abstraktsega. (Näiteks Babüloonia Gilgameshi eeposes kirjeldab tegelane Enkidu surma järgmiselt: "On üks maja, mille inimesed istuvad pimeduses, tolm on nende toit ja savi nende liha, nad on riietunud nagu linnud, kes on ennast tiibadega katnud, nad ei näe valgust, nad istuvad pimeduses. Ma sisenesin tolmu majja ja ma nägin Maa kuningaid, nende kroone ära pandult...." 1.Muutus filosoofias: Thales pakkus välja teooria, et maavärinad on põhjustatud kosmilise ookeani lainetest, mis raputavad ookeanil hõljuvat maad.) Müüt lubab mitmeid seletusi, kus seletused võivad olla teineteisele vastukäivad. (Näiteks egiptuse päikesejumal R', kes on samaaegselt nii inimene purjepaadis, kotkas taevalaotustes, kui ka põrnikas veeretamas sõnnikukuuli, mis samaaegse toimimisega võiks põhjustada paraja segaduse. Varaseimate Kreeka filosoofide mõtted olid väga süsteemsed ja sidusad
ELEKTER JA MAGNETISM Sissejuhatus Esimesena kirjeldas elektrinähtust 6. sajandil e.m.a. Vana-Kreeka filosoof Thales. Ta avastas selle nähtuse merevaigu juures. Alles 16. sajandil tõestas Gilbert, et ka teistel ainetel on elektrilised omadused. Sõna elekter tuleneb Kreeka keelest, mis tähendab merevaiku, elektron. 18. sajandil avastati elektrilise vastastikmõju nähtus, alles 20. sajandil avastati elektrinähtust põhjustav elektriosake. Magnetismi nähtust tunti ka juba Vanas-Kreekas, kui leiti kivim, mis suutis raudesemeid enda poole tõmmata. 19
Kreeka linnriik: Kreekas kujunes linnühiskond.Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis,mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga.Kõik linnriigi täieõiguslikud kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi.Igas linnriigis oli nõukogu,mis oli suure tähtsusega.Olulised küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele.Nõukogu oli ka kõrgem kohus.Sõjavägi koosnes peamiselt kodanikest, kes ise hankisid endale relvastuse.Läksid sõtta faalanksina.Sparta riik:Sparta riik keskuse Lakoonika.Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda.Sparta keskuse ümbruse elanikud olid spartiaadid.Lakoonikas elasid perioigid.,isiklikult vabad.Heloodid olid maad harivad orjad.Sparta riigi eesotsas seisis kaks kuningat.Võim oli päritav.Nad juhtisid sõjaväge ja ja täitsid preestrikohustusi.Juhtis riiki ka nõukogu-geruu...
Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass 18. Kiri, haridus, kirjandus ja teater Kreeka tähestik ehk alfabeet on loodud foiniikia tähestiku põhjal u 800 aastat eKr. Kreeka tähestikust kujunes aja jooksul ladina tähestik, mida ka meie kasutame. Keskajal loodi Kreeka tähestiku põhjal aga slaavi kiri. Kirja kasutati teatud elualadel, kuigi seda mõistsid elementaarsel kujul ka tavakodanikud. Kreeka ühiskond valdas küll kirja, kuid peamine asjaajamise teostati siiski suuliselt. Kooliharidust anti ainult poistele, kes hakkasid õppima alates 7. eluaastast. Õpetati lugemist, kirjutamist, muusika algeid ja katkeid tähtsamatest luuleteostest. Vaesemad lapsed käisid koolis, rikkamaid õpetas pedagoog ehk ,,lastejuhtija". Tüdrukuid kasvatas iga pere eraldi (tegelesid majapidamis- ja käsitöödega. Ainult Spartas tegid tüdrukud ka kehalisi harjutusi. Kreeklased, eriti aga aristokraadid, armastasid väga kangelaseeposid. Tuntumad on ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", mille...
Järgmisel astal purustas spartalaste juhitud Kreeka jalavägi pärslasi ja kihutas need minema. 6. Kreeka teadus ja teadlased a) Arstiteadus Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autor on Hippokrates. Teos sisaldab haiguste kulgemise sümptoomide kulgemise kirjeldusi ja püüab haigusi seletada looduslike põhjustega. Olemas ka Hippokratese vane. b) Matem Matemaatikaga tegeles Thales, kuigi veelgi rohkem tegeles Pythagoros. Tema arust põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Koostas Pythagorose teoreemi. Pidasi vajalikuks kontrollida loogilise tõestamise teel teoreemide kehtivust. c) Ajaloolased Hakati kirjutama eeposte põhjal proosavormis ajalooteoseid, jäetti välja üleloomulikust. Lähema ajaloo sündmusi hakkas 1. Uurima ja täheldama Herodotos
Kordamisteemad ajaloo kontrolltööks 10. Klassile Vana-Kreeka 1. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur: Kreeka geograafiline asend- Lõuna euroopas, vahemer ööres, balkani poolsaarel Kreeta geograafiline asend- asub vahemers ja on saar kreeka juures minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära, Knossos). Kestvus:600 aastat Koht:kreekas Kiri:lineaarkiri a Losside eripära:kindlustamatta, meenutavad laburünte, väravad avatud 2. Riik ja ühiskond: Polis- linn riik Rahvakoosolek- turuplatsil arutati tähtsamaid otsuseid Kodanikud- mees, vaba, kreeklane, täiskasvanud Aristokraatia- parimate võim peamised valitsemisvormid: demokraatia - rahva võim aristokraatia - aristokraatide valitsemine türannia- ainuvalitsemine Sparta ja Ateena võrdlus. SPARTA ATEENA Lõuna kreeka Kesk kreeka spartiaadid Kodani...
Jostein Gaarde "Sofie maailm" 12.b Jostein Gaarder · Sündinud 8. augustil 1952. aastal Oslos · Üles kasvanud pedagoogide peres · Lõpetanud Oslo Katedralikooli ja Oslo Ülikooli · Elukutselt õpetaja, erialaks on filosoofia Looming · Kirjutab sageli laste vaatenurgast, püüdes näha maailma läbi nende pilgu · Kirjutadb juttude sisse omakorda lugusid · Läheneb oma lugudes maailmale filosoofilise pilguga · Soovib oma teostega äratada tänapäeva pealiskaudses inimeses jumalikku olevust Teosed · Apelsinitüdruk (2004) · Sirkusdirektørens datter (2001) · Mängukaartide saladus (1990) · Sjakk Matt (2006) · Saladuslik jõulukalender (1992) · De gule dvergene (2006) · Sofie maailm (1991) · Slottet i Pyreneene (2008) · Vita brevis (1996) · Maya (1999) · Diagnosen og andre noveller (1986) · Froskeslottet (1988) · Bibbi Bokkens magiske bibliotek (1993) · I et speil, i en gåte (1...
Kreeka linnriik: Kreekas kujunes linnühiskond.Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis,mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga.Kõik linnriigi täieõiguslikud kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi.Igas linnriigis oli nõukogu,mis oli suure tähtsusega.Olulised küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele.Nõukogu oli ka kõrgem kohus.Sõjavägi koosnes peamiselt kodanikest, kes ise hankisid endale relvastuse.Läksid sõtta faalanksina.Sparta riik:Sparta riik keskuse Lakoonika.Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda.Sparta keskuse ümbruse elanikud olid spartiaadid.Lakoonikas elasid perioigid.,isiklikult vabad.Heloodid olid maad harivad orjad.Sparta riigi eesotsas seisis kaks kuningat.Võim oli päritav.Nad juhtisid sõjaväge ja ja täitsid preestrikohustusi.Juhtis riiki ka nõukogu-geruu...
VANA-KREEKA FILOSOOFIA JA JUMALATEGA SUHTLEMINE Filosoofia - teadusliku maailmavaate sünd Vana-Kreekas Filosoofia kui täiesti uus mõtteviis tekkis Vana-Kreekas u. 6. sjandil eKr. Varem andsid maailma toimimise küsimustele vastuse religioonid. Religioossed seletused kandusid müütide vahendusel edasi põlvest-põlve. Inimesed korraldasid müütidega seotud toiminguid e. riitusi. Müütilised maailmaseletused valitsesid varasemas ajajärgus kogu maailmas. Arhailise ajajärgu lõpul toimusid kreekas muudatused: -olemasolevaid müüte ei kirjutata lihtsalt üles, vaid nende sisu seotakse kahtluse alla. (Poliste teke) Kujuneb uut tüüpi vaimsus, mis hakkab otsima uusi ratsionaalselt põhjendatavaid lahendusi maailmakorraldusega seoses tekkivatele küsimustele. Kriitiline suhtumine ühiskonda kanti üle ka jumalatele. Esimesed Kreeka filosoofid olid loodusfilosoofid - huvitusid loodusest ja looduses toimuvatest muutustest. Esimesi filosoofe ühendas arvamus...
Kas kusagil mujal on ka elu? Teadlased on jõudnud järeldusele, et Maa on planeet tavalises tähesüsteemis tüüpilises galaktikas, milletaolisi on universumis kümneid miljardeid. Ei ole tõestatud ega ümber lükatud, et mõnel neist planeetidest on elu. Läbi ajaloo on olnud vägagi mitmeid erinevad teooriaid elu olemasolu kohta väljaspool Maad. Juba Kreeka filosoof Thales ja atomistid arvasid, et lõputus universumis peab leiduma ka lõputu hulk eluga täidetud maailmu. Laiemalt hakkasid levima teooriad päikesesüsteemi teiste kehade elanike olemasolust peale teleskoobi leiutamist seitsmeteistkümnenda sajandi algul. Paljud teadlased tegelesid maavälise elu uurimisega ning hakati uskuma elusse Marsil. Eriti innustusid inimesed maavälise elu ideest 20. sajandil. Kuid tänapäeval on lükatud ümber arvamused, et maaväline
Ephialtes Xerxese juurde ja näitas tee spartalaste selja taha. Spartalased kõik surid, Leonidase keha löödi risti, pärslased liikusid edasi Ateena poole. 29. Arstiteadus - e. meditsiin oli rohkem seotus igapäeva vajadustega, Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku Hippokratese mahukas teos. Haigusi üritatakse seletada looduslike, mitte jumalike põhjustega. Hippokratese vanne - arst peab igas olukorras võitlema patsiendi elu ja tervise eest. 30. Matemaatika - sellega tegeles juba Thales, aga rohkem Pythagoras ja tema õpilased. Tema arust olid arvud pühad. Tema arust põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tema järgi on ka nimetatud teoreem, seda levitasid edasi tema õpilased. 31. Ajaloolased - Lähema ajaloo seiku hakkas esimesena üles kirjutama Herodotos, teda kutsutakse ka ajaloo isaks. 32. Maailmaimed - Giza väli. Alexandria tuletorn. Semiramise rippaiad. Artemise tempel. Zeusi kuju. Halikarnassose mausoleum. Rhodose koloss. 33
Apeiron- määramatu, piiritu algaine Anaximandrosel. 28. Apooria- lahendamatu olukord, Elea Zenoni apooriad. 29. Arhee- algaine( tuli,vesi,õhk,maa) 30. Atarksia-hingerahu, hellenistlikes elufilosoofiates. 31. Atomism. Demokritose õpetus, et maailmas on ainult aatomid ja tühi ruum. 32. Platoni põhivoorused: mõõdukus, mehisus, tarkus ja õiglus. 33. Koopamüüt- platoni kujundlik võrdlus, millega isel. Ideede- ja meelelise maailma vahekorda. 34. Milletose koolkond- Thales, Anaximandros, Anaximenes- arhee e algaine küsimus. 35. Arstotelese 4 põhjust- materiaalne p; formaalne p; tegevpõhjus ja sihtpõhjus. 36. Peripateteetikud- Aristotelese järgijad. 37. Realism- mida õpetas keskaegne realism?- üldmõisted(universaaliad) on olulisemad ja reaalsemad kui üksikmõisted. 38. Skeptitsism- mõtteviis, mis seab kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. 39. Eklektitsism- valikuline vaadete segamine 40
tarkusearmastuseks) ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutelust. Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj
Anaximandros Anaximandros (u 610-546 eKr) Ta kirjutas Kreeka esimese filosoofilise teose „Loodusest“, milles ta esitas oma astronoomilisi , geoloogilisi ja bioloogilisi vaateid. Tema olevat ka esimesena koostanud maakaardi. Anaximandros mõistis, et kui maad, nagu Thales ütles, kannab vesi, siis peaks miski muu kandma vett ja nii edasi ad infinitum: tegu oleks lõputu regressiga. Ta lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoseruumis rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros kujutas Maad ette silindrina. Anaximandros arvas, et kõik olev on tekkinud ühest algelemendist, kuid selleks ei saa olla vesi. Tema arvas, et algaine peab olema lõpmatu ning igavene.
Vastus: biheiviorism 3. Kuidas nimetati Denetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonieelise teiste loomade ees? Vastus: meem 4. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper?
2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr • Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. • Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. • Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) • Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. • Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr • Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg • Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) • Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) • Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. • Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta
Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Ajalugu Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert.
selgita mõiste, nimetus vm. ja iseloomusta: Filosoof - Filosoof oli õpetlane, kes juurdles maailma olemuse üle. Filosoofia on arutlus ja õpetus maailma olemuse ja inimese käitumise üldisematest küsimustest. Kreeka filosoofia põhiküsimused: Kuidas maailma on tekkinud? Kuidas inimene peab käituma? Sõna "filosoof" (vanakreeka keeles philósophos) võttis väidetavalt esimesena kasutusele Pythagoras. Dateeri e. määratle aeg ja iseloomusta: elas Thales (saj) - 6.saj 1.pool. Thales Mileetosest oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Uskus, et kõik sai alguse veest matemaatik, astronoom osakas päikese varjutust ennustada. elas Sokrates (saj) - 5.saj 2.pool
Tänu taolisele elektromagnetisminähtusele on meil võimalik ehitada elektrimootor. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. 4 1. AJALUGU. Sõna ,,elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) ,,merevaik". Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahel...
Patriarh Piibli tõlkijad Nirvaana kannatustest vabanemine, seisund, kuhu jõutakse, kui 8 voorust on olemas. Buddha õpetus, tema suunab ja näitab teed. Metafüüsika füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jääv usu ja ilmutustega seonduv üleloomulike nähtuste sfäär. Cogito ergo sum ratsionalismi rajaja R.Descartesi öeldud sõnad, mis tähendavad, et kui inimene ei mõtle, siis järelikult teda ei ole olemas. Monism üks alge. Näiteks Thales leidis, et algeks on vesi, Anaximenes aga et õhk. Asi iseeneses tunnetusteoreetiline vaade. Inimese teadvuses on olemas sõltumatute asjade maailm, meeleliselt pole need tunnetatavad. Paradigma teadustegemise viis, mis omandatakse eeskuju najal. Dualism kahe alge käsitlus. Keha ja hing; sisu ja vorm. Nähtused ja asjad koosnevad kahest algest. Pragmatism teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas. Senised seisukohad, ida on
Matemaatika Niisiis püüdsid esimesed filosoofid seletada maailma mõistuspäraselt ja filosoofia oli algul justkui kreeklaste maailmakorraldusalaste õpetuste kogum. Aegamööda hakkasid sellest kogumist eralduma konkreetsed teadusharud. Matemaatikaga tegeles juba Thales, kuid veelgi rohkem etendasid seda 6. sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Arvud olid tema silmis pühad. Ta püüdis mõista nende olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme. Nii on tema järgi nime saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Pythagorase õpilased arenesid tema õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas.
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahel...
Vastus: biheiviorism 3. Kuidas nimetati Denetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonieelise teiste loomade ees? Vastus: meem 4. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper?
ning ka kodumaiste toot-like jõudude arengu jälgimine. Teadusliku maailmavaate tekkimist hõlbustas preestrikasti ja usudogma puudumine. Joonia oli 7. ja 6. saj. e.m.a. kreeka kultuuri keskus. Mileetoses, Joonia tähtsaimas linnas, tekkis joonia natuurfilosoofia. Selle peasiht oli leida vastus küsimusele, mis on asjade muutumises jäävat, mis on ürgalge, millest asjad tekivad ja millesse nad tagasi pöörduvad. Maailma käsitati seejuures ühtse materiaalse tervikuna. Urgalgeks pidas Thales vett või niiskust, Anaximandros apeironit ja Anaximenes õhku. Kõigi kolme arvates oli maailma ürgaluseks materiaalne substants, kuid seda käsitasid nad läbinisti elusana (hülosoism). Joonia natuurfilosoofide materialistlikud ja dialektilised arusaamad olid looduslähedased ja naiivsed. Peale filosoofiliste küsimuste tegelesid nad astronoomia, kosmogoonia, geograafia, geomeetria ja mitmete teiste teadusalaga. Thales oli tegev ka poliitikuna.
negatiivsed laengud tasakaalustavad prootonite positiivsed laengud ja objekt on siis neutraalne. Objekt, millel on vähem elektrone kui prootoneid, on positiivse laenguga ja tõmbab külge elektrone. Negatiivselt laetud objektil on rohkem elektrone kui prootoneid ja ta on valmis loovutama oma liigseid elektrone positiivselt laetud objektile. 1. STAATILINE ELEKTER Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest
ja Akropoli jalamis asus Dionysose teater. Metoik oli Ateenas elav võõramaalane, kel polnud poliitilisi õigusi ja kes ei tohtinud omada maavaldust, pidi aga teenima sõjaväes ja tasuma makse. See kes läks orja pidama teisele perele anti talle kokkuõmmeldud lambanahast tekk ja koeranahkne müts. Inimesed kes olid targad kutsuti sofistideks kuna nad oskasid filosoofiat. Kreeka filosoofid jagunesid ka kahte rühma Vanakreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetos umbes aastal 624 546 enne meie aja arvamist. Filosoofia esindaja oli ka tuntud matemaatik Pythagoras VI sajand enne meie aja arvamist. Kreeka materjalistlik filosoof oli Demokritos umbes 460 370 enne meie aja arvamist. Filosoofilise idealismi rajajaka oli Platon aasta 428 348 enne meie aja arvamist. Kõige mitmekülsem ja viljakam teadlane oli filosoof Aristoteles 384 322 enne meie aja arvamist. Karl Marx oli Aristotelest vanaaja suurim mõtleja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
