kontseptsoon, sesksuaalsed motiivid, keerulised vormid(pikkad sõnad jne)
Luule reeglid, meloodia on tähtsam, kui sõnad,
Stiilid : trobar leu- kerge, arusaamisega pole probleeme, selge stiil/ trobar
plus – ei saa aru, millest räägitakse/ trobar ric – palju metafoore, raske
lugemine
Francois Villoni keskaegsus ja uusaegsus (st kuidas ta oma
teemade, motiivide, tüüpide loomes on keskaegne, tundetoonis aga
uusaegne)
Luuletsüklid – Väike testament ja Suur testament :isikuväärikus, ihalemine
maise elu täiuse järele
Kasutas vargazargooni
Humanistlikud maaimavaaded
Värsid koosnevad 40 oktaavist (8 v stroofist)
Luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes testamendis jätab
päranduse kõikidele
Surmateema ja surmatantsumotiiv
Villon vaatleb parastavalt irvitades maise eli kaduvust, kasutab kontraste
Uus huvi V vastu tärkas 19 sajandil. Tema mitmetooniline elu ülekohtu
Forselius läks Ingatsi Jaagu ja Pakri-Hansu Jüriga Rootsi Gustavi juurde, et kooliehitus loa saaks - luba saadi, tagasiteed rip in peace Forselius; 160 eesti rahvusest koolmeistrit - eestikeelne kirjasõna 1637 - Stahl - eesti keele grammatika reeglistik; 1687 - Forselius - eestikeelne aabits; 1639 - Horlung - ladinakeelne eesti keele grammatika; 1683 - lõunaeestikeelne Uus Testament (I full eestikeelne raamat); 1675 - saksakeelne nädalaleht Tallinnas BALTI ERIKORD - Balti erikorra kehtestuspõhjused Baltisakslaste lojaalsus ja toetus; Venemaa kui välispoliitilise partneri usaldusväärsuse kasvatamine; Rootsi poolt vallutavate Balti provintside vallutusvõimaluse vähendamine; - Balti erakorra olemus Säilitati luterlik usk; asjaamiskeeleks saksa keel;
Keiser määrab ametikohtadele ametnikud, kellest tähtsamad on asevalitsejad. Kujuneb välja kaks inimrühma: *auväärsed *madalad Rooma majanduses toimub põllumajanduse ning käsitöö ja kaubanduse allkäik tänu orjade vähedusele.Üleminek naturaalmajandusele. Ristiusk. Kristus-apostlid-apologeedid. Nende tegevuse tulemusel kujuneb välja õigeusk ehk dogma, millest areneb dogmaatika. Dogmaatika klassikaline ävljund on Uus- Testament. Hereesia-kõrvalekalle (ketserlus) 1. ariaanlus-,,Kristus on ainult inimene" 2. monofüsiitlus-,,Kristus on ainult Jumal" Dogmaatika pannakse paika kirikukogude-, kuhu kogunevad kristlased üle maailma. Kristlus jaguneb kaheks: Rooma katoliku õigeusk (katoliiklus) ja Kreeka katoliku õigeusk (õigeusk)
Tartusse gümnaasiumid 1630. aastal. Paar aastat hiljem aga muudeti Skytte palvel Tartu gümnaasium Tartu ülikoolik. Suured muudatused toimusid ka eesti keele arengus. 1637. aastal koostas H. Stahl esimese eesti keele grammatika. 16861687 toimusid piiblikonverentsid, kus püüti ühtlustada eesti kirjaviisi. Selle vaidluse tulemusel avaldas J. Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Kirjasõna arengule aitas kaasa ka Forseliuse aabits ja Virginiuste välja antud lõunaeestikeelne Uus Testament. Rootsi aega loetakse ka eesti ajakirjanduse alguseks. 1675. aastal ilmus Eesti esimene ajaleht, paraku ei olnud see eestikeelne, vaid saksakeelne. Rootsi ajal jõudis Eesti aladele barokkistiil, mis toi uuendusi kunsti ja tänavapilti. Muutusid linnade kirikud. Tänapäeval võib selliseid barokkstiilis ehitisi näha Tallinnas, näiteks Niguliste kirik ja Tallinna reakoda. Talupojakultuur aga säilitas oma traditsioonilise ilme ja muutus aeglaselt. Elati
3. legitimatio seadustamine 4. lex seadus 5. ius gentium rahvaste õigus 6. ius naturale loomuõigus 7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18. obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19. obligationes quasi ex delicto nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 20. culpa süü; hooletus 21. contractus leping 22. contractus unilaterales ühekülgsed lepingud 23. contractus bilaterales kahekülgsed lepingud 24. causa põhjus, alus 25. offert/propositum pakkumus 26. mancipatio mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing 27
kooliharidust andma lihtrahvale (toodi sisse kihelkonnakoolide seadus). Selleks, et aga lihtrahvale haridust pakkuda oli vaja koolmeistreid ning õpetajaid, keda õpetati Forseliuse seminaris. Rootsi ajal loodi ka Tartu Ülikool. Seega võib öelda, et Rootsi aeg tõi Eesti rahvale hariduse. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja Uus Testament. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat.Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus. Tallinnas hakkas ilmuma esimene saksakeelne nädalaleht. Järelikult edendas 100 aastat Rootsi aega oluliselt ka meie kirjapilti ning kirjandust. Ristiusk suhtub nõidusesse taunivalt ning peab nõidade nõiavõimete allikaks tavaliselt ühendust saatanaga
omistab suuremat tähtsust pühale pärimusele, pühakute ja reliikviate kultus.Suurim kristluse haru on katoliiklus 900 mln usklikuga.Teisteks peaharudeks on õigeusk ja protestantlikud kirikud. Pühad paigad ja asjad Maailmas on sadu kristlikke palverännakupaiku.Israel on oluline oma sidemete tõttu jeesusega. Roomas asub katoliiklaste vaimulik juht paavst.Piibel koosneb heebreakeelsest Vanast Testamendist ja kreekakeelsest Uuest Testamendist.Uus Testament koosneb 27 raamatust mis, jagunevad nelja ossa.:1)Neli evangeeliumi mis jutustvad Jeesusest.2)Apostlite teod, mis jutustavad Jeesuse esimestest poolehoidjatest.3)Epitslid e. Kirjad mis on kirjutatud esimestele kristlaste gruppidele.4)Ilmutusraamat, mille sisuks on nägemus ajast, mil Jeesus tuleb tagasi maa peale. Ajalugu Kui Jeesus alustas oma kuulutustegevus, ütles ta: "Parandage meelt, sest taevariik on lähendal!"
lubamatu. 17. jaanuar teatati, et keiser on järsku haigestunud ning ei suvatse kusagile minna. 28. jaanuaril suri Peeter I, olles viiekümne kahe aasta, seitsme kuu ja kahekümne üheksa päeva vanune ning valitsenud oli nelikümmend kaks aastat, seitse kuud ja kolm päeva (Hughes 2005: 243). Peetri tappis kuseteede põletik. Valitsejal jäi peale surma pooleli väga palju asju, samuti ei olnud tal ka valmis kirjutatud testament. Tema järel sai valitsejaks Katariina, kelle valitsemisaeg oli lühike ning lõppes keisrinna ootamatu surmaga. Kasutatud kirjandus : 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I (9.veebruar) 2) http://miksike.ee/docs/referaadid2005/peeter%20suur.htm (9.veebruar) 3) http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/peeter_i.htm (9.veebruar) 4) Lindsey Hughes ,,Peeter Suur’’
kusjuures 46 neist kannavad vürstitiitlit. Aegajalt koostati tema käsul hukatud inimeste nimekirjad, mis saadeti kloostritesse, et neile hingepalvet loetakse. 1570 aasta paiku vandenõulaste süstemaatiline jälitamine ja nende massiline hukkamine lõppes. 18.märtsil 1584, kui juba mitu kuud väga raskesti haige olnud tsaar Ivan IV tundis end ajutiselt veidi paremini ning tahtis mängida malet, tabas teda surm. Kui ta testament avati, siis leiti sealt õpetussõnad lastele, mis olid omapärases vastuolus tema enda eluga. Seal seisis " Harjutage end ka selles, kuidas end inimeste eest hoida ja kuidas neid enda poole võita. Inimeste vastu, kes teid ausalt teenivad, näidake üles armu ja armastage neid, kaitske neid kõigiteiste eest, et neid keegi ei rõhuks, siis teenivad nad ausalt aga kes on halvad-need pange põlu alla. Aga ärge tehke seda kiirustades, vaid pärast järelemõtlemist ning ilma ägedusteta".
kristlasteks.Levitajad apostlid. Kaks tähtsamat Peetrus ja Paulus. Peetrus Jeesuse jünger õpetaja eluajal. Pärast tolle surma rändas Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks.Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, kõige mõjukam kristluse levitaja Roomas. Ta rändas Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Koguduse juht piiskop või presbüter. Pühakiri Vana Testament messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetus. Kristlastele sama püha kui juutidele. Kristlaste jaoks pidi aga sisaldama Vana Testamendi kuulutuste teostamist ja uue ajastu sissejuhatamist Jeesuse Kristuse poolt. Tõlgitud heebrea keelest kreeka keelde. Uus Testament I saj kirjutatud evangeeliumid. Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumitest said pühakirja osad. Lood apostlite tegudest, apostlitelt pärinevad kirjad
kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon on olnud inimelu osaks nii kaugest ajast alates, kui selle kohta andmeid leida võib. Umbes kolmandikku maailma rahvastikust loetakse k r i s t l a s t e k s. Ristiusk kujunes ajaarvamise vahetuse paiku Palestiinas Jumala pojana käsitleva JEESUSE KRISTUSE tegevuse tulemusena. Kristluse algupärades on palju ühist judaismiga. Mõlemas on pühakirjaks VANA TESTAMENT , Kristluses lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil. Uus Testament koosneb Jeesuse elu kirjeldavatest evangeeliumidest, Apostlite tegude raamatust, apostlite kirjadest ehk epistlitest ning Johannese ilmutusraamatust. Vana ja Uus Testament moodustavad ristiusu pühakirja - PIIBLI. 311. aastal, keiser Constantinuse ajal, muudeti kristlus lubatud usundiks. 392. aastal keelati rooma vanad usukombed ja ristiusust sai riigiusk.
Tekib pärimisõigus oma surnud lähisugulaste varalistele õigustele ja kohustustele. Pärimisõigus 1) objektiivses mõttes kogu seadusandlus, mis pärimise kohta 2) subjektiivses mõttes tekib pärimisõigus varalistele õigustele ja kohustustele Pärija asunud pärandvara valdama ja kasutama. Pärandaja surnud isik, füüsiline isik peab olema. Testaator inimene, kes kirjutab testamendi. Testament viimse tahte avaldamise vorm. Pärandi avanemine pärandaja surma aeg. Teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamine kohtu kaudu, pole endast märku andnud 5 aastat, kirjutatakse eeldatav surmaaeg. Pärand = pärandvara = varalised õigused ja kohustused Pärida ei ole võimalik a) isikuga lahutamatult seotud õigusi (naist, poliitilisi õigusi) Pärimiskõlbmatuks muutub isik siis, kui ta on pärandaja vastu korda pannud kuriteo
Sõna ,,testament" tähendab tunnistust. Kristlased usuvad, et VT, mis oli antud juutidele kajastab jumala tegevust Iisraeli rahva ajaloos. UT sisaldab aga nende inimeste tunnistusi, kes tundsid ise Jeesust või olid tihedalt seotud sündmustega kiriku alguaegadel. Piibli kohta väidetakse, et see on jumalast inspireeritud ja seepärast nim seda jumala sõnaks, kuid eri kirikud tõlgendavad seda erinevalt. VANA TESTAMENT Kristluse juured on juutluses: kristlased jagavad juutidega heebrea piiblit, mida nad nim vanaks testamendiks Kristlased ütlevad, et juutide ajalugu on osa jumala plaanist tuua inimkond tagasi enda juurde ning et prohvetite raamatud kuulutavad ette Jeesuse tulekut. UUS TESTAMENT Kristliku piibli teist osa nim UT-ks, ning see sisaldab varsti pärast Jeesuse surma kirjutatud raamatuid ja kirju. UT-s leidub 4 Jeesuse elu, surma ja ülestõusmise kirjeldust.
Judais 14 mln Jumal 1) Ortodoksid Sabat, Siinai Sünnist surmani kohustatud järgima Etniline Tanah e Vana Sünagoo m Jehoova -> Hassiidid - lepig (10 Jumala seadusi; usund; Testament g Akenaz (märgitakse vagad (vedajaks käsku ehk poisslaste ümberlõikamine 8. Prohvetite heebrea keeles, (ortodoks i- tähtedega Baal em Tov); dekaloog), päeval, mille viib läbi mohel/moel; tähtsus, 613 luulevormis. ne; ,,kaugel JHWH, ei Misnagdim Teffilin Bar Mitzva lepingu poeg, 13 käsku (365 Koosneb 3st traditsioo
Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Tartu ülikool sai alguse tänu sellele, et Gustav II Adolf, tollane Rootsi kuningas, andis loe selle avada 1632. aastal. Rootsi ajal tõlgiti ka piibel Eesti keelde, mitte küll täielikult, aga 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Rootsi aeg on mõjutanud meie praegust elu väga palju. Kes teab, kas Tartu ülikool olekski kunagi avatud, kui me poleks selleks Rootsi kuningalt luba saanud üldse sai Eesti haridus palju edasi areneda tänu Rootsi ajale. Negatiivne oli Rootsi aja juures talupoegade pärisorjuse teostamine. Talupoegade seisukohalt oli aga mõisate reduktsioon
(Skulptuur oli varakristlikul ajajärgul vähetähtis, kuna taheti end vastandada paganausule, mitte teha kujusid). Seinamaalide (freskod) parimad näited on Rooma katakombides. Vorm sarnaneb rooma kunstile, kuid sisu on kristlik. Kasutati kristlikke sümboleid. Näiteks: Kristus kala Ristija Johannes lambatall Püha Vaim (ka puhtus, hingerahu) tuvi paabulind surematus Algul kasutati rohkem Vana Testamendi tegelasi ja motiive (Mooses, Noa, Aabrahami ohver), hiljem tuli Uus Testament, lõpuks ka Kristus ise. Kunstilises mõttes on katakombide maalid veidi abitud ja kohmakad, kuid nende tähtsus seisnebki nende uudses, kristlikus temaatikas. Tehti ka mosaiike. Mosaiikide peamine ülesanne oli kirikute apsiidide kaunistamine. Keskne kuju oli Kristus (nüüd juba inimese kujul, mitte sümbolina). Kristuse ümber olid kindla paigutusega apostlid, pühakud. Kristuse pea kohal olid nelja evangelisti sümbolid: Markus lõvi Johannes kotkas Matteus ingel Luukas härg
Kuna ta ise kõiki oma tekste ei tõlkinud, esineb ta tekstides suur varieeruvus sõnavaras ja vormistikus. 1680. aastatel toimus läbimurre, kui Bengt Gottfried Forselius lõi vana kirjaviisi ehk Forseliuse kirjaviisi, mis oli varasemast kergemini loetav. Tema süsteem lähtus täishäälikute märkimisest, võttes eeskujuks saksa ja rootsi kirjaviisi. Pärast tuliseid keelevaidlusi võeti see oma lihtsuse ja süsteemsuse tõttu kasutusele. Kui oli ilmunud uus testament, otsustas pastorkond oma jõud ühendada ja välja anda ka eestikeelse piibli. Selle eeltööga tegelesid A.T.Helle, H.Gutseleff, J.N.Wilcken, H.C.Wrede, A.A.Vierorth jt. 1939. aasta oli ajalooline, sest siis ilmus trükist esimene eestikeelne täispiibel kirjaga „Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna“. Kokku trükiti piiblit 6015 eksemplari. Tänu sellele levis lugemisoskus. 18. sajandil hakati tegelema ka juba raamatukeelega. Seda jätkasid jutukirjanikud F.G.Arvelius, F
Rootsi aja mõju Eesti kultuuri arengule Tinglikult kestis Rootsi aeg Eestis 1629-1699 aastatel, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Rootsi aega nimetatakse ka ,, Kolme kuninga ajaks", sest Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Rootsi aeg oli rahuaeg pärast pikka sõjaaega. Milline oli Rootsi aja mõju Eesti kultuuri arengule? Üks peamisi muutusi, mis toimus Eesti aladel Rootsi ajal, oli katoliikluse asendamine luteri usuga. See oli üks põhjus, mille tõttu hakati rahvaharidust arendama, nimelt taheti kindlustada luteri usu mõju. Samuti tulenes rahvahariduse korraldamine luteri usu põhiseisukohast- inimene saab õndsaks tänu usule, selleks oli aga vaja õpetada talupojad piiblit lugema. Tänu luteri usule hakati rõhku pöörama talupoja harimisele. Rahvahariduses oluline isik oli Bengt Gottfried Forselius, kes korraldas praktilist tööd õpetajate seminaril Tartu lähedal Piiskopimõisas. Tema ülesandeks oli koolmeistrite...
EESTI KEELE LUGU (lk 66–115) 1. Millisest algkeelest arenes välja eesti keel ning milline keel sarnaneb selle algkeelega enim? Läänemeresoome algkeelest, soome keelega 2. Nimeta eesti keele arengu kolm perioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Kuni aastani 1200 vanaeesti keel - uuritakse võrdlev-ajaloolise meetodiga, õ-hääliku teke, kujunes 3 murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti 1200-1700 murrangueesti keel – eesti keel eristub teistest lms. keeltest, muutuste kohta leidub kirjalikke allikaid, tekkis vältevaheldus ja kaudne kõneviis. 1700 kuni tänapäev uuseesti keel – 1739. eestikeelne täispiibel, kujunes kaasaütlev kääne, muutused toimusid sihiliku keelekorralduse tagajärjel. 3. Miks keel muutub? (3 põhjust) Keelekontakt-kauplemine, naabrid Inimeste liikumine sõjad jms Teadlik keele arendamine 4. Mis on keele sotsioperiood? Iseloomusta kahte ee...
Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon MK nr 44 46 (koraal, Evangelisti aaria, koor "Lööge risti" Oratooriumid Oratoorium vokaalsümfooniline teos, milles erinevalt ooperist puudub lavaline tegevus "Jõuluoratoorium" Missa Bach kirjutas I kontsertmissa muusikaajaloos missa h-moll h-moll helistik, milles eri ajastute heliloojad on loonud oma kõige traagilisemad teosed On Bachi filosoofilne testament, tõeline hingeline pihtimus Fuuga barokiaja tähtsaim vorm, kus teema esitatakse kordamööda kõigis häältes, sellele järgneb töötlus. MK Missa h-moll Kyrie Mitmes missa osa see on? Mitmehäälne on fuuga? MIS ON POLÜFOONIA? mitmehäälsuse liik, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega. Beach Boys God Only Knows algus on homofooniline, alates 2:00 lõpuni polüfooniline Bernstein "West Side Story" - kvintett
ta tagasi klassistlike kompositsioonide juurde, mida ta pidaski oma loomingu parimaks osaks. Kui t suri , pärandas ta kogu oma varanduse, mille ta oli maalides teeninud 140 000 naela , mis oli tolle aja kohta suur summa- vanadele ja vaestel kunstnikele , et nad saaksid rahus oma viimased elupäevad mööda saata . Kuid T sugulased kuulutasid kunstniku , tema veidrustele viidates, hulluks ja neil läks korda tema testament kohtus tühistada. W.T maeti St. Paul's Cathedral 'I , Londonis , oma õpetaja sir Joshua Reynoldsi kõrvale. Mõned T maalid : Trafalgari lahing(1806-08) , Odysseus ja Polyphemos(1829) , Temeraire I viimane sõit (1838).
I. Bonn (1770-1792): kujunemisaastad. · sündis 1770. aasta detsembris Bonnis · isa oli õukonnakapelli tenorilaulja ja viiuliõpetaja · Bonni õukonnaorganist Christian Gottlob Neefe - õpetaja (tänu temale sai ta 1783. a õukonnaorkestri klavessiinimängija koha) · 1787. a kevadel sõitis Viini, soovides saada Mozarti õpilaseks, kuid teade ema raskest haigusest tõi ta kiiruga Bonni tagasi · Püsivalt asus Viini elama 1792. a. 50 teose autor, II. Viin (1792-1802): varane looming. · kaalukamad teosed valmisid alates 1794-1795. aastast. · 1792-1793 Haydni õpilane (loomused liiga erinevad) · vabakutseline helilooja sai toetust Austria, Böömi ja Ungari aadliperekondadelt. · sai kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina · 1795. kuulmisvaegus - hoidus suhtlemisest. · 1801-1802 - hingeline kriis - ,,Heiligenstadti testament" (kiri vendadele) · sündis beethovenlik väljenduslaad: jõuline, d...
1684.a loodi Tartu lähedale Piiskopmõisasse õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Forselius. Õpetas kolme kuuga lugemise selgeks, usuõpetust, saksa keelt ja raamatuköitmist, rehkendamist.1986.a käib Forselius oma õpipoistega Stockholmis kuninga jutul. 1687.a võeti vastu otsus rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talu- rahvakool ning seada ametisse koolmeister. 1637.a koostas esimese eestikeele gramma- tika heinrich Stahl.1686.a ilmus lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid Kambja pastor pojaga.1693.a ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika. 1632.a asutati Tartu Ülikool, Johann Skytte abiga. Õppetöö toimus ladina keeles. Seal oli usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka 18.saj.Kirikuõpetajate seas levis pietism.Oldi vastu konservatismile.Rahva seas levis hernhuutlaste liikumine. Peeti tähtsaks usu- vagadust,alandlikkust,kõlbust, sotsiaalset võrdsust ja vennalikkust
Aastal 1923 asutati Lvõd Lt (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut. Põhiline osa olemasolevast liivikeelsest kirjandusest ilmus 1920- 1940. See on peaaegu täielikult tarbekirjandus: 5 vihikukest liivi lugemisraamatut (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised), "Piski katkismus" (1936), "z Testament. Evangeliumõd ja apostõld t? öd" (1937), "Lvlist vaimli loulrntõz" (Liivlaste vaimulik lauluraamat, enamasti kooliõpetaja K. Stalte ümberluuletused, 1939). Vaimulik kirjandus anti välja Soomes ja z Testament (õieti osa Uuest Testamendist) on oma 296 leheküljega suurim liivi rahvale määratud liivikeelne raamat. Vaimuliku kirjanduse eelisväljaandmine iseloomustab õige hästi Soomest toetatud hõimuliikumise suunda
PIIBEL Kujunemislugu Piibel koosneb vanast testamendist ja uuest testamendist. Vana testament räägib iisraeli rahva ajalugu. Algselt oli see Juutide pühakiri, hiljem ka kristlaste pühakiri. Uus testament koosneb evangeeliumitest, kirjadest ja ilmutusraamatust. Uues testamendis räägitakse lähemalt ka Jeesusest. Jeesus rääkis Aramea keeles. 10 Käsku 1. Sul ei tohi olla muid jumalaid Issanda kõrval. 2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta. 3. Sina pead pühapäeva pühitsema. 4. Sina pead austama oma ema ja isa. 5. Sina ei tohi tappa. 6. Sina ei tohi rikkuda abielu. 7. Sina ei tohi varastada. 8. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu. 9
1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis.(Gustavianovi akadeemia) 1802- TÜ taasaavati vene ajal. 1.dets. 1919-TÜ avati eestikeelse kõrgkoolina 12)Eesti keele grammatika ja piibli tõlkimine 1637-esimene eesti keele grammatika, Heinrich Stahl, sobitas eesti kelle saksa keele reeglistikuga. 1686-lõunaeestikeelne Uus Testament, Andreas Virginius ja poeg Adrian. 1693-Johann Hurnungi eesti keele grammatika, ladina keele eeskujul
pidamist. 5.sajandil valmis Moosese raamat lõplikul kujul, lisndusid ajaloolised raamatud ja prohvetite raamatud. Hellenistlik ajajärk saabus Aleksander Suure vallutustega. Kuningas Heroodes Suure ajal sündis Naatsareti Jeesus. Judaismi raskuskese seisneb usuvagaduses ja sünagoogis peetavas jumalteenistuses. Nimetus juut on kasutusele tulnud 583eKr. Usulise seaduse järgi on juut iga juudi naise sünnitatud laps ja judaismi pöördnunud isik. Pühad raamatud ja õpetus. Vana Testament on juutide Piibel. Vana Testamendi raamatute kogu ehk kaanon kinnitati umbes aastal 100pKr. Raamatud jagatakse: ¤ Seadus ehk Toora - kõige püham, koosneb Moosese raamatutest. Kokku 613 juhist, millest 248 käsud ja 365 keelud. ¤ Prohvetid ¤ Kirjad ¤ Talmud - Toora juurde kuuluv pärimus, seletused ja juhised mitmesuguste elusituatsioonide jaoks, koumiss esivanemate pärimustest. Judaismi põhiõpetused: 1. Tingimusteta monoteism - usk ühteainsasse Jumalasse Jahvesse,
1632 Gustav 2 Adolf, 1644-1656 Kuninganna Kristiina, 1656-1660 Karl 10 Gustav, 1672-1697 Karl 11, 1697-1710 Karl 12 Johan Skytte - Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi loodi tartu ülikool. Johann Batkul - ?? Peeter 1 - ehk Peeter Suur oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser. Heinri Tahl - Tallinna Toomkiriku õpetaja ja esimese eesti keele grammatika reeglistiku kirjutaja. Vennad Virginiused - tõlkisid piibli, tehti lõunaeestikeelne Uus Testament. Käsu Hans - oli eesti juhuluuletaja. Oli Puhjas köster ja õpetaja. Suur nälg - 1695-97 Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust.Põhjasõja põhjused: 17.saj.lõpuaastatel hakkas Rootsi riigi kohale kerkima tõsine hädaoht.Rootsi põlised vaenlased-Taani,Venemaa ja Poola otsisid omavahel liitu.Kõik sündiva liidu osapooled leidsid ,et Rootsi on neile liiga teinud ja et temalt tuleb tagasi võtta teatavaid maa-alasid
586. eKr vallutas Uus-Babüloonia kuningas Nebukadnetsar Juuda pealinna Jeruusalemma, hävitas Jahve templi ja asustas sealse rahva Mesopotaamiasse- Babüloni (Paabeli) vangipõlv. Kui pärslased 539 eKr Uus-Babüloonia riigi vallutasid lubasid nad iisraellastel oma kodumaale naasta. Jeruusalemma tempel taastati, kuna enamik tagasipöördunutest oli endise Juuda riigi elanikud, siis hakati neid nimetama juutideks. Vana Testament Peamine allikas iisraellaste ajaloo, religiooni ja seaduste kohta. See on eripalgeliste heebreakeelsete tekstide kogum. Varasemad osad pärinevad Taaveti ja Saalomoni ajast, suur osa raamatuid aga valmis Babüloni vangipõlves. Lõpliku kuju omandas III-II saj. eKr. See tõlgiti ka kreeka keelde ja hiljem sai sellest piibli osa. Moosese seadused Jahve monoteism, keelasid jumalat kujutada, käskis pühapäevi tähistada, sõnastasid isiku omandi ja perekonnakaitse põhimõtted.
pidi omandama kristliku usu alused ja kombed kohustuslikus korras, mis oli ka olulisel määral saksakeelne. Arvan, et usulisel määral oli kristlikute tavade levimine Eesti ajaloos oluliseks arengurolliks. Kuna luterluse põhimõtteks oli, et iga kristlane peab suutma usutekste lugeda, siis nende tõlkimine ja üleüldine usukommete areng mängis kindlasti ka olulist rolli algse eesti keele laienemisele. Uudses lõunaeesti keeles avaldati Uus Testament aastal 1686. Talurahva haridusele aitas Rootsi võim oluliselt kaasa. Selleks, et eestlased oleks valmis lugema usutekste, oli vajalik omandada lugemis-ja kirjaoskus. Karl XI kehtestas 1686ndal aastal korra, kus seisis, et Liivimaa igas kihelkonnas peab kiriku juures asuma ka kihelkonnakool. Probleemiks oli aga hariduse arengul oli laste kohustus aidata oma suguvõsa ning kodus tööd teha. Koolid asusid ka
naised. Mehed lausa jälestasid mõtet, et naistest võiksid saada nendega võrdväärsed inimolendid, selline hoiak on ka tänapäevani mõnes ühiskonnas säilinud, arenenud riikides sellist suhtumist taunitakse, kuid siiski on veel olemas teatud hoiakud naiste kohta, mille parimaks näiteks on ametite palgalõhed. Kuigi maailm on aja jooksul soolise ebavõrduse suhtes palju leebemaks muutunud, mõistetakse ikka hukka homoseksuaale. Neid vihatakse Piibli tõttu, sest Uus Testament räägib selgesõnaliselt sellest kuidas Jumal lõi inimesed heteroseksuaalidena. Seetõttu on homoseksuaalid usklike silmis automaatselt patused ja Jumala salgajad. Samuti mitmetele ateistidele näib ebanormaalsena kahe samasoolise inimese suhe, sest nad lihtsalt ei mõista selle olemust. Kuid, kas ühiskonnal on õigust mõista hukka inimeste vahelist kiindumust ainuüksi sellepärast, et see ei vasta niinimetatud normidele.
1.Euroopa poliitilise kaardi kujunemine vana-aja lõpul ja vara keskajal, teada olulisi ajaloosündmusi (aeg) mõju poliitilisele kaardile. Theodosiuse testament 395.a Ühtne Rooma keisririigi jagunemine Lääne-ja Ida-Roomaks. Viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476.a Lääne-Rooma keisririigi lagunemine. Frangid vallutavad Gallia 486.a Frangi keisririigi sünd. Karl Martelli Poiteirs´ lahingus lüüa saamine 732.a Frangi riik suudeti siiski päästa. Kirikuiriigi teke 756.a Pippin andis paavstile Itaalia valitseda, millest said paavstid aluse panna otsese võimu
VARASEM EESTI KIRJASÕNA · esialgu oli Eestis kaks kirjakeelt: põhja- ja lõunaeesti murdes · 1686. aastal ,,Wastne Testament" · piibel tervikuna läks 1739. aastal rahva kätte põhjaeestikeelsena · piibli toimetas Jüri kihelkonna pastor Anton Thor Helle · usulised eesmärgid, lugemisoskus · põhjaeesti keskmurre kujunes eesti kirjakeele aluseks · süsteemipärane kirjaviisi töötasid XVII sajandi lõpul välja Bengt Gottfried Forselius ja Johann Hornung = vana kirjaviis (mudda, wanna) (muda = muuda, laned = laaned) · vana kirjaviis kestis poolteist sajandit · 18. saj. hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. Koduõpetust aitas elavdada praktilis- õpetliku sisuga kalendri väljaandmine. · 18. sajandil hakkas pidevalt ilmuma kalender. Kalendrid sisaldasid rohkest näpunäiteid põllupidamise ja arstimise valdkonnast. Need tõid ära ka ilmaennustused terveks aastaks ette, mida talupoj...
Tal oli ka tugevaid külgi, mida keegi algul ei märgatud. Julien oli mõnes mõttes sarnane rikastele inimestele. Ta oli ahne ja rahamaias, nagu ka rikkad ihaldasid raha. Ta sai koha rikaste Renalide majas, kus pidi kasvatama ja õpetama nende lapsi. Selle ajajooksul suutis ta seal väga palju korda saata. Ta pressis rohkem raha välja ning suutis proua de Renali ära võrgutada. Kõike mida Julien vaid soovis, seda ta ka sai. Julien uhkustas sellega, et tal on uus Testament peas. Sellega tahtis ta küreele muljet avaldada. Ta on nii enesekindel ja arvab et suudab kõike. Just see enesekindlus paistis teiste seas imetlusväärsena, eriti proua de Renali silmis. Julieni käitumine muutus ülbeks ja ta oli kõrk, kui ta töötas Renalide majas. Ta oli lausa õnnelik et algul sai kõik mis tahtis. Pariisi sõit muutis teda veelgi. Julieni mõtetes oli üks ja ainus soov, et ta pidi Mathilde endale saama juba sellepärast, et tal ei hakkaks seal majas igav
Tehing võid olla sõlmitud mis tahes vormis. Erandid on kehtestatud seadusega. Seaduses ettenähtud vorminõuete eiramise tagajärjeks on reeglina tehingu tühisus. Tehingu vormi nõuded võivad pooled ka ise kokkuleppes määratleda. Vorminõuete eiramine võib kaasa tuua tehingu tühisuse. Tehingud liigitatakse : A: olenevalt mitme isiku tahteavaldused on vajalikud juriidiliste tagajärgede saabumiseks. · Ühepoolsed lepingud- piisab ühe poole tahteavaldusest nt testament · Mitmepoolsed tehingud- vajalik on 2 või enam inimese tahteavaldused. B: Tehingud liigitatakse nende objekti järgi · Varalisteks esemeks on varalised õigused · Isiklikeks esemeks on isiklikud õigused C: Liigitamine kohustus ja käsutuslepinguteks · Kohustustehing on suunatud isikuvaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. · Käsutustehing on vajalik õiguste ja kohustuste üleandmiseks. See tehing ei loo
Punane ja must Raamat räägib noorest mehest Julienist. Julien nimelt töötas oma isa juures saeveskis, ta jäi vahele raamatu lugemisega ning tänu sellele sai ta tunda vägivalda. Julien oli tark, tal oli Uus Testament tervenisti peas ladina keeles. Julieni isa saatis ta koduõpetajaks linnapean härra de Renali juurde. Julien arvas, et selline töö on alandav, kui talle hakkasid lapsed ruttu meeldima ning pererahvas oli ta vastu sõbralik. Julienil ja proua de Renalil tekkis armusuhe, see algas aias käehoidmisega ja lõpuks hakkas poiss juba naise tuppa hiilima, kui kõik magasid. Julien soovis vahepeal kõigest sellest eemale saada ning käis mägedes mõtteid mõlgutamas
Vana Maailm Inimkonna teadmised muusikast pärinevad allikatest: Vana Testament, väljakaevamistel leitud pillid, kalju- ja muude joonistuste põhjal. Muinasajal hakkasid tekkima esimesed pillid. Vanimad instrumendid: Flööt(Egiptus)luust nikerdatud, sõrmeaukudega. Sümboliseeris elu ja öeldi, et flöödi mängija ''puhub elu hingust'', löökpillid-trummid, puhkpillid-loomasarv, keelpillid-vibust välja arenenud, nt harf (Mesopotaamia), lüüra(mesopotaamia). Pilli valmistamiseks kasutati luud, nahkasid jms. Erinevates maades sarnased, aga erinevate nimetustega pillid
*õppeaeg 2 aastat, tasuta *õpiti lugemist, usuõpetust, arvutamist, saksa keelt, kirikulaulu Pärast kooli kinni panemist hakati keskenduma koduõpetamisele ja levima hakkas lugemisoskus. Eestikeelne kirjasõna: Eestikeele kõrjasõna väljaandmisel oli palju probleeme: *Heinrich Stahl-1637 esimene eesti keele grammatika koostamine *Johan Hornung-1693 ladinakeelse eesti keele grammatika *Andreas ja Andrian Virginius-1686 lõunaeestikeelne Uus Testament anti välja Gümnaasiumid ja Tartu ülikool: Johan Skytte eestvedamisel renograveeriti Tatu ülikool 1632, mis tolle Rootsi kuninga Gustav II Adolfi järgi nimetati Academia Gustavianaks.
ja pillajad) Võime testamendiga pärida puudus peregriinidel, riigireetjate lastel, hilisemalt ka usust taganejatel ja ketseritel. Orja sai pärijaks nimetada kui ta sama testamendiga vabastati ka orjusest. Testamendi tegemise vorm- rahvakoosolekul tehtud, juhatas preetor või rex. Pärandaja avaldas suuliselt oma tahet. Teiseks vormiks oli sõjakäigul rivi ees tehtud testament, nt enne lahingut. 12 tahvli seadusega tuli uus vorm- testament vase ja kaalu abil, rakndati mancipatio't. Hilisemad vormi poolest lihtsamad testamendid: holograafiline- kogu tekst pärandaja kirjutatud; allograafiline- teiste poolt kirjutatud, pärandaja allkirjaga; katku ajal tehtud testament- ei nõutud tunnistajae üheaegset juuresolekut; abieluliste laste vahel pärandijaotamise testamentide puhul polnud tunnistajat vajagi; sõduri testamendilt ei nõutud formaalsusi, kuid see kehtis 1 a.; pime sai ainult notari juures teha.
rahvakoosolekutel küsitlustele jmt. veto keeld (senati otsusele peale konsul kõrgeim riigiametnik, kes juhib pandud rehvatribuuni poolt, seda juhul sõjaväge. Kõige mõjukam magistraat kui senati otsus tooks plebeidele kahju (neid oli kaks). Neile kuulus kogu riigi vms) võim. Sõja ajal juhtisid nad riiki. Piibel kristluse pühakiri ( Vana- vabariik Riiki juhtisid igal aastal Testament ja Uus-Testament) valitavad riigiametnikud - magistraadid - Vana-Testament esmalt oli juutide ja vanemate nõukogu - senat. Lihtrahvas pühakiri, hiljem sai ka kristlaste sai riigiasjades osaleda rahvakoosolekute pühakirjaks; algselt heebrea keeles. kaudu. Sisaldab lugusid maailma loomisest, keisririik Riiki juhtis keiser Iisraeli rahva ajaloost, Moosese
· Rahvaarvu vähendas oluliselt nn. suur nälg (1695-1697), mille tulemusena suri nälga ~75 tuhat inimest ja rahvaarv langes ~300 tuhandele. · Valitsevaks usundiks muutus luterlus. · Tartu külje alla Piiskopimõisa rajati.Forseliuse seminar (1684-1688) talurahvakoolide õpetajate väljaõpetamiseks; see aitas oluliselt kaasa talurahvahariduse edendamisele ning lugemisoskuse levimisele eestlaste hulgas. · 1686 anti välja lõuna-eesti murdeline Uus Testament (Andreas ja Andrian Virginius). · Koostati eesti keele grammatikad. · 1630 ja 1631 rajati Tartusse ja Tallinasse gümnaasiumid. · 1632 avati Tartus Ülikool (Academia Gustaviana). · Valitsevaks ehitus- ja kunstistiiliks oli barokk. Peep Reimer 3 VENE AEG (1710 faktiliselt / 1721 juriidiliselt kuni 1917): · Põhjasõja (1700-1721) tulemusena kehtestus Vene võim kogu Eesti ala üle.
(?) 5. Isel Rootsiaegset vaimuelu Talurahva koolide rajamine,Kirik oli huvitatud lugemise oskusest, sest luteri usk seda nöudis. Seati sisse talurahva koolide juhid köstrid. Nende kooltiamiseks rajas Forselius a 1684 tartu lähedale öpetajate seminari, mis töötas 4 aastat ja koolitas ära 160 inimest. F suri a 1688 ja sellega pandi löpp öp seminarile. H.Stahl oli I, kes koostas eesti keele grammatika a 1637. Anti välja Uus (wastne) Testament a 1686, mille tölkisid andreasja Adrian Virginius. 1693. a ilmus J.Hornungi ladinakeelne esti keele grammatika, millest kuj vana kirjaviis, mis oli kas kuni 19.saj keskpaigani. Ettevalmistus piibli tölkimisele. Arendati kirjakeelt, pandi haridusele alus, Academia Gustaviano. A 1632. J.Skytte eestvedamisel avati Tartus Ülikool, kus oli 4 teaduskonda(usu,äigus, arsti ja filosoofia). 6. Isel Veneaegset vaimuelu Miinimumnöue oli katekismuse lugema tundmine, möisas paluti teha
kes vabastab oma rahva võõra poliitilise ülemvõimu alt. Suur rahvasteränne oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. Vandaalid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos. Bütsants riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. Katoliku kirik maailma suurim kristlik kirik. Vana testament kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. Uus testament kristliku Piibli teine osa. Antiikaja 7 maailmaimet - Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).
Tegeleti põlluharimisega. Liibanoni seedrimetsad olid vanal ajal eituspuidu allikaks paljudele Lähis- Ida rahvastele, tegeleti kaubandusega. Foiniikja tähestik koosnes 22 märgist, foiniikja tähemärgid tähistavad häälikuid, kadus käibelt hellenismi ajastul, aluseks kreeka tähestikule. Arvatavasti on kõik tänapäva tähestikud otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust. 15. Millist rolli mängisid Aabraham, Mooses, Taavet, Saalomon juutide ajaloos? Mis on Vana Testament ja millised on judaismi põhimõtted? Juutide diasporaa ja rahvana säilimise põhjused. V: Abraham oli juutide esiisa. temast said alguse juudid. Vana Testament on juutide ajalooraamat ja pühakiri, põhineb suulisel päriusel,pandi kirja 6-2 .saj ekr heebrea keeles. Saalomon oli Taaveti poeg, tema korraldusel rajati Jerusalemma jumala Jahve tempel. Taaveti ja Saalomoni ajal oli Iisrael ilmselt tugevaim riik Kaananis. ( See on poolik) 16
kuningas, kes vabastab oma rahva võõra poliitilise ülemvõimu alt. Suur rahvasteränne – oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. Vandaalid – ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos. Bütsants – riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. ’’pime aeg’’ – Katoliku kirik – maailma suurim kristlik kirik. Vana testament – kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. Uus testament – kristliku Piibli teine osa. Antiikaja 7 maailmaimet - Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).
rahva võõra poliitilise ülemvõimu alt. Suur rahvasteränne – oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. Vandaalid – ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos. Bütsants – riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. ’’pime aeg’’ – Katoliku kirik – maailma suurim kristlik kirik. Vana testament – kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. Uus testament – kristliku Piibli teine osa. Antiikaja 7 maailmaimet - Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).
aluseks soome keele grammatika. 1680 aastal puhkes kahe grammatika aluste vahel võitlus. 1686 ja 1687on esimesed piibli konverentsid. Johann Hornung koostas kolmanda eesti keele grammatika, mis jäi aluseks eesti keelele järgnevaks 150'ks aastaks. Vanal kirjaviisil ei kasutatud pikki täishäälikuid. *PIIBLI TÕLKIMINE Selle tõlkimiseni täismahus rootsi ajal ei jõutud, sest Põhjasõda tuli vahele. 1686 aastal nägi ilmavalgust Piibli esimene osa, mis kandis pealkirja Vastne testament e. Uus Testament. See ilmus Lõuna-Eesti murdes. Selle panid Lõuna-Eesti murdesse Andres ja Adrian Virginius. Rootsi aega angeb ka ajakirjanduse sünd Eestis. Esimesed tulid välja Tallinnas 1675 aastal ja need olid saksa keeles. Selle nimi oli ,,Ordinari Freybags Post-Zeitung" *LINNAD ROOTSI AJAL Linnade arv Rootsi ajal ei kasvanud. Viimased linnaõigused anti enne Rootsi Õigust (Viimased kes said, olid 1563-Kuressaare ja 1584 Poola Valgale linnaõiguse) Rootsi ajal
Saaremaa), 1660 Rootsi-Poola Oliwa rahu//// Põhjasõda(1700-1721), Narva lahing, 1721 Uusikaupunki rahu Kohtukorraldus: meeskohtud, maakohtud, Eestima Ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus, Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud Linnad: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru Kirjasõna: Heinrich Stahl 1637 1. Eesti keele grammatika; Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika 1693(vana kirjaviis); Uus Testament 1686; Tartu ülikool (Johan Skytte) 1632 usu-õigus-arsti-filosoofiateaduskond, Anton Thor Helle 1739 piibel Uusaeg 19.saj Muu: Balti provintsiaalseadustik, vallakogukond, väljaränne, passikorralduseseadus, TÜ taasavamine, rahvuslik ärkamisaeg, vennasteliikumine, Maltsveti liikumine, Aleksandikooli komiteed Tegelased: Filippo Paulucci, Berclay de Tolly, Parrot, Köler, Karell, Faehlmann, Zinovjev, sahhovskoi, Reiman
Tahtis saada Haydni õpilaseks, oli seda umbes aasta kuni Haydni Londoni-reisini. Erilist sidet ei tekkinud, loomused liiga erinevad. Juba siis nähti neid kolme heliloojat lahutamatus seoses. Hakkasid kujunema sidemed Viini ülikkonnaga, oli vabakunstnik, kes sai toetust aadliperekondadelt. Sai alguses 600, hiljem 4000 kuldnat aastapalka. 1800. aastal esimene avalik esinemine. Kuulmisvaegus hakkas kujunema, peagi sai selgeks et ta jääb täielikult kurdiks. See masendas teda (Heiligenstadti testament kriisi haripunkt ja pööre). Tolle aja muusika oli valdavalt klassitsistlik, ka enamus zanre pärit klassitsismist ja üles ehitatud vastavalt. Lõpuks kujunes välja beethovenlik väljenduslaad, mis juhatas sisse järgmise, viljakaima perioodi. III periood, Viin (1802-1812): loomingu kõrgaeg. Kõige viljakam periood, kuigi andis ainult kaks suurt autorikontserti. Tema teoseid mängiti ja trükiti aina enam; sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Ehtbeethovenlik stiil, romantiline ja heroiline
1675 Johann Fischeri ametiaja algus 1675 Ilmuma hakkab saksakeelne nädalaleht ,,Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale 1684 Asustatakse Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1686 Ilmub Forseliuse koostatud aabits 1686 Ilmub Andreas ja Adrian Virginiuse poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament 1686 Liepa Piiblikonverents 1687 Pilistvere Piiblikonverents 1687 Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama 1688 Forselius hukkub Läänemere sügistormis 1688 Piiskopmõisa seminar lõpetab tegevuse 1690-ndad Liivi sõja eelne väljaveotase ületatakse kahekordselt 1690 Tartu Ülikool taasavatakse 1693 Johan Hornung avaldab ladinakeelse eesti keele grammatika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
