arenguteid. Võib tekitada vastasleere. PLURALISM arvukate huvigruppide konflikt, kompromiss ja kokkumäng. Oskamatu poliitika viib kriisini või relvakonfliktini SOTSIAALSED PROBLEEMID Tõrjutus. Töötus: parandamiseks täiendkoolitused, ümberõpped, tööandjate julgustamine. Vaesus. Kuritegevus. Piirkondlikud erinevused. Sotsiaalpoliitika. HEAOLURIIK Püüab vähendada indiviidi riske ja parandada toimetuekuvõimalusi, sekkudes majandusse ja tulude jaotamisse. Haridus, tervishoid, perepoliitika. Ühishüved. Ressursside ülekandmine. JÄTKUSUUTLIKKUS rahuldab praeguse plvk vajadused ja püüdlsued, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Rahvastikutaaste probleemid (vananeb ja väheneb-> võõrtööjõud, et tõsta maksulaekumust). Rahvastiku kvaliteet (tööpotentsiaal, kaasatus). Põhimõtted: keskkonnakaitse, elukvaliteet, lõhede vähendamine regioonide ja sots klasside vahel, kultuur- mitmekesisus, erinevate seisukohtade kuuldavus poliitikas.
parlament annab nõusoleku Euroopa Komisjoni poolt läbi räägitud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisele, samuti Euroopa Liidu laiendamise ettepanekule. · Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal. See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg, haridus, teadusuuringud, keskkond, üleeuroopalised võrgud, tervishoid, kultuur ja tarbijakaitse. Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata, kui saadikute absoluutne enamus hääletab Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha vastu. Sel juhul võib asi asutamislepingu kohaselt liikuda edasi lepituskomiteesse. Parlament ja nõukogu on võrdselt vastutavad ka Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest. Parlament võib pakutud eelarve tagasi lükata, mida ta on ka mitu korda teinud. Sel juhul tuleb
pank. Seos ärisektoriga: poliitilise, õigusliku ning majandusliku keskkonna loomine. Riik ostab teenuseid: nt avalikud hanked (vähempakkumine) Kontroll ärisektori üle: nt tarbijakaitse Infrastruktuuri loomine, mis vajalik ühiskonna ja ettevõtete tööks. Seos kodanikuühiskonnaga: Töökohtade loomine Avalike hüvede pakkumine: haridus, transport, tervishoid, kultuur jm teenused Kontroll ja kaitse: politsei Poliitilise, õigusliku ja majandusliku keskkonna loomine 2) Erasektor- eraettevõtted. Erasektori eesmärgiks kasumi taotlemine ja eraomandus Struktuur: Eraõiguslikud juriidilised isikud: OÜ, AS, FIE, UÜ, TÜ Seos avaliku sektoriga: Maksude maksmine riigikassasse Innovatsioon, ühiskonna arendamine Keskkonna arengu suunamine Seos kodanikuühiskonnaga: Hüvede loomine
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel...
ühiskonnas ja/või kogukonnas; õppimine ja töötamine, mis tagavad heaks terviseks vajaliku sotsiaalse seisundi. 3. Tervise determinandid on rahva tervist määravad tegurid 1) sotsiaal-majanduslikud, keskkonnast tulenevad (eluase, turvalisus, sissetulek, haridus, töö, sotsiaalsed suhted) 2) geneetikast tulenevad 3) käitumisest tulenevad tervist toetavad või tervist nõrgestavad tegurid (toitumine, liikumine, suitsetamine, alkohol) 4) keskkonnatervis saastatus, joogivesi5) tervishoid haiguste ennetus, tervisearendus, ravi, hooldus 6) tervise edendus / Tervisekasvatus (indiviid, grupp, ühiskond)/Terviseõpetus.Vanematepoolsed determinandid: rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsusLapse elutsükli determinandid: KA, suitsetamine, alkohol ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: ülekaalulisus ja rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhu saastatus. 4. Tervise edendamine kui ideoloogia ja tegevus.Tervise
lepinguõigust lepinguõiguse enda suhtes. Põhiõiguste puhul on kehtestatud normid, mille puhul on probleemiks optimaalse tasakaalu leidmine olukordades, kus ühte normi leevendades (kui kaua kedagi kinni hoida) võib suurendada mingit teist hirmu (terrorioht). Teenindusriik käsitleb ühise otsustamise reegleid. Ühiseid otsuseid on tarvis siis kui ilmnevad ühised vajadused, ehk vajadused, mida indviid üksinda rahuldada ei suuda (nt riigikaitse, tervishoid, teedeehitus jne). Neid otsuseid ei saa teha konsensusnõuet rakendades, kuna sedasi saaks iga indiviid kasutada vetoõigust, mis muudaks läbirääkimised liiga kulukaks. 60. Miks peab otsustamise põhiseaduslikul tasemel rakendama konsensusnõuet ja milles seisneb selle nõude rakendamise olemus praktikas? Põhiseaduse muutmisel peaks konsusensusnõuet rakendama sellepärast, et põhiseaduse enda heakskiitmisel on konsensusnõuet rakendatud.
või mis tuleneb mõnedest õiglusetuse vormidest. Ebaõiglust tervises ei põhjusta mitte ainult bioloogilised ja tervishoiust sõltuvad tegurid või negatiivsed elustiili valikud. Peamiselt mõjutavad seda sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused, milles inimesed elavad ja töötavad ehk tervise sotsiaalmajanduslikud mõjurid. haigus, haiguste ennetamine (preventsioon) – Organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise või funktsionaalse kahjustuse avaldus. Tervishoid hõlmab haiguste ennetust, ravi ja vaevuste leevendamist ning tervise säilitamist läbi tervishoiutöötajate poolt osutatud tervishoiuteenuste. keskkonnatervis – valdkond, mis käsitleb keskkonnast tulenevaid positiivseid või negatiivseid tervisemõjureid. Mõiste hõlmab neid inimese tervise aspekte, kaasa arvatud elukvaliteet, mida määravad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid. Ta puudutab ka nende
Vinni-Pajusti Gümnaasium Kuuba Vabariik Koostaja: Tanel Pihlak 11. A Juhendaja: Siiri Seljamaa 2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõig...
Rocca al Mare Kool Annika Tabri 9B klass MOLDOVA Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 2 Sissejuhatus Alustasin selle referaadiga täitsa nullist. Ainuke asi, mida ma Moldovast varem teadsin oli, see et riik asub Ida-Euroopas ja pealinn on Chisinau. Tegelikult ikkagi parem, kui mitte midagi. Lõpuks jõudis ka kätte aeg, kui otsustasin materjali koguma hakata. Selleks suureks sammuks pidi ennast kõvasti koguma. Kui ma siis internetist infot otsima hakkasin, sain soki, sest ega eestikeelset materjali Moldova kohta põhimõtteliselt polegi. Leppisin tõsiasjaga ja siirdusin siis raamatukokku. Lootsin kindlasti paremat, aga tuleb rahul olla sellega, mis olemas. Minu saagiks jäi siis seekord kaks teatmeteost ,,Euroopa" ja ,,Maailma maad". Lisaks leidsin veidi aegunud infot ka kodusest ,,Enekesest". Kahjuks või õnneks ainult raamatumaterj...
1. EUROOPA LIIDU INSTITUTSIONAALNE ERILISUS Kaasaja globaliseeruvas maailmamajanduses on riikidevahelise koostöö edendamine ning regionaalse iseloomuga kokkulepete levik ulatuslikum kui kunagi varem. Kogu maailmas on registreeritud ligikaudu 3000 rahvusvahelist organisatsiooni, mille puhul riikidevahelist koostööd ei juhi ja kontrolli üksnes rahvusriikide valitsused, vaid ka rahvusülesed institutsioonid. Eriti 1990. aastatel on tihenenud ka riikidevaheliste majanduslepingute sõlmimine kui näiteks 1990. aastal oli jõus üksnes 45 regionaalset kaubanduskokkulepet, siis praeguseks on Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO World Trade Organisation) registreeritud üle 100 kaubanduskokkuleppe. Eelneva taustal peaksime Euroopa Liitu suhtuma kui ühesse paljudest riikidevahelise koostöö vormidest. Samas teevad aga mitmed asjaolud 27 Euroopa riigi vahelise koostöö väga eriliseks nähtuseks maailma poliitilises ja majanduslikus süsteemis. E...
1)Eur integratsiooni idee algus, põhjendused integratsioonivajadusele. Idee algus: · 1923.a. Pani Euroopa liikumise Austria esindaja Coudenhove-Kalergi üleskutse Euroopa Ühendriikide moodustamiseks · 1929.a. Prantsuse välisminister Saksa kolleegi toetusel tegi Rahvaste Liidu konverentsil ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvaste Liidu raames. · 1946.a. W. Churchill Euroopa vajab mingit liiki Euroopa Ühendriike · 1948.a. moodustati Beneluxi Tolliliit põhjendus: · Euroopa arusaam oma nõrgast positsioonist Teise maailmasõja järgses maailmas · Kindel soov edaspidi ära hoida uue sõja tekkimise võimalus Euroopas · Missioon luua parem, vabam ja õiglasem maailm, kus rahvusvaheline suhtlemine on paremini korrastatud 2)esimesed riikideülesed organisatsioonid Eur-s, nende loomise eesmärk. · Marshalli plaan, Euroopa Taastamise Programm, 1948.a. · Põhja-Atlandi Pakt (NATO), 1949.a. · Marshalli plaanist kasvas välja Euroopa Majand...
institutsioonidega - nõukogu, komisjoniga jt - seotud sätteid, mida kohaldatakse asjaomasest poliitikavaldkonnast olenemata. Kolme samba vundamendi moodustavad asutamislepingute muutmisega, uute liikmete vastuvõtmisega jms seotud sätted. 1. sammas Euroopa ühendused Tolliliit, Euroopa rahaliit ja siseturg, põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika Riigiülene koostöö - transport - haridus ja kultuur - tarbijakaitse - tervishoid - teadusuuringud ja keskkond - tööhõive - sotsiaalpoliitika - varjupaigapoliitika - piirikontroll - sisserändepoliitika 2. sammas Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Valitsustevaheline koostöö 3. sammas Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades Valitsustevaheline koostöö - õigusalane koostöö kriminaalasjades - politseikoostöö - võitlus rassismi ja ksenofoobiaga - võitlus uimasti- ja relvakaubandusega - võitlus organiseeritud kuritegevusega
Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotus teenused ja tootmine, nn uus majandus. Arengumaa- ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. Tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal eluiga. Peaaegu 2/3 nüüdismaailma riikidest klassifitseeritakse arengumaadeks ja neis elab üle poole maailma rahvastikust. Enamik neist sõltub teiste riikide abist ja laenudest. Suur osa arengumaid asub Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas. Arenenud riik - riik, mis kuulub kõrgema arengutaseme ja arenenud turumajandusega tööstusriikide hulka. Enamasti arvatakse arenenud riikide hulka Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) ja Lääne-
1980. aastatel alustas Prantsusmaa erastamisprotsessi ja sotsialistlik partei kaotas jõudu. jõudu Kogemus: sotsialistlik industriaalpoliitika ei sobi turumajandusse!! 27 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Rootsi industriaalpoliitika mudel Rootsi pole "sotsialistlik" sotsialistlik riik: ainult väike osa tööstusest kuulub riiklikule sektorile. Arenenud sotsiaalne heaolusüsteem. Haridus ja tervishoid tasuta. Arvavatakse, et majandusedu taga on osaliselt sotsiaalne süsteem. Kui töötajatel pole vaja muretseda põhiliste materiaalsete vajaduste pärast, pärast on nad oma töökohal kindlamad ja produktiivsemad olla. Rootsi majanduspoliitika kaks sundkitsendust 1. Väliskaubanduse bilansi tasakaal. Tagada vajalike produktide import, mida ei toodeta ise. Selle saavutamiseks on Rootsi
Selle menetluse puhul on vajalik, et parlament annab nõusoleku Euroopa Komisjoni poolt läbi räägitud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisele, samuti Euroopa Liidu laiendamise ettepanekule. Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal. See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg, haridus, teadusuuringud, keskkond, üleeuroopalised võrgud, tervishoid, kultuur ja tarbijakaitse. Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata, kui saadikute absoluutne enamus hääletab Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha vastu. Sel juhul võib asi asutamislepingu kohaselt liikuda edasi lepituskomiteesse. 14 Parlament ja nõukogu on võrdselt vastutavad ka Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest. Parlament võib pakutud eelarve tagasi lükata, mida ta
2. Heaoluriik ja selle jätkusuutlikus Nüüdisühiskonna rajamine saab alguse industriaalühiskonna tekkimisest. Asjaolu, et inimesed liikusid maalt linna ning asusid tehastes tööle, muutis oluliselt nende elulaadi: suurpere- väikepereks, töö- ja puhkeaeg määrati kindlaks, kasutati kella, kasutusele tuli raha. Oli selge, et riigi funktsioon laieneb. Lisaks klassikalistele ülesannetele pidi riik hakkama tegelema ka sotsiaalküsimuste lahendamisega- s.o haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne. Nüüdisühiskonna etapid on: 1) Industriaalühiskond 2) Teenindusühiskond 3) Teadmusühiskond e. infoühiskond ___________________ Nüüdisühiskonnaga koos hakkas arenema heaoluriik. S. t riik hakkas lahendama järjest enam sotsiaalseid probleeme. Tänapäeval läheb u. 50% riigieelarvest heaoluriigi funktsioonide täitmiseks. Seetõttu iseloomustatakse tihti heaoluriiki kui ülekanderiiki. S.t raha kantakse majandusest üle sotsiaalprobleemide lahendamisele.
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline pro...
(kaug)andmeside. 3. EDIFACT(standardsed teated,kindlas formaadis) Soov luua täiesti rahvusvahelist standardit viis arengu UN/EDIFACT-i organisatsiooni loomiseni 1986 a. ning selle poolt süntaksi ja sõnumite koostamisjuhiste loomisele. Tänapäeval tegeldakse standardi arendamisega, standardsõnumite (UNSM) ja vastavate andmeelementide kataloogide esitamisega ja konkreetsete projektidega paljudes majanduse valdkondades nagu autondus, kirjastus, keemiatööstus, ehitus, elektroonikatööstus, tervishoid, hulgikaubandus jne. EDIFACTi alusel peab arenema rahvusvaheline EDI standard. Vastav konkreetne sideprojekt sai tuntuks lühendi EANCOM (Kasutades sõnumistandardeid, nagu EANCOM saab andmeid edastada partnerite vahel kiiresti, täpselt ja tõhusalt, sõltumata kasutajate enda tark ja riistvarast ) all. Kuna eri regioonide standardid on aja jooksul siiski iseseisvalt arenenud on praegu probleeme ühilduvusega. Pikas perspektiivis jääb siiski vaid UN/EDIFACT standard
omast madalam (laste kasvatamine) · Mehed sisenevad hõivesse varem ja langevad hõivest välja paremas tööeas (50-54-aastaselt) seoses terviseprobleemide ja tööõnnetustega · Üle poole naistest töötab madalapalgalises tertsiaarsektoris Populaarsemad Mehed tegevusalad Töötlev tööstus Ehitus Veondus, laondus, side Hulgi- ja jaekaubandus Kinnisvara ja äritegevus Naised Töötlev tööstus Hulgi- ja jaekaubandus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Avalik haldus Sooline palgalõhe · Naiste brutotunnipalk on meeste omast väiksem (Eestis 24%, EL-s -15%) · Sooline palgalõhe on tingitud vanusest, haridusest, tegevusalast, piirkonnast (2/3 palgaerinevustest on põhjendamatud) · Mehed teenivad kõigil haridustasemetel naistest rohkem · Kolmanda haridustasemega naine teenis 2003.a. Eestis 40% (EL-s 21%) vähem kui sama haridustasemega mees
Saksamaad ja Skandinaavia riike. Tsentraliseeritud keskvalitsusest sõltuva administratiivstruktuuri puhul lähtuvad kõik otsused ülalt, st keskvõimust. Samuti kontrollib keskus nii ressursse kui otsuste täitmist. Oluline roll on regionaaltasandil, mida juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja. Regionaalvalitsus on vahendajaks ning koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ning kohalikus majanduses. Tervishoid, haridus ja sotsiaalteenused kuuluvad küll omavalitsuse pädevusse, kuid raha selleks tuleb keskvalitsuselt sihtotstarbelise eraldisena. Nt Prantsusmaal, Suurbritannias ja Hispaanias moodustavad kohalikud ja regionaalmaksud vaid üheksa protsenti, Itaalias kolm protsenti ja Eestis umbes pool protsenti kõigist maksudest. Niisugust halduskorraldust tuntakse kui kahetasandilist. Detsentraliseeritud autonoomse kohaliku võimu puhul on kohalikul võimul märksa
Hõive selles sektoris on üks riigi arengutaseme näitajaid. Mida suurem on hõive primaarsektoris, seda mahajäänum on riik. Siis on põllumajandus põhiline. 2. Sekundaarsektor e. teisene sektor tegeleb toorainet töötlevate harudega( energeetika, metallurgia, masinatööstus, keemiatööstus, toiduaine- ja kergetööstus) 3.Tertsiaarsektor e. kolmandane sektor ühiskonda teenendavad ja tootjat tarbijaga siduvad tegevused (teenindus, haridus, tervishoid, riigivalitsemine ja organisatsioonide juhtimine). Hõive selles sektoris on oluline riigi arengutaseme näitaja. Arenenud maades töötab selles sektoris üle 70% tööjõust. (vaata ühiskonna arenguetappide põhtunnuseid infoühiskonnas on teenindus põhilline ) 4. Kvaternaarsektor e. neljandane sektor majandustegevuse moodsaim osa(infotehnoloogia, uurimis- ja arendustegevus, teaduslik nõustamine). Iseloomulik eriti infoühiskonnale (postindustriaalne ühiskond)
linnapea kannavad vastutust volikogu ees. 9.4. Omavalitsuse ülesanded: Eesti ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu roll kohalike asjade otsustamisel suur. Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena, vähendades kohapealset otsustamis- ja manööverdamisvõimet. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kultuuripoliitika ja kohalik majandus (nt turism, kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused saavad oma poliitika elluviimiseks kasutada näiteks järgmiseid tuluallikaid: 1) Osa üksikisiku tulumaksust 2) Maamaks 3) Riigi toetus 4) Kohalikud maksud 5) Laenud 6) Laekumised teistelt omavalitsustelt 7) Trahvid ja riigilõivud 8) Kaupade- ja teenuste müük.
Euroopa Liidu Nõukogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. Vastuvõtmiseks vajavad nii Euroopa Liidu nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi heakskiitu Euroopa Liidu õigusaktid -- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused ja direktiivid, mille eelnõusid koostab ja esitab Euroopa Komisjon. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, milles Eestit esindab tavapäraselt rahandusminister, nimetatakse ka lühendiga ECOFIN. Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. Nõukogu Ülesanded Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine.
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstrah...
kannavad vastutust volikogu ees. 9.4. Omavalitsuse ülesanded: Eesti ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu roll kohalike asjade otsustamisel suur. Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena, vähendades kohapealset otsustamis- ja manööverdamisvõimet. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kultuuripoliitika ja kohalik majandus (nt turism, kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused saavad oma poliitika elluviimiseks kasutada näiteks järgmiseid tuluallikaid: 1) Osa üksikisiku tulumaksust 2) Maamaks 3) Riigi toetus 4) Kohalikud maksud 5) Laenud 6) Laekumised teistelt omavalitsustelt 7) Trahvid ja riigilõivud 8) Kaupade- ja teenuste müük.
II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus“ ja slaidid) · Argument o Defineeri, mis on argument? argument = seisukoha põhjendus Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt, et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos o Too välja argumendi 4 osist. Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus) · Mida tähendab demagoo...
• VIII - metsandus, riigimõisad, arvestusala (raamatupidamine) • IX - seisused (ka talurahvas) • X - tsiviilseadustik, riiklikud ettevõtjad ja hanked, maamõõduasjad • XI - vaimulikkond, usukultused (peale vene õigeusu), rahvaharidus, teadus, krediidindus, tööstus-kaubandus, konsulaadid • XII - liiklusteed, post, side, heakord, ehitus, kindlustus, põllumajandus, kõrtsid, kolonistid • XIII - rahvatoitlustus, hoolekanne, tervishoid • XIV passiasjad, põgenikud, tsensuur, valvealused, arestandid, väljasaatmine Siberisse • XV - nuhtlusseadus • XVI - kohtuasutused, jurisdiktsioon, notariaat • I - riigivalitsemise põhilised seadused, kaadrid • II - kubermangude valitsemise seadused • III - riigi tsiviilteenistuse seadused • IV - riiklikud kohustused ja koormised • V - maksundus • VI - tolliasjandus • VII - mündindus, mäetööstus
1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsioloogia rõhutab kollektiivse elu terviklust nagu (sotsiaal)antropoloogia. Erinevused nende vahel on ähmased. Sotsioloogia ja psühholoogia erinevus on selles, et teine lähtub inimkäitumise põhjustest, esimene situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Esimene on tegurite poolest pigem väline, teine seesmine. 1.3. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsioloogiline kujutlus»?
1.2 Euroopa Liidu struktuurifondide toetused Otsides finantseerimisvõimalusi, tasuks kindlasti uurida ka struktuurifondide ja omavalitsuste poolt pakutavaid toetusmeetmeid, nt stardiabi investeeringuteks põhivarasse, koolitustoetused personali koolitamiseks. Struktuurifondidest toetatakse järgmisi valdkondi: haridus, tööturg, teadus- ja arendustegevus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid, energiamajandus, transport, regionaalne ja kohalik areng, tervishoid ning hoolekanne. Toetuste leidmisel oma projektidele aitavad teid maakondlikud arenduskeskused, mis pakuvad oma baasteenuste osas tasuta nõustamisteenust. Arenduskeskustest saate infot projektide rahastamisvõimalustest nii struktuurifondide meetmete osas kui vajadusel ka teiste võimalike toetuse allikate kohta ning erasektori konsultantide ja nende teenuste kohta. 1.3 Stardilaen Alustavad ja kuni kolm aastat tegutsenud väike- ja keskmised ettevõtted saavad taotleda äri
Poeetika: Enamasti tõlkeline ja mugandatud eesti külanarratiivi sünd, harimatu/rumal talupoeg vs ,,talurahva õnn". Idealistliku kuvandi konstrueerimise katsed. Loo tuumaks on moraal. Tegelased lihtsad, naiivsed, mitte karakterid vaid märgid sõnakuulelik laps, kõrtsmik. Hea vs halb Stiililt lihtne , kujundivaene, vanatestamentlik, hüplev katkendlik. Teemad: alkoholi liigtarvitamine, truudus mõisahärrale, töökus, tervishoid, majapidamise õp, tugevad sentimentaalsed mõjud. Allutamise funktsioon, võimu- kõne. Kristjan Jaak Peterson 1801-1822, 22+3 luuletust esimene luuletaja(kunstluule), avaldatakse alles 20. Saj. 1905 esimene ,,tõsine artikkel"temast-Gustav Suits. 1. Eesti keelele tähenduse andja, kõrgkirjanduse kontekstis, mitte lihtrahvast lähtudes. Eesti keele eluõigus. 2. Mütoloogia rajaja tõlkis soome mütoloogia alase teose saksa keelde. Pidas päevaraamatut (arutles
Neljas maailm – eriti vaene NIEO UNCTAD raamistik Bretton Woods organisatsioonide (GATT/WTO, IMF, WB) asendamine G77 o Ideed: Arenguriikide võim korporatsioonide üle o Kaubandus o Abi Väärtused Vabadus Võrdsus Solidaarsus Tolerantsus Austus looduse vastu Jagatud vastutus Mis edasi? UN Development Group o Haridus, tervishoid, töö, aus valitsemine Post-2015 Development Agenda High-Level Panel of Eminent Persons o Raport 2013 Paneeli raport Viis peamist pukti o Kedagi ei jäeta maha o Jätkusuutlik areng keskmesse o Muuta majandusi o Rahu ja institutsioond o Globaalne partnerlus XII loeng - julgeolekupoliitika Peamised küsimused (Paul D.Williams (toim), Security Studies: an Introductions, 2008)
Loeng 1 Tarneahela komponendid: toormaterjal, komponendid, tootja, hulgimüüja, jaemüüja,tarbija Tarneahela juhtimise alla kuulub kõikide osade juhtimine a la kliendisuhted, teenindus, nõudlus, tellimuste täitmine, tarnijasuhted, tootearendus, tagastus. Tarneahela juhtimine- äriprotsesside integreerimine alates klientidest kuni algtarnijateni, kes pakuvad tooteid ja teenuseid. Tellimine(ordering,buying)- ostutellimuse koostamine ja tarnijale edastamine temaga varem kokkulepitud tingimuste raames. Tellimus esitatakse olemasoleva info põhjal tarnija toodete või teenuste kohta. Ostuprotsessi olulised etapid nagu päring ja läbirääkimised ei ole veel aset leidnud. Täiendtellimus (home call)- sama mis eelmine ainult et tarnijaga on nüüd kokku lepitud ostumahud ja muu oluline (tingimused, makseaeg).Tarnijat teavitatakse tellimuse suurusest ja soovitud tarneajast. Ostmine (operatiivne ostmine, buying)- hanke läbiviimisega seotud tegevused nagu...
VÄLISMÕJUD LOENG 1 MAJANDUSE JA KESKKONNA SEOSED: keskkond majand kahjulik mõju kahjulik mõju keskkonnapoliitika ÖKOSÜSTEEMI TEENUSED: kasu, mis saadakse otse ökosüsteemist (nt bioloogiline mitmekesisus, hingatav õhk, kvaliteetne vesi, süsiniku sidumine, jäätmete absorbeerimine, puhkevõimalused, esteetilised väärtused). KESKKONNAÖKONOOMIKA: saastamisprobleemi majanduslikud alused, poliitikad ja instrumendid saastamisprobleemiga tegelemiseks, keskkonnapoliitika majanduslikud efektid jms RESSURSIÖKONOOMIKA: loodusressurssi-de pakkumine, nõudlus ja jaotus, taastuvate ja taastumatute ressursside optimaalne kasutamine, ühiskasutuses ressursid jms ÖKOLOOGILINE MAJANDUSTEADUS: majandus ökosüsteemi osana, looduskapitali säilitamine, ökosüsteemi teenused jms JÄTKUSUUTLIKKUS: integreerib keskkonnakaitse, vaesuse vastu võitlemise ja põlvkondad...
1. Üldine logistika ja tarneahela olemus Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Ühiskondlikud teenused Energia, vesi, tervishoid, haridus, politsei Militaarvaldkond Ürituste korraldamine Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed Juhtimine Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia Logistika missioon- tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õigel ajal, õiges kohas, õiges koguses.
57% ( Riigieelarvesse läheb ca 45%), Käibemaks; Aktsiisid; Hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 47.Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal! Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17%; Kulud: sotsiaalne kaitse (pensionid, toimetulekutoetused) 33%, majandus 15%, haridus 12%, tervishoid 13% 48.Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu). Kindlaksmääratud kulu kulusummat ei tohi ületada, järgmisesse aastasse võib kanda kuni 3%. Arvestuslik kulu võib eelarveaastal ületada (nt Riigikogu liikme töötasu) Ülekantav kulu võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse (nt investeeringud). 49.Kirjeldage riigieelarve menetluse protsessi. 1. oktoober esitab valitsus eelarve projekti Riigikoogule, kus läbib kolm põhjalikku arutelu
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...
Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse looduse ja inimese lähiümbruse kaitse ning hoolitsus inimese eest, lisaks organismide ja koosluste kaitse nende enda väärtuse pärast. *Keskkonnakaitse kitsamas mõttes looduse kaitse kahjustuste eest. *Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. *Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. *Keskkonnakaitsmine on ühteaegu reformistlik mõtteviis ja praktiline tegevus, mis on vastuvõetav nii valitsusele kui ka elanikkonnale. *Ta kutsub üles looduslike ressursside kasutamise arvestama reaalsete võimalustega, ökosüsteemide kandevõime ja taluvuse piiridega. *Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. *Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse ...
samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Ühiskondlikud teenused Energia, vesi, tervishoid, haridus, politsei Militaarvaldkond Ürituste korraldamine Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed Juhtimine Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia Logistika missioon- tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õigel ajal, õiges kohas, õiges koguses.
ohusituatsioonidesse sattumiseks. 41. Koostöövõrgustik kogukonnas lapse õiguste kaitsel Võrgustikutöös nähakse võimalust teha tulemuslikku koostööd, et paremini jagada juba olemasolevat informatsiooni ning aidata abivajajal valutumalt lahendada oma probleeme. Eduka võrgustikutöö komponendid: · Stabiilne hoolekandesüsteem, professionaalsed lastekaitsetöötajad. · Sotsiaaltööga kaasatakse teised sektorid haridus, tervishoid, politsei, sport, kultuur jt. Sotsiaalvõrgustik pakub lapsele ja vanematele nii sotsiaalset tuge kui ka sotsiaalset kontrolli. · Ametnikevõrgustik kujuneb kas kliendi abil, kes otsib abi või ametnike algatusel, kes saavad infot abivajajast teiste ametnike või mõne sotsiaalvõrgustiku osapoole kaudu. Tugiisikuteenus: Vajavad lapsed, kellel on suhtlemisraskused või depressioon, kelle kasvutingimused ei ole turvalised või kes ise oma tegevusega kahjustavad oma arengut ja
Tooge näiteid. – PPP on koostöö era- ja avaliku sektori vahel; Ühised eesmärgid; Riskide ja kohustuste jagamine. ehk erapartnerluse projektiga, mille käigus erasektor esindab avalikku sektorit avaliku sektori poolsete ülesannete täitmisel, osutades avalikku teenust või teostades projekti. NT. AE-koostöö kaudu osaleb erasektor traditsioonilistes avaliku sektori valdkondades ning AE-koostöö väljundiks on peamiselt strateegiliste valdkondade (nt transport, tervishoid jne.) arendused, kus teostaja (erasektor) korraldab tavaliselt rahastamise, ehitab ja majandab objekti ning annab lepingu lõppemisel algatajale (avalikule sektorile) tagasi. 5. Milliseid teenuseid peaks üle andma kolmandale sektorile ja mis probleemid sellega võivad kaasneda? Tooge näiteid. Nt. Kõikvõimalikud haridus-, kultuuri- ja sotsiaalteenused ehk nn. pehmed teenused näivad paremini sobivat kolmandale sektorile
Ümberjaotamise ja õigluse vahel on vastuolu, sest ümberjaotamisega kaasneb ressursikadu. Ümberjaotatava tulu osatähtsuse suurenemine toob kaasa ka ümberjaotava sisemajanduse koguprodukti mahu muutumise. 96.Milles seisneb turul teenitud sissetuleku ümberjaotamata jätmise ühiskondlik “kulu”? Turul teenitud sissetuleku ümberjaotamata jätmise ühiskondlik kulu seisneb nt selles, et lastele ei võimaldata anda võimetekohast haridust, tervishoid võib olla kehvem, motivatsioon kriminaalsel teel tulusid ümber jaotada on suurem jne. 97.Selgitage ümberjaotamise tekkimise põhjused konsensusliku õigluse tingimustes (kindlustusmotiiv, enesekaitsemotiiv) ja sellega seotud probleemid esindusdemokraatias huvigruppide tegevusetuse tulemusena? Kindlustmotiiv: tulevaste sündmuste negatiivse mõju eest kindlustamine. Enesekaitsemotiiv: kindlustus sotsiaalsete rahutuste ja kriminaalse tegevuse vastu. Kuna põhiseaduse järgi on
Komisjoni volinikud. Euroopa Liidu Nõukogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institursioonist. Vastuvõtmiseks vajavad nii Euroopa Liidu nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi heakskiitu Euroopa Liidu õigusaktid- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused ja direktiivid, mille eelnõusid koostab ja esitab Euroopa Komisjon. Liikmesriikide välisministrid moodustavad ,, välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma vastutusala (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne) teemadega. Euroopa Liidu majandus ja rahandusküsimuste nõukogus (ECOFIN) esindab Eestit tavaliselt rahandusminister. Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourgis. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. 25 9.1. Nõukogu ülesanded Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine
PEREKONNAÕPETUS EKSAM Perekonna mõiste ja ülesanded Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele. Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949) Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus/lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühin...
Taotlemiseks esitatakse avaldus vastavale ministeeriumile või ametile. Valdkonnad, kus esineb tegevusluba või litsents : · Alkohol ja tubakas · Arhiiviteenuste osutamine · Fondide valitsemine · Kartograafilised tööd · Hasartmängud ja loterii · Keskkonnaga seonduvad tegevusalad · Kindlustus · Koolitus · Kütuse ja energiaga seotud tegevusalad · Loomadega seotud tegevusalad · Maaga seotud tegevusalad · Meditsiin ja tervishoid · Noortelaagri korraldamine · Relvad ja lõhkeained · Telekommunikatsioon · Teehoiutööd · Toidukaubad · Toll · Transport · Turvateenused 15 · Tööturuteenuste osutamine · Veterinaartegevus · Väärtpaberid Tegevusluba väljastatakse konkreetseks perioodiks või tähtajatult. Tuleb arvestada, et
- perekonnakirjade ja valimisnimekirjade pidamine - mitmesuguste tunnistuste väljastamine - mitmesuguste kohustuste määramine ja hindamiste teostamine Maaomavalitsus: - tervishoiukorraldus maakonnas - hoolekandelise abi andmine kinnise ja lahtise hoolekande korraldamise teel - administratiivküsimused - haridusküsimused - põllumajandusküsimused - teede- ja ehitusküsimused Linnad ja alevid: - haridus (koolid, lastekodud, -aiad, mitmesugused abirahad ja toetused) - hoolekanne - tervishoid (haiglad ja apteegid) - heakord (tänavate ja teede korrashoid, tänavavalgustus) - teede- ja elamuehitus - mitmesugused sotsiaalsed ülesanded - munitsipaalettevõtlus 1934: jahiseadus (jahipiirkondade registreerimine ja jahitunnistuste väljaandmine) 1934: uus riigi hangete seadus - kodukaunistamine aktsioon - kohalik ehitustegevus (1939. a ehitusseadus) - toitlustamine ja korteriolud - loomataudide vastane võitlus - elukalliduse vastu võitlemine KOVi rahandus- raske olukord
18. Mil määral on kaasotsustusmenetlus muutnud võimude vahekorda Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel? (Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal) See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg, haridus, teadusuuringud, keskkond, üleeuroopalised võrgud, tervishoid, kultuur ja tarbijakaitse. Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata, kui saadikute absoluutne enamus hääletab Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha vastu. Sel juhul võib asi asutamislepingu kohaselt liikuda edasi lepituskomiteesse. VIST: See tähendab seda, et Parlamendi ja Nõukogu roll on suurenenud. Komisjon peab oma õigusaktide ettepanekutega Parlamendiga arvestama, kuna viimane võib need tagasi lükata (nt
Subsidiaarsuse põhimõte – otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil. 75. Millega tegelevad/ millised ülesandeid täidavad: regioonid, II omavalitused, vallad-linnad? Regionaalne omavalitsus (III tasand) - Sotsiaalmajanduslikud strateegiad ja poliitikad, regionaalpoliitikad, ELi poliitikate rakendamine Piirkondlik omavalitsus (maakond) (II tasand) - Piirkondlik infrastruktuur, keskkond,ohutus, kõrgprofessionaalsed teenused, tervishoid Vallad, linnad - Igapäevase elukeskkonna korraldamine: isikuteenused (lasteaiad, hooldekodud, kultuur, üldharidus) 76. Iseloomusta mitmetasandilise valitsemise (multi-level governance) olemust. Mitmetasandiline valitsemine - autoriteetse otsustamise hajutamine/hajumine erinevatele territoriaalsetele tasanditele(riigiülene,riiklik,riigitasand) 13 77
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
palju erinevaid ettevõtteid mitmetel tegevusaladel. Et majandustegevust oleks lihtsam jälgida ja hinnata, vaadeldakse sarnaste näitajate alusel grupeeritud tegevusvaldkondi koos. Näiteks omandivormi järgi jagatakse majanduse tegevusvaldkonnad era- ja avaliku sektori vahel. Avaliku sektori moodustavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused, kelle ülesanne on pakkuda erinevaid ühishüvesid nagu näiteks haridus, tervishoid, riigikaitse ja kanda hoolt maanteede ja riigimetsade korrasoleku eest. Erasektorisse kuuluvad ettevõtted.. Turumajanduslikes ühiskondades kuulub enamik ettevõtetest eraomandisse. Tegevuse liigi järgi jagunevad ettevõtluse tegevusvaldkonnad primaar-, sekundaar- ja tertsiaaarsektoriks. Primaarsektori moodustavad ettevõtted, kus tegeletakse põllu- ja metsamajanduse, jahinduse ja kalanduse, kaevandamise ja turbatootmisega.
Finants- ja kindlustustegevus 1 390 1 924 5,4 6,1 Kinnisvaraalane tegevus 603 813 11,4 11,2 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane 1 039 1 404 5,3 5,5 tegevus Haldus- ja abitegevused 769 1 036 6,4 5,9 Avalik haldus ja riigikaitse 988 1 341 3,5 3,4 Haridus 713 965 2,1 2,2 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 841 1 133 5,3 5,2 Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 666 901 5,2 5,0 Muud teenindavad tegevused 467 631 –4,8 –5,2 TEGEVUSALADE KESKMINE 839 1 137 5,9 5,8 Eesti Statistika 23 Sisemajanduse koguprodukt 2012. aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) Euroopa Liidu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
