kavandatud figuur) ja "Taavet". Kui Donatello Taavet oli naeratav ja pooleldi mänglev, siis Michelangelo Taavet on tahtejõuline vägilane, kes valmistub võiluseks. Michelangelo maalitud on ka Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja idasein (lae suurus: 48 X 13 m). Leamaalingute süeeks on Vana Testamendi lood. Michelangelo liigendas laepinna maalitud illusoorsete sammastega, paigutas nende vahele kompositsioonid ja figuurid. Laevõlvile on maalitud ligikaudu 350 figuuri. Hoolimata oma tervisest töötas ta lae all 4 aastat ja täitis selle tellimuse üksinda. Vasari andmetel pidas Michelangelo end ise alati skulptoriks ja olevat vihasatnud, kui keegi teda maalijaks kutsus. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks. Üldmulje on jõuline ja dramaatiline. Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik
mängib rolli ka inimeste poolt taimede alahindamine. KOKKUVÕTTE Paljude aastate jooksul on formuleeritud kolm toitumise reeglit: mõõdukus, mitmekesisus ja õigeaegsus. Kahjuks kaasaegse inimese elutempo kiiruse suurenemine, igal elu perioodil sunnib inimest neid reegleid eirata. Näiteks tudengid, kes jooksus teadmiste järel unustavad hoopiski oma tervisest. Süüdi on mitte ainult nemad ise, kuid ka haridussüsteem ja kogu ühiskond ise. Kogu ülaltoodust võib teha mõned järeldused. Toitumise faktor on üks tähtsaimatest tervise säilitamisel ja töövõime suurendamisel. Sellepärast on oluline mitte ainult planeerida toitu, mida ja millal süüa, vaid ka juhtida elanikkonna tähelepanu mõistlikku toitumise probleemile. KASUTATUD MATERJALID http://www.bagiravip.com/index.php?ukey=news&blog_id=201
PATOLOOGIA TEGEVUSVALDKONNAD Patoloogia on teadus, mis uurib inimorganismi haiguste korral. Haiguse põhjus - etioloogia tekke- ja arengumehanismid - patogenees sümptomid, kulg ja lõppemine PATOLOOGIA TÄHTSUS Oluliseks ülesandeks on välja selgitada muutuste põhjused ja milliste mehhanismide kaudu need toimuvad. Oluline diagnoosimiseks, muutuste ja nende ulatuse määramiseks, prognoosimiseks, ravihindamiseks, teadustööks, on kliinilise meditsiini teoreetiliseks aluseks. TERVIS Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. HAIGUSE MÕISTE JA OLEMUS Haigus on normist(tervisest) kõrvalekaldumine. Haigus= kahjustus + reaktsioon Kogu organismi tabanud kahjustav protsess, uus seisund, mis väljendub organismi ja väliskeskkonna vaheliste kohanemisreaktsioonide ning töövõime languses. Haigust iseloomustavad haigustunnused ehk sümptomid. Objektiivsed sümptomid- reaalselt nähtavad või neid on võimalik määratleda uurimism...
veel Nn kõrgemad tundmused, Empaatia, Alaväärsuskompleks. (Bachmann ja Maruste, 2003: 223) 2.1 Meeleolu Meeleolu on isiksuse üldine emotsionaalne foon, olek, mis annab värvingu tegevusele. See mõjub märkamatult ja tema konkreetset põhjust pole alati võimalik leida. Siiski võib esile tuua teatud tüüpilisi põhjusi, nagu inimese füüsiline seisund, mis omakorda sõltub tervisest, toidust, ilmastikust, arstimitest ja biokeemiliste ainete sisaldusest organismis jne. Enesetunne võib signaliseerida korrastusest füüsises. Meeleolu kujundavad teinekord iseenesest objektiivselt tähtsusetud esemed või faktid, kui neil on konkreetse inimese jaokseriline tähtsus, näiteks kui nad on seotudmillegi olulisega. Teisalt aga ei pruugi objektiivselt tähtsad asjad avaldada inimesele mingit emotsionaalset toimet, kui inimene 5
tekkida depressioon ja seda on vaja samamoodi ravida ravimite või psühhoteraapiatega. Patsiendil peab olema võimalus saada kiiresti abi probleemide või seisundi halvenemise korral teda ravinud meeskonnaliikmete käest. Psühhoosivastaste ravimite kõrvaltoimed. Kõrvaltoimed ei avaldu kõigil inimestel ühtviisi. Kõrvaltoimed sõltuvad: Võetava ravimi tüübist ja hulgast Organismi ainevahetusest East Teistest tarvitavatest ravimitest Kehalisest tervisest Psüühikahäirena väljenduvad kõrvaltoimed. Neuroleptikumid vaigistavad psühhootilis häireid, kuid avaldavad seejuures ka toimet tavalistele vaimsetele funktsioonidele: suured ravimiannused kutsuvad esile väsimust, mõttetegevuse aeglust, emotsionaalset tuimust. Vahel võib tekkida meeleolu alanemine või pahurus ning mälu ja omandamisvõime ajutine halvenemine. Neuroloogilised kõrvaltoimed.
Hea üliõpilane! Edastan M.Lotmani koostatud eksamiküsimused, millele leiate vastused teiste allikate reas ka raamatust: John Deely. Semiootika alused. Tartu University: Tartu Semiotics Library 4, 2005 ja veebilehelt: http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/ Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist -- st viisist, kuidas mistahes märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Ka saame ise pidevalt loendamatu hulga sõnumeid. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur , mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. 1.MÄRGISÜSTEEMI MÕISTE: Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi asemel olevat. See miski ei pea tingimata olemas olema või kusagil olema, hetkel, mil märk teda asendab. Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist ob...
et kõik hea pole veel maailmast kadunud. Pjotr Petrovitsh Luzin oli Raskolnikovi õe peigmees, 45 aastane, tumeda põskhabemega ja vaevalt halli sisaldavad juuksed. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. Dunja ehk Avdotja oli Raskolnikovi õde. Ta oli kena, pikk, sale, tugev ja enesekindel. Näopoolest sarnanes ta vennaga, ta juuksed olid tumeruuged, pisut heledamad kui vennal, silmad peaaegu mustad, ta oli khvatu, kuid säras värskusest ja tervisest. Pulheeria Aleksandrovna oli Raskolnikovi ja Dunja ema, ta juuksed hakkasid juba halliks minema ja hõrenema, väikesed kiiretaolised kortsud ilmusid silmade ümber, põsed vajusid lohku ja kuivasid murest ja vaevast, kuid ometi oli ta nägu ilus. Ta oli tundeline, kuid mitte lääguseni, pelglik ja järeleandlik, kuid ainult teatava piirini. Svidrigailov oli mõisnik, kelle juures Dunja töötas koduõpetajana. Mees oli armunud
Raseduse katkestamist käsitleti selles küll kuriteona, kuid kui ema elu oli ohus, võidi aborti teha. Seda väikest mööndust sai kasutada siiski vaid väga piiratud juhtudel. Alles 10 aastat hiljem tehti järgmine mööndus ühe kohtuasja põhjal, kus 15-aastane tütarlaps rasestus vägistamise tagajärjel ja arst, kes talle abordi tegi, mõisteti õigeks. Kohtuotsuses märgiti, et naise elu sõltub nii tema füüsilisest kui vaimsest tervisest ja kui need ohtu satuvad, siis pole abort seadusevastane. Seejärel elasid õigus ja meditsiin aastaid kooskõlas. Muidugi tõlgendasid arstid nimetatud kohtuotsust äärmiselt laialt, kuid juristid suhtusid olukorda mõistvalt. (Mason & R. A. McCall Smith, 1996) 1.1 1976. aasta abordiseadus Kokkuvõtvalt võib öelda, et 1967. aasta abordiseadus alusel pole tegu kuriteoga, kui raseduse katkestab vastavat litsentsi omav arst ja kui kaks
Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu o...
kõrgvererõhutõbe, diabeeti ning ateroskleroosi . Küsisin õpilastelt, kui tihti nad haiged on. Enim vastatud vastusevariandiks oli 1-2 korda. Eesti elanike eluiga ei ole kiita võrreldes teiste riikidega, samuti esineb meil liiga palju südamehaigusi ja probleeme, mis on ennetatavad. Hea oli uurimuses teada saada, et enamus õpilasi on 1-2 korda aastas haiged. 50 vastanutest 56% vastas, et valib mida sööb. See on taaskord hea märk, kuna nii paljud vastanud hoolivad oma tervisest. 27 naisest vastas 70%, et valib, mida sööb. Sellega peab minu püstitatud hüpotees paika. Samas ei saa ka võimalust, et naised vastavad just sellele küsimusele jaatavalt, sellepärast, et silmas peetakse, kuidas saada kõhnemaks ja ilusamaks ja vähem sellest vaatevinklist, mis oleks tervisele kasulikum. Gümnaasiumieas naised ongi just sellises vanuses, kus suur rõhk on kehal ja üldisel väljanägemisel. Enamus õpilasi võib NRG koolitoiduga rahule jääda
ning seetõttu elavad nad rohkem aktiivset eluviisi ja hoiavad tervise sellega paremini kontrolli all . Seetõttu on naised viimastel kümnenditel pea alati domineerinud kõrgema eluaea poolest . 5. RAHVASTIKUPÜRAMIID Joonis 2 Rootsi rahvastiku püramiid (2011)(11) Rootsis on naisi ja mehi suhteliselt võrdselt . Siiski mida vanemaks saadakse seda suurem vahe tuleb meeste ja naiste domineerimise juures sisse. See on mõjutatud tervisest, mis paraku on naistel parem . Tööealisi inimesi on pürmiidi järgi enam-vähem võrdselt . Mida vanemasse ikka vaatame , seda suuremat rolli hakkab mängima naiste osa . Juba üle 65 aastaste veerge vaadates , näeme silmnähtavalt naiste ülekaalu .Rahvastiku püramiid näitab ka , et sisseränne aitab ära hoida rahvastiku vähenemist ja vananemist Rootsis . Rootsi reisib sisse kõige rohkem 15-24 vanuseid inimesi , kes on vastavalt ka aktiivses tööeas . Samuti reisib sinna ka
Pereema on enamjaolt see, kes märkab sümptomeid, mis võivad lastel esineda seoses haigusega. Abikaasad jälgivad oma tevislikku seisundit ise ning kui täheldavad mõningasi kõrvalekaldeid, pöördutakse arsti poole. Perekond hindab paregu oma tevislikku seisundit heaks, kuna lapsed on tavaliselt terved ning mõlemad ei mäletagi, millal ise viimati haigestusid. Abikaasad arvavad, et see on tänu tervislikele elusviisidele, mida püütakse järgida. Kuna perekond hoolib oma tervisest ning väärtustab tervislike eluviise, pööratakse toidu valimisel suurt tähelepanu selle päritolule. Kuna perel on ka oma maalapp, siis saavad nad palju produkte (kartul, kurk, tomat, paprika, maitsetill, sibul, vaarikad, maasikad, õunad, marjad) sealt. Ka poes eelistavad eelkõige kodumaist. Välditakse valmistoitude ostmist. Toidusedel on mitmekülgne ja piisav. Söögikordade arv on 3-4 korda päevas. Hommikut
Eesti Maaülikool Mihkel Raudsepp Liha-ja piimatehnoloogia II kursus Valiku põhiparameetrid Referaat Juhendaja: E. Orgmets Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus............................................................3 1.Jõudlus....................................................................4 1.1Piimajõudlus................................................4 1.2Lihajõudlus.................................................4 1.3Villajõudlus................................................5 1.4Munajõudlus................................................5 1.5Veojõudlus.................................................6 2.Eksterjöör............................................................6 2.1Pea...........................................................7 2.2Kael..............................
teda asendas tema nõunik Lienvain. Emma ja tema saatja seadsid end sisse alevivalitsuse teisel korrusel ning nõunik alustas väljas oma kõnega. Kõne lõpus peeti isutung, kus anti auhinnad üle. Pärast seda saatis Rodolphe Emma koju. Õhtul oli veel söömaaeg ning kõik lõppes ilutulestikuga. Homais kirjutas lehte vaimuka artikli möödunud päevast. Aeg möödus ning Rodolphet polnud näha. Kuid ühel õhtul ta tuli, rääkides Emmaga juhtus ka Charles koju. Juttu tuli pr. tervisest ning hr. Boulanger pakkus välja ratsa retked, mis võivad hästi mõjuda. Algul küll Emma keeldus kuid mees veenis teda, tervis ennekõike. Mõne päeva pärast oligi asi korraldatud ning Rodolphe ja Emma läksid ratsutama. Ratsutasid metsa, hr. avaldas Emmale armastust. Koju jõudes ei tahtnud pr. matkast eriti Charlesile rääkida. Noored kohtusid salaja ning saatsid õhtuti üksteisele kirju. Emma on tihti ebadiskreetne ja kõik külaelanikud räägivad temast taga. Charles seevastu ei
Allikas: Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabeliteha, 1995. Vabariiklik söötmisalase uurimistöö koordineerimise komisjon Noorloomade eest hoolitsemine peaks algama juba hulk aega enne põrsaste ilmaletulekut. Selleks tuleb kõigepealt korraldada tiinete emiste õige söötmine (tabel 6), aga ka hooldamine ja pidamine. Samamoodi peab tähelepanu pöörama ka imetavale emisele, kelle tervisest ja piimakusest sõltub suurel määral kogu põrsapesakonna eluvõimelisus ja tugevus. Imetavad emised vajavad palju rohkem sööta kui tiined emised, sest lisaks oma ülelpidamisele on neil vaja ka piima toota. Tabel 6. Tiinete emiste kuivsööda näide Söödad Kogu päevas, g Oder 2300
kasvavad välja otse keelest, mõttest ja hingest, ja lihtsalt on olemas." Luuletuste analüüsimiseks on välja toodud ka katked tema loomingust, kuid täies mahus need esitatud pole. Liivi loomigut käsitledes ei saa jätta puudutamata tema üsna keerulist elukäiku. Seda teades ja mõistes, annab see meile ka võimaluse luuletajaga paremini suhestuda ja heita pilk kirja pandud sõnade taha. Friedebert Tuglas kirjutab Liivi monograafias muu hulgas ka kirjamehe väga kehvast tervisest ja eluolust, mis tundub, et oleks temaga just kui kogu elu kaasas käinud. Luuletaja elu saatis temasse väga tugevalt juurdunud kurvameelsus ning samuti jälitas teda vaesus. Vaimse tervise probleemid osutusid Liivi puhul aga nõnda tõsisteks, et eestlastest lugejad teavadki teda kui hullu geeniust, keda vaevas vaimuhaigus, kuid kelle looming on äärmiselt tähelepanuväärne ja ei jäta kedagi külmaks. Oluline on ka see, et osa tema kirjatöid avaldati küll
füüsiline keskkond, terviseteenused. Olulisim on ELUVIIS. Tervislik eluviis kujuneb välja igapäevaste tervist tugevdavate valikute põhjal. Eluviis kajastub LIIKUMISAKTIIVSUSES; TOITUMISHARJUMUSTES; PUHKAMISES ning selles, kas HOIDUME RISKIKÄITUMISEST. Vanuse kasvades saab ise hakata rohkem otsustama, ka oma tervist puudutavates küsimustes. Sinu teadmised, oskused, tahe on olulised tervist mõjutavad tegurid, mida saad ise muuta ja kontrollida. TEADMISED tervisest, terviseteenustest ja riskidest aitavad teha heaolu toetavaid otsuseid. Tervisega seotud oskused on kasulikud ja toovad ellu rõõmu. Tegurid, mis mõjutavad tervisega seotud valikuid. Sina ise vanus, sugu *Teadmised *Oskused suhtlemisoskus, analüüsimisoskus, praktilised oskused. *Tahe usk enesesse, motiiv tegutseda Elukeskkond füüsiline keskkond, sotsiaalne keskkond, vaimne keskkond *Saame ise muuta ja kontrollida
Nagu tegelase mõtetest selgub, tundis ta ka ise, et pole selleks tööks sobilik, kuid ei kujutand end ka midagi muud tegemast. Mida rohkem hakkas mees ametit hindama, seda enam muutas ka õpilaste suhtumine. Seega peab õpetaja õpetama kirega, et sütitada ka õpilastes huvi õppimise vastu. Õnn ja õnnelikkus Vana-Kreeka filosoof Platon (400 eKr) Platon paneb oma dialoogis "Euthydemos" Sokratese selliselt mõtlevatele linnakodanikele tõestama, et rikkusest, tervisest, ilust, heast asjadega varustatusest, lugupidamisest ja isegi eluaegsest vedamisest õnneks siiski ei piisa. Sokrates esitab lihtsa küsimuse: kas raha teeb ka siis inimese õnnelikuks, kui ta on nii rumal, et ei oska rahaga midagi peale hakata? Loomulikult mitte. Kas sama ei kehti ka asjadega varustatuse, ilu, tervise, vedamise ja lugupidamise puhul? Küllap vist. Ka neid asju tuleb osata õigesti kasutada, et õnnelik olla. Täiesti idiootse käitumise
(Ostrov, 2002). 5.1.2. Läänemaailma taimeravi Taimi kasutatakse ravimitena tervise taastamiseks ja säilitamiseks, hoides organismi tasakaalus taimede, lillede ja puude raviomaduste abil. Hiina ravimtaimedest erinevalt kasutatakse lääne ravimtaimi mitmel moel. Neid võib sisse võtta tablettide, kapslite, teede, keediste või tinktuuride kujul või kasutada välispidiselt kreemide või salvidena. Ravija esitab küsimusi, et saada aimu inimese elustiilist ja tervisest. Migreeni korral võetakse üldiselt seespidiseid ravimeid tableti või kapsli kujul. Ravija soovitusi järgides on enamik ravimtaimi ohutud, kuid mõned on suurtes kogustes mürgised. (Ostrov, 2002). 5.2. Homöopaatia See on üks kõige delikaatsemaid ja kõige mõjuvamaid alternatiivravi viise. Ravi rajaneb printsiibil, et sarnane ravib sarnast. See tähendab, et haigele antakse ravimeid, mis muidu kutsuksid esile samu sümptomeid, mille all inimene kannatab. Homöoteraapia on
Inimeste tervislik seisund mõjutab nende võimet teha tööd ja seega teenida tulu (Zweifel, Breyer, Kifmann 1997:5). Inimesed kulutavad oma netosissetuleku tervishoiuteenuste ja kõigi teiste teenuste vahel (Samas). Seega halva tervisliku seisundi korral inimeste võime töötada väheneb, kulutatakse rohkem raha just tervishoiuteenustele ning tarbitakse vähem kõiki teisi teenuseid. Antud seaduspärasust väljendab hästi ka allolev valem (Samas): , kus Y(H)- netosissetuleku sõltuvus tervisest, p- teiste toodete/teenuste hinnad, X- teised tooted/teenused, q- tervishoiuteenuste hinnad, M- tervishoiuteenused. Järelikult võib väita, et kui ei panustata tervishoiu edendamisesse ja on puudulik tervishoiusüsteem ja teenuste kättesaamine on elanikkonnale raskendatud, väheneb ka teiste teenuste ja toodete tarbimine ning see on kahjulik majandusele üldiselt. Seetõttu
Inimeste tervislik seisund mõjutab nende võimet teha tööd ja seega teenida tulu (Zweifel, Breyer, Kifmann 1997:5). Inimesed kulutavad oma netosissetuleku tervishoiuteenuste ja kõigi teiste teenuste vahel (Samas). Seega halva tervisliku seisundi korral inimeste võime töötada väheneb, kulutatakse rohkem raha just tervishoiuteenustele ning tarbitakse vähem kõiki teisi teenuseid. Antud seaduspärasust väljendab hästi ka allolev valem (Samas): , kus Y(H)- netosissetuleku sõltuvus tervisest, p- teiste toodete/teenuste hinnad, X- teised tooted/teenused, q- tervishoiuteenuste hinnad, M- tervishoiuteenused. Järelikult võib väita, et kui ei panustata tervishoiu edendamisesse ja on puudulik tervishoiusüsteem ja teenuste kättesaamine on elanikkonnale raskendatud, väheneb ka teiste teenuste ja toodete tarbimine ning see on kahjulik majandusele üldiselt. Seetõttu
määratakse kalorite hulgaga, mida antud momendil kulutatakse. See on aga asjale kaudne ja sisuliselt mittetäpne lähenemine. Sisuliselt õigem oleks ainevahetuseks nimetada rakkude uuenemise kiirust. Selline eluliselt vajalik protsess vajab ka energiat teatud koguse kalorite näol, see ongi tegelik ainevahetus. Ja individuaalse ainevahetuse kiirus võib olla eri inimestel erinev, sõltudes east, tervisest ja kehakaalust. Keha kaalu või massi sisse arvestatakse lihased, kondid, veri, organid ja nahk. Mida suurem on see kaal, seda rohkem on vaja energiat, et ülal hoida elutegevust. Inimesed sünnivad ühtedel on parem ainevahetus, teistel viletsam. Kuna ilma ainevahetuseta poleks söömisest kasu, siis tuleb rääkida selle tüüpidest. 2. 2. AINEVAHETUSE TÜÜBID: Autotroof organism, kes eluks vajalikud orgaanilised ained suudab ise
8 2.1. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise vajalikkus Oma tegevuse, käitumise ja mõttega püüdleme turvalisema ühiskonna ja keskkonna poole. Olgu siis üheks keskkonna osaks ka töökeskkond. Inimese tervis on sõltuvuses tema tööst kehvades töötingimustes haigestutakse kergemini, head töötingimused aitavad tervist säilitada. Töötaja tervisest sõltub tema töö produktiivsus ja kvaliteet. Haigena ja kehva enesetundega ei ole meie töötulemused sellised, nagu me neid ise näha tahame ja nagu meie tööandja neid näha tahab. Heade töötulemuste saavutamiseks peab töökeskkond olema ohutu ja tervislik. Töökeskkond on väga spetsiifiline keskkond, kus nii mõnedki kahjulikud mõjurid üksteist võimendavad, erinevatele inimestele erinevalt mõjuvad jne. Kahjuks peab tõdema, et mitte kõikide
on või ei ole inimesele andnud ilu ja tervise. Inimese enda hooleks jääb kas raha teenida, et endale naudinguid osta, või siis mingil muul moel ühiskonna tähelepanu ja tunnustust pälvida. Igal juhul seisneb õnn soovide, ihade ja kirgede rahuldamises, olgu nende objektiks kas teised inimesed või ostetavad kaubad. Platon paneb oma dialoogis "Euthydemos" Sokratese selliselt mõtlevatele linnakodanikele tõestama, et rikkusest, tervisest, ilust, heast asjadega varustatusest, lugupidamisest ja isegi eluaegsest vedamisest õnneks siiski ei piisa. Sokrates esitab lihtsa küsimuse: kas raha teeb ka siis inimese õnnelikuks, kui ta on nii rumal, et ei oska rahaga midagi peale hakata? Loomulikult mitte. Kas sama ei kehti ka asjadega varustatuse, ilu, tervise, vedamise ja lugupidamise puhul? Küllap vist. Ka neid asju tuleb osata õigesti kasutada, et õnnelik olla
instituudis. Isaacs kombineeris veendumuse mängu emotsionaalse kasu kohta (mis tuleneb psühhoanalüütilisest traditsioonist) mängu füüsilise, sotsiaalse ja kongnitiivse arengu kohta eksisteeriva laiahaardelisema vaatega, kajastades evolutsioonilist vaatenurka, et rohkem õppivad loomad ka mängivad rohkem: "Mäng on tõepoolest lapse töö ning meetod, mille abil ta kasvab ja areneb. Aktiivset mängu võib vaadata kui märki vaimsest tervisest, selle puudumist aga pidada kas kaasasündinud puude või vaimuhaiguse märgiks" (Isaacs 1929). [1] Lev Võgotski Veel üks arengu afektiivsete ja kongnitiivsete aspektide kombinatsioon esineb Võgotski mängu käsitlusviisis. Nagu psühhoanalüütikud, arvab ka Võgotski, et mängu põhjustab afektiivne aje, mis on ,,kujuteldav, illusoorne teostumatute soovide täideviimine"; mitte väga spetsiifiliste või seksuaalsete impulssidega, vaid palju
· Vähendada jäätmekoguseid · Kasutada vähejäätmelisi tehnoloogiaid · Organiseerida ohtlike jäätmete koguist ja transporti · Prügilate keskkonnaohtlikkuse vähendamine · Uuemate tehnoloogiate rakendamine, vanade meeldetuletamine · Toote välimuse, kuju, pakendi muutmine · Toksilise tooraine asendsmine vähem ohtlikega Keskkonnapoliitilised meetmed: · Keskonnanormatiivid ja standardid kehtestatakse lähtudes inimese tervisest ja eluslooduse kaitse vajaduses, piirinõuded saasteallikatele, keskkonna kvaliteedinõuded · Maksud ja hüvitised kui paiksetest saasteallikatest välisõhku, vette või pinnasesse viidavad kogused on suuremad kui lubatud, inimesele või looduskeskkonnale kahjulikud, isikud, kes paigutavad jäätmed selleks mitteettenähtud kohtadesse · Toetused ja maksusoodustused · Saastelubade kaubandus kehtestatud heitee ja liiklusvahendite heitgaaside kohta
minimaalne ühendus, mida me vajame, et olla võimelised keskenduma tootele/teenusele/otsusele? Tõenäoliselt on mõnelgi meist kogemus, kui kurnav võib töökollektiivis olla see, kui inimesed ei mõista üksteist, toimuvad möödarääkimised, kas varjatud või avalik sabotaaz jne. See avaldab mõju reeglina kogu kollektiivile ja töötulemustele, rääkimata inimeste ja organisatsiooni emotsionaalsest tervisest. Kuidas siis reageerida näiteks kolleegile, kes tuleb ja soovib keset kõige kiiremat tööaega südant puistata ja oma muresid jagada? 3.1 Mitte liiga lähedale Ühenduse "retseptina" võiks siinkohal soovitada alustada empaatilise kuulamisega ja seejärel minna ausa eneseväljendamise juurde. Kui mu tähelepanu on keskendatud töisele tegevusele, on soovitav aimata, mida teine võib tunda ja vajada. Inimesed on reeglina vastuvõtlikumad
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Alushariduse osakond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Füüsilise tervise edendamine............................................................................5 Vaimse tervise edendamine..............................................................................9 Emotsionaalse tervise edendamine................................................................11 Kokkuvõte........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning v...
Nii pole ta tänaseni operatsioonile läinud. Doktor Jalak ja doktor Voitk on mõlemad arvamusel, et 100% kindel ei saa uuringutes kunagi olla. Riske vähendada need aga aitavad. Jalak ei taha hirmutada, kuid ometi vihjab sellele, et ühel hetkel võib tulla suurem noorte sportlaste surmalaine. "Asi selles, et tänapäeval võib igaüks treeneriks hakata. Me parasjagu töötame selle nimel, et treeneritelt hakataks litsentsi nõudma. Seni aga võib iga inimene, kes spordist ega tervisest ei pruugigi midagi teada, lapsi treenida. Ja siis treenib nii, et on treenitud. Kui vastupidavust ei treenita, siis süda ei kasva koos teiste organitega. Nii jääb süda ühel hetkel pingutuste kohta liiga väikeseks ja ongi kõik." See võib olla ka põhjuseks, miks äkksurmasid sageli palliplatsil esineb. "Suurem õnnetuste protsent korvpalluritel võib olla seotud spordiala spetsiifikaga. Mängus tuleb
· kohustuslik osavõtt üritustest, · koolivägivald. (http://greta.cs.ioc.ee/~opleht/Arhiiv/97Aug15/artikkel5.html) 6 1.3. Stressi eelsoodumus Inimeste eelsoodumust stressi tekkeks määravad nii mitmedki faktorid. See sõltub iga inimese isiksuseomadustest, elukogemustest, enesehinnangust, eneseusust, ühiskondlikust toest, füüsilisest visadusest ja üldisest tervisest. Stressi suhtes karastatud inimene, kellel on piisav elukogemus ning kes tegeleb füüsilise treeninguga, on vastupidavam kui see, kes ennast pidevalt tagant sunnib, ei tegele spordiga ning tarvitab liigselt alkoholi ja suitsetab. Seevastu aga inimesed, kes tunnevad, et on oma elu peremehed, võivad kergelt taluda seda, mis näib teistele talumatu pingutusena. Paljud teadusuuringud näitavad, et need inimesed, kellel on negatiivne, pessimistlik, äärmustesse
Taju Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult, koosneb aistingutest, kuid ei ole nende lihtne summa. Tekib nagu aistingki, kuid tajust peegelduvad nii ärritaja kui ärritajate vahelised suhted. Terviklik taju tekib tänu ärritaja lähedusele, sarnasusele, suletusele, heale jätkub. Taju omadused · Püsivus ehk konstantsus (lund tajume valgena, olgugi et on määrdunud) · Valivus ehk selektiivsus (see sõltub elukutsest, vanusest, soost, tervisest, huvidest, vajadusest, objekti valgustatusest.) Taju liigid · Ümbritsevate objektide taju, millest kõige tähtsam objekt on inimene (isikutaju) · Ruumitaju · Liikumistaju · Ajataju KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED Mis on aisting ? Kuidas tekib aisting ? Nimeta aistingute liigid. Välis- ja siseaistingud. Erinevate aistingute tekkimine. Nägemishäired ja nende põhjused. Aistingute dimensioonid. Aistingute seaduspärasused. Mis on taju ?
Hiljem saad juba silma järgi hinnata 4 võileivale või toiduks vajalikke koguseid. Sõin u 3 portsjonit OK! 17 mida rÄÄgivad arvud minu sÜdame tervisest? SOOVITATAV NÄIT pulss rahuolekus kuni 80 lööki/min vererõhk alla 130/85 mm Hg üldkolesterool alla 5,0 mmol/l veresuhkur alla 5,5 mmol/l naistel alla 88 cm
Kui istute toolil kaksiratsi, väljendate oma üleolekut.. Jalga üle tooli käepideme visates jätate mulje, et teil on ükskõik. Kui istute jalg üle põlve ja kiigutate seda, olete kas tüdinud, vihane või ärritunud. Sageli on jalad ja jalalabad pööratud selle inimese poole, kellest olete kõige rohkem huvitatud. Kõnnak Kõndimisviisis peegeldub inimeste iseloom. Samas sõltuvad liikumiste rütm, kiirus ja sammu pikkus ka inimese energiast, tervisest ning meeleolust. Kehakeele õpikud pakuvad kõnnakust iseloomu ja meeleolu väljalugemiseks järgmisi seoseid: · need, kes liiguvad kiirest ja vehklevad kätega, on sihikindlad ja teotahtelised, · alatasa käsi taskusse peitvad mehed on salatsevad või kriitilised ning üritavad teisi oma tahtele allutada, · masendunud inimene käib vimmas, jalgu järele vedades, käed taskus, pilk maas, · rõõmsameelne isik liigub kiiresti, nagu lenneldes,
Reesussüsteemis on pärandumine sarnane. Esineb kas antigeen D või selle puudumine. Kui D-antigeen on olemas, öeldakse, et reesus on positiivne, kui D-antigeen puudub, on reesus negatiivne. (Veregruppide pärilikus. Verekeskus) 7 2. DOONORLUS 2. 1. Veredoonorluse korraldus Doonor ja vere saaja tänapäeval enam kokku ei puutu. Pilti, kus ühel voodil lebab kahvatu patsient ja teisel tervisest pakatav doonor ning nende vahel voolikus voolab veri, enam ei näe. Doonorid tulevad neile sobival ajal verekeskusesse, mis mõnel juhul asub haigla läheduses, aga võib-olla ka täiesti eraldi. Verekeskus tuleb ka ise doonorite juurde: verekeskuse buss sõidab teatud aegadel maakohtadesse ja väiksematesse linnadesse, kus elavaid doonoreid eelnevalt bussi tulekust teavitatakse, et nad teaksid, kuhu tulla.
etteteatamisest saab loobuda, üksnes teise poole nõusolekul. Töölepingu lõpetamine mitte vastavuse ja katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu: Töölepingu lõpetamine mittevastavuse tõttu: Tööandja võib töötajaga töölepingu lõpetada, kui selle põhjuseks on töötaja suutmatus täita oma töö ülesandeid nõutaval viisil. See suutmatus võib väljenduda ebapiisavas töö oskuses või olla tingitud tervisest, see tähendab töövõime alanemisest. Suutmatusega vajalikul tasemel tööd teha, võib olla seotud dokumendi puudumisega, mille olemas olu on vastavale tööle lubamise kohustuslik eeltingimus. Peetakse silmas dokumente, mis tõendavad töötaja ettevalmistust vastava töö tegemiseks (liiklus vahendi juhtimise luba, kvalivikatsiooni tõendav tunnistus, jmt) ja mille olemasolu võidakse vajaduse korral kontrollida. Erialaste tööoskustega on võrdsustatud ka
Varsti kolis Modigliani teiste kunsnike ja muude loomeinimeste juurde ,,Bateau-Lavoiri" (tõlkes ,,Ujuv pesumaja") lähedusse. Oma eelmisest elukohast lahkus aga Modigliani üsna traagiliselt. Nimelt oli tal väga suur enesekriitika oma maalide suhtes ja ta põletas ära tohutult suure hulga oma joonistusi ja maale, sest arvas, et need polnud maailma jaoks piisavalt head. Varsti kohtus Modigliani maalikunstniku Ludwig Meidner'iga, kes teda austas ja imetles. Hoolimata oma kevast tervisest osales Modigliani ikkagi pidevalt Montmartre'i kunstnike pöörases elus. 1907. aasta kevadel võttis maalikunstnik Henri Doucet Modigliani elama majja, mille Paul Alexandre oli noorte kunstnike jaoks üürinud. Noort arsti Alexandre'it köitsid Modigliani tööd niivõrd, et ta hakkas teda seepärast igati toetama.. Ta ostis temalt pilte ja joonistusi ning vahendas portreetellimusi. Modiglianit inspireerisid Picasso loomingud ja tal oli au viibida temaga samades seltskondades
nädalapäevast? Dispersiooni kasutatakse arvutamisel. Nt: odra mõju õllele? Analüüsi saab kasutada küsimuste lahendamisel. Annab rakendada ka kvalitatiivsete tunnuste puhul. Nt. viiepalliskaalal hinnatud rahulolu. Analüüsimeetod põhineb dispersioonide liitmise lausel. Kogumi ülddispersioon = rühmade vaheline dispersioon + rühmade sisene dispersioon. Nt. uuritav nähtus meeleoli. Sõltub: temperatuurist, kõhu täis olemisest, rahalisest seisust, suhetest, tervisest jne... Võetakse 1 faktor tervis. Uuritav faktor ühel pool: tervis. Ja teised teisel pool (juhuslikud faktorid on teised). Vaadatakse kus on varieeruvus. Seejärel kontrollitakse hüpoteesi. · Rühmade sisene dispersioon hajuvus ühe rühma piires (jääkfaktorite mõju, jääkvarieeruvus). Leiame rühma keskmise ja siis võrdleme seda keskväärtuste varieerumisega. · Rühmade vaheline dispersioon: 2 rühma vaheline. Võrreldakse uuritava faktori mõju.
nikotiin kofeiin vähivastased preparaadid vererõhku alandavad ravimid steroidid teofülliin türeoid-preparaadid (Elstein 1968 ) 7.3. Unehäirete mõju inimestele Kui insomniat kogetakse korduvalt, põhjustab see tihti hirmu unetuse ja selle tagajärgede ees. Uneaja saabumisel tunnevad insomniaga isikud pinget ja ärevust, on mures või masendunud, peas pöörlevad mitmesugused häirivad mõtted. Sageli halva unega seotud häirivatest mõtetest, isiklikest probleemidest, oma tervisest ja vahel isegi surmakartusest. Hommikul on tunda füüsilist kui ka psüühilist väsimust ja päevasele ajale on iseloomulik alanenud meeleolu, üleliigne muretsemine, pingetunne, ärrituvus ülemäärane tegelemine oma probleemidega. Unepuudus nõrgestab immuunsüsteeme, stressi talumisvõime väheneb ning kehatemperatuur väheneb. Funktsioonihäired: · unisus, keskendumisvõime halvenemine · motoorse reakstiooniaja pikenemine
Andrese talu oli mäe talu või siis eespere. Jutustatakse seal nende kahe talu tegevustest ja omavahelistest sõdimistest. Raamatu nimi on kooskõlas selle teose tegevusega. Andres ajab seal koguaeg oma tõde taga raske töö ja vaevaga, aga pearu jääb alati tänu oma kavaluse alati õigeks. 2.Kas järgmised väited on tõesed või valed. Argumenteeri a) Andres armastas tõesti Krõõta, kuna Krõõt sünnitas talle lapsi. Andres ei peksnud kunagi Krõõta. Ta hoolis Krõõta tervisest nii palju et palus lausa jumalat. Oli isegi valmis loobuma oma kaua oodatd pojast, Peaasi et Krõõt ellu jäääb. Kuid nii see ei läinud. b) Krõõt ei olnud väga iseloomutu inimene,kuna ta armastas ja hoolitses laste kui ka Andrese eest väga. Talle ei meeldinud inimesed kes ei saa lastega läbi. Ta ei lastnud ennast teistel mõjutada. Alati kui tal oli mingi arvamus siis ta ütles selle väljajaseisis selle eest. Ning oli tema ka väga hoolikas, töökas ja tubli naine Andresele.
looma teistest kogu tema eluea vältel; 3) eksimatult kasutada loomade põlvnemis ja jõudlusandmeid; 4) kui loom vahetab omanikku, siis on ostjal hõlpsam olla kindel tema poolt ostetud looma tervises ja ka veterinaararsti poolt antud veterinaartõendi õigsuses; 5) kui loomaomanik soovib piima ja lihasaadusi realiseerida nii kodu kui ka välismaal, on vajalik, et iga looma tervis oleks jälgitav kogu tema karjas elamise vältel looma tervisest sõltub saaduste kvaliteet. 4. Välimik ehk eksterjöör selle hindamine ja meetodid Lehmade konstitutsiooni nähtavat osa nimetatakse eksterjööriks ehk välimikuks. Hindamisel pööratakse välimikule suurt tähelepanu, kuna välimikuomadused on tihedalt seotud toodanguvõimega, tervisliku seisundi ja konstitutsioonitüübiga. Välimikku vaadeldakse ja kirjeldatakse veel järgmistel eesmärkidel: looma tõutüübi ja
Kes tahab veel valitseda? Kes veel sõna kuulda? Kumbki on liiga koormav. Ei ühtki karjast ja üks ainus kari! Kõik tahavad sarnast ja kõik on sarnased: kes teisiti tunneb, läheb ise hullumajja. ..Ennemalt eksis kogu maailm" - ütlevad teraseimad ja pilgu¬tavad silmi. Ollakse tark ja teatakse kõik, mis olnud: ning irvitamisel pole otsa. Minnakse veel riidu, kuid lepitakse ruttu, - muidu see rikub kõhtu. Oma lõbuke on neil päeva jaoks, oma lõbuke öö jaoks: aga tervisest peetakse lugu. ,,Me oleme leiutanud õnne" - ütlevad viimsed inimesed ja pilgutavad silmi. - Siin lõppes Zarathustra esimene kõne, mis kannab ka ,,eeskõne" nime: sest sel kohal katkestas teda rahvahulga kisa ja rõõmustus. ,,Anna meile see viimne inimene, oo Zarathustra," - nii hüüdsid nad - ,,tee meid seks viimseks inimeseks! Ja meie kingime sulle üliinimese!" Ja kõik rahvas hõiskas ja laksutas keelt. Kuid Zarathustra sai kurvaks ja ütles oma südames:
ning toidust saadav energia kogus soovituslikul tasemel. Samas annab programm ka järgnevate päevade toitumissoovituse, arvestades eelneva päeva toiduga saadud toitainete koguseid ning energiat. Nii on mul kergem järgmise päeva menüüd valida. Miinuseks selle programmi kasutamisel on töömahukus. 28 Iga toidukorra kohta käivate andmete sisestamiseks kulub päris palju aega, samas on see aga hästi lihtne ja jõukohane kõigile. . Soovitan kõigile, kes hoolivad oma tervisest ning tervislikust toitumisest kasvõi mingi perioodi jooksul kasutada toitumise jälgimiseks Nutridata toitumisprogrammi, et teada saada, kas söödav toit tagab päevase energiavajaduse ning toitainete vajalikud kogused. 29 KASUTATUD KIRJANDUS Instituut, T. T. (2013). Tervisliku toitumise põhimõtted. lk 20. Kokassaar, U., Vihalemm, T., Zilmer, M., & Pulges, A. (kuupäev puudub). Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Martverk, M
17 sajandi lõpuks oli jesuiitidel 800 õppeasutust. Jesuiidid kasutasid meeleldi inkvisitsiooni abi, mis andis neile kurja kuulsuse. 17 sajandil sai alguse laiaulatuslik jesuiitidevastane liikumine, mida juhtisid jansenistid. Jansenism kui religioosne liikumine algas 17 sajandi 30.-40. aastatel reaktsioonina jesuitismile ning kutsus tagasi tulema katolitsismi lätete juurde. Jansenismi rajaja Cornelius Jansenius esitas oma seisukohad teoses ,,Augustinus ehk Püha Augustinuse õpetus tervisest, haigustest ja inimloomuse tervistamisest pelagiaanide ja massiillaste vastu". Peamised küsimused milles Jansenius oli jesuiitide vastu, käsitlesid inimloomust, tahtevabadust, jumalikku õnnistust, ettemäääratust ning jesuiitide usulis-moraalset õpetust. Jesuiidid jälgisid Aquinnatust pääsemise mõistmises, kuid lihtsustasid seda tunduvalt, jättes välja augustiniaanlikud motiivid.Augustinus oli veendunud, et kõik hea ,,rikutud"inimeses on
tulenevalt iseseisev indiviid, kes ei ole veel kohastumiseks saavutanud maksimumi, seega on vanemate ülesandeks lapse toetamine ja suunamine ideaalseks kohastumiseks ühiskonnas. 1.2.5 Lapse õigus puhkusele ja jõudeajale Lapsel on õigus mängule, mängimisele ja puhkusele. Seaduses ei ole sätestatud, et tüdrukud peavad mängima ainult nukkudega ja et poisid peavad mängima ainult autodega. Mängimisel kasutab laps just neid eakohaseid ja meelepäraseid mänge ja mänguasju, olenevalt tervisest ja soovidest, millele lapsel on võimalus. Seega lapsel peab olema võimalus ja õigus ise valida aega millal ja millega ta mängib või puhkab. Lapsele peab olema tagatud võimalused ja tingimused mängimiseks. Läbi mängu laps areneb ja omandab uusi oskusi ja teadmisi mis on aluseks iseseisvale elule. 1.2.6 Lapse õigus privaatsusele Lapsele ei tohi keelata sõprus- ja suhtlusringkonda. Laps valib endale meelepärased
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus.....
välimuselt - värvus, sarvede, kõrvade kuju jm. Silma järgi on isendeid lihtsam hinnata kvalitatiivsete tunnuste alusel. Kvantitatiivsete tunnuste alusel hindamine on täpsem isendite mõõtmise, kaalumise jms järel, s.t pärast arvutamist. 26. Mittepäriliku muutlikkuse vormid 1. Modifikatsiooniline muutlikkus tekib organismidel keskkonnatingimuste mõjul. Selline muutlikkus ei kandu edasi järglastele. 2. Paratüübiline muutlikkus on tingitud looma vanusest, tervisest, sugupoolest. 27. Päriliku muutlikkuse vormid 1. Kombinatiivne muutlikkus tuleb esile, kui omavahel ristatakse erinevatesse tõugudesse kuuluvaid loomi või erinevaid taimesorte (taimeliike). Sellise ristamise tagajärjel tekivad uued geenikombinatsioonid; tekivad tunnused ja omadused, mis vanematel puudusid. 2. Korrelatiivne muutlikkus - organismi arenemine toimub pärilike faktorite ja keskkonna- tingimuste mõjul, nö nende kontrolli all.
tagamine. Selle ülesande täitmine ei saa sõltuda poliitiliste rühmituste hetkehuvidest, omavalitsuste juhuotsustest või kodanikualgatuslikust "projektitööst". Sotsiaalpoliitika peab määrama Eesti riigi ja ühiskonna ülesanded igaühele väärika ning turvalise elu tagamisel ning looma võimalused selle realiseerimiseks. Meie sotsiaalpoliitika üldised põhimõtted 1. Tagada turvalisus igale inimesele, sõltumata tema vanusest, soost, rahvusest, elukohast, jõukusest, võimekusest ja tervisest. Iga inimene on väärtus ning talle peab olema tagatud võimalus leida ühiskonnas oma koht ning tunda ennast vajalikuna. 2. Eesti sotsiaalpoliitika eelistused ning sotsiaalhoolekande korraldus ja töömeetodid peavad põhinema süstemaatilistel teadus- ja sotsiaaluuringutel ning praktikute kogemustel, mis võimaldavad leida Eesti oludes parimaid lahendusi. 3. Sotsiaalelu strateegilistele küsimustele lahenduste leidmiseks tahame algatada
Need varieeruvad liikmete arvult ja spirituaalsetelt tõekspidamistelt, niisiis on väga oluline leida selline, kus tunned ennast täiesti kodus ja mida juhib kvalifitseeritud õpetaja (D.F.Fennelis : 2003 ; 253). Budistlik meditatsioon Enamik meditatsioonigruppe peab kinni 2000 aastat tagasi elanud Buddha õpetusest. Buddha sündis ühes India rikkaimas ja mõjuvõimsamas perekonnas. Esimesed kakskümmend üheksa eluaastat elas ta printsina, kuid hoolimata tervisest, rikkusest ja headest suhetest, tundis ta, et midagi on tema elust puudu. Ta polnud ka tundetu teiste inimeste kannatuste suhtes ja andis endale täielikult aru, kui suur on inimkonna vajadus leida oma probleemidele lõplik lahendus. Lõpuks jõudis Buddha arusaamisele, et enamik inimesi otsib õnne valest paigast! Ta oli kindel, et tõelise õnne leidmiseks pole vaja teha muud kui arendada oma mõistust ja meeli. Ta otsustas tiitlist oobuda
sest nendega ei kaasne geneetilise info samasuunalist muutumist. Geneetiline informatsioon võib üksikutes rakkudes muutuda vaid juhuslikes suundades, seda niisuguste tugevatoimeliste keskkonnategurite mutageensete faktorite mõjul nagu ioniseeriv kiirgus ja mõned keemilised ained. 16. Mittepärilikkuse vormid Mittepärilik muutlikkus jaguneb: a) modifikatsiooniline-tekib organismidel keskkonnatingimuste mõjul b) paratüübiline-on tingitud looma vanusest, tervisest, sugupoolest. 17.Pärilikkuse vormid Pärilik muutlikkus jaguneb: a) kombinatiivne-tuleb esile, kui omavahel ristatakse erinevatesse tõugudesse kuuluvaid loomi või erinevaid taimesorte (taimeliike). Sellise ristamise tagajärjel tekivad uued geenikombinatsioonid b) korrelatiivne-organismi arenemine toimub pärilike faktorite ja keskkonnatingimuste mõjul, nö nende kontrolli all c) mutatsiooniline--kui organismil on tekkinud juhuslik, täiesti uus omadus, tunnus, mida
P seas rohkem; vanus 5-7a . Iseseisev või kaasneb teiste käitumis-ja tundeelu häiretega . Lisaprobleemid (narrimine, EH, kohanemine jne.) LAHUTAMISKARTUS Vanusegrupp 4-9-a . Esinemissagedus 3,5-5,4%, P=T . Diagnostiline kui kartus intensiivne, kaasnevad ärevus, suhtlemisraskused, somaatilised kaebused Noorem täiskasvanuiga, keskiga. Väga palju sõltub tervisest, eluviisist 20-30 varane täisiga e noorem täiskasvanuiga; 40-50 keskmine täisiga; 60- ... hiline täisiga e vanadus Noorus- autonoomsus vs sotsiaalne hõivatus. Täiskasvanuks saamise kriteeriumid: Nt iseseisvus otsustustes (psühho sotsiaalne) + majanduslik(isegi kui finantseerivad, ise otsustad kuidas kuulutada) iseseisvus : 18.-34. a. Füüsilised võimed on haripunktis 18-30 aasta vahel: tehakse ja jõutakse palju. Lihasjõud: tipp 20.-30.a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
