Kas avalik või erasektor ? Eesti Vabariigi 2012. aasta riigieelarve konsolideeritud tulude mahuks on 6,1 mld eurot ja kulude mahuks 6,57 mld eurot. Tervishoiu valdkond moodustab 12,96% kogukuludest ning 2012. aastal planeeritakse valdkonna kuludeks 855,7 mln eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvavad kulud 56,7 mln eurot. Kasv on tingitud riiklike ravikindlustuse kulude suurenemisest. CO2 kvoodimüügi tulu arvelt suunatakse vahendeid haiglavõrgu arendamiseks, sealhulgas Viljandi ja Pärnu Haiglale. Ravikindlustuseta isikute vältimatu ravi kulud on kavandatud Sotsiaalministeeriumi eelarves summas 6 921 696 eurot. Eraldisi Eesti Haigekassale ravikindlustuse kuludeks on 2012. aastal kogusummas 771 884 000 eurot (2012 aasta riigieelarve seletuskiri, [www.fin.ee/riigieelarve- 2012] 25.04.2012). Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 28 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Euroopa L...
EL hõivepoliitika 4 sammast. · uus ettevõtluskultuur - ettevõtlikuse suurendamine. · töölerakendamise uus kultuur - otsitakse töötuks jäenutele uut tööd. · uuendustega kohanemise uus kultuur - inimesi kurssi viia uute tehnoloogiste vahenditega. · võrdsete võimaluste uus kultuur - soolise diskrimineerimise vähendamine. 15. Sotsiaalse kindlustuse osad. tervisekindlustus , töötuskindlustus, pension. 16. Eesti pensionisüsteem. 3 sammast: 1.sammas- riiklik pension- põhineb ümberjagamisel , tänased töötegijad pma sotsmaksust praeguste pensionääride pensioni. jaguneb: vanaduspension- ennetähtaegne- kuni 3 a enne, vähendadtakse iga kuu eest 0.4 % võrra. Edasilükatud- iga kuu eest suurendatakse 0.9%. Soodustingimustel- kellel on kodus kasvatada puudega lapsi, suurpered, need kes on osalenud tsernobõli koristustöödel....
Valitsuse teenuste kasutamised jah a. Kulutused jah politseijaoskonnad, linna pargid b. Investeeringud jah haiglad, koolid, 4. Väliskaubandussaldo jah B. Valitsuse maksed ei sotsiaal- ja tervisekindlustus , töötute abirahad C Eraettevõtluse vahetooted C. ei rauamaak rauamaak, nisu nisu, D. Kasutatud kaupade eraostud ei kasutatud majad ja autod E. Mittekaubalised tegevused ei 1...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgool Reisikorraldus EESTI PUHKUSEREISIJA Essee Saku 2011 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 EESTI PUHKUSEREISIJA.................................................................................................................... 4 PUHKUSEPAKETT ........................................................................................................................... 6 Ekskursioonid Tenerifel:.................................................................................................................... 6 Lanzarote saar................................................................................................................................. 7 Lõbusõit ookeanil "Lina" jahiga...
1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused...
liikumisel? pääseda võimule ning tegutsevad korraga ühes riigis. Sotsiaalsel liikumisel on kõik vastupidine. Mis on poliitiline sotsialiseerimine? Elukestev protsess, mis lõppeb tavaliselt kodakondsuse saamisega Missugused põhimõtted kehtivad Euroopa - Pensionimaksed ja staaz kehtivad kõikjal kodakondsuse puhul? - Tervisekindlustus tagab arstiabi - Saab valida ja kandideerida kohalikesse omavalitsustesse ja parlamenti....
See süsteem laienes ajapikku üle riigi, nii et selle rahastamiseks tuli otsida uusi maksuallikaid -näiteks omandimaksu. Speenhamlandi süsteemi võib lugeda esimeseks katseks juurutada alampalka ja lisas vaesemaile võimalusi toime tulla. Bismarcki programmi 4 elementi 1. Töö- ja tööõnnetuskindlustus 2. Tervisekindlustus 3. Töövõimetuspensionid 4. Vanaduspensionid Programm pani aluse Euroopa korporatiivsele (tööpõhisele) heaolumudelile. Saksamaa sai kaasaegse sotsiaalturvalisuse, homogeense rahva ja reformistliku töölisliikumise. Bismarcki sotsiaalkindlustusest kasvas välja üks sotsiaalpoliitika mudel: sotsiaalkindlustus toimib töötasult makstavate maksude kaudu. 4. Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid...
omandatud ilma, et oleks enne kellelegi teisele kuulunud (töö ja võimete rakendamise teel, saadud üleandmise kaudu (vahetused, kingitused), saadud ebaõigluse kõrvaldamisest. Vastuväiteid: a) See välistab mõned nüüdisaegse ühiskonna olulised struktuurid, nt. vanad ei saaks enam pensioni, töötud abiraha, ei töötaks tervisekindlustus . b) Mis saab siis, kui algne omandamine on olnud ebaõiglane? Ja kui kaugele tuleks päris algse omandamise viisi väljaselgitamisega minna? 10. Iseloomu stage Walzeri kommunitaars et õigluskont s ept siooni! Erinevaid inimtegevuse sfääre juhitagu erinevate kriteeriumite alusel, hüvesid jagatagu erinevatel alustel. Iga hüve on autonoomne ,,õigluse sfäär". Ühiskonnal peab olema võim indiviidide ja nende valikute üle. Tervishoid - vajaduse järgi Raha - teenete järgi...
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
Maksud, maksumäärad ja maksed Eestis 2006. aastal. maks või makse Maksumäär Tulumaks 21%1 Sotsiaalmaks, 33% millest pensionikindlustus 20% millest tervisekindlustus 13% Käibemaks 20% Töötuskindlustusmakse, 0,9% millest töötaja 2% millest tööandja 1% Kohustuslik pensionikindlustusmakse 2%...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eesti ja Soome maksusüsteem Referaat Triinu Rokk Juhendaja:Siimo Lopsik 2013 Sissejuhatus Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Soomes maksavad kõik töötavad inimesed tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale. Munitsipaalmaks on kindel protsent tuludest, ja see on eri valdades/linnades erinev. Riigile makstava tulumaksu suurus oleneb sissetulekute suurusest. Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu ja töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks (maksumäär 200...
Maamaks maamaksu tuleb tasuda maa omaniku või maa kasutajana. *Maamaksumäär on 0,1-2,5% maa maksustatavast hinnast aastas. Põllumajandussaaduste kuivatamiseks kasutatava maa ja loodusliku rohumaa määr on 0,1-2,0%. Maks või makse Maksumäär *Tulumaks 21% *Sotsiaalmaks 33% * millest pensionikindlustus 20% * millest tervisekindlustus 13% *Käibemaks 20% *Töötuskindlustusmakse määr alates 1.jaanuarist 2013.a. * millest töötaja ehk kindlustatu 2% * millest tööandja 1% *Töötuskindlustusseaduse $-s 40 nimetatud summadelt *Kohustuslik pensionikindlustusmakse 2% Palga arvutamine *Miinimumpalk (brutopalk) 320 *Tulumaksuvaba miinimum 144.00 *Sotsiaalmaksumäär 33%...
Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte...
81) Motivatsiooniteoorias on tuntud Abraham Maslow vajaduste püramiid, mille kohaselt mingi üks vajaduste tasand peab olema piisavalt hästi rahuldatud, enne kui järgmise kõrgema tasandi vajadused oluliseks saavad. 82) 83) 84) Tööjõu stimuleerimine 85) Eristatakse materiaalset (rahalist) ja mittemateriaalset kompenseerimissüsteemi. 86) Rahaline tasustamine võib toimuda: · otseses vormis ehk palgana · kaudses vormis ehk hüvisena (sotsiaalabi, tasuta tervisekindlustus , tööandja pensionimaksed jne.) 87) Mitterahaline hüvitamine · arenduslikud tasud (puhkusereis, huvitava ja vastutusrikka töö olemasolu, arengu- ja karjäärivõimalused, koolitus jms) · sotsiaalsed tasud (tunnustus, aukirjad, nimelised karikad, töötingimuste parandamine, spordirajatiste kasutamise võimalus jms) 88) Lisaks soodustused, mis pole põhipalga osa ja ei oma ka seost töötulemustega (toodete soodushinnaga ostmine,...
· Heaoluühiskonnaga on tegu juhul, kui kuni pool avalikest kuludest läheb riigi sotsiaalsfääri vajaduste rahuldamiseks. · 1960.-1970.aastateks saavutati enamikus arenenud tööstusriikides olukord, kus sotsiaalkuludeks kasutati kolmandik või enam riigieelarvest ning valdaval enamikul elanikest oli pensioni- ja tervisekindlustus . · 1970.aastatel naftahindade järsust kasvust tingitud majanduskriisi tõttu muutus heaoluprogrammide jätkuv rahastamine keerulisemaks. Samas kasvas töötute ning abivajajate arv ning kasvas riigieelarve defitsiit: - Parempoolsed nägid süüd heaoluriigis ja kasvanud sotsiaalkuludes ning bürokraatias (nt Suurbritannia, USA) ning vähendasid kulutusi antud valdkondades....
01.2002 sularahana. 18 riiki eurotsoonis. Eurotsooni juhib Euroopa Keskpank ECOFIN- EL rahanduse ja majanduseminstrite tippkohtumine Eesti Panga President- Ardo Hansson Euroopa panga president hetkel itaallane Mario Dragi. MAKSUD- Milleks? : hishuvede pakkumine : julgeolek, sotsiaalkaitse, infrastruktuur, haridus. Liigitamine: Otsesed(sissetuleku pealt nt tulumaks) ja kaudsed(tarbimiselt nt kinnisvaramaksud), riiklikud ja kohalikud maksud. Sotsiaalmaks: 33%, tandja, pensionikindlustus, tervisekindlustus . Kibemaks: 20, 9 vi 0% Aktsiisid(need on kahjulikud) alkoholi, tubaka, ktuse, pakendi, elektrienergiaaktsiis. Tulumaks: *proportsionaalne tulumaks(Eestis 21%) ehk maksumr ei muutu sissetuleku kasvades. *progresseeruv ehk astmeline tulumaks. *fsilise isiku tulumaks(ttajad) * juriidilise isiku tulumaks(ettevtted kasumi pealt) Muud riiklikud maksud: maamaks, hasartmngumaks(kulu on sihtotstarbeline), tollimaks, raskeveomaks....
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõu...
Ressursside efektiivne kasutamine SELGITA Ressursid tuleb suunata nii, et tulemus oleks optilaane ehk sinna, kus alternatiivkulu on väikseim, (efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral). 2. Majanduse edukuse hindamine- MILLE ALUSEL HINNATKSE MAJANDUST SKT abil, 3. Kuidas mõõta riigis loodud väärtusi? SKP ja RKP 4. Lõppväärtus- SELGITA 5. Tänapäeva majandussüsteem NIMETA JA ISELOOMUSTA Segamajandus vabaturu põhimõtted + riiklik reguleerimine; soodustab: konkurenti, vaba ettevõtlust, turusuhteid, eraomandit; seadusega määratakse maksud 6. Tootmistegurid NIMETA 1)looduslikud ressursid(maa) 2)inimestega seotud ressursid 3) kapital 4)ettevõtlikkus 7. Aternatiivkulu- ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jää...
Hoolekanderaamat · Hoolekanderaamatusse kanti abivajaja andmed ja info saadud abi kohta; · Abivajaja oli kohustatud seda abinõudmisel ette näitama · Sissekandeid hoolekande raamatusse tegid nii riigi- kui ka kohaliku omavalitsuse asutused Sotsiaalkindlustus Töövõimetuskindlustus tööandjate kollektiivne vastus (suuremad ettevõtted); Haiguskindlustus peamiselt suuremad transpordi ja ehitusettevõtted (haigekassa) Riiklik tervisekindlustus riigiametnikud, riigitöölised, sõjaväelased, õpetajad (1/5 elanikkonnast) Vanaduskindlustus riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, sõjaväelased, õpetajad, riigitöölised; Töötuskindlustus ei eksisteerinud; Sotsiaalpoliitika lähima tuleviku tee (1939) Sotsiaalkindlustussüsteemi arendamine. Eesti oli üks Euroopa algelisema sotsiaalkindlustussüsteemiga riike; Esimese vabariigi ajal suuri muutusi tsaariaegsesse sotsiaalkindlustusse ei tehtud;...
Heaoluriigi arenguetapid: 1) Algselt pidi riik majandusse sakkuma ja sotsiaaltoetusi maksma seni kuni riigid on II maailmasõjast taastunud. 2) Peale taastumist teenused ja toetused hoopis suurenesid, Lääne-Europpas läks sotsiaalkuludele juba kolmandik või enam riigieelarvest, pensioni-ja tervisekindlustus oli umbes 90%-il elanikest. Heaoluriigist oli saanud selline ühiskonnakorraldus, mille hüvesid ja teenuseid tarbis praktiliselt kogu elanikkond. 1960.-1970.aastad heaoluriigi kuldaeg. 3) 1980.aastatel aga naftahind maailmaturul tõusis ning surus majanduskasvu alla ning heaoluprogrammide rahastamine muutus raskemaks. Makse laekus vähem, ent abi vajavaid töötuid ja vaesunud inimesi oli rohkem. Tekkis riigieelaeve defitsiit ja hakati...