SÜND SURM IM.SURM IGA M IGA N RKT GRUPP RIIK 24.7 5.7 30.8 69.6 75.5 600 1 Albania 12.5 11.9 14.4 68.3 74.7 2250 1 Bulgaria 13.4 11.7 11.3 71.8 77.7 2980 1 Czechoslovakia 11.6 13.4 14.8 65.4 73.8 2780 1 Hungary 14.3 10.2 16 67.2 75.7 1690 1 Poland 13.6 10.7 26.9 66.5 72.4 1640 1 Romania 17.7 10 23 64.6 74 2242 1 USSR 15.2 9.5 13.1 66.4 75.9 1880 1 Byelorussian SSR 13.4 11.6 13 66.4 74.8 1320 1 Ukrainian SSR 20.7 8.4 25.7 65.5 72.7 2370 2 Argentina 46.6 18 111 51 ...
Nii saaks toota valku ka inimtoiduks. Selgrootutest on Eestis kaitse all: - Teod ja karbid: ebapärlikarp, paksukojaline jõekarp, vasakkeermene pisitigu, luha-pisitigu, väike pisitigu. - Kaanid: apteegikaan. 37 - Putukad: 46 liiki (kimalased, kuklased, mõned mardikad ja liblikad). Leiukohtade kaitse, sobivate elupaikadega kaitsealad, kogumiskeeld. LOOMAD II SELGROOGSED 65 miljonit - 1,8 miljonit aastat tagasi nn tertsiaar ehk ajastu, mille jooksul on välja kujunenud enamik praegu tuntud selgroogsete perekondi ja liike. Sõõrsuud - maduja kehaehitusega poolaprasiitsed või parasiitsed veeloomad; meenutavad kalu, kuid neil puuduvad lõuad, paarilised uimed, tõelised hambad, soomused ja ninaõõs. Eestis 3 liiki: merisutt, jõesilm ja ojasilm. Silmud on suhteliselt tavalised mageveekogudes. Luukalad esineb vähemalt osaliselt luulise koostisega siseskelett, veeloomad, hästi arenenud meeleelundid.
1 MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.E...
1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuur...
http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimede...