investeeringud perekondlikeks Skisointsest Neurootiline oidipaalne intsest Vormel-- teenijatüdruk, õde, libu. Kui tervik Toimub õega, kes pole ema asendaja, vaid on Toimub, või kujutletakse toimuvat, või klassivõitluse teisel poolelt, teenijatüdrukute ja tõlgendatakse toimuvana emaga, kes on libude poolelt -- see on deterritorialisatsiooni territoriaalsus, reterritorialisatsioon intsest. Seotud heliga, sellega, kuidas heli kihutab, ja On seotud fotode, portreede ja kuidas mälestuseta lapsepõlveplokid täiesti elavana lapsepõlvemälestustega, võltsi lapsepõlvega, mida sisenevad olevikku, et seda aktiveerida, kiirendada, pole kunagi olemas olnud, kuid mis püüab iha paljundada konneksioone. jäljendamise puuri, suunab ta tagasi emale
Naeratus on väga olulisel kohal. Aitab kaasa suhtlemisele. Kui peas on head mõtted, siis inimene naeratab. Väikesed lapsed jäljendavad teist inimest. Kui vanemad on väga väljenduslikud, siis see mõjutab ka lapsi. Lapsed muutuvad ka väljenduslikeks. Kas laste naeratus on geenides? 19. SUHTLEMISDISTANTSID (PROKSEEMIKA) Prokseemika käsitleb ruumi kasutamist inimese käitumises. Eraldi võetuna võib siin välja tuua 3 erinevat aspekti - territoriaalsus, prokseemika ja orientatsioon. Kõik nad omavad olulist tähendust kommunikatsiooniprotsessis. Prokseemika - Täpsemalt puudutab prokseemika seda individuaalset distantsi, mis suhtes teisega valitakse. 1) intiimne distants - Sellel distantsil on 2 erinevat varianti - esimene on otsene kehaline kontakt ja teine on nagu kaugem distants (15 - 46 cm). 2)personaalne distants - 46 - 120 cm - see on lähim ruum kuhu võõrast tavaliselt lastakse. -76 cm võime puudutada, isiklik suhtlus
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri-ja ametnikutöö osakond Kaja Pihla Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus. Lõputöö Juhendaja: Toomas Seppel Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 4-5 1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 6 1.1 Intellektuaalne omand 6- 7 1.2 Tööstusomand 7 1.3 Rahvusvahelised institutsioonid ja lepingud. 7-8 2. Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik regulatsioon 9 2.1 Geograafiline tähis ...
Viimane asjaolu määras ajalooliselt ka riigi ning kohaliku kogukonna (nt külakogukond; linnade autonoomne haldus) vahekorra: riigi avaliku võimu organisatsioon toimis ja toimib kogu riigi maa-alal, asustusüksustes toimis (kaasajal: haldusjaotuse üksustes toimib) teatud autonoomiaga kohaliku omahalduse organisatsioon. Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast leiame järgmisi kaasaegset kohalikku omavalitsust iseloomustavaid ning universaalseid tunnuseid: 1) territoriaalsus - kohalik omavalitsus tugineb riiklikule korraldusele, konkreetsemalt - territooriumi haldusjaotusele; 73 2) autonoomsus - põhiseaduse ja seaduse või statuudiaktiga sätestatud alustel ja piires on kohaliku omavalitsuse organite süsteem vastavas territooriumi haldusüksuses iseseisev (tal on oma pädevus, mida ükski riigiorgan või ametiisik kitsendada või kaotada ei tohi);
Väiksemas mastaabis võivad olla tsüklilised suuri maa-alasid hõlmavaid elupaiku asustavad populatsioonid, kusjuures samade liikide populatsioonid mosaiikses maastikus pole tsüklilised. Näiteks võib tsükleid leida ühtses looduslikus metsamassiivis, kuid tsüklilisus väheneb sedamööda, kuidas majandustegevus metsamaastikku fragmenteerib, ja veel enam siis, kui ala muutub metsa-põllumaa mosaiigiks. 121. Populatsioonide ruumiline struktuur, isolatsioon ja territoriaalsus. Ellujäämise strateegiad: r- ja K-valik Populatsiooni struktuur: organismide paiknemine ruumis. Geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad, on selle liigi levila e areaal. Territoriaalstruktuur e levik – kirjeldab, kuidas populatsiooni piires on isendid ruumis jaotunud. Ühtlasi väljendab isendite paigutuse iseloomu proovipinnal. Oma kasvukohtades võivad populatsiooni indiviidid olla jaotunud kolmel viisil: 1) Juhuslik.
ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-190-3. 6. AɍɊɂɄA MEɃMPE. Ɋɭccɤɢe ɥɢɬɟɪɚɬoɪɵ-ɷɦɢɝɪaɧmɵ ɜ ɗcmoɧɢɢ 1918–1940. ɇa ɦɚɬepɢaɥe ɩɟpɢoɞɢɱɟɫɤoɣ ɩɟɱaɬɢ. Ɍɚɥɥɢɧ: ɂɡɞ-ɜɨ Ɍɉɍ, 2001. 165 ɫɬɪ. Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ. Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢ ɩɨ ɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦ ɧɚɭɤɚɦ, 6. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-205-5. 7. AIVAR JÜRGENSON. Siberi eestlaste territoriaalsus ja identiteet. Tallinn: TPÜ kirjastus, 2002. 312 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 7. ISSN 1406–4391. ISBN 9985-58-239-X. 8. DAVID VSEVIOV. Kirde-Eesti urbaanse anomaalia kujunemine ning struktuur pärast Teist maailmasõda Tallinn: TPÜ kirjastus, 2002. 104 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 8. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-242-X. 9. ROMAN KALLAS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
