Omandi võõrandamise õigus ainult teatud tingimustel Riikide õigus reguleerida omandi kasutamist o Omandi puututamtus – igaühe õigust omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada seaduses lubatud vormides ja igal ajal o Omand: asjad, varalised õigused ja hüved Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-154-01 - Asjaolud: 15. aug 2000.a ei saanud hageja tehase territooriumilt valmistoodangut vedava autoga väravast lahkuda - AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim ajsa üle - AÕS § 40 lg 3 järgi on valdaja takistamine asja ple tegeliku võimu teostamisel valduse rikkumine - AÕS § 40 lg-s 3 sätestatud valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise takistamises, olenevalt asjaoludest võib tegeliku võimu teostamine olla
o valve-j a turvatöötajad; o tervishoiu-ja hoolekandetöötajad; o tuletõrje-ja päästetöötajad; o töötajad, kelle suhtes on selline võimalus ette nähtud kollektiivlepinguga. 13.3.4. PUHKEAEG Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg. Tööandja on kohustatud töötajale andma vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks pärast neli tundi kestnud töötamist, kui kollektiivlepingus ei ole sätestatud teisiti. Töötaja võib vaheaega kasutada oma äranägemise järgi ja organisatsiooni territooriumilt lahkuda, kui kollektiivlepingus või töölepingus pole kokku lepitud teisiti. Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka. Igapäevane puhkeaeg peab olema vähemalt 11 järjestikust tundi, kusjuures alaealistel on see vanusest sõltuvalt erinev: o 13-14-aastasel töötajal vähemalt 18 järjestikust tundi; o 15-aastasel töötajal vähemalt 16 järjestikust tundi;
sõjaväelise väljaõppe laadist, väeosale misest. Kaitseministeeriumi arstliku pandud ülesannetest jne. keskkomisjoni otsuse peale võib esi- tada kaebuse halduskohtule ühe kuu Kasarmureziimil elavad kaitseväela- jooksul arvates otsuse teadasaamisest. sed võivad kasarmu piirest ja pataljo- ni territooriumilt lahkuda kompanii- Kutsealuste suhtes, kes teadlikult jäta- ülema antud väljalubamistähe alusel. vad oma kohustused täitmata, raken- Rahvus- ja riigipühadel ning puhke- datakse sunnivahendeid. päevadel võib väljalubamise kestus Aega, mille jooksul kaitseväe- olla kuni 72 tundi. kohustuslane on kohustatud
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirk...
Seejärel tegi Julgeolekupolitsei ja SD juht lühikese tagasivaate senisele võitlusele selle vaenlase vastu. Põhilisteks momentideks on a) juutide väljatõrjumine saksa rahva üksikutest eluvaldkondadest, b) juutide väljatõrjumine saksa rahva eluruumist. Nende püüdluste elluviimisel võeti esialgu tugevdatult ja plaanipäraselt kasutusele ainus lahendusvõimalus, juutide Riigi territooriumilt väljarändamise kiirendamine. Riigimarssali määrusega asutati 1939. a jaanuaris Juutide Väljarändamise Üleriiklik Keskus, mille juhtimine tehti ülesandeks Julgeolekupolitsei ja SD juhile. Keskuse ülesandeks oli a) võtta tarvitusele kõik abinõud juutide suurema väljarändamise ettevalmistamiseks, b) juhtida väljarändevoolu, c) väljarändamise läbiviimist kiirendada üksikjuhtudel.
prokuratuurile. KRMS § 219: KÕRVALMÕTISKLUS Õiguskantsleri poole ja kohtusse on pöördutud, et vaidlustada kriminaalmenetluse läbiviimist ebaseaduslikult piiri ületanud isikute suhtes. On leitud, et karistusseadustiku § 258 ja kriminaalmenetluse seadustik ei arvesta pagulasseisundi konventsiooni artiklis 31 sätestatud garantiidega. Pagulasseisundi konventsiooni artikli 31 lg 1 näeb ette, et kui pagulane on saabunud riiki otse territooriumilt, kus tema elu või vabadus on olnud ohus konventsiooni artiklis 1 käsitletud põhjustel, ei kohaldata karistust ebaseadusliku riiki sisenemise eest, kui pagulane viivitamata teatab endast ametiasutusele ning põhjendab riiki loata sisenemist või seal viibimist. Konventsiooni artiklis 1 sätestatakse ,,pagulase" mõiste. Karistusseadustiku § 258 näeb ette kriminaalvastutuse Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest. Karistusseadustiku kohaselt
saj) olid mõisad välimuselt paljus talude sarnased: häärber oli õlgkatusega 1-korruseline palk- või kivihoone, parki ei olnud. Üsna rustikaalne lahendus, võib selle kohta öelda. Talurahva rehielamust erines see vaid oma Saksamaa elamutüübi mõjul rajatud siseplaani poolest (paljud sisserändajad-mõisnikud olid pärit Saksamaalt). Hiljem, stiilsete peahoonete - härrastemajade ja losside tekkides jäi häärber enamasti valitseja või teenijate majaks. Mõisaasula ise ei olnud territooriumilt kuigi suur. Kaitseks metsloomade vastu oli see ümbritsetud kõrge lattidest või vitstest punutud taraga. Häärber asus ansambli keskosas, sageli põhja-lõuna või edela-kagu suunas orienteerituna. Kohaliku ja võõra ehitustraditsiooni kõrvuti esinemist võis täheldada ka mõisa õue- või majandushoonete juures. Mõisa õuel paiknes paar lihtsat ürgeesti ehitust (suveköök, saun, ait, tehi). Võõrapärastest, osalt Saksa päritolu majandusehitustest oli mõisaõuel suur nelinurkne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
