kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks (nt mingisse liitu või föderatsiooni astumisel) Riik ei ole suveräänne, kui tal ei ole võimalik välis- ega sisepoliitiliste asjaolude analüüsil kujundada ise oma tahet ega väljendada seda oma nimel vastuvõetud otsustes. Riigivõimu ülimuslikkus – riigi territooriumil ei ole sellest võimust kõrgemat võimu ja riik ei jaga kellegagi oma võimu. V Riigi territoorium Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. Territoorium on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvestatakse: 1. Riigipiiriga piiratud maismaa osa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed 3. Õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal 4. Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid 5. Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all 6
Jugoslaavia Saksamaa ja Itaalia väed; aktiivsed on kommunistlikud partisanid, keda juhib Josip Broz Tito. 1945 Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Rahvavabariigi väljakuulutamine (koosneb 6 vabariigist). Toimub sovetiseerimine. 1948 NSV Liidu Jugoslaavia tüli, mis viib suhete katkestamiseni Moskvaga. 1949 Jugoslaavia liider marssal Josip Broz Tito on majandusblokaadi tõttu sunnitud sõlmima kaubanduslepinguid lääneriikidega; rahalist ja sõjalist abi saadakse ka USA-st. Territoorium Sarnaselt eelnenud Jugoslaavia Kuningriigiga oli Jugoslaavia SFV-l piirid Itaalia ja Austriaga loodes, Ungariga kirdes, Rumeenia ja Bulgaariaga idas, Kreekaga lõunas ja Albaaniaga kagus. Aadria meri oli läänes. Kõige olulisim muutus piirides oli 1954 aastal, kui Trieste Vaba Territoorium laiali lagunes Osimo lepinguga. Jugoslaavia Tsoon B, mille suurus oli 515,5 km², sai Jugoslaavia SFV osaks. Tsoon B oli juba varasemast okupeeritud Jugoslaavia Rahvusliku Armee poolt.
7) Herbivooria - taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. 8) Omnivooria - segatoiduliste loomade toitumissuhe teiste loomade ja taimedega. Ökosüsteemid * Areaal -territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad (palju popullatsioone). * Popullatsioon - ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. * Biotsönoos - elukooslus, ühel territooriumil elavate liikide popullatsioonid. * Ökotoop - elukeskkond, territoorium, millel elukooslus paikneb ja tegurid, mis teda mõjutavad. * Ökosüsteem - isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate popullatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul olnud stabiilne. ' toiduahel - moodustub omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. ' tootja - roheline taim, toodab energiat. ' tarbija - loom sööb. ' lagundaja - seen või bakter. Iga järgneva toidulüli ehk torofiline tase reguleerib järgneva arvukust.
Näiteks joogikoha omanikust sebratäku juurde koguneb terve haarem märasid, mitteomanikest isased võivad kauneid sebradaame ainult kaugemalt silmitseda. Looduslik valik soosib despootlikku käitumist ainult siis, kui kaitstud ressurssidest saadav kasu ületab kaitsmise hinna. Kui territoorium on liiga suur, kulub selle valveks palju energiat, samal ajal kui loom ei oska kõigi suurel alal olevate ressurssidega midagi pealegi hakata. Kui kaitstav territoorium on liiga väike, ei suuda sealsed ressursid tagada loomale kõike eluks vajalikku. Iga loom valib enda jaoks paraja suurusega territooriumi. Oma territooriumi piirialal, kus vastase kartus võtab loomalt võimaluse edasi liikuda, võib loomal ilmneda ,,konfliktne käitumine". Isaslinnud hirmutavad ähvarduspoosidega teisi isaseid, olles ise samal ajal nii rünnaku- kui ka põgenemisvalmis, olles nii agressiivne kui ka hirmunud.
tolerantsus - Sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumise ja mõtteviisi suhtes. Nulltolerants - Täisleppimatus, sallimatus. Kompromiss - Kokkulepe, mis saavutatakse mõlema poole järeleandmiste teel. Konsensus - Üksmeelne kokkulepe, mis saavutatakse pikkade läbirääkimiste teel. Enamtolerantsus - Huvide arvestamise viis, mida pooldab hääletusel enamus. Riik - Territoriaalne ühendus, mida iseloomustavad territoorium (maaala), rahvas ja iseseisev võim (suveräänne)
2) Majanduskolooniad • Olid maad, arvuka põlisrahvastikuga ja mida valitseti majandusliku kasu saamise eesmärgil, püüdmata rahvastikuvahetust läbi viia (enamik Aasia ja Aafrika kolooniatest). 3) Naabruskolooniad • Olid maad, mille annekteerisid naaberriigid, kuid erinevused ei võimaldanud kiiret kokkusulamist emamaaga – näiteks Vene impeeriumi ja Osmani impeeriumi (Türgi) poolt liidetud maad. Kolm suurimat koloniaalriiki 20.sajandi alguses: 1) Briti impeerium – territoorium 33,7 miljonit ruutkilomeetrit. Hõlmas Kanada, Austraalia, India, Aafrikas Egiptusest Lõuna-Aafrikani ulatuva vööndi ja mitmeid väiksemaid kolooniaid. 2) Vene impeerium – territoorium 21,8 miljonit ruutkilomeetrit. 19. sajandil oli vallutanud täiendavalt Soome, Bessaraabia, Poola, Kaukaasia ja Kesk-Aasia, kuid müünud Ameerika Ühendriikidele Alaska. 3) Prantsusmaa – territoorium 13 miljonit ruutkilomeetrit. Prantsusmaale kuulus enamus Lääne-Aafrikast ja osa
kasutades.Seda dokumenti nim. õigusaktiks.Kõige tähtsam õigusakt riigis on põhiseadus. Tava on ajalooliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumistteatud olukorras. Moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbuspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. 2. RIIK- MIS SEE ON JA KELLE HEAKS TÖÖTAB Õigusriik tomib vaid, siis kui seadused on avalikud, see tähendab igaühele kättesaadavad. Riigi tunnused on territoorium, rahvastik ja iseseisev avalik võim.Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse ja rakendada sundi. Klassikalise riigiõpetuse järgi on riigil kolm põhitunnnust:rahvas, territoorium ja iseseisev avalik võim. Valitsemisülesandeid jagatakse viide põhipõlvkonda: · Tagada iga inimese elu, vabaduse ja omandi kaitse; · Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis; · Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke;
ühiskonnast eraldunud avalik võim ja kogukonnast oli saanud riik. Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine, Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuhetes7veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. 3 Riigi põhitunnust (millega riiki iseloomustatakse): territoorium rahvas – elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud. avaliku võimu organisstsioon Koos riigi tekkimisega toimusid muutusid ühiskondlikes käitumisreeglites, st tekkisid uues juhtimis suhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi õigus norme, et riigi võim on rajatud põhimõtteliselt uutele alustele. Riik aktsepteeris neid tavasid, mis talle sobisid ja hakkas nõudma nende täitmist ja tekkis nn tavaõigus
Haridusministri määrus, mis täpsustab õpilaste eksamikuupäevasid/ vaheaegade kuupäevasid * eeskirjad reguleerivad käitumist mingis ühiselu valdkonnas või asutuses Liikluseeskirjad, heakorraeeskirjad, sisekorraeeskirjad e. kodukord * Riigi teataja väljaanne, kus avaldatakse kõik Eesti vabariigis vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ja otsused. * viisa piiri ületamise luba; teise riiki sisenemise luba * riigi territoorium maa-ala, mis on piiritletud riigipiiriga ja rahvusvaheliste kokkulepetega * tava eelnevatelt põlvedelt päritud käitumisreegel, mis määrab ära inimese tegutsemise erinevates olukordades N: jõulud * tabu üldkohustuslik range keeld N: juudid ei söö veretooteid * moraal tavade ja reeglite kogum, mis reguleerib inimeste käitumist, seotud isiklike tõekspidamistega Seadused 1. Sotsiaalsed normid 2. Loodusseadused
TSEHHI Tsehhimaa on mandrisisene riik Kesk- Euroopas. Teda piiravad läänest Saksamaa, lõunas Austria, idas Slovakkia ja kirdes Poola. Riik tekkis 1992 aastal, mil endine Tsehhoslovakkia lagunes kaheks uueks riigiks: Tsehhi ja Slovaki vabariigiks. Tsehhimaa hõlmab läänes endise Böömimaa, idas Moraavia ja osalt ka Sileesia maakonna. LOODUS Tsehhi territoorium on madalmägine, riigi keskosas paikneb 300- 600 m kõrgune lainjas- künkliku pealispinnaga Böömi ehk Tsehhi massiiv, mis koosneb peamiselt gneisist ja graniidist, mida paiguti katavad ka vulkaanilised settekivimid. Idaosas muutub see Tsehhi- Moraavia kõrgustikuks, mis koosneb peamiselt lubjakivist ja sisaldab hulgaliselt karstinõgusid- ja koopaid. Euroopa suurim kanjonorg asub Decini linna ja Saksamaa piiri vahel ning on kuni 300 meetri sügavuselt ja 1 km laiuselt lõikunud liivakivisse.
Võitjad nõudsid kaotajatel rohkem, kui nad oleksid olnud võimelised maksma. Sakslased aga polnud võimeliselt tähtaegselt osamakseid tasuma ning see tõi kaasa Ruhri piirkonna okupeerimise Prantsuse ja Belgia vägede poolt 1923. aastal.1924.aastal võeti vastu Dawes`i plaan - Saksamaa reparatsioonide suurust vähendati ja nende tähtaegu pikendati. Teine karistuse punkt oli territoraalne kärpimine. Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. Kaotatud territooriumitel moodustasid sakslased umbes 54,3% rahvastikust ning see tõi kaasa etnilised probleemid. Alsace Lorraine läks rahulepingu tingimuste kohaselt tagasi Prantsusmaale, Taanile pidi Saksamaa loovutama Põhja-Scheswigi, Poolale Pommeri ja osa Sileesiast, Leedule Klaipeda ning Tsehhoslovakkiale Sudeedimaa. Saksamaa pidi loobuma oma asumaadest, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel.
kuludest antud otsuse puhul Olulised ja mitteolulised kulud • Olulised kulud – Mõjutatud otsustest – Tekivad tulevikus – Erinevad alternatiivide vahel • Mitteolulised kulud – Ei mõjuta otsuseid – Pöördumatud kulud • On tekkinud minevikus • Otsus ei mõjuta • Ei saa muuta 2 Eemaldada toode või sulgeda osakond/territoorium? 3 Mida silmas pidada? • Kas eemaldatav toode, osakond või territoorium panustab üldkulude katmisse? • Kas püsikulud jäävad endiselt ettevõtte jaoks alles? • On seal mõni püsiv otsekulu, millest vabanetakse sulgemise/eemaldamise puhul? • Kas toote, osakonna või territooriumi sulgemine mõjutab teiste toodete müüki? • Mida saaks teha vabanenud tootmisvõimsusega? 4 5 • Focus on a decrease in volume Kuluinformatsioon ja protsesside juhtimine Otsustused limiteeriva faktori korral
Uksed sulgusid ja ta sõitis Elvase. Kui ta rongist maha astus, nägi ta, et ei ole samas kohas, kus enne. Ta proovis rongile järele joosta, kuid ta ei jõudnud. Kass sisenes Elva jaamahoonesse, kuid inimestele see ei meeldinud ja ta visati jaamast välja. Ükskord tuli tuli rongilt maha lambanahkse jopega mees. Ta võttis Teofrastuse koju kaasa. Nad mõtlesid koos perenaisega, mida talle nimeks panna. Kassi nimi oli Teofrastus Filippus Bombastus Aureolus. Teofrastusel oli nüüd oma territoorium ja samuti ka naabrikoeral Timil. Peagi kolisid perenaine ja peremees Teofrastusega Tallinnasse. Neil oli nüüd palju väiksem korter. Teofrastus hüppas kord aknast alla, sest ta soovis väga õue uudistama minna. Esmalt läks ta prügikasti sööma ja pärast seda suundus ta poodi, mis meelitas teda erinevate lõhnadega. Tänaval hakkasid lapsed teda loopima lumepallidega ja Teofrastus ei leidnud enam koduteed. Lõpuks jõudis Teofrastus metsa ja leidis ühe varjualuse, kus ta oli terve öö
sõltuv. Ma ei räägi siin kohal vajadust saada toitu ja vett. Vaid kõigest sellest, mis on inimene suutnud luua enda über. Tegelikult ei erine inimene loomariigi seadustest absoluutselt. Nagu ka kõik teised loomad vajavad ka inimesed endale juhti ja territooriumi. Nii on see ka kõik välja kujunenud. Igal riigil on oma territoorium, mida nad kiivalt kaitsevad, igal riigil on omad juhid, keda me pimesi usaldame. Nii on ka kui tõmbaksime otsi koomamale. Igal perel on oma territoorium, mida nad kiivalt kaitsevad kui ka pere pea keda nad pimesi usaldavad. See on kui matrjoska milles kõige väiksemas nukus oleme meie ja meist suuremates nukkudes on organisatsioonid ja igasugu liidud ,kes allutanud meid oma võimule, sundides meid täitma nende eeskirju. Nüüd võime juba näha, et minu kui ka teie vabadus sõltub kelleski teisest, kuid mitte meist endast. Inimesed on suutnud seda kõike süvendada oma eksisteerimise aja jooksul
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EESTI SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lääne-Eesti ajaloolised ja uued sadamad................................................................3 Eesti sadamad...................................................................................................... 4 Tallinna Sadamad................................................................................................. 5 Eesti suurim reisisadam....................................................................................... 6 Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam................................................................6 Suure potentsiaaliga regionaalne sadam.................................
Rahvuslaste eesmärgid olid ühendada samast rahvusest elanikkonnaga riigus, eraldada impeeriumitest vähemusrahvad ja saavutada laialdane autonoomia. Tagajärgedeks olid aga sovinismi kasv mille käigus suruti maha väikerahvad, genotsiidede tahtlik ja füüsiline hävitamine, Esimene maailmasõja puhkemine ja impeeriumite lagunemine selle käigus. Imperialism-suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks. Koloonia- territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, aga on selle valitsuse all Euroopa tsivilisatsioon-Lääne-Euroopas kujunenud inimühiskond, poliitiline kord ja kultuur, mille juhtmõtted olud isikuvabadus, eraomand, turumajanuds, demokraatia, ühte religioon(kristlus) Šovinism-suurrahvaste natsionalism, marurahvuslus, kus oma rahvast peetakse teisteks paremaks. Natsionalism-rahvuslus Rassism-teooria, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud ebavõrdseteks rassideks.
Ohustatud loomaliik Amuuri tiiger Välimus ●Suurim kaslane ●Paks karvastik ●Olenevalt aastaajale värvus ●Kõhualt valge ●Tumepruunid triibud ●Väikesed kõrvad Elupaik ●Hiigelsuur territoorium ●Sõltuvalt söögist rändamine ●Kontrollib enda valdust ●Vajab jahedat ●Esineb Venemaal Kaug-Idas Liigi ohustatus ●1940.a alla 50 looma ●1986. a loendusel u.350 isendit ●Üle elanud 4 sõda, 2 revolutsiooni ja metsade maharaiumisi ●Salaküttimine Hiina viimiseks Kaitsmine ●Kontroll maanteedel autodele ●Loomade paigutamine loomaaedadesse Tänan kuulamast!
sissekanne jõgedega ja merre suunatavad heitveed. Merre satub ka mitmeid muid ebasoovitavait aineid. Keskkonnaseisund järvedes Kaitsealad Eestis on üle 390 kaitseala, mis moodustavad umbes 10% riigi territooriumist. Kaitseala on looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav või inimtegevusest puutumatuna hoitav kaitse alla võetud ala. Kaitseala jaguneb vöönditeks, mida arvestatakse kaitseala planeerimisel. Rahvuspark Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi ja Matsalu Rahvuspark Rahvuspargi moodustavad maailma looduskaitse raskuskesme, kaitstes suuri ökosüsteeme läbi looduslike arenguprotsesside Looduskaitseala Looduskaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate kaitsvate taime, seene, ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja
eksporditakse kuskil 1,4 miljonit kuupmeetrit aastas. Toorainet paberi jaoks imporditakse riiki võrreldes ekspordiga väga vähe, umbes 250 000 kuupmeetrit aastas, aga teistesse riikidesse eksporditakse paberi toorainet aastas üle miljoni kuupmeetri. Paberit ja pappi imporditakse Soome samuti vähe üle 400 000 kuupmeetri aastas, kuid ekproditakse teistesse riikidesse suures koduses, aastas üle 10 000 000 kuupmeetri. Soomes on metsatööstus vägagi hästi arenenud, kuna riigi territoorium on tihedalt kaetud metsaga ja riigi tööstusest valdavad osa moodustab metsatööstus. Riigi osatähtsus maailma metsatööstuses on suur, kuna Soomest eksporditakse teistesse riikidesse palju paberit, tselluloosi, puitmaterjali jne. Soome metsatööstuse osatähtsus on ka juba seetõttu suur, et Soome riigi territoorium on vägagi suures osas kaetud metsaga. Metsatööstus on riigis üks tähtsamaid tööstuharusid.
Tagajärjed – rahva keelne piibel, inimesi tuleb harida Seisused varauusajal - tunnused, ülesanded, õigustus seisuste ebavõrdsusele 1) Vaimulikud- pidid palvetama kõigi eest 2) Aadlikud- pidid kaitsma välisvaenlaste j kuritegijate eest 3) Lihtrahvas- pidid füüsilise tööga kõigile elatist teenima Miks nimetatakse varauusaega tihti ka "vanaks korraks"? Varauusaega nimetatakse tihti ka “vanaks korraks”, sest oldi ikka vana viisi edasi. Kelle vahel oli jagatud riigi territoorium uusajal? Riigi territoorium oli jagatud uusajal aadlike ja kuninga, kiriku, kloostrite, väheste vabade talupoegade ja linnade vahel. Mis vahe oli vanadel aadli perekondadel (mõõga-aadlil) ja uusaadlil (mantli e. teenistusaadlil)? Vanadel aadliperekondadel oli domineeriv endiselt sõjaväes. Uusaadlil olid aga valitsusasututes ja kohtutes. Kas kõrgemasse seisusesse kuulumine tähendas ka suuremat jõukust? Põhjenda
Sümbioos Sipelgas ja lehetäi. Liblikõielised taimed ja mügarbakterid. Samblik ja puu. Konkurents Männid männinoorendikus. Parasitism Kirp ja koer. Ploomipuu ja lehetäi. Kommensialism Sipelgas ja lehetäi. Populatsioon · Liigi levila ehk areaal on see territoorium, kus liigi isendid on levinud. · Tavaliselt on liigi levila jaotunud ebaühtlaselt · Populatsioon on kui liigist tekkinud väikseim üksus: o Ühine territoorium o Sama aeg o Üks liik o Vaba ristumine o Osaline või täielik isolatsioon teistest sama liigi populatsioonidest · Populatsiooni iseloomulikud näitajad o Arvukus- populatsiooni kuuluvate isendite arv o Tihedus- populatsiooni isendite arvu pindalaühiku kohta
Riik. Tunnused: 1.) territoorium 2.) rahvastuk-kultuuri kommete ja tavadega 3.) avalik võim Riik on sisemiselt korrastatud avalik õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Tegutseb rahva nimel. Rahvusteks on: põhirahvus ja vähemusrahvus. Riigil on alati oma raha, kroon ja sendid. Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse ja rakendada sundi. Eesti on : 2.) parlamentaarne 3.) unitaarne 4
ja kommetes. Tava ajalooliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist teatud olukorras. Moraalinorm eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud. Riik sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Põhitunnused: rahvastik, territoorium, iseseisev avalik võim. Riigi territoorium maaala, mis allub riigi võimule. Rahvastik moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutuselt elavad inimesed. Kodakondsus rahvastiku poliitilise tõlgendamise alus. (kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta inimesed) Avalik võim eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt toestama võimu oma territooriumil. Riigi valitsemisasutuste spetsiifilised jooned: 1) Riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutele riigi territooriumil 2) Riigil on
Kas Eesti on riik? Kas Eesti on demokraatlik riik? Maailmas palju erinevaid riike, on tunnustatud ja mittetunnustatud riike. Eesti kuulub nende riikide hulka, kellel on teiste riikide poolt tunnustus olemas. Kuid mis teeb siis Eestist riigi, millised riigile olulised tunnused on Eestil? Kolme elemendi õpetuse põhjal on riik riik siis kui tal on oma rahvas, territoorium ja valitsus. Eestis on umbes 1,34 miljonit elanikku, need on inimesed, kes elavad Eesti territooriumil ja neid nimetatakse eestlasteks. Järelikult on meil ju oma rahvas inimesed, kes kõnelevad meie emakeelt, teavad ja on seotud meie riigi ajalooga, peavad lugu eestlaste rahvuslusest. Eesti pindala on 45 227 ruutkilomeetrit. Sellega on piiritletud meie territoorium, mis on oluline riigi tunnus. Samuti on
suusatamiseks, rattasõiduks ja matkamiseks. Suurtes metsades elavad metssead ja rebased. Joonis 4: Praha TSEHHI Tsehhimaa on mandrisisene riik Kesk- Euroopas. Teda piiravad läänest Saksamaa, lõunas Austria, idas Slovakkia ja kirdes Poola. Riik tekkis 1992 aastal, mil endine Tsehhoslovakkia lagunes kaheks uueks riigiks: Tsehhi ja Slovaki vabariigiks. Tsehhimaa hõlmab läänes endise Böömimaa, idas Moraavia ja osalt ka Sileesia maakonna. LOODUS Tsehhi territoorium on madalmägine, riigi keskosas paikneb 300- 600 m kõrgune lainjas- künkliku pealispinnaga Böömi ehk Tsehhi massiiv, mis koosneb peamiselt gneisist ja graniidist, mida paiguti katavad ka vulkaanilised settekivimid. Idaosas muutub see Tsehhi- Moraavia kõrgustikuks, mis koosneb peamiselt lubjakivist ja sisaldab hulgaliselt karstinõgusid- ja koopaid. Euroopa suurim kanjonorg asub Decini linna ja Saksamaa piiri vahel ning on kuni 300 meetri sügavuselt ja 1 km laiuselt lõikunud liivakivisse.
elada ja paljuneda Ökoloogilise püramiidi reegel- iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist Ökosüsteem- isereguleeriv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu; ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökotoop- ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid 4. Troofilised tasemed. Ökoloogiline püramiid. Reegel, selle rakendamine. VASTUS: Ökoloogilise püramiidi reegel- iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. Kui kujutada ühele tasemele kuuluvaid organisme ristkülikune, saame ökoloogilise püramiidi. Vihik. 5. Ökosüsteemi mõiste, isereguleeruvus. Suktsessioonid.
24. Riik- Hästi organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga. 25. Viisa- Piiri ületamisluba (puudub Euroopa liidus sees) 26. Milleks on seadusi vaja? · Seadused aitavad ühiskonnal toimida. · Säilitavad korra ja stabiliseerivad ühiskonna · Reguleerivad inimeste vahelisi suhteid ja kooselu. · Et kõik inimesed saaksid riigis elada. 27. Millised on riigi 3 põhitunnused? 1) Territoorium 2) Oma rahvas 3) Iseseisev avalik võim 28. Riigi territoorium jaguneb: 1) Maa-ala, mis on piiritletud riigipiiriga ja rahvusvaheliste kokkulepetega. 2) Territoriaalvesi- Seaduses fikseeritud osa merest või ookeanist, millega riik piirneb (juhul kui riik asub mere või ookeani ääres) maksimum 12 meremiili. 3) Maapõu- maa-ala ja territoriaalvee allolev ala. 4) Õhuruum- maa-ala ja territoriaalvee kohal olev ala. 29
Ühiskonnaõpetus Riik ja Riigivõim Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-ala ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. 3 riiki defineerivat tunnust: Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Rahvas : Elanikkond vs Kodanikkond Klassikaliselt kuuluvad riigi territooriumi juurde maismaa ning veealad. Tinglikult õhuruum. Enklaav teiste riikide vahele jäävad alad. Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Lepinguteooria: 1. Kõik inimesed on sünnilt võrdsed 2. Riigivõim sünnib inimeste omavahelise lepingu tulemusena 3
Vana-Kreeka ajaloo tähtsamad perioodid (kasuta õpik lk 85-89, karate lk 85 ja 128) Ajajärk/kestus Vanade kreeklaste poolt Tähtsamad Perioodi tähtsamad Perioodi tähtsamad asustatud territoorium linnad/arheoloogilised sündmused isikud /riigi- v paigad kultuuritegelased Kreeta-Mükeene · Kreeta ja · Knossos · Lineaarkiri A ja · Kuningas 2000 1100 e Kr Balkani · Kato Zakros B Minoses
CHITWANI RAHVUSPARK Tarmo Torn 8.kl Asukoht Kuninglik Chitwani rahvuspark Nepalis tekkis 1973. aastal väikese ninasarvikute kaitseala suurendamise tulemusena. See on esimene kaitse alla võetud territoorium selles riigis. Pargi rajamine Kuni 1951.aastani oli Nepal välismaalastele suletud riik,Chiwani piirkond aga peaaegu asustamata Aastal 1960 saadi sel territooriumil jagu maalaariast,mis tekitasmassilise uute asukate juurdevoolu Suured metsaalad raiuti ja juuriti metsast puhtaks ning muudeti põllumajandusmaaks Ninasarvikute salaküttimise piiramiseks organiseeriti 1962.aastal neile aastal neile Rapti jõest lõuna pool väikene kaitseala 1973
(DAVOSI) Võimu kandjad inim- ühiskonnas Riikide ühised RIIK ühendused Nt. EL Riigi põhitunnused: · territoorium · rahvas · valitsus Viimane suurim riik oli Rooma impeerium. Pärast selle lagunemist polnud 1000. aastat riiki. Olid vaid selle laadsed. 1648. sõlmiti Westphali rahu lõpetati 30. aastane sõda. Selle lepinguga tunnustati esimest korda kaht iseseisvat riiki: Sveitsi ja Hollandit. Sellest ajast hakkasid pead tõstma rahvusriigid. Valitsusaparaat: 1. Maksude kogumise süsteem 2. kohtuvõim 3. politsei 4. diplomaatiline korpus Tavaliselt on riikidel:
Brasiilia Brasiilia asub Lõuna-Ameerika kesk- ja idaosas. Seal on ta suurim riik, sest tema pindala hõlmab ligi 47% Lõuna- Ameerika mandrist. Brasiilia on pindalalt ja rahvaarvult 5. riik maailmas. Brasiilia territoorium paikneb 34 S-5 N laiuskraadi ja 74 W- 35 W pikkuskraadi vahel. Riigi ulatus põhjast lõunasse on ligi 4 440 km ja idast läände 4 320 km. Brasiilia kogu pindala on 8 511 965 km² ning rahvaarv on 202 656 788. Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga. Kõrgemad mäed on lõunaosas, Brasiilia mägismaal. Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 15719 kilomeetrit
Kuningas 1611-1632 Vasa dünastia Luterlus Halvad omadused - tormakus, avar mõttelend 2 Perekond Maria Eleonora von Bradenburg - 1620 Lapsed Kristina Augusta Kristiina I 3 Troonile saamine Charles IX 16 - aastane Sõdade lõpetamine 1613 - rahu Taaniga 1617 - sõja lõpp Venemaaga 1629 - rahu Poolaga 4 Kolmekümneaastane sõda 1618 - 1648 Hiilgav väejuht Territoorium laieneb Edukas armee Läänemere võimsaim riik Napoleon austas 5 6 Lützelni lahing - surm 6. november 1632 Suri haavadesse Nyköpingi loss Lahingu võitsid rootslased 7 Tähtsus Eestile Tähelepanu haridusele Gustav Adolfi Gümnaasium - 1631 Academia Dorpatensis - Tartu Ülikool - 1632 Asustamisürik 8 9 Rahva südames Gustav Adolf Suur Põhjamaade lõvi
1. Nimeta riigi tunnused? (3 tk.) Nimeta Eesti riigi territoorium väljaspool Eesti riigi piiri (3 tk.) 2. Mitu võimu on Eestis? Millised? Kes on nende esindajad? 3. Kes ja mitu inimest juhib riigikogu? 4. Mis on riigikogu põhiülesanne? 5. Milline on seaduse vastuvõtmise protsess? 6. Mis ajast hakkab kehtima väljakuulutatud seadus? 7. Kes asendab presidenti järgmisena, kui president ei saa enam riiki esindada? 8. Kes kuulub Vabariigi Valitsusse? 9. Milline on VV ülesanne? 10. Mitu liiget võib kuuluda VV-sse? 11. Mida juhib peaminister? 12
Tallinna kesklinnast. Omades käitlemisvõimsust 3 milj tonni aastas on Paljassaare sadam oluliselt väiksem kui tema kaks suuremat venda - Muuga sadam ja Vanasadam. Tänu oma geograafilisele asukohale on Paljassaare sadam üks tuulte ja lainete eest kaitstumaid sadamaid Eestis. Laevad sisenevad ja lahkuvad sadamast läbi kanali (kanali pikkus 800 m, laius 90-150m, sügavus 9.0m). Info: Territoorium 43.6 ha Akvatoorium 33.5 ha Kaide arv 11 Kaide kogupikkus 1.9 km Suurim sügavus kai ääres 9m Suurim laeva pikkus 190 m Suurim laeva laius 30 m Terminalid: vedellasti terminali toiduõli terminal puiduterminal söeterminal 9
Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani, võõrvõimude vahetumine Kuni Muistse vabadusvõitluseni alguseni (13. saj alguses) oli Eesti ala võõrvõimudest vaba. Territoorium oli jaotatud maakondadeks (8+5), need omakorda kihelkondadeks ja küladeks. 1227, veebruar Muistse vabadusvõitluse lõpp, Eesti alad jagatakse 4 maahärra vahel: · Põhja-Eesti Taanile · Kagu-Eesti Tartu piiskopile · Kesk- ja Edela-Eesti Ordu valdusesse · Saared ja Lääne-Eesti Saare-Lääne piiskopile 1227, suvi Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Ordu valdusesse (s.o. Mõõgavendade ordu)
Riik: sisemiselt korrastatud avalik- õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi 3 põhitunnust :rahvastik, territoorium ja iseseisev avalik võim. Riigi territoorium: maa-ala ,mis allub riigi võimule .Rahvastik: moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafilise tõlgenduse puhul: 1)põhirahvus 2)rahvusvähemused. Kodakondsus :Rahvastiku poliitilise tõlgenduse alus 1)kodanikud 2)välismaalased 3)kodakondsuseta isikud . Sümbolid :riik loob ja kasutab sümboleid ,et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Tuntumad riigi sümbolid on lipp, vapp ja hümn.
..................................................................................................3 1.5. Sigimine......................................................................................................................3 1.6. Areng.......................................................................................................................... 3 1.7. Ohustatus ja kaitse......................................................................................................3 1.8. Territoorium................................................................................................................4 1.9. Meeled........................................................................................................................ 4 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 5 PILDID......................................................................................................................
4. Hakati looma eesti rahvus väeosi. 5. Ametlikuks asjaajamise keeleks sai eesti keel. 4.2. suund omariiklusele; 4.3. Maapäeva otsus kõrgeimast võimust; 4.4. EV väljakuulutamine; 4.5. Saksa okupatsioon ja okupatsioonivõimude poliitika; 18. veebruaril alanud Saksa üldpealetung osutus ülimalt edukaks, sest Vene vägede riismed polnud suutelised avaldama vastupanu. Juba 25. veebruari keskpäeval marssisisd sakslased Tallinna ning 3. märtsiks langes nende kätte kogu Eesti territoorium. Eestis kehtestus sõjaväeline diktatuur, kus kogu võimutäius kuulus saksa sõjaväelastele. Eesti erakondade tegevus peatati, rahvusväeosad saadeti laiali, rahvusmeelne ajakirjandus suleti, asjaajamises ja koolides mindi üle saksa keelele. Siinne majandus allutati Saksamaa vajadustele. Toiduainete ulatuslik väljavedu tõi kaasa linnaelanike olukorra järsu halvenemise. 4.6. Eesti vabadussõda: põhjused, algus, murrang sõjas, Landeswehri
Island Islandi saar on suuruselt teine Euroopa saar Atlandi ookeani põhjaosas, kus paikneb peaaegu kogu Islandi Vabariigi territoorium. Saare pindala on 103 000 km2. Asub Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaaja Norra vahel. Riigi pealinn on Reykjavík. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel, mis asub Atlandi ookeani keskahelikul ja on vulkaaniliselt aktiivne. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Šotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel.
Täiskasvanud tiigrid on suhteliselt üksikud loomad. Nad peavad väga oluliseks oma isikliku territooriumi raadiust ning valvavad seda pingsalt. Indiviidid, kes jagavad territooriumi, on väga teadlikud teineteise liikumisest ja tegemistest. Noored emased tiigrid hoiavad esialgu väga ema ligi, kuid ajapikku nendevaheline distants suureneb. Noored isased tiigrid, seevastu, iseseisvuvad kiiremini ning märgistavad juba oma enda territooriumi. Tiigrite territoorium on tavaliselt 28-78 ruutkilomeetrit, kuigi Ussuuri tiigri territoorium võib olla suurem kui 310 ruutkilomeetrit. Territooriumi suurus sõltub olemasoleva saagi arvust. Erinevad tiigrid võivad järgida samu radu erineval ajal ja isasloomade territooriumil on tavaliselt ka paar emast. Mõlemad, nii emas- kui isasloomad märgistavad oma territooriumi uriini pritsimisega puudele. Nad jätavad ka kraapimisjälgi. Väga palava ilmaga armastab tiiger end vees karastada tiiger on hea ujuja
10. Hea valitsemine Legitiimne ehk õiguspärane: rahva usk, et valitsejad käituvad õigesti. Efektiivne: suutlikkus oma otsuseid ellu viia, kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine. Läbipaistev Kodanikke kaasav: tugev kodanikuühiskond 11. Demograafia rahvastikuteadus, mis uurib kui suur on sündimus, suremus, sisseränne. 12. Riigivormid: Unitaarriik tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtsete seadustega. Riigi territoorium on jagatud küll haldusüksusteks, kuid neil ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. Föderatsioon liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid selle osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord.
· Aitavad inimesel kohaneda ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla. · Reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu. · Autavad säilitada korda, stabiliseerides niivisi ühiskonda · On riigi tegutsemise aluseks Loodusseadused: Ilm ning ka aastaajad Kirjutamata seadused: Tavad ja kombed (teretamine, jaanituled ja jõulud) Kirjutatud seadused: Põhiseadus, eeskirjad, tulumaks Riik mis see on? Ja kelle heaks töötab? Riigitunnused on territoorium, rahvastik ja iseseisev avalik võim. Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna heaks. Riis koosneb territooriumist ja rahvast. Territoorium on maaala, mis allub riigi võimule. Lisaks maapinnale kuulub riigile ka maapõu ja õhuruum. Territooriumi märgitakse riigipiiriga. Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad alaliselt või ajutiselt riigis elavad inimesed. Saab veel jagada põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks.
Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitusepakt 1940. a. – Jaapan, Saksa, Itaalia; hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia 9. Töö kaardiga: a) Euroopa poliitiline kaart 1930ndatel. ( autoritaarsed ja totalitaarsed riigid ja riigid, kus säilis demokraatia.) b) Millised territooriumid ja kuidas ühendati -Saksamaaga enne II Maailmasõda? Märgi kaardile Suur-Saksamaa territoorium enne II MS. (Märkida tuleb ära Saarimaa, Austria, Sudeedimaa, Tšehhi, (Danzig ja Klaipeda võib ka lisada). Tähtis on märkida kuidas liitmine toimus! c) Millal ja kelle vahel sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt? Märgi kaardile mõjusfääride piir ,ja nimeta riigid ja/või territooriumid, mis läksid Saksamaale, mis NSV Liidule. NSVL läks Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina Saksale Poole lääneosa ja Leedu MRP – 23.08
Kui omavahel kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem. Kui vastuolulised aktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitelt, kehtib kõrgema riigiorgani akt. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri.
1. Ühiskonna komponendid- arenenud kultuur ja rahvuslik identiteet, püsiv territoorium, ajalugu, poliitiline sõltumatus, täienemine laste sündimusega ja/või immigratsiooniga 2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi
www.riigiteataja.ee www.riigikogu.ee -seaduste seletuskirjad www.riigikohus.ee – põhiseadusliku järekollegiumi ja üldkogu lahendid www.digar.ee / www.bie.nlib.ee – juriidiline kirjandus www.juridica.ee www.just.ee/10716 -PS juriidilise ekspertiisi lõpparuanne www.curia.eu – Euroopa kohtu otsused www.eurlex.europa.eu §2 Eesti Vabariik Teooriad riigi mõistest: 1) I. Kant- Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all 2) G. Jellinek- 3 elemendi õpetus: territoorium, rahvas ja võim 3) Riik kui juriidiline isik 4) H. Kelsen- Riik on õiguskord 5) H. Heller- Riik on otsuse ja mõju ühtsuse tagamiseks plaanipäraselt korraldatud tegutsemisüksus st riik on masinavärk, mis tagab otsuste sündimised 6) K. Schmitt- Riik kui korravõim 7) Ühiskondlik leping- riik on ühiskondliku teooriaga konstrueeritud üksus Riigi mõisted Riik on mitmetähenduslik mõiste vastavalt kontekstile. 1
Vatikan Vatikan on Rooma riik. "Vatikani linnriik" Vatikani Linn, ametliku nimega Vatikani Linnriik, on vaid maismaaga piirnev suveräänne linn-riik, mille territoorium koosneb müüriga ümbritsevast enklaavist Roomas. Ligikaudu 44 hektari suurune (110 aakrit) ja rahvaarvuga 900 inimest, on Vatikan väikseim riik maailmas, nii rahvaarvu kui ka pindala poolest. Vatikani Linn on linn-riik, mis ametlikult loodi suveräänse riigina 1929. aastal ja on seega selgelt eraldiseisev osa Rooma-Katoliku Kiriku keskvõimust, mida tuntakse ka kui Püha Toolina ning mis eksisteeris kaua enne 1929. aastat. Vatikani linna määrused ja korraldused avaldatakse itaalia keeles
sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd ja programmiala üldvöönd." [http://www.envir.ee/loodus/7page.html] (16.03.08) RAHVUSPARK ...ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk reservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Eestis asutati esimene rahvuspark 1971. aastal Lahemaa rahvuspark. Eestis on 5 rahvusparki:
Mis on riigi tunnused? Rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Mida tähendab paks riik, mida õhuke riik? Paks riik- jõuline sekkumine majandusse, laiaulatuslik sots. kindlusus süst., rohkem makse. Õhuke riik- vabaturumajandus, riigi vähene sekkumine, indiviidi majanduslik aktiivsus. 3. Mis on ,,nähtamatu käsi"? Turumajanduses konkurents, nõudlus, ettevõtlus. 4. Mis on ühishüve? Riigi pakutav majanduslik ja mittemajanduslik vahend heaolu saavutamiseks. 5. Milliste tunnuste abil rahvastikku liigitatakse? Näited bioloogiliste ja sotsiaalsete tunnuste kohta. Bioloogilised: sugu, vanus, rass, seksuaalsus jne. Sotsiaalsed: haridus, jõukus, elukoht jne. 6. Millega on ajalukku läinud Abraham Maslow? Koostas tuntuima inimvajaduste kontseptsiooni. 7. Mis on demograafia? Rahvastikuteadus, uurib rahvastiku koostist, suurust arengut jne. 8. Mis on sotsiaalne kihistumine? Inimeste erinemine sotsiaalsete näitajate poolest ja jagunemine...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
