Lipiididepoode puhul on oluline varude kompaktne paiknemine, suur tihedus ja lahustumatus vesikeskkonnas. Eraldi tuleb rõhutada nn. pruuni rasvkoe funktsioone. Selle rasvkoe rakkudes on ohtralt mitokondreid (nende pigmendid tsütokroomid annavadki koele pruunika värvuse), kus toimub rasvhapete aktiivne lõhustumine ja soojuse intensiivne eraldumine. Seetõttu on sellel koetüübil oluline osa vastsündinute/imikute organismi soojusregulatsioonis. Vastsündinutel pole termoregulatsioon veel täielikult välja kujunenud. Soojusproduktsiooni pruunis rasvkoes reguleerivad sümpaatiline närvisüsteem ning hormoonid adrenaliin ja noradrenaliin. Pruun rasvkude paikneb imiku teatud kehapiirkondades (kuklas, abaluude piirkonnas, rinnaku taga, nahaaluses koes, lihaste vahel jne.) Kui imiku keha üldine soojusregulatsioonisüsteem on välja arenenud, siis kaob ka pruun rasvkude. 34. Hot dog Tavatsetakse öelda, et heal lapsel mitu nime. Nii kipubki olema.
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...
MASSETER) PÕLVELIIGES, millest koosneb ja ld.k- LIIGESE MOODUSTAVAD 3 LUUD: REIELUU(FEMUR), SÄÄRELUU(TIBIA) JA PÕLVEKEDER(PATELLA). ( lad.k. ART. GENUS) URETER, FUNKTS- KUSEJUHA, PIKKUS um. 30 cm, FUNKTS: URIINI JUHTIMINE NEERUVAAGNAST KUSEPÕIDE VILJASTUMINE- ehk FERTILISATSIOON TOIMUB MUNAJUHAS; VILJASTUMINE ON SPERMI JA MUNARAKU ÜHINEMINE, MILLELE JÄRGNEB NENDE TUUMADE LIITUMINE NAHA FUNKTSIOON- 1) KATTE- JA KAITSEF.2) HINGAMISF. 3) ERITUSF. 4) AINEVAHETUSLIK F. 5) TERMOREGULATSIOON NAHA PÕHIKESTAD + LAD. K.- PEALISNAHK/MARRASNAHK ehk EPIDERMIS ; PÄRISNAHK ehk DERMIS; ALUSNAHK ehk HÜPODERMIS (NAHAALUNE SIDE- JA RASVKUDE) SÖÖGITORU- ASUB HINGETORU TAGA (OESOPHAGUS) JÄÄVHAMBAID ON KOKKU - 32 KEEL, ld.k, funktsioon- VÖÖTLIHASKOELINE ELUND (LINGUA); FUNKTS: KÕNE, IMEMINE, TOIDU SEGAMINE, MÄLUMINE, NEELAMINE, MAITSETUNDLIKKUS SÜLG, FUNKTS- TÄISKASVANUL um. 1-1,5 liitrit ÖÖPÄEVAS. SÜLJEGA ALGAB JUBA SUUS OSALINE SÜSIVESIKUTE LAMMUTAMINE.
pärisnahk 14. Nahaalune kiht/kude koosneb peamiselt kollageensete kiudude kimpudest, mille vahele jääb rohkesti rasvakoesagarikke. Ta kaitseb nahka mehhaaniliste vigastuste eest ning on ühtlasi varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu 15. Inimese naha uuenemine toimub 21-28 päevaga 16. Naha funktsioon 1) Katte- ja kaitsefunktsioon 2) Hingamisfunktsioon 3) Eritusfunktsioon 4) Ainevahetuslik funktsioon 5) Termoregulatsioon 17. Naha tekised on karvad, küüned, higi- ja rasunäärmed ning rinnanääre 18. Higinäärmed paiknevad pärisnaha sügavamas kihis ja alusnahas. 19. Apokriinsed higinäärmed esinevad nahas regionaalselt. Sekreet on valgurikas ja seetõttu iseloomuliku terava lõhnaga 20. Merokriinsed higinäärmed esinevad üle kogu keha. Nende tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine 21. Higinäärmeid on kõige tihedamini peopesas ja jalatallas (kuni 1000 nääret 1CM kohta)
lennutiivad. Liblikaliste tiivad on enamasti kaetud soomustega. Tiivasooned Servasoon; Esisoon; Kodarsoon; Kesksoon; Küünarsoon; Tagasooned; Kannasooned. Funktsioonid Lendamine Kaitse Orienteerumine/tasakaalustamine Kahetiivaliste tagatiivad ja lehviktiivaliste esitiivad muundunud sumistiteks. Heli tekitamine sihktiivalistel Suhtlusvahendid paarumisel Feromoonide eritus Termoregulatsioon Hingamine 4. Putuka tagakeha Putuka tagakeha (abdomen) võib koosneda kuni 12 lülist. Kõrgemalt arenenud putukatel on tagakehalülide arv kahanenud; mõnedel kahetiivalistel on neli tagakehalüli. Vastsestaadiumis on paljudel putukatel tagakehal jalad, valmikujärgus mitte. Tagakehas paiknevad sugu- e genitaalsed lülid. Tagakehale võivad kinnituda mitmesugused lisandid: ebajalad e tiklid, urujätked, sabaniit, muneti jt. 12 segmenti 1-7 = pregenitaalsed 8-9 = genitaalsed
• lipiidide ööpäevane vajadus täiskasvanud inimesel on 80-90 g • toiduga saadud lipiididest omastab inimorganism ca 95% 3. Struktuurne funktsioon. Lipiidid on rakumembraanide struktuurseteks komponentideks. Fosfolipiidid on amfipaatilised molekulid, mis omavad hüdrofiilset „pead“ ja hüdrofoobset „saba“. Seetõttu moodustavad nad mitselle ja biomembraanide lipiidse kaksikkihi. LIPIIDIDE BIOFUNKTSIOONID 4. Kaitsefunktsioon • termoregulatsioon - nahaalune rasvkude (neutraalrasvad) kaitseb organismi jahtumise eest tänu väikesele soojusjuhtivusele. • siseorganite ümber olevad rasvapadjandid on oluliseks mehhaaniliseks kaitseks - hoiavad siseelundeid põrutuste eest. 5. Transpordifunktsioon. Vere lipoproteiinid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportijad. 6. Lahusti. Rasvlahustuvate vitamiinide omastamine ja deponeerimine. 7. Muud funktsioonid;
· EEGs desünkroniseeritud lained, sarnased alfa ja teeta lainetega (ainuüksi ainult EEG abil pole eristatav); -südametegevus ja hingamine kiirenevad ("aktiivne uni") -lihaskond üldiselt atooniline (vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused- nägu, sõrmed) -aju verevool 80% -äratuslävi sama, mis sügavas unes, samas- kõige tõenäolisem on spontaanne ärkamine. Miks on uni vajalik ?? -et hoida energiat? -aju püsiv termoregulatsioon? -närvirakkude detoksifikatsioon? -kudede taastamine? -sälitada geneetiliselt programmeeritud käitumismustreid? -vähendada unustamist? -hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks? (nt Jenkins ja Dallenbach,1924 tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal. -uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused? Uni on sama vajalik kui hingamine ja söömine. Ööpäevarütmi segipaiskumine ja unepuudus...
Spordifüsioloogia -Füsioloogia eriharu -Uurib elutalitluslikke protsesse ja nende teostumise mehhanisme kehalise treeningu käigus -Uurib organismis toimuvaid muutusi, mis on tekkinud erinevate spordialadega tegelemise tagajärjel ( muutub organismi morfoloogiline struktuur ja paljude organite ning organsüsteemide funktsioon) -Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel 1 Kehaliste harjutuste klassifikatsioon. Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel: maksimaalse; submaksimaalse; suure; mõõduka; vahelduva võimsusega. Jaotus töörežiimi alusel: 1. Dünaamilised harjutused Dünaamiline töö põhineb auksotoonilisel lihaskontraktsioonil (muutub nii lihase pinge kui pikkus). Lihase kokkutõmbe tulemusel: pa...
5. Steroidid (terpenoidid) polütsüklilised ühendid; hormoonid, membraanikomponendid (kolesterool). 6. Vahad kaitsefunktsioon Rasvhape on küllastunud, kui enam kaksiksidemeid ei ole. Küllastunud rasvhapped on jäigemad. 2. Neutraalse lipiidi mõiste. Triatsüülglütseroolid: struktuur ja funktsioonid. Miks peamine energiavaru? Triatsüülglütserool ehk TAG ehk rasv glütserooli külge on seotud 3 rasvhapet. Funktsioon on termoregulatsioon ja metaboolne vesi. Vahad struktuur, roll, esindajad. Vahadel on kaitsefunktsioon. 3. Polaarse lipiidi mõiste, peamised liigid, struktuurid ja funktsioonid. Levinumad polaarsed peagrupid. Glütserofosfolipiidide struktuur, esindajad. Sfingolipiidide struktuur ja esindajad. Sfingomüeliinid, glükosfingolipiidid. 4. Terpenoidide klassid ja esindajad. Karotenoidid. Steroidide esindajad. Kolesterooli struktuur ja bioloogiline roll. Sapphapped. Steroidhormoonid. X
Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum võrdub peaaegu funktsionaalse surnud ruumiga. Hingamisprotsessi kohapealt tegemist surnud õhuga, sest sealt ei saada hapniku. Tähtsus: 1) Sissehingatav õhk soojeneb – kopsukude ei saa külma tõttu kahjustust 2) Sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega - termoregulatsioon 3) Sissehingatav õhk puhastatakse– seepärast vaja hingata nina kaudu Alveolaarne ventilatsioon VA=f*(VT – VD); VD – väljahingamismaht Harva ja sügavalt hingates omistatakse allveoolides rohkem hapnikku. 4.Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse-ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Spirogramm – hingamise protsessi jälgimine Sissehingamise/Inspiratoorne reservmaht (IRV) – õhuhulk, mille arvelt sissehingamist saame suurendada
Elusorganismide tunnused 21. september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ...
- Probleem mineraalainete, eriti kaltsiumi (piimatooted), raua (kui ema rinnapiimas vähe rauda, võib lapsel areneda rauapuudusaneemia), joodi ja tsingi saamise ning omastamisega. Oht on, et taimetoitlaseks hakatakse ilma piisavate teadmisteta toiduvalmistamise viisidest, toiduainete keemilisest koostisest, sellest, milliseid toiduaineid koos süüa jne. Kindlasti ei ole täistaimetoitlus sobilik lastele, rasedatele, rinnaga toitvatele emadele. 10. Termoregulatsioon – keemiline ja füüsikaline. Kuidas organism väldib mahajahtumist või ülekuumenemist? Termoregulatsiooni iseärasused lastel. Inimene on püsisoojane, soojavereline e homöotermne, see tähendab, et meie keha(sisemuse)temperatuur hoitakse olenemata väliskeskkonna temperatuurist püsivana, umbes 36.5-37C juures. Soojusteke: soojuse äraandmine ja selle teke on tasakaalus. Soojusteke on keemiline termoregulatsioon,
Probleem mineraalainete, eriti kaltsiumi (piimatooted), raua (kui ema rinnapiimas vähe rauda, võib lapsel areneda rauapuudusaneemia), joodi ja tsingi saamise ning omastamisega. Oht on, et taimetoitlaseks hakatakse ilma piisavate teadmisteta toiduvalmistamise viisidest, toiduainete keemilisest koostisest, sellest, milliseid toiduaineid koos süüa jne. Kindlasti ei ole täistaimetoitlus sobilik lastele, rasedatele, rinnaga toitvatele emadele. F. Termoregulatsioon – keemiline ja füüsikaline. Kuidas organism väldib mahajahtumist või ülekuumenemist? Termoregulatsiooni iseärasused lastel. Inimene on püsisoojane, soojavereline e homöotermne, see tähendab, et meie keha(sisemuse)temperatuur hoitakse olenemata väliskeskkonna temperatuurist püsivana, umbes 36.5-37C juures. Soojusteke: soojuse äraandmine ja selle teke on tasakaalus. Soojusteke on keemiline termoregulatsioon, kuna põhiline osa soojusest tekib eksotermsetes reaktsioonides
kanne lihasesse. Närviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon. Peaaju eri osade üles- anded. Kaasasündinud ja omandatud refleksid, õppimine. Somaatilise ja vegetatiivse närvisüs- teemi talitlus. Sisesenõrenäärmete talitluse mõju eri elundkondadele. Elundkondade talitluse neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehha- nismid. Seede-, eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere püsiva koostise tagamisel. Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon. Treeningu mõju inimorganismile. Tervishoiuga seos- tuvad teaduslikud, seadusandlikud, majanduslikud ja eetilised probleemid. Õpitulemused Õpilane: y toob näiteid mittesugulise paljunemise vormidest eri organismirühmadel; y hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ja tähtsust; y võrdleb mittesugulist paljunemist taimedel ja loomadel; y toob näiteid taimede mittesugulisest paljundamisest; y seostab interfaasis toimuvaid rakusiseseid muutused mitoosiga;
Proteduur algab venitusest, õpitakse õigesti hingama, järgneb varvaste, selja, jalgade, käte, pea, näo, rindkere ja kõhu massaaz erimeetodil, lõpuks meditatsioon. Massaazi tehakse põrandal matil ja läbi rõivaste. Shin-do maandab pingeid, taandab stressi, korrastab hingamist ja mõttetegevust. Näidustusteks on psüühiline väsimus ja lihaspinged. SAUN SAUNATERAAPIA Saun treenib ja karastab organismi, parandab selle kohanemisvõimet. Kuidas see toimub? · Termoregulatsioon. Kehasoojust reguleeritav süsteem kahandab organismi talitust väliskeskkonna tingimuste muutustega ja säilitab ühtset kehasoojust. Tsivilisatsiooni hüvedest ümbritsetud tänapäeva inimene kaitseb aga end talle mugava mikrokliimaga, riietub talvel soojalt, liikumiseks kasutab sõidukit. Niiviisi ei koorma inimene termoregulatsiooni mehhanisme täiel määral ning ebasoodsatesse tingimustesse
NEUROTRANSMITTERID Pidurdavat või erutavad protsessi saab vaadata selle järgi kumma protsessi ta postsünaptilises neuronis algatab. - Atsetüülkoliin – nii ergutava kui pidurdava mõjuga. Nii perifeerses kui KNS. Lihaskokkutõmbed, autonoomne närvisüsteem, kortikaalne erutuvus, uni ja ärkvelolek, kognitiivsed protsessid (mälu, õppimine, tähelepanu), agressiivsus, bioloogilised rütmid, söömiskäiutmine, termoregulatsioon, seksuaalkäitumine - Serotoniin – meeleolu, aktiivsuse ja une regulatsioon. Erinevad retseptorid, üks neist ioonkanal G VALGUGA SEOTUD - Dopamiini – emotsioonide, motivatsiooni ja motoorika regulatsioon, DA retseptorid G VALGUGA SEOTUD Mesolimbiline – DA neuronid saadavad aksonid limbilisse süsteemi naalduvasse tuuma. Tasu,motivatsioon, käitumise regulatsioon, sõltuvus Mesokortikaalne – projektsioonid eesaju koorde
· arenenud haistmis-, maitsmis ja kompimismeel (Adams 2007:22-23). Vastsündinu perioodil toimub üleminek lootest imikuikka. Vastsündinu on emast eraldunud vaid füüsiliselt. Sünd esitab lapsele hulgaliselt kohanemisnõudeid. Uues keskkonnas kindlustatakse lapse elu ühelt poolt kaasasündinud mehhanismide abil, st sisse lülituvad refleksid, mis kindlustavad organismi peamiste süsteemide funktsioneerimise (hingamine, vereringlus, kaitserefleksid, imemisrefleks, termoregulatsioon jne); teisalt vajab laps ellujäämiseks täiskasvute abi ja sõltub neist täiel määral. Kaasaegsed uuringud on tõestanud, et vastsündinu näeb üpris hästi ning suudab eristada teiste nägemisärritajate seast inimägu ja keskenduda sellele. Samuti on sünnihetkel juba olemas lõhna- ja maitsetundlikkus. Vastsündinu rahuneb ema rinnale asetades, kuuldes tema südamelööke ja tunnetades ihu pehmust ja soojust. Loomulikult on selline kontakt vajalik ning turvaline ka emale
NÄRVISÜSTEEMI BIOLOOGILISED ALUSED EKSAM 1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil 18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neu...
Lipiidid on bioloogiliselt olulised ühendid, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites; baasalkohol(glütserool, sfingosiin, kolesterool) + rasvhape(karboksüülhape 4-36 süsinikku) [vähemalt kahekomponendilised]. Klassifitseeritakse: Liitlipiidid Lihtlipiidid Tsüklilised lipiidid Omadused: Energeetiline – varurasv, kõrge energeetiline väärtus, metaboolse energia varu Termoregulatsioon – rasv hoiab organismi soojas, Mehhaaniline kaitse – siseorganite ümber koondunud rasvkude Struktuurne roll – moodustavad membraane ja mitselle Transport – rasvlahustuvate vitamiinide ja kolesterooli transport Võimaldavad efektiivset elektrilist isolatsiooni Retseptorite komponendid 23. Lihtlipiidid Lihtlipiidid koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest – triglütseriidid ja vahad. Rasv = triglütseriid(MG)
2. Glütserofosfolipiidid- polaarne osa juures, päris vesi lahustuv ei ole 3. Sfingolipiidid- stingosiid, estri moodustamisel stingiid hoopis Liitlipiidid 4. Steroidid- kolesterool, vitamiinid, (hormoonid) Lihtlipiidid 5. Teised lipiidid (vaba), ei oska klassifitseerida Tsüklilised lipiidid Omadused: Energeetiline varurasv, kõrge energeetiline väärtus, metaboolse energia varu Termoregulatsioon rasv hoiab organismi soojas, Mehhaaniline kaitse siseorganite ümber koondunud rasvkude Struktuurne roll moodustavad membraane ja mitselle Transport rasvlahustuvate vitamiinide ja kolesterooli transport Võimaldavad efektiivset elektrilist isolatsiooni Retseptorite komponendid 23. Lihtlipiidid 6
Organismi soojuskaod suurenevad ka külma õhu hingamisel, mis hingamisteedes soojeneb. Higi aurumise intensiivsus sõltub meteoroloogilistest tingimustest: õhutemp-st, - niiskusest ja liikumisest. Juhul kui õhk on 100 % veeaurudega küllastunud, higi aurumist naha pinnalt ei toimu ja soojuse äraandmine teostub soojusjuhtivuse kaudu. Seetõttu on mõistetav, miks inimene talub kuivas õhus kõrgemat temp-i kui niiskes. Ujumisel on vee aurumist naha pinnalt ei toimu ja termoregulatsioon teostatakse soojusjuhtivuse ja soojuskiirguse teel. Kuna vee soojusjuhtivus ja mahtuvus on õhust tunduvalt suuremad, siis vees jahtub organism kiiremini kui sama temp-i korral õhus. Keemiliseks termoregulatsiooniks nimetatakse keha konstantse temp-i säilitamist muutuvates keskkonnatingimustes, mis seisneb soojuse moodustamisega seotud protsesside e. oksüdatsiooniprotsesside regulatsioonis. Keemiliste protsesside intensiivsus on seotud keskkonna temp-ga. Püsisoojastel põhjustab
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) ...
polüküllastamatut rasvhapet. Need on : a) linoolhape 18-2(n-6) b) linoleenhape 18:3(n-3) arahhidoonhape 20:4(n-6) Rasvas lahustuvad A-,D-, E-, K- vitamiinid. Nimetatud vitamiinid imenduvad ja transporditakse organismis vaid rasvade koostises. Rasv on vastsündinule oluline energiaallikas. Lipiidide funktsioonid organismis 1. Energeetiline funktsioon. Piimas on erinevaid rasvhappeid C4 kuni C20-ni. C4 kuni C10 ahelaga rasvhapped ei ladestu kehas, vaid kasutatakse kohe ära. 2. Termoregulatsioon ( vastsündinutel on nn pruun rasvkude, mis tuleneb pigmentsetest tsütogroomidest, kus rasvhapete oksüdatsiooni käigus ATP ei toodeta kõik läheb soojuse tootmiseks. Keha soojusregulatsiooni väljakujunemisel pruun rasvkude kaob. 3. Mehhaaniline kaitse ( neerud) 4. Lahusti( vitamiinidele jne) 5. Struktuurne roll 6. Transpordifunktsioon 7. Metaboolse vee tekitamine ( triglütseriidi 1 kg hüdrolüüsil tekib ca 1,1 kg vett) 8
koguneks organismi. Veetasakaalu tagavad hüpotalmuses asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere osmoose kontsentratsiooni suhtes. Kui kont. suureneb, siis on vee kadu suurem kui vee saamine. Selle peale hüpotalmus stimuleerib ajus janukeskust või stimuleeritakse käbikehas antidiureetilise hormooni sünteesi, mis sunnib neere rohkem esamasuriini tagasi imama. Vastupidi on vastupidi. Termoregulatsioon. Kehatemperatuuri muutusel aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tagajärjeks on higistamine või külmavärinad. Termoneutraalne tsoon: vahemik, kus temp hoidmiseks ei kulutata täiendava energiat (25-30, vees 35-36). Alates ülemisest kriitilisest piirist ei suuda higistamine enam keha jahutada. Saavutades ülemise letaalse piiri (42-44), inimene sureb
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentn...
Aeroobse võimekuse mõõtmise meetodid Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega · Fantoomtoolil istumine ...
Samuti leidub neis vett ja valke Rasvarakke on palju nahaaluskoes, rasvikus Noore mehe kehakaalust ~20% moodustab rasv. Naistel on rasva rohkem Valge rasvkude - rakkudes on üks suur rasvatilk, vähe mitokondreid. Koe ülesanne - energeetiline varu Pruun rasvkode - leidub peamiselt vastsündinud imetajatele ja mõningail talveuinakut pidavail loomadel. Rasv paikneb rakkudes peenikeste tilkadena, rohkelt on mitokondreid. Kude on väga veresoonterikas. Koe ülesanne - termoregulatsioon *rasvkude on mäluga kude *osalevad üldjuhul meie dieedis (rasvarakud täituvad rohkem kui enne) *saab vähendada rasvaimuga KÕHRKUDE Elastne, kuid vastupidav Paikneb kõigil liigesepindadel, lülivaheketastes, hingetoru seinas Kõhrkoes pole närve ega veresooni (muudab vastupidavaks) Kõhrerakk-kondrotsüüt Kude toitub kõhre pinnal oleva sidekoelise, veresoonterikka kõhreümbrise kaudu *Taastuvad ainult mikrovigastused Kõhrkoe jaotus:
Hüpofüüsi tagasagara vasopressiini stimuleerib vee tagasiimendumist neerukanalites (vähendades diureesi). Veepuudusel, kui suureneb osmootne rõhk, produtseeritakse ADH-d rohkem ning uriini hulk väheneb ja osmootne rõhk normaliseerub. Kui seda ei toimu tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joomisega. Neerupealise koehormoon aldosteroon suurendab Na ja sellega ka vee resorptsiooni ja vähendab diureesi. Adrenaliini väikeste annuste toimel uriini hulk suureneb. XI TERMOREGULATSIOON · Termoregulatsiooni iseärasused erinevatel bioloogilistel liikidel. Inimorganismi termoregulatsioon. Kõiki elusorganisme võib jagada kahte suurde gruppi: *Poikitermsed e. kõigusoojased siia kuuluvad selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad. Nende kehatemperatuur on sõltuv väliskeskkonna temperatuurist. Selle suurenemisel tõuseb neil ka kehatemperatuur, langusel aga väheneb. Temperatuuri langusega kaasneb kõigi eluliste funktsioonide intensiivsuse vähenemine. *Homöotermsed e
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Tabel 1. Elundkonnad ehk organsüsteemid Elundkond Peamised elundid Peamised funktsioonid Nahk, juuksed, küü- Mehaaniline kaitse, D-vitamiini eellas- Kattesüsteem ned, higinäärmed te süntees, eritus, termoregulatsioon Peamine regulatoorne süsteem, Pea- ja seljaaju, närvid, Närvisüsteem kontrollib kõiki füsioloogilisi ja ganglionid, retseptorid intellektuaalseid funktsioone
19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad...
lõolased, vareslased, tihaslased, rästaslased, kuldnoklased, vintlased, varblased, lehtlalindlased, põõsalindlased, västriklased, kangurlindlased jt) 16.3.9. Klass Imetajad (Mammalia) Eelised: homoiotermsus, vivipaarsus, hammaste eristumine, suurajupoolkerade võimas areng. Esmaesinevad tunnused: kuulmeluud keskkõrvas, piimanäärmed, karvad 16.3.9.1. Alamklass: Ürgimetajad (Prototheria) Munejad, nisade asemel näärmeväli, sool lõpeb kloaagiga, emastel puudub tupp, termoregulatsioon puudulik Sgk nokkloomlased - lameda kehaga, tiheda lühikese karvkattega poolveelise eluviisiga loom. Koon meenutab pardi nokka. N. nokkloom Sgk sipelgasiillased - pika koonuga, kitsa suuava ja usja, limase keelega. Toituvad peamiselt sipelgatest. Keha kaetud peale tavaliste karvadega veel pikkade okastega. N. sipelgasiil, nokissiil 16.3.9.2. Alamklass: Eluspoegijad imetajad (Theria) 16.3.9.2.1. Infraklass: Kukrulised (Metatheria)
mäger, närilised, karud, inimene ja osa linde (vares, kajakas) Segatoiduliste hulka kuuluvad ka paljud luukalad. 10. Püsi- ja kõigusoojased loomad. Loomi, kelle kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist, nimetatakse kõigusoojasteks. Kõik selgrootud on kõigusoojased. Selgroogsetest on kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad. Nende seedeelundkond, hingamiselundkond ja vereringe on vähem arenenud, kui lindudel ja imetajatel, ka puudub neil kehasisene termoregulatsioon või on see väga algeline. Seetõttu ei suuda nad säilitada ainevahetusprotsessides tekkinud soojust. Lindude ja imetajate kehatemperatuur ei sõltu välistemperatuurist. Neid loomi nimetatakse püsisoojasteks. Temperatur nende kehas on püsivalt kõrge ja nad suudavad seda hoida kindlates piirides. Normaalse kehatemperatuuri hoidmisel on oluline osa ka nende täiuslikumal seede, hingamis ja vereringe elundkonnal. Lindude ja imetajate kehatemperatuur
toimuvad eksotermilised protsessid lokaalse ülekuumenemise eest. Vee funktsioonide käsitlemise lõpetame organismi tasandiga. Ka organismi tasandil on vee üheks olulisemaks ülesandeks termoregulatoorne funktsioon. Vesi hoiab inimkeha temperatuuri võrdlemisi püsivalt vahemikus 36...37o C. Organismi tasandil eristatakse keemilist ja füüsikalist termoregulatsiooni. Keemiline termoregulatsiooni toimib ainult 22 soojuskraadini. Selle piiri ületamisel intensiivistub juba füüsikaline termoregulatsioon, algab higi teke, eritumine ja aurumine. Füüsikast on teda, et iga keha pinna temperatuur, millelt toimub aurumine, alaneb. Higistamisel on tegelikult kaks ülesannet. Esiteks, säilitada soojuse äraandmisega püsiv kehatemperatuur. Iga milliliitri vee aurumiseks nahapinnalt temperatuuril 30 o C, kulub 0,5...0,6 kcal soojusenergiat. Higistamist suurendavad oluliselt aktiivne kehaline töö, kõrge välistemperatuur ning ka kuumade jookide tarbimine
53 Sigimiselundkond. Vajalik järglaste saamiseks. Sigimine toimub suguliselt. Järglasi saadakse mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakkude ühinemisel. Homöostaas Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Vere pH on 7,4 (aluseline). Energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon jms. Organism püüab säilitada: temperatuur, pH, gaaside hulk, veresuhkur, jääkainete tase, veehulk jms. Organismi homöostaasi tagamiseks vajalikke muudatusi muudatusi elundite ja elundkondade talituses tehakse närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Stabiilsus tagatakse: Neutraalne regulatsioon. Närvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talitluste regulatsioonimehhanisme nim neutraalseks regulatsiooniks.
Eraldi tuleb rõhutada nn. pruuni rasvkoe funktsioone. Selle rasvkoe rakkudes on ohtralt mitokondreid (nende pigmendid tsütokroomid annavadki koele pruunika värvuse). Selles rasvkoes on rasvhapete intensiivne lõhustumine korraldatud nii, et ATP sisuliselt ei toodeta, s.t. energia eraldub lihtsalt soojusena. Seetõttu on sellel koetüübil oluline osa vastsündinute/imiute organismi soojusregulatsioonis. Vastsündinutel pole termoregulatsioon veel täielikult välja kujunenud. Pruun rasvkude paikneb mõnedes kehapiirkondades (kuklas, abaluude piirkonnas, rinnaku taga, nahaaluses koes, lihaste vahel jne). Imiku soe ja niiske kukal on pruuni rasvkoe rasvhapete lõhustumisel intensiivse soojuse vabanemise tundemärk. Soojusproduktsiooni pruunis rasvkoes reguleerivad sümpaatiline närvisüsteem ning hormoonidest eeskätt epinefriin ja norepinefriin.
Lipiidid on baasalkoholi ja rasvhapete estrid. Baasalkoholideks on kas glütserool, sfingosiin või kolesterool. Rasvhapped jagunevad KRH (küllastatud), MKRH (monoküllastamata) ja PKRH (polüküllastamata). Lipiidide klassifikatsioon: · lihtlipiidid neutraalrasvad e triglütseriidid, vahad · liitlipiidid glütserofosfolipiidid ja sfingolipiidid · tsüklilised lipiidid kolesteriidid Lipiidide funktsioonid organismis: · energeetiline funktsioon · termoregulatsioon nahaalune rasvkude tagas termoisolatsiooni · mehaaniline kaitse rasvkude siseorganite ümbruses, amortiseeriv kiht · lahusti toidulipiidides lahustuvad rasvlahustuvad vitamiinid · struktuurne roll fosfolipiidid moodustavad rakumembraanide lipiidse kaksikkihi ja vere lipoproteiinides fosfolipiidse kihi, ka kolesterool on rakumembraanide struktuurielement · transpordifunktsioon rasvlahustuvate vitamiinide ja kolesterooli transport tagatakse eeskätt
Värvuse funktsioonid · Nägemisega seotud funktsioonid o Enesekaitse kiskjate vastu, kellel on toiduhankimisel nägemismeel varjevärvus püüd vältida kiskja poolt märkamist hoiatusvärvus signaliseerimine kiskjale toiduks mittesobivust) o Liigisisene signaliseerimine näiteks sugulise valiku ornamendid · Värvuse füüsikaliste omadustega seotud funktsioonid o Termoregulatsioon tume objekt neelab rohkem kiirgust ja seetõttu soojeneb kiiremini o UV kiirguse vastane kaitse näiteks inimeste nahavärv VARJEVÄRVUS + kiskjale märkamatuks jäämine (kõige riskivabam strateegia söödud saamise vältimiseks; väheneb vajadus kulukale primaarsele kaitsele, näiteks keemiline või strukturaalne kaitse) - füsioloogilised kulud (pigmentidel on ka muud olulised funktsioonid peale värvuse;
Võib esineda ka pulbri kujul. Ecstasy't valmistatkse sageli põrandaalustes laborites ja pulbrid-tabletid võivad sisaldada sünteesi vaheprodukte. Esmakordselt sünteesiti 1912 Saksamaal isupärssiva ainena. 1970. Aastal kasutati empaatiat tõstva ainena. 1988. Keelati. Levik hoogustus 1970. Acid house muusika levikuga, siis rave´iga nn dance drug, love drug Ecstasy joobe tunnused Füüsilised: laienenud pupillid, kiirenenud pulss, kõrgenenud kehatemperatuur (inimene muutub kõigusoojaseks, termoregulatsioon on häiritud aine mõjul), koordinatsioonihäired, üliaktiivsus, sensuaalne eufooria (kõik tunduvad armsad, toredad, usaldusväärsed, suhete loomine on lihtsustatud) Psüühilised: kasvav avatus ja heasoovlikkus, suurenenud empaatiavõime (teise inimese mõttemaailma sisseelamine suurenenud), võimalikud paanikahood ja meeltesegadus. Ecstasy toime Nii ecstasy lühi- kui ka pikaajaline toime sarnanevad amfetamiini toimega. Mõlemal juhul on tegemist tugeva ergutiga. Ecstasy suurtes
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hinga...
Hingamisorganid on ninaõõs, ninaneel, kõri, trahhea, kops Ninaõõnest, neelust, kõrist, trahheast ja bronhidest moodustunud hingamisteed on sisse- ja väljahingatava õhu juhtijateks, kopsualveoolid aga kohaks, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel Põhifunktsioon on vere varustamine hapnikuga ja süsihapegaasi eemaldamine organismist Teistest funktsioonidest on olulisemad termoregulatsioon, sissehingatava õhu niisutamine ja puhastamine Kopsusisesed hingamisteed jagunevad bronhiaalpuuks ja alveolaarpuuks TRAHHEA SEINA EHITUS Tüüpiline torujas organ, paikneb kõri ja kopsude vahel Sein on kolmekestaline: limaskest, fibrokartilagiin- e kondrofibrooskest, adventitsiaalkest Limaskest Limaskesta katab mitmerealine ripseepiteel – selle epiteeli kõik rakud kinnituvad paksule basaalmembraanile, kuid kõik rakud ei ulatu välispinnani
organism sünteesib ise selliseid madala entroopiaga aineid kõrge entroopiaga elutegevuse produktid eemaldatakse organismist Organismi madal entroopia tuleb keskkonna entroopia kasvu arvelt. Summaarselt toimub Gibbsi energia vähenemine. (sest iga reaktsiooniga, kus G on positiivne, on seostatud mõni teine reaktsioon, kus G on negatiivne) Üldine Gibbsi energia ja entroopia tase organismis on püsiv. Tasakaal soojuse tekke ja äraandmise vahel- termoregulatsioon. Suurem inimene toodab rohkem soojust. Keha pindalast oleneb soojuse äraandmine. Kui võtame nn lootepoosi, siis on väiksem soojuse kadu. Inimkehas mehaanilise e kasuliku töö osakaal on 25%. Jõudsidki lõpuni! Siiralt loodan, et eksam läheb edukalt! Aga enne kui selle faili kinni paned, tahan jagada Sinuga midagi, mis olen oma elus õppinud, ja mis usun, on veel vähemalt mitu korda tähtsam kui biofüüsika või ükskõik mis muu aine, mida oma armsas arstiteaduskonnas õpime!
vormid. Eraldi tuleb rõhutada nn pruuni rasvkoe funktsioone. Selle rasvkoe rakkudes on ohtralt mitokondreid (nende pigmendid tsütokroomid annavadki koele pruunika värvuse). Selles rasvkoes on rasvhapete intensiivne lõhustumine korraldatud nii, et ATP sisuliselt ei toodeta, st energia eraldub lihtsalt soojusena. Seetõttu on sellel koetüübil oluline osa vastsündinute/imikute organismi soojusregulatsioonis. Vastsündinutel pole termoregulatsioon veel täielikult väljakujunenud. Pruun rasvkude paikneb mõnedes kehapiirkondades (kuklas, abaluude piirkonnas, rinnaku taga, nahaaluses koes, lihaste vahel jne). Imiku soe ja niiske kukal on pruuni rasvkoe rasvhapete lõhustumisel intensiivse soojuse vabanemise tundemärk. Soojusproduktiooni pruunis rasvkoes reguleerivad sümpaatiline närvisüsteem ning hormoonidest eeskätt epinefriin ja norepinefriin.
Aerenhüüm – õhuga varustamine, toestamine (esineb veetaimedel) Aerenhüüm Vahtja tekstuuriga tähtjatest rakkudest kude, kus rakkude vahel on väga suured õhukambrid. Esineb veetaimedel ja väga märgades tingimustes kasvavatel taimedel – vesikupp, luga, võhumõõk. Vajalik taime toestamiseks vees ning juurte õhuga varustamiseks liigniisketes tingimustes. Kattekoed Põhiülesanne on taimede kaitsmine kuivamise ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ning transpiratsioon, termoregulatsioon ja gaasivahetuse reguleerimine; Välimine kattekude jaguneb päritolu järgi kolme rühma: ◦ epiderm ◦ korkkude ◦ korp Epiderm Epiderm on primaarne e. esmane kattekude, mis on tekkinud protodermist ja katab lehti ja noori varsi. Ei sisalda klorofülli. Katab taime ühe raku paksuse kihina, väliskeskkonna poole jääv rakukest paksem, kaetud vaha või kutiiniga, tihti esineb karvu. Epidermi rakud on tihti väga sopilised, et paremini üksteisega sobituda
4000...10 000 kalkunitibu ja noorkalkunit. Lindla jaotatakse võrkvaheseintega sektsioonideks. Igasse sektsiooni paigutatakse 2...4 kunstema. Tibud jäetakse samasse sektsiooni ka pärast kunstemade eemaldamist. Seega kasvatakse noorkalkuneid tibueast tapmiseni ühes ja selles samas hoones ja sektsioonis. Kunstema periood kestab olenevalt aastaajast, välistemperatuurist ja tibude arengust tavaliselt 30... 45 päeva. See lõpetatakse, kui kalkunitibudel on termoregulatsioon sedavõrd välja kujunenud, et nad suudavad taluda 18...20 kraadist õhutemperatuuri. Piirdetarad paigutatakse kunstemade ümber selleks, et kalkunitibud ei saaks esimestel elupäevadel neist kaugele joosta ega selle tagajärjel külmetuda. Piirdetara soovitatakse teha ringikujuline. Võrk selleks ei kõlba, küll aga sobib plekk või vineer, sest need vähendavad tõmbetuult kunstema lähedal. Allapanuks sobivad puitlaastud, saepuru, hekseldatud õled, turvas ja liiv
Vahetub organismi gaasivahetus- ja toitumisviis. Vastsündinu esimeseks söödaks on emapiim. Esimestel päevadel on emapiimale iseloomulik kõrge globuliinide ja antikehade sisaldus, mis tagavad järglasele immuunsuse. Sellist piima nimetatakse ternespiimaks ehk terneks. Globuliinide ja antikehade sisaldus ternespiimas väheneb iga tunniga. Seepärast on oluline, et vastsündinu saaks ternest võimalikult kiiresti pärast sündi. Vastsündinul kujuneb välja termoregulatsioon. Tiheda karvkattega vastsündinud (vasikad, varsad, talled jne.) kohanevad keskkonnatemperatuuriga suhteliselt kiirest, kuid põrsad vajavad esialgu isegi lokaalset soojendust. Piimaperioodil on noorlooma põhisöödaks ema- või segupiim. Märad ja uted kasvatavad järglased üles oma piimaga. Lehmapiim on vajalik inimtoiduna ja emiste kasutamise intensiivistamiseks võõrutatakse põrsad juba neljanädalaselt, mistõttu vasikatele ja põrsastele antakse piimaasendajaid.
Hakkab kujunema närvisüsteem, tekivad piima- ja sugunäärme algmed. Areng kiire, suhteline kasv suur, absoluutne kasv väike.Kestab 4 nädalat. Looteperiood ehk pärislooteperiood kestab 32 nädalat. Arenguprotsesside intensiivsus langeb, kuid loote kasv kiire. 2. Lootejärgne e postembrüonaalne periood. Lootejärgne kasv ja arengu periood kestab noorlooma sünnist surmani. Vastsündinuperiood kestab 2..3 nädalat. Kujuneb termoregulatsioon ja närvisüsteem kohaneb keskkonnatingimustega. Esimestel päevadel on emapiimale iseloomulik kõrge globuliinide ja antikehade sisaldus, mis tagavad järglasele immuunsuse. Seda piima nimetatakse ternespiimaks. Piimaperioodil on noorlooma põhisöödaks ema- või segupiim. Kestab 4..6 elukuuni. Absoluutne juurdekasv saavutab maksimumi. Sugulise küpsemise e puberteediperiood algal pooleaastaselt. Arenevad kiirelt
jäsemed on tänapäeva luukalade uimedest täielikult kadunud. 12. Millised on olulisemad imetajate tunnused, muuhulgas ka seoses luustikuga? Kaks luukest, mis olid roomajatel lõualuude koostises, kolis keskkõrva. Hammaste diferentseerumine, lõuaaparaat tugevneb ja sulgeb tekib 1 alalõualuu ja sarnaluu. Püstine kõnnak (keha ei lohistatud enam vastu maad nagu terapsiididel oli madal kehahoiak, jäsemed olid kehast eemal). Poegmine, termoregulatsioon, närvisüsteemi areng, karvastik. 13. Kuidas on lõuaaparaadi areng seotud kõrva arenguga teel kalast inimeseni? Roomajal on jalus liikunud artikulaari ja kvadraadi juurde, mis on tegevuses lõualiigestes. Imetajal on need kaks vabastatud lõuast ning surutud lisaluudeks siskõrva, vastavalt siis vasaraks ja alasiks. Alguses on lõualiigestega seotud luukesed ja nad on arengu käigus eraldunud täielikult kuulmeluukesteks ja lõualuu koosneb ühest tervikust. 14
Stressiolukorras hakkab ajuripats eritama vastavaid hormoone ja need panevad neerud omakorda tootma steroide, mis hipokampuses hävitab mälu ja õppimise seisukohalt tähtsaid närvirakke. Samuti on teadvus ja magamine hüpotalamuse poolt mõjutatavad ja hüpotalamuse kahjustuse korral tekivad unehäired. Funktsioonid vastavalt hüpotalamuse osadele: eesmises osas une ja ärkveloleku rütm keskmises osas taju, energiavahetus, endokriinne regulatsioon tagumises osas taju, teadvus, termoregulatsioon, kompleksne endokriinne regulatsioon Hüpotalamus kontrollib (ja reguleerib) vastavalt organismi vajadustele inimese toitumist. 44. Hüpotaalamuse kahjustusest tingitud tähtsamad häired. Hajusa ajutrauma korral võib saada kahjustada nii võrkmoodustis kui ka paljud ajutüve läbivad juhteteed. Motoorne käitumine (motor behaviour; conation) puhul mida eestikeelses kirjanduses on käsitletud tahteaktiivsuse- või tahteeluhäiretena
on tähtis eristada siis, kui neid loomi kasutatakse liha tootmiseks. Piimalehmadeks kasvatatavatel vasikatel pole sünnimassil nii suurt tähtsust, sest ka väiksema sünnimassiga vasikatest on saadud häid piimalehmi. Vasikate liiga suur sünnimass (50-70 kg) ei ole hea, sest see põhjustab rasket sünnitust. Pullvasikad on harilikult suurema sünnimassiga. Vastsündinuperiood kestab 2...3 nädalat. Seda perioodi iseloomustab kohanemine väliskeskkonna tingimustega. Noorloomal kujuneb termoregulatsioon, vereloome kandub maksast ja põrnast luuüdisse, arenevad närvi-, hormonaalne, fermentatiivne ja kaitsesüsteem. Esialgu söödetakse vastsündinut ternespiimaga, mis varustab teda antikehade, A- vitamiini ja globuliinidega, kutsub esile motoorseid ja sekretoorseid fuktsioone ning soodustab luude mineralisatsiooni. Piimaperioodil on noorlooma põhiliseks söödaks liigile omane täispiim või sellele lähedase koostisega sööt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
