INIMENE KUI TERVIKORGANISM Knspekt raamatust BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE III OSA, Tartu 2001, lk. 119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamis...
Energia saamise viis - Energiabilanss sisaldab kõiki energia liike, mida inimene saab, kaotab või talletab. seda kontrollib homöostaas.Organism saab vajaliku energia toidust ja joogist. See tähendab, neist sisalduvate toitainete oksüdatsioonil. Kõigis keha rakkudes toimub pidevalt energia tootmine ja kasutamine. Inimese energiavajadus sõltub: Üldisest aktiivsusest, Keha massist, Vanusest, Pärilikkusest, mis määrab ainevahetustaseme. Organism saab energia põhiliselt glükoosist. Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina. Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d ae...
vabastamiseks ja nendest mitsellide moodustumiseks. Pankreasenõrega erituv fosfolipaas A2 hüdrolüüsib bakteriaalsete fosfolipiidide 2. positsioonis asuvad rasvhapped. Verre imendumine toimub samuti mitsellide koostises läbi sooleseina. (Drackley 2000) 10 KOKKUVÕTE · Lipiidide peamisteks ülesanneteks on talletada metaboolseid energiavarusid, kaitsta siseorganeid mehaaniliste vigastuste eest, tagada organismi termoregulatsioon ja transportida rasvlahustuvaid vitamiine ning kolesterooli. · Mittemäletsejalistel on rasvhapete seeduvus kõrgem kui mäletsejalistel, kuid liitmaolistel on lipiidide seedeks rohkem erinevaid võimalusi. · Lipiidide lõhustumine rasvhapeteks ja glütserooliks toimub lipaasi ja lipaasi mõjul. · Mäletsejaliste vatsas toimub lipiidide seedumine mikroorganismide kaasabil. · Lihtmaolistel toimub enamike rasvhapete ja monoglütseriidide imendumine tühisooles,
II MOODULI KONTROLLTÖÖ Ürgema needus Emane on investor, isane parasiit. Isase huviks on paaruda võimalikult paljude emastega. Emase huviks on paaruda parimate isastega. Emaste valikuvõimalused: · passiivne emased ei pea mitte midagi tegema, isased teevad selle valiku nende eest ära. Need on need isased, kes võitlevad omavahel, see, kes võidab, saab emase, ilma et ta peaks emase käest midagigi küsima · aktiivne avalik isased teavad, kes neist valituks osutuks varjatud teised isased ei tea, kes neist valituks osutuks Isaste võitlusvõtted: · Macho-isased võitlevad omavahel, kes võidab, saab emase. · Taluperemehed kaitsevad territooriumi täis ressursse. · Rahamehed · Ilu-eedid · Petised · Tõelised parasiidid ei püüa varjata midagi. · Pereisad · Spermakonkurents väga paljude seemnerakkude tootmine. Naised tahavad suure...
Vananemise protsessid. Inimese võimekus saavutab maksimumi 25ndaks eluaastaks. Kehalised võimed ja nende langus algab pärast 30ndat eluaastat. Vastupidavuserialadel algab langus 40aastaselt. Lapsepõlv jaotatakse 1-16 eluaastat, olulisim puberteediperiood. Enne esimest eluaastat imikuiga oluline, sest toimuvad suurimad muutused organismis. Misiganes muutus lapsel elus on, seda suuremat mõju ta avaldab. Kui inimene on ülekaaluline sel perioodil, on ta ülekaaluline kogu oma elu. Kõik sõltub rasvarakkudest. Rasvarakke elu jooksul juurde ei teki. Teine puberteediperiood, kus toimuvad kehalised iseärasused, muutused, mis sel perioodil on, mõjutavad kogu elu. Täiskasvanueas on võimekus konstantsed, vanuriigas organismi võimed alanevad. Südame löögimaht, süstoolne maht vähenevad vananedes. Hapnik jõuab lihastesse vähem. Pulsisagedus vanusega alaneb aastaga 1 löök. Lihasjõud, vastupidavus. Maksimaalsed 25-35. Märgatav alanemine 50-eluaas...
Vastsündinu 0.75 l/kg Poiss 0,64, tüdruk 0,53 l/kg Mees 0,53, naine 0,46 l/kg Kehavedelik jaotub · 1. Intravasaalne ruum Vereplasma, vastab 5% kehakaalust · 2. Interstitsiaalne ruum Rakuvaheruum, vastab 15% kehakaalust · 3. intertsellulaarne ruum Raku siseruum, vastab 40% kehakaalust Kehavedeliku tähtsus · Makromolekulide koostisosa · Madalmolekulaarsete ainete lahustamiseks · Energeetika · Ensümaatiliste reaktsioonide substraat · termoregulatsioon Vesi organismis · Päevane vedelikutarbimine sõltub Soost ja vanusest · Noores eas on vedeliku sisaldus suurem · Vee äraandmine ja vastuvõtt peavad tasakaalus olema · Vett saab organism joogiga, toidust ja oksüdeerimisel · Vett annab ära uriiniga, hingamisel, süljega · Vee ainevahetust reguleerivad neerud Vesi erinevates kudedes ja organites Veesisaldus organismis AJU 75% MAKS 71%
Nimeta, missugused tsütoskeleti osad on vajalikud silelihasraku ja vöötlihasraku kontraktsiooniks. Aktiini- ja müosiini filamendid NAHK Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad... (nimeta ja selgita): 1. sarvrakud (lamenenud kerotinotsüüdid) -kaitseb mehhaanilise ja keemilise mõjutamise eest. 2. Melanotsüüdid - kaitse UV kahjuliku mõju eest 3. Higinäärmed - keha termoregulatsioon (kaitse ülekuumenemise eest) Missuguses naha kihis on kõige rohkem veresooni? Pärisnahas ehk dermises Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes? Kollageensed kiud ja elastsed kiud Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) on .....1-4 (5) mm = 0,1 - 0,4 (0,5) cm. Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis Epiteelkude. Higinäärmed - higi eritamine Pärisnahk e. dermis
põhjustada paljusid haigusi, näiteks diabeeti, südame-veresoonkonna haigusi, vähki ja kõrgvererõhktõbe. Alakaalulisus Kaaluvad vähem, kui on tervisele kasulik. Alakaalulistel inimestel on kehv vastupidavus ja nõrk immuunsüsteem, mis muudavad nad vastuvõtlikuks nakkushaigustele. Võib tekkida osteoporoos ehk luude hõrenemine. Väga alakaalulistel naistel katkeb menstruaaltsükkel, võib kujuneda viljatus või raseduste katkemine, aneemia ning juuste väljalangemine 7. Termoregulatsioon Kehatemperatuuti hoidmine kindlas vahemikus hoolimata sellest, millised on välistingimused. Soojus vabaned skeletilihaste, maksa, südame, aju töö tulemusel. Inimese kehatemperatuur on 36 – 37 kraadi. Reguleerib hüpotaalamus. Külma korral higi tootmine lõpetatakse, veresooned tõmbuvad kokku, tekib kananahk, tekivad külmavärinad. Palavas suureneb higi tootmine, suurem hulk verd liigub nahalähedastesse veresoontesse, soojuskadu suureneb. Inimene on
Inimese evolutsioon Hominisatsioon - inimese evolutsiooniline areng Karl von Linne homo sapiens imetajate klass, esiklooaliste selts Liik: Homo sapiens 1. sugukond : Homidae inimlased 2. sugukond: Hylobatidae-gibonlased 3. sugukond: Selts: Primates-esikloomalised Erinevus loomariigist: Püstine kõnnak abstraktne mõtlemine kõne sotsiaalne ühtekuuluvus tööjaotus, kultuur kodu Õppimise 4 tüüpi Harjumine korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri tähelepanu Tundlikkuse teravnemine asjad sündmused mis võivad olla ohtlikud ja nende suhtes onvaja tähelepanu teravdada Klassikaline tingimine õpitakse stiimuli ja sündmuste vahel Operantne tingimine seos oma käitumise ja tagajärje vahel Inimese võrdlus primaatidega - Ühised suunad o Küünised on asendunud küüntega o ...
konn meie kliimas). Jahedamate ilmade saabudes kõigusoojased heidavad talveunne (nende ainevahetus aeglustub märgatavalt). Inimese kehatemperatuur keha sisemuses on kõrgem kui keha pinnal. Keha pinnal ei ole igal pool temperatuur ühtlane. Nendes piirkondades, kus on rohkem veresooni, nahk õhem seal on temperatuur kõrgem. Sellisteks piirkondadeks on põsed, kael, üldse näopiirkond va ninaots, mis on jahe. Kuidas toimub termoregulatsioon (püsiva temperatuuri hoidmine)? Reeglina on termoregulatsioon tasakaalus, st soojuse äraandmine ja soojusteke on võrdsed. Kui üks suureneb, suureneb teine ka. Termoregulatsiooni jaotatakse: keemiline termoregulatsioon, ja füüsikaline termoregulatsioon. Keemiline termoregulatsioon - toimub soojustekke intensiivsuse muutumise teel. Eriti oluline mahajahtumise, temperatuuri languse vältimise seisukohalt, siis Soojusteke intensiivistub. Põhiliseks soojustekke kohaks inimesel on lihased. Nendes tekib ligikaudu 80 % võimalikust soojusest
Jahe ja niiske õhk takistavad aurustumist (Niiskes saunas koguneb veeaur kehale. Meeltele teatud posit. mõju.) Termoregulatsiooni häired Palavik –ei ole häire, vaid kontrollitud hüpertermia haigusega võitlemiseks. Soojusväsimus- peavalu, halb enesetunne, iiveldus, pea käib ringi, kiire pulss - viia inimene jahedasse (mitte küma), pikali, juua väikestes kogustes Kuumarabandus – termoregulatsioon ei tööta. Aju temp. tõuseb -> ohtlikud muutused -> eluohtlik. Panna jääd kuklale, kaenla alla, põlveõndrasse Vee taastamine: Tavalise treeningu puhul taastatakse elektrolüüdid toiduga Mahuka ja regulaarse (5x nädalas, 2-3h) treeningu puhul on elektrolüütidega spordijoogi kasutamine õigustatud Peamine on taastada vesi Jook olgu jahe (ca 15°C) Energiajoogis: Pärast 1 tundi tasub mõelda glükoosi varude toetamisele
I kilpnäärme hormoonid Co põrnas vere loomiseks Fe hapniku transport, vere punaseks tegija 3. Ultramikroelemendid < 10 % Anorgaanilised ained (80%) peamiselt iseloomulikud eluta loodusele. · Põhiosa moodustab vesi 7095%; imikul 9095%, täiskasvanul 7075%, vanuritel 6065%. Vesi on hea lahusti. Enamik keemilisi reaktsiooni toimub just vesilahustes. Keha temperatuuri säilitamine TERMOREGULATSIOON · veel alused, happed, soolad · katioonidest on organismides olulisel kohal H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe (2+) ja Fe(3+) · anioonidest on olulised hüdroksüül (OH), karbonaat (HCO3 ja CO2), fosfaat (H2PO4 ja HPO4), kloriid (Cl) ja jodiidioonid (I) Orgaanilised ained (ühendid) peamiselt iseloomulikud elusloodusele · Biomolekulid orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena.
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.1 Nimi:Tauri Tamm Rühm:LP I (rühm II) Kuupäev: 25.03.09 Organismi vedelikuruumid, vere füsioloogia 1. Organismi vedelikuruumid on rakud, rakuväline piirkond. 2. Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, lümf ja vereplasma. 3. Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes rakkudele optimaalse elukeskonna tagamist. 4. Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad sisekeskkonna maht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisaldus. 5. Veri koosneb: 1)vereplasma 2)vormelemendid( erütrotsüüdid,leukotsüüdid, trombotsüüdid) 6. Vere põhiülesanded on: homöostaas s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine, transpordifunktsioon (toitained, jääkained, hapnik, hormoonid, valgeliblede fagotsüteerimine, termoregulatsioon), kaitsefunktsioon. 7. Punaliblede ülesanne on hapniku t...
meetristes basseinides stardipukid mõlemas basseini otsas. Ujumine on soovitav spordiala ülekaalulisele 1. ujumine on treening kogu organismile, koormus langeb kõigile olulistele lihasrühmadele 2. ujumine ei tunne vanusepiire 3. vigastuste risk on ujumises väike 4. ujumine on väga soodne ülekaalulistele ja liigeseprobleemide korral 5. lähim ujula ei olegi tegelikult väga kaugel 6. veekeskkonnas on termoregulatsioon märksa tugevam, võrreldes põhiainevahetusega on vees energiakulu 20 - 100% suurem 7. ujumisel põletatakse sama palju kaloreid kui jooksmisel REEGLISTIK Lisaks vastava ujumisviisi tehnika jälgimisele on sätestatud reeglites järgmised punktid: · Pöördest ega stardist ei tohi vee all ujudes ületada 15. meetrit (v.a. rinnuliujumise nn pikka tõmmet tehes) · Alates käsklusest "Kohtadele!" kuni stardivileni ei tohi võistlejad ennast liigutada,
Inimese iseloomulikud tunnused suur aju, 2 jalal liikumine- >jäsemete proportsioonid ,liigeste struk, käte, jalgade, vaagna ,selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. 3) aeglane areng ;mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.4)Kõigesööja- >toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse ,varutakse, jagatakse. Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. Inimeste ja loomade sarnasused ja erinevused, Sarnasused rakuline ehitus, toitumine liikumine, paljunemine DNA, sotsiaalsus, ainevahetus, erinevused mõtlemisvõime, pikim eluiga inimesel .loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - ra...
100. mida kujutab endast lihasmeel? kõõluseorgan. 101. kus asuvad lihase pikkuse Golgi kõõluseorganis muutust registreerivad retseptorid? 102. Millistest kihtidest koosneb 1. marrasnahk (epidermis) 2. pärisnahk (termis) 3. alusnahk (nahaaluskude) nahk? 103. Nimeta 3 erinevat naha 1. kaitseb naha sisemisi kudesid 2. termoregulatsioon 3. hingamine 4. eritus 5. D-vitamiini tootmine ülesannet! 6. veredepoo 104. Mille eest kaitseb epidermis Kaitseb väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste ja veekao eest organismi? 105. Kus asub melaniin? Marrasnaha basaalkihis Karvatupe välispinnale kinnitavates karvapüstitajalihastes, mis on moodustunudki 106. Kus esineb silelihasrakkusid?
Soojusbilanss = soojusjuhtivus, konvektsioon, aurustumine, soojuskiirgus. Soojusjuhtivus - soojuse ülekanne kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooludega Aurustumine - aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, vee aurustumisel neeldub soojus Soojuskiirgus - soojakadu infrapuna kiirguse näol 30. Kuidas toimub inimese termoregulatsioon erinevatel välistemperatuuridel. Soojematel temperatuuridel toimub higistamine, mille käigus inimene aurustumise läbi püüab säilitada oma keha temperatuuri. 31. Mida tähendab termoneutraalne tsoon, mille poolest see erineb vee ja õhu keskkonnas ning miks on selline erinevus. Termoneutraalseks tsooniks nimetatakse selliseid keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat. (25-30 kraadi)
3. Lipiidide biokeemia. Lipiidide mõiste, liigitus, ehitus (rasvhape ja baasalkohol). o Lihlipiidid- triglütseriidid (neutraalrasvad, rasvad) ja vahad o Liitlipiidid- fosfolipiidid (glütserofosfolipiidid) sfingolipiidid o Tsüklilised lipiidid- kolesteriidid Liitlipiidid: Fosfolipiidid, sfingolipiidid (kus ja miks). Kolesteriidid (et on olemas, kolesterool). Lipiidide biofunktsioonid- Termoregulatsioon, energeetiline, mehhaaniline kaitse, lahusti, struktuurne, transrport 4. Aminohapete ja peptiidide biokeemia. Aminohapete koostis, ehitus (aminorühm ja karboksüülrühm) ja nimetused (et on kolmetähelised). Aminohapete liigitus (proteinogeenne, aproteinogeenne). Proteinogeensed aminohapped: kodeeritavad aminohapped (20) nende jaoks on inimese geneetilises koodis
24. Kuidas mõjutab ema ja isa suitsetamine loote arengut? Loode kasvab pidevas hapnikupuuduses, mis mõjutab tähelepanuvõimet ja närvirakkude arengut (ka passiivne suitsetamine mõjutab seda), nikotiin jõuab looteni passiivse transpordiga, ehk "voolab sisse". 25. Kuidas mõjutab alkohol, kui ema seda tarbib, loote arengut? Pmst sama nagu eelmine. Alkohol jõuab looteni passiivse transpordiga, ehk "voolab sisse".??? 26. Seitsmekuusel lootel töötavad: süda, kopsud, käed, jalad, termoregulatsioon, immuunsusteem, kõrvad, silmad, aju. (valedele tõmmake kriips peale!) 27. Miks on emapiim asendamatu? Kuna seal on järglasele vajalikud antikehad ja toitaineid ka loomulikult. Lapsel puudub immuunüsteem. 28. Selgitage, mis nim. kotka arengut otseseks? Järelikult vastsündinu omab liigile omaseid tunnuseid ning sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. 29. Selgitage, miks nim. rohutirtsu arengut vaegmoondeliseks? Rohutirtsudel jääb ära
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 3. loeng (20.09.2013) 8. Ajukese (väikeaju) ehitus ja funktsioonid Ajuke on tagaaju osa Neil omavahel närvi juhtetee. See seob silla ja väikeaju nii ehitust kui funktsionaalset talitlust. Ajuke ise meenutab väliselt kogu ülejäänud aju (suuraju). Tal on vasak ja parem poolkera. Väikeajuks nim teda mõõtmete pärast. Seda osa, mis kontakteerub sillaga, nimetatakse ussiks (ld k vermis). Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud kas informatsiooni juhtimisega lihaste toonuse kohta, ja seotud info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast vestibulaaraparaadist (=tasakaaluelund kõrvas). Vestibulaaraparaat koosneb poolringkanalitest ja esikust (kolmas osa tigu, aga see seotud kuulmisega). Poolringkanalites ja esikus tundlikud sensorid ehk retseptorid kehaasendi ja eriti kehaasendi muutuste suhtes. Kehaasend mõjutab peaasendit (tigu on peaasendi muutustele tundlik). Te...
Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni ka soolestik, nahk ja kopsud. Neerud on inimese peamised eritusorganid. Neerud kontrollivad vee ja soolade sisaldust organismis ning tagavad uriini tekke. Nahk eritab higi. Higi koosneb veest, ainevahetusjääkidest ja mineraalsooladest. Kopsude kaudu eritub organismist veeaur ja süsihappegaas Soolestiku kaudu eemalduvad tahked jääkained ja vesi. 20. Inimese termoregulatsioon: keskus, kuidas toimib. Inimene kuulub püsisoojaste organismide hulka, mistõttu tema termoregulatsiooni ehk soojusregulatsiooni iseloomustab võime säilitada oma kehatemperatuuri teatud väliskeskkonna temperatuuride vahemikus stabiilsena. Väliskeskkonnast oluliselt kõrgem temperatuur (ca 37 °C) püsib inimesel muutumatuna vaid kehatuumas (pea ja kehatüve sisemus). Kehakestas (jäsemed ja keha pindmised osad) on temperatuur madalam ja sõltub suuremal määral väliskeskkonna
Uni pole aktiivsuse puudumine, vaid kvalitatiivselt erinev aktiivsus. Iseloomustab toimiva teadvuse puudumine, kuid suhteliselt aktiivne ainevahetus mõningates närvisüsteemi osades. Une ajal toodetakse kasvufaktoreid ja teisi ajuvalke, mis nt kaitsevad neuroneid kahjustuste eest või taastavad kahjustatud rakke. 33. Mis on une peamised (võimalikud) funktsioonid? Energia hoidmiseks Aju püsiv termoregulatsioon Närvirakkude detoksifikatsioon Kudede taastamiseks Unustamise vähendamiseks Geneetiliselt programmeeritud käitumismustrite säilitamiseks Hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks Uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused 34. Kirjelda une staadiume ja tsükleid. Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist? alfarütm - korrapärane pulseeriv rütm (ajus), üldjuhul 8-12 võnget sekundis, nagu seda
Hingamiselunditesse toimivad ravimid Astmaravimid Astma patogenees. Põletikumediaatorite (histamiin, prostaglandiinid, leukotrieenid, proteaasid, kemotaktilised faktorid ja teised) roll bronhide hüperaktiivsuse arenemises. Astma raviprintsiibid. Bronhiaalastma… ... on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mida iseloomustavad bronhide hüperreaktiivsusja taaspöörduvadhingamisteede obstruktsiooniepisoodid Astma võib väljenduda pikaajalises köhas, koormusjärgses õhupuudustundes ja hingamisraskuses/füüsilise koormuse taluvuse vähenemises Lastel diagnoositakse astmat peale kolmandat obstruktiivse Astma Arengu alguses allergiline komponent – bronhospasm, mis tingitud teatud allergeenidest. Edasisel haiguse arengul hakkab arenema mitteselektiivne ületundlikkus, bronhid reageerivad mitmeid faktoreid. Bronhides näha põletikulist protsessi (astma kui krooniline põletkuline protsess). Nii põletik kui hüperreaktiivsus toovad kaasa bronhos...
lihasgruppide talitluse omavahelise kooskõla Kogu organismi sihipärane ümberkorraldus toimub närvisüsteemi vahedusel Füüsiliste koormuste mõju närvisüsteemile Endokriinsüsteem – hüpotalamus (peaaju) – erinevate hormoonide kontsentratsiooni muutused, veetasakaalu regulatsioon Hingamissüsteemi ja südame talitluse aktiveerimine – piklikaju (ühenduslüli peaaju kõrgemate osade ja seljaaju vahel) Soojuse teke ja termoregulatsioon – hüpotalamus Seedimissüsteemi talitluse pidurdus kehalisel tööl – autonoomne närvisüsteem Füüsiliste koormuste mõju närvisüsteemile: väsimus Väsimus – pidurdusseisundi tekkimine KNS-s Ületreening on seotud muutustega autonoomse närvisüsteemi talitluses Sümpaatiline ületreenitus – SLS suurenemine puhkeseisundis, kõrgenenud vererõhk, söögiisu langus, kehakaalu langus, unehäired, emotsionaalne tasakaalutus jne
mobiliseerib oma viimased jõud. hingamise ja vereringe lakkamine. 5-6 minuti jooksul on võimalik elustada. 2. Bioloogiline surm- pöördumatu. Tekib alguses ajus ja seejärel muudes elundites, sp ongi ajusurm, teeb võimalikuks elundite siirdamise. KOOLNU MUUTUSED Peale bioloogilise surma saabumist ilmnevad: 1. Koolnu külmus ALGOR MORTIS võtab keskkonnaga sama temperatuuri, kuna puudub termoregulatsioon. 2. Koolnukangestus RIGOR MORTIS Lihased kangestuvad, algab paar tundi peale surma näolihastest ja levib ülevalt alla. Esimese ööpäeva lõpuks on kõik lihased kangestunud. Kolmandaks-neljandaks päevaks kangestus kaob. Kangestuse põhjuseks on glükogeeni muutumine piimhappeks ja lihaste elastsuse kadumine ATP toimel. Enneagsetel vastsündinutel ei teki kangestust. 3. Koolnulaigud LIVORES MORTIS Vere allseiskus et hüpostaas. 4
· rõivastus, · vanus, · sugu. Hubasust mõjutavad veel ruumis viibimise kestus, inimeste paigutustihedus ja ruumi koormatus. Eelpool toodud ruumikeskkonna soojuslikud ja keemilised mõjurid moodustavad sisekliima. 1.2. Temperatuur Olulisim sisekliima parameeter on ruumi õhutemperatuur. Ruumi õhutempera- tuuriga kohaneb soojavereline elusorganism, seega ka inimene termoregulatsiooni abil. Optimaalse õhutemperatuuri juures on termoregulatsioon minimaalne. Optimaalne temperatuur, °C on selline temperatuur, mis rahuldab enamikku (95%) inimesi teatud riietuse ja kehalise aktiivsuse juures [1]. Rahuolekus alasti inimesele on optimaalne õhutemperatuur 28...30 °C, kerges rõivas inimese jaoks 22...25 °C, tavalises rõivas (ülerõivasteta) kerget tööd tegeva inimese jaoks 18...20 °C. Mida raskem on kehaline tegevus, seda madalam on optimaalne õhutemperatuur. Õhutemperatuuri mõju organismi ja keskkonna
kuulmine), kuklasagar (visuaalse info vastuvõtt ja töötlemine) Suurajukoor suuraju poolkerade välimine õhuke hallainekiht. Koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest. Talamus kogu sensoorne info läbib omal teels suuraju koorde talamuse (nägemine, kuulmine). Lihastalitlus, meeleoluseisundid, visuaalne ja akustiline info. Hüpotalamus autonoomne regulatsioon, endokriinsüsteemi kontroll,lihastalitluse regualtsioon, termoregulatsioon, toitumine regulatsioon, emotsioonide ja une/ärkveloleku regulatsioon. Epitalamus hormoon produktsioon, reguleerib ealist arengut, ärkvelolek/uni, lõhnade tajumine. Suuraju poolkerade koor primaarsed alad (perifeersed struktuurid, signaalide vastuvõtt, lihase talitluse kontroll), sekundaarsed alad (analüüsivad retseptoritelt saabuvaid signaale, programmeerivad lihaste talitlust), tertsiaarsed alad (kõrgenad analüüsi ja sünteesi protsessid)
melaniin kaitseb UV kiirjuge eest (toodab pruuni pigmenti UV kaitseks), higi osaleb termoregulatsioonis (pH 5,5) 2) Hingamisfunktsioon Imikutel Naha epiteelkiht on õhuke ja mõningane hapnikuvahetus toimub naha all olevates kapillaarides 3) Eritusfunktsioon Vee ja soolade eritus, jääkainete eritus eriolukordades 4) Ainevahetuslik funktsioon D-Vitamiini tootmine, nahaalune rasv kui energeetiline varu 5) Termoregulatsioon Sooja tootmine: Liikumisaparaadi aktiivne tegevus, mittetahteline lihaste tegevus Sooja kadu: Higistamine, Konduktsioon ära antav soojus Konvektsioon Õhuga ära antav soojus Veresoonte laienemine Saame konduktsiooni ja konvektsiooniga ära anda soojust, kui ei aita, siis tuleb esile higistamine ja temperatuur langeb Kehatemperatuuri säilitamine sõltub suuresti ka kliima mõjust, peamiselt neljast füüsikalisest tegurist: 1) Õhutemperatuurist 2) Õhuniiskusest 3) Tuule kiirusest
EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Geneetilise muutlikuse allikad populatsioonis: I Mutatsioonid- tekib mutatsiooniline muutlikkus. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. II Kombinatiivne muutlikkus- ristsiire meioosis, toimub alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Moodustab suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikusest. III Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geneetilise materjali vahetamine. Nt. Ränded, viljade levik, eoste levik. Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Avaldab mõju väikestes populatsioonides. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. EVOULUTSIOONIVORMID · Füüsikaline evoulusioon: elementaarosakestest tekkisid aatomid, päike tekkis ca 5 milj a tagasi, 4...
ärrituse tugevusest. Koe labiilsus maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata /muutmata/. Mida kõrgem on koe funktsionaalne liikuvus, seda suurem hulk erutuslaineid võib ühes ajaühikus tekkida. Inimese motoorsed närvikiud võivad edastada kuni 2500 impulssi sekundis, sümpaatiline kiud aga ainult 500. Nahk, termoregulatsioon 1 Naha funktsioonid Katte ja kaitsefunktsioon (Keemiline kaitse higi ja rasunäärmetega kaitseb näiteks nahka kuivammise eest, UV kiirguse eest, mikroobide eest, mehhaaniline kaitse kaitseb kõike mis naha alla jääb, seega tervet organismi igasuguste infektsioonide eest). Hingamisfunktsioon. Eritusfunktsioon (viiakse
Kõik või mitte midagi-seadus- Erutuspotentsiaali suurus ei sõltu teda esilekutsunud ärrituse tugevusest. Koe labiilsus- maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata /muutmata/. Mida kõrgem on koe funktsionaalne liikuvus, seda suurem hulk erutuslaineid võib ühes ajaühikus tekkida. Inimese motoorsed närvikiud võivad edastada kuni 2500 impulssi sekundis, sümpaatiline kiud aga ainult 500. Nahk, termoregulatsioon Naha funktsioonid- Katte- ja kaitsefunktsioon (Keemiline kaitse higi ja rasunäärmetega kaitseb näiteks nahka kuivammise eest, UV kiirguse eest, mikroobide eest, mehhaaniline kaitse kaitseb kõike mis naha alla jääb, seega tervet organismi igasuguste infektsioonide eest). Hingamisfunktsioon. Eritusfunktsioon (viiakse organismist välja väike osa jääkaineid). Ainevahetuslik funktsioon (Nahas leiduv karotiin on D-vitamiini eellaseks
kooskõlastatud tegevusest. Inimest iseloomustab sõltuvus asjadest. Inimese põhilised elutalitlused: Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud.
ujumine soovitav taastumisprotseduur teiste spordialade harrastajatele, sealhulgas tippsportlastele. Ujumine on soovitav spordiala ülekaalulisele · ujumine on treening kogu organismile, koormus langeb kõigile olulistele lihasrühmadele · ujumine ei tunne vanusepiire · vigastuste risk on ujumises väike · ujumine on väga soodne ülekaalulistele ja liigeseprobleemide korral · lähim ujula ei olegi tegelikult väga kaugel · veekeskkonnas on termoregulatsioon märksa tugevam, võrreldes põhiainevahetusega on vees energiakulu 20 - 100% suurem · ujumisel põletatakse sama palju kaloreid kui jooksmisel Olulised on õige ujumistehnika ja sobiv ujumisstiil Kindlasti peab tervisesportlane ujuma õige tehnikaga, algaja võiks nõu küsida ujula töötajatelt. Kui 50m ujumise järgselt algaja tervisesportlane väsinud on, võib põhjuseks olla just vale ujumistehnika. Kui vabaltujumises, selili- ja delfiinujumises langeb ligi 75%
kulub ühe grammi vee soojendamiseks ühe kraadi võrra. 1 cal = 4,1868 J Kasutegurid toitaine lagundamisel ATP energiaks: R 90%, SV 75%, V 55%. Valgul väike, kuna see tuleb kõige pealt muuta glükoosiks, mis saab siseneda Krebsi tsüklisse. 3.2. Vesi Kehamassist umbes 70-80% vett. 10% veekaotus võib lõppeda surmaga. Vesi on lahustiks – keemilised reaktsioonid, transpordivahendiks, termoregulatsioon, jääkainete eemaldamine. Vett saab joogiveest, toidust ja metabolismist (endogeenne vesi). Kui toit on väga veerikas – puder, konservid jms – siis ei pruugi koer väga palju juua. Vett väljutatakse uriini, hingamise ja higistamisega. 3.3. Rasvad Peamine energiaallikas – 9,1 kcal/g. Küllastunud rasvhape – kaksiksidemed puuduvad, monoküllastumata – üks kaksikside, polüküllastumata – mitu kaksiksidet. Cis-rasvhapped
,,Erinevate taastumisvahendeid inimese turgutamiseks" Füüsilikalised taastumisvahendid. Saun. Sauna liigid: · Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun · Soome saun · Rooma saun · Vene saun ehk leilisaun · Iiri saun · "Indiaani saun" ehk higistamistelk · Aurusaun · Suitsusaun · Saunabuss Saunateraapia. Termoregulatsioon. Kehasoojust reguleeritav süsteem kahandab organismi talitust väliskeskkonna tingimuste muutustega ja säilitab ühtset kehasoojust. Tsivilisatsiooni hüvedest ümbritsetud tänapäeva inimene kaitseb aga end talle mugava mikrokliimaga, riietub talvel soojalt, liikumiseks kasutab sõidukit. Niiviisi ei koorma inimene termoregulatsiooni mehhanisme täiel määral ning ebasoodsatesse tingimustesse sattudes ei toimi need siis vajalikus ulatuses - tekivad külmetushaigused. Samas käivitavad suured temperatuuri muutused kor...
hüppetaoliste suunamuutustena; - EEGs desünkroniseeritud lained, sarnased alfa ja teeta lainetega; -südametegevus ja hingamine kiirenevad ("aktiivne uni") -lihaskond üldiselt atooniline (vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused- nägu, sõrmed) -aju verevool 80% -äratuslävi sama, mis sügavas unes, kuid on tõenäoline ka spontaanne ärkamine. Une funktsioonid: -et hoida energiat -aju püsiv termoregulatsioon -närvirakkude detoksifikatsioon -kudede taastamine -sälitada geneetiliselt programmeeritud käitumismustreid -vähendada unustamist -hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks (nt Jenkins ja Dallenbach,1924 tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal) -uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused *Kuidas mõjutab unepuudus igapäevaelu? nõrgestab immunsüsteemi, tõstab vähki haigestumise riski,
Kordamisküsimused Biokeemia osaeksamiks. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse alus. Elavas organismis on umbes 70-90 elementi, millest hädavajalikud on 27. Elavates organismides on 6 keemilist elementi, mida kutsutakse põhibioelementideks, need on C ehk süsinik, O ehk hapnik, N ehk lämmastik, S ehk väävel, P ehk fosfor, H ehk vesinik. Need elemendid moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. Inimorganismi põhibioelemendid: O ehk hapnik moodustab 62% põhibioelementide koguhulgast. Hapniku kasutab keha biomolekulide lõhustamiseks, mis võimaldab kasutada nende energiat. C ehk süsinik moodustab 25% põhibioelementide koguhulgast ja on elava keskne bioelement. Süsinik on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Suudab moodustada kuni 4 stabiilset sidet teiste aatomite molekulidega või süsiniku aatomitega. H ehk vesinik moodustab 10% põhibioelementide koguhulgast. Vesinik võimaldab vesiniksidemete te...
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
Ujumine on soovitav spordiala ülekaalulisele: - ujumine on treening kogu organismile, koormus langeb kõigile olulistele 5DELFI. Naistekas (2011) [www] http://naistekas.delfi.ee/tervis/figuur/ujumine-parim-trenn-sinu- tervise-ja-figuuri-heaks.d?id=50101175- (12.04.2013) lihasrühmadele, - ujumine ei tunne vanusepiire, - vigastuste risk on ujumises väike, - ujumine on väga soodne ülekaalulistele ja liigeseprobleemide korral, - lähim ujula ei olegi tegelikult väga kaugel, - veekeskkonnas on termoregulatsioon märksa tugevam, võrreldes põhiainevahetusega on vees energiakulu 20 - 100% suurem, - ujumisel põletatakse sama palju kaloreid kui jooksmisel. 6 1.5. MIKS VESI AITAB ? Ujumine on suurepärane treeningmeetod, sest aitab kaloreid põletada ning annab lihastele piisavalt koormust. Kergelt ujudes põletad tunnis keskmiselt 500 kalorit, kuid tempot tõstes võib see number küündida seitsmesajani. Lisaks on vesi peaaegu
energiasisaldus. Mäletsejalistel on vastavad protsendid 30, 5 ja 8. Seega moodustab metaboliseeruv energia neil alla 60 % brutoenergiast. Netoenergiaks nimetakse seda osa energiast, mida loom kasutab elutegevuse säilitamiseks, toodanguks (liha, piim, munad jne.) ning mehhaaniliseks tööks. Netoenergia saame, kui lahutame metaboliseeruvast energiast keha termoregulatsiooniks kuluva osa 70) Kehatemperatuur ja termoregulatsioon. Hüper- ja hüpotermia tagajärjed. Kehatemperatuur Koduloomade kehatemperatuur rektaalselt mõõdetuna on keskmiselt 38-39º C, lindudel aga 40-42ºC. Kõrgem kehatemperatuur väljendab rakkude metaboolsete protsesside intensiivsust. Organism püüab alati säilitada konstantse temperatuuri keha sisemuses, naha temperatuur aga sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist. Kõigusoojastel loomadel on käitumine kohanenud temperatuuri hoidmiseks: külma õhu korral soojendavad nad
· Aferentne närvikiud e. tundenärv. · KNS e. kesknärvisüsteem(pea- või seljaaju). · Liigutaja närv e. motoorne närv e. eferentne närv. · Efektor e. lihas(organ millesse antakse käsk). REGULATSIOON 1. Energia bilanss tasakaal kujuneb siis, kui energiatootimine ja kasutamine on võrdne. Energiat saadakse toidu ja joogiga. Energia kulub ainevahetuseks, kasvuks, osa energiast kaob füüsilise tööga, väljaheidetega, uriiniga ning metapoolse soojuskaona. 2. Termoregulatsioon ja soojus bilanss. Inimene on püsisoojane endoterne organism, kelle norm temperatuur on 37°C. Mida kiirem on ainevahetus, seda lähedasem on temperatuur 37sele, mida aeglasem, seda madalam. Organismid, kes säilitavad kehatemperatuuri peab soojusesaamine olema sama suur kui soojus kadu. Soojus kadu toimub neljal viisil: ·Aurustumine ·Soojusjuhtivusega(soojus liigub kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale.
· väga madala lihastoonusega; · kiireid silmade liigutusi, REMepisoodi ajal kiired silmade liigutuse ei esine püsivalt vaid lühemate perioodidena; 9. Mis on une peamiseks funktsiooniks · Une funktsioonid on kehaline ja vaimne taastootmine. Oluliselt on uni seotud ka mälu ja kehatemperatuuri regulatsiooniga ja immuunsuse toetamisega. · Hoida energiat · Aju püsiv termoregulatsioon · Kudede taastamine · Hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks 10. Millised on enam levinud seletused unenägude nägemisele · Õppimise hüpotees : unes mängitakse läbi geneeriliselt tingitud käitumisprogrammid · Unustamise hüpotees une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud mälestused, säilitades ajule vajaliku infotöötlusmahu · Evolutsiooniline hüpotees unenäol on hirmu stimuleerimise funktsioon, et inimene
BIOLOOGIA FOTOSÜNTEES 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H2O +6O2 /Vesi tekib reaktsiooni tulemusena, erilist tähtsust pole.. Klorofüll- roheline pigment, mis suudab valgust salvestada. Paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees- Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige süsivesikuteks kasutades selleks valgusenergia. Fotosüntees on maksimaalse efektiivsusega vaögus spektri punases või violetses osas. FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST 1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4 Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusst...
sarnased alfa ja teeta lainetega (ainuüksi ainult EEG abil pole eristatav); -südametegevus ja hingamine kiirenevad ("aktiivne uni") -lihaskond üldiselt atooniline (vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused- nägu, sõrmed) -aju verevool 80% -äratuslävi sama, mis sügavas unes, samas- kõige tõenäolisem on spontaanne ärkamine. Tsükkel ühest aktiivse une perioodist teiseni umb 90-100 min. Unefaase umb 4+1. -et hoida energiat? -aju püsiv termoregulatsioon? -närvirakkude detoksifikatsioon? -kudede taastamine? -sälitada geneetiliselt programmeeritud käitumismustreid? -vähendada unustamist? -hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks? (nt Jenkins ja Dallenbach,1924 tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal. -uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused? (REM uni pühib minema nõrgad, ebavajalikud, juhuslikud seosed n- võrgustikus..- -Crick,1983) Jaan Aru blogi- uni aitab puhastada aju
vererõhk algusosas 30mmHg, lõpuosas 10 mmHg, voolukiirus 0,3-0,7 mm/s. Veenid: õhukeseseinalised, suure venitavusega sooned, klapid, vererõhk veenulites 10 mmHg, veenides 4- 7mmHg, õõnesveenis 0- -5 mm Hg. Voolukiirus õõnesveenis 9 cm/s, sisemine diameeter veenulites 0,02 mm, veenides 5mm, õõnesveenis 30 mm. Seina paksus 0,002 0,5 ja 1,5 mm. Arteriovenoossed anastomoosid. Otseühendus arterite ja veenide vahel. Verevarustuse regulatsioon, termoregulatsioon. Nahk jäsemed, kõrvalest, maks, kopsud, seedetrakt. 34) Arteriaalne vererõhk (süstoolne ja diastoolne), vererõhu muutumine soonestiku alaosades. Vererõhu autoregulatsioon. Organismi vererõhk põhineb vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast (minutimahaust) ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vereringet
protsessid lokaalse ülekuumenemise eest. Vee funktsioonide käsitlemise lõpetame organismi tasandiga. Ka organismi tasandil on vee üheks olulisemaks ülesandeks termoregulatoorne funktsioon. Vesi hoiab inimkeha temperatuuri võrdlemisi püsivalt vahemikus 36...37o C. Organismi tasandil eristatakse keemilist ja füüsikalist termoregulatsiooni. Keemiline termoregulatsiooni toimib ainult 22 soojuskraadini. Selle piiri ületamisel intensiivistub juba füüsikaline termoregulatsioon, algab higi teke, eritumine ja aurumine. Füüsikast on teda, et iga keha pinna temperatuur, millelt toimub aurumine, alaneb. Higistamisel on tegelikult kaks ülesannet. Esiteks, säilitada soojuse äraandmisega püsiv kehatemperatuur. Iga milliliitri vee aurumiseks nahapinnalt temperatuuril 30 o C, kulub 0,5...0,6 kcal soojusenergiat. Higistamist suurendavad oluliselt aktiivne kehaline töö, kõrge välistemperatuur ning ka kuumade jookide tarbimine
ligikaudu 4000....10 000 kalkunitibu ja noorkalkunit. Lindla jaotatakse võrkvaheseintega sektsioonideks. Igasse sektsiooni paigutatakse 2...4 kunstema. Tibud jäetakse samasse sektsiooni ka pärast kunstemade eemaldamist. Seega kasvatatkse noorkalkuneid koorumisest tapmiseni ühes ja sellessamas hoones ja sektsioonis. Kunstema periood kestab olenevalt aastaajast, välistemperatuurist ja tibude arengust tavaliselt 30...45 päeva. See lõpetatakse, kui kalkunitibudel on termoregulatsioon sedavõrd välja kujunenud, et nad suudavad taluda 18...20 kraadist õhutemperatuuri. Piirdetarad paigutatakse kunstemade ümber selleks, et kalkunitibud ei saaks esimestel elupäevadel neist kaugele joosta ega selle tagajärjel külmetuda. Piirdetara soovitatakse teha ringikujuline (läbimõõt 3 m ja kõrgus 30...45 cm). Võrk selleks ei kõlba, küll aga sobib plekk või vineer, sest need vähendavad tõmbetuult kunstema lähedal.
kalasisalikud, kilprüüsse suletud kehaga kilpkonnalised, fantastiliste kehavormidega suured ja väikesed, kahel ja neljal jalal kõndivad dinosaurused, lendavad tiibsisalikud jne. Neile kõigile on iseloomulik sarvkihiga naha ja koorega munade esinemine, samuti mitmed muud anatoomilised ja füsioloogilised omapärad, nagu hingamine kopsudega, kahe aordikaare, rinnakorvi esinemine, imetajate ja lindudega võrreldes suhteliselt madalalt arenenud kesknärvisüsteem ja termoregulatsioon. Naha sarvikhist on enamikul roomajatest varvaste otses arenenud küünised ning nahka katvad soomused. [13] Roomajad on levinud kõikidel mandritel (peale Antarktise) ja kõikides kliimavöötmetes samuti (peamiselt soojematel aladel) meredes ja ookeanides. Roomajate levik minevikus hõlmas ka külmemaid piirkondi kui tänapäeval. Praegune asustus on seotud roomajate keskkonna temperatuurist sõltuva kehatemperatuuriga. Suur osa praegusaja roomajaid on lihatoidulised. [13]
Perioodid: 1) idulasperiood; 2) eellooteperiood; 3) looteperiood. Looteline periood algab pärast viljastumist sügoodi tekkimisega ja lõpeb sündimisega. 15. Millisteks periooditeks jaguneb lootejärgne periood? Perioodid: 1) vastsündinuperiood; 2) piimaperiood; 3) sugulise küpsemise periood; 4) täiskasvanuperiood; 5) vananemis ehk raukumisperiood. Vastsündinuperiood: kestab 2...3 nädalat, mil loom kohaneb väliskeskkonna tingimustega. Noorloomal kujuneb termoregulatsioon, vereloome kandub maksast ja põrnast luuüdisse, arenevad närvi, hormonaalne, fermentatiivne ja kaitsesüsteem. Esialgu söödetakse vastsündinut ternespiimaga, mis varustab teda antikehade. Piimaperiood: põhiliseks söödaks liigile omane täispiim või sellele lähedase koostisega sööt. Perioodi teisel poolel kohanevad noorloomad liigile omaste põhisöötadega.
1.Eluks on vaja energiat ja süsinikku Elusorganismid on võimelised omastama: valgusenergiat või keemilist energiat. Kolmest allikast; A. valgusenergiana. Nt taimed, vetikad , tsüanobakterid B . keemilist energiat otse eluta keskkonnast e anorgaanilistest ühenditest. Nt bakterid C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest. Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel. Rakuhingamine*- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O Makroergilised ühendid*- v...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
