SISSEJUHATUS Mis on füüsika ja tema aine? Füüsika on loodusteadus, mille eesmärgiks on füüsikalise (st materiaalse) maailma üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine Traditsiooniliselt loetakse füüsika uurimisvaldadeks Mehaanikat, Termodünaamikat, Elektrit ja magnetismi, Optikat, Aatomfüüsikat, Tuumafüüsikat, Osakeste füüsikat, Kondenseeritud aine füüsikat, Astrofüüsikat, Biofüüsika? Miks ei saa mustkunsti või okultismi teaduseks pidada? Teaduse aluseks on teaduslik meetod, mille olulisemad punktid on Vaatlus ja katse (eksperiment) Analüüs ja hüpotees Mudel ja teooria Ennustus ja kontroll Eeldades lõpmatut Universumit, miks me näeme tähti tumedas taevas, mitte ühtlaselt valgustatud taevavõlvi? Umbes 25% Universumi massist on mittekiirgav,valgust mitteneelav ja ka mittehajutav tumeaine, mis avaldub vaid gravitatsioonilise mõju kaudu. Hiroshimale heidetud pommi puhul muundati energiaks kõigest 0.6 g massi. K...
(geograafiline levik): · abiootiliste faktorite erinevus: kliima, eriti temperatuur ja sademed mullatüüp reljeef ja ka kõrgus üle merepinna tuul · biootilised faktorid · füüsilised barjäärid · biootiliste ja abiootiliste faktorite koosmõju ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES, TOIDUAHELAD, TOIDUVÕRK JA TROOFILISED TASEMED · Energia jäävuse seadus ehk termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele · Energia jäävuse seadusest järeldub, et energia, mille süsteem saab väljastpoolt, peab võrduma süsteemi sisemise energia muudu ja süsteemist väljuva energia summaga Potentsiaalse energia peamised ühikud: Dzaul (J) - energia, mis on vajalik tööks, kus 1 kg raskus tõstetakse 10 cm kõrgusele
Skalaarid ja vektorid: Suurused, mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest nimetatakse skalaarideks. (aeg, mass, inertsmoment). Suurused, mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund nimetatakse vektoriteks. (Kiirus, jõud, moment). Tähistatakse sümboli kohal oleva noolega F(noolega) . Tehted nendega: Korrutamine skalaariga - a*Fnoolega =aF(mõlemad noolega) Liitmine - Fnoolega = F1noolega + F2noolega. Skalaarne korrutamine: Kahevektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga cos korrutisega. (V1V2) = v1*v2*cosa, kusjuures v1*v2=v2*v1. Vektoriaalse korrutamise tulemuseks on aga vektor, mis on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sinusega, siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. [v1*v2]=v1*v2*sina. Ühtlane sirgjooneline liikumine: ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille p...
(geograafiline levik): • abiootiliste faktorite erinevus: – kliima, eriti temperatuur ja sademed – mullatüüp – reljeef ja ka kõrgus üle merepinna – tuul • biootilised faktorid • füüsilised barjäärid • biootiliste ja abiootiliste faktorite koosmõju ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES, TOIDUAHELAD, TOIDUVÕRK JA TROOFILISED TASEMED • Energia jäävuse seadus ehk termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele • Energia jäävuse seadusest järeldub, et energia, mille süsteem saab väljastpoolt, peab võrduma süsteemi sisemise energia muudu ja süsteemist väljuva energia summaga Potentsiaalse energia peamised ühikud: Džaul (J) - energia, mis on vajalik tööks, kus 1 kg raskus tõstetakse 10 cm kõrgusele
· Maksimeerida tumedat elurikkust · Tunne oma vaenlast ! Maa keskkond eluslooduse mitmekesisuse määrajana · Binoomid : sarnase füsiognoomiaga ja ökoloogiaga piirkonnad sarnastes keskkonnatingimustes Baer Babinet´ seadus · Põhjapoolkera jõed uhuvad rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast · Karl Ernst von Baer 1856 · J. Babinet 1859 Miks on mäe tipus jahedam? · Adiabaatiline protsess · õhk hõredam, paisub · termodünaamika 1 km kuivalt ~100C 1 km märjalt ~6 0C · Vähem ,,pilvevaipa" Mere- maismaa kontrasti mõju · Jahe õhk seob vähe niiskust · Soe õhk seob palju niiskust · Vahemereline kliima · Konvergents vahemerelises kliimas · NAO Indeks : õhurõhu vahe Asooride ja Islandi vahel Polaarsed bioomid · Bioom suureskaalaline ökosüsteem e. maakera elustiku suurjaotus
Energia on vajalik erinevate protsesside toimumiseks kehas 2. Kas elusorganismid on oma keskkonnaga termodünaamilises: a) tasakaalus b) tasakaaluoleku lähedal c) tasakaaluolekust kaugel ? 3. Miks toimub lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine üle kogu lahuse ruumala? Et kindlustada oma keeruka struktuuri säilimine ja hoida vabaenergia väärtus negatiivne. Vastavalt termodünaamika II seadusele kulgevad protsessid isevooluliselt entroopia suurenemise suunas. Ühtlasel jaotamisel korrapäratus suureneb ehk entroopia kasvab. Enamike ainete lahustumine on endotermiline ehk termodünaamiliselt ebasoodne. Lahustumine saab siis toimuda entroopia kasvu arvelt. Aine ühtlasel jaotumisel üle kogu selle ruumala korrapäratus kasvab ja seega entroopia suureneb. 4
[http://www.lib.udel.edu/ud/spec/exhibits/treasures/science/newton.html] (20.03.08) Nupuvere. Füüsika. Arhiiv. IV Varia Isaac Newton (I osa) [http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia42.html] (23.03.2008) People. Galilei-Galileo.jpg. [http://www.insidesuccessradio.com/images/people/Galilei-Galileo.jpg] (23.03.08) Public Information. INT. [http://www.ing.iac.es/PR/int_info/intcoude.jpg] (16.02.08) Putilov, K.A. 1964. Füüsika I: Mehhaanika. Akustika. Molekulaarfüüsika. Termodünaamika. Tallinn: Eesti Raamat. Rene Descartes.[http://www.biografiasyvidas.com/biografia/d/fotos/descartes.jpg] (27.03.08) 19
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile el...
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse o...
Ettevõtja ja juhi tüüpiliste omaduste ning käitumise võrdlus ETTEVÕTLUS MIKROTASANDIL Ettevõtja Tegur Juht Makrokäsitluses räägitakse väike- ja keskettevõtetest, mikrokäsitluses aga valdavalt Juhitud tajutud võimaluste poolt. Strateegiline Juhitud jooksvalt kontrollitavate väikeettevõtetest, keskettevõtetest ka, enamasti vaid viimaste erisuste väljatoomisel. orientatsioon ressursside poolt. Põhjus: enamik väikeettevõ...
Biosfäär - Maakera osa, kus on elusat ainet Ökosüsteem - isereguleeruv ja arenev süsteem, mille moodustavad toitumissuhete kaudu seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Aine -ja energiavood ökosüsteemis - Nii taimed kui loomad on termodünaamiliselt avatud süsteemid. Energia liikumise ökosüsteemis määravad ära toiduahelad. Troofiline püramiid - ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Igal troofilise püramiidis astmel toimuvad vastavalt termodünaamika seadustele energia kaod 26. Ressursside ammutamine. Varu ja voo võrrand. Voolavad ja akumuleeruvad ressursid. Ressursside ammutamine - loodusressursside klassifitseerimine Varu ja voo võrrand: St = St-1 + At Ot St - varude suurus perioodi t lõpuks St-1 - varude suurus perioodi t alguses At - sissevool perioodil t Ot - väljavool perioodil t Voolavad ressursid: nt. päikesekiirgus Ei moodusta varu Ei akumuleeru ega amortiseeru
10 klass Võsu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................3 Sissejuhatus `' Elu on Maal pidevalt uuenenud tänu energiale, mida me saame Päikeselt. Võib näida, et oleme jagu saanud termodünaamike teisest seadusest. Kuid nii kestab see vaid seni, kuni on olemas Päike `' (Mary ja John Gribbin 1997:70). `' Termodünaamika teine seadus teaduslik versioon reeglist, mille kohaselt asjad kuluvad `' (Mary ja John Gribbin 1997:125). `' Päikese energia on pärit vesiniku aatomite muundumistest heeliumi aatomiteks. Iga kord, kui see toimub, muutub väike ports ainet energiaks. Iga sekundiga muudab Päike energiaks sellise koguse ainet, mille mass võrdub viie miljoni elevandi massiga. Energia vabaneb ja Päike muutub iga sekundiga selle võrra kergemaks. Kuid Päike on nii suur ja
1. Kineetika uurimise vajalikkus, seos termodünaamikaga. Kiirus võib olla otsustava tähendusega produktide tekkel! Vaatamata, et reaktsiooni vaba energia muut on negatiivne võib produkte mitte tekkida piisaval hulgal ja kiirest. Kiirus on aeglane Keemiline kineetika on füüsikalise keemia osa, mis kirjeldab reaktsioonide ajalist kulgu matemaatiliste võrrandite abil. Termodünaamika annab vastuse reaktsioonide kulgemise võimalikkuse kohta, kuid kineetiline analüüs näitab, kui kiiresti saabub tasakaal. Termodünaamiline tasakaalukonstant annab võimaluse arvutada reaktsiooni võrrandile vastavat max. saagist, kuid ei räägi midagi reaktsiooni kiirusest. Keemiliste reaktsioonide ja protsesside planeerimisel on tähtis: kirjeldada matemaatiliselt reaktsiooni kulgemist leida seos reaktsiooni kiiruse ja temperatuuri vahel
ELU TUNNUSED: 1) Paljunemine ( elus paljuneb, eluta ei paljune) Liiki tuleb taastoota, variatiivsus peab olema – maailm muutub ja muutuvas keskkonnas variatiivsusega oleme kaitstud muutuste suhtes 2) Energia. Eluta loodusele energiat andes tema struktuur muutub hägusemaks, laguneb (struktuur kaob ära). Elus materjal kasutab energiat struktuuri paremaks tegemiseks, säilitamiseks, üles ehitamiseks. Kasutab energiat korrapärasuse hoidmiseks. 3) Elus looduses on struktuuri ja funktsiooni vahel seos. Struktuuri muutes funktsioon muutub ja vastupidi. Eluta looduses struktuuri muutes funktsioon säilib (pastaka näksimine, aga kirjutab edasi). Funktsiooni muutes struktuur muutub (hankli tõstmisel muskel suureneb). Struktuuri mitte kasutades kaob ära, ei kasuta funktsiooni, siis energiat ei kulutata. 4) Kohanemine. Eluta loodus ei kohane (porilomp sügisel, talvel jääs, suvel üldse pole). Elus loodus kohaneb (palav, siis võtame pluuse seljast) Tre...
kulgemise võimalikkuse, kuid mitte kiirust; G < 0 spontaanne; eksergooniline G > 0 mittespontaanne, lisaenergia vajalik; endergooniline G = 0 tasakaaluline reaktsioon; Reaktsiooni kiirus on määratud aktiveerimise vaba energia väärtusega G# 5. Bioloogilise termodünaamika alused. Mida näitab G märk ja arvväärtus? Bioloogilised standardtingimused. Kuidas on seotud G ja G0'? Eksergoonilised ja endergoonilised reaktsioonid. 6. Siirdeseisundi EX# tähendus ensüümireaktsioonis ja selle saavutamine. Katalüüsi soodustavad faktorid. Miks ja kuidas saavutatakse ES kompleksi destabiliseerimine? Ensüümid lihtsustavad siirdeoleku X ehk aktiveeritud vaheoleku moodustumist. Siirdeolek on ühendil lähteaine ja produkti vahepealne olek, ebastabiilne. Kõrgeim
ainest) või fotoorganotroofid (energia saavad Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest) Kõik elusorganismid, kes ei ole fotosünteesijad ega kemosünteesijad, on heterotroofid Heterotroofid ei saa elada ilma väliskeskkonnast saadavate orgaaniliste aineteta Toiduga saadud orgaanilise aine lagundamine on vajalik: · energia saamiseks · sünteesiprotsessidele lähteainete saamiseks · Energia jäävuse seadus ehk termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele Energia jäävuse seadusest järeldub, et energia, mille süsteem saab väljastpoolt, peab võrduma süsteemi sisemise energia muudu ja süsteemist väljuva energia summaga Seadusest järeldub, et isoleeritud süsteemi siseenergia on jääv · Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust
Kasutatakse rakuteraapias. Embrüonaalsed, nabaväädiverest, täiskasvanu organites. Transgeensed organismid - geneetiliselt muundatud organismid ehk GMO-d on organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis nende s organismides avalduvad ja järglastele päranduvad. Neil ilmneb mõni uus, mõnele teisele liigile omane tunnus. Metabolism. Assimilatsioon ja dissimilatsioon. Katabolism ja anabolism. Autotroofid. Heterotroofid. Termodünaamika I seadus. Eksotermiline ja endotermiline reaktsioon. Redoksreaktsioonid. Energia saamine ja kasutamine rakkudes. Metabolism - kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid kokku. Tagab organismi aine- ja energiavahetuse keskkonnaga. Assimilatsioon - kõik sünteesireaktsioonid. Dissimilatsioon - kõik lagundamisreaktsioonid. Metabolismil 2 poolt: Anabolism - vastuvõetud toitainetest spetsiifiliste kehaomaste ainete ehitamine.
Meteoroloogia Sissejuhatus Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama. Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist. Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika, transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfäär...
1 xC = . 2 f 0 C 1 See tähendab, et 2 f 0 L = , 2 f 0 C 94 Millest resonantssagedus 1 f0 = . 2 L C f0 resonantssagedus hertsides (Hz) L induktiivsus henrides (H) C mahtuvus faradites (F) Seda seost tuntakse maailmas Thomsoni valemina. William Thomson, lord Kelvin (1824--1907) oli inglise füüsik, termodünaamika rajajaid, elektri- võnkumiste teooria rajaja. Kontrollime ühikut: 1 1 [ f0 ]= = = Hz Vs · As s A·V Resonantsi saavutamiseks võib muuta · pooli induktiivtakistust xL näiteks teras- südamiku õhupilu suuruse muutmisega · mahtuvustakistust xC näiteks pöördkonden- saatori või rööbiti ühendatavate kondensaatoritega · sagedust Resonantsnurksagedus
Ensüüm seob substraadi aktiivtsentrisse. 4. Reaktsiooni G ja G* tähendus. Mittekatalüütilise ja katalüütilise reaktsiooni energiadiagrammid ja G* väärtuste võrdlus. G Gibbsi vaba energia ehk kasulik energia, mida saab muundada tööks; G produktide ja lähteainete vabade energiate erinevus. Määrab ära reaktsiooni spontaanse kulgemise võimalikkuse, kuid mitte kiirust; G* - reaktsiooni kiirus on määratud aktiviseerimise vaba energia väärtusega 5. Bioloogilise termodünaamika alused. Mida näitab G märk ja arvväärtus? Bioloogilised standardtingimused. Kuidas on seotud G ja G0'? Eksergoonilised ja endergoonilised reaktsioonid. G < 0 spontaanne, eksergooniline reaktsioon; G > 0 mittespontaanne, endergooniline reaktsioon G = 0 tasakaaluline reaktsioon 6. Siirdeseisundi EX# tähendus ensüümireaktsioonis ja selle saavutamine. Katalüüsi soodustavad faktorid. Miks ja kuidas saavutatakse ES kompleksi destabiliseerimine?
TOODETE JA TEENUSTE ARENDAMINE TOYOTA NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Vitali Antipov TOODETE JA TEENUSTE ARENDAMINE „TOYOTA MOTOR CORPORATION“ NÄITEL Kodutöö Juhendaja: Mait Rungi Tallinn 2015 1 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.Sissejuhatus.........................................................................................................3 2.Autotööstuse evolutsioon....................................................................................5 3.Ärimudel.............................................................................................................7 3.1Toyota ajalugu.......................................
Muuta saab energia vormi. Termodünaamika teise seaduse kohaselt voogab energia soojemalt kehalt külmemale ja soojust ei saa transformeerida 100% efektiivsusega. "Entroopia" on mittekasutatava energia mõõt. Kõik energia ülekanded suurendavad isoleeritud süsteemi entroopiat. Keskkond on suletud, kuid mitte isoleeritud süsteem. Entroopia suureneb pidevalt vaid isoleeritud süsteemis. Füüsikust ökonomist Nicholas Georgescu-Roegen (1979) on väitnud, et termodünaamika teine seadus on majandusliku nappuse peamine põhjus. 26 Kasvu piirid Üks olulisemaid sündmusi säästlikkuse probleemi teadvustamisel oli 1972. aastal raamatu "The Limits to Growth" ilmumine. Sõnum, mis seal t saadi oli selles, et keskkonna piirid võivad põhjustada maailmamajanduse kollapsi kahekümne esimese sajandi keskpaiku.
jõuab algolekusse tagasi, siis ka tema siseenergia pärast seda protsessi on sama suur kui enne protsessi. Seega on gaasi siseenergia muut ringprotsessi käigus null ning siseenergia lõpmata väike muut on tõepoolest täisdiferentsiaal. See tähendab, et me võime ka siseenergia lõpliku muudu jaoks kirjutada U Q A . (9.18) See valem väljendab energia jäävuse seadust termodünaamikas ja kannab termodünaamika esimese seaduse nime. Termodünaamika esimene seadus. Gaasi siseenergia muut mingi protsessi käigus võrdub gaasile antud soojushulga ja gaasi poolt paisumisel tehtud töö vahega. 9.8 Gaasi töö ja soojusvahetus isoprotsessidel 1. Isohooriline protsess. Et gaasi ruumala isohoorilisel protsessil ei muutu, siis vastavalt valemile (9.15) gaasi töö selle protsessi käigus võrdub nulliga ja siseenergia muutub ainult tänu gaasi soojusvahetusele ümbritseva keskkonnaga:
Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed Soojuspump-külmutusseadmed 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 4
11. Miks toimub lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine üle kogu lahuse ruumala? Vastavalt TD II seadusele kulgevad kõik isevoolulised protsessid entroopia kasvu suunas. Ühtlasel jaotumisel korrapäratus suureneb ehk entroopia kasvab. Enamik ainete lahustumine on TD ebasoodne ehk endotermiline. Lahustumine saab siis toimuda entroopia kasvu arvelt. Lahustunud aine ühtlane jaotumine üle kogu lahuse ruumala korrapäratus kasvab ja entroopia kasvab. 12. Termodünaamika teine seadus väidab isoleeritud süsteemi entroopia kasvab üritades saavutada maksimaalset väärtust. Kuidas on võimalik elu eksisteerimine ilma eeltooduga vastuollu minemist? Maa pole isoleeritud süsteem, lisaenergiat ammutatakse päikeselt 13. Kuidas on vabaenergia muutus seotud muutusega entalpias ja entroopias (valem, ühikud)? G = H TS G =kJ/mol H=kJ/mol S=kJ/mol*K T=K 14. Kuidas on reaktsiooni vabaenergia muutus seotud reaktsioonist osavõtvate ainete
Materjali optimeerimine-puhtam materjal, taastuv materjal, väiksem energiakulu, teisene materjal, kasutuskõlblikud jäätmed 4. Produkti optimeerimine- vähem energiat, puhtam energia, vähem jäätmeid, tarbimisväärtus 5. Pakkimine, hea transport, logistika 6.Vähenda kasutusea mõju, vähenda energia, kemikaalide kulu, puhtam energia allikas 7. Elutsükli lõpp- taaskasuta materjali, uus disain, ringlusse võtt, osade taaskasutamine KTA uurimisala · Loodusteadused: ökoloogia, termodünaamika, füüsikaseadused, ökosüsteeme ja inimese tervist mõjustavad aspektid · Mikroökonoomika and tehnoloogia: majandussuhted, struktuurid ja tooted, mis kujundavad ettevõtlussüsteeme · Sotsiaalsed teemad ja makroökonoomika: sotsiaalsed struktuurid ja teemad, mis kujundavad ühiskonda, peegeldades väärtushinnanguid KTA: uuendusideede prioritiseerimismaatriks KTA eelised ja puudused: · Eelised: · Hõlmab kõiki keskkonnaaspekte ja toote olelusringi etappe
põhikonseptsioonid.),2.Dünaamiline(see õhuniiskus , toimub energiavahetus maa ja muutumist kõrgusega antud Atmosfääri läbipaistvus ja selle tegeleb fundamentaalsete atm. vahel, meteoroloogiliste protsesside atmosfäärimudelis karakteristikud Atmosfääri läbipaistvust hüdrodünaamika ja termodünaamika toimumise koht. Teine kiht on stratosfäär, asendatakse kuiva õhu temperatuur märja reguleerivad temas sisalduv veeaur ja võrrandite lahendite kus temp kasvab kõrguse suurenedes, seal õhu virtuaalse temperatuuriga. aerosoolid. Suuremad muutused tulenevad uurimisega.Vaadetakse spets. paikneb 90% osoonist. Kolmas kiht on Õ hurõhu taandamine merepinnale
FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; ...
intensiivsust, biogeenide sisaldust, lahustunud gaaside hulka ja jaotust, veesamba kihistust, sette paksust, sette oksüdatsiooniastet, settimise kiirust, vee värvust, vee läbipaistvust, veekogu kinnikasvamise astet. Ökoloogilise seisundi kujunemisel on oma objektiivsed ja subjektiivsed tingimused. Neist olulisemateks tuleb pidada: · morfomeetria Reeglina suuremad ja sügavamad veekogud on stabiilsemad tulenedes kasvõi termodünaamika põhimõtetest. Erinevad pindala/sügavuse variandid annavad ka erinevad eeldused ökoloogilise seisundi kujunemisel. Madalates ja suurtes veekogudes on veemass hästi aereeritud, kuna väikestes ja sügavates on stabiilsus tagatud suure veemahu kaudu. · veemaht ja vahetus Veemaht on seotud otseselt morfomeetriliste näitajatega. Kehtib reegel, mida suurem veemaht ja intensiivsem veevahetus, seda parem ökoloogiline seisund. Suurem veemaht tagab protsesside stabiilsuse, suurema eluruumi,
väheneb ja tekib üleslükkejõud. See kiirgus, mis näiteks Päikeselt energia maale toob või kuumast ahjust meieni kannab on soojuskiirgus, mis on oma olemuselt elektromagnetiline laine. Laine ise ei ole soojus ega energia. Laine on energia edasikandumise viis. Süsteem liigub iseenesest sellise oleku poole, kus süsteemis puudub igasugune kord (mingi jaotuse eelistus). Ehk teisti öeldes: iseeneslikud protsessid viivad kaose suurenemisele. Füüsikas väljendab soojusülekande suunda termodünaamika II seadus, mis on esitatud entroopia S abil: igasuguses iseeneslikus protsessis süsteemi entroopia kasvab. Aine olekud. Tahke, vedel ja gaasiline olek. Tihedus, rõhk, üleslükkejõud. Gaaside isoprotsessid. Agregaatolekute muutused. Tahkes olekus on aine kas kristall (tahkis) või amorfne aine. Tahkisel on kindel struktuur, amorfsel ainel pole. Ioonkristallid, kovalentsed kristallid, metallilised kristallid, molekulaarsed kristallid(, vedelad kristallid).
Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Tavaliselt eristatakse kaks energia kategooriat: 1) kineetilist energiat väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia; 2) potentsiaalset energiat kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. Energia omadusi kirjeldavad järgmised seadused: 1. Termodünaamika I printsiip (energia jäävuse seadus) energia võib minna ühest vormist teise, aga ei kao ja teda ei saa uuesti luua. 2. Termodünaamika II printsiip (entroopia seadus) protsessid, mis on seotud energia muundumisega võivad iseseisvalt toimuda ainult sel tingimusel, kui energia läheb kontsentreeritud vormist hajutatud vormi (degradeerub) e. igasugune korrastatud liikumine püüab spontaanselt muutuda korrastamata liikumiseks.
haaratud ole üle võetud väliste jõudude poolt. Kui inimene tapab end on ta üle võetu millegi välise poolt. ,,Vabadus on tunnetatud paratamatus". Inimene peab aru saama oma allumisest põhjuse ja tagajärje seadustele. Olla vaba tähendab käituda oma mõistuse järgi, mis tähendab käituda iseenese huvides. Saada mitteinimlikuks, minetada inimlikkus. Küberneetika. Põhja alused aastast 1948 Wieneri. Igal süsteemil omadus liikuda korrastamatuse, kaose suunas, entroopia suunas. Termodünaamika. Homöstaas. Positiivne tagasiside õhutab süsteemi muutuma, negatiivne hoolitseb süsteemi stabiilsuse eest. 07.12.10 Küberneetika inimene ja tema eksistentsi teatud tingimusesd. Loome sünteesime õiged tingimused, oleme võimelised produtseerima ka õigeid kogemusi. Teatud tingimustel luua teatud kogemusi. Inimese programmeerimine. Pole olemas identiteeti, subjekti tootmine on, identiteedi loomine. Blade Runner kujutletavaks järjeks Assimovile. Toodang põgeneb
MSJ0230 - Rakendusenergeetika Applied Energy Engineering Allan Vrager Õpingukorraldusest: 8 loengut 4 harjutustundi ehk 6x1,5h Eksami eelduseks koduülesannete lahendamine, mis annavad 30% kogu hindest Aine lõppeb kirjaliku eksamiga Kirjandus: A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 A. Kull, I. Mikk, A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. I. Mikk (koostaja). Soojustehnika kasiraamat. Valgus, 1977. A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud
Kordamisküsimused MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA EKSAM 2011 KEEMILINE SIDE 1. Keemilise sideme tüübid (kovalentne, mitte-kovalentne vesinik-, ioon-, van der Waalsi ja hüdrofoobne side). Keemilise sideme omadused. Sideme energia, pikkus, küllastatavus, suund. 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Sest moodustuvad vesiniksidemed. 3. Termodünaamika II seadus. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 4. Mis on kiraalsus ja kuidas seda kasutab loodus? Üks asümmeetriline aatom on kovalentselt seotud nelja erineva aatomi või rühmaga; enamik suhkruid on D isomeerid, aminohapped L isomeerid, ka ensüümid on kiraalsed. ravimitööstus? Sünteesitakse ravimühendte enantiomeere, mida ensüümid seoksid ning millel oleks vajalik toime. Tihti
110. Molkulaarsed valentssidemed eristatakse kui ioonsed ja kovalentsed sidemed. Kuidas üks v teine sidemetüüp tekib ja milles seisneb nende põhierinevus? Ioonne: eeldus väike lainef-de kattumine, side tekib el-de annetamise tulemusena. Ioonraadius sõltub iooni laenugst. Kovalentne: tekib ioonide ühistumise tulemusel. El- pilved peavad oluliselt kattuma. Stabilisatsioonienergia peamine allikas on elektronide poolt hõivatava ruumiosa kasv. 111. Formul Termodünaamika II seadus! Kuidas on see seadus kooskõlas elusloodus nähtavalt kõrge organiseeritusega? Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Teist järku perp.mob on võimatu. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st. Ei ole võimalik niisugune protsess,emille ainsaks tulemsueks on soojuse ülekanne külmemalt kehalt kuumemale. 112. Lamekatusel ristküliku veesoojendaja: S=100*200=20000cm2.
kuluta ennast (metalli) tööks, vaid sütt. Elu ja surma hakati jälle vastandama, seekord (jälle) eluslooduses mehhaanilisi toimismisprintsiipe nähes. Enam polnud masin siiski vaid kunud organismi toimimise mõsitmiseks (nagu 17.-18. sajandil), vaid mõlemate nii masinate kui organismide seletamisel sai aukoha termodünaamika ning energia salvestamise ja muundumise õpetused. (Eluslooduses mõistmisel pääsesid termodünaamika seadused lõplikult mõjule eelmisel sajandivahetusel.) Sel oli oma väljund ka meditsiini. Hakkas kujunema arusaam, et surm ei ole ilmtingimata möödapääsmatu (loomulik), vaid pigem juhuslik. Võrdlust masinaga appi võttes surm saabuks siis kui inseneridel (arstidel) kas puuduvad oskused mehhanismi ,,parandada" või kui see 15 osutub liiga kulukaks (majanduslikult mittemõttekaks). Elu ja surma vastuolu
Triboluminestsents on aine helendumine, mis tekib kui ainet mehaaniliselt deformeerida. Termoluminestsents on helendumine, mis tekib kui ainet kuumutada. (Luminestsentsi korral keha siseenergia muundub valguseks. ) Kiirgust, mida keha kiirgab termidünaamilise tasakaalu tingimustes (kindlal temperatuuril), nimetatakse tasakaaluliseks kiirguseks. (Kui mingi keha asub kindla temperatuuriga keskkonnas, nõuab termodünaamika teine printsiip, et tema temperatuur peab tasakaaluoleku korral olema võrdne ümbritseva keskkonna temperatuuriga.) Kiirgamisvõime, neelamisvõime, must keha. (vt, TEST) Spekter optikas on kiirgusvõime sõltuvus sagedusest. Spekter üldse on jaotusfunktsioon, mis sõltub oma argumendist (nt. sagedus) kiirguse hulk mingil parameetril, mis on jaotatud vastavateks (spektri) vahemikeks. 20. Põhimõistete definitsioonid (oma sõnastuses, ärge loengust otsige!): Karakteristlik
Triboluminestsents on aine helendumine, mis tekib kui ainet mehaaniliselt deformeerida. Termoluminestsents on helendumine, mis tekib kui ainet kuumutada. (Luminestsentsi korral keha siseenergia muundub valguseks. ) Kiirgust, mida keha kiirgab termidünaamilise tasakaalu tingimustes (kindlal temperatuuril), nimetatakse tasakaaluliseks kiirguseks. (Kui mingi keha asub kindla temperatuuriga keskkonnas, nõuab termodünaamika teine printsiip, et tema temperatuur peab tasakaaluoleku korral olema võrdne ümbritseva keskkonna temperatuuriga.) Kiirgamisvõime, neelamisvõime, must keha. (vt, TEST) Spekter optikas on kiirgusvõime sõltuvus sagedusest. Spekter üldse on jaotusfunktsioon, mis sõltub oma argumendist (nt. sagedus) kiirguse hulk mingil parameetril, mis on jaotatud vastavateks (spektri) vahemikeks. 20. Põhimõistete definitsioonid (oma sõnastuses, ärge loengust otsige!): Karakteristlik
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.Entroopia muutus on null pöörduvate protsesside ja positiivne pöördumatute protsesside korral. Metaboolsed protsessid on üldjuhul
Üks viis ontoloogiliseks reduktsiooniks on teoreetiline reduktsioon. Väited omaduste taandamisest teineteisele tulenevad baasväitest, et esimest omadust iseloomustav teooria taandub teooriale, mis iseloomustab teist omadust. Reduktsioone ajaloos. Tegelikke reduktsioone teaduse ajaloost: Geneetika reduktsioon molekulaarbioloogiale – geenid postuleeriti selleks, et seletada pärilikkusemustreid. Pärilikkusemustreid saab seletada DNA kaudu seega geenid olidki DNA molekulid. Gaaside termodünaamika reduktsioon gaaside kineetilisele teooriale – seadused, mis puudutavad gaaside temperatuuri, rõhku ning ruumala, saab tuletada, kui eeldada, et gaas koosneb molekulidest ning et gaasi temperatuur sültub nende molekulide liikumisest jne. temperatuur polnud muud kui molekulide liikumise teatud omadus. Nageli reduktsioonimudel. Klassikaline reduktsioonimudel – Ernest Nagel, loogilise empirismi vaimus. Ühe teadusliku teooria taandamine fundamentaalsemale teooriale
isendite arvukust. Sageli pole arvukuse püramiid püramiidi kujuga. Biomassi püramiidi jaoks kasutatakse andmete esitamiseks isendite biomassi. Püramiid on enamasti püramiidikujulised. Erandiks on ookeanides olevate füto- ja zooplanktonite omavaheline suhe, kus zooplanktonite biomass on sageli suurem kui samal ajahetkel elavate fütoplanktonite mass. See on tänu sellele, et fütoplanktonitel on kiire produktsioon. 76. Kuidas on termodünaamika seadused seotud elusloodusega? I seadus: energia ei teki ega kao. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, see ei tulene aga ökosüsteemi seest vaid väljaspoolt(päikeselt). II seadus: iseeneslikel protsessidel on omadus suurendada oma korratuse määra – entroopiat. Korratuse kokkupanemine korrapärasesse vormi nõuab lisaenergiat. Elusorganismidel on omadus suurendada oma sisekeskkonnas korrapärasust ja seetõttu on nad sunnitud suurendama korrapäratust enda ümber
1 xC = . 2 f 0 C 1 See tähendab, et 2 f 0 L = , 2 f 0 C 94 Millest resonantssagedus 1 f0 = . 2 L C f0 resonantssagedus hertsides (Hz) L induktiivsus henrides (H) C mahtuvus faradites (F) Seda seost tuntakse maailmas Thomsoni valemina. William Thomson, lord Kelvin (1824--1907) oli inglise füüsik, termodünaamika rajajaid, elektri- võnkumiste teooria rajaja. Kontrollime ühikut: 1 1 [ f0 ]= = = Hz Vs · As s A·V Resonantsi saavutamiseks võib muuta · pooli induktiivtakistust xL näiteks teras- südamiku õhupilu suuruse muutmisega · mahtuvustakistust xC näiteks pöördkonden- saatori või rööbiti ühendatavate kondensaatoritega · sagedust Resonantsnurksagedus
tootmisega, mida käesolevas õppematerjalis ei käsitleta. Põhiline q2 osa elektrist saadakse kütuste põletamisel saadud soojusest soojusjõuseadmetes, mille teoreetilisi aluseid s käsitleb tehniline termodünaamika. A B Järgnevalt vaadeldakse tähtsamate soojusjõumasinate termodünaamilisi ringprotsesse, mis võimaldavad analüüsida nende seadmete efektiivsust mõjutavaid tegureid. 5.1 Soojusjõuseadmete ringprotsessid 5.1.1 Carnot` ringprotsess Soojusjõuseadmete ideaalseks ringprotsessiks on nn Carnot` ringprotsess, mida esmakordselt kirjeldas 1824.a Prantsuse füüsik N. L. S. Carnot.
Kooslus- organismide kooselu vorm. Ökosüsteem - funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Biosfäär - maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimuvad orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. 107. Energia ökosüsteemides. Termodünaamika seadused, nende seos ökosüsteemidega Termodünaamika esimene põhiseadus (energia jäävuse seadus) Kinnises süsteemis on energia ja mateeria hulk konstantne, energia ja mateeria võivad muutuda ühest vormist teise, kuid ei teki ega kao. Energiat ei saa iseeneslikult toota ega saa ka hävitada Energia muundamisel läheb alati osa energiat hõõrdumise või soojussiirde teel väliskeskkonda kaduma Mida loodusest võetakse läheb sinna ka tagasi, kuigi vorm muutub.
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T...
Peale rRNA geenide transkriptsiooni pärssimise, aktiveerib (p)ppGpp veel teatud aminohapete biosünteesi, mis leevendab aminohapete puudust. Aktiivse kasvu ajal E. coli suunab ressursi ribosoomide sünteesile ning ensüümide sünteesile ning eelistab energiat pigem saada glükolüüsist kui oksüdatiivsest hingamisest, sest sellisel moel saab rakk kiiremini energiat kätte. 6. Energia tootmine Selleks, et bakterid ellu jääks, peavad nad olema võimelised käituma vastupidiselt termodünaamika 2. seadusele, mis ütleb, et spontaanselt toimuvad süsteemid kaotavad korrastatust ning entroopia suureneb. Bakterid peavad suurendama korda, et ehitada üles rakk ning panna see funktsioneerima. Selleks rakud esmalt päästavad energia valla keskkonnast leitud molekulidest ehk substraatidest ning seejärel talletavad valla päästetud energia universaalsetesse molekulidesse. Talletatud energiat kasutatakse korra loomiseks makromolekulide biosünteesi näol.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
