Keskkonnafüüsika Taustsüsteem · Üldisemalt määratletakse taustsüsteem n-mõõtmeliseks. · Igasugused nähtused toimuvad ajas- seega oluline taustsüsteemi osa on aeg. · Liikumise kirjeldamisel moodustavad taustsüsteemi taustkeha, ruumikoordinaadid ja aja koordinaat. Liikumise vormid · Kulgliikumine · Pöördliikumine · Nende kombinatsioonid Liikumise viisid · Ühtlane- mitteühtlane liikumine · Kiirendusega- aeglustusega liikumine (ringliikumine) · Nende kombinatsioonid · Ühtlaselt muutuv pole sama mis ühtlane, näitab vaid et kiirendus ajas on jääv. Liikumine · Kinemaatika- kirjeldab, ei otsi põhjusi, vanim ja enamlevinud mehaanika osa · Dünaamika- vaatleb põhjusi ja hindab tagajärgi. · Staatika- tasakaalutingimuste määratlemine, spetsiifiline mehaanika osa. Liikumise põhimõisted · Oluline nii ruumiline kui ajaline asukoht · Asukoha muutuse kirjeldamiseks võetakse kasutusele kiiruse mõiste- as...
Üldine keemia. Näidisküsimused. Termodünaamika 1. Miks gaas paisumisel jahtub (kuidas muutub isoleeritud süsteemi paisumisel tema siseenergia)? Gaas teeb paisumisel tööd välisrõhu vastu, mistõttu tema siseenergia väheneb. Siseenergia muut U = 0 ehk isoleeritud süsteemis siseenergia on jääv ei muutu. 2. Miks sulamisprotsessis H U, kuid aurustumisprotsessis on nad erinevad? H U ainult juhul, kui meil on konstantse ruumalaga süsteem. 3. Milline on H märk järgmistes protsessides? Miks?
Kui langemine on toimunud, muutub kineetiline energia soojus- või valgusenergiaks. Molekulidel on kineetiline energia, sest nad on pidevas liikumises. Molekulide kineetilist energiat nimetatakse soojusenergiaks. Soojusenergia mõõduks on temperatuur. Kui aine on külm, liiguvad selle molekulid aeglaselt. Kui aine on kuum, liiguvad molekulid kiiresti. Kui kaks erineva temperatuuriga objekti puutuvad kokku, kantakse soojusenergia ühelt teisele üle. Seda nimetatakse kuumutamiseks. Termodünaamika I seadus ütleb, et energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise. Teadlased on konstrueerinud spetsiaalsed simulatsiooni mudelid arvutile. Need võimaldavad saada vastuseid paljudele küsimustele. Näiteks sisestatakse programmi reageerivate ainete valemid ja arvuti pakub välja, millised produktid võivad 3 tekkida. Teadlasi huvitas, millised ained ja millistel tingimustel võiksid tekkida, kui reageeriksid CO 2, H2O, N2 ja H2
seebimulliga, mille pind kujuneb siledaks välis- ja sisejõudude mõjul. Paregu on inflatsioonilise kosmoloogia raame stekkinud uus pilt ülivarases Universumist. Seejuures mitmed varem lahendamatuiks peetud probleemid on kõrvaldatud, kuid nende asemele on ilmunud uued. Universumit kirjeldavateks algsuurusteks on alghetk (5,4x1ft44 s), algpikkus(1,6x1033 cm), algtihedus (5,2x1093 g/cm3),osakeste maksimaalne seisumass (2,2x1ft5 g) ja vastav seisuenergia (2x1016 ergi). Kasutades lisaks veel termodünaamika aluseks olevat Boltzmanni konstanti, saame ka sellistele energiatele vastava ülikõrge algtemperatuuri (1 ,4x 1032 K). Viimasest suurusest saab ligikaudu hinnata temperatuuri käiku paisuvas Universumis ja niiviisi ka selle väärtust praegu. Täpse väärtuse temperatuurile Universumis käesoleval hetkel saab aga vaid mõõtes kosmoloogilist reliktkiirgust, mis avaldub vaatlustes ülimalt ühtlase ürgtekkelise kiirgusfoonina (lainepikkus vahemikus 1mm-10cm) ja vastab musta keha kiirgusele
· Süsteemis leiduv energia miinus energia millega ei saa teha tööd · Soojusenergia paneb osakesed liikuma suvalises suunas raske "tööle panna" (saame ca 20% kasulikku tööd). Soojus on kõige madalama kvaliteediga · Valguse energia, keemiline energia, elektrienergia jne on kõrgema kvaliteediga nende abil saab rohkem tööd teha (30-60% kasu) · Kõik energia vormid muutuvad lõpuks soojuseks TD · Termodünaamika Esimene Seadus (TD I) ehk energia jäävuse seadus · TD II tööd tehes kaotab süsteem osa energiat soojusena (korrapäratuse, entroopia kasvuna), mistõttu ei saa protsessi ilma täiendava energiata tagasi pöörata ,,Toa iseseisva korrast äramineku seadus" · TD III absoluutse nulli (-273.15°C) saavutamise võimatusest, s.t. lähenedes absoluutsele nullile protsesside seiskuvad, entroopia on miinimumis (see ei muutu,
Teist liiki perpetuum mobile on masin, mis muudab kogu soojuse tööks 2) Jahtuv keha saab kõrvalt tehtava töö abita soojendada ainult niisuguseid kehasid, mille temperatuur on tema omast madalam. 3) Isoleeritud süsteemi entroopia püüab kasvada maksimumini Entroopia on energia kvaliteedi mõõt. Negentroopia = entroopia miinusmärgiga. Mida suurem negentroopia, seda kvaliteetsem energia. Mehaaniline energia on kõrgema kvaliteediga kui soojusenergia. Siit tuleneb termodünaamika teise seaduse formuleering 3: Kui W on suurim, siis S on maksimaalne. Entroopia kasvu seadus väljendab isoleeritud süsteemi püüdu korrapäratuse poole. Ludwig Boltzmann (1844-1906) - tegi kindlaks, et soe ja külm on mõisted, mille taga on osakeste kiirem või aeglasem liikumine. Pole vaja mingit fluidumit, lihtsalt makroskoopiline kineetiline energia kandub osakeste kaootilise liikumise keskmiseks kineetiliseks energiaks. Makroolekud on need, mida inimene saab
.................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...................................................................................................... 9 4.3. Termodünaamika I printsiip..................................................................................9 4.4. Termodünaamika II printsiip................................................................................ 9 4.5. Teisi jäävusi ja printsiipe....................................................................................10 5. Liikumine, selle põhjused ja tagajärjed.................................................................... 11 5.1. Liikumise kirjeldamine ...........
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder Kursuseprojekt õppeaines: Laeva diiseljõuseadmed Diiselmootori ehitus, teooria ja ekspluatatsioon Kadett: Jegor Kulesov Õpperühm: MM41 Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2012 Sisukord: 1-4 Arvutustes vajalike andmete valik ja põhjendus...................................................................6 2. Arvutuslik osa..............................................................................................................................7 2-1 Töötsükli ja energeetilis-ökonoomiliste näitajate kontrollarvutus mootori prototüübi ja antud andmete põhjal...................................................................................................................7 2-2 Kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üle...
rubiidiumi Ramsay: Avastas süsteemse uurimise kaudu väärisgaasid: neoon, krüptoon, ksenoo, heelium, argoon. Algselt nim neid inertgaasideks, kuid kui argooniga avastati mõned ühendid, siis nim ümber väärigaasideks. Nende gaaside inertsus sai aluseks Lewisi okteti- reeglile. Guldberg ja Waage: sõnastasid massitoimeseaduse, millest avaldasid tasakaalukonstandi avaldise Gibbs: Töötas välja tänapäevase termodünaamika alused, võttis kasutusele keemilise potentsiaali ja vabaenergia (Gibbsi energia) mõisted (Gibbsi energia termodünaamiline funktsioon, mis võtab kokku entalpia ja entroopia faktori ning määrab protsesside isevoolulise kulgemise suuna ja maksimaalse kasuliku töö); selgitas heterogeense faaside tasakaalu põhimõtteid, sõnastas (Gibbsi) faaside reegli. Le Châtelier: uuris reaktsiooni tasakaalu mõjutavaid tegureid, sõnastas 1884 tasakaalu nihkumise põhimõtted
[3] Mitselli kuju ja suurust on võimalik muuta, kui mõjutada pindaktiivse aine keemililist struktuuri, lahuse temperatuuri, PAA kontsentratsiooni lahuses, lahuse ioontugevust, pH-d või PAA kompositsiooni.[2] Mitsellide teke on spontaanne. Selle põhjuseks on süsteemi (lahuse) soov saavutada minimaalne vabaenergia olek. See on ka mitsellide tekke peamine põhjus. Kui mitsellid moodustuvad vees, siis korrapäratu vee struktuur mitselli ümber suurendab süsteemi entroopiat. Termodünaamika teise seaduse järgi (G=H-TS) saab öelda, et kuna mitsellide moodustumisel entroopia muutus kasvab, siis vabaenergia väheneb. Entalpia muutust võib mitte arvestada, sest see on mitsellide tekkel väga väike. Iga süsteem, kus vabaenergia väheneb, on spontaanne, sest see viib stabiilsema süsteemi tekkimiseni.[3] Olenevalt lahuse tüübist (polaarne ja mittepolaarne) saab mitselle jagada kolmeks: monomeerseteks, polümeerseteks ja pöördmitsellideks.
loomulikule kestusele.(TSIRKAdiaanne). Iseerutuv ostsillatsioon. Välised tegurid sünkroniseerivad perioodika 24h perioodikaga. Inimesel üle 100 parameetri ööpäevased kõikumised. Kehatemperatuur on min hommikul ja max õhtul, nende vahe 1-1,5 C. b. Naiste reproduktiivne tsükkel- lunaarkuu 2. muutused organismis endas 49) Elussüsteemide termodünaamika, termodünaamika I ja II seadus. Termodünaamika on füüsika haru, mis käsitleb soojusnähtusi,nende seost füüsikalis- keemiliste omadustega, füüsikaliste ja keemiliste protsesside energeetilisi aspekte, samuti määrab protsessi kulgemise suuna ja energeetilise võimalikkuse. Süsteem- ühendus, tervik. Termodünaamiliste süsteemide jaotus: Isoleeritud- ei vaheta energiat ega ainet Suletud- vahetab ainult energiat Avatud- vahetab energiat ja ainet.
elektriline võimsus moodustab vaid 2% Eesti ja Balti jaamade omadest. [], [] 1kWh elektrienergia saamiseks on vaja keskmiselt 1,5kg põlevkivi, st kui näiteks põleb 100W pirn 1h, siis selleks kulub 150grammi põlevkivi. Kukersiidist saadavast energiast suudetakse vaid 1/3 muundada elektriks. Elektriks mitte muundunud kütusenergia kaob elektrijaama läbivasse jahutusvette, millele auruturbiinidest väljuv aur annab üle oma soojuse ning vastavalt termodünaamika seadusele läheb osa energiat paratamatul kaduma. Tulevikus areneva põletustehnoloogiate rakendamisel on võimalik muundada kuni 2/5 kogu põlevkivist saadud energiast elektriks. [] Kasuteguri vaatlemine eriti kriitiliselt: Vaatleme põlevkivielektri süsteemis efektiivsust, mis näitab, milline osa elektritootmiseks kaevandatud põlevkivis sisalduvast energiast jõuab elektrina tarbijani. Arvutustes võeti elektrijaamade toodangust
12) Arenguvõimaluste paljususe printsiip: areng võib kulgeda mitmel viisil; 13) Ettemääramatuse printsiip: see, milline arenguvariantidest järgmisel hetkel realiseerub, ei pruugi olla täpselt ennustatav; 14) Arengute ja deduktsiooni korrelatsiooni printsiip: maailmas kujunevad ühed olukorrad teistega võrreldes seda suurema tõenäosusega, mida suuremad on võimalused loogiliselt tuletada ühtede olukordade formaalsetest kirjeldustest teiste olukordade formaalseid kirjeldusi; 15) Termodünaamika teine printsiip: korrastamatusel on tendents iseenesest kasvada; korrastatusel on tendents iseenesest kahaneda; 16) Vastasmõjude arvestamise printsiip: süsteeme, olekuid jms käsitledes tuleb silmas pidada nende võimalikke mõjusid üksteisele; 17) Põhjuslikkuse printsiip: asju, nähtusi, olukordi, protsesse jms käsitledes tuleb püüda selgeks teha, mis on põhjused ning millised on tagajärjed; 18) Sihtidest lähtumise printsiip: mis tahes tegevuse korral (informatsiooni
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
ja samale orb-le mahub 2 vastupid. suunaga spinniga ekt-i, mis Cu2+ + SO4 2 + 4NH3 < [Cu(NH3)4 ]2+ SO4 2 keerulisem. mood. elektonpaari. Spinnkvantarv isel-b ekt-e pöörl-st ümber Cu2+ tsentraalaatom 4 - kordinatsioonarv 5.1 Keemilise termodünaamika põhimõisteid. oma telje ja vastavalt pöörl-suunale. 2 arv-st väärtust 1/2; +1/2. NH - ligand K= ( [Cu2] [NH3]4 ) /( [Cu2 (NH3)4 ] 2+ ) Reaktsi seaduspärasusi võim-b avaldada keemil. termodünaamika, Aatomite eletronkihtidemahutavust isel-b: Tasakaalu olukorras tasakaalukonstant = ebapüsivuskonstant. mis uur eri en.vormide üleminekuid keem-s protsessides,seejuures 1) W
Entalpia, entroopia ja vabaenergia (Gibbsi energia) on termodünaamilised funktsioonid, millega kirjeldatakse makroskoopiliste süsteemide olekut sõltuvalt süsteemi oleku parameetreist, s.o. mahust, rõhust ja temperatuurist. Olulised on nende funktsioonide muutused reaktsiooni käigus ja neid tähistatakse vastavalt H, S ja 15 G. Need funktsioonid on tuletatavad termodünaamika seaduste alusel. Termodünaamika esimese seaduse järgi energia on jääv, aga ta teiseneb ühest liigist teise. Teise seaduse kohaselt osa energiat muundubl kasulikuks tööks (näit . keemilise reaktsiooni kulgemiseks).see on “vaba” energia. Alati osa energiat hajub soojusena, s.o. korrapäratu molekulaarse liikumisena mille tagajärjel susteemi entroopia kasvab. Teisisõnu, makrosüsteemid muutuvad spontaanselt korrapäratuse suurenemise suunas.
vabadusastet) i= vabadusastmete arv. Clapeyon-Mendelejevi valemi järgi saab rõhku ja kõrgust teades temperatuuri arvutada. pV=RT Homogeenses atmosfääris kahaneks temperatuur kõrgusega ühtlaselt .: Matemaatiliselt väljendades on temperatuuri gradient negatiivne . Gradient väljendab ruumilise muutumise kiirust pikkusühiku kohta. Termodünaamika esimese seaduse valem dQ=CVdT + pdV Tegijapoiss 2010 Need valmid on tuletatud Termodünaamika 1. seadusest , Mayeri valemist ja CM võrrandist ja on laialt kasutuses temperatuuriprofiilide arvutamisel. Õhu- või veemassis toimuvaid protsesse nimetatakse adiabaatilisteks, kui need toimuvad soojusvahetuseta ümbritseva keskkonnaga. Õhumassi tõustes tõustes tema ruumala suureneb , rõhk ja temperatuur tema sees seetõttu ka langevad
väheneb ajas eksponentsiaalselt. Võnkeamplituudi vähenemist kirjeldab sumbuvuse log dekrement , mis on arvuliselt võrdne kahe samapoolse üksteisele järgneva võnkeamplituudi suhte ln-iga. 17. lained elastses keskkonnas- 18. akustika- 19. 20. Torricelli seadus- määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse. 21. sisehõõre vedelikus- (Fh) on võrdeline kiiruse gradiendi (dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga S ning suunatud liikumisele vastu. 22. Termodünaamika I prinsiip- süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. (Q-soojushulk(1J), U- siseenergia, A-töö välismõjude vastu) 23. Isotermiline protsess- protsess kus const temp on antud gaasihulga V pöördvõrdeline rõhuga (p) 24. Isobaariline protsess- prots.kus temperatuuri tõstmisel 1 C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temp 0 C. 25. Isokooriline protsess- prot
Sissejuhatus Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemiat võib ka defineerida kui füüsika osa, mis uurib väliselektronkihti. Keemia põhiharud on anorgaaniline,orgaaniline, füüsikaline ja analüütiline keemia. Keemiaseadused, füüsikalise keemia ja füüsikaseadused võimaldavad teha stöhhiomeetriaarvutusi, reaktsioonide tasakaalu, kineetika, soojusefektide ja termodünaamika arvutusi. Reaalsete gaaside käitumine sarnaneb tavaliste tingimuste korral ideaalse gaasikäitumisele, seega ideaalse gaasi seadused on üsna hästi rakendatavad reaalsetele gaasidele ja nende lahustele. 3 1.0 Mis On Hapnik? Hapnik on keemiline element järjenumbriga 8. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon ( O3).
Füüsikalise maailmapildi ajalugu Füüsikaline maailmapilt ja selle ajalooline areng. -Läbiaegade on olnud erinevaid arvamusi. On arvatud, et Maa on ketta kujuline, mis toetub kilpkonnadele või elevantidele. Selline arvamus tuli piiratud kogemustest. Aristoteles arvutas välja Maa ümbermõõdu, tema teadis, et Maa on kera kujuline. Tuli järeldusele Kuu faaside muutumist jälgides. Lisaks nägi, et vari ei ole ellipsikujuline, nagu kettal peaks olema, vaid oli ringide lõige. Lisaks Põhjanaela erimoodi nägemine lõunapoolustel horisondi kohal madalamal kui põhjapoolustel. Aristoteles arvas, et Maa on maailma keskpunkt ja et teised taevakehad Päike, planeedid ja Kuu liiguvad ümber Maa. M. Kopernik oli esimene, kes ütles et mitte Maa ei ole maailma keskpunkt, vaid seda on Päike. See leidis kinnituse läbi Galilei. Viimaste aastate jooksul on toimuned tormiline areng . Oleme jõudnud arusaamadele, mis toimub Universumis- Päikesesüsteem, Linnutee, teis...
tööd muretseda. Päästerõngas visati talle aastal 1902, kui ta võeti tööle Berni patendibüroo III klassi eksperdina.(Piir, Ivar, 2005. Albert Einstein aasta 1905. Akadeemia, 17. Aastakäik, nr 7, lk 1382) Patendibüroos töötamise kõrvalt algas Albert oma uurimistööd. Ta võttis käsile termodünaamika ja statistilise füüsika vahekorra üldised probleemid. Ta avaldas sel teemal kolm artiklit. Lõpliku kuulsuse saavutas Joonis 2. Albert Einstein aastal . 1921.(Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. . en.wikipedia.org/wiki/File:Einstein_1921_portait2.jpg
Füüsikaline Maailmapilt Füüsika aines ja teaduslikud meetodid: mudelid, keel, põhjuslikkus. Makroskoopiliste kehade liikumine ja selle põhjused; Newtoni seadused. Kehasüsteemide liikumine – aine molekulaar-kineetiline teooria, olekuparameetrite muutumise seaduspärasused. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid. Soojus – aineosakeste kaootilise liikumise energia. Elektromagnetism: elektrilaengud ja nende liikumine magnet- ja elektriväljas. Valguse dualism – osakeste voog versus elektromagnetlainetus. Mikromaailma ehituskivid – elementaarosakesed. Kvantmehaanika põhiideed. Relatiivsus maailma käsitlemisel: erirelatiivsusteooria postulaadid, energia ja massi ekvivalentsus ning aegruumi kõverdumine. Universumi teke, struktuur ja evolutsioon. Füüsikas avastatud seaduspärasuste rakendatavus teistes teadustes. Õpimeetodid: loengud, seminarid. Iseseisev töö: töö kirjandusega ja harjutusülesannete lahendamine. 1 MAKROSKOOPILISTE KEHADE LIIKUMINE...
48. Mikro ja makro parameetrid?- Mikroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldab ainet keha molekulaartasandil, on seotud molekulide ja nende liikumisega. Makroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna. Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid, st, et kui 1 neist muutub, muutub kindlasti vähemalt 1 veel. 49. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta?- Soojusülekandega või tehes mehaanilist tööd. 50. Termodünaamika I ja II printsiip? II printsiibi seos loodushoiuga?- I Printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemisiseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. II Printsiip määrab looduslikeprotsesside suuna: üks võimalikest sõnastustest: soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale kehale. 51. Millest sõltub töö gaasi paisumisel? valem+ ül.- Temperatuurist. Madalamal t-l peab
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Tallinna filiaal Bat Huumus Peeter Lorents “Süsteemse käsitluse alused” Raamatu kokkuvõte Juhendaja Mag Jur Varro Vooglaid Tallinn 2014 Sissejuhatus Peeter Lorents on käesoleva teose “Süsteemsete käsitluste alused” autoriks. Ta on sündinud 25. septembril 1951 ning ametilt matemaatik ja poliitik. Lorents on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja lõpetas aastal 1971 Nõo keskkooli. Ta on õppinud Tartu ülikooli matemaatikateaduskonnas, kuid lõpetas 1974 kaugõppe teel Tallinna Pedagoogilise instituudi. Tema uurimisvaldkonnaks on olnud matemaatiline loogika. Teos ,,Süsteemse käsitluse alused'' on suurepärane elutee ehitamise abiline, mis annab väga head nõu valikute ja tegevuste ellu viimiseks. Raamatu ...
Newtoni I seadus: v = v1 + v2 a = v - vo/t v =l/t x =xo +vot +at²/2 a =F/m F1 = -F2 F =G m1m2 /r² p =const. A=Fs cos A =E E =Ep + Ek T =1/f = /t v =f v =r p =nkT pV =mRT/M Q =U +A Termodünaamika II printsiip =(T1-T2)/T1 =(Q1-Q2)/Q1 Q =cmt Q =Lm Q =m Newtoni I seadus (inertsiseadus) väidab, et iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni teised kehad tema sellist olekut ei muuda. Iga keha on just täpselt nii laisk, kui tal olla lastakse. Keha inertsuse (laiskuse) mõõduks on suurus, mida nimetatakse inertseks massiks. Inertset massi nimetatakse Newtoni seaduste kontekstis lihtsalt massiks m. Massi SI-ühikuks on
51. Mikro – ja makro parameetrid?- Mikroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldab ainet keha molekulaartasandil, on seotud molekulide ja nende liikumisega. Makroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna. Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid, st, et kui 1 neist muutub, muutub kindlasti vähemalt 1 veel. 52. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta?- Soojusülekandega või tehes mehaanilist tööd. 53. Termodünaamika I ja II printsiip? II printsiibi seos loodushoiuga?- I Printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemisiseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. II Printsiip määrab looduslikeprotsesside suuna: üks võimalikest sõnastustest: soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale kehale. 54. Millest sõltub töö gaasi paisumisel? valem+ ül.- Temperatuurist. Madalamal t-l peab
13) Ettemääramatuse printsiip: see, milline arenguvariantidest järgmisel hetkel realiseerub, ei pruugi olla täpselt ennustatav; 14) Arengute ja deduktsiooni korrelatsiooni printsiip: maailmas kujunevad ühed olukorrad teistega võrreldes seda suurema tõenäosusega, mida suuremad on võimalused loogiliselt tuletada ühtede olukordade formaalsetest kirjeldustest teiste olukordade formaalseid kirjeldusi; 15) Termodünaamika teine printsiip: korrastamatusel on tendents iseenesest kasvada; korrastatusel on tendents iseenesest kahaneda; 16) Vastasmõjude arvestamise printsiip: süsteeme, olekuid jms käsitledes tuleb silmas pidada nende võimalikke mõjusid üksteisele; 17) Põhjuslikkuse printsiip: asju, nähtusi, olukordi, protsesse jms käsitledes tuleb püüda selgeks teha, mis on põhjused ning millised on tagajärjed;
Pindpinevusnähruse põhjustavad molekulaarsed jõud. 46. Absoluutseks (A) niiskuseks nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides. A=p/V p-veeauru mass V-ruumala [A]=[kg]/[m3] Rrelatiivse (R) e. suhteline niiskuse all mõistetakse vastaval temperatuuril õhus oleva veeauru tiheduse suhet küllastunud veeauru tihedusega samal temperatuuril. R=p/px px antud temperatuurile vastava küllastunud auru mass 47. Termodünaamika I printsiip Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q=U+A; Q - gaasile juurdeantav soojushulk, U - gaasi sisenergia muut ja A gaasi kokkusurumisel tehtud töö.Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise. 48. Soojushulk( ) ja erisoojuse liigid- iseloomustab soojusülekandel üleantavat energiahulka Q = CdT=cmdT
i+2 C p =C v + R= R 2 38. Kuidas avaldub gaasi töö isobaarilise, isotermilise ja isokoorilise protsessi korral. (Tuletada valemid) Isohooriline protsess on jääval ruumalal kulgev protsess. 1 mooli aine korral üldjuhul dA= p ∙ dV =0 ; dA=F ∙ dh ; F= p ∙ S ; dA= p ∙ S ∙ dh , ja kuna rõhu muut on 0 (sest V on konstantne), siis on kogu töö 0. Isobaariline protsess on jääval rõhul toimuv protsess. 1 mooli aine korral termodünaamika I seadusest p∙ V =R ∙ T , seega kuna p on konstantne, siis p∙ dV =R ∙dT =dA A= p ∙ ∆ V , kus A on töö, p on rõhk ja ∆V on ruumala muut. Isotermiline protsess on jääval ruumalal toimuv protsess. dQ=dA ;dQ =0 V2 V2 V2 RT dV V2 p1 A=∫ pdV =∫ dV =RT ∫ =RTlnV 2−RTlnV 1=RTln =RTln V1 V1 V V1 V V 1 p2 39
süsteemi entroopia väiksem. Asetades veekihi ettevaatlikult värvilahusele suurendame lahuse ruumala kuid algolekus on värvimolekulid ikkagi ligikaudu oma algses ruumalas (enne vee lisamist). Mingi hulga värvimolekulide paigutamisel suuremasse ruumalasse on alati rohkem erinevaid võimalusi kui nende paigutamisel väiksemasse ruumalasse. Seega jagunevad värvimolekulid isevooluliselt ühtlaselt üle kogu lahuse entroopia kasvu suunas. 8. Termodünaamika teine seadus väidab isoleeritud süsteemi entroopia kasvab üritades saavutada maksimaalset väärtust. Kuidas on võimalik elu eksisteerimine ilma eeltooduga vastuollu minemist? Vastus: Universum tervikuna on isoleeritud süsteem. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab (termodünaamika teine seadus). Seega peab organismide elutegevusest tuleneva lokaalse entroopia kahanemisega kaasnema suurem entroopia kasv ümbritsevas keskkonnas ja võib öelda, et elu
mis tegelikult tähendab ruumala vähendamist auru välja juhtimise teel. Lõigatud nurk vastab pärast sisselaskesiibri sulgumist ja enne väljalaskeklapi avanemist toimuvale adiabaatilisele paisumisele. Kasutegur sõltub katla rõhust; algul oli see suhteliselt madal (alla 2 atm., temperatuur 390K); hiljem tõsteti rõhku kuni 10 atmosfäärini. Sellele vaatamata jääb aurumasina kasutegur 10% piiridesse. Termodünaamika I printsiip: Gaasile antav soojushulk on võrdne siseenergia (keha (gaasi) võime teha tööd sisemiste (mikro)protsesside arvelt) juurdekasvu ning paisumisel tehtava töö summaga. . Isoprotsessid: isohooriline protsess V=const.; A=0; , isobaariline protsess p=const.; ; , isotermiline protsess T=const.; ; Q=A.
agregaatolekut tasakaalus ja seda nim. VEE KOLMIKPUNKTIKS. Kõverate vahelised pinnad vastavad ainult ühe agregaatoleku tingimustele. 5. Keemiliste reaktsioonide seaduspärasusi keemilise reaktsiooni võrrand väljendab reaktsiooni üldtulemusi. Tegelikult on reaktsioon keerukam 5.1 Keemilise termodünaamika põhimõisteid. Olekuparameetrid ja olekufunktsioon. Homogeensed ja heterogeensed süsteemid Keemiliste reaktsioonide seaduspärasusi võimaldab avaldada keemiline termodünaamika, mis uurib erienergia vormide üleminekuid keemilistes protsessides, selle juures iseloomustatakse süsteemi olekuparameetrite ja olekufunktsioonidega. Olekuparameetriteks võetakse määreldavad suurused: temp (T), rõhk (P), ruumala(V) ja moolide arv (n)
FÜÜSIKA PÕHIPRINTSIIBID. JÄÄVUSSEADUSED Füüsika tegeleb mateeria kõigi esinemisvormide liikumise ja vastastikuste seoste uurimisega. Füüsika uurimisala on väga lai ning sellepärast jaguneb ta paljudeks harudeks, nagu näiteks mehaanika, molekulaarfüüsika, termodünaamika, elektromagnetism, aatomifüüsika, tuumafüüsika. Osa neist kuulub nn. Klassikalise füüsika valdkonda, mis moodustab ka füüsika gümnaasiumi-kursuse põhiosa. Klassikalise füüsika põhiideed olid enamjaolt formuleeritud XIX saj. Lõpuks. Sajandivahetusel tekkinud nn. Füüsika kriis sundis paljudele asjadele leidma põhimõtteliselt uusi lahendusi. Nii sündisid kvantmehaanikaja relatiivsusteooria. Täiesti uuele
käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb.II taktiks survetakt,liigub kolb talle mõjuvate j resultant =0Kehad ei muuda liikumisolekut iseenesest, Taustsüsteem:taustkeha, koordinaatsüsteem ja kell. üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu surutakse kokku. selleks on vaja rakendada jõudu. Termodünaamika II s-isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid IIItakt töötakti e põlemistakti. Newtoni II: Kehale mõjuv resultantj =keha massi ja kiirenduse korrutisega entroopia kasvu suunas. Järeldub, et soojus ei kandu iseenesest külmemalt Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus
Keskkonnafüüsika arvestus Mehaanika: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus Staatika – tasakaalus olevad kehad Põhiülesanne: määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel. Ühtlase kiirusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, aeg, kiirus Ühtlase kiirendusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, kiirus, aeg, kiirendus Sirgjooneline vabalangemine: Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus ei sõltu keha massist ega suurusest Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus on konstantne: g=9.8 m/s2 Dünaamika: Newtoni 1. seadus: Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Newtoni 3. sea...
ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. Lühidalt, Q=I2Rt. Sellest seadusest tuleneb, et igas vooluringis, mis on sisse lülitatud, juhtmed mõnevõrra ka soojenevad. See tähendab, et pärast vooluringi sisselülitamist selle takistus mõnevõrra suureneb. Joule´i-Lenzi seadusandis esimese täpse arvulise seose elektrivoolu energia ja soojusenergia vahel. Samal ajal, 19. sajandi keskel arenes hoogsalt ka termodünaamika, mis sidus soojusenergia teiste energialiikidega ja tööga. Seega võib öelda, et 19. sajandi keskkümnenditel hakkas kujunema üldine energia jäävuse seadusele tuginev füüsikaline maailmapilt. Energia jäävuse seadus erineb teistest jäävusseadustest selle poolest, et energia konkreetseid esinemisvorme, energialiike on palju: kineetiline energia, potentsiaalne energia, soojusenergia, elektrienergia ja veel mitmeid teisi. Energia saabjäävusseaduse
Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused Ensüüm kui valk: valgu struktuur, aminohapped, mittekovalentsed interaktsioonid, vesilahused ja unikaalsed vee omadused. Valgu funktsioneerimise tagab tema struktuur. Ensüüm kui katalüsaator: keemiline reaktsioon, termodünaamika, kineetika, katalüüs, mehhanism, ensüümide kasutamine tööstuses. Ensüüm kui bioloogiline katalüsaator: sidustatud reaktsioonid, bioenergeetika, metabolism, regulatsioon, klassifikatsioon ja nomenklatuur. Ensüümid on organismide tööhobused. 1) Ensüümkatalüüsi põhimõisted ja printsiibid + Ensüümkatalüüsi peamised tunnus- jooned. · Ensüümkatalüüs põhineb rangelt füüsikalistel ja keemilistel vastasmõjudel.
impulsi ja impulsimomendi jäävuse seadus. Looduslike protsesside suunatuse printsiip väidab, et looduses on kõigil iseeneslikel protsessidel kindel suund, mis ongi protsessi iseenesliku toimumise eelduseks. Kui soovitakse protsessi käivitada 4 vastupidises suunas, siis tuleb selleks rakendada lisameetmeid väljastpoolt, näiteks kulutada lisaenergiat või teha välist tööd. Avaldumisvorme füüsikas: termodünaamika teine alus, potentsiaalse energia miinimumi printsiip. Vastastikmõju printsiip Selle printsiibi kohaselt eksisteerib looduses igasuguse mateeria puhul mõju sümmeetria, st mitte üks mateeria osa ei mõjusta teist, vaid mateeria osad (kehad, osakesed, välja kvandid) mõjustavad vastastikku teineteist, kusjuures mõjud on vastastikku võrdsed. Avaldumisvorme füüsikas: Newtoni III seadus, kõik reaktsioonid keemias ja mikrofüüsikas, aine ja
Külmkapp ei toimu jah isevooluliselt, aga iseseisvalt ehk elektrienergiata ta külmutamisega ikka hakkama ei saa 5. Miks peavad organismid keskkonnast pidevalt energiat ammutama? Et kindlustada oma keeruka struktuuri säilimine ja hoida vabaenergia väärtus negatiivne, kuna vastasel juhul oleksid nad surnud. 6. Kas elusorganismid on oma keskkonnaga termodünaamilises: tasakaaluolekust kaugel? 7. Miks toimub lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine üle kogu lahuse ruumala? Vastavalt termodünaamika II seadusele kulgevad protsessid isevooluliselt entroopia suurenemise suunas. Ühtlasel jaotamisel korrapäratus suureneb ehk entroopia kasvab. b) Enamike ainete lahustumine on endotermiline ehk termodünaamiliselt ebasoodne. Lahustumine saab siis toimuda entroopia kasvu arvelt. Aine ühtlasel jaotumisel üle kogu selle ruumala korrapäratus kasvab ja seega entroopia suureneb. 8. Termodünaamika teine seadus väidab isoleeritud süsteemi entroopia kasvab üritades saavutada
iteropaarsed paljunevad elu jooksul korduvalt. Semelpaarsetel liikidel on väga suured ressursid paljunemiseks, kuid surevad varsti pärast paljunemist. Iteropaarsetel on aga ressursid kasinad, aga jäävad ellu. Seemnepank e seemnevaru on idanemisvõimeliste seemnete varu mullas., mis võimaldab taimekoosluste uuenemist olemasoleva hävimise või hõrenemise korral. ENERGIA Elton sõnastas: suuri loomi on alati vähem kui väikesi. Termodünaamika esimene seadus: energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise. Termodünaamika teine seadus: energia ülekande tulemusena väheneb süsteemis oleva vabaenergia hulk (ökoloogid); mis tahes energia muundamine suurendab entroopiat ja süsteemi võime tööd teha väheneb, st tähendab, et vaid osa esimese seaduse järgi konserveerunud energiast suudab teha kasulikku tööd (füüsikud).
Hemoglobiinis on rauda 1.36% Raua ööpäevane vajadus 10-15 mg. Redoksprotsessid keskkonnas Keemiline reaktsioon on aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: 1) nitraadid nitoosamiinideks metabolismi käigus fermentide abil. Meie organism toodab nn toksiini. 2 NO3 + X RR'N-N=O, mis mürgine 2) Vihmavee happesuse tekkimine CO2 + H2O H2CO3 4) Äikese ajal reaktsioon õhusN 2 + O2 NO2 Keemiline termodünaamika ... käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. Keemiline termodünaamika (t-d) vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt uurib süsteeme,uurib üldomadusi, laskumata süsteemi sisemise ehituse üksikasjadesse. Reaktsiooni keskkond kui süsteem on kas a) avatud, b) suletud või c) isoleeritud vastavalt energia või/ja massi vahetuse olemasolule ümbritseva keskkonnaga. Kõigis neis süsteemides võib muutuda
Keemilise reaktsiooni võrrand väljendab reaktsiooni üldtulemusi, Radikaali reageerimisel lähteainega moodustuvad saaduste kõrval teises igas vahekorras. Kui vedelikud lahustuvad teineteises piira- tegelikult on reaktsioon keerulisem. uued radikaalid, mis võimaldavad reaktsiooni jätkumist. tult saadakse kahe kihiline lahus. Antud temperatuuril on mole- 5.1 Keemilise termodünaamika põhimõisteid. Eristatakse kolme staadiumit: a) ahela teke b) ahela kulg c) ahela mad lahused küllastunud. Tavaliselt temp-ri tõusuga vedelike vas- Reaktsiooni seaduspärasusi võimaldab avaldada keemiline termo- katkemine Ahelreaktsioonide hulka kuuluvad polümerisatsiooni tastikune lahustuvus suureneb. Tahkete ainete lahustuvus oleneb
energiamaksud: kütuseaktsiis, elektriaktsiis transpordimaksud: raskeveokimaks, riigilõiv sõiduautode registreerimise eest 23. Süsteemi mõiste. Keskkond kui süsteem. Süsteem on rühm teineteist mõjutavaid komponente. Süsteem peab olema keskkonnast selgelt eristatav. Süsteemi määratlemiseks puudub ühtne kriteerium, see sõltub konkreetsetest tingimustest. Süsteemide klassifikatsioon lähtuvalt termodünaamika I seadusest 1) Avatud süsteem vahetab keskkonnaga nii ainet kui energiat 2) Suletud süsteem vahetab keskkonnaga ainult energiat 3) Isoleeritud süsteem ei vaheta keskkonnaga ei ainet ega energiat. Maa on suletud süsteem, kõik elavad organismid on avatud süsteemid. 24. Atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär. Sfääride koostised ja ulatus. 4 peamist süsteemi: Litosfäär Maakera tahke väline osa. Hõlmab ülemise osa maakoorest u.1% Maa massist ja 0,5% Maa raadiusest
Laine levimiskiirus v = f lainepikkus, f laine sagedus II. SOOJUSÕPETUS Pascali seadus Vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse puntki. Rõhk vedelikus p = gh p vedeliku rõhk sügavusel h, g raskuskiirendus, vedeliku tihedus Üleslükkejõud F = gV p vedeliku või gaasi tihedus, V keha poolt väljatõrjutud ruumala I. Termodünaamika Ideaalse gaasi m m gaasi mass, M gaasi molaarmass, J olekuvõrrand pV = RT R = 8,31 M R universaalne gaasikonstant K mol p1V1 pV = 2 2 = const p gaasi rõhk, V gaasi ruumala, T gaasi temperatuur
(geograafiline levik): · abiootiliste faktorite erinevus: kliima, eriti temperatuur ja sademed mullatüüp reljeef ja ka kõrgus üle merepinna tuul · biootilised faktorid · füüsilised barjäärid · biootiliste ja abiootiliste faktorite koosmõju ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES, TOIDUAHELAD, TOIDUVÕRK JA TROOFILISED TASEMED · Energia jäävuse seadus ehk termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele · Energia jäävuse seadusest järeldub, et energia, mille süsteem saab väljastpoolt, peab võrduma süsteemi sisemise energia muudu ja süsteemist väljuva energia summaga Potentsiaalse energia peamised ühikud: Dzaul (J) - energia, mis on vajalik tööks, kus 1 kg raskus tõstetakse 10 cm kõrgusele
Laine levimiskiirus v = f lainepikkus, f laine sagedus II. SOOJUSÕPETUS Pascali seadus Vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse puntki. Rõhk vedelikus p = gh p vedeliku rõhk sügavusel h, g raskuskiirendus, vedeliku tihedus Üleslükkejõud F = gV p vedeliku või gaasi tihedus, V keha poolt väljatõrjutud ruumala I. Termodünaamika Ideaalse gaasi m m gaasi mass, M gaasi molaarmass, J olekuvõrrand pV = RT R = 8,31 M R universaalne gaasikonstant K mol p1V1 pV = 2 2 = const p gaasi rõhk, V gaasi ruumala, T gaasi temperatuur
b) mereteaduse haru, mis selgitab merede ja suurte veekogude sõiduteid ja tingimusi ning kavandab ohutu laevaliikluse abinõusid. Hüdroloogia- on õpetus veest ja selle ringidest looduses.Meteoroloogia seos teiste distsipliinidega: füüsikaline(uurimisobjektiks on optilised, elektrilised, elektromagnetilised, akustilisd, termodünamilised nähtused atmosfääris,atm.keemiline koostis, kiirgusseadused, pilvede ja sademete tekke.Tema aluseks on termodünaamika põhikonseptsioonid.),2.Dünaamiline(see tegeleb fundamentaalsete hüdrodünaamika ja termodünaamika võrrandite lahendite uurimisega.Vaadetakse spets. Situatsioone atmosfääris.)3.Sünoptiline ja mesoskaala(tegeleb ilma kohta käiva info analüüsi ja uurimisega üle laia,sünoptilise piirkonna,et idetifitseerida sünoptilises skaalas atmosfääri süsteeme.Põhiline rõhk on mesoskaala nähtusel)4.Klimatoloogia.Ilmteaduse rakenduslikud aspektid: atm.met. , atm
U = Q + A* Q juurdeantav soojushulk 1J U siseenergia muut 1J A* - välisjõudude töö 1J TD I seadus kehtib ainult suletud süsteemides. TD II SEADUS Seadus väidab, et protsesside iseeneslikul kulgemisel on kindel suund. Seda printsiipi ei saa tuletada, aksioom, see kirjeldab paljukordselt katseliselt kinnitust leidnud looduse omapära. Termodünaamika II seadus on statistiline seadus, mille kohaselt süsteemis kulgevad iseeneslikud protsessid oleku tõenäosuse suurenemise suunas. · Soojus ei saa minna iseenesest üle külmemalt kehalt kuumemale. · Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. · Loodus püüab üle minna vähem tõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. · Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab.
anood, elektrood, ioon, elektrolüüt ja elektrolüüs. Tema järgi on nimetatud elektrimahtuvuse ühik farad. Teda on kujutatud briti 20-naelsterlingisel rahatähel. Faraday tähtsaimad avastused olid elektriga seotud: ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid vähese matemaatilise haridusega. Põhimõtteliselt iseõppinud füüsik. Soojus- ja molekulaarfüüsika areng Miks hakkas termodünaamika totmiliselt arenema just 17. s? Millised olid selle arengu eeldused ja praktilised vajadused? Fahrenheit Celsius Reaumur lord Kelvin Temperatuuri skaalade määramine, kasutades erinevaid aineid. Gay-Lussac (6. detsember 1778 10. mai 1850) Ta uuris katseliselt gaasi ruumala sõltuvust temperatuurist. Tema auks on nimetatud Gay-Lussaci seadus. John Dalton 6. september 1766 27. juuli 1844) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse aatomiõpetuse rajajaid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
