Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"termid" - 294 õppematerjali

termid – avalikud saunad, mis olid avatus ka vaestele roomlastele, pakkusid massaži ja erootilisi teenuseid ning neid leidus isegi raamatukogusid ja lugemisruume kultuurihuvilistele külastajatele Avalikud mängud – kreeklastest erinevalt ei pidanud roomlased spordist suurt lugu.
thumbnail
2
docx

Linna ehituse ajalugu Kodutöö nr 1

Kodutöö nr 2 1. Antiik-Kreeka linnaehitus. Millised oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) 1) Arhailine ajastu - Domineeriv vorm polis, mis koosnes kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Agoraa oli kreeka elanike peamiseks kogunemiskohaks ja pelgupaigaks. Lisaks sellele paiknes igas Kreeka linnas teater, sageli akropoli jalamil. Linnade elamukvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavad kitsad. 2) Klassikaline periood ­ Suurejooneliselt hoonestati akropol ning ehitati Pireuse sadam. Ateena julgeoleku kindlustamiseks ehitati Pikad müürid (ca 6 km), mille vahel oleks vajadusel kaitset võinud leida kogu linnriigi elanikk...

Arhitektuur → Arhitektuuri ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kuningate aeg roomas

inimesi oli kogu impeeriumist,linnaelanike ühiskond ja varanduslik seisus oli väga erinev,roomas elasid senaatorelnaikud,poodnikud,käsitöölised jne,kõnkeel oli ladina keel. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt väljaehitama. Foorum-kui linna sümboolne keskus,sai piduliku ilme,olid ka keiserlikud foorumid,ehitati hipodroome, templeid, kõigi jumalate tempel panteon. Rajati kuivenduskanaleid ,arenes kanalisatsioon,avalikud saunad ehk termid,mitmekülgsed puhkeasutused.,ehitati palju korruselamuid. Religioon-roomlased olid tugevalt mõjutatud kreeka kultuurist,rooma kirjandus sai alguse kreeka teoste mugandatusd tõlgetest,kirjanduse kuldaeg algas keiser augustuse ajal .jupiter-zeus;mars-ares;juno-hera;neptunus-poseidon;pluto- hades;apollo-apollon;minerva-athena;venus-aphrodite, riik ja religioon olid roomalaste silmis lahutamatud. Jumalte austamine üks olulisem riigi ülesanne,ka preesitrid olid riigiamtenikud,nad

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Konspekt ptk 15-18

lubjamört. Roomlased saavutasid tehnilise täiuse. Kaar oli avade sildamiseks. Kõige lihtsam- poolringi kujuline kivirida.Ristvõlv (toetuv vaid nelja nurka) ja silindervõlv ristkülikukujulise jaoks, kuplid ümmarguste ruumide tarbeks. Tellised ja betoon, kaunistamiseks vooderdati ka muuga nt marmor. Loodi sillutatud teid. Leiutati kivist sillad. Ehitati akvedukte. Tõetusid vahepeal suurtele kaaristutele. Betoonist müüridega ümbritseti linnu. Võlvide ja kuplitega kaeti suuri ruume. Termid ehk saunad-higistamisruumid, basseinid, suured saalid olesklemiseks. Amfiteatrid-areenid, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Suurim oli Colosseum (80 sissepääsu, 50000 vaatajat). Kaarte ja võlvide meirterlikkus. Poolsambad välisseinal seina liigendamiseks: 1. Korrus-dooria;2. Korrus-joonia;3. Korrus-korinthose; 4. Korrus pilastrid. Muutsid visuaalselt tugevamaks, kuigi poolsambad ei mõjuta. Templitele eeskujuks kreeka ja etruski templid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rooma kunst

Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. Tema suurim teater Colosseum mahutas 50 000 pealtvaatajat. See oli kaares tõusvate pingiridadega amfiteater; samasugust põhimõtet rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermanni torn Tallinnas ­ seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 165 meetrit. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitsumälestis. Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn. Termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväjakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Carcalla termid pakkusid korraga puhkust mitmetele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Väjakute ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga koht- ja ärihooned ­ basiilikad. Sel hooneliigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Suured olid roomlaste

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Rooma kunst

Tohutute mõõtmetega Colosseum on 50 m kõrge ja tema ümbermõõt oli 527 m. Ehitise nelja korrust kaitses päikese eest suur originaalne varikatus, nn. päikesevari. Igal pealtvaatajal oli nummerdatud istekoht. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti siseneda ja sealt väljuda. Keisril oli eraldi sissepääs.Colosseum on praegu varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud, on ta ikkagi Antiik-Rooma suurim mälestusmärk. Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn. termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad olid näiteks Caracalla termid Roomas. Need pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Väljakute ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned ­ basiilikad

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kordamisküsimused Roomast

10. Rooma tähtsamad ehitised 1) Forum Romanum 4) Augustuse foorum 6) Venuse ja Roma tempel 2) Caesari foorum 5) Constantinuse basiilika 7) Caesari mausoleum 3) Traianuse foorum 8) Constantinuse 11) Traianuse termid 14) Circus Maximus triumfikaar 12) Constantinuse 15) Turuplats 9) Colosseum termid 10) Claudiuse tempel 13) Kapitoolium 11. Rooma jumalad Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Igal majal olid kaitsevaimud. Tähtsaimad neist olid laarid (esivanemate hinged)

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunst meenutab meile igavesi väärtusi

Kunst meenutab meile igavesi väärtusi Igaühel on mõni lemmikkunstiteos. See võib olla maal koduseinal, näitkes foto mõnes raamatus või skulptuur pargis. Selles teoses lihtsalt on midagi, mis eriliselt köidab ja meelde sööbib. Kunst on visuaalsete piltide loomine värvide abil või kivikamaka kasutamine millegi meeldejääva loomiseks. Aga kunst on midagi enamat kui lihtsalt vaatamiseks ja imetlemiseks mõeldud asjad. Kunst annab edasi kunstniku hoiakuid ning loob suhtluskanali kunstniku ja vaataja vahel. Sajandite jooksul on arusaamad muutunud, peegeldades sel moel inimeste muutunud maailmakäsitlust. Kuid tähtsamad väärtused on siiski läbi aegade säilinud. Üks meenutamist vajav väärtus on vabadus. Tänapäeva noored ei tea, mis tunne on elada võõrvõimu all, kuna me oleme sündinud vabasse Eestisse. Selle meenutamiseks on tehtud mitmeid kunstiteoseid. Näiteks 2002. aasta novembrikuus linastus A. Kivikase romaanil põhinev...

Kirjandus → Kirjandus
45 allalaadimist
thumbnail
2
doc

KUNSTIAJALOO KT 1

Seintel kujutati hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Näib nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunute hingede omapärast elukeskkonda. Seal oli nii naudinguid ja rõõme ja nukraid mõtteid ja surmahirmu. 14) Millises arhitektuuriharus saavutasid vanad roomlased silmapaistvaid tulemusi? Too kolm näidet VanaRooma arhitektuurist! Saavutasid edu ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Colosseum Roomas, Panteon, Caracella termid, PondduGard. 15) Millised kaks ala olid rohkem arenenud VanaRooma skulptuuris? Too üks näide" Portreed ja ajalooteemalised reljeefid. Näide: Keiser Augustuse marmormonument. Portree oli idealiseeritud. Keiser hoidis ühes käes oda, teine oli üles tõstetud. Tuunika peal oli raudrüü, mida kaunistasid reljeefid. Kõrval seisis väike Amori kuju, mis viitas jumalikule päritolule. ..........................................................................................

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Lühike kokkuvõte

Kunstiajalugu Kreeta-Mükeene 2000-1000 a e.Kr Kreeta-Mükeene sambad ahenevad allapoole ning on toonilt tumedamad. Fresco(fresko)-maalimine märjale krohvile. Kunst kujutab väga palju MEREELU, loodust, mänge, õukondlasi. Ei oska võlvida. Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju losse, millest suurim on Knossose palee Kreetal. Lossid koosnesid paljudest enam-vähem ühesugustest ruumidest, mis asusid korrapäratult ümber suure neljanurkse keskõue. Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad rüüd. Mehed maaliti tavaliselt tumepruuni värviga, naised valgega. ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rooma arhiektuuri süsteem

loodusliku kiviga. Rooma riigi kooshoidmiseks ehitati teid ja rooma kividega sillutatud teed on säilinud tänaseni. Via Appia maantee oli umbes 600 m pikk. Konstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede. Rooma linnad vajasid hulgaliselt vett ja selle juhtimiseks ehitati veejuhtmeid, mis toetusid kõrgetele kaaristutele. Betoonist oli võimalik ehitada linnamüüre ja kuplitega võis katta suuri ruume. Ühiskondlikest hoonetest olid kõige olulisemad termid ja amfiteatrid. Termides olid higistamisruumid, basseinid ja suured saalid. Roomlased armastasid vaatemänge, mis olid tihti väga verised. Gladiaatorite võitlusteks ehitati areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Inimeste lõbustamine oli tähtis ja 1.saj ehitati Roomas suurim amfiteater Colosseum. See oli nelja korruseline ja mahutas üle 50 000 vaataja. Iga korrus mõjus alumisest kergemana. 1 korrusel olid dooria sambad, 2 korrusel

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kujutava-kunsti-liigid.

Kenade kehavormidega, harmoonilised, tugevad Aktid, liikuvad kujud. Hellenistliku ajastu skulptuur: toretsevad figuurid, valjendasid tundeid, vaga Looduslahedased. Kuulsamad tood : · ,,Milo Venus" · ,,Nike" · ,,Lakooni" grupp. Vana-Rooma 1. Leiutati betoon. Opiti ehitama kivist volve , kaari ja kupleid. Hakati kasutama morti, poletatud telliste kasutusele vott . 2. Colosseum . mahutas korraga 50.tuhat pealtvaatajat. 3. Termid ­ Avalik saun Vana-Roomas. Akveduktid ­ veejuhtmed. 4. Vaepealikele ehitati voidu e. triumfi kaari. 5. Ratsamonument on hobusekuju. VARAKRISTLIK JA VANAVENE KUNST 1.Ristiusk kuulutati Rooma riigiusundiks. 2.,,Kuninglik koda" , tavaliselt pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega löövideks jaotatud hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ning kõrgem. Basiilikasse langeb valgus ülemistest ,

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Vana-Rooma riigi konspekt

(harva ka kala, juur- ja puuvilju), rikkad liha. Rooma elamu: 1korruseline, nelinurkne, kivist. Keskmes aatrium - avatud katusega, bassein, pere- või elutuba, varasemal ajal võõrustati ka külalisi, piirasid magamistoad. Roomas elanike arvu tõttu palju lohakalt tehtud elamuid jms., keisrite ajal see muutus. Foorum - linna ja imp. keskus, pidulik. Panteon - kõigi jumalate tempel. Keisrite palee. Suur äravoolukanal -> arenes kanalisatsiooni süsteemiks. Akveduktid - varustasid linna veega. Termid - avalikud saunad, ka vaestele; massaaz, erootilised teenused, raamatukogud. Amfiteatrid, hipodroomid. Sport ebaoluline; vaatemängud! - võidusõidud, võitlused. Keisri aukohus korraldada. Suurim hipodroom Circus Maximus. Võidusõit u 4 km. Ohtlikud tagasipöörded tulba juures. Kaarikujuhid, gladiaatorid - orjad. Gladiaatorite traditsioon pärit etruskidelt. Suurim amfiteater Colosseum. Nii metsloomadega kui

Ajalugu → Ajalugu
154 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Loogilise programmeerimise 1.kontrolltöö konspekt

1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasu...

Informaatika → Tarkvaratehnika
127 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rooma. Bütsants

Tahvelmaalikunst populaarseimad olid portreed. Säilinud ainult Egiptuses. Enkaustitehnika(värvimuld kuuma vaha sisse) Pompeij Asub Vesuuvi nõlval Itaalias. 79. a jäi vulkaanipurske tagajärjel laava ja tuha kihi alla. Alates 1860test toimuvad regulaarsed väljakaevamised. Linna 200 000 elanikest ei jõudnud põgeneda 20 000 (suur osa orjad). Seintel on säilinud palju freskosid ja põrandatel mosaiike. Leitud on mööblit, nõusid. Väljakaevatud foorum, turuhoone, Jupiteri tempel, termid, elamud ja poed ning Rooma vanim amfiteater(80 eKr ja 20 000 inimest mahutav) Ristiusu mõju kunstile Ristiusk õõnestas oma äärmiselt monoteismiga antiikaja ühiskonda. Nõuti: 1)Jeesuse eeskujuks pidamist 2)võrdsust Jumala ees 3) Vaenlaste armastust 4) Usu ja igapäevaelu ühendamist. Nende nõudmiste tõttu kiusati kristlasi Roomas taga. Nende märterlik surmaminemine ja kannatused tõstsid aga rahva poolehoidu kristlaste suhtes. 3. saj tabas Roomat

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kunstiajalugu: Kreeka ja Rooma

Säilinud on lõuna-Prantsusmaal, Itaalias ja Austrias. Kuulsaim on Port du Gard Triumfikaared-Ebapraktilised, algselt väejuhi võitude jaoks, hiljem keisrite jaoks. Ühe kuni kolme kaarega, tavaliselt kaare kohal poolkorrus e. atika. Nt.Kons tantinusele. Termid: Vabaajaveetmise kohad, kus tähtsaim oli saunakompleks. Kõigepealt oli jaheda veega ruum e prigidarium siis sooja veega ruum e tepidarium. Lõunaosas kuuma veega ruum e caldarium. Kuulsaimad: keiser Carakalla termid ­ mahutasid u 10 000 inimest Foorumid: Avarad platsid, mis on ümbritsetud tähtsamate ühiskondlike hoonetega. Igas linnas oli oma foorum, toimusid rahvakoosolekud jne Roomas oli mitu foorumit. Kuulsaim foorum Romanum, foorum Trajanus Partheon: Kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Esimene kuppelehitis Roomas 120-124a, kõrgus kuplist maani oli 43,4 m, läbimõõt sama. Amfiteatrid: Ovaalse põhiplaaniga, ilma katuseta, vaatemängude hooned. Kuulsaim Colosseum, ehitati 70- 82 pKr

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Rooma ja Vanakreeka Arhitektuur ning 7 maailmaimet

Colosseum Amfiteater Arles's Lõuna Caracalla termide sisevaate Prantsusmaal rekonstruktsioon Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu ja ärihooned ­ basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kunstiajalugu mõisted

On ühe või kolme ümarkaarelise läbikäiguga auvärav. Tituse võidukaar Forum Romanumil. Termid- saunad. Imetlust väärib juba nende suurus. Skulptuuride ja seienamaalide rohkuse ning rikkalikult kasutatud marmori poolest nägid nad välja kui lossid. Seal olid meeste- ja naisteosakonnad, kuumad, leiged ning jahedadpesemisruumid jne. Termi näidis. Caracella termid. Arkaad (kaaristu)- ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. Arkaade on kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena, seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Kaunistuseks ja liigenduseks on ehitatud ka petikarkaade. Verona San Zeno Maggiore kloostris. Arkaadi näidis. Foorum- Ühiskondlik keskus, kus peeti rahvakoosolekuid, mõisteti kohut jne. . Eriti tuntud

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rooma ja Ateena

(149 ­ 146 eKr) lõppes Kartaago hävitamisega roomlaste poolt. 7. Tähtsamad Rooma kultuurisaavutused, arhidektuur. Augustus toetas suurejooneliste ehitiste rajamist, võimekaid kirjamehi. Poeet Vergilius, eepos ,,Aeneis'' Kaarikute võiduajamine, gladiaatorite võitlus. Tähtsaim amfiteater oli Colosseum. Hipodroomidest oli kõige suursugusem Circus Maximus. Hakati rajama teid ja sildu, veejuhtmeid ehk akvedukte. Saunad ehk termid, triumfikaared 8. Mõisted: aristokraatia- valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule patriitsid- ratsaväelased plebeid- lihtrahvas, õigus osaleda rahvakoosolekul, jalaväelased proletaarid- vaesed ja maata kodanikud, sõjaväekohustusest vabastatud Romulus ja Remus- kaksikvennad, pärimuse järgi sõjajumal Marsi ja tema noore preestrinna Rhea Silvia pojad, pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus, Romulus tappis Remuse

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kunstiajalugu 10. kl suur konspekt

Vana-Rooma terme võib pidada tänapäevaste spa-de eellaseks, siiski termide ülesanne oli mõnevõrra laiem kui tänapäeva spa- del. Termides olid riietusruumid; jahe-, soe- ja kuum saun; ruumid külma- ja sooja veega.; supelbasseinid ja massaziruumid. Termides olid saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestelda ning isegi koosolekuid pidada, veini- ja toidupoed. Sageli oli termide ümbruses ka park spordirajatistega. Eriti rahvarohked olid termid talvel, kui kodus ja tänavatel oli külm ja rõske. Rooma termid olid varustatud põrandaaluse soojaõhuküttega ja seal viibiti kuni pimeduse saabumiseni. Naised käisid termides hommikuti ja mehed õhtuti. 10 Et oma rahututele alamatele meeldida, püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Rooma hiilgeaegadel oli linnas ligi 1000 termi.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunstiajalugu - Vana-Egiptus, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma 10.klass

Nimeta kuulsaim akvedukt Prantsusmaal.- veejuhe: Pont-du- Gard 10. Mis on arkaad?- Arkaad ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. 11. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? Kirjelda seda.- on marsi väljakul asuv Panteon - kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Panteonil oli väga hea sisevaade 12. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda.-Colosseum, Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein 13. Mis on termid? Mis seal tehti?-Saunad, lõdvestuti, ujuti, saalid jalutamiseks ja suhtlemiseks 14. Mis on foorumid?Milleks neid kasutati?-Väljakud, 15. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulasim.- on ühe või mitme väravaavaga, enamasti kaunistatud reljeefide, kujude, raidkirjadega. ülesandeks oli luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Tuntuimad on Tituse. 16. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas?- Trajanuse sammas on

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Egeuse, Kreeka, Rooma kunst

Võlve on kahte liiki silindervõlv ja ristvõlv . Tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid tellised ja betoon Kõik need uuendused olid vajalikud Rooma suurriigi ühtseks toimimiseks. Nimelt oli vaja korralikke teid sõjavägede liikumiseks, samuti sildu, et ületada jõgesid. Haruldased on ka roomlaste veejuhtmed , mille abil juhiti puhast vett aina suuremaks kasvavatesse linnadesse. Ühiskondlikest hoonetest tähtsaimateks on amfiteatrid ja saunad e. termid . Termid olid roomlastel väga uhked, nimelt võis suurest saunakompleksist leida erineva temperatuuriga higistamisruume, basseine, suuri saale, mis olid mõeldus lõdvestumiseks, suhtlemiseks ja jalutamiseks . Roomlased armastasid väga vaatemänge, selle tarbeks ehitati Rooma riigis areene, mida ümbritsesid tõusvad istmeread. Suurimaks ja tuntuimaks amfiteatriks oli Colosseum. Colosseumi iseloomustab: 1. Kolmes erinevas stiilis sambad, 1. Korrusel dooria, 2. Korrusel joonia ja 3. Korrusel korintose

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rooma kunst

Rooma tekkis Itaalia aladel 8. sajandil e.Kr, püsimise põhjusteks olid tugev sõjavägi ning kindlad seadused, ka ehitustehnika ja ehitustüübid. Kuigi Rooma alistas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma oma. Ka jumalad olid enamuseks Kreeklastelt 'laenatud'. Rikkad Roomlased hakkasid kunsti koguma, nende jaoks valmistati kuulsatest Kreeka teostest koopiaid. Arhitektuur. Tähelepanu pöörati profaanarhitektuurile ning linnade planeerimisele, tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid tellised ja betoon, ka marmor. Rooma linna täiendati ja ehitati pidevalt ümber. Võlvid on üksteise taha ehitatud kaareread, jagunevad silinder- ja ristvõlvideks. Pilastrid on neljatahulised poolsambad. Arkaad ehk kaaristu tekib, kui sambad ühendada kaarega. Akvedukt on arhitektuuriline veejuhe, millega suunati vett linnadesse. Aatrium on Rooma elaniku eluaseme keskne ruum. Peristüül on maja taga asuv suletud sammasõu. Foorum (Forum Romanum, Trajanuse foorum) oli algse...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Romaani stiil

Kloostrid tugevnesid. 10.-12. saj kestis Lääne-Euroopas Romaani stiil. Nimi on tulnud 1) ladina keelest romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. 2) kuna osad ehituvõtted pärinesid (silindervõlv, ümarkaar) Rooma ehitustehnika valdkonnast. 12. saj Prantsusmaal. 13. saj Saksamaal. Arhitektuur Ümarkaar, silindervõlv, ristvõlv, paksud müürid, (6-8m), ehitustüübiks basiilika, termid, piilarid (kapiteel sammastel. Kiriku ehitustüüp basiilika. Nelitis - pikihoone ja transepti lõikumiskoht. Koor - nelinurkne ruum, apsiidi ja transepti vahel. Krüpt - kabel mis paiknes koori all asuv matusepaik. Portaal - (sissepääs või) uks. Piilar - sammas (keskajal kasutatakse piilar), (ümar või) neljakandiline, võlvide kandmiseks. Empoor - külglöövi rõdutaoline ruumiosa, mis avaldub kesklöövi. Trifoorum - müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Rooma küsimused ja vastused

Mercurius ­ Hermes ­ jumalate käskjalg, teejuht. Victoria ­ Nike, võidujumalanna. 17. Miks langer Rooma keisririik? Võõraste palgasõdurite kasutamine ­ ebalojaalsus. Barbarite sissetung ­ keldid, germaanlased. Hunnide tund Aasiast Euroopasse. Suutmatud nõrgad keisrid ­ romulus augustus. 18. Mõisted ­ proletariaat ­ lihtrahvas, komiits - rahvakoosolek, patroon ­ rikas roomlane, kelle alla läksid kliendid, akvedukt ­ veejuhtmed, termid ­ saunad, kus roomlased aega veetsid, aatrium ­ avatud katusega ruum, nobiliteet ­ vana-rooma aristokraatia, triumviraat ­ kolme isiku poliitiline liit, larvid ­kuri vaim , leemurid ­ kuri vaim, nuumen ­ iga asi hingestatud ja sisaldas jõudu, laar ­ kehastasid esivanemate hingi, pontifex ­ kõrgeim preester, augur - ennustamise preester, flaamen ­ konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitseja, apostel - rändjutlustajad

Ajalugu → Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Muusika ajalugu

Mis on kultuur? On limalt mitmethenduslik sna. Me tunneme paljusid snahendeid mistega k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinud, omamata mjutusi teistest k-idest. Kultuurikompleks(kk)-On see, kui mingi asi vi idee on laiemalt mjutanud inimhiskonda.(Nt auto,revolutsioon) VANAD KULTUURID Muusika algallikate leidmiseks peaks vaatama kmneid tuhandeid aastaid tagasi.A...

Ajalugu → Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

AJALUGU - Kodutöö nr 2

kogukonnad kohaliku elanikkonnaga ja vabakslastud sõduritega. 6. Vicus - küla. Tekkisid kindluse kõrvale. Antiik-Rooma linnaehituse iseloomulikud jooned on: ● väiksemates linnades korrapärane plaanistruktuur, suurlinnades - vabam plaanering ● regulaarne tänavavõrk ● olulisem Rooma linnade tunnus on kaks ristuvat peatänavat ● igas linnas oli: üks amfiteater, üks triumfikaar, üks basiilika, ühed termid, üks foorum ning varjulised sammaskojad, mis iga foorumi juurde kuulusid ● enamik linnu pürgis geomeetrilise põhiplaani suunas Rooma väikelinnadele ja sõjaväelaagritele oli iseloomulik unifitseeritud plaanilahendus, enamasti ruudu- või ristkülikukujuline. Linnas oli kaks T-kujuliselt paigutatud peatänavat, mis loogiliselt jätkusid linna suunduvale peateele.

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vanaaeg

NÄIDE: Traianuse foorum 2. saj. Arhit. Apollodoros Damaskusest Teatrid: · Marcelluse teater · Colosseum Roomas - Põhiplaanilt ovaalne. Välismüür 48m4 korrust. 3 esimest korrust koosnes kaaristutest e Arkaadidest.Kaarte vahel poolsambad( 1.k-dooria order, 2.k-joonia order, 3.k-korintose order, 4.k-pilastrid) Termid e saunad · suur ühiskondlin tähtsus · CARACHALLA - termid Via Appia ääres Templid · Maison Carree Nime's. Arhit. Apollodoros Damaskusest Pantheon keiser Hadrianuse ajal: Suurim ja ulatuslikeim kuppelehitis; kõikidele jumalatele pühendatud. · Vesta tempel Tiberi ääres Roomas Triumfikaared - ühe või kolme kõrge kaarvaga massivne kivisein. · Seina ülaosa eraldatud karniisiga - See poolkorrus on Atika.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Rooma ja etruski mõisted

valva regia ­ peauks (nn. koduuks) scaenae frons' is, mida kasutas peanäitleja velarium ­ purjeriidest katus vantidel Rooma teatris venationes ­ loomade ajujaht, amfiteatris pakutav lõbustus versurae ­ lavaehitise külgtiivad Rooma teatris vestibulum ­ sissepääsuruum Rooma elamus veterinarium ­ hobuste tall Rooma castrumis vicus ­ küla Rooma castrumi külje all, kus leidsid peavarju erruläinud sõjamehed, kus asusid mõned adminhooned ja termid vigiles ­ (lad.k vigilia ­ öine valvamine) rooma tuletõrjujad viridarium ­ aed Rooma elamu peristüülhoovi keskel vomitoria ­ sisse- ja väljapääsud Rooma teatri caveas Rooma suuremad tulekahjud: u 583 a eKr ­ tärkaval Forum Romanumil tekkinud tulekahju hävitas osa Comitiumist 390 a eKr ­ keldid hävitavad Rooma 83 a eKr ­ Kapitooliumi mäel hävib Jupiter Capitolinus tempel 52 a eKr ­ P. Clodius Pulcheri matustega põleb maha Curia Hostilia

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rooma kunst

See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater; samasugust põhimõtet rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas- seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185*165m. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus. Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Foorumite ääres olid basiilikad. See oli avar piklik hoonetüüp, mille sambaread kolmeks või viieks lööviks jaotasid. Keskmine

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Vana-Rooma

põhinevad suurmaavaldused. Leegion- oli Vana-Rooma armee peamine väeüksus, mis koosnes umbes 5000 mehest. Tooga- ametlik riietusese, mis koosnes ühestainsast valgest raske villase riide tükist Foorum- vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. Tuunika- koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. Termid- Vana-Rooma avalikud saunad. Termid ehitati Roomas aastail 212–216 keiser Caracalla valitsusajal. Need olid ette nähtud pesemiseks, füüsilisteks harjutusteks, ujumiseks ja puhkamiseks. Metseen- rikka kultuurisoosija üldnimetus. Tuleneb Maecenase nimest. Laar- Laarid on Vana-Rooma maja ja perekonna ning põldude ja ristteede kaitsejumalused. Kaitsevaimude kujukesi hoiti kodudes ja ristteedel vastavas kapikeses ning kaunistati pühade ajal lilledega.

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Rooma konspekt kontrolltööks

Apelleerimisõigus ­ kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi otsus kõrgemale seadusandjale ­ vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis aga keisrile. Pretsedent ­ samalaadselt juhtumilt võetud eeskuju (kohtus). Nt. tänapäeval USAs. Collosseum ­ amfiteater, mis on tuntuim. Circus Maximus ­ kuulsaim hipodroom. Foorum ­ oli linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus. Panteon ­ kõigi jumalate tempel. Cloaca maxima ­ suur maa-alune kanalisatsioonisüstee, mis juhtis reoveed Tiberisse. Termid ­ avalikud saunad, kui igaüks võis enda kümmelda. Ostia ­ kuulus sadamalinn. Pompei ­ linn, mis mattus 79. aastal vulkaanituha alla ning kus on tänu sellele katastroofile säilinud väga palju asendamatuid arheoloogilisi asju. Akvedukt ­ monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linnu joogiveega. Nuumen ­ igal asjal oli oma hing, vaim, loomus ehk nuumen. Laarid - majade kaitsevaimud. Geenius- igal perel olemasolev maokujuline kaitsevaim

Ajalugu → Ajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Vastused kordamisküsimustele: Rooma

1. Rooma vabariigi erinevus demokraatliku Ateenaga(2 erinevust) 1. Roomas olid kõik inimesed rooma kodanikud, samas kui Ateenas olid nendeks vaid täisealised mehed, kes polnud võõramaalased. 2. Ateenas oli väga suur kaal rahva häälel, Roomas juhtis riiki aristokraatia. 3. Ateenas oli orjastamine keelatud. 4. Ateenas tõmmati kohtunike ja riigiametnike kohti loosiga, seega sinna võisid pääseda ka vaesemad, Roomat juhtis kitsas perekondlik ring. 2. Millist tähtsust omas Rooma ühiskonnas sugukondlik traditsioon? Riiki juhtisid jõukad ­ kitsas perekondlik ring, kus võim pärines põlves põlve. 3. Klienteelsuhe. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Mõlemad tõotasid teineteist toetada. 4. Rooma vabariigi sarnasused Ateenaga. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Kõigil kodanikel olid võrdsed õigused. 5. Tähtsamad r...

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Kunst antiikaeg, gootika, renesanss, barokk, juugend, moodne kunst

Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Silindevõlv Ristvõlv Amfiteater Amfiteatris on pingiread astmetena ülespoole tõustes. Siin toimusid etendused Termid Termid olid avalikud saunad, kus käisid mehed. Triumfikaar Võidukaared püstitati kuulsate väejuhtide auks

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vana-Rooma

nii, et vasak õlg sai kaetud, parem õlg ja käsi jäid aga vabaks. Foorum- oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. Eriti tuntud on Rooma foorum. Tuunika- oli roomlaste rõivaese. See oli lihtne käeavadega üle pea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt kokku; tuunika ulatus tavaliselt põlvini. Sageli kanti seda tooga all. Tuunikat kandsid nii mehed kui naised. Termid- Vana-Rooma avalikud saunad. Termid ehitati Roomas aastail 212­216 keiser Caracalla valitsusajal. Need olid ette nähtud pesemiseks ja suplemiseks ning füüsilisteks harjutusteks, ujumiseks ja puhkamiseks. Metseen- rikka kultuurisoosija üldnimetus. Tuleneb Maecenase nimest. Laar- Laarid on Vana-Rooma maja ja perekonna ning põldude ja ristteede kaitsejumalused. Kehastasid esivanemate hingi. Nuumen- Iga looduse asi või elusolend oli hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen.

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma

piilaritele. Ümmargused ruumid kupliga. Võeti kasutusele ehitusmaterjalid- kruus ja tellis. Mört koosnes kruusa ja tellise purust. Betooni kasutati müüride, võlvide ja kuplite katmisel. Ehitusuuendused, kuna inimesed vajasid neid. Roomas suur teedevõrgustik, sillutatud kividega, mis säilinud osaliselt tänaseni. Võlvid ja kaared aitasid ehitada sildu. Nii ehitati ka akvedukte. Linnad olid kaitstud betoonist müüridega. olulisel kohal ühiskondlikud hooned- termid ja amfiteatrid 70ndal aastal eKr hakati ehitama Colosseumit, mis oli kolmekorruseline ja oli arvestatud korruste funktsioone. I korrusel dooria sambad, II korrusel Joonia sambad, III korrusel Korintose sambad. 80 sissepääsu. Areeni all olid treeningruumid. Templid- eeskujuks kreeka ja etruski templid. Tempel asub kõrgemal, sammastega eeskoda pühamu ees. Seinad liigendatud poolsammastega. Triumfi kaared- suurte võitude monumendid, kus peal tekstid ja reljeefid.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Rooma kokkuvõtlikud küsimused

Vana-Rooma 1. Iseloomustage Itaalia geograafilisi olusid ja võrrelge neid Kreekaga. Kaart! Itaalia oli Kreekaga võrreldes vähem mägine ja tasandikke oli rohkem, rannajoon polnud nii liigendatud, liikusid pigem maismaad mööda ja tegelesid peamiselt põlluharimisega. 2. Kes olid etruskid? Milline oli nende tähtsus Rooma ajaloos? Etruskid elasid Etruurias. Võtsid üle Kreeka tähestiku. Päritolu tundmatu. Said läbi kreeklaste ja foiniiklastega. Head meresõitjad ja kaupmehed. Tähtis ennustuskunst ja usk surmajärgsesse ellu. Edendasid linnaelu ja kaubandust. 3. Legendid ja lendlaused. Mida tähendasid, kuidas tekkisid? a) "Haned päästsid Rooma" - b) Legend Romulusest ja Remusest ­ kaksikvennad visati emahundi hoole alla, kasvasid suureks, Romulus hakkas vennaga ehitama linna, siis aga tappis Remuse ja tema järgi pandi nimi Rooma. c) "Pyrrhose võit" ­ edu saavutamine r...

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes."

Antiikaja kõige kõrgem akvedukt on Pont du Gard Prantsusmaal. Roomlased ei osanud ehitada rõhutorustikke ja sellepärast juhiti vett linnadesse isevooluga veejuhtmete kaudu, kus vesi voolas oma raskuse mõjul. Vee saastumise ja aurumise vältimiseks oli akvedukti harjal paiknev renn kiviplaatidega kaetud. See ehitati ühtlase langusega allika poolt sihtkoha poole. Vesi voolas jaotusbasseini, kust vee said eelkõige avalikud kaevud, basseini kõrgema veetaseme korral ka termid ja kõige viimasena eratorustikud. Akropol on olnud läbi aegade üks võimsamaid ehitisi. Seal torkavad esmalt silma uhked sambad, mida on näha ka tänapäeva ehitistel. Nagu näiteks USA presidendi Abraham Lincoln'i mälestusmonument Washington D.C.'s. See on disainitud Antiik-Kreeka templite järgi. Sambaid kasutati ja Panteon'i, ühe täiuslikuma kuppelehitise maailmas, ehitamisel. Kuplit , mis meenutab taevalaotust, õigustab end, kuna on kõigi planeedinimega jumalate tempel-

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kunstiajaloo mõisted

· Sibulkuppel sibulakujuline paisutusega kuppel, vanavene arhitektuur · Staatua ümarplastiline seisvat inimest kujutav skulptuur · Zanrimaal maal, millel kujutatakse sündmusi inimeste igapäevasest elust · Tahvelmaal transporditav pilt, mille aluseks on puuplaat või lõuend · Tempel pühakoda · Teravkaar gooti stiiline iseloomulik kaarekuju, kus kaare küljed omavahel ühinedes moodustavad ülal teravnurga · Termid avalik saun VanaRoomas · Triumfikaar algselt võidukaile Rooma väejuhtidele püstitatud auvärav · Tsikuraat astmeline torn mesopotaamia templiehituses · Tsunft sama ala käsitöölisi ühendav organisatsioon · Tugikaar gooti basiilikate kesklöövi välisseina ja tugipiilarite vahele laotud kaared, mille eesmärgiks oli ehitise tugevdamine · Tugipiilar gooti arh., piilaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, paigutati väljaspoole vastu hoone seina

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana-Rooma mõisted

huve 42. Romulus ­ Pärimuse järgi Rooma linna rajaja (sõjajumala Marsi poeg) 43. Rooma rahu ­ tohutul maa-alal kehtis. Oli tagatud Rooma riigi julgeolek ja rahu. 44. Seisused ­ 45. senat ­ Rooma varane ühiskond. Kuningas valitses koos nõukoguga (senatiga). Sinna kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. 46. Sulla ­ 82 eKr kehtestas ta esimese Rooma riigimehena vägivaldselt mõneks aastaks oma ainuvõimu 47. Termid ­ avalikud saunad. Olid avatud ka vaestele roomlastele. Pakuti ka massaazi ja erootilisi teenuseid. Neis leidus isegi raamatukogusid. 48. Theodosius Suur - toimus ida ­ ja lääneosade eraldumine, kuid ühendas mõlemad pooled lühikeseks ajals. Pärast surma jagunes impeerium lõplikult kaheks osaks. 49. Tiberius Gracchus- nobiliteetide hulka kuuluv riigimees. Koos oma vennaga üritas läbi viia mitmeid reforme. 50. Tooga ­ pidulik pealisrõivas rooma meestel. 51

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kosmetoloogia ajalugu

• Kortsude vastu kasutati platsenta Etruskid ~1000 eKr • Rõhutati laujoont ja arvatavasti rõhutati kulme • Leiti karbikesi, peegleid, põsepuna, huule ja näovärve • Meikisid ka mehed • Juba osati asendada hambaid looma hammastega • Ihukarvu eemaldati vahaga • Mehed kähardasid habet – juukseid blondeeriti Muinas-Rooma 1500 eKr • Hügieen väga tähtis • Rikastel isiklikud pesemisruumid • Ühissaunad ehk termid – naistel lubati käia hommikuti või eraldi termides • Kasutati ohtralt parfüüme – kehahooldus tooteid • Kreeklased ja roomlased kasutasid ohtralt valget mürgist alusmeiki mis koosnes : tina valgest, meest ja rasvast • Kulmud-ripsmed värviti nõega, kasutamist leidis põsepuna ja ilumärgid. • Kortse siluti eesli piimaga 7x päevas – kümmeldi selles Keskaeg 4. Sajand • Kümblusvannid • Hammaste pesu

Kosmeetika → Kosmeetika
12 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rooma ja Bütsantsi kunst

Selle sisemus võlub vormide selguse ja lihtsusega, väljast Colossumi vaadates torkab silma igasuguse keskpunkti või aktsendi puudumine. 3 üksteise kohal olevat kõrgete sammastega arkaadidevööd ning veel neljas , mis tõenäoliselt hiljem juurde ehitati. Panteon, mis ei ole sugugi väiksema tähtsusega Colossumist , tema müürid on laotud kahest tellisekihist. Kõige mõjukam on Panteoni kupliruum- 42m kõrge ja ka sama lai. See oli kõigi jumalate tempel. I sajandi keskel loodi termid. Neid ei saa lihtsalt nimetada saunadeks, see hoonetekompleks kujutas endast vanade roomlaste vajadust, alustades kehakultuurist kuni vaimsete nõuete rahuldamiseni, filosoofiliste vaidlusteni või omaette mõtisklemiseni. II saj. lõpust kuni III saj. alguseni luuakse Roomas portreesid. III saj. jooksul muutavad nad veelgi hingestatumaks, kujutavad elamisest kurnatud inimeste silmi, milles peegeldub südameni tungiv humaansus ja headus.

Kultuur-Kunst → Ameerika vähemusrahvad
1 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Perekond ja kasvatus Roomas

toitu võeti näppudega. Rooma elamu oli tavaliselt nelinurkne ühekorruseline kivist maja, mille keskmes paiknes ristkülikukujuline ruum e. aatrium, piiratud igast küljest magamistubadega. Katus oli aatriumi kohal avatud ning sealt paistis päikesevalgus. Keisririigi lõpul oli levinud suhteliselt lohakas elamuehitus. Linna keskel asuv foorum oli piduliku välimusega. Linna kaunistasid ka obeliskid ja triumfikaared. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võistlusi. Termid, e. saunad olid avatud kõigile, neis leidus isegi raamatukogusid. Roomlased ei pidanud sportist lugu, kuid nad olid vaimustuses näiteks veritest võitlustest amfiteatrites ning hoburakendite võidusõitudest. Algselt olid need vaid rikastele ning ühiskonna koorekihile mõeldud. Hiljem said neist avalikest mängudest aga alamkihtide toetamiseks abinõud. Mõõgavõitlejate e. gladiaatorite võitlus seisnes nii metsloomadega kui ka omavahel kaklemisega. Kahevõitluse ajal valis rahvas ise

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rooma ajalugu

149 eKr liideti Roomaga Kreeka ja Makedoonia. 7. Rooma kultuuri saavutused: Ehituskunstis võtsid roomlased kasutusele nn rooma betooni ning õppisid ehitama kuppel- ja ristvõlve. Roomlased olid head teedeehitajad. Suurim munakivitee via appia. Rooma linna veega varustamiseks ehitati esimesed akveduktid. Tähelepanuväärsed saavutused on amfiteatrid, eriti Colosseum. Rooma templitest on kõige paremini säilinud vanaaja suurim kuppelehitis Panteon. Linnades olid termid ehk avalikud saunad. Termide juurde kuulusid puhkeruumid, spordiväljakud, raamatukogud. Sõjaliste võitude auks püstitati triumfikaari ­ auväravaid, mida ehtisid austatavat isikut ja tema tegusid kujutavad reljeefid. 8. Mõisted: Aristokraatia-rikaste võim Patriitsid- põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid-Rooma lihtrahvas Proletaarid-maata ja vaesunud Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustusest

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Inimene, ühiskond, kultuur I osa: Vana-Idamaad, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

2. Muinasaeg muinasaeg ­ algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. ­ lõppeb esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumisega 3000 eKr vanaaeg ­ algas 3000 a eKr kirja leiutamisega ­ lõppes 476 a. Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega keskaeg ­ algas 476 Lääne-Rooma keisririigi langusega ­ lõppes 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga uusaeg ­ algas 1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga ­ lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga lähiaeg ­ algas Esimese maailmasõjaga 1914 ­ lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega Kuidas kujunes usk? Suremise tõttu. Hakati arvama, et meil on hing, mis pahaseks saades jätab keha maha ja inimene sureb. Selle takistamiseks hakati palvetama ja uskuma jumalatesse. Kuidas kujunes kunst? Inimesed tahtsid kogetud hetki jäädvustada ja loodusest leitud materjalidega, mis andsid teatud viisil värvi, maaliti koo...

Ajalugu → Ajalugu
206 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-Rooma mõistete ja isikute seletused

MÕISTED Kuningate aeg ­ aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad ­ Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall ­ tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt ­ müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid ­ riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid ­ suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ­ ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon ­ kliendi eestkostja Klient ­ patroonist sõltuv kaitsealune Res publica ­ nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus ­ Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet ­ valitsemises osalev perekond Magistraadid ­ ig...

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
5
doc

KUNSTI AJALUGU

· Kreeklastelt võeti üle sambad, neist kujundati pilastrid. · Alates 3. saj. e.Kr. hakkasid roomlased kogu oma eluviisis jäljendama kreeklasi · Esimese keisri Augustuse ajal (valitses 31 e.Kr.-14 p.Kr.) toimus Rooma kunsti iseseisvumine. · Keiser Nero ajal ( valises54-68) sai kunsti kogumine ja nautimine elunormiks. · Keiser Hadrianuse ajal(117-138) ehitati Panteon. Rooma lähedal Tivolis asus keisri villa. Asusid ka teised paleed, raamatukogud, teatrid, termid ja palestra. Aedades oli sammaskäike terrasse, basseine ja palju skulptuure. · Rooma riigi igas linnas oli foorum e. kohtu ja koosoleku väljak. Selle ääres seisis Kohtu ja ärihoone basiilika. · Suurim teater Colosseum · Triufikaared ja sambad · Aastal 79 jäid Vesuuvi tulemäe purske ajal tuha alla Pompeji ja Herculaneum. Nendes linnades säilis rohkelt näitteid maalikunstist. · Ratsamonumendid · Riik varises kokku 476 aastal

Kultuur-Kunst → Kunst
4 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Kunstiajaloo konspekt

• Tekkisid kuppelhauad 4. Vana-Rooma Arhitektuur: • Tekkis linnaplaneerimine. • Sildade ehituse areng - tugevamad, kauakestvam, kuna kasutati võlve • Rooma arhitektuuris on palju Kreekalt ülevõetud ning endale sobivamaks muudetud disaine, detaile ja ehitisi. Nt: kasutati kreeka arhitektuurist sambaid, poolsambaid (ümar), pilastreid (nelinurkne) • Tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis • Saunad ehk termid • Foorum - väljak, templid, ausammas, tähtsamad valitsushooned, korraldati rahvakoosolekuid, kõnede pidamised, austusavalduse koht • Kuppelehitis (Panteon) - teistsugune ehitus,kasettlagi, pühendatud jumalatele, puudub veekogumisala • Amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite võitlusi - tuntuim Colosseum. Colosseumi 4 korrust: 1. korrus dooria stiilis ; 2. korrus joonia stiilis ; 3. korrus korintose stiilis ; 0. korrus areen, areeni loomad ja varustus.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Ajaloo KT nr 3: Rooma Keisririigi aeg

Ajaloo KT kordamine Rooma Keisririigi aeg 1. Keisririigi ajaloo perioodid: Varajane keisririik- 30 eKr-234 (235) pKr Sõdurkeisrite aeg- 234-284 pKr Hiline keisririik- 284-476 pKr 2. Printsipaat- Varajase keisririigi periood, tuletatud sõnast princepis (näitab seiust) ! Dominaat- Hilise keisririigi periood, tuletatud sõnast dominus (isand) ! kolonaat- talupoja ja suurmaaomaniku vaheline sõltuvusvorm, mille kohaselt rentija ei tohtinud elukohta vahetada monoteism- usk ühte jumalasse ! edikt- otsus valitseja pool 3. Igal aastal valiti magistraate ja senat, mis kujunes valitseja nõuandvaks organiks, pidas regulaarselt istungeid. Tegelik võim kuulus ühele isikule. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Nad olid kõrgemates riigiametites. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlase...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kreeka, Etruski, Rooma ja Bütsantsi kunst + Varakristlik ja Varakeskaja kunst

Kreeka, Etruski, Rooma ja Bütsantsi kunst + Varakristlik ja Varakeskaja kunst Kreeka periodiseerimine:*protogeomeetriline(keraamika)*geomeetriline(esimesed kujutised tolleaegsest elust)*arhailine*klassikaline*hellenistlik.ARHITEKTUUR:tähtsaim oli templiehitus, kus arenesid välja kõik arhitektuuri kunstivormid. Templi põhiplaan oli ristküliku kujuline, ehitusmaterjaliks oli puu, savi, kivi. Kolm põhiosa:krepidoma, mille ülemine aste oli stülobaat, millel seisavad sambad, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli otsade sammaste kahekordne arv + 1. Sammas koosnes kolmest osast:baas, tüvi ja kapiteel. Vahel olid tüvel kannelüürid. Templil oli madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel olid viiluväljad, mis olid kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva asetsest veesülititega avad vihmavee eemalejuhtimiseks. Dooria-lihtsus rangus tugevus. Madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskena kuid kindlana. Sammastel puud...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka ja Rooma (sisu)

ja olukord halvem kui kreekas) 10. Perekond ja naiste positsioon ­ mehe piiramatu võim peres, kodanikuõiguseta naised. Naistel oli rohkem vabadust (võis lahutada ja suhtles külalistega, võis vabaneda mehe eeskostest) 11. Haridus ­ poisid sõja suunaga, naised kodutöid. rikkamatel koduõpetaja. õpiti kreeka keelt ja kultuuti, rooma kirjandust ja ajalugu. 12. Rooma linn ­ vahemeremaade suurim linn, kus üle miljoni elaniku. pantheon, foorum, termid, ühiskondlikud hooned, kanalisatsioon) 13. Avalikud mängud ­ keisrite aukohus, hobukaarikute võidusõit, gladiaatorite võitlus elu ja surma peale. 14. Ehituskunst ­ kõrgem tase kui kreekas. arenedus teedeehitus. aatriumelamu, pompej (vulkaan). 15. Skulptuur ­ marmorportreed, pronksist ratsakujud, võidusambad ja reljeefid. 16. Kultuuri õitseng Augustuse ajal ­ pikk rahuperiood. metseen. kirjanduse kuldne ajastu (poeet vergilius) 17

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun