VENEMAA REVOLUTSIOON JA KODUSÕDA Adamson lk 38 45 Laar lk 55-59/66-71 Fjodorov pildid REVOLUTSIOONID 1917. AASTAL Revolutsiooni põhjused: · Kriisi teravnemine: o Sõtta oli astutud halva ettevalmistusega. Arvestas inmressursile, varustus jäi kahe silma vahele. Rindel polnud laskemoona ega püsse. o Suured kaotused. o Taganemine, mis on sõjaväele alati väga demoraliseeriv. o Majandus ei kandnud sõja liskoormat välja. o Toidukriis o Kütusekriis, eriti suurlinnades. o Tööjõu puudus, enamik tööjõudu oli rindel. Ainult tehasetöölised jäeti postile.
Maailma liikumine uue sõja poole 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail 1930. aastaid iseloomustab: 1) Versailles süsteemi kokkuvarisemine 2) sõjakollete kogunemine maailmas. Nt: a) 1935-36 aastal sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvasteliidu liige b) hispaania kodusõda kus põrkusid kokku ühelt poolt kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Saksamaa ja Itaalia, Rahvarinnet NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi
Kordamisküsimused: Maailm kahe maailmasõja vahel ÕPIK LK. 74-116 Esimese maailmasõja tagajärjed. *Hukkus 10 miljonit inimest. *Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. *Muutus jõudude vahekord maailmas. *Purustas paljud illusioonid, seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused. *Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. *Ei suudetud lahendada ühtki suurt probleemi. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Lagunesid: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. Tekkisid uued riigid: Vene impeeriumi lagunemisel Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia. Iirimaa iseseisvus. Rahvasteliit 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglan...
hambumissirge, alg-, alus- ja jaotusringjooned.
29. Joonestada ja tähistada nihutusega hambumise korral hammasrataste tsentrid, tsentrite joon,
hambumissirge, alg-, alus- ja jaotusringjooned.
30. Loetleda piirangud hammasülekannete sünteesimisel.
Välishammaste lõikamisel lattlõikuriga(tigufreesi, latt-tõukuruga) on 3 piirangut
1)jalgalõige tekib kui lõigatava ratta hammaste arv z
3.2.3 Ecstasy Ecstasy on täiustatud amfetamiin. Rahvapärased nimetused: ,,noku", vars Eriti kahjustab ecstasy järgmisi organeid: · Peaaju · Maks, sapp · Sugunäärmed, sh ka aju hüpofüüs · Veresoonkond(ka füüsiliselt tekitatud veenikahjustused randmetel ning küünarvarreõndlates) 3.3 Hallutsinogeense toimega uimastid ehk hallutsinogeenid. 3.3.1 LSD Rahvapärased nimetused: reis, tripp, naks, hape Mõjud: · Esialgne aistingute teravnemine, hiljem nõrgenemine ja kadumine 10 · Hallutsinatsioonihäired, enese tunnetuse häired · Koordinatsioonihäired aja, koha, liikumisesuuna ja kiiruse tunnetamises · ,,mina" mitmestumise tunne (tunne, et mind on kaks või rohkem) · Ebakindlustunne, paanika, hüsteeria, hirmud, masendus Tunnused: · Segavad mõtted, häired meeleoludes · Värinad, hirmud
· 1923-1924: esimene sõjajärgne maj kriis Euroopas (hõlmas peaaegu kõiki riike); ületootmiskriis, mille põhjusteks: 1. Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest maj süsteemist 2. Tekkisid raskused üleminekul militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele 3. Sks suutmatus võitjariikidele reparatsioone maksta 4. Ülejäänud Eur riigid ei suutnud võlgu maksta USAle 5. Rahvusvahelise olukorra teravnemine (seoses Ruhri piirkonna okupeerimisega) 6. Hüperinflatsioon Sks (raha väärtuse langus; katteta raha trükkimine) 7. Protektsionism oma maa kaitsmine tollisüsteemi kaudu · Kriisi leevendas Dawesi plaan, millega määratleti Sks iga aastased reparatsioonimaksed + anti laenu Sks maj elavdamiseks · 1924 1929: maj tõusu periood, mil rah vah kaubandus elavnes; arenesid uued tööstusharud (autotööstus, keemiatööstus, elektrotehnika); kasvu tagasid sise- ja
parandamine · Töölisliikumise vormideks olid: A) streigid B) meeleavaldused C) töölisklassi olukorra parandamine parlamentaarsel teel seadusandlust muutes (sotsiaaldemokraatlik arusaam). D) kehtiva poliitilise süsteemi purustamine ülestõusu või revolutsiooniga ning proletariaadi diktatuuri kehtestamine (marksistlik arusaam). 1.4. Rahvusküsimuse teravnemine: · Rahvusluse ehk natsionalismi võidukäik algas koos Suure Prantsuse revolutsiooniga. · Rahvuslaste eesmärkid: A) samast rahvusest elanikkonnaga väikeriikide ühendamine (N: Saksamaa 1871; Itaalia 1870). B) impeeriumite vähemusrahvuste eraldumispüüdlused (N: Türgis; Venemaal; Austria-Ungaris). C) laialdase autonoomia saavutamine (N: iirlaste võitlus home rule`i eest). · Rahvusluse kasv aitas kaasa:
Õppimine Mis on õppimine? Nimeta liigid Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. 1. Harjumine ehk habituatsioon - seisneb selle äraõppimises. NT ingi korduv heli võib algul ehmatada, aga kui see korduvalt kõlab ilma eriliste tagajärgedeta, siis pole sellepärast mõtet tegevust katkestada või peitu pugeda. 2. Tundlikkuse teravnemine ehk sensitisatsioon vastupidine protsess esimesele. Tundlikkuse ja tähelepanu teravnemine mingi stiimuli või sündmuse suhtes. 3. Klassikaline tingimine õpitakse ära mingi seos stiimulite ja sündmuste vahel Operantne tingimine kus õpitakse ära mingi seos oma tegevuse ja selle tagajärgede vahel Käitumise mõiste ja mehhanismid. Käitumine keeruline protsess, mis eeldab väga mitmesuguste organite ja organisüsteemide koostööd
*kujundid-meelelise kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia.*mõisted-ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus; sisaldab eda, mida objektidest teatakse; tähistatakse sõnaga- reaalse objekti vahendaja , märk. *stsenaarium: teadmised tegevustest ja nende järgnevusest; tegevus sel juhul automaatne, kiire; loengus osalemise stsenaarium. 10. Millised on peamised õppimise teooriad, nende teooriate iseärasused? · harjumine e. habituatsioon*tundlikkuse teravnemine e. sensitisatsioon*õpitakse ära mingi seos stiimulite või sündmuste vahel s.o. klassikaline tingimine.* õpitakse ära mingi seos oma tegevuse ja selle tagajärgede vahel s.o. operantne tingimine. 11. Kes on eestlastest rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoogiaalaste uurimistööde tegijad? · Endel Tulving-kognitiivse neuroteaduse professor. Kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogia hulka ja on mälu-uurijate absoluutses tipus
- Otsustusvõimetus - Desorientatsioon ajas ja ruumis Dementsusega kaasnevad ilmingud 2. Käitumishäired - Passiivsus - Agiteeritus, mis väljendub vaenulikkusena, agressiivsusena, kärsitusena, ekslemisena jms Psüühikahäired - Tajumishäired: hallutsinatsioonid, väärkujutlused - Luulumõtted - Ärevus, depressioon - Hirmud Dementsusega kaasnevad ilmingud 3. Isiksuse muutus · Varem esinenud isiksuse joonte teravnemine või totaalne isiksuse muutumine · Isiksuse muutust kirjeldataks kuni 90 % dementsetest. · Dementsuse diagnoosimiseks peab häire olema kestnud vähemalt 6 kuud Dementsuste ravi Dementsuse puhul kasutatakse tablettravi, psühhoteraapiat ja käitumisravi. Psühhoteraapia ülesanne on parandada elukvaliteeti ja õpetada maksimaalselt kasutama allesjäänud oskusi. Käitumisravi seisneb selles, et valida õige taktika dementse inimesega
bilanss muutus negatiivseks, riigieelarvet ei suudetud hoida tasakaalus, elujärje halvenemine. Kes olid vabadussõdalased ja mida nad taotlesid? 1929. a. oli Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil moodustunud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL), mille sihiks oli oma liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine. Milles seisnes sisepoliitilise situatsiooni teravnemine? Parlamendi killustumus suurenes, erinevate poliitiliste jõudude vahelised vastuolud teravnesid, kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, millega piirati rahva poliitilisi vabadusi ning suleti mitmed poliitilised organisatsioonid. II põhiseadus: 1934. a. jaanuaris kehtestati uus põhiseadus, mille kohaselt pidi oluliselt laiendatama riigivanema võimupiire, rahva poolt valiti viieks aastaks riigipea, kellel oli õigus
Liik: Homo sapiens 1. sugukond : Homidae inimlased 2. sugukond: Hylobatidae-gibonlased 3. sugukond: Selts: Primates-esikloomalised Erinevus loomariigist: Püstine kõnnak abstraktne mõtlemine kõne sotsiaalne ühtekuuluvus tööjaotus, kultuur kodu Õppimise 4 tüüpi Harjumine korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri tähelepanu Tundlikkuse teravnemine asjad sündmused mis võivad olla ohtlikud ja nende suhtes onvaja tähelepanu teravdada Klassikaline tingimine õpitakse stiimuli ja sündmuste vahel Operantne tingimine seos oma käitumise ja tagajärje vahel Inimese võrdlus primaatidega - Ühised suunad o Küünised on asendunud küüntega o Lühenenud koon o Peaaju, näokolju osatähtsuse vähenemine, peakolju suurenemine (3x suurem kui ahvidel)
Xiaoping->EESMÄRK-muuta Hiina mõne aastakümnega võimsaks suurriigiks.->TULEMUSED-rahvakommuunide laialisaatmine, põhipanus olmetehnika tootmisel, tingimused välismaiste ärimeeste tegutsemisele. 1950.a-d-halvenesid suhted NSV-Liiduga ja ka teiste idabloki maadega, sõjaline kokkupõrge Indiaga. 1960.a-d- katsetati eismest tuumapommi, mis suurendas ärevust Ida-Aasia piirkonnas, Hiina kuulutas oma välispoliitika aluseksvõitluse Usa ja NSV Liidu vastu, Nõukogude-Hiina suhete teravnemine, mis viis relvastatud kokkupõrgeteni. 1970.a-d- otsiti sidemeid välismaailmaga, sõlmiti diplomaatilised suhted enamiku lääneriikidega Taiwani esindus asendati ÜRO-s Hiina RV esindusega, paranesid suhted USA-ga. 1980.a-d- soojenesid suhted NSV Liiduga, sõlmiti normaalsed sidemed Venemaaga ja teiste omariikluse taastanud v iseseisvuse saavutanud riikidega, teravaks on tänini jäänud suhted Taiwaniga TOTALITAARSE ÜHISKONNA TUNNUS JA NÄIDE HIINA AJALOOST-
võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Külma sõja vastandiks on “kuum sõda ” - otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt
majandussüsteemist. · Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele. · Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone. · Euroopa riikide võlgnevus USA-le. Võlgu maksta ei suudeta, kuna ei saadud Saksamaalt reparatsioone kätte. · Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923.a. seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt (Pr üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada). · Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust Ruhri piirkonna okupatsioonile (tööd ei tehtud, kuid palgad maksti välja ja selleks trükiti kontrollimatult raha juurde) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See omakorda süvendas kriisi ka teistes riikides.
· 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. · Sisepoliitikas suurim probleem Iirimaa küsimuse teravnemine: Iirimaa vallutati inglaste poolt 12-17.sajandil.19.sajandi lõpust aktiviseerus iirlaste rahvuslik vabadusvõitlus, mille peamine eesmärk oli saavutada home rule- Iirimaa laialdane autonoomia Briti impeeriumi koosseisus (oma parlamendi ja sõjaväe loomine; riigipeaks oleks jäänud Briti monarh). Iiri küsimust teravdasid ka usulised vastuolud- iirlased olid katoliiklased; sisserännanud inglased aga protestandid. Rahvuslik rõhumine, kehvad majandusolud ja eriti 19
jne. ○ Kriisi põhjused: a. Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist b. Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele c. Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone. d. Euroopa riikide võlgnevus USA-le. Võlgu maksta ei suudeta, kuna ei saada Saksamaalt reparatsioone kätte. e. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923.a. seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada. f. Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See omakorda süvendas kriisi ka teistes riikides.
kipuvad liigutuspisarad.Ei tohi unustada, et vanaduses on inimene enamasti märksa tundlikum talle osaks saava kohtlemise suhtes kui nooremas eas. Haavumine tekib palju kergemini, annab alust süngele meeleolule palju tihedamini kui varasemas eas. Pensioneriealisel inimesel võivad kergesti tekkida mõtted, et teda pole kellelegi enam vaja, et temast ei hoolita jne. Küllalt sagedaseks nähuks vananeva inimese psüühikas on tema tähelepanu teravnemine oma tervise suhtes. Kõrges eas üsna sagedased väikesed hälbed enesetundes- une pinnalisus, seedekorratused, hingamisraskused, valusähvatused siin-seal jms. Võivad kujuneda mõnel eakal inimesel tõsise mure objektiks. Ta hakkab oma tervist aina hoolikamalt jälgima, korduvalt otsib nõu ja abi arstilt, kurdab oma halba tervist perekonnaliikmetele, kaaslastele, tuttavatele. Ja kui arsti läbimõtlemata või
Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda. Teine maailmasõda. Hitleri-vastane koalitsioon 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. 1930-ndaid aastaid iseloomustab: 1. Versaille´i rahulepingu kokkuvarisemine: Saksamaa kehtestad üldise sõjaväe kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas: · 1935-1936 sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvaste Liidu liige
Närvisüsteem Systema nervosum Kehaprotsesside regulatsioon: A. Neuraalne – närvisüsteemist tulevate impulsside abil; B. Humoraalne – (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus...
mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne. Kriisi põhjused: Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist. Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele. Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone. Euroopa riikide võlgnevus USA-le. Võlgu maksta ei suudeta, kuna ei saada Saksamaalt reparatsioone kätte. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923.a. seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada. Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See omakorda süvendas kriisi ka teistes riikides. Protektsionismi kasv.
liikmeskonna majanduslikku olukorda, jäädvustada sõjamälestusi. Nad otsustasid avaldada survet parlamendile ja valitsusele, et põhiseaduse muutmise ettepanek teostataks. Seejärel hakkas EVKL tormiliselt arenema. Vabadussõjalased süüdistasid poliitikuid korruptsioonis ning nõudsid uuendusi. EVKL muutus suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. Ametlikuks juhiks oli erukindral Andres Larka, tegelikku juhirolli etendas Artur Sirk. Sisepoliitilise situatsiooni teravnemine Kriisi haripunkt oli 1932-1933. Valitsused vahetusid pidevalt, erakondade liitumine ebaõnnestus. 1932 augustis toimus uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. Projekt kukkus läbi. Parandatud variant, mis pandi 1933 juunis teisele rahvahääletusele, kukkus taas läbi. Toimusid kokkupõrked rahvakoosolekutel. Ebapopulaarsust kogus J. Tõnissoni poolt moodstatud valitsus. Kehtestati üleriigiline
vähenemist jne. 3* Kriisi põhjused: 4* Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist. 5* Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele. 6* Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone. 7* Euroopa riikide võlgnevus USA-le. Võlgu maksta ei suudeta, kuna ei saada Saksamaalt reparatsioone kätte. 8* Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923.a. seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada. 9* Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See süvendas kriisi ka teistes riikides. 10* Protektsionismi kasv. 1* Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides-
N stapedius (branhiomotoorne haru) lähtub näonärvikanali kolmandast lõigust m stapedius'ele. Närvi halvatuse korral tekib kuulmisvõime teravnemine, sest häirub heli ülekande summustussüsteem. Lõppharud innerveerivad miimilisi lihaseid. Eralduvad närvitüvest pärast selle väljumist näonärvikanalist foramen stylomasteoideum'i kaudu;
Kommunistlikus Parteis. Võitluses Lenini poliitilise ja teoreetilise pärandi tõlgendamise pärast vastandus see trotskismile. Stalini sõnul oli stalinism leninism eriti energiline kaitsmine. Stalini 55. sünnipäeva ajal 1934 tõstis Karl Radeki artikkel Stalini ideed ja poliitika iseseisvaks saavutuseks. Tekkis väljend ,,marksism-leninism-stalinism". Stalinismi teooria nurgakivid olid sotsialismi areng ühel eraldivõetud maal ning sellega kaasnev klassivõitluse teravnemine. Viimasega legitimeeriti repressioone ja stalinlikke puhastusi, mille ohvrid mõrvati või viidi Gulagi poolt juhitud Nõukogude sunnitöölaagritest. Selle poliitika ohvrite arv arvatakse olevat vähemalt 20 miljonit. Lev Trotski kriitika Nõukogude Liidu poliitiliste olude pihta ja dissidentlikke kommunistide publikatsioonid muutsid sõna "stalinism" lääneriikides nii sotsiaalteadustes kui ka tavakeeles Nõukogude Liidu ning pärast II maailmasõda tekkinud reaalsotsialistlike
· Laenude osakaalu suurenemine koduperenaised aktsiaturgudel. · Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist · Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone · Euroopa riikide võlgnevus USAle 7. Suure majanduskriisi olemus ja mõju inimeste igapäevaelule · Inimeste massiline vaesumine · Lõhe rikaste ja vaeste vahel kasvas veelgi enam · Üle 17 miljoni töötu · Sisepoliitilise olukorra teravnemine paljudes riikides (kommunistide ja natside mässukatsed) · 1929. aastast kuni 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht peaaegu poole võrra. Kümned miljonid inimesed jäid tööta ja nälga. Selleks, et kriisist üle saada alandati kaupade hindu, vähendati tootmist, vallandati töölisi. Massilise vallandamisega seoses suurenes tööjõu pakkumine. See tõi kaasa palkade languse, millega vähenes elanikkonna ostujõud. Kuna enam
Seal tundis ta ennast õnnelikuna ja 3 võttis palju sõpru vastu. Mary-Ann oli vahepeal abiellunud, Byron piinles sellepärast. 18. jaan 1809 sai Byron 21-aastaseks ja korraldas täisealiseks saamise puhul sõpradele suure peo. Nüüd oli ta oma tohutu varanduse täisperemees; lordina kuulus talle automaatselt koht Ülemkojas ja ta astus poliitilisse ellu. Vahekordade teravnemine aristokraatiaga ning kirglik soov tundma õppida võõraid maid ja rahvaid viisid luuletaja 1809 pikemale reisile. Teekond kulges läbi Hispaania, Albaania, Kreeka ja Türgi. Reisimuljetest sai päevik ja päevikust poeem "Childe Haroldi palveränd" (Childe on rüütlitiitel), mis tõi autorile luuletajakuulsuse. Poeem ilmus mitmes osas: 1812 I ja II laul; 1817-1818 III ja IV laul. II osa: Albaanias IV osa: Veneetsias IV osa: minu hing
17. Traditsiooniline ühiskond ja modernne ühiskond - mis muutus? . Seoses tehnoloogia ja tootmise arenguga muutuvad ka tootmissuhted, st see, kuidas tootmine on organiseeritud. Üleminek tööstuslikule tootmisele => palgatöö levimine, feodaalsete suhete kaotamine (tööliste ,,vabastamine"), kapitalism. Üha keerulisema ja kallima tehnoloogia teke => monopoolsed suurettevõtted, klassivastuolude teravnemine => revolutsioon ja üleminek kommunismile. * tõukeks majandus ja tootmine, mitte kultuur - kultuur kuulub ,,pealisehitusse", mille arengu ,,lõppkokkuvõttes" otsustab ,,baas". * baas: tootmisvahendid, tööline, kapitalist = majandus, korraldatud ühiskonnale omasteks tootmisuheteks, vastavuses tootmisvahendite arengutasemega * pealisehitus: vaimsed moodustised, institutsioonid (pol, õigusl, usulised) sotsioloogias üldiselt: pole nõustutud majandusliku determinismiga
-USA ja Lä-Eu: tuginesid USA sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NL ja teisre sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid ; üldjuhul demokraatlikud riigid, samas toetasid ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke likumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu. -Termin „külm sõda“ võeti kasutusele 1947.aastal. Otsese sõjategevuse hoidis ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. -Pingete teravnemine vaheldus pingelangustega ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus sisepoliitilisest olukorrast NL-s ja USA-s. -NL ja USA suhete jahenemine sai alguse II MS lõpul Potsdami konverentsil. Külma sõja põhjuseks oligi kahe vastandliku leeri kujunemine peale II MS. II MS ajal võitlesid NL, USA jt ühiselt Sks vastu, peale sõja lõppu lõid välja ka seni tagaplaanile jäänud omavahelised vastuolud. Nende vastuolude põhjused: lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist Ida-Eur-s
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
korrata, sel juhul on viide aastaarvule ja leheküljenumbri(te)le, mis paigutatakse kas autori nime või autori nime sisaldava osalause järele. Näide: Arno Paju (1998: 18) arvamuse kohaselt on eluea pikenemine … Arno Paju on märkinud (1998: 18), et eluea pikenemine … Entsüklopeediale või sõnaraamatule viitamisel märgitakse teose nimi või lühend, ilmumisaasta ja – kui viidatakse märksõnale – siis lühend sub. Näide: Majanduse sisevastuolude erakordne teravnemine... (EE 1992 sub majanduskriis). Viidates normatiivaktidele, tuuakse ära viide akti konkreetsele sättele (paragrahv, lõige, punkt), lehekülje märkimine ei ole vajalik. Näide: Tulumaksuseadus, § 26 lg 2. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilasja nr II-2-781/1995 otsuse p 4. Viidates elektroonilistele allikatele, järgitakse samu viitamisreegleid, mis muudelegi allikatele viitamisel. Viites esitatakse autori perekonnanimi või asutuse, ettevõtte nimi, materjali
- Hormoonid - mitmesigustes keha sisenõrenäärmetes toodetud ained, mis vabanevad verre ning kanduvad selle kaudu laiali erinevatesse kehaosadesse (nt testosteroon, östrogeenid, prolaktiin). - Õppimine - uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasiside käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. 8 Õppimise tüüpid: 1) Harjuamine - habituatsioon - korduvalt ettetulevad sündmused (ei häiri). 2) Tundlikkuse teravnemine (обострение чувств)- sensitisatsioon - teravnemine mingi stiimuli või sündmuse suhtes (häirib). 3) klassikaline tingimine - õpitakse ära mingi seos stiimulite või sündmuste vahel - «приучает» посторонний, чтобы дать что-то 4) operantne tingimine - õpitakse oma tegevuse ja selle tagajärgede vahel - сам научился чему-то, чтобы получить что-то
20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. Sisepoliitikas suurim probleem Iirimaa küsimuse teravnemine: Iirimaa vallutati inglaste poolt 12-17.sajandil.19.sajandi lõpust aktiviseerus iirlaste rahvuslik vabadusvõitlus, mille peamine eesmärk oli saavutada home rule- Iirimaa laialdane autonoomia Briti impeeriumi koosseisus (oma parlamendi ja sõjaväe loomine; riigipeaks oleks jäänud Briti monarh). Iiri küsimust teravdasid ka usulised vastuolud- iirlased olid katoliiklased; sisserännanud inglased aga protestandid. Rahvuslik rõhumine, kehvad majandusolud ja eriti 19
sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). · Külma sõja vastandiks on "kuum sõda"- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. · Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). · Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. 1 1.3. Külma sõja osapooled:
majandussüsteemist. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 13 - Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele. - Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone ja Euroopa riikide võlgnevus USA-le. - Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923 seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada. - Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon ja see omakorda süvendas kriisi ka teistes riikides. - Protektsionismi kasv.
läks riigivanema kätte. Otsustavat tegevust alustati hilissuvel. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks siseministriks Karl Einbum. Seejärel pikendati kaitseseisukorda ja lükati uuesti edasi riigivanema ja parlamendi valimised. Kui suvepuhkuselt naasnud Riigikogu söandas valitsuse tegevust arvustada, kuulutati 02.10.1934 istungjärk lõpetatuks ning parlament seati nn vaikivasse olekusse. Rahvusvaheliste suhete teravnemine 30. aastate teisel poolel. Versailles süsteemi kokkuvarisemine, Ansluss. Versailles' süsteemi kokkuvarisemine: Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestades üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. 7.03.1936 viis
rahvuslikule arhiivile 1940-50. aastate muutused maailma arhiivinduses, seda mõjutanud tegurid, Rahvus- vahelise Arhiivinõukogu teke ja tegevussuunad. · Raskuskese ajaloouurimiselt arhiivindusele, sest muutus ühiskond: - organisatsioonilised ja tehnoloogilised muutused, sh muutused dokumendihalduses - uued dokumenditüübid - dokumendihulga kasv ja hindamisprobleemide teravnemine - ajaloouurimise meetodi ja sisu muutumine - arhivaari kutseprofiili muutumine - arhiivindusliku maastiku mitmekesistumine: äriarhiivid, parlamentide arhiivid, poliitiliste parteide arhiivid, meediaarhiivid tekkisid klassikaliste riigi- ja kirikuarhiivide kõrvale Rahvusvaheline Arhiivinõukogu (ICA) · Koondab 190 riiki ja territooriumi suurimaid rahvusvahelisi organisatsioone maailmas
võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes. Külma sõja vastandiks on “kuum sõda”- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelõdvendusega ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus. Alguseks võib pidada Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. Külma sõja käigus prooviti vastast edestada uute võimsate relvade tootmises e.
ülestõusu. · vanemkond hävitati ja vasallkond saksastus lõplikult 3. Liivi sõda 1558-1583 Eesti keskaja lõpp Sõja põhjused: · Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas: Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi ja Taani soovisid laiendada oma valduseid poliitiliselt killustunud, sõjaliselt nõrga ja liitlasteta Vana-Liivimaa arvelt. · Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks põhisuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast. · Venemaa soov arendada kaubandust Lääne-Euroopaga ilma vahendajateta. · Ajend- Tartu maks Sõja algus 1558 1560 Vene-Liivi sõda Maahärrade vahetumine 1561 Vana-Liivimaa lõpp · 1559 Saare-Lääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale Frederik II-le Esialgu säilis piiskopkond, piiskopiks hertsog Magnus
läbirääkimisi. Läbirääkimised algasid 1982. a., kuid katkesid pisut rohkem kui aasta kestnud kõneluste järel. · 1983 kuulutas R. Reagan välja USA ,,strateegilise kaitseinitsiatiivi". See tähendas, et USA hakkab välja töötama uusi raketitõrjesüsteeme, milles kasutatakse laserit ja mis peaksid osaliselt baseeruma kosmoses, nn tähesõdade programm Suhete uus teravnemine · külma sõja taasägenemine oli seotud kommunismi positsioonide nõrgenemisega 1970. aastate lõpul, mis võimaldas USA-l oma suhtumist Moskvasse jäigemaks muuta · NSV Liidu kohmakas interventsioon Afganistani näitas selgelt, et kommunistliku leeri juhtriik ei ole enam suuteline kiiresti ja edukalt haarama oma mõjuvõimu alla uusi alasid · 1980- 1981 puhkesid rahutused Poolas, mis oli samuti Nõukogude süsteemi nõrgenemise ilming
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
Aafrika ja Ladina- Ameerika arengumaad ning juthida võitlust kodanliku Lääne ja revisionistliku NSV Liiduga. Sellega seoses provotseerisid hiinlased 1969. aastal relvastatud kokkupõrkeid Hiina- NSVL piiril. Selline Hiina toonane välispoliitika sarnanes paljuski Jaapani sõjaeelse suure Ida- Aasia heaolusfääri. Maailma külarahva ühendamine kukkus siiski läbi. Mao idee pooldajaid oli vähe. Hiina - Nõukogude suhete teravnemine tõi kaasa Hiina ja lääneriikide lähenemise. 1971. aastal sai Hiina endale ÜROs koha. Sõlmiti diplomaatilised suhted USA ja teiste lääneriikidega. 1976. aastal suri Mao Zedong. Kultuurireveloutsioon, mis ametlikel andmetel läks hiinale maksma üle 100 miljoni inimese, põhjustades majandusliku kaose ja kestva näljahäda. Pärast Mao surma ja võimule Deng Xiaoping. Nad kõrvaldasid ja häbivääristasid Mao lähimaid kaaslasi, kuid Maost endast tehti riikliku ideoloogia kultuskuju
x = x1 + x2 ja rataste hammaste arvud z1 ja z2:
2( x1 + x2 )
inv = inv + tg ...4.15
z1 + z2
4.3.9. Piirangud hammasülekannete sünteesimisel.
Kvaliteedinäitajad
40
Välishammaste lõikamisel lattlõikeriistaga (tigufreesi, latt-tõukuriga) on 3 piirangut:
jalgalõige, hamba teravnemine ja hamba töötluspuue.
Jalgalõige tekib, kui lõigatava ratta hammaste arv z
konkurentide või teiste liitude vastu. Strateegiliste liitude plussid: D kogemuste vahetamine D õppimine D infotehnoloogia areng D suurenev turuosa D pikaajaline püsimajäämine. Strateegiliste liitude loomise põhjused: D tehnoloogiate kokkukasvamise tõttu on liidriks see ettevõte, kes valdab kogu oskusteavet D vajalikke uuringu ja arengukulusid ei suuda ka väga tugev ettevõte üksi kanda D rahvusvahelise konkurentsi teravnemine D majanduslik natsionalism D ajakonkurents D teravnev tehnoloogiakonkurents. Turule sisenemise meetodi valikut mõjutavad firmasisesed tegurid: D potentsiaalse ekspordiartikli iseloom î toote diferentseeritus (eelis ei ole hinnas vaid tootes endas) võimaldab kasutada eksporti î madal diferentseeritus viib pigem litsentsimise ja investeerimise kasutamisele î suuremahuline eel- ja järelteenindus raskendab eksportimist î teenuste korral
1911-1912.a. Itaalia-Türgi sõda 1912-1913.a. toimusid 2 Balkani sõda, kus oma vahel sõdisid Balkani riigid; Balkani sõdade tulemused Serbia tugevnemine, Türgi nõrgenemine ja Bulgaaria lähenemine Keskriikide liidule Itaalia vallutas Türgilt Aafrika põhjaosas Tripolitaania ja Kürenaika ja kuulutas selle enda kolooniaks nimega Liibüa Austria-Ungari suhete teravnemine Serbia ja Venemaaga 3. I maailmasõda – põhjused, ajend, ettekääne, algus. Eri riikide taotlused sõjas, sõjaplaanid. Tuletage meelde kõne valitsuse liikmena. F.Ferdinandi tapmine – millal, miks, kelle poolt. Selle tagajärjed. Sündmused esimesel sõja-aastal. Eri riikide taotlused sõjas, Prantsusmaa soov saada endale Elsass-Lotringi piirkond, samuti Aafrikas, revanšš Preisi- Prantsusmaa sõjale, kus saadi hävitavalt lüüa
seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Külma sõja vastandiks on “kuum sõda”- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. 1.3. Külma sõja osapooled: NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia,
toodetud ained, mis vabanevad verre ning kanduvad selle kaudu laiali erinevatesse kehaosadesse. (nt. testosteroon, östrogeen, prolaktiin) Bioloogilised rütmid. Nende abil ajastatakse toitumine, ärkvelolek, sigimine jm. Kasvamine ja areng. Õppimine. Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. Õppimist on nelja tüüpi: 1) Harjumine e. habitoatsioon, 2) Tundlikuse teravnemine e. sensitisatsioon, 3) Klassikaline tingimine- õptakse ära mingi seos stiimulite või sündmuste vahel. 4) Operantne tingimine Õpitakse ära seos oma tegevuse ja tagajärje vahel. Suhtlemine ehk kommunikatsioon. 3.6. Inimene ja tema suhtumine oma pärinemisse loomariigist Inimeste unikaalsuse rõhutamiseks tuuakse tavaliselt välja tööriistade valmistamine, keel, ratsionaalse mõtlemise oskus ja kultuur, kuid kõigi
Maailma majandus - riike siduv rahvusvaheline tööjaotuse ja majandus suhete süsteem. Maailma majanduse elemendid on maailma turg, rahvusvahelised arveldused ja krediidid, rahvusvahelised majanduse organisatsioonid ja rahvusvaheline tööjaotus. Maailma turg - maailma majanduses kaupade ja teenuste vahetamise sfäär, mis väljendub nende pekkumises ja nõudmises. Kujunevad maailmaturu hinnad. Majanduskriis - majanduse sisevastuolude erakordne teravnemine, mille tulemusel ilmnevad seisakud, tagasilangus ja laostumis nähtused, kas kogu rahvamajanduses (üldine majandus kriis) või selle mõnes osas (osaline majandus kriis). Näiteks rahvamajanduse mingis harus (Näiteks: tööstuse- või energiakriis). Fordism - tööstuses kasutatav konveier süsteem (uutele harudele iseloomulik tootmis korraldus). Majanduse arengu põhijooni XX sajandil Tootmis korralduses iseloomustab fordismi pidev töö liikuval töölindil ehk konveieril
Tee Iseseisvuse poole 1770-1775 · SB sõjavägi Bostonis alates 1768 alates ! · ,,Bostoni veresaun" (3-5 surnut): seejärel SB tühistas uued maksud, va teetolli · Näide inglise türanniast ja propagandarelv ameeriklastele · 1773 Tea Act: anti PA teekaubanduse privileeg SB Ida-India kompaniile (sisuliselt tee hind langes) · Järgnes suurim kriis SB ja ameeriklaste suhetes · 1773 ,,Bostoni teejoomine": väärtusliku teelaadungi uputamine Konflikti teravnemine · SB parlament ja kuningas Georg III pidasid juhtunut avalikuks mässuks ! · 1774 ,,Talumatud seadused": Mass. Õiguste piiramine (mh Bostoni sadama sulgeine kuni kahju hüvitamiseni) · Briti autoriteet PA-s devalveerus · Ameeriklased hakkavad rajama üleameerikalikku poliitilist struktuuri · 1774 I kontinentaalkongress Philadelphias (55 delegaati, puudu Georgia): eesmärgiks tühistada ,,Talumatute seaduste" mõju
asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). 19* Külma sõja vastandiks on "kuum sõda"- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. 20* Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). 21* Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. 1.3. Külma sõja osapooled: 22* NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
