gladiaator ladina k ,,mõõgavõitleja"; osalesid veristel võitlustel avalikel vaatemängudel, mida peeti selleks ehitatud amfiteatrites ja mis olid Roomas kõrges hinnas glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel globaalprobleemid ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik gooti stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas 13.-14. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar göösid Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu 16. sajandi teisel poolel H Hammurapi seadused Babüloonia kuninga Hammurapi korraldusel koostatud suur seaduste kogu, mis raiuti suurtesse kivitulpadesse Hansa Liit Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond harta ajaloolise tähtsusega dokument, ürik heaoluühiskond ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus
gladiaator ladina k ,,mõõgavõitleja"; osalesid veristel võitlustel avalikel vaatemängudel, mida peeti selleks ehitatud amfiteatrites ja mis olid Roomas kõrges hinnas glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel globaalprobleemid ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik gooti stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas 13.-14. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar göösid Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu 16. sajandi teisel poolel H Hammurapi seadused Babüloonia kuninga Hammurapi korraldusel koostatud suur seaduste kogu, mis raiuti suurtesse kivitulpadesse Hansa Liit Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond harta ajaloolise tähtsusega dokument, ürik heaoluühiskond ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja
Ta mõte oli tehnilistest saavutustest niivõrd ees, et hiljem tuli teistel väga palju uuesti avastada ja leiutada. 12. Tuleta meelde, mille järgi on piltidelt võimalik ära tunda, et ehitis on rajatud romaani või gooti stiilis. Romaani stiil oluline tunnus on ümarkaar, vähe kaunistusi, raskepärane, kuid monumentaalne. Palju torne. Skulptuuri iseloomustas kohmakus ja ebaloomulikkus. Maalid olid miniatuursed ja figuurid pinnapealsed. Maaliti esitähti. Gooti stiil uuendused: teravkaar, roidvõlv, tugikaar, tugipiit. Kõrge, vitraazid, palju skulptuure, palju kaunistusi. Skulptuuri iseloomustas relistlikkus, rõhutati vertikaaljoont ja S-kujulisust. Maalikunstis tekkis jälle tahvelmaal, mida tehti tiibaritele. SUURED MAADEAVASTUSED Varasemad reisid kuni 15. sajandini järk-järgulised mindi kuskile, ootati, mindi mõne aja pärast edasi pigem kaubaretked ja uudistamised foiniiklane Hanno oletatavasti sõitis 6. saj esimesena ringi ümber Aafrika kogemata
Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud k...
Võrreldes Kesk-Euroopa pompoossete sugulastega (nt Prantsuse, Pariisi Jumalaema kirik) on Oleviste kirik tagasihoidliku kujundusega: kirikusse sisenedes mõjub kaunistustevaene korrapäraste arhivoltidega väike portaal külmalt ja rahustavalt, ainsana annab elavdava efekti gootikale omane teravkaar. Siseplaneeringus jätkub malbe ja lihtne vormikasutus; tugipiilarid on suured ja nelinurksed, võlvikaared ei ilutse ja ei ole väga teravad, seinad on igat pidi siledad ja ajastu ehituskunstile vastavalt jätavad üsna massiivse mulje. Aknad on samuti enamasti lihtsad ja funktsionaalsed,
6. Kus paikneb gooti katedraalidel roosaken? 7. Milline raamat päästis gooti stiilis ehitised hävingust? Mis aastal see raamat ilmus? 8. Millised on Euroopa kuulsaimad gooti stiilis ehitised? 9. Millised on Tallinna kuulsaimad gooti stiilis ehitised? 10. Miks on mitmel Tallinna gooti kirikul muus stiilis tornikiivrid? 11. Tallinna Jaani kirik on ehitatud pseudogooti stiilis. Mida see tähendab? 12. Milliste euro paberrahade logoks on romaani stiili ümarkaar ja gootika teravkaar? 10. CHAMBORD'I LOSS LOIRE'I ORUS (16. saj.) Chambord'i1 jahilossi seostame kahe suurmehega: kuningas François I (lossi tellija ja esimene omanik) ja Leonardo da Vinci (eskiisi autor). Ehitustööd algasid 1519 ja kestsid 28 aastat. Lossis on 426 tuba, 77 treppi ja 282 kaminat. Lossist on saanud prantsuse renessansi sümbol. Siin leidis aset ka Molière'i näidendi ,,Kodanlasest aadlimees" esietendus 14. oktoobril 1670
Tarbekunstis on teada uhked kullasepatööd ja eriline 70 meetri pikkune ja poole meetri kõrgune tikitud Bayeux` vaip William Vallutaja lahingutest. Gooti kunst Gootika areneb Prantsusmaal. Arhitektuur on näiliselt kergem ja õhulisem ning kõik on kõrgusesse pürgiv. Kirikud katedraalid saavutavad enneolematu kõrguse uudse konstruktsiooni roidvõlvi kasutusele võtmisega. Teine oluline uuendus ja stiilitunnus oli teravkaar akende ja uste ülaosas. Ehitiste kindlustamiseks kasutati veel tugikaari ja tugipiitasid. Aknad olid kõrged ja neid oli tihedalt ning seetõttu muutus kirik valgemaks, lastes ruumi salapärast valgust läbi värviliste vitraazide. Ehitised olid kaetud ohtra pikaks venitatud skulptuuride dekooriga justkui heegelpitsid. Välisilmet aitasid kujundada arvukad tornikesed fiaalid. Hilisgootikas lisanduvad roidvõlvidele võrk-, täht- ja lehvikvõlvid, mille muster kaunistas hoone lage
ühiskondlikus mõtteviisis toimunud muudatustega. Stiil väljendus eelkõige arhitektuuris ning traditsiooni kohaselt jaotub üldjoontes järgmisteks perioodideks: varagooti 1140.–1200. a kõrggooti 1200.–1350. a hilisgooti 1350. –1525. a Ehitustüübid: basiilika, kodakirik, saalkirik, tsentraalehitised, kloostrid, lossid, linnaelamud. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, põletatud tellis, marmor. Ehitustehnika: uus konstruktiivne süsteem, teravkaar, gooti ristroidvõlv, tugipiidad, tugikaared. Gooti kultuuri keskuseks olnud linn kujutas endast tugevasti kindlustatud üksust, mis oli ümbritsetud mitmete kaitsemüüride ja -tornidega. Linna üheks peamiseks ehitiseks kujunes katedraal (e peakirik, toomkirik, münster). Religioossete teenistuste läbiviimise kõrval tähistati seal ka riiklikke tähtsündmusi, toimusid loengud, teatrietendused jne. Ehitustüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenen...
on tulnud uusajal, kui tegeleti ajaloo periodiseerimisega, ja see sai gooti hõimude järgi nime (halvustav nimetus). Gooti stiil jaguneb: 1144-1200 varagootika , 1200-1400 kõrggootika, 1500-1600 hilisgootika selle aja arhitektuuri konstruktsioon jääb samaks või lihtsustub, nt hakatakse võlvidel kasutama kõrvalroided mille tulemuseks on võrk-või tähtvõlvid. Kaared muutuvad eriti teravaks aga esinev ka lamedaid kaari. Fassaadid on üle kuhjatud tornikeste ja kujudega. Teravkaar on omanäoline, kuna selle raskus on suunatud ülalt alla. Erinevus romaani ja gooti stiili kirikutel: romaani kirikud on maale lähemal ja horisontaalsed, gooti stiilis kirikud on kõrgemad, õhemate seintega ja suuremate akendega. Kiriku põhiplaanis on toimunud suured muutused. Lääne poolt sisse minnes nägi kirikust otse läbi maarja kabelisse. Nelitise kohal oli gootika ajal pikk, peenike torn, tähtsal kohal on kaks läänetorni. Kiriku
Võib eristada etapid: 1) varagootika 12.saj. 13. saj. keskpaik 2) õitseaeg 13. saj. kp.14. saj. kp. 3) hilisgootika 14. saj. kp.16. saj. Arhitektuur Endiselt on tähtsai m kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. On toimunud rida muutusi v õrreldes ro maani stiiliga, mis või maldavad teha gooti kirikutele suure mad aknad, se e aga o makorda muudab ehitised valgemaks, avaramaks, kergemaks, õhulisemaks: * ümarkaare ase m el on kasutusel teravkaar * rõhutatakse vertikaalsust * roidvõlvid asuvad raskete rist ja silinderv õlvide ase m ele * kiriku välisseinu toetasid tugipiilarid ja tugikaared * fiaal ehk ehistornike * krabi punga või lehekujuline kaunistus * ristlillik õit m e enutav kaunistus * kolmiksiir ja neliksiir kaunistusm otiivid nt akende raamistikus * roosaken suur, enamasti üm margune aken * kuningate galerii skulptuuride rida
teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht "lukustatakse" päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigelloma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. EHITISMÄLESTISED Esimene gooti süsteemiga kloostrikirik ehitati 1144. aastal ja see kandis nime Saint- Denis. Peale selle kuulub varagootika kauneimate kirikute hulka veel Pariisi Notre- Dame (Jumalaemakirik). Siin on kõik gooti uuendused juba rakendatud.
paikadesse. Palazzod. Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale püstitada paleesid (it. k. palazzo). Need olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda tänavale peaaegu ei paistnud. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Nad erinesid gooti stiilist: kadunud oli teravkaar, akna- ja ukseavad on kas nelinurksed või siis ümarkaarsed. Kõige tähtsam on see, et vertikaalse suuna asemel hakkas valitsema horisontaalne. Palazzode juures rõhutati nende üksikosade funktsioone. Esimene korrus, mis pidi kandma kaht pealmist, võis olla massiivsem, raskepärasem, teine korrus oli kergema ilmega, kuna ülemise, millel midagi kanda ei olnud, mõjus vastavalt. Nt Palazzo Medici juures kasutati erinevalt töödeldud kire ja erineva faktuuriga ladu
liitunud kabelid moodustasid kabelipärja . Ka pikihoone põhja- ja lõunaküljele ehitati tihti kabelid Ehitustehniliselt on gooti katedraalid suur samm edasi võrreldes eelnenud ajajärguga. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat vertikaalsus ja kergus. See saavutati gooti tugisüsteemiga, mille abil juhitakse raskus kindlatesse punktidesse. Peamisteks ehitustehnilisteks uuendusteks said teravkaar, roidvõlv, tugikaared ja tugipiidad. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa suured aknad ja saledad tornid. Kuna teravkaarse konstruktsiooni külgsurve oli väiksema pinge tõttu nõrgem, osutus võimalikuks ehitada kõrgemaid ja vähem massiivseid müüre. Teravkaart sai rakendada ka sama kõrguse, aga erineva laiusega avauste puhul. Teiseks tähtsaks konstruktiivseks uuenduseks gooti katedraalis kujunes roidvõlv, mille puhul
Aeg on ehitaja, rahvas müürsepp. Vaadeldes ainult Euroopa kristlikku arhitektuuri, seda idamaiste tohutute kiviehituste nooremat venda, näeme enda ees hiiglaslikku moodustist, milles on kolm väga erinevat ülestikku asetatud kihti: romaani 1 kiht, gooti kiht ja renessansi kiht, mida meeleldi nimetaksime kreeka-rooma kihiks. Romaani ladet, niis on kõige vanem ja sügavam, esindab ümarkaar, mis uuesti nähtavale ilmub kõige pealmises renessansi kihis ja mida kannavad kreeka sambad. Teravkaar esineb kahe kihi vahepeal. Ehitused, mis kuuluvad ainult ühte kihti mainitud kolmest, erinevad teistest põhjalikult, on lõpetatud ja ühtlased. Nii näiteks Jumieges'i klooster, Reimsi katedraal, Püha Risti kirik Orleans'is. Kuid need kolm kihti uhtuvad ja segunevad äärtel nagu värvid päikese-spektris. Siit on pärit segastiilis monumendid, üleminekuaja ehitused mitmeis varjundeis. Mõnel on alus romaani stiilis, keskosa gooti stiilis, kuppel aga kreeka-rooma stiilis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
