: Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse seseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega; seetõttu mõjuvad vahel pisut kohmakalt. Ometi näeme nendel jooni, mis on täiesti seostamatud gootikaga. Kadunud on teravkaar, akna- ja ukseavad on kas nelinurksed või siis ümarkaarsed. Kõige tähtsam on aga see, et palazzode juures rakendati sääraseid proportsiooireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinutele. Vertikaalse suuna asemel hakkas valitsema horisontaalne. Kõrgusse pürgiv kergus asendus massiivse ja tasakaaluka maaligidusega. Palazzode juures rõhutati nende üksikosade funktsioone
lihtne, rohkem rõhutatud vertikaalsust. Torne pole, kellatorn on kõrvale ehitatud. Nelitise kohal kuppel. Varagootika-Püha Franciscuse katedraal- kaetud freskodega, ristvõlv, väiksed aknad, väga rikkalikult seest kaunistatud. Kesklöövi aknad on ümarkaarega. Kirikud ehitatud peamiselt maakivist ja fassaad kaunistatud rikkalikult (marmor) Hilisgootika- Milano katedraal- palju ehituspitsi ehk rikkalikult kaunistatud, pigem ümarkaared akentel. Veneetsia Doodžide palee- gootika näide, teravkaar, ehistornikesed, kahte värvi marmorit on kasutatud, neliksiir. Raekojad- näevad välja nagu keskaja kindlused. SAKSAMAA Tagasihoidlikumad ja madalamad kirikud. Ehitusmaterjaliks maakivi ja telliskivi. Gootika jõuab sinna läbi prantsusmaa. Alates 14.saj hakkab Saksamaal levima omanäoline gootika. Ühe läänetorniga kirikud. Ehitati palju linnuseid. Malborki linnus- Põhja-Poolas aga ehitati saksa ordu poolt. Profaankunsti näide. Restaureerimisel kasutati põrandaks Saaremaa dolomiiti.
13. romaani 1012.saj Peamiseks kunstialaks arhitektuur, ehitati peamiselt kirikuid. Eeskujuks varakristlik basiilika, kirikute ühendamine tornidega. Tunnuseks on ümerkaar ja ristvõlv. Romaani kirikud on suured, massiivsed, hämarad ja sünged. Kirikute ehitamisel peeti silmas kaitse eesmärke. Pisa toomkirik Itaalias; 14. gootika 1216saj. Kunstialaks on arhitektuur, ehitatakse suuri kirikuid ehk katedraale. Ehitustegevus koondub linnadesse. Tunnuseks roidvõlv ja teravkaar, tähtsal kohal roosaken. NotreDama katedraal; Amiens'i katedraal; Bern Notke ,,Surmatants"; 15. renessanss 1516saj iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Filippo Brunelleschi Firenze Toomkiriku kuppel; Masaccio ,,Paradiisist väljaajamine"; Donatello skulptuur ,,Taavet" ja maal ,,Herodese pidu". 16. manerism 16saj Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri
Kasutusele tulid vesi- ja tuuleveskid Eeposed Rolandi laul, Lugu Igori sõjaretkest Kunst Arhitektuur · Romaani stiil tasapinnalised reljeefid, Romaani stiil massiivsed basiilikad, ruumides tinaraamides klaasvitraazid ümarkaar · Gooti stiil suured aknaavad, mis Gooti stiil teravkaar, kirikutornid soodustasid vitraazmaali sirutusid taevasse, kivihoonete ehitamine · Tahvelmaal Keskaja inimese mõttemaailm Pahed. Pattu tehakse, kui antakse end kuradi meelevalda. Nähtav ja nähtamatu. Nähtav oli tema jaoks nähtamatu pelk jälg. Teda ümbritsesid pidevalt ,,ilmutused". Ilmutus ehmatas, kuid ei üllatanud Teispoolsus. Usuti, et põrgu või paradiis võisid saabuda juba homme. Põrgus olid kindlalt
esimese eestikeelse pikema tekstina mõnede palvete ja usutunnistuse kohmakad tõlked. 15. sajandil pidasid dominiiklased oma kirikus ka eestikeelseid jutlusi. 1 13. sajandi ehitistes võib täheldada romaani stiili segunemist gootikaga. Gooti katedraalid muutusid hiiglaslike skelettide sarnasteks. Tornid ja löövid muutusid kõrgemaks, sambad sihvakamaks, ümmarguse kaare vahetas välja iseloomulik teravkaar. Siiski ei puudunud Eesti kirikutest omalaadne karge võlu ja suurejoonelisus. Tallinna Oleviste torn oli mõnda aega isegi maailma kõrgeim. 1517. aastal algas Saksamaal reformatsioon. Luther kritiseeris katoliku kirikut kristuse ebaõiges tõlgendamises. Lutheri õpetuse lähtekohaks oli tõdemus, et inimene saab õndsaks usu ja mitte rituaalide mehaanilise täitmise läbi. Sellest tõdemusest järgnes hulk konkreetseid
keskaegses ülikoolis, oli omandanud alama astme õpetuse ja võis nooremaid õpetada. Rektor Ülikooli juht, algul peeti tarvilikuks et rektor oleks vaimulik, hiljem lubati sellele kohale ka mittevaimulikke. Romaani stiil Valitsev arhitektuuristiil Euroopas XI-XII sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on ümarkaar. Gooti stiil Valitsev arhitektuuristiil Euroopas XIII XVI sajandil, Kesk- ja Põhja- Euroopas kuni XV sajandini, kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar. Trubaduur Keskaegne rüütlilaulik, kes esitas sageli südamedaamile pühendatud armastuskuulet. Müsteerium Kiriklik näitemäng. Algul kandisid neid ette, preester ja kooripoisid, kirikus altari ees. Domeen Kuningale otseselt alluv maavaldus Prantsusmaal. Generaalstaadid Seisuslik esinduskogu, kuigi generaalstaatidest ei kujunenud välja sellel perioodil tõelist parlamenti, aitasid nad kaasa keskvõimu tugevdamisele. Hastingsi lahing Toimus 1066 .aastal
õppejõud keskaegses ülikoolis; tänapäeval teaduskraad Bakalaureus vanem üliõpilane keskaegses ülikoolis, oli omandanud alama astme, võis nooremaid õpetada Rektor ülikooli juht Romaani stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas XI-XII saj., kõige selgemaks tunnusjooneks on ümarkaar Gooti stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas XIII- XIV saj., Kesk- ja Põhja-Euroopas kuni XV saj., kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar Trubaduur keskaegne rüütlilaulik, esitas sageli südamedaamile pühendatud armastusluulet Müsteerium kiriklik näitemäng Kuninga domeen kuninga pärusvaldus Generaalstaadid seisuste esindus Prantsusmaal Hastingsi lahing hertsog William lõi 1066.a. toimunud lahingus anglosaksid puruks, sai võimu Suur vabaduskiri selles määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused Parlament jagunes kaheks kojaks: ülemkojaks, alamkojaks. Selle õiguseks
GOOTI KUNST Referaat Juhendaja: Tartu 2013 SISUKORD ARENG JA ISELOOMUSTUS 2 ARHIDEKTUUR 2 SKULPTUUR 4 MAALIKUNST 5 TARBEKUNST 7 MOOD 7 KOKKUVÕTE 7 PILTE GOOTI KUNSTIST 8 KASUTATUD KIRJANDUS 11 1 GOOTI STIIL ARENG JA ISELOOMUSTUS Gooti stiil tekkis Põhja-Prantsusmaal 12. sajandil. Teke on täpselt teada, nimelt pisut ...
kuppelehitisi. dus barokk arhitektuuris monumentaalsus, võim- isemad, kuid massiivsed Teravkaart asendas mida iseloomustavad sad sammas- ja kuppel- basiilikad, ümarkaar. ümarkaar, hooned ei liikuvus, rahutus, kirg, ehitised. Eeskujuks Gooti stiil pürginud enam taevasse, ülepaisutatus; eesmär- Antiik-Rooma sammas- arhitektuur teravkaar, kirikutornid vaid olid monumendiks giks väljendada katoliku templid (TÜ peahoone). (tihti kaks) sirutusid oma loojale inimesele. kiriku ja absolutismi Püstitati ka praktilise taevasse. Sagenes Ilmalikest ehitistest oli vägevust. Rajati suuri funktsioonita ehitisi kivihoonete ehitamine. tüüpiline siseõuedega paleeansambleid, mis triumfikaari, ausambaid.
eraldi. Roosaken Kolmik-nelik siir Krabi Ristlillik Ehistornike Ümarkaar, ristvõlv Silmapaistev tunnus Teravkaar, roidvõlv Kindluskirikud Ehitustüüp Kathedralid Reljeefid seinas kuju Ümarplastika teema ,,Vaeste piibel'' teema reaalne ja looduslähedane. pühakirjast. Sisearhitektuur Ornamentika tõepärane. Ornamentika kirikute Skulptuur kaunistamiseks (lilled, loomad olid moonutatud). Kasutati krutsifiksi (kristus ristil).
Itaalia vararenessansi arhitektuur 15 sajandil Kunstikeskuseks Firenze FILIPPO BRUNELLESCHI · Õppinud kullasepaks · Tuntud ka arhitektina ja kunstiteoreetikuna tsentraalõpetuse kirjapanija o Toetus antiikarhitektuurile, tuletas numbreid ja erinevaid proportsioone, kasutas nn. tuumpunkti pildil, mis on vaataja silmade kõrgusel · Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel o Ümarkaarsed, täisnurksed ukse ja aknaavad, kaob teravkaar o Tulevad tagasi antiiksed sambad, poolsambad , pilastrid · Valmistas ka Firenze Leidlaste Kodu o Kaaristu ehk askaad välisfassaadil, toetub korintose sammastele · Bütsantsi tsentraalehitis saab ideaaliks · San Lorenzo kirik alustas tööd perekonna Medicite tellimusel o Lameda puulaega basiilika o Lööve eraldasid sammastele toetuvad ümarkaared o Sinna juurde kuuluvad ka Medicite 2 kabelit ja raamatukogu · Pazzi kabel
II kor asus kodanikesal, reasal,kämmerei(linna arvepidamis tegelev raehär tuba) ja varakamb. Raesaal-enamik kunstiväärt, seal toimu rea istungid ja kohtumõistm. Raesal keskaegst sisustus on säilind raepingid ja 15.sajvalmist seinakapid. Kodanikesaal-2- lööviline suurim rum, kasut rahvarohk koosviibimist ja vastuvõtux Gildihooned: 15saj ehit, millest tänini säilind Suuregildi hoone ehit 1410. kõrget viilu kaunist teravkaarelis petikud ja neliksiirud.praegu teravkaar aknad said oma muudet kuju 19.saj (profaanhoonetele iselom neljakand aknad). Gildi uksed-tammepuust ja sepanaeltega üle löödud, uksepoolt on 15.saj pärit lõvimask pronksist uksekoputid. I kor 2-lööv eeskoda ja suur võlvitud saal. Oleviste gild-tähtvõlvid saal (Mustpeade Vennaskonna hoone ümber ehit renessanssstiilis. Kuni 15.saj ehit elamuid puidust aga 1433.a all-linna hiigeltulek,keelat vanimad kiv majad pärin seega 15.saj. keskaegn elumaj on
Ehitati kiviehitisi peamiselt, varakeskaeg. Romaani stiili peamine tunnus ümarkaare kasutamine, samuti silindervõlv, ristvõlv.Kirikute peamine tüüp basiilika. Saint Foy Conques´s, Saint Sernini Toulousé´is, Durhami kirik, Cluny klooster, Speyeri, Mainzi toomkirik. 7. Milliseid ehitisi ehitati 12-16.saj? Nimeta stiil ja stiili tunnused! (3)Nimeta 3 kuulsamat gooti katedraali Prantsusmaal. Ehitati katedraale. Gooti stiili kõige silmatorkavamateks tunnuseks on teravkaar ja roidvõlv. Jumalaema kirik (Notre Dame) Pariisis, Amiensi katedraal, Chartesi katedraal, Reimsi katedraal. 8.Õpi lugema põhiplaane. Leia plaanilt pikihoone, transept, koor, löövid jne. Erista lõiget plaanist. Erista basiilika tüüpi kirik kodakirikust. 9.Tunne gooti läänefassaadi:portaalid, ehisviilud, roosaken ja kuningategalerii. Mis on vitraaz? Vitraaz on klaasimaal, võib olla ka klaasitükkidest kokkupandud mosaiik. 10.Nimeta romaani skulptuuri põhitunnused
Ürgaja kunst. 1.homo sapiens: tark inimene ladina keeles (mõtlev) 2.3 kunstiliiki-maal, skulptuur, arhitektuur. 3.vandalism-kultuuriväärtuste hävitamine, vandaal-märatseja, lõhkuja 4.vandalism meil-hauakivide ja mälestusmärkide hävitamine 5.Kunstiliigid ürgajal -*kiviaja koopamaal *luust ja kivist kujud 6.*kiviaeg-enne metallitöötlemise leiutamist, tööriistad kivist*pronksiaeg-pronksist tööriistad 7.Euroopa kuulsaimad koopamaalid-Hispaanias Altamira koobastes, Prantsusmaal Lascaux koobastes, ligi 20 000 aastat tagasi 8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9.Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhe...
kuni 13. sajandini gooti hõimu järgi nimetus Gotlandi saarel elasid gootid. See nimi pandi alles uusaja alguses, halvustava tähendusega. ALGUS: Saint-Denis’ kloostri kiriku ümberehitus 1144. Prantsusmaal. Kuningavõimu suurendamiseks Pariisist väljaspoole rajati. See tuntud ka kungingate matusepaigana. Võib nii mõndagi sealt kirikust välja lugeda, kuigi pole palju säilinud (kooriümbriskäik ja kabelitepärg) TUNNUSED: 1)roidvõlvi ja teravkaare kasutuselevõtt. Teravkaar uste, akende ülaosas. Roidvõlv travee kohale rajatud: 2 roiet paralleelselt ristuvad keskel ja on skeletiks. Võlvide külgsurve vähendamiseks vastu kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. 2) välisilme: tugikaared, tugipiidad-fiaalidega lõppesid, pigem kaunistused ja varjasid nende raskust nelitistorn(haritornike), perspektiivportaal(sissekäik, mis pidi kutsuma) selle kohal roosaken-kujutatud jumalaema, põiki üle fassaadi skulptuure- nn
Ürgaeg 1. Homo sapiens- mõtlev inimene 2. 3 peamist kunstiliiki- maalid, skulptuurid ja arhitektuur. 3. Vandaalid olid inimesed, kes vallutasid Rooma vandaalitsemisega. 4. Vandalism- näiteks inimesed, kes lõhuvad võõrast vara, noorukid, näiteks pilluvad kividega aknaid sisse. 5. Ürgajal leidus koopamaale. 6. Kiviaeg sai oma nime kivist tööriistade ja muude hädavajalike kivist tehtud asjade järgi. Pronksiaeg sai nime aga tänu pronksesemete kasutuselevõtule. 7. Kuulsaimad koopamaalid avastati Prantsusmaal ja Hispaanias 20 000 aastat tagasi. 8. Koopamaalid tekitavad tunde, nagu need loomad maali peal oleksid päris, kuna võitlusstseenid jne ( näiteks härgadega) on väga reaalsed ja tundeküllased. 9. Koopamaalidel kujutati peamiselt loomi. Piisoneid, härgi jms. 10. 1) Menhirid- maasolevad kivimürakad. 2) Dolmenid- kivimürakad, millele oli peale asetatud üks suur kivi. 3) Kromlehhid- kahe ...
10. sajand ● Laguneb Frangi riik Lääne-Euroopas → kujunevad Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Inglismaa ● 10.-12. saj - romaani stiil ( arhitektuuris väikesed aknad, paksud seinad, ümarkaar), eesmärk teenida jumalat, tugines suuresti karolingide, bütsantsi, varakristlikule, rooma ja islami kunstile ● Ehitati kirikuid ja kindluseid 12.-15. saj Gooti stiil ● Kirikutes suured vitraažaknad, roidvõlvid ● Tunnuseks teravkaar ● Poolsammastega kaetud piilarid ● Aknaraamistikes õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid Renesanss - antiigi taassünd Itaalia Humanism - uus maailmavaade, sinu tulevik sõltub sinust 14.-16. saj “Eesmärk pühendab abinõu” - Renesansiajal on maalitud nt “Taaveti võitlus Koljatiga Arhitektuur ● Ümarkaar, kuppel nt Peetri kirik Roomas (Vatikan) Skulptuur ● Taavet ● ratsamonumendid Michelangelo - Taavet, Mooses
· Valitses kiriks ja Rooma paavst. · Muutused usuelus. Romaani stiili tunnused · Massiivsus · Ümarkaar · Rõhutatud horisontaaljoon Veneetsia Püha Markuse Katedraal (11.saj) Gooti stiil 12.saj-16.saj and · varagootika(u 11401200) · kõrggootika(u 12001350) · hilisgootika(u 13501525) · Nimi gootide hõimu järgi. · Juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur. Gooti stiili tunnused · Teravkaar · Roidvõlv · Vähe seinapinda · Gooti hoone on kõrgustesse pürgiv vertikaaljoontele allutatud. · Raidkaunistused on ristikulehte meenutavad siirud Renessanss 14.-16.sajand · prantsuse sõnast renaissance ehk `taassünd' · Arenes kaubandus, pangandus ja manufaktuurid. · Seisuse ja pärilikkuse seotus vähenes · Reformatsioon · Trükikunsti leiutamine · Ameerika avastamine · Uus ellusuhtumine-humanism Renessanssi tunnused
o Cluny kloostri kirik Burgundias o Notre-Dame-la-Grandé Poitiers's o Mains, Speyer, Worms, Laachi kloostri kirik Saksamaa o Itaalia romaani stiil kergem, dekoratiivsem, saledamad sambad, värviline marmor. Veneetsia Püha Markuse kirik. o Ilmalikest Wartburgi loss Eisenachi lähedal Saksamaal (ei tehtud palju) GOOTI STIIL · Rahvaarvu ja jõukuse kasvades vajati aina suuremaid ja uhkemaid kirikuid, tulekindlaid. Teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. · Teravkaar suudab kanda suuremat raskust, muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Võlvid, dekoor, jne. Gooti kiriku põhitunnus. · Roidvõlv lagede raskuse vähendamiseks, ehitati kõigepealt tugevad roided, mis võtsid nende vahele laotud võlvisiilude raskuse enda peale · Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja selle
Antiikaeg Antiikaeg kestis I aastatuhande algusest e.m.a. kuni 5. sajandini. See algas klasside ja riigi tekkimisega ning ulatus keskaja alguseni. Antiikaeg oli kreeka ja rooma ühiskonna ning kultuuri ajajärk mille keskmes oli inimene. Filosoofia - Kreeka filosoofia tekkis orjandusliku korra kujunemise ajal. Algul oli see ratsionaalsete teadmiste liigendamata kogum, mille filosoofiliste ideede ja loodusteaduste algete kõrval leidus ka mütoloogilisi elemente. Varaseimad materialismilähedased koolkonnad olid Joonia ja Mileetose koolkonnad, nad lähtusid oma aja empiirilistest teadmistest ning rajasid õpetuse ainuliselt materiaalsest ürgalgest Arhitektuur - Tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse paikadesse. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Ehitise kõik detailid olid proportsionaalses sõltuvuses ning allusid kindlale loogilisele süsteemile. Nii üldpildis kui ka detail...
ruum, mis oli õhkküttega köetav keldrist hüpokausti kaudu. Elamu interjöör oli veel keskaja lõpus üsna kasin : põrand oli kivi või kahhelplaatidest, mida mõni jõukam kattis vaibaga, seinad olid krohvitud, mõnikord kaetud puupaneeli või kangastega, et vähegi isoleerida ülipaksude seinte rõskust. Üsna sageli on gooti elamutest leitud nii seina kui laemaalinguid. Mustrite motiivistik oli laenatud sakraalkunstist: järjestikku korduv teravkaar, ristlillik, krabid, kalapõis, pärgamendirull. Tubades olid talalaed, kus laetalade peal oli vahelaudis. Suuremate ruumide puhul toetati ematala ruumi keskelt kivist või puust sambale, mis võis ollakaunistatud polükroomsete nikerdustega. Ruumide ukse- ja aknaavad olid kivist tahutud raamistuses ustele oli sageli kujundatud teravakaareline paariastmeline portaal. Tinaraamistuses aknaklaasi hakati kasutama 1400 aasta paiku. Enne seda kasutati kas loomapõit või pärgamenti
8) võime näha romaani stiilile omast laia ja madalat ümarkaart, mis kolmeastmelisena valitseb portaali. Tähelepandav on portaalikaare välisraamiks olev stiliseeri- tud lehtmustriga friis näitena romaani ornamendist. Täidlased vormid, rahulikud, laialt haaravad kaared, lihtsapinnalised rüssakad pilastrid (seinsambad), mis kannavad väliseid kaari, kõnelevad siingi romaani stiili raskepärast ja massiivset vormikeelt. Üleminekustiili kuuluvas Haapsalu lossikirikus valitseb juba teravkaar, ristvõlvidki tõusevad vabamalt kõrgusse kui puhtromaani ehitistes. Seinapiitade lihavais kapiteelides sellevastu esineb veel romaani sugemeid, millele lähendab ehitist ka seinamasside raske suletus. Müürimasside raskusetunne pole ometi haruldane ka meie hilisemais puhtgooti kirikuis. Karmimad elutingimused ja kultuuriline tagaolek Lääne-Euroopa maadest ei lasknud siin veel nii pea täielikult vabaneda romaani ajajärgu raskepärasusest
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...
keskmine peaportaal on teistest suurem ja dekoratiivsem. Võeti kasutusele roided, siilud, päiskivi ja gooti kaar. Ümarkaar muutus teravkaareks (kõrvalsurve väiksem). Uus võlvitüüp lubas ehitada kõrgemaid ruume kui kunagi on ehitatud, avarad ja õhulised. Aknad- roosaken, algul tinaga kokku, hiljem maaliti ise vitraaze, värvid kirkad, eri värvi klaas. Peamised tunnused: kergena mõjuvad võlvid, saledad piilarid, hiiglaslikud aknad, teravkaar ja roidvõlvid. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla. Ristvõlvi skeletiks sai kaks diagonaalselt ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes võlvide kaal. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati kiriku välisseina vastu tugikaared. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided.
jne. Ehitistüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid (viimaseid esineb tihti ka Prantsusmaa lõunaosas). Ehitustehniliselt on gooti katedraalid suur samm edasi võrreldes eelnenud ajajärguga. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat vertikaalsus ja kergus. See saavutati gooti tugisüsteemiga, mille abil juhitakse raskus kindlatesse punktidesse. Peamisteks ehitustehnilisteks uuendusteks said teravkaar, roidvõlv, tugikaared ja tugipiidad. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa suured aknad ja saledad tornid. Akende ja portaalide kohal oli kolmnurkne ehisviil e. vimperg. Fiaalid, tugikaarte ja vimpergide ülemine serv oli kaunistatud mugulataoliste ehisvormide e. krabidega, tipus aga oli lilleõit meenutav ristlillik. Aknad olid kõrged, liigendatud kivisambakeste e. postidega, mida ühendasid teravkaared. Akende ülemise osa raamistiku moodustasid
tornid. Itaalias kellatornid Välisilme Roosaken eraldi. Kolmik-nelik siir Krabi Ristlillik Ehistornike Ümarkaar, ristvõlv Silmapaistev tunnus Teravkaar, roidvõlv Kindluskirikud Ehitustüüp Kathedralid Reljeefid seinas kuju Ümarplastika teema reaalne ,,Vaeste piibel'' teema ja looduslähedane. pühakirjast. Sisearhitektuur Ornamentika tõepärane. Ornamentika kirikute Skulptuur kaunistamiseks (lilled, loomad olid moonutatud). Kasutati krutsifiksi (kristus ristil).
esineb tihti ka Prantsusmaa lõunaosas). Ehitustehniliselt on gooti katedraalid suur samm edasi võrreldes eelnenud ajajärguga. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat 3 vertikaalsus ja kergus. See saavutati gooti tugisüsteemiga, mille abil juhitakse raskus kindlatesse punktidesse. Peamisteks ehitustehnilisteks uuendusteks said teravkaar, roidvõlv, tugikaared ja tugipiidad. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa suured aknad ja saledad tornid. Akende ja portaalide kohal oli kolmnurkne ehisviil e. vimperg. Fiaalid, tugikaarte ja vimpergide ülemine serv oli kaunistatud mugulataoliste ehisvormide e. krabidega, tipus aga oli lilleõit meenutav ristlillik. Aknad olid kõrged, liigendatud kivisambakeste e. postidega, mida ühendasid teravkaared. Akende ülemise osa raamistiku moodustasid
Esiteks varagootika 12 sah teine pool. 2 periood on k6rggootika 13>14 saj. Hilisgootika 15 ja 16 saj algus. K6ige varem loobuti gootikast Itaalias 15 saj. Gooti ajastu alguseks kujunes v2lja uus seisus>linnakodanikud,k2sit66lised,kaupmehed. Tekkisid uued linnad,inimeste eluviis muutus liikuvamaks ning suurenev toreduseiha avaldas m6ju kunstile. Gooti kunst tekkis Prantsusmaal ja levis mujale Euroopasse. Arhitektuur T2htis koht sarkraalarhitektuuril. Kirikute silmapaistvamaks tunnuseks on teravkaar. Kirikud ei ole enam massiivsed (kerged) sirged,saleda tornilised ja pyrgivad k6rgustesse. Seinapinda v2hem, aknad suuremad. Kirikute ylessanne ainult pyhakoda. V6lve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks roieteks. Kirikul66ve katsid seega roied. Roiedv6lvid vajasid lisatoetus pinda. Selleks ehitati vastu k6lgl66vi v2lisseina tugipiilarid. Tugipiilarid olid umbes keskl66vi k6rgusel. Tugipiilari ja keskl66vi vahele ehitati
ümbritsetud mitmete kaitsemüüride ja -tornidega. Nagu varasemalgi perioodil, asus linnusetorn kõige raskemini ligipääsetavas kohas ja linnusevärav oli hästi kindlustatud. Gooti katedraalides loobuti tavaliselt koori all asuvast krüptist, mistõttu kooriosa põrand on ehitise teiste osadega võrdsel kõrgusel. Kasutati gooti tugisüsteemi, mis võimaldas rõhtjõud koondada kindlatesse punktidesse. Peamisteks ehitustehnilisteks uuendusteks said teravkaar, roidvõlv, tugikaared ja tugipiilarid ehk kontraforsid. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa avarad aknad ja saledad tornid. Kuna teravkaarse konst- ruktsiooni külgsurve oli väiksema pinge tõttu nõrgem ja peamine raskus langeb alla, osutus võima- likuks ehitada kõrgemaid ja vähem massiivseid müüre ning kõrgemaid avausi. Teiseks tähtsaks konstruktiivseks uuenduseks gooti katedraalis kujunes roidvõlv, mille puhul
Peamisteks ehituskeskusteks olid kloostrid Mungad ise olid ehitusmeistrid Kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks Mõningal määral kasutati ka tellist Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks Kõrged väikesed paarisaknad Ukseportaalid olid rikkalikult kaunistatud Gootika Ajastud Varagootika 12. saj II pool Kõrggootika 13. ja 14. saj Hilisgootika 15. saj ja 16. saj algus Arenes välja romaani stiilist Üldine Tähtsain element teravkaar Kõikide elementide suunitlus ülespoole Kasvas ilmaliku ehituskunsti tätsus Paksude müüride asemel aknad Pariisi Notre Dame 1163-1345 King's College Kabel, Cambridge 1446 Henry VI poolt Renessanss ja barokk Renessanss Prantsuse keelsest sõnast renaissance Mõiste renessanss tähendab kahte asja: - esiteks uut mõtteviisi - teiseks uuestisündi (tagasipöördumine antiigipärandi juurde). Sai alguse 13. sajandi lõpus Itaalias ja kestis 17. sajandini
1. GOOTI ARHITEKTUUR Arhitektuur jäi endiselt juhtivaks kunstiliigiks. Sakraalarhitektuuri kõrval kasvas pidevalt ilmaliku ehituskunsti tähtsus. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kirikute katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks sai gooti süsteemile teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjal ühepaksune. Tema selgrooks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetataksegi roieteks. Nendevahelised osad (võlvsiilud) võid laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve
D. reformatsiooni algus Saksamaal; 1517 E. meretee avastamine Indiasse. 1497-1499 Vastus B, C, E, D, A Tõmba maha sõna/nimi, mis ei sobi loogiliselt teistega kokku! Põhjenda oma otsust! 1. Franciscus Assisist, Aquino Thomas, Jeanne d`Arc, Martin Luther Sest teised olid kristlikud õpetajad aga d'Arc oli rahvuskangelane 2. jesuiidid, kalvinistid, frantsisklased, dominiiklased Teiste puhul on tegemist katoliku kiriku ordudega, kalvinistid aga protsestantlikud 3. ümarkaar, vitraaz, teravkaar, vertikaalsus Teiste puhul on tegemist Gooti stiiliga, ümarkaare puhul romaani stiiliga 4. Ivan IV, Otto I, Innocentius III, Ivan III Teiste puhul on tegemist riigi valitsejatega, Innocentsius III oli paavst Leia sõna (mõiste, väljend), mis eelnevaid ühendab! 1. paavst, pühakud, kloostrid, missa KATOLIK KIRIK 2. luterlus, kalvinism, anglikaani kirik PROTENSTANTISM 3. humanism, antiikkultuuri järgimine, suurem ilmalikkus RENESANSS 4
KULTUURILUGU ROMAANI STIIL (11.-12.saj.) · Tunnusmärk: ümarkaar · Näiteks: Valjala kiriku portaal GOOTI STIIL (12.-15.saj.) · Tunnusmärk: teravkaar · Näiteks: Muhu Pöide Karja kirikud 13.saj.ehitatud Kaarma Kihelkonna Oleviste kirik Niguliste kirik Raekoda u 1400 · Peale kirikute ehitati ka kindluseid ja linnuseid (nt. Saksa Ordu, Narva, Rakvere, Kuressaare, Viljandi ordulinnused) · Tallinna on üks paremini kindlustatud linnu põhjamaades · Tln-s on üle 30 torni Rae Apteek- 15. Saj. RENESSANSS (Eur. 14.-15.saj; Eestis 16.saj.)
Roger Bacon empiiriline teadus, mis põhines kogemustel alkeemik, keemik, füüsik Oxford (1214-1294) Johan Gutenberg 1445/6 trükikunst 1456 Piibel kiire levimine, reformatsiooni liikumised 1599 -1966 paavst "keelatud raamatud" Leonardo da Vinci 1452-1519 maalikunstnik, arhitekt, insener, leiutaja, loodusuurija, skulptor Romaani ja gooti kunst Romaani: ümarkaar Cluny klooster Prantsusmaal Gooti: teravkaar Notre Dame Jumalaema kirik portaalid, ja kiriku kellatornid (Pisa) KU1 P. Beier tugikaar, tugipiit, vitraazid(St Chapelle), kimppiilarid Varauusaeg 16. Suured maadeavastused Varasemad avastusretked: vallutus- ja kaubaretked Kartaago Hanno reis Gibraltarist välja poole Makedoonia Aleksander vallutused Indiani Islandi asutamine
Kunstiajalugu Gooti kunst Sünnimaaks Prantsusmaa. Selle stiilis esimene kirik on Saint-Denis. Tunnusteks on teravkaar, mis meenutab pooleks murtud vibu. Teiseks tunnuseks on üleüldine kõrgusse pürgimine. Tihti puuduvad kirikutel tornkiivrid, kuna kogu kirik on juba viidud kõrgustesse. Kestvuseks eri maades 12-16.saj. Nimetus ,,gootika" pärineb germaani hõimu gootide nimest, kuigi üldist seost neil asjaga ei ole. Gooti stiil suri välja, ehitisi lammutati halastamatult kuid tähelepanu hakati sellele uuesti pöörama alles pärast Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis" ilmumist 1831.aastal.
Romaani ja gooti kunst Keskaja kiriku arhitektuur: · basiilika 3-5 lööviline · altar idas, peasissepääs läänes · ristikujuline põhiplaan · jämedad sambad · kodakirikud · ühe lööviga kirikud · eraldi kellatorn (N: Pisa torn) · lame palklagi, silinder ja ristvõlv · portaal kiriku uks Romaani stiil Gooti stiil Arhitektuur · ümarkaar · teravkaar · lihtne, väheste · roidvõlv kaunistustega · tugikaar · monumentaalne · tugipiit · ümarkaareline friis · kõrgusesse · kääbusgalerii pürgivad ehitised · kasutati värvilist kivi · kimppiilarid
ühiskondlikus mõtteviisis toimunud muudatustega. Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Ehitustüübid: basiilika, kodakirik, saalkirik, tsentraalehitised, kloostrid, lossid, linnaelamud. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, põletatud tellis, marmor. Ehitustehnika: uus konstruktiivne süsteem, teravkaar, gooti ristroidvõlv, tugipiidad, tugikaared. Ajastu ehitusmälestisi: Notre Dame De Pari Kölni katedraal Saksamaal Duomo di Milano Esimese laialt levinud kunstistiilina puudutas gootika ulatuslikult ka Eestit. 13. sajandil maa anastanud saksa ja skandinaavia vallutajad ehitasid siia üle 60 linnuse. Veel enam kerkis kirikuid, sest ristiusu abil loodeti kiirendada eestlaste alistamist. Suur osa nendest gooti stiilis
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. K...
imed- pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust. Kirikutes võis kohata ka maalitud ornamentikat. Gooti kunst Nagu romaani stiil, nõnda oli ka gootika eelkõige sakraalne, s.t. kiriklik kunst. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roiete kasutuselevõtt võimaldas ehitada õhemaid ja kõrgemaid seinu ning ehitada ka rohkem aknaid. Teravkaar on gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Kõige kuulsam Jumalaema kirik Pariisis. Peaportaali kohal kuningate galerii, ümmargune roosaken, kõrvaluksed väiksemad, kaks torni, veesülitid. Tornidel puudub tornikiiver. Amiens´i katedraal, Reimsi katedraal, Kings College Cambridge´is, Jaani kirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik. Kirikutel kasutati ka raiddetaile- ristlillikuid, krabisid. Kirikutele hakatakse ehitama kellatorne (läänetornid). Tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata
muutus loomulikumaks. (Kunstiabi: ,,Gooti kunst") 2.4.1. Arhitektuur Põhiplaan oli ikka veel rist, aga uuenenud ehitusviis võimaldas väga kõrgete kirikute ehitamise. Tavaliselt olid läänefassaadil tornid ja nelitisel haritorn, mis tegid kiriku enda ilme veelgi pikemaks. Lisaks oli veel väiksemaid tornikesi üle terve kiriku. Gooti stiili 7 tähtsamad tunnused on teravkaar, roidvõlv, vitraazid (roosaken on kõige tähtsam). Roidvõlvide ehitamisel oli vaja ehitada lisatoed ja kogu see süsteem oli nii tugev, et müüre ei pidanud pakse ehitama ja just see võimaldas paljude vitraazide tegemise. (Kunstiabi: ,,Arhitektuur" ) 2.4.2. Maalikunst Gooti ajastul erines Itaalia ja ülejäänud Euroopa maalikunst märkimisväärselt. Endiselt oli tähtsal kohal kirik ja ka maalides kujutati piiblistseeni ja muud sellist, kuid varasemaga
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguse...
Keskaeg Eestis VanaLiivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse VanaLiivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enamvähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.HarjuViru, PõhjaEesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas PõhjaEestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt SaksaRooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, SaareLääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitaval...
o Lõuna-Prantsuse mõjud Võlvimine Arhitektuuriplastika Suured figuuririkkad portaalid Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirik o Köln Risthoone harudel apsiidid tekib trikonhi motiiv o Üleminekustiil u. 1180 1250 Võtab üle elemente prantsuse gooti stiilist · Teravkaar · Roided võlvides · Kõik ehitise osad kujundatakse rikkalikumalt 8 o Toomkirik Limburgis Lahni ääres o Vestfaali kirikud Tihti kodakirik Kumerad võlvid Väga Lühike põhiplaan
Tekkis prantsusmaal. Pariisi ja selle ümbruses. • Varagooti- kuni 12.saj. • Kõrggooti- 12.-14.saj. • Hilisgooti-14.16. saj. Stiili nimetus antud 18.saj. kunsti ajaloolste poolt. Arhidektuuri süsteem Iseloomulikud võtted võeti kasutusele 1144.a. Valminud Saint-Denis' kloostrikiriku ümberehituse juures. (prantsuse kuningate matmispaik) Uue stiili olulisemaks tunnuseks oli teravkaar ja roidvõlvid. Roidvõlvide kasutselevõtt võimaldas ehitada kirikute kesklöövi osa kõrgemaks. Kirikute konstruktsioonis olid esmajärgulised roided ja piilarid(kandilised sambad). Saledad piilarid ja suured aknad Kellatornid ilma kupliteta, väike ehistorn keskel, suured aknad, ümmargune roos aken. Inglismaa 13.saj. ehitati Londonis prantsuse stiili kirik Westminster Abby.
Silmatorkamine>infokogus Maalib impressionistlikult Juugendstiil 1880, 1890-1910->1920-30 Art deco Moodne stiil - tekib inglismaal Art nouveau - uus kunst prantsusmaa Style liberty Sesezzion - austria Jugend - saksamaa ajakirja järgi Luuakse disain, tüdimus tööstusrevolutsiooni toodangust, ebasümeetrilisus, vastandub klassitsismile, katmata materjal(ei krohvita), aknad on erineva kujuga ja erinevatel kõrgustel, maja ehitatakse seestpoolt väljapoole, jumaldatakse vitraazi, teravkaar, avatakse maja ülesehitus, taime/loodusmotiiv Willian Morris 1834-1896 Red house Aubrey Beardsley 1872-1898 Loob juugendile iseloomuliku graafika sujuvuse Paabulinnu kleit Victor Horta 1861-1947 (belglane) Hotel Tassel Lopergune kaar - juugendlik kaar Looduses ei ole teravnurkasid- loobutakse nurkadest (mingid jäävad) Kasutatakse terast Antonio Gaudi 1852-1926 Casa Batlo Tubadel pole nurki, sisehoov, välisfasaad kumer, nagu piparkoogimaja Pehme liivavorm, lükkanduksed
on ka muid ilminguid (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze munk Girolamo Savonarola). VARARENESSANSS Vararenessansi arhitektuur 15.saj. Brunelleschi kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohale. Firenze Leidlaste Kodu: fassaadis korintose sammastele toetuv kaaristu. Pazzi perekonnakabel: antiiksed sambad ja kolmnurkne viil. Palazzod Firenze aadlike kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud on teravkaar, vertikaalsuse asemel valitses horisontaalsus. I korrus ehitati massiivsem, kandejõud!, seal kasutati rustikat välismüüride kivid suured ja rohmakalt tahutud. Ntx. Palazzo Medici Palazzo Medici Antiikarhitektuuris kehtinud proportsiooniideaalid, kuldlõige: terviku suhe suuremasse osasse = suurema osa suhe väiksemasse osasse. Levisid antiiksed joonia, korintose ja dooria sambad, poolsambad, pilastrid, viilud akende & uste kohal, fassaadi ülaosa kaunistas friis. Dekoratiivsus.
pikihoonest, millega lääneosas liitub telkkiivriga torn, idaosas polügonaalne, eraldi katustaud kooriruum, põhjaosas avar eeskoda ning õunaosas ruumikas käärkamber. Pikihoonel on basilikaalne ülesehitus, milles kesklööv külglöövist pisut kõrgem ning selle täiendav valgustamine toimub seetõttu ülalt, võlvialuse akende kaudu. Nii välis- kui sisearhitektuuris domineerib arhitektuurse vormina gootikalt laenatud teravkaar. Gootika arhitektuursest repertuaarist on pärit ka peaportaali kohal ja põhjaeeskoja seintelpaiknevad ümarad roosaknad- vaikimise sümbolid, samuti aknaid kaunistav leekesstiilis puust ehisraamistik. C. A. Gabler n kirikule ehituskunstilise ilme andmisel kasutanud ka motiive kohalikust, eriti Tallinna gootikast. Välisarhitektuuris on selleks portaalide kompositsioonis esinev talumteravkaarset arhivolti ja portaali palendit siduv profileeritud vaheplaat, mis oli Tallinna 15
kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht "lukustatakse" päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjalt ühepaksune. Tema "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve
Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..................................................................................
gladiaator ladina k ,,mõõgavõitleja"; osalesid veristel võitlustel avalikel vaatemängudel, mida peeti selleks ehitatud amfiteatrites ja mis olid Roomas kõrges hinnas glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel globaalprobleemid ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik gooti stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas 13.-14. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar göösid Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu 16. sajandi teisel poolel H Hammurapi seadused Babüloonia kuninga Hammurapi korraldusel koostatud suur seaduste kogu, mis raiuti suurtesse kivitulpadesse Hansa Liit Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond harta ajaloolise tähtsusega dokument, ürik heaoluühiskond ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
