1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga
m1 - liiva ja anuma mass [g] V - anuma maht [cm3] 2 Arvutus: 1713.2 215.8 kg 0 1000 1497.4;[ 3 ] 1000 m 1695.6 215.8 kg 0 1000 1479.8;[ 3 ] 1000 m Kuna kahe katsetulemuse erinevus ei ole suurem kui 20 kg/m 3 puistetiheduse näitajat võib peeta täpseks ja kolmas katse ei ole vajalik. 4.2 Terastikulise koostise määramine Terastikulise koostise määramiseks liiva kuivatati 105-110 ºC juures 24 tundi. Sellest liivast võeti 2000g ja sõelutati sõelal avadega 8 ja 4 mm. Sõeltel jäänud liiva massid kaalutati ja arvutati kruusaterade hulga liivas järgmise valemiga: Valem 4.5.1 Kruusasisaldus liivas m4 a4 100 m - 4 mm kruusasisaldus liivas [%] m8 a8 100 m - 8 mm kruusasisaldus liivas [%] m8 - jääk sõelal avaga 8 mm [g]
L = V 1- V 2 * 1000 (Valem 2) m-proovi mass [g] V1- vee ruumala mensuuris [cm3] V2- vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3] 5.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist 3. OL P L = 1 - L * 100% (Valem 3) 0L - liiva puistetihedus [kg/m3] L - liiva terade tihedus [kg/m3] 5.4 Liiva terastikulise koostise määramine Võetakse 2000g liiva, mis on eelnevalt kuivatatud ja sõelutakse sõelal avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse kruusaterade hulk a4 ja a8 liivas. m4 m8 a4 = m * 100 (Valem 4) a8 = m * 100 (Valem 5) m8 - jääk sõelal avaga 8mm [g] m4 - jääk sõelal avaga 4 mm [g] m- proovi mass [g]
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2017/2018 Betooni täitematerjali katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk Tallinna Tehnikaülikool Betooni täitematerjalide katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva terastikulise koostise ja huumuse sisalduse määramine. Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjalid Lubjakivikillustik kasutatakse betooni ja asfalti valmistamisel, täitematerjalidena teede ehitusel, mitmesugustel üldehitusalastel töödel. Liiv peentäitematerjal, mis on purdsete ja kasutatakse betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 3. Kasutatud töövahendid
Xxx (0-0,8) (50%) 1:3 500:1500 0,58 290,00 149 153 151,0 168 + (0,63- 1:3 500:1500 0,55 275,00 137 139 138,0 164 2,0)(50%) 1:5 335:1675 0,83 278,05 128 126 127,0 *Halli taustaga märgitud ebaõnnestunud katsed, kuna laialivalgumine ületas lubatud piirid ning neid katsetulemusi ei arvestata. Segude valmistamisel kasutati erineva fraktsioonidega liivasid. Liiva terastikulise koostise iseloomustamiseks on koostatud tabel nr 2. Tabel 2. Liiva terastikulised koostised. Jämeliiv 0,63- Peenliiv 0,0-0,8 [mm] 2,0 Sõela [mm] ava, mm Jääk Täisjääk Jääk Täisjääk Läbind Läbind % sõelal % sõelal % %
Virumaa Kolledž Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Liiva katsetamine Üliõpilane: Õpperühm: RDBR Juhendaja: J. Kotov Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 19.10.2014 08.11.2014 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse terade, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal – täpsus 0,1g 1-liitriline silindtiline nõu 500-ml mensuur Sõelad – avaga 5; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 – 90%, peale selle R2O2 – 3,5%, Al2O3 – 2,6%, F2O3 – 1,33% CaO 1,3%.
m4 kuiva täitematerjali mass õhus, [g] 4.3 Killustiku tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkus arvutatakse valemi 4 järgi. ( ) *100% (Valem 6) OpK P K = 1 - OK OpK -killustiku puistetihedus [kg/m3] OK -killustiku terade tihedus [kg/m3] 4.4 Killustiku terastiku koostise määramine Killustiku terastikulise koostise määramiseks kasutatakse sõelakomplekte, mille läbimõõdud on 1.0, 2.0, 4.0, 5.6, 8.0, 11.2,16,22.4,31.5mm. Killustik, mille tera ülemine mõõde on 4, 8, 16 ja 31.5mm peab proovi vähim mass olema vastavalt 0.2, 0.6, 2.6, 10 ja 40 kg. Sõelanalüüsi tulemuste põhjal määratakse tera ülemine mõõde D. Pärast sõelumist arvutatakse osajäägid ja kogujäägid protsentides. 4.5 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine
1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskussisalduse, terastikulise koostise ja huumussisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm liiva sõelumiseks Mensuur mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. Kaal proovide kaalumiseks Etalon huumusesisalduse määramiseks Silindriline nõu puistetiheduse määramiseks. 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1. Puistetiheduse määramine
Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, ja huumuse sisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses
1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Killustik on sõmer mehaaniline sete 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad silindrikujulised anumad puistetiheduse määramiseks, muljumiskindluse määramiseks Anum mahuga 10 liitrit puistetiheduse määramiseks Kaal täpsusega 0.1g Sõelad avadega 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm terastikulise koostise määramiseks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.4 2014/2015 Killustiku katsetamine Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning tugevusmargi määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivikillustik saadakse paekivi purustamisel ning sõelumisel, mille järel jääb fraktsiooni suurus killustikule omandatud tunnusvahemikku. 3. Kasutatud töövahendid Erinevate avadega sõelad, millega sõeluti killustik, et määrata terastikuline koostis. 10l
jooksul vastavad teoreetilised teadmised liikluses käitumise kohta. Teooriaõppega alustatakse enne sõidutundide algust või paralleelselt sõidutundidega. [3] Näiteks empiirilise lähenemisena saab filtratsioonimoodulit hinnata terastikulise koostise põhjal Allen Hazeni (1869-1930) poolt koostatud valemiga: [4] K = C * (D10)2 kus: K – filtratsioonimoodul; C – Hazeni empiiriline koefitsent, mille väärtus on 0,4 – 1,0; D10 – terastikulise koostise 10-protsentiili diameeter. Järgnevalt vaadeldakse toodete omadusi, mis mõjutavad toote tagasivõtmist. Neid on liigitatud kolme kategooriasse[5] : toote ehitus ja koostis, kasutusmuster, vananemise omapära. Droon APID 60 on ehitatud Rootsis. Ta kaalub 180 kg ning on võimeline iseseisvalt õhku tõusta ja maanduda laevale. [6] Joonis 1. Droon APID 60 [6] 6. Allolevasse teksti on lisatud automaatne viide. Muuda
Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 90%, peale selle R2O2 3,5%, Al2O3 2,6%, F2O3 ja CaO 1,3%. 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete
ρOK ) ∙100 Saadud tühiklikkus= 51,6% Veeimavuse tulemused on esitatud Tabelis 3. Tabel 3. Veeimavus Katse nr Mass õhus kaalutuna (g) Mass 7 päeva see immutamise järel kaalutuna õh (g) 1 523,4 Terastikulise koostise määramise tulemused on esitatud Tabelis 4.1. ja Tabelis 4.2. Tera ülemine moot D=16mm. Katseproov (g) Sõela ava (mm) Jääk (g) Osajääk % Kogujääk % 22,4 0 0,0 0 16 208 7,7 7,7 11,2 123 45,5 53,24 0
Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga
,./ TALLINNA TEHNIKAULIKO OL 2012t2013 'Liiva katsetamine Liis Viihejaus Tanel Tuisk Tallinn 17ll0l20l2 1. Eesmfirk Liiva puistetiheduse, niiiva tiheduse, tiihiklikkuse, terastikulise koostise ning huumusesisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Liiv 3. Kasutatudtiidvahendid - l-liitrine silindriline ndu - Elektriline kaal - tiipsus 0,1 g - Sdelad - avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25;0,125 mm - 500-ml mensuur; 250-ml mensuur - 250 ml vesi - 3Yo-line NaOH - Muld,lehed - Kaalumis- ja t6stmisn6ud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis
• Kiirendi – kiirendab kivistumisprotsessi • Külmalisand – kasutatakse talvistel betoonitöödel (kiirendab tardumist ja on jäätumisvastane) • Plastifikaator – muudab betooni kergesti valatavaks ja kvaliteetsemaks • Õhku sisseviiv lisand – vähendab betoonivee pindpinevust (tekitab õhumulle, mis sarnanevad filtrile) Betooni liigitamine • Sideaine järgi • Täitematerjali järgi • Struktuuri järgi • Kivistumistingimuste järgi • Terastikulise koostise järgi • Tiheduse järgi – Raskebetoon kuivtihedusega üle 2600 kg/m3 - kasutatakse kandekonstruktsioonides, teekattematerjalina, vundamendiks, põrandateks jne – Normaalbetoon kuivtihedusega 2000-2600 kg/m3 - kasutatakse ehituses kõige enam, betoonkonstruktsioonide materjalina – Kergbetoon kuivtihedusega alla 2000 kg/m3 - struktuurilt võib olla tihe, poorne või jämepoorne . Kasutatakse lamekatustes,
1.EESMÄRK Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, liiva tühiklikkuse leidmine, liiva terastikulise koostise arvutamine. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli liiv. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 500 ml mensuur näiva tiheduse saamiseks, mõõteskaala väikseim ühik 5; Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; Sõelad avadega 8 mm, 5 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm; 250 ml vett; 1-liitrine silindriline nõu. 4
Seejärel segatakse liiv ja vesi uuesti läbi. Lastakse 2 minutit settida. Liiv jääb põhja, savi jääb vette hõljuma. Sogane vesi valatakse sifoontoruga liivalt ära. Seejärel uus vesi peale, segatakse. Lastakse 2 minutit settida, seejärel valatakse vesi pealt ära. Protsessi korratakse seni kuni vesi on läbipaistev. Kuivatatakse liiv püsiva kaaluni G2[g]. Leiatakse savi sisaldus liivas valemiga (%) Liiv on betooni jaoks sobiv siis, kui savisisaldus ei ületa 5%. 5. Liiva terastikulise koostise määramine Katsetatav täitematerjal kuivatatakse püsiva massini temperatuuril 105±5ºC. Kaalutakse 1 kg liiva ja sõelutakse läbi standardsõelte komplekti. Sõelad võivad olla Ø 5,0-2,5-1,2-0,6-0,3-0,15 mm (Saksa DIN või GOST sõelad) Ø 4,0-2,0-1,0-0,5-0,25-0,125 mm (EURO sõelad) Sõelumisel liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele ehk liiv fraktsioneeritakse. Ühele sõelale jäänud liiva kogust nim. sõeljäägiks
Küsimused asfaltsegude kohta. 1. Mis on asfaltbetoon, killustikmastiksasfalt, valuasfalt, dreenasfalt, mustsegu ? Asfaltbetoon – pideva või katkeva terastikulise koostisega asfaltsegu, mille täitematerjali osised moodustavad kandva struktuuri Killustikmaastiksasfalt – suure jämetäitesisaldusega asfaltsegu, mille killustikust skelett on kokku liidetud peentäitematerjalist ning bituumenist moodustatud mastiksiga. Valuasfalt – poorideta asfaltsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja mille kuumas segus sideaine ning filleri ühismaht ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse.
kus on m proovi mass, g; vee ruumala mensuuris, ; vee ja liiva ruumala mensuuris, . Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/. Tabel 2. Liiva terade tiheduse määramine. Liiva tühiklikkuse arvutamine. Liiva tühiklikkuse arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist 3: (3) 40,5% Liiva terastikulise koostise määramine. Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõelutakse sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltelt kaalutakse ( ja ) ning arvutatakse kruusaterade ( 4...8mm) hulk liivas ja : = (4) = (5) kus jääk sõelal avaga 8 mm, g; jääk sõela avaga 4 mm, g; m- proovi mass, g. Tabel 3. Liiva terastikuline koostis.
Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine, terade tiheduse määramine, tühiklikkuse arvutamine, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning killustiku tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katse sooritati killustikuga. 3. Killustiku lähtematerjalid ja saamine Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 4. Killustiku kasutusalad Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 5. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK puistetihedus [kg/m3] m killustiku mass [kg] V anuma ruumala [m3] 4.2 Killustiku t...
Aluspinna pikiroopad ja löökaugud tuleb enne katte paigaldamist parandada. Higistavad kohad tuleb kõrvaldada. Lahtised praod täita. Aluspinna ebatasasused mõõdetuna 3m latiga tohi ületada 10mm. Töö nr.7 1. Asfaltbetoonides kasutatava bituumeni penetreatsioon 25kraadi juures. 2. Sideainete säilitamise nõuded. 3. Kiudaine lisamine SMA segudesse. 4. Sideaine lisamine SMA segusse. 5. Tsükkeltoimega segurite kasutamisnõuded. 6. Segu terastikulise koostise ja bituumeni sisalduse kontrollimine. 7. Mustsegude täitematerjalide nõuded. 8. Mustsegude ladustamine. 9. Asfaltsegude vedu selleks mittekohantatud veokitega. 10. Asfaltsegude vedu selleks kohantatud veokitega. Kattekihid paigaldatakse siis kui materjal on üle 5 kraadi. Aluskihid kui üle 0kraadi. SMA, PMB üle 10kraadi. Kattekihte tuleb paigaldada kuiva ilmaga, tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud.
peensusmoodul jääb vahemiku 2,8-1,5. Katsetatud liiva tühiklikkuseks tuli 41%, kirjandusliku allika alusel on soovitatav tühiklikkus Vtühik= 40...42% Liiv on betoonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest. Katsetatud liiva lahuse värv oli etaloni värvist heledam. Katsetatud liiv on nende andmete järgi keskmise peenusega ja sobilik betooni valmistamiseks (c) RT 33-10386 viimistluskrohvi valmistaiseks kasutatava liiva soovitusliku terastikulise koostise piiride järgi sobib katsetatud liiv viimistluskrohvi valmistamiseks, sest sõelasid läbinud katseproovi massi % jäävad etteantud vahemikesse (vaata LISA 1) 7. Kasutatud kirjandus a) http://www.ut.ee/BGGM/maavara/kruus_liiv.html b) http://v2.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/Ehitusmaterjalid_12_II.pdf lk. 5 p. 5.3.1.2. Jämetäitematerjal c) http://v2.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/Ehitusmaterjalid_12_II.pdf lk. 4 p. 5.3.1.1
väävliühendid, amorfne ränihapend ja maagimineraalid. Külmakindel on täitematerjal, kui veeimavus on alla 1%. Jämetäitematerjalil on ka nõutud teatud purunemiskindlus (LA tegur). Betoonis kasutatava killustiku tugevus (tegelikult killustiku valmistamiseks kasutatava kivimi survetugevus) peaks olema vett täisimanud olukorras 1,5...2 korda kõrgem nõutavast betooni tugevusest. 14. Täitematerjalide terastikulise koostise määramine, piirangud ja soovitused Terastikuline koostis määratakse täitematerjalide sõelumisel erinevate avadega sõeladega ning peale sõelumist iga sõela läbind või jääk üles märkides. Liival: d=läbind 0%, 2D=läbind 100%. Jämetäitematerjalil oleneb terasuurusest, kuid on sarnane. Erinevates standardites on erinevad lähenemised terastikulise koostise määramisele. Avad võivad olla ruudukujulised või ümarad. Kasutatakse ka peenusmoodulit:
Töö tulemuste vormistamine 1. Proovikeha ristlõike pindala F= 0,6[c] 2. Langusnurk 3. Tõusunurk 4. Tööhulk = 4,6 [kg ×m] 5. Eritöö a = 7,67 kg ×m/ cm 6. Järeldus terase sitkusele : katse tulemusel saadud on väiksema sitkusega TÖÖ NR.5 TELLISE TUGEVUSE MÄÄRAMINE Hinnang: Antud proovikeha kuulub klassi 15 TÖÖ NR. 9 BETOONI TÄITEMATERJALIDE KATSETAMINE 5. Liiva terastikulise koostise määramine Sõelumisandmed FM = 2,0 järelikult tegu keskmise liiva liigiga M = 1,91 2,4 TÖÖ NR. 12 BITUUMENITE OMADUSTE MÄÄRAMINE 1. Pehmumistäpi määramine Sulabituumeniga valatakse täis kaks standardset rõngast, rõngad asetsevad klaasil. Kuna bituumen jahtudes pisut kahaneb, siis valatakse rõngas täis väikese kuhjaga. Pärast bituumeni jahtumist lõigatakse üle rõnga ulatuv osa maha
m2 – proovi mass immutatult, kaalutuna vees ρv – vee tihedus 4.3. Tühiklikkuse arvutamine. Tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist: ρ oL ( ρ L= 1− ρ ) × 100 % Kus: ρoL - puistetihedus, (kg/m3); ρ - terade tihedus, (kg/m3). 4.4. Terastikulise koostise määramine. Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõeluti sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaaluti (m8 ja m4) ning arvutati kruusaterade (4.....8 mm) hulk liivas a4 ja a8: m4 m8 a 4= × 100 a 8= ×100 m m Kus: m4 - jääk sõelal avaga 4 mm, (g)
survekatsega. Survetugevusklassi tähise ,,C" korral, tähistab murrujoone ees olev arv silindrilist survetugevust ja murrujoone taga olev arv kuubikulist survetugevust. Eestis määratakse betooni survetugevust valdavalt kuubikuliste katsekehade teel. [6] 1.2.1 Veepidavus Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjal. Veetihedust iseloomustatakse veepidavuse margiga (W2...W12), kus arv näitab vee rõhku (atm), millele betoon suudab normikohasel katsel vastu panna. [5, p. 239] 1.2.2 Betooni külmakindluse keskkonnaklassid Külmumise ja sulamisega kokkupuutuvate betoontarindite vastupidavus peab olema piisav nende projekteeritud kasutusea vältel. Erinevates riikides on betooni külmakindluse hindamiseks välja
tugevus) tagamiseks tuleb alati kasutada suuremat tsemendi kogust ja enamasti ka lisaaineid, kui valmistatakse madala vesitsemendisuhtega betooni. Tüüpiliselt kasvab betoonide plastse kahanemise oht tugevusklassi suurenedes. Betooni kahanemise ehk praktikas eelmainitud pikaajalise kahanemise vähendamiseks on kasutusel järgmised tehnilis-majanduslikult põhjendatud betoonitehnoloogilised abinõud: vee hulga vähendamine, tsemendi koguse vähendamine, maksimaalse terastikulise koostise suurendamine (betooni täiteaine osakaalu suurendamine). Praktikas vähendatakse teatud tugevusklassi betooni vee ja tsemendi kogust ning samal ajal suurendatakse täiteaine kogust proportsioneerides betoon konsistentsilt võimalikult jäigaks ja saavutades vajalik töödeldavus plastifikaatoriga. 15 TTK 7. Tugevuse järelvalve ehitusplatsil
Vibratsiooni iseloomustatakse sageduse ja amplituudiga. -Amplituud-vibreeriva valsi maksimaalne vertikaalne liikumis kiirusühe täis tsükli jooksul. -Sagedus-raskuse pöörete arv ümber pöörlemis telje teatud ajaühiku jooksul. -VR võivad olla silevaltsiga või tappvaltsiga -sile valts tekitab 3 tüüpi jõudu: 1staatiline koormus 2 dünaamiline impuls 3 vibratioon Vibrorullid sobivad sõmerate liiv ja kruus pinnaste tihendamiseks raskete savide tihendamiseks. Ühtlase terastikulise koostisega liiva saab efektiivselt tihendada ainult vibrorulliga. - rulli tihendamis võime sõltub: vibro amplituudist, sagedusest, rulli liikumis kiirusest 15) tihendamine toimub kahes etapis: 1- puistatakse ja tihendatakse toru all olev kaitse kiht paigaldatakse toru ja tihendatakse toru kõrvale puistatud kaitse kiht 2- puistatakse ja tihendatakse põhiline osa pinnasest peale toru katmist 16)vibro sügav tihendamine on kõige efektiivsem sõmerate pinnaste ja kuni 25% tolmu
C30/37, C35/45, C40/50, C50/60. Kaldjoone ees olev arv näitab standardse silindrilise proovikeha (150 x 300 mm) survetugevust (Mpa) ning kaldjoone taga olev kuubilise katsekeha (150 x 150 x 150 mm) survetugevust (Mpa) (Otsman, 1976: 24); · Veepidavus. Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjal. Veetihedust iseloomustatakse veepidavuse margiga (W2...W12), kus arv näitab vee rõhku (atm), millele betoon suudab normikohasel katsel vastu panna (Otsman, 1976: 24); · Külmakindlus iseloomustab betooni võimet taluda paljukordseid külmumis- ja sulamistsükleid ilma tugevuse ja massi märgatava vähenemise ja nähtavate kahjustusteta. Betooni külmakindluse eelduseks on küllaldane veepidavus ja
Mida pikem on graafik, seda erinevama suurusega teradest pinnas koosneb st. seda ebaühtlasem ta on. Pinnase ebaühtluse täpsemaks iseloomustamiseks määratakse joonisel näidatud kaks iseloomulikku diameetrit d60 ja d10. Viimast nimetatakse efektiivdiameetriks. Nende suhet U = d 60 d10 nimetatakse lõimiseteguriks ja see iseloomustab lõimise ebaühtlust. Kui U>3, siis nimetatakse seda ebaühtlase terastikulise koostisega pinnaseks, vastasel korral ühtlaseks. 2.10.2 Areomeeteranalüüs Areomeetri kasutamine pinnase lõimise määramiseks baseerub füüsikast tuntud Stokes'i valemile. Viimane annab sfäärikujulise keha langemiskiiruse (cm/s) seisvas vedelikus olenevalt terade läbimõõdust ja tihedusest ning vedeliku viskoossusest ja tihedusest s - w 2
20 cm; b) 3. niiskuspaikkonnas filtratsioonimoodul vähemalt 2 m/ööp, dreenkihi paksus vähemalt 30 cm 3. Ehitatava muldkeha filtratsioonimoodul aktiivtsoonis (katte pinnast kuni 1,5 m sügavuseni) peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. 4. Olemasoleva muldkeha materjali väljavahetamise ja dreenkihi lisamise vajalikkuse üle otsustavad koostöös tellija ja projekteerija lähtudes majanduslikust otstarbekusest. Fraktsioneeritud killustik ja optimaalse terastikulise koostisega killustik - mis on vahet franktsioneeritud koosneb kindlatest fraktsioonidest, optimaalse terastikuga on nullist kuni mingi fraktsioonini. Mis on ridakillustik, mis vahe on ridakillustikul ja sidumata segul - Ridakillustik - fraktsioneeritud täitematerjal, mille teramõõdud D8 mm ja d0 ning mille kesksõela läbinud materjali kogus massiprotsentides jääb vahemikku 20 kuni 70%. sidumata segu peaks olema fraktsioneerimata, d=0, ilma sideaineta.
Täitematerjalidena kasutatkase lihtsaid ja suht odavaid materjale(liiv, killustik, kruus jne) ja need mood. betooni mahust 70-90% Betooni liigitus Sideaine järgi: tsement, silikaat, kips v polümeerbetoon Täitematerjali järgi: betoon tiheda v poorse eritäitematerkaliga (nt samott- täitematerjaliga) Struktuuri järgi: tihebetoon, poornebetoon, mullbetoon, korebetoon Terastikulise koostise järgi: jämeda ja peenteralise täitematerjaliga betoon ja peenteralise täitematerjaliga betoon Tiheduse järgi: tavaline (2100-2600 kg/m3); kerge (<2100 kg/m3); raske (>2600kg/m3) Kivistumistingimuste järgi: normaalkivinemisega, aurutatud betoon, autoklaavbetoon Klassid ja margid Klass määratakse selle näitaja teatud tõenäosusega garanteeritud suuruse järgi Mark selle näitaja keskmise suuruse järgi
172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis-transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad ; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine, d) kombineeritud meetodid . 175,176,177 a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad 2. Keskmi...
Kasutatakse ka GOST- standardi järgset tähistust: B-5...B55. Number näitab survetugevust (Mpa). 6 - Veepidavus Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni saamise eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjali (liiv, kruus, killustik) kasutamine. Kunda tsementidest saab võrdse veetihedusega betooni portland-põlevkivitsemendiga märgatavalt väiksema tsemendi hulga juures kui portlandtsemendiga. Veetihedust iseloomustatakse veepidavuse margiga (W2...W12), kus arv näitab vee rõhku (atm) millele betoon suudab normikohasel katsel vastu panna. - Külmakindlus Külmakindlust iseloomustab betooni omadus taluda paljukordseid külmumis- ja sulamistsükleid ilma
Seda pc, on soovitav koormist suurendada väikeste võrdsete astmete kaupa (näiteks Tulemuste usaldusväärsus sõltub sellest, kuivõrd hästi õnnestub puhastada suurust nimetatakse jääktugevuseks r. Koheva liiva puhul 10 kPa) kuni algab deformatsioonid hakkavad suurenema, see tähendab kuni puuraugu põhi sinna puurimisel langenud pinnasest. Otstarbekam on seetõttu deformatsiooni suurenedes kasvab tugevus pidevalt. Sama terastikulise pingeni pc. Edasi võib koormist suurendada tavaliste, standardsete astmetega. pinnasesse keeratud kruviplaadi kasutamine. koostisega liiva puhul on suure deformatsiooni korral nihketugevus Kompressioonikatsel on võimalik määrata ka pinnase tihenemise kiirust Sügaval asuvate pinnasekihtide deformatsioonimooduli määramiseks on ühesugune vaatamata selle esialgsele tihedusele tänu tiheda liiva teatud
Siukord: 1. Siukord.............................................................................................................................2-3 2. Metallide korrosioon............................................................................................................4 2.1. Korrosiooni kemism ja kahjustuste liigid....................................................................4 2.2. Keemiline korrosioon...................................................................................................5 2.3. Kaitsev oksiidikiht.......................................................................................................5 2.4. Legeerimine..................................................................................................................6 2.5. Gaasikorrosiooni tõrje..................................................................................................6 2.6...
- struktuuri järgi - tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; - poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstlikult tekitatud pooridega; - mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; - korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; - terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peeneteralise täitematerjaliga betoon); - tiheduse (mahumassi) järgi - tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; - kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; - raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; Betooni struktuur. Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest karkassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad
1. Mis on teekatend, selle põhiliigid? On mitmekihiline looduslikust v sideainega töödeldud kivimaterjalist konstruktsioon mis võtab vastu ja hajutab liiklusvahendite rataste koormuse muldkeha pinnasele. Jaotatakse elastseteks ja jäikadeks ning edasi:1 Püsikatend: · monoliittsementbetoonist; · monteeritavast raud- või armobetoonist; · asfaltbetoonist. 2. Kergkatend:· kergasfaltbetoonist;· mustsegust; · sideainetega töödeldud killustikust, kruusast ja liivast. 3. Siirdekatend:· killustikust; · kruusast; · sideainetega töödeldud pinnastest. 2. Mis on asfalt, asfaltbetoon, asfaltbetoonsegu? Asfalt tuleb kreeka keelsest sõnast ,,asphaltos", s.t. mäevaik. Kitsamas mõttes on see 10-15% asfalteene sisaldav looduslik bituumen; laiemas tähenduses bituumeni ja mineraal-aine looduslik või tehislik segu. Esimene on soojendamisel sulav viskoosne pooltahke kuni tahke orgaaniliste ühendite segu, teine pooltahke kuni tahke matt või pigitaolis...
betoon samott-täitematerjaliga); - struktuuri järgi -tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; -poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstlikult tekitatud pooridega; -mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; -korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; - terastikulise koostise järgi (jämeda- ja/või peeneteralise täitematerjaliga betoon - tiheduse (mahumassi) järgi normaal(tava)betoon _ = 2000...2600 kg/m3 kergbetoon 800 kg/m3 < _ < 2000 kg/m3 raskbetoon _ > 2600 kg/m3 - kivistumistingimuste järgi normaalkivinemisega betoon; atmosfääri rõhul termiliselt töödeldud betoon (aurutatud betoon); autoklaavbetoon. - kasutusala järgi konstruktsioonibetoonid, isolatsioonibetoon, dekoratiivbetoon; 6. Betooni peamised tugevusnäitajad (p 1.3.1).
− tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; − poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstli- kult tekitatud pooridega; − mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; − korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; − terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peene- teralise täitematerjaliga betoon); − tiheduse (mahumassi) järgi − tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; − kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; − raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; − kivistumistingimuste järgi − normaalkivinemisega betoon; − atmosfääri rõhul termiliselt töödeldud betoon (aurutatud betoon); − autoklaavbetoon. − kasutusala järgi
(nt. Caterpillar 797) 269. Pinnase tugevdamise masinad pinnaste siduvamaks, tugevamaks ja ilmastikukindlamaks muutmiseks. Jaotus: teefrees, liikursegurid, statsionaarsed segurid, tsemendi laoturid, tsemendiveokid. 270. Pinnase tugevdamine- tööde kompleks, mille tulemusena pinnased muutuvad siduvamaks, tugevamaks ja ilmastikukindlamaks. 271. Pinnase tugevdamiseks tuleb: muldkeha nõuetekohaselt tihendada ja tasandada, pinnas peenendada, vajadusel lisada pinnast terastikulise koostisse parandamiseks, segada pinnas sideainega, tasandada ja tihendada segu, hoida kivinemise ajal vajaliku niiskus reziimi. 272. Tihendamise masinad- mõeldud tihendamiseks. Jaotus: metallvaltsidega, kummivaltsidega, sile metallvalts, tapp metallvalts, käsi-vibrorull, tamper, vibroplaat pinnasele, asfaldile, lisaseadmena, mururull. 273. Asfaldilaoturid- asfaltbetoon- ja kuummustsegude paigaldamiseks. Jaotus kasutusala ja jõudluse järgi:
250-Nimetage täitematerjalide sorteerimise meetodid. . 1. mehhaaniline sorteerimine e sõelumine 2. hüdrauliline klassifitseerimine 3. õhksepareerimine 251-Millistel eesmärkidel teostatakse purustusprodukti sõelumist? 252-Milline võib olla fraktsioonide eraldamise järjekord sõelseadmes? 253-Millise ava kujuga peavad olema laboratoorsed kontrollsõelad ISO nõuete kohaselt? Laboratoorsed kontrollsõelad on ettenähtud tööstuslikult lahti sõelutud fraktsioonide terastikulise koostise e granulomeetria määramiseks sõelanalüüsi teel Sõelad võivad olla ümar- või ruutraamistusega Tööpinnad on tasapinnalised perforeeritud terasplaadist või põimitud traatvõrgust sõltuvalt ava mõõdust. Avade kuju on ruut eurostandardi järgselt või ümar vene standardi kohaselt Laboratoorsete kontrollsõelte konstruktsioon ja kõik parameetrid on määratud standarditega ISO 3310-1 ja ISO 3310-2. 254-Millise tööpinnaga võivad olla tööstuslikud sõelad
Sama läbimõõduvahemike jaotust kasutatakse ka paljudes Euroopa Liidu maades ning samale klassifikatsioonile tuginetakse ka õppematerjali sisupunktides 5, 6 ja 7 ning kasvupinnaste koostisi kirjeldavates lisades. Erineva läbimõõduga osakeste omavaheline suhteline jagunemine ehk terastikuline koostis määratakse kindlaks kuiv- ja märgsõelumisega; kui materjal on väga peeneteraline, siis ka setitamisega. Terastikulise koostise määramise metoodika on Euroopa Liidus ühtlustatud vastava standardiga, mille registreerimistähiseks Eestis on EVS-EN 1015-1:2004-A1:2007. Tabel 1 7 Pinnaste liigitamine lõimise ehk granulomeetrilise koostise järgi (EVS 1997-12003 Geotehniline projekteerimine 1
suuremale hulgale. Mida pikem on graafik, seda erinevama suurusega teradest pinnas koosneb st. seda ebaühtlasem ta on. Pinnase ebaühtluse täpsemaks iseloomustamiseks määratakse joonisel näidatud kaks iseloomulikku diameetrit d60ja d10 . Viimast nimetatakse efektiivdiameetriks. Nende suhet U= d60/ d10 nimetatakse lõimiseteguriks ja see iseloomustab lõimise ebaühtlust. Kui U>3, siis nimetatakse seda ebaühtlase terastikulise koostisega pinnaseks, vastasel korral ühtlaseks. 6.Jäme- ja peeneteralise pinnase põhilised erinevused 6 7. Liivpinnase tihedus. Mida tähendab tihedus proctorteimi järgi D95? Mis on optimaalne veesisaldus? Pinnaste puhul on otstarbekam kasutada füüsikalise mõistena tuntud tiheduse asemel mõistet mahu mass
ordinaatteljele vastava nihkepinge suurused. Nagu graafikutelt näha, käituvad pudedad ja niduspinnased erinevalt. Mõningane nidusus esineb tegelikult ka pudedatel pinnastel (kuna ebaühtlase pinnaga liivaoskesed haakuvad üksteise külge) Suurusi (´) ja c (c´) nimetatakse liivapinnaste puhul lineaarsusparameetriteks. Liivapinnaste sisehõõrdenurk suureneb tiheduse ja terajämeduse suurenemisel. Ühtlase terastikulise koostisega liivade ja ümardunud teradega liivade sisehõõrdenurk ning seega ka nihketugevus on väiksem ebaühtlase koostise ja ümardumata teradega liivadel. Savipinnaste nidususe c (cu) põhjustajaks on molekulaar-tõmbejõud ja mõnel juhul ka osaliselt pinnasepoore täitva vee pindpinevusjõud. Pindpinevus on seda suurem mida väiksemad on poorid. Pinnse varikaldenurk on nurk mis moodustub horisntaalpinna ja kergelt (ilma raputusteta) puistatud pealispinna vahel
d10. Viimast nimetatakse efektiivdiameetriks. Nende suhet d 60 U= d10 nimetatakse lõimiseteguriks ja see iseloomustab lõimise ebaühtlust. Kui U>3, siis nimetatakse seda ebaühtlase terastikulise koostisega pinnaseks, vastasel korral ühtlaseks. 2.10.2 Areomeeteranalüüs Areomeetri kasutamine pinnase lõimise määramiseks baseerub füüsikast tuntud Stokes'i valemile. Viimane annab sfäärikujulise keha langemiskiiruse (cm/s) seisvas vedelikus olenevalt terade läbimõõdust ja tihedusest ning vedeliku viskoossusest ja tihedusest
Tulekatkestuse võib teha >5m laia ja 20mm paksu kivipuistega või >20mm paksu betoonplaadistusega. Sobiv terasuurus on 8-20mm tuulistes piirkondades 16-32 mm. Teravaservalise killustiku kasutamine ei ole soovituslik. Kaitsekihi paksus peab olema: Fraktsioonil 8-20 >20mm Fraktsioonil 16-40 >50mm Bituumen-rullmaterjalist kattele kinnitatakse kaitsekiht kuuma bituumenmastiksiga. Mineraalsest puistest kaitsekiht tuleb teha võimalikult ühtlase terastikulise koostisega ja ilmastikule vastupidavat killustikku kasutades. Soojustatud katused, katuslaed. Soojustatud katused jaotuvad vastavalt nende soojus-niiskustehnilisele toimimisele: Tuulutatavad katused Tuulutatavas katuslaes on soojustuskihi ja katusekatte vahel tuulutusruum, mille kaudu eemaldatakse katusekatte alla sattunud niiskus. Kui katuse tuulutus ei toimi kondenseerub veeaur katusekatte alla, sest katusekatte materjal on aurutihe.
lisandeid; · Jõe- ja mereliivad ümarateralised ja siledapinnalised, puhtamad. Betooni omadustest lähtuvalt tuleks eelistada teravanurgelisi liivasid (parem nake tsementkiviga- suurem betooni tugevu) ent üldiselt eelistatakse jõeliivasid kuna sisaldavad vähem saastavaid lisandeid ega vaja pesemist. · Puistetihedus soovitavalt >1550 kg/m3 (hea betooniliiva tühiklikkus <38%). Puistetiheduse sõltuvus liiva niiskusest. 05.05.2014 · Terastikulise koostise määramine vastavalt standardile EVS-EN 12620 "Betooni täitematerjalid" · Liiva terastikulist koostist (lõimist) kontrollitakse standardse sõelanalüüsiga, mille põhimõte seisneb selles, et teatud kogus liiva (nt. 1kg) sõelutakse läbi sõelte komplekti. Komplektis on järgmise ava suurusega sõelad: 0; 0,063; 0,125; 0,25; 0,5; 1; 2; 4; 8 ja lisasõel 5,6mm (EN). · Liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
