Töötlemisoperatsioonideks on puurimine, keermestamine, avardamine, freesimine ja lihvimine. Töötlemiseks kasutan arvprogrammjuhtimisega seadmeid: lintsaag, 4-teljeline revolverpeaga vertikaalfreespink(4. vabadusaste-spindel saab pöörelda ümber horisontaaltelje), siselihvpink. Baaspinnad on valitud täpsuse ja pinnakvaliteedi nõuetele lähtuvalt. Tootmisprogramm on 15000 tk/aastas. Tooriku valik Algmaterjaliks on terasest margiga 235 valmistatud ümarvaltsmaterjal. Sellest lõigatakse lintsaega välja toorik . Toorik on selline valitud, kuna enamus pinnad on pöördpinnad ja teisalt seetõttu, et terase valu oleks problemaatiline (kallim kui valtsmaterjal). Marsruuttehnoloogia 1.Tooriku tükeldamine. Toorik lõigata ümarvaltsmaterjalist lintsaega mõõtudega Ød= 106 mm; L= 210 mm. 2. Ava puurimine, avardamine, keermestamine. Ava puurimine: puurida ava 10 mm puuriga. Lõikesügavus t1=150 mm.
Järgnev referaat tutvustab kolme katusekatte materjali kivipuistega teraskatust, rookatust ja puitkatust. Need materjalid on välja valitud sellepärast, et need kõik on teineteisest täiesti erinevad, nii koostise kui ka paigaldamisviisi poolest. Referaadis on samuti välja toodud mõned tähelepanekud, mida teha selleks, et saavutada katuse maksimaalne eluiga. 2. KIVIPUISTEGA TERASKATUS Alumiinium-tsink kivipuistega katusepaneeli põhikomponendiks on 0,4 mm paksune galvaniseeritud terasest katusepaneel, mis on profileeritud nii, et paneelide omavahelise seostuse tulemusena moodustub äärmiselt vastupidav ja tihe struktuur. Peale 50 aastast uurimus- ja täiustamistööd on saadud kõrgtehnoloogiliselt töödeldud katuseelement, mille struktuur koosneb kaheksast kvaliteetsest kihist. See tagab katusekattele vastupidavuse ka kõige ekstreemsemates ilmastikutingimustes, pakkudes pikaealist, väga tugevat ja kergesti hooldatavat katust.
Selleks peab nende ümbruses olema tagatud piisav õhuringlus. Plaadid tuleb ladustada võimalikult tasasel alusel ja alustugedel, vältimaks plaatide otsest kokkupuudet pinnase või taimestikuga. Plaadid tuleb katta vett mitteläbilaskva kile või presendiga. Õhu ringlemise tagamiseks ei tohi kate ulatuda pinnaseni ja kipsplaatide ning katte vahele peavad olema paigaldatud distantslatid. Metallprofiilide ladustamine Karkassidetailid on valmistatud kuumgalvaniseeritud terasest ja neid võib ladustada välitingimustes. Pehmete tihenditega varustatud detailide teisaldamisel on oluline vältida nende tihendite kahjustamist. Sadevete äravoolu tagamiseks tuleb materjal ladustada kaldega. 5. NÄIDE KARKASSISÜSTEEMI PAIGALDAMISEST A: 1. Määratakse kindlaks ehitatava seina karkassivöö asukoht ja märgitakse see märknööri abil. 2. Põrandavöö kinnitatakse max 400 mm sammuga. Heliisolatsiooni tagamiseks on kohustuslik kasutada vöö all spetsiaalseid tihendeid
Alumiiniumi tootmine, tema sulamid ja kasutamine REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 Sisukord Tiitelleht ............................................................................................................ ..............................1 Sisukord........................................................................................................... 1 Sissejuhatus..................................................................................................... 2 Alumiinium..............................................................................
nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke. Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Fundametaalreeper kujutab endast 2m pikkust varrast, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1m sügavusel maapinnast. Seinareeperid on sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist, roostevabast terasest või malmist, asetatakse vähemalt nädal enne nivelleerimist püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse. 7. Milliseid nivelleerimise viise kasutatakse ja mis on erinevate nivelleerimise viiside erinevus? Geomeetriline ehk lihtnivelleerimine Keskelt nivelleerimise tähtsus seisneb selles, et välistatakse viseerimiskiire mittehorisontaalsusest põhjustatud viga latilugemites (viseerimiskiire absoluutset horisontaalsust ei nõutagi).
Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta nt Ruukki tootekataloogist.
süsteemist välja lülitada, saab tuumkütust vahetada reaktori töötamise käigus ja selleks pole vaja reaktorit seisata. Täiustatud gaasjahutusega reaktor AGR Ühendkuningriigis väljatöötatud ja ainult seal kasutatav reaktoritüüp elektrilise võimsusega 550 625 MWe. Kasutab rikastatud (2,5-3,5 % 235U) uraanoksiidist tuumakütust ja soojuskandjana süsinikdioksiidi (CO 2). Tuumakütus paikneb tablettidena vertikaalsetes roostevabast terasest torudes grafiitaeglustis. Reaktorianum toimib ühtlasi kiirguskaitsena, on valmistatud raudbetoonist ja selles asuvad ka aurugeneraatoritorud. CO2 soojuskandjana läbib reaktorisüdamiku, kuumeneb temperatuurini kuni 650°C ja läbib seejärel aurugeneraatori, kus veest tekitatakse aur teises kontuuris. Tuumakütuse tsükkel Eesti tuumaressurss Eestis leidub tuumakütuse tootmiseks kõlbikku uraani, kuid see on madala kontsentratsiooniga, raskesti kaevandatav, väga
Mida tumedamaks nad küpsevad, seda suuremaks kasvab ka õli sisaldus. Liiga varase korje korral on viljades vähe õli (või ei ole seda üldse). Kui aga viljad küpsevad puudel liiga kaua, hakkab tõusma nende happesuse tase ning see on juba negatiivne õli kvaliteedile. Nagu juba eelpool nimetatud, määrab õige aja oliivide kogumiseks oliivikasvataja. Korjatud oliivid pestakse ning pöörlevates, roostevabast terasest veskites eraldatakse pehmendatud viljalihast kivid. Enne kaasaegsete oliivipresside kasutuselevõttu, kus sururõhuga töötavad pressid võimaldavad oliive pressida koos kividega, kasutati graniidist presse- kaks hiiglaslikku, paralleelselt püsti veerevat ,,veskikivi" surusid graniidist alusel viljalihast vedeliku välja. Kuumade ilmadega tuleb oliivid pressida 24h jooksul peale korjet. Jahedamate temperatuuride korral on lubatud aeg korje ja töötlemise vahel kuni 72h. Mida pikem
Lainelise või saehambulise lõiketeraga nuge saab teritada tavalise terituspulgaga, kui lõikeserv on ühelt küljelt sirge, sellisel juhul on see siis ka teritatav poole. Saehambulise lõikeservaga noad näivad püsivalt silmnähtavalt kauem teravad kui sileda lõiketeraga noad. Saagiva liikumise tõttu pudeneb nüri noaga lõikamisel lihtsalt rohkem purusid ja lõikepind jääb ebatasasemaks. Väikeste terade lihvimiseks sobib väike teritaja ja suurtele suur. Ümar terasest terituspulk. Selleks, et teritus või lihvimine oleks võimalik, peab teritusvahend olema noast kõvem ja seepärast ongi tüüpiliseks terituspulga materjaliks kroomvanaadiumteras. Kõige sagedamini kasutatakse ümarat teraspulka (tera pikkus 18 30 cm), mille pinnahambad on keskmiselt jämedad. Selline terituspulk ehk teras, nagu professionaalid ütlevad, sobib nii koduseks kui ka professionaalseks kasutuseks. Koduseks kasutuseks sobiv terituspulk on näiteks mille teraosa pikkused on
Vanakreeka ajaloolane Herodotos ja vanarooma õpetlane Plinius Vanem kirjeldavad, kuidas kaitsta rauda tinaga. Vana-Egiptuses kaeti metalle looduslike vaikude ja õlidega. Korrosiooniteooria osutub mõnikord lausa hädavajalikuks. Eelmisel sajandil 20. aastail ehitati Ameerikas üht maailma kallimat luksusjahti " Mere Kutse". Ehitusmaterjalidena kasutati kõige paremaid metallimarke: jahi kere valmistati monelmetallist(nikli ja vase sulamist), kiil ja muud detailid roostevabast terasest. Need metallid moodustavad aga merevees galvaanielemendi, milles katoodiks on monelmetall ja anoodiks teras. Too galvaanielement hakkas nii intensiivselt töötama juba ellingutel, et laeva ei saadudki vette lasta. Leonardo da Vinci on öelnud, et seisev vesi roiskub või jäätub külma käest, inimmõistus aga jääb kängu ja raud roostetab, kui neid ei kasutata. Rauda puudutav väide nõuab nüüdisajal mõningast korrigeerimist. Korrosioon
(3) kõrgrõhu latti. Rõhuregulaatorit (4) juhib mootori juhtarvuti ning rõhku hoitakse vastavalt mootori koormusele ja väntvõlli pöörlemissagedusele kuni 1350 bar´i. Mõningatel kergematel koormustel, näiteks mäest allasõidul, võib pumba tootlikkus osutuda liiga suureks ning sellisel juhul lülitatakse seadme (2) abil üks plunzerpaar tööst välja. kõrgrõhulatt Kõrgrõhu latt on valatud terasest iga mootoritüübi jaoks eraldi ning ta peab: säilitama kõrge rõhu all vajaliku kütusevaru igaks mootori tööreziimiks tagama kütuse ühtlase jagunemise kõikide pihustite vahel kustutama pihustite avanemisest ja sulgumisest tingitud kütuse pulseerimise pihusti Pihusti koosneb kolmest suuremast osast: Pihusti elektriline osa selles paikneb BOSCH´i pihustitel elektromagneti mähis, SIEMENS`i pihustitel piesoelektriline element.
liikumiskiirust. Üldiselt deformeerimiskiiruse kasvades plastsus (deformeeritavus) väheneb. Mõnede metallisulamite plastsus võib ülisuurtel deformeerimiskiirustel (näiteks plahvatusega stantsimine) aga hoopiski suureneda. 1.1.3. Survetöötlemise mahtvormimisprotsessid Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele (sele 2.9a). Valtsimine on enimlevinud survetöötlusmeetod: ca 90% toodetavast terasest ning 50% mitterauasulamitest (Cu-, Al- jt. metallide sulamid) valtsitakse. Valtsimisprodukt valtsmetall on reeglina standardiseeritud. Valtsmetall liigitatakse sordimetalliks, lehtmetalliks (plekk), torudeks ja spetsiaalseteks valtstoodeteks (vt. ka p. 2.1). Sordimetall liigitatakse lihtprofiilideks (ümar, nelikant-, kuuskant- ja lintvaltsmetall) ning kujuprofiilideks (T-tala, I-tala, rööbas jms.). Plekk (lehtmetall) liigitatakse paksplekiks (paksus 4..
Kõige ohtlikum on ühtlase varda ristlõige, kus mõjuvad koos mõlema sisejõu suurimad väärtused. (ristlõike servadel) 4.19 Kus mõjub painutatud detailis tõmbepinge, kus mõjub survepinge? 4.20 Mis on lubatav paindepinge? Konkreetses ülesandes ohutuks loetud normaalpinge kas tõmbel või survel 4.21 Sõnastage tugevustingimus paindel! Koormatud detaili üheski punktis ei tohi ühegi pinge väärtus ületada vastavat lubatava pinge väärtust. 4.22 Miks on terasest Itala paindetugevus suurem, kui samast materjalist sama massiga ümartala paindetugevus? Sest tema pinna osade paigutus on võimalikult kaugel nulljoonest. 4.23 Millistel juhtudel on painde tugevusanalüüsil eriti oluline arvestada ka põikjõust tulenevaid nihkepingeid? Siis kui tema pinna osade paigutus on võimalikult kaugel nulljoonest.
Kui võistlejat segatakse või häiritakse katse sooritamise ajal, on ala peakohtunikul õigus anda võistlejale uus katse. Iga võistleja lõpptulemuseks jääb tema parim, põhivõistlustel saavutatud tulemus, kaasa arvatud esikoha selgitamiseks peetud lisavõistlustel saavutatud tagajärg. Maandumissektori pind peab olema kaetud kivipuru, muru või muu sobiva materjaliga, millele heitevahend maandudes jätab selge jälje. Ringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. Äärise ülaserv peab olema ümbritseva maapinnaga ühel tasapinnal. Ringi põhi kaetakse betooni, asfaldi, sünteetilise kattematerjali, puidu või muu sobiva, tihke, kuid mitte libeda materjaliga. Ringi läbimõõt on 2.135 (+5 mm). (Joonis 1) Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi võistleja ringist või hoovõturajalt lahkuda. Ringist lahkumisel peab võistleja esimene kontakt maapinnaga olema ringist väljapoole märgitud,
Tuulest ja jäätumisest tulenev koormus mõjub valmistatakse väikese süsiniksisaldusega vaja pikemat trossi; FV=7104A (N). väljas töötavatele seadmetele. Seisuolukorras termotöötlemata terasest kas stantsimise või · suurema plokkide arvu tõttu väheneb seadme kasutegur ja suureneb ühtlasi vajalik võimsus; · suureneb trossi deformatsioonide arv ja seetõttu väheneb trossi ressurss.
sekundit. Sama kiirusega kukkusid kokku ka kaksiktornid, ehk siis peaaegu vabalangemise kiirusel. See tähendab, et korrused kukkusid keskmiselt 10 korrust sekundis. Ei ole ühtki stsenaariumit, kus hoone kukub pannkoogi effektiga kokku peaaegu vabalangemise kiirusel. Ja mis saaks seda teha? Mis liigutaks nii suurt massi sellise kiirusega eest ära? Lõhkeained. Elektroonmikroskoobi analüüsis WTC sulanud terasest ja rauarikkast tolmu mikrosfäärist, leidis Dr. Jones jälgi mitte ainult termiidist, aga ka kõrgväävli komponendist termaadist, mida kasutatakse õhkamistööstuses. Kuus nädalat pärast kokku kukkumist, olid rusudes 1000C kohad kindlaks määratud. See on 300C kõrgem, kui lennukikütus isegi põleb. 2010 Sulanud metalli leiti ka hoone number 7 alt, kuigi sinna ei lennanud isegi lennuk sisse. FBI ei
reaktsiooni tulemusel tahkestuva liimikihi abil. + oht, laagritele suur telgjõud, vajadus kallite antifrisioonsete liidetavad detailed võivad olla erinevatest materjalidest, materjalide järele. Tigu on vadeldav kruvina, millele on spetsiifiline võimalik ühendada õhukesi detaile, liide on hermeetiline keermeniit, ühe või mitmekäiguline.Ühekäiguline on ja korrosioonikindel – madal kuumakindlus, liimikiht ei isepidurduv.Valmist terasest. U= w1/w2=z2/z1 talu lahtirebimist, vajab liimitavate pindade hoolikat 39 Kettülekande elemendid, iseloomustus ja keskmine ettevalmistamist, töömahukas ülekandearv. …………… ++ 17 Keermesliide ja selle iseloomustus. U=w1/w2=Z2/Z1=d2/d1. Elemendid:vedav ja veetav ketiratas, ……………………………………………
naised Kaur. Khalsa liikmed ei tohi abielu rikkuda, hindu jumalaid kummardada, alkoholi ega narkootikume tarbida ega suitsetada. Peavad varakult tõusma, lugema ettenähtud osa pühakirjast ja mediteerima Jumala nime üle. Nad peavad käima kaetud peaga (turbanit) ja kandma viit asja mis algavad k- tähega. Need on: kesa - lõikamata juuksed, mis demonstreerivad nõustumist jumala tahtega; kangha - kamm, mis sümboliseerib talitsetud vaimsust; kirpan - terasest pistoda, mis sümboliseerib valmisolekut kaitsta tõde; kara - terasvõru, mida kantakse randmel ning mis sümboliseerib ühtsust jumalaga ja seotust guruga; ning kattsha - alussärk, mis sümboliseerib moraalset tugevust. Need, kes piiravad juukseid ja habet, on reegleid rikkunud ja neid nimetatakse "apostaatideks". Khalsa` l on sümbol - khanda. Khanda keskel asuv kaheteraline mõõk sümboliseerib usku ühteainsasse jumalasse ning koguduse kaitsmist rõhumise eest
taludesse. Poisikesena kuulas ta veskitoas veskiliste jutustusi ja naljatlusi, õppis tundma piltlikku rahvakeelt, kõnekäände ning kohalikku elu ja kombeid, nimetades seda hiljem oma "suurkooliks". Siin omandas ta hea huumorisoone. Ta oli noorpõlves erk ja terane poiss, kuid nagu õigele poisikesele kohane tegi ka tema koerustükke. Alghariduse omandas ta Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, peale lõpetamist täiendas end Vändra kirikuõpetaja Karl Körberi juures, kes soovis terasest noormehest koolitada kihelkonnale köstrit. Samas soovis Jannsen õppida kirjakeelt, et tõlkida saksakeelseid raamatuid. Oma tõlketöös sai ta aga palju osavamaks Körberist. 1838. aastast sai Jannsenist Vändra kantor, hiljem köster ja koolmeister, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. aasta märtsis abiellus endise köstri vennatütre Juliana Emilie Kochiga, kes oli haiglane ja närviline. Sama aasta 24. detsembril sündis neile tütar, Lydia Emilie Florentine Jannsen
Marjad pestakse sõelal, voolava vee all. Puuvilju pestakse sooja või külma veega sõltuvalt koore tihedusest. Eriti hoolikalt tuleb pesta imporditud, säilitusainetega töödeldud puuvilju. Värskelt serveeritavad puuviljad jäetakse terveks või kooritakse ja tükeldatakse vastavalt serveerimise viisile (vaagnatel, portsjonitena). Kuumtöötlemisele minevad puuviljad töödeldakse edasi vastavalt sellele, missuguseid roogi neist soovitakse teha. Õunad ja pirnid kooritakse roostevabast terasest noaga, südamikud eemaldatakse kas vastava töövahendiga või vilju sektoriteks ja seejärel seemnekodasid ära lõigates. Kuumtöötlemiseni hoitakse neid külmas hapustatud vees (1 l vee kohta 0,5 g sidrunihapet). Kirsside kivid eemaldatakse vastava vahendiga. Ploomikivide eemaldamiseks tehakse ploomi sisse piki vilja noaotsaga sisselõige ja kivi surutakse välja. Apelsinidel ja mandariinidel tehakse koore sisse 4-6 kohta sisselõiked ja eemaldatakse seejärel kooresektorid
tugevusarvutustega. Konstruktsiooni tüüp valitakse vastavalt kaetava pinna suurusele, koormuste suurusele, tugede olemasolule, iseloomule ja vahekaugusele, ökonoomsust ning eriosade (küte, ventilatsioon, kanalistasioon) lahendust silmas pidada. Tänapäeval on väga palju võimalusi vahelagede katmiseks: a) ribiplaatidega vahelaed b) sileda plaadiga vahelaed c) seenlaed Terastaladel vahelagi Terasest vahelagede ehitamine on üldjuhul mittekasutatav nende suure tuleohtlikkuse pärast. Kasutatakse mõnikord tööstusehituses tehniliste korruste ja platvormide vahelagede moodustamiseks. Terastalade kandeelemendiks on terastalad. Koormuse kandmiseks laelt taladele kasutatakse tavaliselt kandvat profiilplekki, peatalade suure sammu korral kasutatakse abitalasid. Kui terastaladel vahelagesid kasutatakse tellishoonetes, siis tuleb seintele toetuvad talaotsad
kulumise kolvirõngad ja silindri seinad, samuti hoiuste muda. 43. Veesisaldus kütuses on lubamatuks.Vee juuresolekul on ohtlik eriti temperatuurid alla 0 ° C, külmumise, see moodustab kristalle, mis võivad blokeerida juurdepääsu bensiini võtta mootori silindrid. Lisaks vesi aitab resinification kütust, kuna see on lahustuv inhibiitor (antioksüdant lisaaine) ja see on ka peamine korrosiooni kütusepaagid, torujuhtmete ja muude terasest osad toitesüsteem 44. Keemiline korrosioon - koostoime metalli pinnale korrosiooni aktiivne keskmise ei kaasne tekkimist elektrokeemiliste protsesside faasi piiri. Sel juhul koosmõju metal oksüdatsiooni ja taastada oksüdatiivse osa söövitav keskkond esineda ühekordne tegevus. 45. Hävitamine metal mõjul tulemuseks söövitav keskkond, galvaaniline rakke nimetatakse elektrokeemiline korrosioon. Ei tohi segi ajada elektrokeemiliste korrosiooni korrosiooni
(3) kõrgrõhu latti. Rõhuregulaatorit (4) juhib mootori juhtarvuti ning rõhku hoitakse vastavalt mootori koormusele ja väntvõlli pöörlemissagedusele kuni 1350 bar´i. Mõningatel kergematel koormustel, näiteks mäest allasõidul, võib pumba tootlikkus osutuda liiga suureks ning sellisel juhul lülitatakse seadme (2) abil üks plunzerpaar tööst välja. kõrgrõhulatt Kõrgrõhu latt on valatud terasest iga mootoritüübi jaoks eraldi ning ta peab: säilitama kõrge rõhu all vajaliku kütusevaru igaks mootori tööreziimiks tagama kütuse ühtlase jagunemise kõikide pihustite vahel kustutama pihustite avanemisest ja sulgumisest tingitud kütuse pulseerimise pihusti Pihusti koosneb kolmest suuremast osast: Pihusti elektriline osa selles paikneb BOSCH´i pihustitel elektromagneti mähis, SIEMENS`i pihustitel piesoelektriline element.
Ameerika peamine rahvusvaheline kaubanduse ja rahanduse sõlmpunkt, massiline kõrghoonete ehitus ja arendus. Teised varajaselt kõrghoonestatud linnad olid lisaks Chicago kõrval veel: Philadelphia, Detroit, Cleveland, Boston, Baltimore ja Pittsburgh. Nood kõrghooned olid enamasti rohkete ornamentide ja skulptuuridega kaunistatud ning neil puudusid kaasaegsed postmodernistlikudklaaslahendused. Hoonete aknaavadega fassaadid olid valmistatud kivimaterjalidest, mida toetasid terasest raamsõrestikud. Kunstiliselt olid läbivad prantsuspäraselt toretseva beaux-arts ning eksootiliselt elegantse art déco arhitektuuristiilide iluideaalid, või muud historitsistlikud esteetikad, nagu algselt populaarne uusgootika. Tänapäeval kannavad need hooned endas ajaloomälestusmärgilist tähendust möödunud ajastustest. Sageli väidetakse, et maailma esimene pilvelõhkuja oli 1885. aastal Chicagos valminud Kodukindlustuse hoone. Siiski valmis New
bioloogiline Peamine on elektrokeemiline, mis leiab aset kas sula elektrolüüdi või elektrolüüdi lahuse osavõtul. Seisneb galvaanielementide moodustumises, milles hävib anoodiks olev metall või metalli piirkond. Elektrokeemilise korrosiooni tüüpilised ilmingud: 1. ühtlane süsinikterased atmosfääris 2. laiguline süsinikterased atmosfääris 3. pisteline võib paista nagu puuritud auk, süsinikterasest torudel kõrgematel temperatuuridel või roostevabast terasest torudele merevees või vasktorudel 4. piirpinnal keevisliidete piirkonnas, 10-20mm keevisliitest kaugemal 5. pilu kohtades, kus on kontaktis mitu detaili ja detailide vahele on jäänud pilu ja sinna pääseb elektrolüüdi lahus 6. hõõrde kahe detaili vahel mis omavahel liiguvad ja mille vahele satub elektrolüüdi lahust 7. kontakt 8. kiht 9. kihtide vaheline 10. kristallide vaheline 11. kristallide sisene 12. väsimus 13
piirolukord ja määrab vundamendi kandevõime deformatsioonide piirväärtuste leidmisel (3)? täitepinnaseid ja vanu vundamente. Kruvivaiad Inseneri seisukohast on oluline koormus, mille Paigutiste ja deformatsioonide piirväärtused GIBRR on läbimõõduga 110, 210 ja 275 mm. puhul tekivad plastsed deformatsioonid pinnases määratakse lähtudes: ehitise ja tema osade Nelikanttoru 80x80x6,3 süvistatakse terasest ja kaob lineaarne sõltuvus jõu ning vajumi vahel, tugevusest ja pragude tekkimise võimalusest, (läbimõõt 210mm) või malmist (läbimõõt 110 ja ka vundamendi kandevõime. Plastsete tsoonide tehnoloogilistest kaalutlustest (kraanatee, lifti, 275 mm) puurkrooni abil pinnasesse ja täidetakse tekkimisele vastav koormus on tähtis seepärast, et torustike, seadmete jne. lubatud kalded), tsementmördiga. Vaia kandevõime on sõltuvalt
rauahapendit FeO. Kui FeO jääks terasesse, siis muudaks see terase rabedaks. Sulatusele järgneb terase taandamine – sulaterases lahustunud FeO taandamine Mn ja Si lisamisega. Taandamise tulemusena jääb kõikidesse terastesse taandamisjäägina Mn 0,8% ja rahulikesse terasresse Si<0,4%. 4. Valtsmetall, selle liigitus Enamus kogu toodetavast terasest kasutatakse valtsmetallina: 1) Toorikud, mis valtsitakse edasi teisteks toodeteks 2) Sordimetall- lattmaterjal, mis liigitatakse ristlõike kuju järgi: a)lihtprofiil (ümar-, nelinurk-, kuuskant-, ribavaltsMe.) b)kujundprofiil (nerkme, talad, rööpad, eriprofiilid) 3) Lehtmetall- liigitatakse paksuse järgi : a)paks leht (plaat) paksus 4..160 mm, b)õhuke leht (plekk), paksus 0,2…3,9 mm, c)foolium – paksus <0,2 mm
ühendatavate detailide võrdtugevus, jäikus, tihedus, materjali füüsikaliste ja keemiliste omaduste säilimine liitekohas ja liitmismeetodi üldotstarbelisus ning tehnoloogilisus 43. Neetliited. Konstruktsioon ja arvutus. Neetliited on töömahukad ja neid kasut. raskete keevitatavatest või erisugusest materjalidest detailide ühendamiseks, seda peamiselt löök- ja vibratsioonkoormuse korral. Needid valmistatakse nt. madallegeeritud terasest , vasest, messingust, alumiiniumsulfiidust. Neetimisel neet jämeneb ja täidab kogu ava. Neetliited jagatakse katteliiteks ja põhkliiteks, ühe või kahe sidelapiga. Needid võivad olla ühes või mitmes reas nii ruudustikuna kui ka malekorras. Needid arvutatakse ainult lõikele F-neetide koormus M-ühe needi pindade arv n- neetide arv A- needi ristlõikepindala Neetliide töötab lõikele, pindsurvele ja painele. Ühelõikelise needi puhul on ühele needile lubatud koormus F=d2/4[]
bioloogiline Peamine on elektrokeemiline, mis leiab aset kas sula elektrolüüdi või elektrolüüdi lahuse osavõtul. Seisneb galvaanielementide moodustumises, milles hävib anoodiks olev metall või metalli piirkond. Elektrokeemilise korrosiooni tüüpilised ilmingud: 1. ühtlane süsinikterased atmosfääris 2. laiguline süsinikterased atmosfääris 3. pisteline võib paista nagu puuritud auk, süsinikterasest torudel kõrgematel temperatuuridel või roostevabast terasest torudele merevees või vasktorudel 4. piirpinnal keevisliidete piirkonnas, 10-20mm keevisliitest kaugemal 5. pilu kohtades, kus on kontaktis mitu detaili ja detailide vahele on jäänud pilu ja sinna pääseb elektrolüüdi lahus 6. hõõrde kahe detaili vahel mis omavahel liiguvad ja mille vahele satub elektrolüüdi lahust 7. kontakt 8. kiht 9. kihtide vaheline 10. kristallide vaheline 11. kristallide sisene 12. väsimus 13
Liinilaevanduses kasustatakse erinevad konteinerid erinevate kaubade transportimiseks. Kõik populaarsem nendest on: Kõige levinumate mõõtudega ISO konteinerid on 20 ja 40 jala pikkused. Sellest tulevad ka konteineritele nende rahvusvahelised nimelühendid TEU (Twenty Foot Equivalent Unit) ja FEU (Forty Foot Equivalent Unit. Joonis 1. ISO konteiner (20’ Dry Cargo (20DC). Kuivlastikonteinerid / (DC – dry cargo) 20′ ja 40′ kuivlastikonteinerid on valmistatud alumiiniumist või terasest. Need sobivad enamike kaupade transportimiseks. Alumiiniumist kuivlastikonteinerite nimikoormus on veidi suurem kui teraskonteineritel ning terasest valmistatud kuivlastikonteinerite siseruum on veidi suurem. Joonis 2. 40’ Dry Cargo (40DC) konteinerid Külmutuskonteinerid Külmutuskonteinereid või jahutuskonteinereid kasutatakse selliste kaupade transportimiseks, mis eeldavad transporti kontrollitud temperatuuril, nagu näiteks puuviljad, köögiviljad, piimatooted ja liha
Jannsen karjaseks ümbruskonna taludesse. Ta oli noorpõlves erk ja terane poiss, kuid nagu õigele poisikesele kohane tegi ka tema koerustükke. Vist oma noorpõlve tükke meelde tuletades kirjutab Jannsen pärast: "Kellest konks peab kasvama, see peab juba noorelt kõveraks koolduma. Poisist, kel sugugi vigureid ei ole, tubli meest ei saa." Alghariduse omandas Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures, kes soovis terasest noormehest koolitada kihelkonnale köstrit. Samas soovis ta õppida kirjakeelt, et tõlkida saksakeelseid raamatuid. Oma tõlketöös sai ta aga palju osavamaks Körberist. 1838. aastal asuski Johann tööle Vändra köstrina, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta jõululaupäeval sündis ka tütar Lydia, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus. Põhilise töö
kõrvaldamine malmist. Huvitavaid fakte, hüpoteese ja paradokse rauast 1874. a. täheldas Kaasani ülikooli dotsent Smirnov, et Kurski kubermangus kaldub magnetnõel normaalasendist kõrvale. Sajandi lõpul tegi Eestist pärinev Moskva ülikooli professor E. Leist (Leyst) kindlaks, et magnetilist anomaaliat põhjustavad magnetrauamaagi hiigellademed. Teadaolevaks vanimaks raudesemeks peetakse Austria Alpidest tertsiaari kivisöekihist leitud töödeldud terasest rööptahukat ja mitut raudnaela meenutavat eset. Shotimaa söekihist leiti koguni primitiivne suurtükk. Kõik need leiud pärinevad aga ajast, mil inimest veel polnud. Mõistlikku seletust anda ei osata, kuigi on püstitatud hüpoteese, seostamaks esemete päritolu tulnukate viibimisega meie planeedil. Aastal 2900 e. m. a. rajatud Egiptuse püramiidis avastati hästi säilinud raudpeitel, mis oli valmistatud maagist saadud rauast. Otsustades raua saamist käsitlevate
meetri kõrgusele üle merepinna. Teel on kolm ümberistumist ja kokku võtab sõit aega rohkem kui tunni. (6) Kindlasti peab ära käima pealinnas Caracases. Suurema osa oma 400-aastasest ajaloost on Caracas olnud 900m kõrgusel mägedes Kariibimere rannikul asuv unine linnake. Kui kui siin avastati naftat, kasvas linnaelanike arv kiirest mõnelt tuhandelt rohkem kui 4 miljonile. Tänapäeva Caracas on moodne linn terasest ja klaasist majade, kiirdeede ja metroodega. Aastal 1973, kui dollar maksis 4,3 venezuela boliivarit, oli Venezuela suurim Chivas Reg'i viski ja Prantsuse sampanja importija maailmas. On teada tõsiasi, et Miamis nädalalõpu veetmine on palju odavam kui sama teha Caracases.(1, 6) Venezuelale kuuluv Margarita saar (La Isla de Margarita), tuntud kui "Kariibi pärl", paikneb 38 km kaugusel Lõuna-Ameerika mandrist. Tema soodne asukoht Kariibi
Vahemikus 1147...727 ja F+T alla 727 Perliit(P):koosneb F+T tekib temp 727 aeglasel jahtumisel C=0,8% Beiniit(B):F ja T peen eutektoidne segu, tekib A lagunemisel alajahtumisel 400...500C 5.Perliitmuutus on austeniidi lagunemise protsess F ja T-ks (A- >F+T) Le- tekib temp 1147C. T-tekib vedelfaasist jahtumisel alla solidusjoont. 6.C>4,3% Struktuur koosneb primaartsementiidist ja ledeburiidist tekketemp. 727C 7.Väävel põhjustab kuumhaprust. Max sisaldus sõltuvalt terasest on 0,035...0,06% Fosfor (P) põhjustab külmhaprust. Max lubatud määr 0,025...0,045% 8.alaeutektmalmid 2,14...6,67% 2) eutektmalmid ->4,3% 3) üleeutektmalmid 4,3...6,67% 9.a)sulamid mida termotöötlusega ei tugevdata(mittetermo) b)termotöötlusega tugevdatavad sulamid (termotöödeldavad) Al. Termotöötlus seisneb karastamises ja vanandamises. 10.Tegu on alumiiniumi deformeeritava sulamiga, mis sisaldab peale Al 4% Cu ja 2%Mg duralumiinium 11.kautsuk, kummi, polüuretaan (PUR) jt. 12
65- 65-120 kg/m .3 Kõigi tuntud villatootjate tooteloetelus leidub õiget marki mineraalvilla mineraalvilla nii õhekrohviga, kui ka paksu krohvikattega soojustussü soojustussüsteemi jaoks. Soojustuse kinnitid ja armatuurvõrk on üldiselt kuumtsingitud- kuumtsingitud- või roostevabast terasest 10 5 Krohvitud mineraalvillast soojustus Tähelepanekud: Tuleohutuse seisukohalt riskitu lahendus; Anorgaanilise krohvi korral imendub vihmavesi fassaadi kaldustesse osadesse. Kui pole suuri pragusid või suurt veekoormust, ei tungi vesi soojustusse. Töö Tööea
Küsitlus keskendub erinevatele haigusseisunditele: külmavärinad ja palavik, higistamine, söögiisu, roojamine ja urineerimine, valu, uni ja menstruatsioon. Palpatsioon sisaldab keha õrnu ashi punkte, mida mõjutatakse erineva survega. Muud nõelravi vormid kasutavad lisa diagnoositehnikaid. Paljud klassikalise Hiina nõelravi protseduurides kasutatakse lihase ja kõhu palpatsiooni. Enamus tänapäeva nõelravi arste kasutavad roostevabast terasest taaskasutatavid nõelu, mille diameeter on 0,18 0,51mm. Akupunktuuris kasutatavad nõelad on tunduvalt väiksema diameetriga kui nahaalused süstlanõelad, seega palju valutum protseduur. Nõela ülemine osa on kaetud paksema traadiga, enamasti pronksist või siis kaetud plastikuga, mis muudab nõela tugevamaks ning paremini käsitsetavaks kehasse sisestamisel. Nõela suurus ja tüüp oleneb millist punkti stimuleerida, kuna punktid asuvad erinevatel sügavustel kehas.
ümbruskonna taludesse. Ta oli noorpõlves erk ja terane poiss, kuid nagu õigele poisikesele kohane tegi ka tema koerustükke. Vist oma noorpõlve tükke meelde tuletades kirjutab Jannsen pärast: "Kellest konks peab kasvama, see peab juba noorelt kõveraks koolduma. Poisist, kel sugugi vigureid ei ole, tubli meest ei saa." Alghariduse omandas Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures, kes soovis terasest noormehest koolitada kihelkonnale köstrit. Samas soovis ta õppida kirjakeelt, et tõlkida saksakeelseid raamatuid. Oma tõlketöös sai ta aga palju osavamaks Körberist. 1838. aastal asuski Johann tööle Vändra köstrina, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta jõululaupäeval sündis ka tütar Lydia, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus
kus P – purustav jõud, kgf; l – tugedevaheline kaugus, cm; b – proovikeha laius, cm; 3 h – proovikeha kõrgus, cm; k – ülemineku koefitsient (k=1) Survetugevuse määramiseks kasutatakse eelneval katsel tekkinud 6 poolikut proovikeha (paindekatsel paindusid 3 proovikeha läbi). Poolikul proovikehad asetatakse külgpindadega hüdraulilise pressi terasest plaatide vahele, mille survepind on 16 m2 (4,0 x 4,0 cm). Koormamise kiirus oli 1 MPa sekundis. Survetugevus avaldatakse aritmeetilise keskmisena neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa. Survetugevus arvutatakse valemiga nr 2 [N/mm2]: k⋅P [N/mm2] Rs = F0 (2) kus P – purustav jõud, kgf;
Konstruktsioonide montaaz -On industrialiseeritud ehitustöö. Mida kõrgem on monteeritavate konstruktsioonide tehaseline valmidus seda vähem vajatakse ehitusplatsil tööd ja aega ehituse monteerimiseks. Mitmesuguste ehitiste püstitamisel on montaaz põhitöö mis avaldab otsest mõju ehitise valmimise tähtajale. Konstruktsioonide montaaz on komlekstöö. Mis koosneb trantspordi, ettevalmistus ja montaazitöödest. Trantsporditöö On konstruktsioonide kohalevedu kas koheseks monteerimiseks või ladustamiseks laoplatsile. Ettevalmistustöö Konstruktsiooni kinnitamine tropi, traaversi või konksde külge, samuti varustamine töölavade ja seadmetega konstruktsiooni rihtimiseks ja ajutiseks kinnitamiseks Montaazitöödest On konstruktsiooni haaramine tõstmiseks, tõstmine, paigaldamine, rihtimine ning ajutune ja lõplik kinnitami...
Kasutatakse odavamatel rahvasuuskadel ja lastesuuskadel. 1.2.2 Erinevad konstruktsioonid Kui suusa talla valmistamine on kõigi suusatüüpide puhul sarnane, siis ülejäänud suusa osa valmistamise tehnoloogiad on erinevad. Peamised ja enim kasutatavad meetodid on lamineeritud, torsion-box ning single-shell (nimetatakase ka cap-iks) konstruktsioon. Lamineeritud ehituse puhul liimitakse ja pressitakse erinevatest materjalidest, näiteks klaaskiust, puidust, terasest, alumiiniumist või plastikust kihid kokku, kasutades epksüliime. Üldiselt on südamikust all pool olev materjalide kiht erinev ülemisest. Lamineeritud meetod on kõige lihtsam ja enim kasutatud, sest ei ole vaja erinevas suuruses ja pikkuses suuskade jaoks kasutada eraldi valuvorme. Lisaks sellele võimaldab see meetod kasutada mitmeid erinevaid materjalide kombinatsioone. Just seetõttu on ka lamineeritud suusa konstruktsioon
2.1 Ehitus Boldooser koosneb lõiketeraga varustatud 1-hõlmast, 4-tõstesilindrist, 2- tõukeraami taladest ja 3-kaldtugedest. Hõlm kinnitub tõukeraami taladele ja kaldtugedele, mis hoiavad teda kindlas asendis. Tõukeraami talade tagumised otsad kinnituvad traktori pikitaladele. Hõlm on ühendatud masinaga tõukeaisade abil (Borštšov, 1969), mis koos hõlmaga moodustavad jäiga karbikujulise tõukeraami. Hõlma alläärele on kinnitatud kulumiskindlast terasest lõiketerad. Hüdrosilindritega juhitakse hõlmatöid. Hüdrojuhtimise korral hõlm tõuseb ja süvistub kaksiktoime- jõusilindrite abil. Juhtimissüsteem koosneb õlipumbast, siiberjaoturist, kaitseklapist, õlipaagist ja torustikust. Lõikenurka reguleeritakse mehaaniliselt. Universaalbuldooseril on hoburauakujuline universaalraam, mille keskosas on keraliigendi kuultapp, mis läheb hõlma Joonis 2.1 Buldooseri konstruktsioon
Kokkuvõte Toru-kimp soojusvaheti eelprojekti arvutustest selgus, et antud juhul tuleb oktaani jahtamiseks teha kahe seksiooniline soojusvaheti. Põhjuseks, et muidu oleks torude pikkus (10 m) liiga suur. Kaheseksioonilise soojusvaheti puhul tuleks torude pikkuseks 5 m, mis aitab vältida torude läbi vajumist. Lõhidalt, see tähendaks, et kaks vertikaalsete torudega soojusvahetit oleks üksteise peal. Torude üldarvuks sain 88 toru. Roostevabast terasest soojusvahetis jahutatakse oktaani keemistemperatuurist 126 kuni 30 - ni. Aine masskulu 3,273 kg/s. Oktaani jahutatakse veega, mille algtemperatuur on 30 ja rõhk 2 atm. Jahutusvee lõpptemperatuur valitakse, olenevalt vee karedusest, Eestis 45-50 piirides (Mikkel, 2013). Soojusagensise masskulu on 255,77 kg/s. Kasutatud kirjandusLaura Mikkel, V. (2013). Kursuseprojekti juhend soojusvaheti arvutamiseks . Tallinn. Octane. (24. 03 2017. a.). Allikas: Wikipedia: https://en.wikipedia
seejärel tekkinud pooled survele. 4.5. Painde- ja survetugevuse määramine Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 405ºC kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu 1 MPa sekundis. Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 N/mm². 4.6. Valemid Paindetugevuse arvutamine valemiga 1:_ k∗3 Pl Rp= 2 b h2 Kus: Rp – paindetugevus, N/mm2 P – purustav jõud, N l – tugedevaheline kaugus, mm b – proovikeha laius, mm
Näide: Kipsi proovikeha paindetugevuse arvutus 1000∗3∗2,9 kN∗100 mm N Rp= 2 =6,80 2∗40 mm∗ ( 40 mm ) mm2 4.6 Survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 5ºC kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Survetugevus arvutatakse valemiga 3: k∗P R s= (3) F0 kus Rs – survetugevus, [N/mm2] P – purustav jõud, [kN]
tõsiste tagajärgedeni. Rajatiste ja ehitiste projektid on vastava reaalse süsteemi mudelid. Kui aga projektis jäetakse mõni süsteemi kuuluv nähtus kas üldse käsitlemata või käsitletakse ebapiisaval tasemel, võivad tagajärgedeks olla avariid, õnnetused, konstruktsioonmaterjalide hävimised jms. Millegi rajamisel tuleb arvestada materjalide sobivust: ükski roostevaba teras pole vastupidav kloriidioonide toimele; tsingitud terasest torudel peab kuuma vee temp olema kas alla 55 o või üle 100o; kui süsinik on kontaktis teiste metallidega, siis teine metall alati hävib, ka kuld ja plaatina; õhk sisaldab alati veeosakesi aerosoolidena (Cl-ioonid). NÄIDE: AS Paide Vesi: Roostevaba teraste keevitamine on äärmiselt probleemne, arvestamata jäeti ka roostevabaterase korrosioonispetsiifika keevisõmbluste piirkond jäeti puhastamata keevitamisel
Kiirguskttepinnad asuvad koldes. 3)Aurutus kttepinnad on need kttepinnad, kus toimub vee kuumutamine keemiseni, vee aurustamine, mis lppeb kllastunud auru tekkimisega. Kik need protsessid toimuvad kolde ekraanides vi koldesse paigaldatud torusiugudes (see on vikekateldes ja keskmistes kateldes). Aurutus kttepinnad valmistatakse tavaliselt ssinik teras torudest ja vlja kujunenud standartne toru lbimt on 60mm ja seine paksus oleneb rhust. Auru lekuumendi torud valmistatakse legeeritud terasest (kuumuskindlad terased). lekuumendatud auru temperatuur vib ulatuda kuni 600 kraadini, selleprast kasutataksegi legeeritud terasest torusid. lekuumendi vib koosneda mitmest osast, osa lekuumendit vib paikneda koldes (osaliselt kolde seintel) sel juhul sellist lekuumendit nimetatakse radiatsioon lekuumendi. Valdav osa lekuumendist paikeb katla gaasikigus, seda lekuumendit nimetatakse konvektiivlekuumendiks (sinna leek ei pse). lekuumendi torude
Nendel on silindri hülsi ja kolvi vahel suurem lõtk , mis tihendatakse topendrõngastega. Tihendamiseks on silindrihülsi ülemises osas silindri läbimõõdust suurema diameetriga topendtihendikarp,kuhu paigutatakse vastava mõõduga rasvanöörrõngad, mis surutakse vastu tihenduspindasid surveäärikuga. 1. Rasvanöör 2. Surveäärik Plunzer e. varbkolvid valmistatakse terasest, malmist või pronksist. Mõnikord võivad olla seest õõnsad. Varbkolbide otsad võivad olla ümarad või tasapinnalised. Mõnikord kinnitatakse varbkolvi külg ka keps. Kolvisääretihendid: 23 Vedeliku väljavoolu tõkestamiseks kolvisääre väljumisel silindrist kasutatakse kolvisääre tihendit. 1. Kolvisäär 2. Tihendikarp 3. Tihendi aluspuks (pronksist) 4. Rasvanöörtihendi rõngad 5. Veejaotusrõngas 6. Surveäärik
ampermeetirga šunt, mis juhib osa mõõdetavat voolu riistast mööda. Šnut vähendab ka mõõteriista takistust. Vahelduvvooluahelates laiendatakse mõõteulatust spetsiaalsete voolutrafodega, mis on mõeldud töötamiseks lühirežiimil. 29. Elektromagnetilised mõõteriistad. Pinge mõõtmine Elektromagnetiliste mõõteriistade mõõtemehhanism koosneb paigalseivast poolist mõõdetava vooluga, mis tekitab magnetvälja. Viimase mõjul magneetub eksentrliselt teljele kinnitatud pehmest terasest ankur ning tõmbub pooli sisse, pöörates telge koos osutiga. Vedru tekitab vastumomendi. Voolu suuna muutumisel magneetub südamik ümber ja tõmbub ikkagi pooli sisse, seega saab seda mõõteriista kasutada nii alalis- kui ka vahelduvvoolu mõõtemiseks. Kasutatakse amper- ja voltmeetrina. Mõõteriist talub lühiaegseid ülekoormusi. Pinget mõõdetakse voltmaatriga, mis rööpühendatakse tarviti või toiteallikaga. Voltmeetri takistus peab olema
Siduriketas: 1)Hõõrdkatted 2)Plaatvedrud 3)Veetav ketas 4)Needid 5)Hõõrdseibid 6)Veetava ketta rumm 7)Reguleerseib 8)Vedru 9)Võnkesummuti plaat Veetav ketas (3) on terasest. Temale on needitud kaks hõõrdkatet (1). Katted (1) on needitud ketta laineliste plaatide (plaatvedrud) (2) külge, mis aitab sidurit sujuvalt ühendada. Võnkesummuti osadeks on vedrud (8), mis asuvad veetava ketta rummu (6) väljalõigetes, ketas, plaat ja kaks hõõrdseibi (5). Viimased on pigistatud ketta (3) ja rummu (6) ning ketta ja plaadi (9) vahele. Seibide ettenähtud survejõud saavutatakse terasest reguleerlehtede (7) valikuga. Lehed paigutatakse hõõrdseibide alla.
..10" , tipu ümardusraadius R = 0,4...1 mm, lõikeserva faasi laius f = 0,1...0,5 mm. Mehaaniliselt kinnitatavate hulkterikplaatidega terad on ökonoomsed ja neid on mugav käsitseda; laast tükeldub paremini ning püsivusaeg on pikem kui joodetud plaatidega teradel. Treitera paigaldatakse terahoidikusse nii, et tema tipp asuks spindli telje kõrgusel (tsentri tipu kõrgusel). Tera tipu kõrgust kontrollitakse tagatsentri järgi. Kui tera on liiga õhuke, siis pannakse tema alla pehmest terasest liistud. Neid peab olema võimalikult vähe, treitera tald aga peab toetuma liistule kogu ulatuses. Treitera ei tohi hoidikust välja ulatuda rohkem kui poolteist terakeha paksust. Tera kinnitatakse hoidikusse vähemalt kahe poldiga. Tasase otspinna ja astmete töötlemine. Tasastelt otspindadelt ja astmetelt nõutakse , et nad oleksid tasased ( st. nad ei tohi olla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
