M = J × => J = = => 0 = => = = f => J = M × t t t f × J= = Hs Vastus J = Hs Ülesanne 4 = 250MN/m = × 3 kg m 3 = × 3 kg m 3 2 g = m s l- Lahendus d 2 F max g = F = mg - F => F = mg - F S S F = lSg ( teras - merevesi ) => m = teraselS => FA = merevesi glS => lSg ( teras - merevesi ) 250 ;l = 3,76m g g ( teras - merevesi ) 9,8(7,8 × 10 3 - 1,03 × 10 3 ) Vastus : l = 3,76m Ülesanne 5 r = l = 80cm = 0,8m g = 9,8 m/s 2 T -? Lahendus : l 0,8 T = 2 = 2 = 1,79 s × × g 9,8
FeSO4 . 7H2O, raudvitriolin- taimekaitse vahendina. Malm kõrgahju saaduseks ei ole puhas raud, vaid rauasulam malm, mis sisaldab kuni 5% süsinikku (tavaliselt 3...4%), mõningal määral võib malm sisaldada ka teisi lisandeid. Valmistatakse n. kütteradiaatoreid, kanalisatsioonitorusid, pliidiraudu, tööriistu, masinaosi ja ehituskonstruktsioone jms. Teras sisaldab süsinikku alla 2%'i. Terase kõvadust on võimalik suurendada tema karastamisel selleks tuleb kuumutatud teras kiiresti jahutada. Kõvematest terasesortidest valmistatakse instrumente, tööriistu, nuge, puure jpm. Mõnevõrra pehmemast terasest tehakse teraskonstruktsioone, autokeresid jpm. Tavaliste teraste ja malmi oluliseks puuduseks on vähene keemiline vastupidavus. Nad roostetavad kergesti niiskes õhus ja vees. Eriteras nendesse on sulatamise käigus viidud lisandeid , tavaliselt siirdemettalle. Roostevaba teras sisaldab põhilisandina kroomi ja niklit.
Kus dm - matriitsi mõõde, mm; dt - templi mõõde, mm; s - materjali paksus, mm; σ1 - materjali lõiketakistus, kgf/cm2. ddet - kontuuri mõõtmed, mm; δdet - kontuuri toleransid, mm; z - pilu templi ja matriitsi vahel, mm; c - tegur, mis arvestab stansitava detaili täpsust ja lõikepinna pinna karedust Arvutamine 1. Materjal:ГОСТ1050-74 teras 20 σ1 =320MPa=32,6 kgf/cm2 (lõõmutatud materjal) +0,74 Detaili mõõtmed: sise ava d= 60mm H14( 0 ), 0 väliskontuur D= 140mm h14( −1 ) , paksus s= 8mm tegur c= 0,035 kuna tüpsus klass on suurem kui IT9 Pilu matriitsi ja templi vahel:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Varda tugevusarvutus lubatava pinge meetodil Tallinn 2007 y Andmed: F = 20 kN k = 0,80 a = 1,2 puit ruut küljepikkusega b Ft Fp teras ring diameetriga d x t =120 MPa p =3 MPa a 1 1 tan = = = = 0,625 2ka 2k 1,6 = arctan 0,625 = 32,01° 32° 2a 2 2 tan = = = = 2,5 = arctan 2,35 = 66,97 0 67 0 ka k 0,8
Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Inernatsionaalne stiil. · Kasvas välja Bauhausist · Arhitektuuris valitsev stiil 1920-30ndatel, levis emigreerumislainega Iisraeli ja USA-sse · Tunnused: - vorm äärmuseni lihtsustatud - vorm järgib funktsiooni - ornament puudub - eelistatud materjalid: klaas, teras ja betoon - tööstuslik massproduktsioon Orgaaniline funktsionalism Orgaaniline stiil väljendub nö preeriamajades, mis arvestavad omanike erivajadusi ning loodusliku ümbruse eripära ning reljeefi. Tähtis oli hoonete sobitamine loodusega ja peab vastama oma funktsioonile. Hoonete juures on olulised ruumid, mitte fassaad, loobutud on fassaadi kaunistustest. Elumajad ebakorrapärase kujuga. Vorm on peheme ja voolujooneline.
KODUTÖÖ AINES “MHE0061 MASINATEHNIKA” Vääne ÜLIÕPILANE: Vadim Petrov KOOD: 120992 RÜHM : AAAB31 TÖÖ ESITATUD: 16.10 .2013 TALLINN 2013 Võll on koormatud pöördemomentidega M 1 , M 2 , M 3 ja M 4 . Leida momendi M 4 väärtus. Arvutada võlli minimaalne läbimõõt. Võlli materjal on teras C45E. Koostada väändemomentide, väändepingete ja väändenurkade epüürid. Algandmed : B 9 l1, m 0,25 A 2 l2, m 0,27 M1, Nm 590 l3, m 0,34 M2, Nm -410 l4, m 0,48 M3, Nm -370 l5, m 0,12 1.1 Väändemomendid: m4-m3-m2+m1=0 m4=370+410-590 => m4=190 Nm I – I : T1=0
Kodutöö Nr. 2 Keevisliide Ristlõike dimensioneerimine Maksimaalne paindemoment Nm. Materjal: teras S355J2H (EN 10025) Mehaanilised omadused voolavuspiir ReH (y) = 355 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 510 - 680 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Lubatud paindepinge MPa Minimaalne telgvastupanumoment Sobiv ristlõige: toru 50x30x2, Wx = 3,81 cm3, mass m = 2,3 kg/m. Mõõtmed ja ristlõigete parameetrid kõrgus h = 50 mm; laius b = 30 mm; seinapaksus t = 2 mm; mass m = 2,31 kg/m;
Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud aine. Jahtumisel moodustavad nad tahke sulami. Kokku ei ole võimalik sulatada metalle, mille sulamistemperatuuride vahe on suur. Sulameid kasutatakse laialdaselt sellepärast, et nad on tavaliselt kõvemad lähtemetallidest, püsivamad välistingimuste suhtes ja sulavad madalamal temperatuuril kui neid moodustavad metallid. Ning tihtipeale on nad ka odavamad. Kõige tuntum metall on raud ja tema sulamid- teras ja malm. Rauast ja tema sulamitest valmistatakse tööriistu, autosid, ronge, tööstusseadmeid jne. Malmist valmistatakse ka radiaatoreid, sest malm on hea soojusjuhtivusega. Kulla ja hõbeda sulameid on aastasadu kasutatud ehete valmistamiseks (nt: kaelakeed, käeketid, kõrvarõngad jne). Peeglites kasutatakse samuti hõbedat, sest tal on hea peegeldusvõime. Tähtsamad sulamid: Teras on raua ja süsiniku sulam, milles on kuni 2% süsinikku, peale selle muid lisandeid (P, S, Si).
Keemia esimene KT! (8.klass) Keemia teadus, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi Aine N: vesinik, lämmastik, õli jne. Materjal N: puit, klaas, kivi jne. Looduslik materjal: N: puit, paekivi, puuvill, kuld, marmor Tehismaterjal: N: paber, portselan, teras, tsement, tellis Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, selle on alati kindel koostis ja temal iseloomulikud kindlad omadused. N: puhas vesi, vask, keedusool jt. Ainete segu koosneb mitme aine osakestest, paljud looduslikud ja tehismaterjalid kujutavadki endast ainete segu (puit, paber, teras), segusid saab valmistada erinevate ainete kokkusegamisel, segu koostis ei ole kindel segusse võib lisada rohkem ühte kui teist liiki ainet, pole kindlaid omadusi. N: huulevärv, piim.
Siduri samatel sed sed eripära gsed NB! Võlli läbimõõt (võlli ja rummu läbimõõt), määrata tugevustingimusest väändele! Tuleb arvesse võtta ka pingekontsentraatori (liistu) mõju! Varutegur [S] =3. Võllide materjal on teras C45 (σТ = ReH = 370 MPa). Analüüsida, millised masinad võiksid olla ühendatud mootoriga (vastavalt koormuse liigile ja töörežiimile). Mis on pakutud sidurite omadusteks, eelisteks ja puudusteks? Antud: Pöördemoment Mv = 380 Nm Koormuse liik – raske Sidruri eripära – radiaalhälve Varutegur [S] = 3 Võllide materjal on teras C45 (σТ = ReH = 370 MPa)
Lähtuvalt kasutusalast on tegemist süsiniktööriistaterasega. 3. Antud terase korral on võimalik poollõõmutus ning peale seda on struktuuriosad terajad sferoidaalsed tsementiidiosakesed. 4. Tegemist on termotöödeldava terasega ning antud terase tüüpiline termotöötlus on poolkarastus. 5. Antud terase karastustemperatuur on 757 C- 777 C, sest kui kõrgemat temperatuuri kasutada, siis muutub teras hapramaks, süsinik põleb välja ning saadava terase kõvadus väheneb. Peale karastamist on terase struktuuris martensiit ning tsementiit ning kõvadus HRC-s on 65+ . 6. Noolutustemperatuurid 200-250 C ning seda noolutust nimetataks madalnoolutuseks. Noolutatud terase struktuuriosadest tekib juurde tsementiit ja kõvadus on 67 HRC. 7. Antud noolutatud terase kõvadus ja tugevus on suur ning säilub enam vähem sana
Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: M=280Nm b2=34mm d2=340mm dv=260mm dr=55mm emin= 0,01dv + 2 mm = 260*0,01 + 2 = 4,6 mm => e = 5 mm Keskmine kontaktsurve: k-sidestustegur k=1,3 l- liite pikkus l = b2 - 3e = 34 3 *5 = 19 mm f- hõõrdetegur f = 0,08 Detailide deformatsioon: E-materjali elastsusmoodul Teras E1 = 2,1* 105 MPa; Pronks E2 = 1,2 * 105 MPa poissoni tegur: teras 0,25 ; pronks 0,32 Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus: Deformatsioon temperatuuri muutumisest: Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalne ping maksimaalsest kontaktsurvest: Kus maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon: Istu süntees Antud nimimõõde 260 ning Nmax= 656 m; Nmin= 110 m 273 Tõenäosusteooria järgi: Standardtolerantsid: IT10 = 210, IT11 = 320; IT12 = 520 Ilmselt sobib IT11=320, ja TD = Td =320 EI=0;
· Konverter- ja bessemermeetod - Kõrgahjust saadud sulamalm valatakse konverterisse ja metallist puhutakse õhk läbi. Tootlikus on kõrge, kuid protsess raskelt reguleeritav. · Martäänmeetod - Toormaterjal võib olla nii sulas kui ka tahkes olekus. Protsess aegalasem, kuid paremini reguleeritav. · Elektersulatusmeetod - Metall sulatatakse kaarleekahjus. Protsess on hästi reguleeritav ja tulemuseks kõrgkvaliteediline teras. Terase omadused määratakse katselisel teel · Tõmbekatse - Pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Katsega määratakse
Mustad metallid Muststad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega,seejuures ise hävides.seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks.Kuna mustad metallid on suure tugevuse,jäikuse ning suhteliselt madala hinnaga kasutatakse neid üsna laialdaselt.Masinaehituse põhiline valumaterjal on hallmalm.Sellest valatakse tööpinkide sänge,keredetaile,kandureid,hoo- ja rihmarattaid ning hoobi.Samuti saadakse ainult valamise teel tempermalmist detailide toorikuid.Tempermalmil on võrreldes teiste malmidega suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks millele mõjub löökkoormus.suure kõvadusega,habras ning halvasti lõiketöödeldav on valgemalm. Teda kasutatakse detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agresiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil ...
Katsekeha 4. V D Mõõdud d (mm) h (mm) (mm³) m (g) (kg/m³) Tulemuse 10774,0 d 21,07 30,9 1 30,1 2,7910³ Materjal: Alumiinium (D = 2,710³ kg/m³) Katsekeha 5. V D Mõõdud a (mm) b (mm) h (mm) (mm³) m (g) (kg/m³) Tulemuse d 39,63 25,44 7,93 7994,9 6,29 7,8710³ Materjal: Teras (D = 7,910³ kg/m³) Katsekeha 6. V D Mõõdud d (mm) (mm³) m (g) (kg/m³) Tulemuse d 24,58 7775,79 60,8 7,8210³ Materjal: Teras (D = 7,910³ kg/m³)
Tähtsaimad ekspordi ja impordi partnerid. Tähtsaimad ekspordi partnerid on Norra (10.61%), Saksamaa (10.2%), Suurbritannia (7.45%), Taani (7.35%), Soome (6.44%), USA (6.36%), Prantsusmaa (5.05%), Madalmaad (4.67%). Tähtsaimad impordi partnerid on Saksamaa (17.9%), Taani (8.9%), Norra (8.7%), Madalmaad (6.17%), Suurbritannia (5.56%), Soome (5.14%), Prantsusmaa (5.06%), Hiina (4.79%). 12. Tähtsamad ekspordi artiklid: Masinad, mootorsõidukid, puit, ravimid, elektroonikaseadmed, paber, teras, laevad, lennukid.. 13. Tähtsamad impordi artiklid. Masinad, mootorsõidukid, nafta, raud, teras, rõivad, 14. Mobiiltelefone 100 elaniku kohta: 1148. 15. Internetikasutajaid 1000 elaniku kohta: 814,8. 16. Tähtsaimad sadamad ja terminalid: Gavle, Goteborg, Halmstad, Helsingborg, Hundiksvall, Kalmar, Malmö, Solvesborg, Stockholm, Sundsvall.
3) Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. 4) Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. 5) Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kõvaduse määramis meetodite lühikirjeldus Birnelli - Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul. Selle meetodiga määratakse enamasti metalsetel materjalidel kõvadust. Tüüpilisteks kasutusaladeks on lõõmutatud või lähteolekus teras, parandatud teras, hallmalmid ning pronksid. Rockwell - Rockwelli meetod on võrreldes Brinelli meetodiga märksa universaalsem ja sobib laiemas kõvaduse vahemikus materjalide katsetamiseks. Kõvadusarv saadakse otsaku sissetungimissügavuse järgi uuritavasse materjali. Mida suurem see on, seda väiksem kõvadus. Eristatakse mitmeid erinevaid skaalasid. Metalsete materjalide korral leiavad kasutamist enamasti A-, B- ja C-skaala, pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R-, M-28 skaala.
Tugev alus nork hape SULAM Sulam on kahe või enama metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjal Sulamid: · Ühtlased (tahked lahused) · Ebaühtlased (on näha erinevate ainete koostisosi) Sulameid tehakse selleks, et suurendada metallide vastupidavust deformatsioonidele, kulumisele, sulamitel on tavaliselt madalam sulamistemperatuur, kui lähteainetel, on odavamad. · Teras, eriteras: legeeritud teras, süsiniku sisaldus kuni 2%, sisaldab siirdemetalle, on korrosioonikindlamad, roostevaba teras(kroomi ja niklit lisatud) kasutatakse tööriistadel, taskunugadel, kääridel, tarveesemetel. Mangaani lisamine tõstab kulumiskindlust(valmistatakse raudteerööpaid) · Malm süsinikusisaldus 25%. Tehakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid, pliidiraudu. · Pronks: põhilisand tina · Messing: valgevask(põhilisandiks tsink)
puhus metall · Korrosiooni voivad soodustada ka lahuses erinevad lisandid. 8) · Metalli kaitsmine emaili-, varvi-, voi lakikihi abil · Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga · Korrosiooni aeglustamine inhilutoriga · Elektrokeemiline kaitse 9) Sulam on mitme metalli voi metallic ja mittemetalli kokkusulamise saadud materjal. 10)Rauasulamid(malm 2-5%C , teras kuni 2%C, roostevaba teras lisandiks Cr) Vasesulamid(pronks Cu-Sn, melhior Cu-Ni, messing ehk valgevask Cu-Zn, uushobe ehk alpaca Cu-Ni-Zn) Alumiinumsulamid(duralumiinium Al-Cu-Mg-Mn, silumiin Au-Si) Kulla-ja hobedasulamid(kullasulamidAu-Cu, Au-Ag, hobedasulamid Ag-Hg) Tina-ja elavhobedasulamid(joodis ehk jootemetall Sn-Pb, hobeamalgaam Ag-Hg)
Nimi Sugu Vanus Juhiload Mait Mets m 19 olemas Mehi: Mati Mets m 14 puuduvad Naisi: Juss Mets m 35 olemas Noorim vanus: Riina Mets n 20 olemas Keskmine vanus: Kaarel Mets m 20 olemas Juhiload puudu: Rolf Mets m 22 puuduvad Juhiload olemas: 5 1 14 21,66667 2 4 Risttahuka karakteristikud a 9 cm b 6 cm c 5 cm S 129 cm2 V 270 cm3 ARVUTADA TÕMBETUGEVUSE VÄÄRTUSED Teras Valem Fm 13600 Kn Rm== *100% Ao 22 mm2 Rm 618,1818 MPa Messing Fm 7900 Kn Ao 20 mm2 Rm 395 Mpa ARVUTADA KÕVADUSE VÄÄRTUS Teras Valem F 40 d 0,4 D 1 HB ...
saadud rauasulamite kvaliteeti Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Pilte rauamaagist Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kus kasutatakse rauda ? Ehituses ja masinaehituses kasutatavate erinevate sulamite (teras, malm, roostevaba teras jt. legeeritud terased) peamise koostisosana. Pilte rauast : Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Raua ajalugu: Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eestis sai toota kohalikust toorainest, soomaagist
Õpperühm: ME 51 Juhendaja: lektor Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Ülesanne Nr.1 Varjant Nr.13 Kirjeldus: Määrata stansimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stansime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides a) Teras 30; paksusega s=3mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 30x70mm b) Roostevaba teras 12X18H10T, paksusega s=2mm ava läbimõõduga d=80mm c)messing Л62 paksusega s=4mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 60x15mm(П). Kasutatud valemid: P=L∗s∗σ 1 (1) P=0,66 π∗d∗s∗σ 1 (2)
Nelikanttoru pikkusega l = 0,9 m on elekterkaarkäsikeevitusega keevitatud ääriku külge. Talale mõjub lauskoormus ühtlase intensiivsusega q = 3,4 Kn/m Valida nelikanttoru profiil ja arvutada keevisliide. Analüüsida konstruktsiooni võimalike optimeerimisviise. Ristlõike dimensioneerimine Maksimaalne paindemoment: 1377 Nm Painde tugevustingimusest leiame konsooli ristlõike minimaalse telgvastupanumomendi . Materjal: teras S355J2H (EN 10025) [1, 2] Mehaanilised omadused : voolavuspiir ReH (y) = 355 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 510 - 680 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Siis lubatud paindepinge: ning minimaalne telgvastupanumoment: Meile sobiv ristlõike: nelikanttoru toru 50x30x4 [1, 2], Wx = 6,10 cm3, mass m = 4,20 kg/m. Mõõtmed ja ristlõigete parameetrid kõrgus h = 50 mm;
ühtlase sulami e. tahke lahuse (kuld-hõbe-vask jt.). Sulameid, mille koostisosad ei ole üksteises ühtlaselt jaotunud nimetatakse ebaühtlasteks sulamiteks (malm).9. Elavhõbedasulameid nimetatakse amalgaamideks.10.kõige enam kasutatakse edutseerijana süsinikku,süsinikoksiidi.11.Malm on habras ja raskesti töödeldav.Malmist tehakse nt kütteradiaatoreid,pliidiraudu jm.Teras on malmiga võrreldes oluliselt paremini töödeldav ja mehhaaniliselt vastupidavam.Ka teras sisaldab süsinikku,kuid vähem kui malm kuni2%.12.särdamine ehk kuumutamine. Sulfiid oksudeerub, tekib vastava metalli oksiid ja eladub SO2- 2PbS+3O2--2PbO+2SO2.13.maagi tööt. Etapid: maak-rikastatud maak-metalli oksiid- metall.Rikastamine,säradmine(ülevalO2), redutseerimine ül redutseerija.14:Üks tähtsamid eeliseid on see, et metallid on kergesti töödeldavad, nad on plastilised.15.Korrosioonitõrje võimalused:a.metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga,b
Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr Kuju 0 betoon 0 mastiks 120658 8 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro sutajaliides teha eraldi lehel st. delt stlõikke number Materjal Värv alumiinium pulbervärv 8 3
Maria Paat LEGEERTERASED REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-21a Juhendaja: T. Pihl Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Teras on sitke ning läikiv metallide sulam, mille põhiliseks komponendiks on raud, kuid sinna on lisatud ka teisi ühendeid nagu näiteks süsinikku kuni 2,14%. Kõik me oleme näinud ja teame mis on roostevaba teras, kuid paljud ei tea, et selline terase liik on saadud just legeerimise teel. Legeerimiseks nimetakse struktuuri muutvate ning teatavaid kindlaid füüsikalis-, keemilis- või mehaanilisi omadusi andvate lisandite, niinimetatud legeerivate elementide manustamine metallisulamile (antud juhul terastele). Roostevaba teras sisaldabki lisaks rauale ja süsinikule ka vähemalt 10,5% kroomi ning tavaliselt ka vähestes kogustes niklit, molübdeeni ja veel teisi ühendeid.
Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga
1. Millised väited on õiged, lähtudes joonisel toodud faasidiagra Possible Answers A. 4 % süsinikusisaldusega malmi faasiline koostis 1000 C B. 0.3 % teras on 1300 C juures sulanud C. 4 % süsinikusisaldusega malm on 1300 C juures tahkes D. 3 % süsiniku sisaldusega malmis on 1100C juures lahus 2. Milline on terase X12CrNi18-10 keemiline koostis? Possible Answers A. 0,12%C; 18%Cr; 10%Ni B. 1,2%C; 18%Cr; 10%Ni C. 0,12%C; 1,8%Cr; 1,0%Ni D. 1,2%C; 18%Cr; 1,0%Ni 3. Millised väited on õiged tööriistateraste kohta?
Kõvaduse mõõtmine Brinelli meetodil Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8... 29430 N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid, Cusulamid jne) materjalidel. Meetodi ülemiseks piiriks võib lugeda terase kõvaduse karastatud olekus, alumiseks pehmed puhtad metallid. Tüüpiline kasutusala: teras lõõmutatud või lähteolekus, teras parandatud olekus, hallmalmid, pronksid. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Rockwelli meetod on võrreldes Brinelli meetodiga märksa universaalsem ja sobib laiemas kõvaduse vahemikus materjalide katsetamiseks. Meetod oma põhimõttelt on lihtne ning ei ole nõutav jälje mõõtmine operaatori poolt. Tulemus loetakse otse masina skaalalt. Puuduseks on nõutav katseobjekti hea pinnaviimistlus, samuti ka korralik baseerimine töölauale.
Mõõtsime kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. Arvutasime katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. Lisasime katsekehade kohta eskiisjoonised ja mõõtmistulemused paigutasime tabelitesse. Võrdlesime leitud tihedusi antud katsekehade materjalile kirjanduses toodutega. Lubatud erinevuseks võtsime 0,1. Katsekeha nr.1. d1 (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) 24,50 7700,11 60,75 7,89 * 103 Kirjanduses toodu: Teras 7,9 * 103 kg/m3 Erinevus 0,01 kg/m3 Katsekeha nr.2. d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) 23,77 14,24 26,69 7634,58 63,9 8,40 * 103 Kirjanduses toodu: Messing 8,5 * 103 kg/m3 Erinevus 0,1 kg/m3 Katsekeha nr.3. d1 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) 15,80 54,25 10636,62 95,5 8,98 * 103
MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 5 Variant nr. Töö nimetus: Pressliide A -6 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 12.2010 1.Ülesande püstitus Projekteerida pressliide tiguratta hammasvöö ja rummu vahel. Andmed: rummu materjal teras C45E; hammasvöö materjal tinapronks. T= 420 Nm = 42 mm mm mm = 40 mm 2. Lahendus Leian keskmise kontaktsurve k- sidestustegur, k= 1,3 l- liitepikkus f- hõõrdetegur, f= 0,08 mm Detailide deformatsioon E- materjali elastsusmoodul Teras , pronks Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus Deformatsioon temperatuuri muutmisest : kus materjali joonpaisumistegur, ; ; t1 = t2 on detaili keskmine töötemperatuur, t1 = t2 = 50°C
edasise oksüdeerumise eest ( näiteks sepistatud raudesemed). 3Fe+2O2 -> Fe3O4 Aktiivse etallina reageerib raud lahjendatud hapetega: Fe+2HCl -> FeCl2 + H2 Raua tootmine Raud redutseeritakse maagist CO (süsinikoksiid, vingugaas) abil. Fe2O3+3CO -> 2Fe + 3CO2 Fe +3elektroni -> Fe (redutseerub) Co 2elektroni -> C (oksüdeerub) Raua sulamid Teras on raua sulam süsinikuga, mis sisaldab alla 2% C (süsinik). Teras on hästi sepistatav sulav. Malm sisaldav 2-5% C. Malm on rabe, ei ole sepistavad. Malmesemed valatakse sulametallist.
P-arvutuslik lõikejõud L-lõigatava perimeetri lõikejoone pikkus 2(a+b)=2(50+100) =300mm S-materjali paksus l-lõiketakistus Pressi vajalik survejõud: Ppr= 1,3xP = 1,3x25,833,54T Valin pressi vajalikuks jõu vastavalt olemasolevatele seadmetele kuid mitte väiksema kui arvutuslik jõud seega Ppr= 34T. e) Lähteandmed Kasutan aeglast stantsi seega = 0,75 x 540 = 405 MPa materjal-pehme roostevaba teras 12x180H10T standardi 5632-80 järgi tõmbetugevus-Rm=540MPa lõiketakistus-l= 405N/mm2 lehe paksus-s=3mm sisselõike mõõtmed-(a + b = 50+100mm),sisselõike kuju- () H=S kuni s3mm Kõrguste vahe-H=S Arvutused: Stantsimine kasutades lõikejõudude vähendamise võtet Arvutuslik lõikejõud kui H=S: P=s x l x (a+b) = 3x405x(50+100)=182250=18,2T ,kus P-arvutuslik lõikejõud s-materjali paksus l-lõiketakistus a-sisselõike laius b-sisselõike pikkus
Kallimad nõud on juba tehases taimeõliga töödeldud ning vajavad vaid kerget õlitamist. Pärast toiduvalmistamist tuleb malmnõu hoolikalt sooja veega puhtaks pesta (NB! mitte kasutada nõudepesuvahendit) ja kuivatada. 3 Pilte malmnõudest Malmist ovaalne ahjuvorm Malmpann puuvarrega Malmist pannkoogipann 4 Malmist wokpann Roostevabaterasest nõud Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikkliga. Roostevaba teras on väga hea tooraine kööginõude jaoks, see on kergesti puhastatav ja hooldatav. Roostevaba teras ei kannata soola, seega tuleb sool lisada kas keevasse vette või valmistoidule. Kvaliteetteras märgitakse alati 18/10 või 18/8 märkega. Kui tootel on mingi muu märge, st lihtsalt stainless või inox, on tegemist madalama terasekvaliteediga. Puhastamisel ei tohi kasutada kriimustavaid puhastusmeetodeid
Tõmbekatsed Töö eesmärk: -Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide- metallide, plastide ja komposiitmaterjalide- mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega; -Määrata katsetatavate materjalide võimalik kasutusala. Katsetamised tõmbele: 1.1- Pikikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Mureneb kiudude kohalt, kiud paiskuvad eemale. Pikenemist ei mõõda. Teeb ragisevat häält. Kasutamine: 1.2- Ristikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Väike pikenemine. Teeb ragisevat häält(klaaskiud). Kasutamine: 1.3- Teras(C60) Märkused: Tekib kael. Soojeneb. Kasutamine: Turvavööd 1.4- Plast( polüamiid- PA) Märkused: Tämbekiirus 15mm/sec. Pärast purunemist tekib tühimik. Kasutamine: : kulbid, pannilabidad, spaatlid, nugade käepidemed Tabel andmetega: Materjal b t So Lo Fmaks Rm Fp Rp L1 A E ...
...........................................................7 2. Sulamite Kasutamine..........................................................................................................................8 2.1 Miks kasutatakse sulameid?..............................................................................................................8 2.2 Tuntumad sulamid ja nende kasutamine...........................................................................................8 2.2.1 Roostevaba teras.............................................................................................................................8 2.2.2 Pronks..............................................................................................................................................8 2.2.3 Messing............................................................................................................................................9 2.2.4 Joodis...................................................
a) detaili ruumala ja täispindala b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB! Valemites kasutada nimesid Sisestada oma matrikli number, nii saab teada kõik nõutud variandid: M_nr Ristlõike kuju a c 155398 48 8 7 Materjal Värv teras nitro Selgitus: Ristlõike kuju number valitakse lehelt Kujud matrikli numbri (M_nr) järgi. Ristlõikke number on jääk M_nr jagamisest 50-ga =MOD(M_nr; 50) Materjal ja värv valitakse tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv 0 liimpuit 0 mastiks 1 teras 1 õli 2 betoon 2 mastiks
Aluminotermia meetod, kus metallide redutseerimiseks ühenditest kasutatakse alumiiniumit. Näiteks: Cr O + 2Al ® Al O + 2Cr. 2 3 2 3 Raua saamine redutseerimine COga. Fe O + 3CO ® 2Fe + 3CO => 2 3 2 Saadakse malm (süsiniku sisaldus rauas 25%). Teras rauale viiakse sisse vajalikud lisandid (peamiselt teised metallid), mis parandavad tema omadusi. Samas kõrvaldatakse mittevajalikud lisandid (räni, väävel, fosfor). Süsinikku peab jääma alla 2%. Elektrolüüs Elektrolüüs keemiline protsess, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrovoolu toimel. Elektrolüüs on metallide saamis meetod, kus metallid redutseeritakse
Metallide hävimist ümbritseva elukeskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Kõige suuremat kahju tekitab raua ja tema sulamite korrosioon roostetamine. Korrosioon on alati redoksreaktsioon, kuna metalli aatomid loovutavad elektrone. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga (toimub intensiivsemalt kõrgemal temperatuuril, metalli aatomid reageerivad oksüdeeriva aine molekulidega otseselt; automootor, ahjud). Elektrokeemiline korrosioon on palju levinum (võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes, redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleval õhukeses elektrolüüdi lahuses (nt. õhuke veekiht).). Toimub kaks seotud reaktsiooni: metalli aatomid oksüdeeruvad ja siirduvad ioonidena lahusesse ning õhuhapniku molekulid seovad endaga vabanenud elektrone. Mida paremini pääseb hapnik metalli pinnale, seda intensiivsem on metalli korrosioon. Happelise lahuse puhul on põhiliseks oksüdeerujaks ena...
Ülesande püstitus: Valida liist võlli ja hammasratta ühendamiseks ning kontrollida selle tugevus. Võllile mõjuv pöördemoment M = 1000 Nm, võlli läbimõõt d = 70 mm ja võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) l = 45 mm. Kuna võlli läbimõõt on d = 70 mm, siis b = 20 mm , h = 12 mm , t1 = 7,5 mm, t2 = 4,9 mm. Liistu 20x12 pikkus l1l-(5...8)=45-(5...8)=37...40 mm. Valime l1= 40 mm Muljumispinge: Liistu materjaliks on teras C55E (Rp0,2 = 450 MPa, Rm = 850 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 150 MPa terasrummu korral ja rahuliku koormusega. Kuna antud liist ei rahulda tugevustingimust, Valime kaks liistu ning paigaldame need nurgal 180. Siis, Kontroll lõikele: Vastus: Vaatamata sellele, et liistu tugevustingimus lõikele on täidetud, tuleb asendata pakutud liistliide hammasliitega, kuna tugevustingimusest muljumisele muljumispinge ülekoormus on üle lubatava 5 %
Kallim lahendus Nukksidur Valiti Rotex kataloogist sidur RTE-GG-90, vaheelemendiks RTE-90-YELL. Sidurit valides jälgiti seadust Marv = 3750 Nm Mnom = 4800 Nm Arvutan liistliite antud sidurile Võtame võlli läbimööduks 90 mm, saame liistu, mille w = 25 mm ja h = 14 mm. Kuna lv = 100 mm, siis saame liistu pikkuseks tabelist l1 = 90 mm. Võllile mõjuv pöördemoment M = 3750 Nm Läbimööt d1 = 90 mm Ühenduspikkus lv = 100 mm Võllide materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa) Liistliide rahuldab tugevustingimused. Vastus: Kasutada saab sidurit RTE-GG-90, vaheelemendiks RTE-90-YELL, koos liistuga 25x14x90 mm Nukksiduri eelised: - Suur ülekantav moment - Elastne vaheelement tagab jäikuse, kuid samas summutab ajamis vibratsioone ja lööke - Võllid jäävad ühendatuks ka vaheelemendi purunemisel - Vaheelemendi pikk tööiga (kasutatav mõlematpidi kui ühelt poolt ära kulub, saab
Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kasutatud töövahendid: Viil, kõvadusmõõturid Katsetulemused: Keevis Materjalid - Teras Klaas- õmblu S355J Teras AW- C2- tekstolii Meetod s 2 C30 AlCu4Mg1 CuZn35 VK15 t PMMA ABS HB 143 179 - 124 - - HV 189 - - - - - - - -
http://www.abiks.pri.ee Aluminotermia meetod, kus metalli redutseerimisel ühenditest kasutatakse redutseerijana alumiiniumi Duralumiinium koosneb alumiiniumist, vasest ja mangaanist on alumiiniumist veidi raskem, kuid vastupidav nagu teras Elektrokeemiline toimuvad redoksreaktsioonid metalli pinnal olevas elektrolüüdi korrosioon lahuses. Elektrolüüs metalli redutseerimine ühenditest elektrivoolu abil Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Intensiivsemalt kulgeb see kõrgemal temperatuuril. Keemilise korrosiooni korral reageerivad metalli aatomid oksüdeeriva aine
loomi, kes oma elutegevusega avaldavad metallidele toimet. Korrosioon pinnases sõötub eeskätt pinnase füüsikalis- keemilistest omadustest. Väga korrodeeriva toimega on happelised mullad (eriti turba- ja soomullad) ,Tunduvalt vähemaktiivsed on liivmullad. Korrosioonivastane kaitse 4 Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on
Klaastrepp on puhtuse suhtes nõudlik, kuna klaas tuhmub kiirelt välisjalanõudega käimisel.Seega soovitame klaasist treppi siiski ainult kodude sisetreppideks. Trepi- ja rõdupiirded Piirded on võimalik kinnitada trepi põskede või vahelae külge punktkinnitustega. Samuti võib kasutada põranda või astme külge kinnitatavaid metallposte. Sellisel juhul on klaas paigaldatud metallpostide vahele. Metallpostide on RAL värvitkaardi järgi värvitud või roostevaba teras. Trepid on hooneosad, millede kaudu toimub liikumine korruselt korrusele, kuid ka tänavalt esikusse. · Trepid liigitatakse asukoha järgi: · 11-1 Sisetrepid · 11-2 Välistrepid · Kuju järgi liigitatakse: sirgeteks ja keerdtreppideks · Hoonesse ehitatavad trepid võivad omada mitmesugust lahendust nii konstruktsioonilt kui kujult: kahe- või mitme käiguga sirge trepp. T- kujuline, sirgete külgedega, kaartrepid( ühe
Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Ülesanne nr. 2 variant 7. Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi eskiisid. Ülesanne 2.1 Läheandmed: Materjal: teras 40, millel lõiketakistus 𝜎𝑙 = 490, Mpa; Lehe paksus 𝑠 = 6, mm; Stantsitava detaili mõõtmed (joonis 1). O 24 H14 s= 6 O 60 h14 Joonis 1 Lahendus: +𝟎, 𝟓𝟐 2.1.1 Sisemise ava Ø𝟐𝟒𝐇𝟏𝟒( ) stantsimine.
Ülesanne nr 2 Variant 4. Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja templi eskiisid. 1.Lähteandmed: Sele 1. s =5mm + 430 d=12 H14( )mm 0 0 D1 = 40h14 ( )mm −620 Materjal teras 08КП , ГОСТ 1050-74 Katketugevus Rm =300=30 kgf/m m 2 Lõiketakistus σ l = (0,65 – 0,75) Rm =0,70*30= 21 kgf/ m m 2 Kahepoolne pilu: z = c * s * √σl = 0,035 * 5 * √ 21 ≈ 0,80mm Kus z-kahepoolse pilu suurus (mm); s- materjali paksus (mm); σ 1 - materjali lõiketakistus (kgf/mm2); c- mis arvestab stantsitava detaili täpsust ja lõikepinna pinnakaredust. Valin c=0,035 kuna tolerantsi järk on IT14 Sisemise ava matriitsi mõõt.
Võib toota 3 olulist ainet kloor,vesinik, naatriumhüdroksiidi. Sulamid Sulameid saadakse vedela metallsegu jahutamisel. Sulam-Materjal,mis koosneb mitmest metallis või metallist ja mittemetallist. Sulamitel on eeliseid *odavamad. *paremad omadused. *Sulamite sulamistemp on madalam kui koostismetallidel Jootetina ~ 180; tina ja plii ~ 232 *kõvadus ja tugevus. Sulamid on kõvemad ja tugevamad. Rauasulamid Eriteras- sis. Teisi siirdemetalle.korrosioonikindlamad. Roostevaba teras (lisandid kroom ja nikkel) Teras+vanaadium=elastsus ja tugevus. Alumiiniumsulamid Duralumiinium(vask,mangaan)kerge aga vastupidav. kas. lennukites. Vasesulamid Pronks(tina) Valgevask(tsink) Melhior,Uushõbe (vasesulamid nikliga)-ehteid,lusikaid Keemilised vooluallikad Kuivelemendid ja akud Kuivelemendid väikesed patareid Autoaku e pliiaku-saab laadida Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaksioonil Vabanev energia vahetult elektrienergiaks. Kütuselemendid
5% (2007) · SKT inimese kohta: $3,503 (2007) · SKT Sektorite kaupa: Põllumajandus: 20.1%, tööstus: 41.8%, teenindus: 38.1% (2006) · Inflatsioon: 20.3% (2008) · Vaesus: 14.8% (2007) · Tööjõuline elanikkkond: 46.42 miljonit (2007) · Hõive: põllumajandus: 56.8%, tööstus: 37%, teenindus: 6.2% (2005) · Töötus: 5.1% (2007) · Põhilised tööstuse suunad: toit, vürtsid, jalatsid, masinaehitus, kaevandamine, tsement, klaas, rehvid, õli, süsi, teras, paber Vietnam · Eksport: $48.7 biljonit (2007) · Produktid: töötletud õli, laeva osad, riis, kohvi, kumm, tee, vürtsid, jalatsid , pipar · Partnerid: U.S.A 18.8%, Jaapan 13.2%, Hiina 10.3%, Austraalia 6.9%, Singapur 5.2%, Saksamaa 4.0%, Inglismaa 3.8% (2004) · Import: $52.28 biljonit (2007) · Produktid: Masina osad, petrooleumi, teras, raw cotton, seemned, puuvill, mootorrattad · Partnerid: Hiina 13.9%, Taivan 11.6%, Singapur 11.3%, Jaapan 11
India majandus Indias on tööjõulisi 467 miljonit ja töötus on 2009. aasta seisuga 10.7%. Eksport: petrooleumitooted, vääriskivid, masinad, raud ja teras, kemikaalid, sõidukid, rõivad. India tähtsaimad ekspordipartnerid on Araabia Ühendemiraadid 12.87%, Ameerika Ühendriigid 12.59%, Hiina 5.59% (2009) Import: toornafta, vääriskivid, masinad, väetis,raud ja teras, kemikaalid India tähtsaimad impordipartnerid on Hiina 10.94%, Ameerika Ühendriigid 7.16%, Saudi Araabia 5.36%, Araabia Ühendemiraadid 5.18%, Austraalia 5.02%, Saksamaa 4.86%, Singapur 4.02% (2009). Tööstus: 1. Põllumajandus - India põllumajandus on kohanenud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Tähtsaim põllumajandusharu on taimekasvatus. Peamised kultuurtaimed, mida külvatakse, on riis, nisu, hirss, sorgo. Kuivaperioodil niisutatakse põlde jõgede veega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
