..2% rasva, 2...3% kiudu ~70% lämmastikuta ekstraktiivaineid ja 2..3% tuhka. Peamiselt valmistatakse rukkist leiba jt. pagaritooteid kuid temast tehakse ka õlut, viina, viskit ning kasutatakse biokütusena. Rukki söödavus ei ole nii hea kui odral ja nisul, seetõttu ei sobi ta ainsaks jõusöödaks, haljasmassi väärtus söödana on sarnane kõrreliste heintaimedega. Kasvunõuded Rukis on kõige külmakindlam teravili, hästi karastunud taimed taluvad -25...-35 °C. Idanemisest tera valmimiseni vajab rukis aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1200...1400 °C. Rukki juurestik on ulatuslik ja sügavaletungiv, mistõttu vee ja mulla toitainetesisalduse suhtes on ta vähemnõudlikum kui talinisu. Transpiratsioonikoefitsent (vee hulk grammides, mida on vaja 1 grammi kuivaine moodustamiseks) on 250...280. Põuakartlik on rukis ainult sügisel võrsumise ajal, saaki (eelkõige 1000 tera massi) vähendab ka juulikuine põud
Kutsehariduskeskus nimi kursus Profinoad Tartu 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kuidas nuge valmistatakse 2.1 Noa eest hoolitsemine 2.2 Tera materjalid 2.3 Pide materjalid 3. Erinevad noad köögis 3.1 Kokanuga 3.2 Leivanuga 3.3 Kondistamisnuga 3.4 Fileerimisnuga 3.5 Austrinuga 3.6 Koorimisnuga 4. Profinugade tootjad 5. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Esimesed noad valmistati kivimitest. Aja möödudes on nugade välimus, materjal ja kuju muutunud - heal päeval sai noast austrinuga, halval päeval mõõk. Kuid noa põhimõte ja
1. Mitu kalorit annab 1g süsivesikuid? o 3 kcal o 4 kcal o 5 kcal 2. Baklažaan ehk ... o Munavili o Tsukiini o Fenkol 3. Kui suur on soovitatav päevane kogus soola? o 1g o 5g o 20g 4. Mis on manna? o Teraline jahvatus tera keskosaast o Terved või purustatud viljaterad o Söödavatest teradest jahvatatud pulber 5. Nisujahu tüüp nr 812 tuhasisalduse protsent on: o ... – 0,5 o 0,51 – 0,63 o 0,64 – 0,90 6. Tortilla on... o Tugeva köömnemaitsega ümmargune päts. o Mehhiko köögist pärinev pehme maisi- või nisuleib. o Ümmargune kerge dieettoode, mis valmistatakse nisu-, riisi- või tatrajahust. 7. Piimasuhkur on... o Laktoos o Fruktoos o Maltoos 8
Küpsemine Küpsemine • Valmimine algab tera moodustamisega, jätkub selle täitumise ja küpsemisega • Valmimine kolmes järgus – piimküpsus, vahaküpsus, täisküpsus Piimküpsus • Terade jämenemine • Varajases piimküpsuses on terad saavutanud poole oma lõplikust suurusest • Veesisaldus 65-70%, faasi lõpus ~40% • Lõppfaasis saavutavad kõik terised oma lõpliku suuruse • Tera tõmbub valkjaks, lehed hakkavad alt kolletuma, tera sisu piimjas Vahaküpsus • Lehed kolletuvad, terad vahataolise sisuga • Veesisaldus 35-40% → lakkab varuainete kogunemine • Veesisaldus faasi lõpus 20-25% • Tera bioloogiliselt valminud Vahaküpsus Jaotatakse ka nelja rühma: • Varajane taigenküpsus • Taigenküpsus: konsistents veel pehme, aga kuiv. Sõrmeküünega purustatav • Vahaküpsus: sõrmeküünega mittepurustatav • Täisküpsus: teris on kõva, võib ainult
roomlased. · Vana-Kreekas viljeldi ka kahe- ja kolmerealist otra. 4 Botaanilised tunnused · Narmasjuurestik areneb 48 idujuurest. · Võrreldes teiste teraviljadega juurestik mõnevõrra väiksem. · 85% juuremassist paikneb 2025 cm sügavusel. · Kõrs: - püstine, - õõnes, - pikkus 5080 cm. · Leht: - rööproodne, - keelekesega. 5 6 · Vili on sõkaldega kaetud teris. · Odra tera on: - ovaalse kuju, - piimvalge värviga (võib olla ka must või tumepunane). 7 8 · Oder on lühima kasvuajaga teravili. · Olenevalt sordist ja kasvukohast kasvab 60 115 päeva. · Oder on edukalt kohanenud erisuguste ilmastikutingimustega. · Kasvab seetõttu kaugel põhjas (70. laiuskraadini), lõunapiir ulatub Aafrikas Sahara kõrbest lõuna poole. 9 · Odratera võib olla: olla
• Kokku 728 248 tonni, sellest: seeme – 68 985 t loomasööt – 516 566 t tööstuslik tarbimine – 25 423 t toit – 111 512 t (terakaalus), 87 699 t (tootekaalus) • Enamus Eestis valmistatud pagaritoodetest tehakse kodumaisest viljast jahvatatud jahust. 16 Teraviljade iseloomustus • Teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, sorgo, hirss) kuuluvad kõrreliste sugukonda. • Tera (teris) koosneb: - välisest kestast, - kestaalusest kihist, - endospermist (sisetoitekoest), - idust. 17 18 Väline kest: - katab tera, - pole seeditav, - eemaldatakse terast. Endosperm (tuum): - tera suurim osa, - koosneb peamiselt tärklisest, - polüsahhariidist (hüdrolüüsub seedetraktis glükoosiks, tekitab täiskõhutunde). 19 Tuuma kattev aleuroonkiht – koosneb
temperatuuride. Eesmärk on tavaliselt see, et me püüdleme austeniidi alasse, tahaksime, et lähtestruktuur oleks austeniit ja seda siis jahutame aeglaselt või kiirelt ja saame erinevad struktuurid. Kuna me kuumutame austeniidi alasse ja austeniit on samuti teralise struktuuriga austeniit võib olla jämedateralisem (mida suurem temperatuur, seda suurem tera) või peeneteralisem. Sellest tulenevalt, kuidas nad mõjutavad austeniidi tera suurust, jagatakse legeerivad elemendid või lisandid kahte gruppi: Ühed legeerivad elemendid, mis soodustavad austeniidi tera kasvu. Kui siin on temperatuur A1 (joonis 2), toatemperatuuril terased koosnevad terased perliidist, väga väikese süsinikusisaldusega terastes lisandub ferriit ja suure süsinikusisaldusega terastes lisandub tsementiit. Olgu perliidi tera läbimõõt dp. Kuumutades üle 727 kraadi, tekib perliidist
sarvestumisnähtude eemaldamiseks., kusjuures need võivad asetseda jala siseküljel, tallal, varvastel, kannal ning sobivad ka kannalõhede ja tugeva sarvnaha eemaldamiseks konnasilma ümbruses. 2.3.Konnasilmade eemaldamine Oma õõnsalt painduva vormiga on õõnespeitliterad sobivad konnasilmade töötlemiseks. Nende spetsiaalne vorm lubab head ligipääsu väga raskesti ulatuvatesse töötluskohtadesse. Konnasilmade väljakoorimiseks juhitakse tera pööratava liigutusega vasakult paremale. Sügavamal asetseva konnasilma töötlemiseks on vajalik mitmed teravahetused. Pehmed konnasilmad varvaste vahel vajavad enamasti erinevaid töökäike. Kõigepealt eemaldatakse ülemine sarvnahk, millele järgneb töötlemine õõnespeitliteraga. Kui konnasilma tuum on nähtav, võib selle küünenahatangide abil välja juurida. 2.4.Tugeva sarvestumise eemaldamine Sarvnaha eemaldamiseks sobivad suuremad terad. Eelnevalt pehmendatud nahka on
hoiab detaili sirgena ning lükatakse laud üle tööpingi pinna. Höövelpink Freespink Freespinki kasutatakse erinevate materjalide freesimisel. Freespinke jagatakse kahte liiki: vertikaal- ja horisontalfrees peamise spindli asendi järgi. On olemas väga väikeseid, kuid ka terve toa suuruseid freespinke. Erinevalt puurpingist, mis hoiab tooriku paigal ja läheb tast otse läbi, saab freespingli tpprikut liigutada. Freesi tera lõikab nii otsa kui ka külgedega. Freese saab juhtud käsitsi, nad on mehhaaniliselt automatiseeritud või neid saab juhtida arvuti abil. Freespingiga töötamisel tuleb kasutada kaitseprille. Enne tööle asumist tuleb veenduda, et detail ja tera oleksid korralikult paigas. Freespink Paksuspink 1. Lukustusnupp 2. Nupp 3. Tera katte kinnitus 4. Turvalüliti 5. Fikseeritud laud 6. Käsivänt
boorkarbiidi. Looduslikest abrasiivmaterjalidest on enamlevinud smirgel, korund, teemant jt. Käia täielikul iseloomustamisel näidatakse peale abrasiivmaterjali ja sideaine veel käia teralisust, kõvadust, kuju ja mõõtmeid. Joonisel 5.1.2 on toodud mõnede lihvimiskäiade kuju. Joonis 5.1.2 Lihvimiskäiad: a - taldrikukujuline, b - kausikujuline, c - silindriline http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Käia teralisus iseloomustab abrasiivmaterjali tera suurust. Käia teralisust tähistatakse standardi järgi numbriga. Käia teralisuse valikul lähtutakse töödeldava pinna vajalikust siledusest. Koorimisel kasutatakse jämedateralisi käiasid, silumisel - peeneteralisi. Lihvimiskäiade kõvaduse all mõistetakse sideaine omadust hoida tera kinni lõikejõu mõjumisel lõikeriistale. Kõvaduse järgi jagunevad käiad: pehmed (H, J), keskmiselt pehmed (K, L), keskmised (M, N), keskmiselt
Metalli osa, mis eraldatakse toorikult ühe käiguga, nimetatakse laastuks. Liikumised ja pinnad treimisel. Treipingil saab lõigata ainult siis, kui üheaegselt toimub kaks põhiliikumist: pea- ja ettenihkeliikumine. Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Kui treitera viia vastu pöörleva tooriku pinda, lõikab tera toorikusse soone. Tooriku kogu silindrilise pinna töötlemiseks tuleb treitera nihutada piki tooriku telge. Ettenihkeliikumine on treitera joonliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind saadakse pärast laastu eemaldamist.
9 Eeltöötlusvahendid: 1. Juurviljaharjad - Väiksemate juurviljakoguste pesemiseks. Varrega või ilma, harjased jäigad. Taluvad masinpesu. 2. Koorimisnoad - Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalu nuga. Koorimistera võib olla jäiga kinnitusega või liigendiga. Tera peab olema piisavalt pikk, umbes 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks. 3. Köögiviljanoad - Koorimiseks ja puhastamiseks. Käepide peab olema piisavalt suur ja kätte sobiv. Noatera ei tohi olla liiga pikk, sobiv pikkus on ~8 cm, otsast laugja kujuga ja terav. Käepideme sobivaim pikkus on ~10 cm ning see peab ulatuma tera selja poolt tera peale sõrmele toeks. 4. Üldnuga - Mitmeotstarbeline, sirge teraga
rauast rabedam.Tunnis meelde jäänud teema.Terase füüsikalised omadused tugev,kerge materjal,ei lähe rooste.Terast ka parem töödelda kui rauda kokkukeedetav ja karastav.Head vastu pidavad terast saada.Maagi valik,räbu eemaldamisega.Muidugi peab kuumutama mitu korda,siis kas õlis või vees jahutada.Terase treimisel tuleb seda arvestada,kui ta pole karastanud on parem treida lõiketera võtab laastu paremini ja tera ei kulu ära kiirelt.Kui karastanud siis peab tööriista terasest tegema tööriistu näiteks astmelisetera. Terase füüsikalised omadused tihedus,sulamistemperatuur,soojusjuhitavus,soojusmahutavus,soojuspaisumine.Seda veel,et hea on see.Ta ei roosteta.Halb on see,et teras on habras materjal.Mõtlesin,et kirjutan juurde teraseid on kahte 1.mittelegeerterased (tuntud ka süsinikterastena)2.legeerterased.Need kaks terase liiki mängivad rolli
11. Käia iseloomustavad näitajad.: käia kõvadus, teralisus ja struktuur. Teralisus Abrasiivse tööriista teralisuse all mõistetakse lõikava materjali terade suurust, mis moodustavad tema lõikavat osa. Käia teralisuse mõju lihvimisprotsessile: 1) mõjutab töödeldud pinna karedust 2) mõjutab lihvimisprotsessi tootlikkust 3) suuremateraline tööriist sobib paremini sitkete, kleepuvat laastu andvate materjalide töötlemiseks, sest käi rasvub paremini 4) suuremat tera sobib kasutada käia ja töödeldava pinna suurema kokkupuutepinna korral, sest lihvteradele langeb suurem koormus. Käiade valmistamiseks kasutatakse põhiliselt suure ja keskmise teralisusega abrasiive. Peene- ja eriti peeneteralised abrasiivid leiavad kasutamist mitmesugustel viimistlustöödel. Makroterad ( suur, kesk, peen tera), mikroterad (eriti peen tera) Kõvadus Abrasiivtööriista kõvadus on sideaine omadus avaldada vastupanu abrasiivmaterjali
c. omandab järgneval lõiketöötlemise operatsioonil parema töödeldavuse kuna vähenevad lõikejõud d. muutub pehmemaks võrreldes ülejäänud materjaliga Küsimus 3 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Karbiidkermiseid e. kõvasulameid kasutatakse reeglina lõikeriistades järgneval kujul: Vali üks: a. lõikeriist on tervikuna valmistatud karbiidkermisest b. teriku plaat on valmistatud tsentrifugaalvalu meetodil ja joodetud tera keha külge c. ainult terik on valmistatud plaadikesena ja kaetud kulumiskindla pindega ja mehaaniliselt kinnitatud tera keha külge d. ainult terik on valmistatud eraldi plaadikesena ja tera keha külge liimitud Küsimus 4 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist treimisoperatsiooni ja tooriku pinda on võimalik töödelda joonisel toodud treitera abil? Vali üks: a. puhas treimine, sisetreimine b. kujutreimine, otstreimine c. puhas treimine, pikitreimine
*Nahahaiguste korral, eriti ülekaalulisuse korral TRITICALE (TRITIC) *Nisu ja rukki ristamisel saadud teravili *Proteiinirikkam (valk) kui nisu või rukis *Terades hea mineraalainete sisaldus *Terad sarnased nisule, kuid kerge rukki lõhn *Hea tera kvaliteet! Haiguskindlus saadud rukkilt, võime kasvada viletsal pinnal *Helbed sobilikud hommikueinete valmistamisel BULGUR *Kuuma veeauruga töödeldud, kuivatatud ja purustatud täisteranisu *Populaarne Lähis-Idas, kus samas rollis nagu riis ja kartul *Valgu- ja süsivesikuterikas AMARANT
arvestades tundlikkust öökülmade suhtes. Järgides neid nõudeid, saavad taimed endale soodsad kasvutingimused, neil esineb vähem kahjureid ja haigusi ning lamandumist. 4. Külvide hooldamine õige hooldamine vähendab taimdelele ebasoodsate tingimuste mõju (mullakoorik, umbrohud, põud). 5. Õigeaegne ja kadudeta koristus koristamisega hilinemine põhjustab enam valminud väärtuslikuma saagiosa kao ning seega ka saagi kvaliteedi languse. 5. 2.3 Tera ehitus ja koostis Tera koosneb: 1. Idust mis asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike: rukkil, nisul ja odral 1,5...3%; kaeral 3...4% ja maisil 10...12%; 2. Endospermist ehk toitekoest, mis moodustab suurema osa terast (keskmiselt 74% tera massist). Endosperm on väga toitaineterikas, millest tulenevalt ka teraviljade nii suur tähtsus majanduses. Endospermi eraldab eost kilbike; 3. Kestadest mis koosnevad mitmest kihist
Nisu, rukis, oder, kaer II. Mais, hirss, sorgo, riis Mõningatel teraviljadel nagu odral, kaeral, riisil ja sorgol on terad pärast vilja peksmist sõkaldega kaetud. Teris ja sõkal on kokkukasv. Selliseid teri nimetatakse sõkalteristeks. Paljasteristeks nimetatakse selliseid teri, kus teris ja sõkald ei ole omavahel kokkukasvanud ja eralduvad pärast viljapeksmist. Paljasterised kannavad enamasti rukki, nisu ja maisi vorme. Teris ehk tera Tunnused I rühma teraviljad II rühma teraviljad Pikivao esinemine tera Puudub Esineb kõhtmise poolel Tera idanemisel nähtavale Idujuuri erinev, liigiti erinev 1 idujuur ilmuvate idujuurte arv Põhiku alumised õied on Põhiku ülemised õied on Õite arenemine pähiks
- need pole harilikult mõeldud termotöötluseks, - koostis ja põhiomadused on vastavuses piirväärtustega, - teisi erikvaliteeditunnuseid (sobivus tõmbamiseks, sügavtõmbamiseks, külmprofileerimiseks jne.) ei tooda, ei sisalda legeerivaid elemente (v.a. Si ja Mn). Mittelegeerkvaliteetterastele pole esitatud erinõudeid termotöötluse ega mittemetalsete lisandite osas. Nende kasutamisel on aga kõrgendatud nõuded (nt. hapra purunemise, tera suuruse, vormitavuse jm. suhtes). Legeerimata kvaliteetteraste hulka loetakse need, mis ei kuulu tavateraste ega vääristeraste hulka. Mittelegeervääristerased on erinevalt tavakvaliteet- ja kvaliteetterastest puhtamad mittemetalsetest lisanditest ja termotöödeldavad (enamasti parendatavad või pindkarastatavad). Täpse keemilise koostise, erivalmistusviisi ja teimitingimustega on saavutatavad vastavad mehaanilised ja tarbimisomadused (suur või kitsalt piiritletud tugevus,
mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 150mm killustiku tugevusmargi määramiseks, hüdrauliline press killustiku tugevusmargi määramiseks, kaalumis- ja tõstmisnõud. 4. Katsemeetodikad 4.1 Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Anuma suuruse valik sõltub killustiku tera ülemisest mõõtmest. Killustiku, mille fraktsioon on 4-16 mm kasutatakse anumat mahuga 10 liitrit. Anuma mass kaalutakse. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus määratakse valemiga 1. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures mõlemal korral võetakse uus kogus killustikku. Erinevus kahe mõõtmise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m 3. Suuremate erinevuste korral tehakse ka kolmas
juurdepääsust. Tekib tööriista nendes osades kus lõppeb kontakt toorikuga. o Väsimuskulumine – Põhjustab lõikeriista pinna murenemist ja tükikeste lahtimurdmist. Tekib suurtel temperatuuri muutustel ja vahelduval koormusel. o Adhesioonkulumine (sööbekulumine) - Kulumise tingib töödeldava materjali osakeste nakkumine lõikeriista tööpindadele moodustades terakasvaja. Tera kasvaja murdumisel rebitakse kaasa ka lõikeriista osakesed. 1 Tera kasvaja o Töödeldava materjali osakeste tööriista esipinnale kleepumise tulemusel kujunev metalliline moodustis. o Tekib plastsete materjalide töötlemisel lõiketsoonis, kõrgete temperatuuride ja rõhkude toimel. o On struktuuritu moodustis 2 kuni 3 korda suurema kõvadusega kui toorik. Tööriista eluea arvutus
KETASSAAG Ketassaag Ketassaag või lauasaag on puutöövahend millele on kinnitatud sae ketas ja mida ajab ringi elektrimootor. Esimest teadaolevat ketassaagi kasutati inglismaal, 1777. aastal. Ketassae ehitus Saagimine 1.panna peale mask, kõrvaklapid, prillid. 2.kontrollida, kas sae tera on otse ja täpselt püsti, kas piire on paralleelselt teraga, kas nurgamõõdik on õige nurga all. 3.Sättida tera õigele kõrgusele. 4.kinnitada tera kaitse 5.asetada materjal piirde/nurgamõõdiku vastu. 6.käivitada saag. 7.Lükata materjal käe või vastava lükatiga, kindlalt kinni hoides sae terale. Erinevad terad Ketassaagidel kasutatakse palju erinevate omadustega (nt. Hammaste arv, suurus) teri. Põhilisemad on näiteks "rebiv" tera millega lõigatakse puitu piki. 20-30 hammast. risti lõikamise tera millega lõigatakse puitu risti sooni. 60-90 hammast. universaalne tera millega lõigatakse puitu risti ja piki soont
peitel, käsihöövli tera) Mitu lõiketera (näit. frees, ketassaaag ) Tera ja detaili pindade määratlused . 1. Detail 2. Lõikur 3. Lõikeserv 4. Laast 5. Töödeldud pind 6. Lõiketasapind . Kiilukujulise lõikuri pinnad : Esitahk Tagatahk’ Külgtahk (2tk) Lõikuri pindade lõikumisel tekivad servad : Esi- ja tagatahu vahel – pealõikeserv Esi – ja külgtahkude vahel – külglõikeservad . Tera esitahk – abcd Tera tagatahk – abef Tera külgtahk – adf ja bce Pealõikeserv – ab Külglõikeservad – ad ja bc Tera liikumistasapind – A Lõiketasapind – B Tera liikumise kiirus – v Laastu paksus – h Kiilukujulise lõiketera juures on olulise tähtsusega tera nurkparameetrid . Nurkparameetrid määravad : Töödeldud pinna kvaliteedi LÕIKAmiseks vajaliku jõu suuruse .
(teatud nurga all tooriku telgjoonega - koonuste treimisel) ja kõverjoone- list ettenihet (kujupindade treimisel). Toorikul eristatakse töödeldavat, töödeldud ja lõikepinda (joon.). Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda 1, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind 3 saadakse pärast metallikihi eemaldamist. Lõikepinnaks 2 nimetatakse töödeldaval toorikul lõikeserva vastas moodustuvat pinda. Sõltuvalt tera lõikeserva kujust ja asendist võib lõikepind olla tasand, koonus-, silinder- või kujupind (vt. joon. ). Lõikeprotsessiga kaasnevad keerukad füüsikalised nähtused (tooriku plastne ja elastne deformatsioon, soojuse eraldumine, terakasvaja tekki- mine teriku_ tipus), mis mõjutavad oluliselt lõikeriista tööd, samuti tööviljakust ja töötlemise kvaliteeti. Terik – lõikeriista mõtteline osa, mis on ette nähud laastu tekitamiseks.
KORDAMISKÜSIMUSED MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Meedia mõiste (ÕPIK, TERA) keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon 2. Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas (TERA) Meedia ülesanded: · Info edastamine · Järelvalve- kes, mida, kus teeb · Ühiskonna osade seostamine · Sotsiaalsete normide ülalhoidmine · Avalikkuse loomine poliitilised otsused, kujundab avalikku arvamust, vahendab seda · Kriitika ja kontroll · Meelelahutus 3. Kes on meedia taga? (ÕPIK) 4. Kvaliteetajakirjanduse roll(TERA) Vahendab tõepärast infot, ei spekuleri; esitab kontrollitud fakte; annab konfliktse olukorra puhul sõna mõlemale osapoolele; austab kirjakeele normi 5. Tabloid ehk kollane ajakirjandus(TERA) Ajakirjandus mis vassib ja valetab; ajab taga kõmu ja sensatsiooni; kodu, pere, eraelu, sport, meelelahutus 6. AJAKIRJANIKE ROLL (TERA) 7. Sõnavaba...
sitkuseni. Lihtsustatult tähendab karastamine kuumutamis- ja jahutusprotsesse. Kõigepealt kuumutatakse teratoorikut, kuni see hõõgub, ja seejärel karastatakse toorikut soovitud kõvaduseni. Seejärel töödeldakse toorikut nii, et see saavutaks vajaliku sitkuse; selleks kuumutatakse toorikut uuesti, kuid madalama temperatuurini kui enne, ja seejärel toorik jahutatakse. Lihvimis- ja teritusetapil annavad noameistrid terale lõpliku lihvi käsitsi. Seejärel tera poleeritakse, millega saavutatakse tera maksimaalne korrosioonikindlus ja mis võimaldab tera hõlpsasti puhastada. Järgmiseks kinnitatakse tera külge käepide, mis tähistab noa sündi. Lõpuks viimistletakse nuga hoonimise teel.Erinevust sepistatud ja vermitud noa vahel on üldiselt kerge märgata. Sepistatud nuga on tavaliselt veidi raskem ja tundub elastsem kui temmitud nuga. Sepistatud noa tera ja kahva vahel on kaelus, mis tekib sepistamise käigus. Nugade tüübid
Toiduderavilja nõuded 2009 Toiduvilja kvaliteedinäitajad nisu Niiskusesisaldus. Kokkuostetud toiduvilja niiskusesisaldus võib olla 10-14% (optimaalne13%). Kõrgema niiskusesisaldusega vili vajab täiendavat kuivatamist (kehtub kõikide teraviljaliikide kohta). Mahumass. Varutava nisu mahumass peab olema minimaalselt 730g/l,soovitatav mahumass peaks olema ligikaudu 780g/l. Mahumass sõltub tera suurusest, kujust ja tihetusest ning tera ühtlikkusest. Kui nisu ei ole korralikult valminud kas põua või haiguste tõttu,on terad väikeed ja kortssulised ning mahumass väike. Mahumass on oluline näitaja terade jahvatamisel, sellest oleneb jahu väljatulek. Suur mahumass näitab, et teradon hästi täitunud tiheda endospermiga. Kõrgema mahumassisaavutamiseks on oluline osa sordi õigel valikul ja agrotehnikal ning väetamisel. Langemisarv iseloomustab tärklise seisundit terades
Puuride saba on silindrilise kujuga sabaosa läbimööt on sama kui lõikeosal Puurid kinnitatakse padrunisse . Kõvadus on aine võime vastu panna teise materjali sissetungimisele Tuntumad kõvadusteimid ehk katsed on : Brinelli, Rockwelli, Vickersi Kõvast materjalist otsak surutakse kindla jõuga uuritava materjali pina ja mõõdetakse tekkinud jälje läbimõõtu Teramaterjli kõvaduse suurenemisel tera kulumiskindlus paraneb ja tera terituste vaheline aeg pikeneb . Suurem kõvadus tähendab kallimat ja sealjuures hapramat (rabedamat) teramaterjali Liimitud puitmaterjalide (vineer, PLP, PKP, MDF- Plaat ) Lõikamisel on vajalik suure kõvadusega lõikeriist, kuna liimiosakesed on suure abrasiivse toimega Sitkus on materjali omadus koormamisel enne purunemist taluda olulist deformeerimist Sitkuse vastandomadus on haprus
Nurgasaagi kasutatakse põhiliselt ehitustel. Sellega on võimalik teha kiiret ja täpset lõiget tänu kontrollitud ja kiirele liigutusele.Nurgasaag lõikab lastes pöörleva ketta lõigatava detaili peale.Tavaliselt hoitakse detaili ka kinni, et tuleks võimalikult täpne lõige Nurgasaag saab oma nime sellest , et temaga saab lõigata 15°, 30°, 45°, 75 ° ja 90 ° -se nurga all. Lõiketera hambaid katab terakate, mis uuematel mudelitel eemaldub kui tera puutub detaili ning detailist eemaldudes läheb automaatselt peale.On väga ohtlik kasutada seda saagi kui terakaitse puudub. Tavaliselt saega ühendatud ka tolmukott, mis kogub saepuru lõikamise ajal. Sael on olemas ka ohutusklamber, mis aitab detaili kindlalt oma kohale kinnitada. 2 Tera ja terakaitse Käepide
Tehisteemant leiab põhiliselt kasutamist: Select one: a. madalsüsinikteraste puurimisel b. kõvade materjalide lihvimisel ja abrasiivtöötlemisel c. malmi ja terase koorival treimisel d. elektererosioontöötlemisel Question 9 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lõiketöötlemisel levivad plastsed deformatsioonid järgmiselt ja põhjustavad järgmisi nähtusi: Select one: a. ainult laastu sisse, ei avalda muud mõju b. tera tipu ette materjali, laastu, töödeldud pinna lähialasse, töödeldud pinna tugevus ja kõvadus suurenevad c. ainult töödeldud pinna lähialas, töödeldud pinna kõvadus ja tugevus vähenevad d. ainult tera tipu ette töödeldavasse materjali, ei mõjuta töödeldud pinna tugevust ja kõv Question 10 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Puurpinkidel teostatakse järgmisi töid: Select one: a. töödeldakse tasapindu b
Kõige paremini eemaldab vana värvi naatriumhüdroksiidi kuum vesilahus. Rasv eemaldatakse pindadelt leeliseliste või orgaaniliste lahustega. Väga hästi eemaldab pinnalt rasva 150°C kuum aurujuga. Peale rasva eemaldamist paljud metallid hakkavad kohe korrodeeruma. Roostet ja korrosiooni eemaldatakse pindadelt mehaaniliselt smirgelpaberi või smirgelkäiaga. Efektiivne on rooste ja korrosiooni eemaldamine liivajoaga. Kasutatakse 0,8...1,5 mm tera läbimõõduga kvartsliiva. Suurema läbimõõduga liivaosake riku pinnasileduse. Paljud ettevõtted kasutavad pindade puhastamisel haavlijuga. Haavlite läbimõõt 0,3...1,5 mm, õhurõhk 0,5...0,6 MPa. Haavliteks sobivad sõelutud metallipuru või valmistatud terashaavlid. Haavlid kogutakse kokku ja kasutatakse korduvalt. Haavlijoa düüs valmistatakse metallkeraamilisest sulamist. Puhastatud pindade passiveerimine on vajalik teha peale pindade puhastamist kui ei ole võimalik kohe kruntida
pronksist, rauast, titaanist. Mitmetel kultuuridel on oma unikaalne versioon noast. Osades kultuurides kasutati nuge religioossete või spirituaalsete rituaalide teostamiseks. Tänapäeval on mitut tüüpi nuge, aga enamjaolt on nad jagatud 2 liiki : Fikseeritud teraga noad ja kokkupandavad noad. Fikseeritud teraga nuga Taskunuga Modernsed noad koosnevad käepidemest ja terast. Tera serv võib olla sile või sakiline või siis kombinatsioon mõlemast. Käepide on noa mugavama kasutamise ja turvalisuse jaoks. Nugade teri on võimalik valmistada erinevatest materjalidest, igalühel neist on oma plussid ja miinused. Süsinikteras võib olla väga terav, hoida äärt hästi ja olla kergelt teritatav, aga on kergesti kahjustatav rooste ja plekkide poolt. Roostevabast terasest
Millised noad on olemas? Üldnuga Üldnuga on universaalne nuga juur- ja köögiviljade viilutamiseks, tükeldamiseks, liha käsitlemiseks jne.Koorimisnoast pikem (13-18cm) õhukese teraga nuga, mis istub hästi kätte ning millega saab näiteks liha viilutada ja tükeldada, liha kontide küljest lahti lõigata, aga vajadusel ka köögivilja koorida ja lõikuda. Kokanuga Kokanuga kasutatakse kõige rohkem hakkimisel. Selles töös on tähtis, et noa tera oleks nii lai, et hakkides ei lööks sõrmenukke vastu lõikelauda ära. Suure kaalika tükeldamine on kokanoale tõeline katsumus. Hakkimine õnnestub kõige paremini, kui nuga on nii pikk, et seda saab kasutada mõlema käega ja tera on n-ö kiikuv.Kokanoka tera on sageli 18 28 cm pikk, need noad on laiapoolsed ja üsna jäigad. Laiateralise noaga on võimalik saavutada sirgeid ja nägusaid lõikepindu.
Millised noad on olemas? Üldnuga Üldnuga on universaalne nuga juur- ja köögiviljade viilutamiseks, tükeldamiseks, liha käsitlemiseks jne.Koorimisnoast pikem (13-18cm) õhukese teraga nuga, mis istub hästi kätte ning millega saab näiteks liha viilutada ja tükeldada, liha kontide küljest lahti lõigata, aga vajadusel ka köögivilja koorida ja lõikuda. Kokanuga Kokanuga kasutatakse kõige rohkem hakkimisel. Selles töös on tähtis, et noa tera oleks nii lai, et hakkides ei lööks sõrmenukke vastu lõikelauda ära. Suure kaalika tükeldamine on kokanoale tõeline katsumus. Hakkimine õnnestub kõige paremini, kui nuga on nii pikk, et seda saab kasutada mõlema käega ja tera on n-ö kiikuv.Kokanoka tera on sageli 18 28 cm pikk, need noad on laiapoolsed ja üsna jäigad. Laiateralise noaga on võimalik saavutada sirgeid ja nägusaid lõikepindu.
· rukis (Secale cereale) · oder (Hordeum vulgare) · kaer (Avena sativa) · mais (Zea mays) · hirss (Panicum) · sorgo (Sorghum bicolor) · riis (Oryza) Kõrreliste teraviljade vili on üheseemneline sulgvili, mis on tihedalt kaetud seemne- ja viljakestaga. Seega on kõrreliste vili teris. Mõningatel teraviljaliikidel, nagu odral, kaeral, riisil, hirsil ja sorgol, on tera pärast vilja peksmist sõkaldega kaetud sõkalterised. Teraviljaseemnete eristamistunnused: · Paljasteriseline kaer teris on üleni kaetud peenikeste ligisurutud karvakestega. · Paljasteriseline oder teris ei ole karvakestega kaetud; karvatutt terise tipus puudub; rombja kujuga. · Nisu teris on paksem, sügava pikivaoga, pinnalt sile; esineb karvatutt terise tipul; teris on värvuselt valge, kollakas või punane; paljasteriseline.
kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoolne alakülg kujundatakse paksemana tagamaks metallivaru kulunud tera lõikeserva teritamiseks. Nokkteral on selline paksend vaid tera ninaosas. Põskteral on nina külgserval tugiplaat (tugevdusplaat). Peiteltera on niisugune, mille ninaosa on kujundatud vahetatava plaadina (plaatpeitel) (joonis 1.9) või nihutatava varvana (varbpeitel, nihkpeitel). 3. Adra saha geomeetriline iseloomustus. Adra saha töö tehnoloogilist protsessi võib kujutada teostatuna kolme elementaarse kiilu poolt (joon. 3.3, a), mis liiguvad x-telje sihis
PacoJet jäätise- ja sorbeemasin Katrin Kõluvere KK13 KE2 PacoJet PacoJet võimaldab lihtsalt ja kiiresti valmistada a' la carte toite: •naturaalset jäätist •sorbeed •kastme- ja supipõhjasid •värskeid maitseainesegusid. •Mahutavus: 0,8...1,0 liitrit •Töötemperatuur: -20° C •1 portsjon 20 sekundiga PacoJet •Jäätise-ja sorbeemasin •2 terasest nõud nõu hoidik •tihendiga kaas • tera •kaan •pesurõngas •spaatel •pöörlev pesuhari •loputusrõngas terade komplekti abil saab Pacojetti kasutada ka kutteri, hakklihamasina, mikseri ja visplina. •kaheosaline tera: peenestab jämedalt liha ja kala (tartar, täidised jms). •neljaosaline tera: peenestab toorained (liha ja kala) peeneks (terriinid, võided) või mousseedesse/ püreedesse (kastmed, ürdiõlid, ürdivõid jne). •visplitera: koore, munavalge, piimavahu, kokteilide vahustamiseks
Selline talinisu pind on püsinud juba viimased seitse aastat. Seevastu suvinisu pind on viimastel aastatel suurenenud. Talinisu rahvamajanduslik tähtsus on toiduvili ja piirituse tootmine. Suur osa nisust jahvatatakse jahuks, mida kasutatakse leiva- ja kondiitritööstuses. Nisu kasutab ka käärimistööstus viina ja õlle valmistamiseks. Suure populaarsuse on omandanud nisust valmistatud hommikueined. Jahvatades tera koos kestade ja iduga, saadakse täisterajahu. Täisterajahu on kõige suurema toiteväärtusega, kuna sisaldab palju B-rühma vitamiine ja mineraalaineid. Täisterajahu säilib halvasti ning seepärast toodetakse rohkem sellist jahu, mille saamisel on eraldatud kestad ja idu. Meil valmistatakse nisust mannat, pajudes maades aga mannale lähedast bulgurit. Nisuterad leotatakse, keedetakse, kuivatatakse, purustatakse.
Pilte höövelpingist Paksuspink • Paksuspink koosneb kolmest osast: lõikepea, mille küljes on terad, pressidest ning lauast, mis kontrollib pressitava laua paksust • Kõigepealt seatakse sobiv paksus, siis lükatakse laud kuni lõpuni masinasse kuni see saab kontakti esimese pressiga,mis sellest kinni haarab ninga masinasse tirib. Masinas liigub laud lõiketeradest üle, mis eemaldavad laualt alumise kihi. 1. Lukustusnupp 2. Nupp 3. Tera katte kinnitus 4. Turvalüliti 5. Fikseeritud laud 6. Käsivänt 7. Pealüliti 8. Juhiku piiraja 9. Tera kate 10. Reguleeritav laud 11. Lõikesügavuse nupp 12. Pikendusjuhtme tugi X. Ülekoormuslüliti Ketassaepink • Ketassaepink koosneb põhiliselt kettast ja masinast mis selle pöörlema paneb. • Selle tööriistaga lõigatakse puitu, metalli, plastikut ja muid materjale ning võib olla käeshoitav või töölauale monteeritud.
Teraviljad: Nisu (triticum) Oder (hordeum) Rukis (secale) Kaer (avena) Mais Riis Hirss Sorgo Jagunemine: A. Tüüpilised teraviljad nisu, oder, rukis, kaer. (Esineb pikivagu kõhtmisel poolel; tera idanemisel tekib mitu idujuurt; alumised õied pähikus on enam arenenud; väike soojusenõue; suur niiskuse nõue; esineb nii suvi kui ka tali vorm; pikapäeva taim; algarenemine on kiire). B. Hirsilaadsed teraviljad mais, riis, sorgo. (Pikivagu kõhtmisel poolel puudub; tera idanemisel tekib üks idujuur; ülemised õied pähikus paremini arenenud; suur soojusnõue; väike niiskusnõe (v.a riis) esineb suvi vorm; lühipäeva taim;
Kaal täpsusega 0.1g Sõelad avadega 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm terastikulise koostise määramiseks Nihik terade mõõtmiseks, kui silmaga pole võimalik täpselt määrata. Hüdrauliline press muljumiskindluse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Anuma suuruse valik sõltub killustiku tera ülemine mõõde. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 8; 16; 31,5 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10, 20 ja 50 liitrit. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus arvutatakse valemiga: Valem 1: OpK = (m1 m ) / V m anuma mass, kg m1 killustiku ja anuma mass, kg V anuma ruumala, m3 Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus killustikku.
Tera ehitus:viljakest,seemnekest,aleuroonkiht,endosperm,toitekude. Embrüo eraldab idu endospermist, tal ka vahendusülesanne. Ta vahendab toitaineid endospermist idusse. 1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav *Koleoptiil- kilejas moodustis, mis on torukujuline. Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. 2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud. 3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda 1000 s.m. jagatud külvise väärtuse protsendiga. 2
teritatav, kuid kahjustatav rooste poolt. Roostevaba teras on raua, kroomi, vahel nikli ja molübdeeni sulam, kus on vähe süsinikku. Seda pole küll võimalik teritada nii teravaks kui süsinikterast, kuid see-eest on roostevaba teras väga vastupidav korrosioonile. Kõrge süsiniku sisaldusega roostevabasse terasesse on lisatud suurem kogus süsinikku, kavatsusega kombineerida süsinikterase ja roostevaba terase parimad omadused. Selline materjal ei kaota värvi ega roosteta ning säilitab tera teravuse. Kihilised noad on tehtud mitmest metallist, mis on paigutatud kihiti, kombineerides kõigi omadusi. Näiteks võib olla asetatud kõvem ja hapram süsinikteras kahe pehmema roostevaba terase kihi vahele. Kuigi sel juhul jääb tera siiski rooste poolt kahjustatavaks.Kokkusulatamise tulemus on sarnane kihilisele konstruktsioonile. Erinevate teraste kihid sulatatakse kokku ning siis töödeldakse saadust, et tekiks mustriline teras.
Pooleteisekäe mõõkade teraviku pikkus oli 120-140 cm, kaal 3kg. Kahekäemõõga pikkus 160-180 cm, põhiliselt jalamehe relv, olulisemaid funktsioone lahingu alguses vastase jalaväe odade puruks raiumine. Timukamõõgal oli ots kumer/lame, teradel oli tekst (,,Jumal aitab mind vaest patust." ,,Kui ma mõõga tõstan, siis soovin patusele igavest elu."), ratta või võllamärk; mõõgaga pea maharaiumine oli kõige austusväärsem hukkamisviis. Saablil ühel küljel tera, teravik on kõver, kasutasid kergeratsaväelased. Sõjanoa ehk lühimõõga teraviku pikkus on 40-60 cm, kasutasid lihtsõdalased; esimese kolmandiku peal tera kõvasti laiem, et löök tugevam oleks. Duschak on käepidemeta mõõk; käepideme asemel on paraja suurusega auk, kust pisteti näpud läbi; kasutati praktilises võitluses vähe, rohkem õppustel. Pistoda - varaseim sõjarelv, kolmnurkne teravik, oluliseks nupp. Ketaspistodal on nupp kettakujuline. Neerupistodale
Freespink Freespink T 210 Tehnilised andmed: - Töölaua mõõtmed 1000 x 680 mm. - Spindli kasulik töökõrgus läbimõõdu 30-35 mm juures 140 mm. - Spindli kasulik töökõrgus läbimõõdu 40-50 mm juures 160 mm. - Spindli pöörlemise kiirus 1500-3000-4500-6000-9000 r.p.m. - Maksimaalse tera mõõtmed töölauas 320 x 90 mm. - Motori võimsus 5,5 hp (4 kw) - Seadme netokaal 410 kg. - Seadme müratase CE standardi 848-1 järgi 73,4 db (A) Standard varustus: - Motoriseeritud freesüksuse tõstmine, sammuga 0,1 mm iga impulsi kohta. - Manuaalne täht-kolmnurk käivitus. - Reguleeritav spindlikate (tera max dia. 250 mm.) - 1 kiirusaste, 1500 rpm, lihvimiseks. - Turvakate - "CE" standarditele vstav, koos isepidurduva mootoriga. - Spindli pöörlemiskiiruse indikaator.
Terade lõhn ja värvus. Linnaseotra ehk õlleotra kasvatatakse linnase tootmiseks. Õlle valmistamiseks kasutatav oder peab olema koristatud õigeaegselt, võimalikult enne suuremaid vihmu. Õlleoder peab olema terve (haigustest kahjustamata), läikiv, helekollaste, kollaste või hallikaskollaste sõkaldega ja normaalse lõhnaga (ei ole lubatud kopitus-, linnase- ega muu võõras lõhn ) Õlleoder ei tohi olla kuumenenud. Terade niiskus. Kvaliteetne tera ei tohi olla liiga kuiv ega ka niiske. Ülekuivatatud vili nõuab ettenähtust pikemat aega leotamiseks, liiga suur niiskus aga võib rikkuda säilimist ja seega ka idanevust. Meie tingimustes ei tohi odraterade niiskus olla suurem kui 15% ja väiksem kui 11%. Terade kõige soovitavam niiskusesisaldus on 13,5%. Sordipuhtus. Õlleodras ei tohi olla lisandeid: teiste teraviljade (kaer, rukis, nisu) seemneid, mehaanilisi vigastusi või kahjurite poolt rikutud teri, samuti kõrbenud ja
Abilõikeservanurk mõjutab töödeldud pinna karedust ja töötlemisel tekkivate jõudude suurust, tavaliselt on abilõikeservanurga väärtus piires 10...45 kraadi. Mida väiksem abilõikeservanurk ................, seda parem on töödeldud pinna kvaliteet, kuid suurenevad lõikejõu. Lõikeservanurkade suurendamine vähendab teriku tugevust ja soojusmahtuvust. Optimaalseks peetakse lõikeservanurkasid väärtusega 45 kraadi (külgteral). 8) Tera tipunurk 180- .1 pealõikeserva ja abilõikeserva vaheline nurk põhitasandil 9) Pealõikeserva kaldenurk ............. nurk tera tippu läbiva põhitasandi ja pealõikeserva vahel. Nurk ........mõjutab lõikeserva vastupanuvõimet löögilisele koormusele ja laastu liikumise suunda töötlemisel. Pealõikeserva kaldenurka loetakse Venemaa kirjanduses negatiivseks, kui tera tipp on lõikeserva kõige kõrgemaks punktiks ja positiivseks, kui tera tipp on lõikeserva kõige
Teraviljasaadused 1. põhiline inimtoit, tähsal kohal meie toiduvalikus 2. toorest teraviljast valmistatud tuntum toode on hommikueinehelbed 3. purustatud ja jahvatatud teraviljast valmistatkse jahu, manna, tangud, kruubid, helbed, pastad 4. teraviljadest kääritatakse jooke õlu, viin, viski, sake Teravilja ehitus Väline kest katab tera. Rohkesti kiudaineid, mida organism ei suuda hüdrolüüsida. Jahvatamisel eraldatatakse täielikult või osaliselt Endosperm jahuline tuum tera suurim osa, mis koosneb peamiselt tärklisest Aleuroonkiht-koosneb mitmest kiulisest kihist, mis sisaldavad palju vitamiine ja min.aineid Idu tera alumises osas, rohkesti rääsuvat rasva. Kõige toitaineterikkam Kliid jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos aleuroonkihi ja idu osakestega. Ergutavad
Termomeetrid Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. Vt ka eeltöötlusseadmete juurest. Eeltöötlusvahendid Juurviljaharjad Väiksemate juurviljakoguste pesemiseks. Varrega või ilma, harjased jäigad. Taluvad masinpesu. Koorimisnoad Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalu nuga. Koorimistera võib olla jäiga kinnitusega või liigendiga. Tera peab olema piisavalt pikk, umbes 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks. Eeltöötlusvahendid Köögiviljanoad Koorimiseks ja puhastamiseks. Käepide peab olema piisavalt suur ja kätte sobiv. Noatera ei tohi olla liiga pikk, sobiv pikkus on ~8 cm, otsast laugja kujuga ja terav. Käepideme sobivaim pikkus on ~10 cm ning see peab ulatuma tera selja poolt tera peale sõrmele toeks. Üldnuga Mitmeotstarbeline, sirge teraga
hankimine postimüügi kataloogi põhjal sõna otseses mõttes põrsa kotis ostmine. Kui ühe komplektina pakutakse koguni kahtkümmet ja sealjuures mitte kunagi nürinevat nuga, mille hulgas on seitse täpselt ühesugust, paneb see küll mõtlema. Ja kui olete hästi järele mõelnud, siis küllap jätate ostmata. Kallid noad. Eeskätt professionaalidele kuid siiski mitte ainult! mõeldud nugade hind võib ulatuda mitme tuhande krooni piirimaile. Taoliste nugade tera pole metall-lehest välja stantsitud, vaid valmistatud käsitsi või käsitsitööd imiteerival mehaanilisel sepistamismeetodil. Noatera lõpeb eenduva kannaga, mis lisab terale tugevust, tasakaalustab kogu noa (vt allpool) ning hoiab kasutaja sõrmi terale libisemast. Seejärel läheb noatera üle käepideme lõpuni ulatuvaks rooks; käepide aga koosneb kahest poolest ning kinnitub roo külge neetidega. Niihästi rood kui kinnitusneedid on juba esmapilgul selgesti eristatavad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
