1986. aastal kaasasutas ta Studio 4°C, kus töötab praeguseni. Alates 1990. aastatest tegutseb Morimoto peamiselt lühifilmide ja muuskavideote vallas. Tema stiili iseloomustab vormide, tegelaste ja stseenide iselaadi varamu. Oma filmides taaskasutab ta läbivalt samu elemente ja töötab nende põhjal välja uusi tegelasi, liikumisi ja maastikke. Koji Morimoto on üks väheseid rezissööre, kes on tehniliselt suuteline kõik filmi tootmisetapid ise teostama. Ta joonistab visuaalitahvleid, piltstsenaariume, kaadrikompositsioone, tausta võtmekaadreid ja loob mõnikord ise ka terveid filmilõike. Takashi Watabe on kontseptsiooni- ja kaadrikompositsioonikunstnik. Tema ehitiste ja mehaaniliste instrumentide, näiteks sõiduvahendite ja robotite kavandite põhjal on kujunenud lausa omaette anime pildimaailm. Watabe stiil on mõjutanud tema peaaegu kinnismõtteline detailidele keskendumine
arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes 7. Kas tööõnnetuste hulka loetakse kodust tööle ja töölt koju juhtunud õnnetused? Kui see õnnetus on põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga, siis loetakse. 8. Tööinspektori peamised kohustused? Tööinspektor on kohustatud uurima surmaga lõppenud tööõnnetusi, teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise, kontrollima vajaduse korral uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele. 10. Mis on töötervishoiuteenus? Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele 12
Eneseteostus ja selle hind Paratamatult püüdlevad kõik inimesed elus millegi poole, olgu selleks siis kindel töökoht hea palgaga või suurepärased tulemused spordis. Tänapäeval on kujunenud välja arusaam, et igaüks peab end kuidagi teostama. Kuidas tänapäeva noored end teostavad ning mis hinda nad selle eest maksavad? Enamus noored alustavad eneseteostust koolis. Mõni teostab end läbi heade hinnete, teisele on aga olulisemad praktilised teadmised. Kool võimaldab nii üht kui teist, kuid põhirõhk on siiski akadeemilistel teadmistel. Juba varases eas peavad noored sooritama üleminekueksameid ning tasemetöid. Tegelikkus on see, et sellised eksamid viivad noorukid pingesse. Neil on kohustus need sooritada ning selleks tuleb
· Valitsus on sunnitud kehtestama kaitseseisukorra piiratakse vapside tegevust · Valitsuse autoriteet langes veelgi · 1933.a. sügisel läks hääletamisele vapside põhiseadus, mis võeti häälteenamusega vastu · Tõnisson astub tagasi, Päts moodustab üleminekuvalitsuse, sõlmib kokkuleppe Johan Laidoneriga 12.märtsil 1934 algab vaikiv olek · Lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele · Kõrgemat võimu hakkas teostama riigivanem, kuid nüüd polnud enam tegemist valitsusjuhiga, vaid rahva poolt valitava ja suuri õigusi omava riigipeaga (presidendiga) · Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, veto õigus, Riigikogu laiali saatmise õigus, valitsuse ametisse nimetamise ja tagandamise õigus Kolmas põhiseadus · 1936 algatas Päts kolmanda põhiseaduse koostamise · Viidi läbi rahvahääletus, mis andis Pätsi kavale jah-sõna, valiti põhiseaduse
karkudel liikuma alles kahe kuu pärast, pärast mitmeid operatsioone. Tema vigastatud jalal oli 227 armi. Hemingway ülendati Esimeseks Leitnandiks ja autasustati hõbemedaliga vapruse eest. 1919. aasta jaanuaris oli ta tagasi Ameerikas. Töötas reporterina erinevate lehtede juures. 1920. aasta sügis oli olulise tähtsusega. Ta kohtas noort neidu Hadley Richardson'i, kellega hiljem abiellus, ja kirjanikku Sherwood Anderson'i, kes veenis teda minema Pariisi oma kirjanduslikke püüdlusi teostama. 1921. aasta sügisel sõitiski Hemingway oma naisega Pariisi. Seal tutvus ta mõjuka seltskonnaga. Seda aega kajastab teos "Pidu sinus eneses". Pariisi-perioodil ilmusid Hemingway esimesed ilukirjanduslikud teosed. Tuntuse tõi romaan "Ja päike tõuseb". Lahutab Hadley'st ja abiellub rikka Arkansase maaomaniku tütre Pauline Pfeifferiga. 1928. aastal pöördus Hemingway kodumaale tagasi. Kirjutab, kalastab, peab jahti Aafrikas, võtab
kogudest (http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0020961) (http://www.doaj.org/doaj?func=loadTempl&templ=about&uiLanguage=en) 2. andmebaasi suurus ja sisaldus; Open Access sisaldab tasuta täistekste pakkuvaid teaduslikke kvaliteetajakirju, Multidistsiplinaarne andmebaas sisaldab artikleid erinevates keeltes. (https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=307428) Kui rääkida kvaliteedist, siis ajakiri, mis tuleb lisada,peaks teostama kvaliteedikontrolli esitatud dokumendid läbi toimetaja, toimetuse liiget ja / või eksperthinnangu süsteemi. (http://www.doaj.org/doaj?func=loadT empl&templ=about&uiLanguage=en) Directory of Open Access Journals (DOAJ) andmebaasi kuulub üle 5500 ajakirja ehk rohkem kui 460000 tasuta ja vaba juurdepääsuga artiklit. DOAJ Open Access ajakirjad valdkonniti: · Põllumajandus ja toidutehnoloogia · Kunst ja arhitektuur · Bioloogia · Majandus ja äri · Keemia
inimeste turvalisust. Seaduste abil pannakse paika inimeste käitumise normid. Poliitiline kohustus puudutab küsimust, miks me peaksime seadustele kuuletuma. Rousseau`le toetudes, on inimeste jaoks olulised erahuvid, kuid üks osa erahuvidest on sarnane kõigile ühiskonna liikmetele. Selle ühishuvi tõttu ongi mõistlik sõlmida nn ühiskondlik lepe ehk siis kuuletuda riigivõimule. Selles punktis ilmneb vastastikune austus. Riik või siis täpsemalt rahva poolt valitud võim peab teostama ühishuvide rakendamist ja rahvale pakkuma kaitset. Kui meie rikume seadusi, siis miks peaks riik meile kaitset pakkuma? Kui sa midagi saad, siis pead ka midagi vastu andma. Nii tekibki vastastikune poliitiline kohustus. Hobbes vaatleb poliitilist kohustust kahest seisukohalt: üksikindiviidi (potentsiaalse kodaniku) ja riigi seisukohalt. Üksikindiviid peab alluma konkreetse riigi seadustele. Ta ei tohi seaduste vastu eksida. Kuid riik peab vastutasuks kaitsma oma
kasutamine keelatud; · tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja seinapesad oleksid terve isolatsiooniga · tuleohtlike materjalide kuivatamine kütteseadmetel on keelatud · kütteseadmed peab pärast kasutamist välja lülitama; · enne lambipirni vahetamist tuleb vool välja lülitada; · elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade läheduses; · kaitsmete vahetamist ja jooksvat remonti peab teostama vastav väljaõppega töötaja. 3. Tööreziim Töö peab olema korraldatud selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teist laadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. 4
17 Kes viib läbi ettevõttes riskianalüüsi? 4 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ? , 18 Kas ettevõttes, kus töötab alla 5 inimese, peab riskianalüüsi teostama? , 5 ? , 19 Kui kaua säilitab kasutaja riskianalüüsi protokolli? ? 55 Kemikaaliseadus 1 Mille alusel kemikaali identifitseeritakse? ? 2. CAS, EINECS ELINCS 3. IUPAC , ISO
aastast pärineb Euroopa inimõiguste konventsioon, mille alusel võib iga inimene pöörduda inimõiguste rikkumise korral kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Euroopa inimõiguste konvent-sioon on kohustuslik kõikidele riikidele, mille parlament on selle ratifitseerinud (kinni-tanud). Inimõiguste ülddeklaratsioon jaguneb kahte liiki õigusteks : kodanikuvabadused, mida riik ei tohi keelata, ja sotsiaalsed, majanduslikud ning kultuurilised õigused, mida riik peab teostama. Inimõiguste ülddeklaratsioon on vajalik kõigile võrdsete õiguste tagamiseks Põhiõigused Õigus elule ● Vabadusele ● Võrdsusele ● Isikupuutumatusele ● Korrakohasele õigusemõistmisele ● Õigus saaada kaitset julma ja alandava ● kohtlemise eest Õigus perekonnale ja eraelule. ● Poliitilised õigused ● õigus rahvusele ja kodakondsusele, ● usu- ja mõttevabadus, ● Sõnavabadus, ● liikumisvabadus,
1917 1. veebruaril kuulutab Saksamaa piiramatu allveesõja (seda peetakse ka erapooletute riikide laevade vastu). Saksamaale kuulutavad sõja USA ja 11 Ladina-Ameerika riiki. Saksa väed saavutavad mitmel rindel edu, aga see ei ole märgatav. Allveesõda muutub tänu vastaste abivahenditele (allveelaeva võrgud) vähem edukaks. Saksa sõjaväes ja tagalas algab revolutsiooniline käärimine, sest rahvast kurnab nälg. Prantsusmaa uus peaminister hakkab teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdab oluliselt USA sõttaastumine. 1918 ja sõja lõpp Veebruaris okupeerivad Saksa väed Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenet. 3. märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäävad vallutatud alad Saksamaa võimu alla. 7. mail sõlmib Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu. Saksa väejuhatus rakendab kõik jõud, et võita sõda läänerindel. Aga pealetungid ei too strateegilist edu ja
Demokraatia kui rahva võim. Otsene e vahetu demokraatia-demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid, põhivahendiks referendum. Esindusdemokraatia- vahendatud demokraatia, nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine. Liberaalne demokraatia- sama mis esindusdemokraatia, lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Osalusdemokraatia- demokraatia vorm , mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles. Mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia-demokraatia mille puhul rahva aktiivne osalus poliitiliselt on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. Mõisteliselt kattub esindusdemokraatiaga, kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises. Vabade valimiste reeglid:valim...
hoiakut mõjutas ka Lutheri õpetus. Nii vaidlustas ta paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakutekummardamise, patukartistu kustutamise ja muidki katoliku kiriku reegleid. Zwingly esitas ka Lutheri seisukohti, kuid ei võtnud siiski omaks tema õpetust tervikuna. Märtsis 1523 toimus raekojas suur diskussioon, milles osalesid raad ning vaimulikkond. Otsus langetati Zwingly kasuks ja nüüd hakati Zürichis juba linnavõimude abil reformatsiooni teostama. Kirikust kõrvaldati skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelimängu pidi asendama koguduse laul. Kiriku ja kloostri maad sekulariseeriti. Vähendati kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha hakati kasutama heategevuseks. Erinevalt Lutherist püüdis Zwingly reformida kirikut ratsionalistlikus vaimus. Teoloogilisest küljest kujunes nende kahe suuna suurimaks erimeelsuseks suhtumine armulauda. Zwingli käsitas armulauda
Raskolnikov läheb tänavale. Ta avastab, et on teel Razumihhini juurde, kuid ta siiski otsustab, et läheb sinna peale kuritegu. Kui ta läheb koju, näeb ta turul Lizavetat ja saab teada, et homme õhtul pole teda kodus ning otsustab sellel ajal liigkasuvõtja tappa. Õhtul valmistub Raskolnikov ette. Ta valmistab paki. Ta teeb särgi silmuse, kuhu saaks riputada kirve nii, et keegi seda ei näeks. Ta näppab kojamehelt kirve ning läheb oma plaani teostama. Kui ta jõuab liigkasuvõtja juurde, siis annab ta talle paki ning samal ajal , kui too pakki avab, hiilib Raskolnikov talle seljatagant ligi ja lööb talle kirvega pähe. Ta otsib vanamuti läbi, võtab temalt rahakoti ja võtmed ning läheb taha tuppa varandust otsima. Raskolnikov leiab mõned ehted ja tuleb tagasi, avastab, et ta on ukse lahti jätnud ja Lizaveta on koju tulnud. Ta tapab ka Lizaveta ja sulgeb ukse ning hakkab ust verest puhtaks tegema. Ukse taha
Fuzi (Konfutsiuse) õpetustest. · Tuumaks on inimlikkuse tunnetamine (toimimine, arvestades inimsuhete tundlikkust). · Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Laps pidi üles näitama pojalikkust (olema kuulekas, kohusetundlik selline suhe kajastus ka mehe ja naise suhetes ja valitseja ja ministri vahel). · Rõhutas ka inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. · Täieliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama rituaale ja kombeid. · Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. · Konfutsianistliku kaanoni tuumaks on: o Nelikraamat, mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust ja koosneb neljast osast: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu) 2. Mengzi (Mencius) 3. Suur õpetus (Daxue) 4. Keskmine tavaline (Zhongyong)
Kloonimine tähendab DNA fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamist. Kloonimine inimese puhul jagatakse kahte ossa 1. reproduktiivne kloonimine, mille vastanduseks on 2. terapeutiline kloonimine. Reproduktiivne kloonimine tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil, terapeutilise kloonimise eesmärgiks on aga geeniteraapia teostamine. Inimese kloonimine on nüüdseks saanud juba ülemaailmseks teemaks. Väga vähe on puudu sellest, kui seda teostama hakatakse, hetkel on see aga õnneks keelatud. Maailmas on niigi liiga palju inimesi, miks siis neid veel juurde oleks vaja. Kloonimisel on kindlasti ka omad postitiivsed pooled, kuid kui mõelda korralikult järele, siis kaldub inimese kloonimise teema ikka negatiivsuse poolele, inimeste arvamused on aga erinevad.Tihti arvavad inimesed, et saab kloonida surnuid , näiteks kuulsaid, kui tegelikult see võimalik pole, sest kloonida saab vaid indiviide, kellel on olemas elusaid rakke
8. Millal ja miks puhkes ülemaailme majanduskriis? Millal? 1929. aasta oktoobris Miks? 1) Maailmamajanduse kohanematus: I maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme 2) Kaupate ületootmine: Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta. 3) Vale majandamine: Võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda/osta tarbekaupu, kuid see muutus suureks koormuseks. 9. Mida tegi Roosevelti administratsioon kriisist ülesaamiseks? Hakati teostama reforme. Koostati suur tegevuskava "New Deal" (uus kurss). Kehtestati kontroll panganduse üle. Riik hakkas reguleerima põllumajandust. Võeti vastu uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid ning riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. 10. Mõisted: reparatsioon, inflatsioon, agressor, new deal. Reparatsioon Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Inflatsioon Raha ostujõu langus ja hindade tõus Agressor Sõjaalgataja ja vallutaja New Deal USA presidendi F
maad läänes. Kodusõda lõppes kui Ühendriikide sai Ulysses Simpson Grant, kes lõi lõunaosariikide vägesid 1863. aastal. Peale seda hakkasid konfoderaatidel lõppema nii varud kui mehed kes oleksid sõtta läinud. 1865. aastal vallutati mässajate pealinn Richmond ja varem edukas olnud kindral Lee alistus. 14. aprillil 1865. aastal toimus rünnaks president Lincolni vastu kus ta sai surmavalt haavat, ta suri järgmise päeva hommikul. Peale kodusõja lõppu hakati keskvõimu teostama nii, et lõuna osariikide istanduseomanike poliitilist mõjuvõimu vähendada. Võeti vastu ka kol konstitutsiooniparandust, millega kaotati USA territooriumil orjus, anti neegritele kodanikuõigused ja valimisõigus. Algselt ei tahtnud osad lõunaosariigid nende parandustega leppida ning protestisid, kuid siis kehtestati nendes osariikides sõjaväeline võim. Tingimused täideti 1870. aastaks ja rekonstruktsioon lõpetati 1877. aastal viimaste valitsusvägede välja viimisega.
tavapärast läbiviimist. Sellised piirangud on seotud enamasti elanikega, kes majas ka ehitustööde teostamise perioodil elavad või siis kitsaste oludega nii ehitusmaterjalide hoiustamiseks või tehnika juurdepääsuks. Kui kuskil põllurajoonis uut maja püsti panna, võid seda põhimõtteliselt teha 24/7, kui läheduses naabreid pole, keda häirida. Samas asulas pead arvestama öörahuga ja müra tekitavad tööd teostama ainult lubatud ajal või hoopis tuleb objektile pääsemiseks kasutada väiksemat tehnikat, kuna olemasolevad hooned ja puud ei võimalda tavapärase tehnikaga juurdepääsu. Suurem pühendumine tulemusele Head tulemust renoveerimisel rekonstrueerimisel ei saavuta ilma korraliku pühendumiseta ja järjepidevusega. Maja korda tegemist tasub ette võtta inimesel, kes ei anna alla väiksemate tagasilöökide korral ja otsib igale olukorrale väljapääsu
Vilniusest Tallinnani.Balti keti pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest,kes nudsid Baltikumile vabadust.Keskvalitsusele oli see aktsioon aga kui punane rtik hrjale. 8. Taasiseseisvumine (aeg) * 20.august 1991. 9. 1992 sndmused- rahareform, phiseadus, parlamendi ja presidendi valimised *RAHAREFORM-majandusreformi phialuseks oli 1992.aasta juunis toimunud rahareform,millega veti kasutusele kroon,nind esimese endise liiduvabariigina erulduti rublatsioonist.See vimaldas teostama hakata Eesti-keskset majanduspoliitikat. PHISEADUS-1992 aastal vastuvetud phiseaduse jrgi on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik,kus krgeimat vimu teostab rahvas.Krgeim seadusandlik riigivimuorgan on riigikogu(101 liiget).Krgem tidesaatev vimuorgan Vabariigi valitsus tegutseb vastavalt vastuvetud Vabariigi Valitsuse seadusele,mis veti vastu 1995.aastal.Maakondades teostavad tidesaatvad vimu maavalitsused.Phiseadus stestab, et riik pean tagama
lõikamine on nurklihvijast kordades kiirem ning vaiksem. Töödelda on võimalik kõiki elektrit juhtivaid metalle, nagu näiteks ehitusterast, roostevaba terast, malmi, alumiiniumit. Plasmalõikuri lõikevõime oleneb lõigatavast materjalist. Seadme andmetes antud maksimaalne lõikesügavus kehtib tavalise pehme raua puhul. Näiteks alumiiniumi maksimaalne lõikesügavus on tunduvalt väiksem. Ainult välja õppetatud personaal, kes tunneb töövõtteid plasmalõikuse seadmega, peab teostama kõiki töid. Seadme väärkasutamine võib tekitada ohtlikke olukordi mille tulemusena võib olla kasutaja vigastus või seadme rikke. 1. Ükskõik, kes kasutab plasmalõikuse seadet peab tundma - tema tööd - avariilülitide asukohti - tema töövõimalusi - vastavaid ohutuse ettevaatusabinõusid - plasmalõikust 2. Kasutaja peab kindlustama - et loata ja mittevajalikud isikuid ei paikneks seadme töötsoonis tema käivitamisel. - et kõik kasutavad kaitsevahendeid kaarleegi süttimisel
kirjeldus, hind ja teostamise tähtaeg. Lisatööde hinna kokku leppimisel lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest. Töövõtjal on õigus lisatööde eest tasu saada üksnes juhul, kui lisatööde teostamine on Poolte vahel eelnevalt kokku lepitud. 5. Poolte õigused ja kohustused 5.1. Töövõtja kohustub: 5.1.1. teostama Töö vastavalt Lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja Tellija juhistele; 5.1.2. järgima Töö teostamisel ja korraldamisel Tellija mõistlikke huve ja eesmärke ning kõiki Tellija poolt antud seaduslikke juhiseid; 5.1.3. viivitamata pöörduma Tellija poole juhiste saamiseks, kui need on vajalikud Töö teostamiseks; 5.1.4. teavitama Tellijat koheselt kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad Töö teostamist või
kirjeldus, hind ja teostamise tähtaeg. Lisatööde hinna kokku leppimisel lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest. Töövõtjal on õigus lisatööde eest tasu saada üksnes juhul, kui lisatööde teostamine on Poolte vahel eelnevalt kokku lepitud. 5. Poolte õigused ja kohustused 5.1. Töövõtja kohustub: 5.1.1. teostama Töö vastavalt Lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja Tellija juhistele; 5.1.2. järgima Töö teostamisel ja korraldamisel Tellija mõistlikke huve ja eesmärke ning kõiki Tellija poolt antud seaduslikke juhiseid; 5.1.3. viivitamata pöörduma Tellija poole juhiste saamiseks, kui need on vajalikud Töö teostamiseks; 5.1.4. teavitama Tellijat koheselt kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad Töö teostamist või
kirjeldus, hind ja teostamise tähtaeg. Lisatööde hinna kokku leppimisel lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest. Töövõtjal on õigus lisatööde eest tasu saada üksnes juhul, kui lisatööde teostamine on Poolte vahel eelnevalt kokku lepitud. 5. Poolte õigused ja kohustused 5.1. Töövõtja kohustub: 5.1.1. teostama Töö vastavalt Lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja Tellija juhistele; 5.1.2. järgima Töö teostamisel ja korraldamisel Tellija mõistlikke huve ja eesmärke ning kõiki Tellija poolt antud seaduslikke juhiseid; 5.1.3. viivitamata pöörduma Tellija poole juhiste saamiseks, kui need on vajalikud Töö teostamiseks; 5.1.4. teavitama Tellijat koheselt kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad Töö teostamist või
kirjeldus, hind ja teostamise tähtaeg. Lisatööde hinna kokku leppimisel lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest. Töövõtjal on õigus lisatööde eest tasu saada üksnes juhul, kui lisatööde teostamine on Poolte vahel eelnevalt kokku lepitud. 5. Poolte õigused ja kohustused 5.1. Töövõtja kohustub: 5.1.1. teostama Töö vastavalt Lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja Tellija juhistele; 5.1.2. järgima Töö teostamisel ja korraldamisel Tellija mõistlikke huve ja eesmärke ning kõiki Tellija poolt antud seaduslikke juhiseid; 5.1.3. viivitamata pöörduma Tellija poole juhiste saamiseks, kui need on vajalikud Töö teostamiseks; 5.1.4. teavitama Tellijat koheselt kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad Töö teostamist või
Ettevõtlikel inimestel tekivadki ideed, kui nad näevad mingit probleemi, millele nad näevad lahendust. Tavaliselt lahendusestki sünnibki ettevõtte, nt nad pakuvad mõnda toodet või teenust, mis aitaks teiste elu lihtsamaks teha. Ettevõte ei saa sündida ilma äriplaanita. Eelkõige tuleks hoolikalt läbi mõelda, kas ettevõtmine ikka saavutaks edu ja kas see muudaks midagi paremaks. Kui äriplaan paigas ning määratletud tuleks hakata mõtlema, kuidas seda reaalselt teostama hakata. Ettevõttel peaks olema mingisugune stardikapital, selleks on hea võimalus kirjutada oma äriideest projekt raha saamiseks, või taotleda mujalt kapitali äri püsti ajamiseks. Kõige sagedamini asutatakse ettevõtteid perekonna finantseeringul. Kui äritegevusega on algust tehtud, siis on kõige tähtsam esimene müük. Esimene müük on kriitilise tähtsusega, sest see tõestab, et ettevõte suudab midagi pakkuda ning sellel on potentsiaali. Edasi on tähtis
Iga inimene on suuteline mõtlema. Kui tal on piisavalt tahet ja jõudu, siis suudab ta teostada oma mõtted ja muuta need tegudeks. Ka Gnut Hamsuni teoses „Maa õnnistus“ on romaani läbivaks teemaks inimeste mõtete muutmine tegelikkuseks. Kas ainult mõttest piisab, et asuda tegutsema? Võiks arvata, et piisab, sest tuli ju Iisakki üle mägede, pea täis ideid, ja asus neid teostama. Ta suutis ehitada maja, hankida loomad ja perenaise. Teda saatis edu, ta rikastus tasapisi ja ükskõik, mis ta ette võttis, õnnestus see alati. Iisak sai mõtete teostamisega suurepäraselt hakkama. Kuid miks ei saatnud õnn Brede Olsenit? Ka tema soovis rikastuda, saada suurtalu omanikuks. Isegi ta pea oli mõtteid täis. Kuid, mis siis oli teisiti, kui Kaugemaal? Iisakul oli peale mõtete ka tahe midagi teha. Teades, et miski ei tule kergelt, ei loobunud ta, vaid pühendas kogu oma jõu ja tahte maa harimisele, hoolimata sellest, et see oli aeganõudev ja üpris kulukas. M...
Reedetu on lihtsam olla kui reetur William Shakespeare ´´Hamlet`` Nimi ja klass Elu sai Maa peal alguse miljoneid aastaid tagasi. Inimene on sellel planeedil eksisteerinud suhteliselt lühike aeg, aga sellegipoolest oleme me siin kõige intelligentsemad olevused. Kogu selle aja oleme arenenud ning teeme seda praegugi. Muutume targemaks aga ka kavalamaks. Paljud on omakasupüüdlikud ning teevad oma hüvangu nimel kõike, mis vähegi võimalik. Mida ollakse valmis tegema, et saada oma tahtmine? Me olema valmis valetama, teist inimest petma või isegi oma ligimest tapama. Kas see on õige teguviis? Kindalsti mitte. Kuid kui see nii juba on, siis kumb on lihtsam olla, kas reetur või reedetu? Kahtlen, et reedetu olla on kergem kui reetur. Sageli petetud teavad, et nendega on vääralt käitutud ning ohvritel on raske ke...
KALAPÜÜGISEADUS SEADUSE ÜLESANNE Kalapüügi seadus on suunatud kala- ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamisele lähtuvalt kohuseteadliku kalanduse põhimõttest. Reguleerib nii kalapüüki ja selle korraldamist kui ka riikliku järelevalve korraldamist. TEGEVUSALA Reguleerib kalapüüki, mis on kala, sõõrsuude, vähkide, kalmaaride ning veeselgrootute hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. Samuti on tegevusalaks veetaimede (näiteks agariku) kogumine merest. Sätestab piirangud nii harrastuspüügiks kui ka kutseliseks püügiks. ÜLESANNE Härra Ahven on otsustanud minna merele kala püüdma, kuigi ta ise ei ela mere ääres ega oma ka seal kinnisvara. Et madalamas vees kala ei ole, sõuab härra Ahven 25-m-sügavusse vette. Seal heidab ta keset laevateed vette oma 300-st konksust koosneva õngejada. Kaldale tagasi jõuab ta keset looduskaitseala, kus üritab kohalikele pü...
Mõte, tahe, jõud ja tegu ,,Maa õnnistuses" (Gnut Hamsun) Iga inimene on suuteline mõtlema. Kui tal on piisavalt tahet ja jõudu, siis suudab ta teostada oma mõtted ja muuta need tegudeks. Ka Gnut Hamsuni teoses ,,Maa õnnistus" on romaani läbivaks teemaks inimeste mõtete muutmine tegelikkuseks. Kas ainult mõttest piisab, et asuda tegutsema? Võiks arvata, et piisab, sest tuli ju Iisakki üle mägede, pea täis ideid, ja asus neid teostama. Ta suutis ehitada maja, hankida loomad ja perenaise. Teda saatis edu, ta rikastus tasapisi ja ükskõik, mis ta ette võttis, õnnestus see alati. Iisak sai mõtete teostamisega suurepäraselt hakkama. Kuid miks ei saatnud õnn Brede Olsenit? Ka tema soovis rikastuda, saada suurtalu omanikuks. Isegi ta pea oli mõtteid täis. Kuid, mis siis oli teisiti, kui Kaugemaal? Iisakul oli peale mõtete ka tahe midagi teha. Teades, et miski ei tule kergelt, ei loobunud ta,
Turvalises riigis peaks olema ka kõigil võimalus enesekaitsele ehk võimalus saada kergelt valvesüsteeme (nt. signalisatsioonid) oma turvalisuse heaks. Avaliku võimu puhul peaksin ma üheks olulisimaks asjaks ausust. Kui riigi elanikud on valinud võimuorganitesse saadikud, kes on oma valimiskampaanias andnud lubadusi, siis peaksid nad neid ka täitma. Ei tohiks seda kasutada omakasu püüdlikult. Sellises riigis eksisteeriks riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigis, kus ma tulevikus elaksin oleks ka pluralistlik ühiskond, kus on lubatud mitmed ideoloogiad ja vaated. Rahva huve innustatakse ja ei suruta maha teistmoodi mõtlejaid. Inimestel oleks mõttevabadus ning õigus oma arvamusele ja selle avalikustamisele. Ühiskond oleks ka tolerantne ning eri rassist, teist moodi riides olevaid ning mõtlejaid ei mõistetaks hukka. Samas valitseks ka nulltolerants kurjategijate suhtes.
progümnaasium+3a gümn b)6a algkooli+3a reaalkooli+3a gümn). Gümnaasiumist sai tulevaste üliõpilaskandidaatide ettevalmistus. Koolireformiga pandi rõhku kutseharidusele st. loodi uusi kutsekoole. 1930. aastatel pöörati rohkem tähelepanu kooliolude parandamisele. Kõrgharidusele Eestis pandi alus 1919.a kui TÜ's toimus avaaktus ning ülikool muutus kiiresti rahvuslikuks. Esialgu võeti ülikooli vastu ilma eksamiteta, kuid hiljem hakati teostama üliõpilaskanditaatide valikut ning seejärel üliõpilaste arv langes. Lisaks oli veel TTÜ, Tartu Kõrgem Kunstikool, Riigi Kõrgem Kunstikool. Teadus TÜ kujunes oluliseks teaduskeskuseks, uuele elule äratati teadusseltsid (Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts jt) ja loodi hulk samasihilisi asutusi (Akadaamiline Emakeele Selts jm). 1938. asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille tegevusaeg jäi üsna lühikeseks. Osad Eesti teadlased omandasid maailmanime, näiteks E
Selle jaoks et lasterikkad pered hakkama saaks on loodud Lasterikaste Perede Liit mida riik toetab väga vähesel määral. Enamik toetusi saadaks omaalgatuslikul meetodil. See seadus tuleks üle vaadata ja seda rohkem täitma hakata. Paragrahv 17. Eestis juhtub seda tihti et halvustatakse teisi inimesi ja et nende nime määritakse. Seadus on küll olemas et seda ei tohi teha aga selle seaduse rikkumis eest karistatakse inimesi väga vähe. Peaks teostama rohkem järelvalvet internetikeskonnas ja ajakirjanduses. Paragrahv 5. Eesti maavarad ja ressursid on piiratud ja neid kaevandatakse pidurtamatu hooga edasi. Ei ole kuskil poolt näha et neid kasutatakes säästlikult. Doliomiidi kaevandamiseks rikutakse eesti loodust ja kauneid paiku et selle arvelt lihtsalt ise rikastuda. Peaks olema seadus mis paneb piirid ette palju võib kuskilt kavandada ja palju mitte. 4. Õigused:§ 8
kasutamise otstarbe kohta; aktsiisivaba elektrienergia kasutamise kohta arvepidamise eeskiri. Aktsiis tagastatakse ka teiste riikide relvajõududele ja tsiviilkoosseisule ning rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile ja sõjalisele õppeasutustele juhul, kui see on ette nähtud Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingus. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus § 33 kehtestab elektriaktsiisi maksjatele nõuded, millega elektriaktsiisi maksjad peavad teostama elektrienergia mõõtmisi ja pidama mõõtmiste üle arvestust. Samuti peavad mõõteseadmed olema taadeldud (nõuded seadmetele kehtestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium). Elektriaktsiisi maksja mõõteseadmed peavad vastama elektrituruseaduse alusel kehtestatud nõuetele. KASUTATUD ALLIKAD 1. http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=588 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/12849034 3. http://www.emta.ee/index.php?id=22545
o Territoorium e maa-ala- allub kindlalt riigivõimule; maapõu, veealad, õhuruum o Rahvas; Eesti kodakonsus on Eesti kodaniku ja Eesti riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi kelleltki võtta. o Iseseisev avalik võim riigi asustustest moodustatud süsteem, mis on suuteline oma territooriumil võimiu teostama. · Vabariiklik ühikonnakorraldus tähendab, et riiki juhib rahva poolt valitud juht/juhid. · Seadusandlik-parlament, riigikogu; täidesaatev-vabariigi valitsus; kohtuvõim- kohus. Demokraatia · Demokraatlikus riigis eksisteerivad kodaniku õigused ja vabadused. · Riigivõimu teostamine : o Otsene demokraatia kõik osalevad riigiasjades. o Esindusdemokraatia valitakse inimesed riigiasjade tegemiseks, esindajad riigikokku.
Asutav kogu pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. 1789. aasta augustis kaotati seisluslikud eesõigused. 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Prantsusmaal kehtestati piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Põhiseadus sätestas võimude lahususe: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seaduandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Pärast monarhia kukutamist hakkati ette valmistama uue rahva esindkuskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist, et koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Kokkutulnud Rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Esialgu oli kõige mõjukam zirondiinide rühmitus, kes esindas jõukama kodanluse ja haritlaste huve. Jakobiinid toetusid pealmiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele
Venestamine Eestis 1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg, sest Aleksander III jättis kinnitamata Balti erikorra ning see märkis venestusaja algust Eestis. Venestamine tähendas vene keele ja meele pealetungi poliitikat. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Mis olid venestamise põhjused ning tagajärjed ja kuidas suhtusid venestamisse eestlased? Minu arvates on üheks venestamise põhjuseks see, et rahvusliku liikumise hoog vaibus ning selle juhid lahkusid areenilt. Rahvusliku liikumise käigus ilmnes, et vaatamata arvulisele vähesusele oli eestlaste hulgas pinda erinevatele pürgimustele ja ideedele
Mausoleum Suuremõõtmeline haudehitis Metalne Metalli värvi Mikrofon Elektroakustika seade, mis muundab helivõnkumise elektrivõnkumiseks, nii, et seda võib võimendada ja traadi teel edasi anda Modernne Moodne, ajakohane Monotoonne Üksluine, igav; ühetooniline Muuseum Kultuuri ja loodusväärtusi koguv, säilitav, uuriv ja eksponeeriv asutus Oranz Kollakaspunane värv Okupeerima Oma valdusse võtma, okupatsiooni teostama Orienteeruma Suunduma; ülevaadet omama Paralleelne Rööpne Panderoll Ristpaelsaadetis, postisaadetise liik Pankrot Laostus, maksujõuetus; ebaõnnestumine, krahh Paragrahv Alljaotis tekstis, eritis seadustes ja määrustes Personal Isikkond, (asutuse v ettevõtte) töötajad Pidzaama Jakist ja pükstest koosnev magamisrõivas Pokaal Karikas, väike jalaga klaas v metallnõu President Valitud riigipea
Kolm musketäri Noor gaskoonlasestd'Artagnan, kes oli alati tahtnud saada musketäriks asus teele Pariisi poole, kus ta kavatses hakata oma unistust teostama. Kaasas oli tal isalt saadud, baari setukas, 15 eküüd ja mis kõige tähtsam, isa soovituskiri härra de Treville'le, musketäride kaptenile, kes oli samuti gaskoonlane ja kunagine d'Artagnani isa naaber. Jõudes oma teel Meung'i kohtas ta seal meest, kes julges teda ja to hobust solvata. Kui too tundmatu sai teada, et gaskoonlaneon de Treville'i kaitsealune, siis oli ta asjast väga huvitatud, ning varastas oimetult d'Artagnanilt tema väärtusliku kirja. Enne kui võõras jõudis
120-liikmeline Asutav Kogu asus tööle 23. aprillil 1919 ning töötas kuni 1920. aasta lõpuni. Asutava Kogu tegevus: 1) moodustati Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Strandmaniga. 2) Võeti vastu Eesti Vabariigi Põhiseadus 15. juunil 1920 kuid jõustus alles 21. detsembril 1920. 3) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraalik vabariik, eesotsas 100 liikmeline 3 aastaks valitav riigikogu (seadusandlik võim). Täidesaatvat võimu hakkas teostama Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohale, täitis ka riigipeale kuuluvat esindusülesannet. 4) Laialdased kodanikuõigused, sealhulgas anti naistele meestega võrdne valimisõigus, alates 20. eluaastast. Isiku- ja korteripuutumatus, ühinemiste-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus. 5) Rahvas oli kõrgeim riigivõimu kandja kolmel viisil: a) Riigikogu valimised b) rahvahääletus c) rahvaalgatus
Sisendseadme ülesandeks on mõõdetava sisendsuuruse mastaabi muutmine või selle muutmine teiseks suuruseks, mis on sobivam järgnevaks kodeerimiseks. Tavaliselt signaali kas piiratakse või võimendatakse. Tähtsaks digitaalmõõteriista sõlmeks on analoog-numbriline muundur (analoog-digitaalne muundur), milles mõõdetav analoogsignaali (mis on ajaliselt pidev signaal) väärtus muundatakse ekvivalentseks numbriliseks koodiks. Tänapäevased muundurid on võimelised teostama tuhandeid muundamisoperatsioone sekundis. Numbriline näidik muudab selle koodi vastavaks kümnendarvuks, mis ongi mõõdetava suuruse arvuline väärtus. Näidikul saab visuaalselt jälgida mõõtetulemust. Mõõtemuundurid - igasugused sensorid ehk tajurid (s.o. elemendid) ja andurid (lõpetatud konstruktsiooniga vahendid) ühe mõõdetava suuruse (näiteks temperatuuri) täpseks muundamiseks mingiks teiseks suuruseks (näiteks alalis-elektripingeks), mida on lihtsam otseselt mõõta.
31. Gazillion - Mustmiljon 32. Equipped - Varustatud 33. Sifting - Sõelumine 34. Failure - Luhtumine 35. Holesaler - Hulgimüüja 36. Freight - Vedu 37. Novel - Romaan 38. Chapter - Peatükk 39. Recent - Hiljutine 40. Freightliner - Kiirkaubarong 41. Commodity - Kaup, tarbeese 42. Niche market - Erisegment 43. Implement - Rakendama 44. Core - Tuum 45. Core capital - Põhivara 46. Interoperatibility - Koostöövõime 47. Diffusion - Hajutatus, levimine 48. Transact - Äri ajama, teostama 49. Interface - Kasutajaliides 50. Ensuing – Järgnev 51. Commerce - Kaubandus 52. Ambient - Muutuv 53. Ambiguity - Mitmetähenduslikkus 54. Implication - Mõistaandmine 55. External - Tunnused 56. Constrain - Piirama 57. Encapsulate - Kokkusuruma 58. Dispatch - Täideviimine, saadetis 59. Dispatch cargo - Veost saatma 60. Setup - Sättestik 61. Retrievable - Kättesaadav, taastatav 62. Decouple - Eralduma 63. Spatial - Ruumiline 64. Middleware - Vahetarkvara 65. Template - Mall 66
Tava oli välja kujunenud eelneavte põlvkondade sots. kogemuse alusel. Seega on tava selline käitumisreegel, mille täitmine on kujunenud harjumuseks, pika ja korduva kasutamise tõttu.Tava õigust ei arutata.Tava o nnagu üldkohustuslik. Tema täpne täitmine , tava järgmine on ieenesest mõistetav. See on tema positiivne iseloomu moment. Riigi tekkimine toimub siis , kui ühiskond eraldus teatud isikute ringiks ,kes hakkasid teostama avalikku võimu. Avaliku võimu hakati teostama territoriaalsel põhimõttel. Võimu kandjana ja selle objektina oli tekkinud hoopiski uus inimkooslus, oli tekkinud rahvas. Võimu iseloomustab riiku lihtsustatud kolme tunnuse kaudu: 1)avalik võim 2)territoorium 3)rahvas Sellest lähtudes,võime riigi mõistet järgida järgmiselt: riik on erinevalt viisilt organiseeritud rahvas,mis teosatb teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigi suveräänsus tähendab riigi
(lk 27 need andmed)Kindlasti tänapäeval on see kõik teistsugune. Kuigi võidust on möödunud 26 aastat, linnavolikogu sai teha rahulikult tööd 15-17 aastat, sest erakorallised ajad põhjustasid linnavalitsusele erilisi ülesandeid, millele tuli täielikult pühenduda ning alles siis avanes võimalus loovaks tööks. 1905 aasta volikogu koosolekul pidas kõnet Hiatsintov, kes juhtis tähelepanu sellele raskele ja keerukale tööle, mida linnaomavalitus peab 4 aasta jooksul teostama. Tema kõnes ütles ta, et üheks tähtsamaks ülesandeks on haridusetöö linna kehvemate elanikkude seas-tuleb asustada rohkem koole kehvemate elanikkude laste jaoks, linna tervishoidliku seisukorra tõstmine- kehvemate elanikkude jaoks on haigemajad kättesaamatud ning seda tuleb parandada tuleb ka asutada söögimaju, öömaju, kaubandust tuleb parandada ja toetada ning luua eriline komisjon. Esimeseks ülesandeks oli luua erikomisjon, kuid olud kujunesid teisiti ning volikogu
Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestima kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. 1680. aastal hakati teostama Karl XI absolistliku valitsusreformi ajendil reduktsiooni erakätesse antud riigimaad võeti tagasi. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 4/5 maadest. Eestimaal oli vastav näitaja 54% ning Saaremaal 30%. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, lubab
Lääs jõudis arusaamale, et peab eksisteerima koos kommunistliku süsteemiga. NSVL aina tugevnes ning oli vaja normaliseerida suhteid. Prantsusmaa ja Moskva vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö, Saksa Demokraatlik vabariik tunnustas Saksa Liitvabariiki. USA-s valiti presidendiks Nixon, kes lubas NSVL-le, et viib väed Vietnamist välja ja lõi paremad suhted. Kokkuvõtteks võib öelda, et 1960ndad aastad olid pingelisemad võrreldes 1970ndate aastaega, kui hakati teostama pingelõdvendust. 1970ndatel hakkas NSVL nõrgenema stagnatsiooni tõttu ja oli arusaadav, et ka tema on haavatav.
piiramine, vallakohtute loomine 1816/1819 talurahvas vabastati pärisorjusest Talupoegade pärisorjuse kaotamine toob kaasa mõtte hakata mõtlema on rahva tulevikule. VENESTUSAEG Venestamise põhjused: 1) vajadus kaasajastada iganenud halduskord 2) rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures 3) Vene riigi julgeolekuhuvid 1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Politsei ja kohus allutati täielikult keskvõimule ja sakslaste asemele pandi seal ametisse vene ametnikud. Ametliku keelena võis asjaajamises kasutada ainult vene keelt.Rahvas muutus selliste ümberkorralduste suhtes väga rahulolematuks. Eriti puudutas see eesti keele välja tõrjumist igasugusest asjaajamisest.
üritasid vallutada Briti asumaid. Hitler loobus Suurbritannia vallutamisest, kuid hakkas välja töötama NSV Liidu vastu sõjaplaane. 1940. aasta sügisel sõlmiti Kolmikpakt Berliinis Itaalia, Jaapani ja Saksamaa vahel. See tugevdas nende suhteid. 1940 hilissügisel ründas Itaalia Kreekat, kuida vajas peagi Saksamaa abi. Alistati ka Jugoslaavia. 1941. aastaks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki. Natsida vallutatud aladel hakati teostama juutide hävitamise kava. Juute tapeti Saksamaal, Poolas, NSV Liidu aladel ja ka mujal. Juutide saatust teise maailmasõja ajal nimetatakse holokaustiks. Saksamaa alustab pealetungi NSV Liidule MRP alusel lubasid Saksamaa ja NSV Liit 10 aasta jooksu teineteist mitte rünnata. Mõlemad teadsid, et see pole tõsi. Hitleri Saksamaa jõudis ette ja alustas 1941. aasta 22.juunil pealetungi NSV Liidu aladele. Algas sõda, mida Venemaal nimetatakse Suureks Isamaasõjaks.
Maale tekkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud. Lõpuks selgus, et maad ei saagi, pettumus oli suur ja taheti luteri usku tagasi võtta. Valitsus oli sellele vastu. Õigeusk ei suutnud aga eestlastesse juurduda. 1881. a tõusis Venemaa troonile Aleksander III, kes asus hoogsalt impeeriumi äärealade rahvaid vene rahvaga liitma. Eelkõige pidi see toimuma kohtu- ja sisekaitsesüsteemi ümberkorraldamise kaudu, kuid oluliseks vahendiks sellel teel oli õigeusukirik. Hakati teostama ametlikku riiklikku usupoliitikat venestamise eesmärgil. 1880ndatel luuakse palju õigeusukoole, soodustatakse lastele vene nimede panemist, asjaajamine muutub venekeelseks, koolide õppetöö läheb üle vene keelele ja propageeritakse õigeusku. Keelati luua uusi luterikogudusi ning valdadel keelati anda luterikogudustele toetusi. Riik sekkus aktiivselt kirikuasjadesse. 2. Talurahva rahutused 19. sajandi I poolel. 1804. a vastu võetud seadused ei rahuldanud ei mõisnikke ega talupoegi
1) Kuidas toimus põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine 90.ndate alguses? See toimus pärast omariikluse taastamist. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpuks, järgnes üldrahvalik arutelu. 28. juunil 1992. aastal kiidei rahvahääletusel uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. aasta septembris. 5.oktoobril 1992. aastal valiti Riigikogus taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri. Mart Laarist sai Isamaa liider. 1993. aastal alustas tööd Riigikohus. 1992. aastal vastu võetud põhiseaduse järgi on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgeimat võimu teostab rahvas. Põhiseadus sätestab, et riik peab ''tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilitamise läbi aegade''. Suurt tähelepanu pöörati kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele. 2) Millised muutused majanduses olid vajalikud üleminekul turumajandusele? Iseseisvuse taastamin...