"teoreetilised" - 1062 õppematerjali

FK 8 - Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine

TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teoreetilised põhjendused, valemid. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH...

Praktikum nr 17- Hääle kiirus

2018. aastal kaitstud praktikum nr 17 Hääle kiirus. Olemas on töö teoreetilised alused, andmete tabelid, arvutused, järeldus ning vastused õppejõu esitatud küsimustele

Praktikum nr 8- Steiner'i lause

2018. aastal kaitstud praktikum nr 8 Steiner'i lause. Olemas on töö teoreetilised alused, andmete tabel, arvutused, järeldus ning vastused õppejõu esitatud küsimustele

WHEATSTONE’I SILD

WHEATSTONE’I SILD Töö eesmärk: Töövahendid: Takistite ja nende ühenduste takistuse Mõõteskaalaga potentsiomeeter, takistussalv, määramine. nullgalvanomeeter, alalispingeallikas, lüliti ja mõõdetavad takistid. Skeem 1. Töö teoreetilised alused 2. Töö käik 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt töökohal olevale joonisele. Kasutage takistina R takistussalve, mõõdetavate takistitena Rx juhendaja poolt antud takisteid ja harus ACB potentsiomeetrit. 3. Võrrelge töökohal antud joonist joonisega 5.1. Leidke, kumma õla pikkust Te tegelikult potentsiomeetriga mõõtma hakkate. 4. Paluge juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 5

Heli kiirus

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorne töö Heli kiirus Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11B Üliõpilased: Kontrollis: Tallinn 2009  HELI KIIRUS 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: (1) = kus v on lainete levimise kiirus, l - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi (2) RT =

Füüsika labor - Heli kiirus

Heli Kiirus 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ohus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofin, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: = kus v on lainete levimise kiirus, ­ lainepikkus, ­ sagedus. Seega kui heli kiirus gaasis on määratud, saab arvutada valemi järgi: 2 = RT R ­ universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol )

Kvaliteedijuhtimine teadmiste hindamise test

TARTU​ ​ÜLIKOOLI​ ​PÄRNU​ ​KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste​ ​disain​ ​ja​ ​juhtimine Magistriõppekava Kursusel​ ​omandatud​ ​teadmiste​ ​hindamise​ ​test ● Testi​ ​leiate​ ​ÕIS-ist​ ​ning​ ​selle​ ​eesmärgiks​ ​on​ ​kvaliteedijuhtimise​ ​alaste​ ​teadmiste kinnistamine. ● Saatke​ ​vastustega​ ​test​ ​hiljemalt​ ​01.12.2015​.​ ​a.​ ​aadressil:​ ​[email protected] ● Testi​ ​hindamisel​ ​kasutatakse​ ​põhimõtteliselt​ ​samu​ ​põhimõtteid,​ ​mis​ ​on​ ​esitatud​ ​ ​Töö (nelja​ ​eksamhinde​ ​saamiseks​ ​vajaliku​ ​töö)​ ​hindamiseks​ ​iseseisvate​ ​tööde​ ​juhendi lõpul.​ ​Testi​ ​sooritamise​ ​eest​ ​on​ ​võimalik​ ​saada​ ​kuni​ ​30​ ​punkti. Nimi: Esitamise​ ​kuupäev: Test​ ​koosneb​ ​kahest​ ​osast: I​ ​osa​ ​–​ ​Kvaliteedi​ ​teoreetilised​ ​käsitlused II​ ​osa​ ​–​ ​Kvaliteedi​ ​mõõtmise​ ​ja​...

FK 6. Puhta vedeliku küllastunud aururõhu määramine

TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 6 Puhta vedeliku küllastunud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Aparatuur. Koosneb ele...

Füüsika I praktikum nr 1 - Üldmõõtmised

Heli kiiruse määramine

Heli kiiruse määramine Laboratoorne töö Õppeaines: Füüsika I Rõiva ja Tekstiili instituut Õpperühm: TD 12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Esitamise kuupäev: 23.10.2017 Tallinn 2017  1. Töö ülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töö vahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v = x f (1) v - lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi: v= RT µ (2) kus Cp

Töö nr. 3 - Molaarmassi krüoskoopiline määramine

TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 3 MOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Töö teostatud 09.02.2012 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri TÖÖÜLESANNE Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. APARATUUR Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub s...

Töö nr. 15 - Elektrijuhtivuse määramine

TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 15 Elektrijuhtivuse määramine Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste erijuhtivus ja molaarne elektrijuhtivus real kontsentratsioonidel, milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendus...

Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine

1. TÖÖÜLESANNE Elektroonilise kaaluga tutvumine. Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. TÖÖVAHENDID Elektrooniline kaal, elektrooniline nihik, mōōdetavad esemed. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Nihik on seade, mis võimaldab mõõta pikkust, läbimõõtu ning sügavust. Mõõteharud võimaldavad mõõta ka siseläbimõõtu. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv haru varustatud ka vardaga. Mõõtmiseks asetame katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele. Otsikud lükkame tihedalt vastu katsekeha ning loeme näidu. Digitaalsete nihikute puhul loeme näidu otse ekraanilt. m ​

FK-Galvaanielemendi elektromotoorjõud ja lahustuvuskorrutis

Polaarsust tuleb silmas pidada ka galvaaniahela koostamisel võrdluselektroodi abil. Kahe viimase galvaanielemendi mõõdetud elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi standardpotentsiaali väärtust kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks. Arvutamisel tuleb tähele panna, kas uuritav elektrood on elemendis positiivne (katood) või negatiivne (anood) elektrood. Pärast mõõtmisi arvutatakse Nernsti võrrandit kasutades potentsiaalide ja emj. teoreetilised suurused, mida võrreldakse katselistega. Selleks vajalikud standardpotentsiaalid ja aktiivsustegurid võetakse käsiraamatu vastavatest tabelitest. Teoreetilised põhjendused, valemid. Galvaanielemendi elektromotoorjõud E võrdub juhul, kui difusioonipotentsiaali ei arvestata, elektroodide potentsiaalide vahega: E = 2 - 1 (1)

Silindri inertsmoment

Nimi: 1. TÖÖÜLESANNE Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. TÖÖVAHENDID Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aja ja arvutame nende inertsimomendid. 2 mv2 ​ Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga W k = 2 + lω2 (1)​, kus m on silindri mass (kg),

Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil.

Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. Töövahendid Pendel, sekundimõõtja, mõõdulint. Töö teoreetilised alused ja katseskeem Matemaatiliseks pendliks nimetatakse idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas (joonis A). Matemaatilise pendli võnkeperiood avaldub järgmiselt: l T  2 g Kus l on pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Raskuskiirendus g avaldub matemaatilise pendli võnkeperioodi valemist järgmiselt:

Raskuskiirendus

Nimi: 1. TÖÖÜLESANNE Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 2. TÖÖVAHENDID Pendlid, sekundimõõtja (Pasco ME-1234), mõõtelint, fotoväravaga ühendatud taimer (Pasco Me-9215B). 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: T = 2π√gl ​(1)​, kus l on pendli pikkus ja g on raskuskiirendus

Mehaaniline energia

Nimi: 1. TÖÖÜLESANNE Eri massidega kehade potentsiaalsete ja kineetiliste energiate määramine. Energia salvestamise ja muutumise seadustega tutvumine. 2. TÖÖVAHENDID Mehaanilise energia uurimise stend, statsionaarsed fotoväravad, mõõtelint, labori kaal, mõõtevahend aja ja kiiruse mõõtmiseks. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Kehade potentsiaalse energia avaldis on Ep = mgh (2), kus m on keha mass (kg), g on raskuskiirendus (m/s²) ja h on keha kõrgus aluspinnast (m). mv2 Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis on Ek = 2 (3), kus m on keha mass (kg) Ja v on keha kiirus (m/s). Mehhaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures on ΔEmeh = ΔEp+ ΔEk = 0 (4). 4

Silindri inertsmoment

SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA LABORI ARUANNE FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Teedeehitus Tallinn 2019 Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töövahendid Kaldpind, silindrite komplekt, nihik ning automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aja ja arvutame nende inertsimomendid. Katseandmete tabel Tabel. Silindri inertsmomendi eksperimendi mõõtetulemused mr 2 It= 2 I inertsmoment ( kgm² ) m silindri mass (kg) r silindri raadius g 9,81 t aeg sin ­ 0,09 l ­ kaldpinna pikkus 0,155 x 0,0024 It= 2 =0,122x10¯ 0,104 x 0,00198 It= 2 =0,051x10¯

Psühholoogia sissejuhatus

14. Sensoorne deprivatsioon Sensoorne deprivatsioon on olukord, kus ühe või mitme meeleelundi kaudu välismaailmast saadav andmehulk on märgatavalt vähenenud. Sensoorne deprivatsioon võib tekkida näiteks kaugsõiduautojuhtidel või pikki vahemaid läbivatel lenduritel. Sellistel juhtudel on kuulmis- ja nägemiselunditele antav signaal ühetaoline ja selle vältimiseks vajavad nad aju stimuleerimiseks ärritavat signaali. 15. Psühholoogia teoreetilised suunad 1. Psühhodünaamiline psühholoogia ­ Alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. 2. Biheiviorism ­ Uuritakse käitumist, mis on lihtne vastus stiimulile. 3. Humanistlik psühholoogia ­ Keskendutakse sisemisele subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. 4. Kognitiivne psühholoogia ­ Inimese enda ja maailma suhtumise viis, infotehnoloogiline, andmebaasi, süsteemi tasemel. 5

Eritakistuse määramine

Laboratoorne töö Õppeaines: Füüsika I Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12 Juhendaja: lektor Karli Klaas  Tallinn 2017 ERITAKISTUSE MÄÄRAMINE 1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: R ( 1 l ) S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta:

Heli kiirus

Nimi: 1. TÖÖÜLESANNE Hääle lainepikkuse määramine õhus. 2. TÖÖVAHENDID Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, otsilloskoop. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Lainete levimisel keskkonnas kehtib seos ν = λ · f ​(1)​, kus v on lainete levimise kiirus (m/s), λ on lainepikkus (m) ja f on sagedus (Hz). √ χRT Cp

Organisatsiooniõpetuse konspekt

Organisatsiooniõpetuse konspekt Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni tunnused  Eesmärgid  Formaalne struktuur ja rollide jaotus, teadlikkus  Koosneb vähemalt kahest inimesest  Erandiks on ajutine organisatsioon (idufirma), millel ei pruugi kõiki nimetatud tunnuseid olla Organisatsiooni kontsptuaalne mudel Keskkond sisaldab sotsiaalset struktuuri, kultuuri, füüsilist struktuuri ja tehnoloogiat Keskkond  Sotsiaalne sektor – klassistruktuur, demograafia, elustiilid, haridussüsteem, migratsioon  Kultuurisektor – ajalugu, traditsioonid, väärtused, normid, uskumused  Legaalne sektor – seadused ja legaalne praktika  Poliitiline sektor – võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seaotud legaalse sektoriga)  Majandussektor - turud, fiskaalsüsteem, pan...

Füüsika labor nr 3 - Raskuskiirendus

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Füüsika laboratoorne töö nr 3 Raskuskiirendus Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 1. Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt: T= 2π√(l/g) kus l – pendli pikkus g –raskuskiirendus Siit saame ka avaldada raskuskiirenduse

Raskuskiirendus labor

RASKUSKIIRENDUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD 12/22 Juhendaja: Karli Klaas Tallinn 2017 Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtja (............................................), mõõtelint, fotoväravaga ühendatud taimer (........................ ......................................) Töö teoreetilised alused Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest krgemal asuvast punktist ja vib raskusju mjul vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T, mille jooksul antud pendel sooritab ühe täisvõnke, avaldub järgmiselt: T =2 l g kus l ­ pendli pikkus (m),

Valkude ja süsivesikute reaktsioonid.

Puudu on reaktsioonivõrrandid ja reaktsioonide kemismi võiks üldse põhjalikumalt kirjeldada. Kas osasooni pildid on Teie omalooming? Meenutavad kahtlaselt juhendi pilte. Siis tuleks sellele ka viidata, võõraste sulgedega ehtimine on plagiaat ja pole kooskõlas akadeemilise aukoodeksiga. Kus on tärkliseterade pildid?" Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk 123695 Õppejõud: Tiina Randla Esimene osa: Valkude reaktsioonid. Töö teoreetilised alused: Valgud ­ polüpeptiidid, milles aminohaped on seotud amiidsidemete abil. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohappet (protogeensed). Valku struktuurid: 1) Primaarne 2) sekundaarne  3) tertsiaarne 4) kvaternaarne Denaturatsioon ­ valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine. Valkude detekteerimise meetodeid: - Värvusreaktsioonid - Väljasadestamine - Väljasoolastamine Kvalitatiivsed reaktsioonid:

VALKUDE JA S�SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Nimi KATB41 1.1 VALKUDE KVALITATIIVSED EAKTSIOONID 1.2 SÜSIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla  1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega- peptiidside. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostisesse kuuluvad 20 üldlevinud aminohappet (protogeensed). Valku struktuurid võib olla primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne. Denaturatsioon ­ valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine

Valkude ja süsivesikute reaktsioonid

Biokeemia laboratoorne töö No 1 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Õppejõud: Ly Villo Eda Türi 142281 YAGB21  Eda Türi 142281 YAGB21 1.1. Valkude reaktsioonid Töö teoreetilised alused Valgud koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kui ühe aminohappe karbosküülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohapet, neid nimetatakse proteogeenseteks. Lisaks üldlevinud aminohapete sisaldavad mõned valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud on biopolümeerid ja täidavad oma funktsioone tänu oma iseloomulikele ruumilistele struktuuridele

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Üliõpilaskood: 134944 Juhendaja: Tiina Randla Tallinn 2014  Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" 1.1 Valkude reaktsioonid 1.1.1 Biureedireaktsioon Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli jälgida, kas munavalgu lahus 1 ml 10%-lise NaOH lahuse ja tilga 1%-lise CuSO4 lisamisel muudab värvust, mis tõestab peptiidsidemete esinemist. Katse põhineb aluselises keskkonnas Cu2+ -ioonide liitumisel ühendiga, mis sisaldab vähemalt kahte peptiidsidet, andes positiivse reaktsiooni korral violetse kompleksi. Tulenevalt peptiidsidemete esinemisest, on tegemist valkude üldreaktsiooniga. Cu2+-ioonid ühinedes

Füüsika labor 5 - Vooluallika kasutegur

Füüsika laboratoorne töö nr 5 Vooluallika kasutegur Õppeaines: Füüsika II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti Re (joon.1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri.

Voltmeetri kaliibrimine

Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Esitamise kuupäev: 06.11.2017 Tallinn 2017  VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mteriista kaliibrimine on protseduur,kus mteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmteriist nrkade voolude (ca 1mA) mtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. RE Rg G

Biokeemia tööd 1.1-1.2 valgud ja süsivesikud

Tallinna Tehnikaülikool Loodusteaduskond Keemia ja biotehnoloogia instituut BIOKEEMIA Laboratoorne töö nr: 1.1 ja 1.2 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Töö teostaja: Õppejõud: Tallinn 2017 1. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mille monomeerideks olevad aminohapped on omavahel seotud amiid- ehk biokeemias tuntud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahele. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet ­ proteogeensed aminohapped. Mõningates valkudes on ka ebaharilikke a...

Filosoofia test 1

Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, Vali üks: a. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. Õige vastus! b. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. c. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised. Seejuures arvas ta, et Vali üks: a. teoreetilised teadused väärivad tähelepanu vaid siis, kui neil on mingi praktiline rakendus b. teoreetilised teadused on kasutud ning seetõttu pole nendega mõtet tegelda. c. teoreetiliste teaduste väärtus seisneb neis endis ning seetõttu võib neid nimetada vabadeks teadusteks. Õige vastus! Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Tekkimine on Aristotelese seisukohalt

Füüsikaline ja kolloidkeemia FK18

mCl-= 1,000 aCl-= 0,604 °Ag,Ag = + 0,799 LAgCl= 1.73*10^(-10) = 0,223 V = 0,236 V = -0,742 V = 0,329 V 5. Teoreetilised elektroodide potentsiaalid: = -0,795 = 0,332 Järeldus: Mõõdetud ja teoreetilised elektromootorjõu väärtused on peaaegu samad, mis tähendab, et mõõtmised n de määramine lektroodi potentsiaalide mõõtmine ud teoreetilise väärtustega. 1,071 1,127 -0,742 0,053

Sotsioloogia eksam

W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx ­ konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim ­ funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber ­ interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, sümboliline - Sümboliline võim Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 1. What is Sociology?, lk. 3-29 · 3. Theories and Perspectives of Sociology, lk

Füüsika labor 1

Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid: Kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused: Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrd õlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Nüüdisajal kasutatakse juba palju elektromehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged.

Teadusliku uurimustöö alused 1. kontrolltöö

1. Üldistamine ( 2 ); analüüs ( 2 ); küsitlus ( 1 ); vaatlus ( 1); valemid ( 3); eksperiment ( 1); tabelite tegemine ( 3 ) on (1) andmekogumis-; (2) tulemuste tõlgendamise- või (3) tulemuste esitamise meetodid? 2. Uurija sekkub aktiivselt nähtuse loomulikku olemusse: a) vaatlus või b) katse? 3. Kvalitatiivse hinnangu andmiseks kvantitatiivsetele, täpselt mõõdetavatele nähtustele kasutatakse a) skaleerimist; b) eksperthinnangute meetodit? 4. Süstemaatiline viga a) mõjutab või b) ei mõjuta mõõtetulemuste keskmist? 5. Mõõtmistulemuste kindel suund ja kuhjumistendents iseloomustab a) juhuslikku - või b) süstemaatilist viga? 6. Vaatlus ( 2); analüüs ( 1); üldistamine (1 ); küsitlus (2 ) on (1) puht-teoreetilised- või (2) empiirilis-teoreetilised meetodid? 7. Perioodiliselt teatud ajavahemike järel läbiviidavaid vaatlusi nimetatakse a) pidevvaatlusteks; b) korduvvaatlusteks? 8. Teaduslikke tea...

Universumi varane evolutsioon- referaat

mitmesuguste teoreetiliste materjalide väljatöötamisele. Praegusajal on põhikonspetsioonina tunnustatud Einsteini üldrekatiivsusteooria baasil Aleksandr Fridmani tuletatud lähtevõrrandid, mis ühendatuna vaatlusandmetega, mis viisid arusaamale, et kosmoloogilisel alghetkel pidi ülitihe ja ülikõver Universum olema ülitugevas paisumisseisundis. Piltlikult kasutatakse seda kui ülivõimsat plahvatust, Suurt Pauku, mis viis Universumi tekkemomendil paisumisseisundisse. Nüüdisaegsed teoreetilised kaalutlused näitavad, et meie universum võib olla üks suur ,,mull", realiige teiste omasuguste seas. KOSMOLOOGIA Kosmoloogia on Universumi ehituse ja evolutsiooniga tegelev teadusharu. Ka Universumi suuremate allsüsteemide- galaktikasüteemide ja galaktika paiknevuse, ehituse ja evolutsiooni uurimine on kosmoloogia ülesanne. Nüüdsikosmoloogias tugineb Universumi modelleerimine üldrelatiivsusteooria võrranditele. Need kirjeldavad Universumi paisumiskiirusi ja- kiirendusi

Laboratoorsed tööd

................. Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD 1.1Tööülesanne.....................................................................................................................................5 1.2Töövahendid....................................................................................................................................5 1.3Töö teoreetilised alused...................................................................................................................5 1.4Töö käik...........................................................................................................................................6 1.4.1Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul........................6 1.4.2Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed............................6 1

GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA ELEKTROODIPOTENTSIAALIDE MÄÄRAMINE

Ag/AgCl/KCl//KCl//CuSO4/Cu on vaskelektrood positiivne. Elemendi emj. E = Cu ­ Ag/AgCl/KCl , millest Cu = E + Ag/AgCl/KCl. Elemendis Zn/ZnS04//KCl//KCl/AgCl/Ag on kalomelelektrood positiivne, seega E = Ag/AgCl/KCl ­ Zn millest Zn = Ag/AgCl/KCl ­ E sellest tingituna on tabelis B elektroodi potentsiaali avaldis mõõdet = Ag/AgCl/KCl ± Emõõdet Pärast mõõtmist arvutatakse teoreetilised suurused, mida võrreldakse katselistega. Potentsiaali ja emj. teoreetilised väärtused arvutatakse Nernsti valemi põhjal, kusjuures normaalpotentsiaalid ja aktiivsustegurid võetakse vastavatest tabelitest. Katseandmed ja arvutused: Element: Zn|ZnSO4||KCl||CuCl2|Cu 0,2 m 0,1m Ioonide keskmise molaalsuse arvutus aktiivsuste arvutamiseks: v+ ja v- on katioonide ja anioonide arv Ioonide üldine valem v=v++v- Ioonide molaarsused m+=mv+ ja m-=mv2

Laboratoorse töö: "SPEKTRIANALÜSAATOR" ARUANNE

Juhendaja öeldud signaali kuju oli nelinurkne. - Valisime analüsaatori jaoks parameetrid, mis sobisid signaali spektri mõõtmiseks: o Seadsime sagedusvahemikuks fc = 35-600 kHz o lahutusvõimeks (BW) valisime f =1kHz RBW - Mõõtsime markeri abil ekraanil olevate spektrijoonte kõrgused ja sagedused. - Võrdlesime saadud tulemusi teoreetilistega Mõõdetud spektrite kõrgused ja spektrite sagedused: Tabel 1. Sageduste ja spektri kõrguste mõõtmine ja teoreetilised kõrgused ja sagedused Järjekorra Spektrite kõrgus Spektrite Spektrite sagedus f Spektrite nr. (peak) U [mV] teoreetiline [kHz] teoreetiline kõrgus sagedus f U[mV] [kHz] 1 45,3400± 0,4534 63,66 mV 74,400000±0,000372 75

alvaanielemendi elektromotoorjõu ja elektroodipotensiaalide määramine.

potentsiaali kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks. Arvutamisel tuleb tähele panna, kas uuritav elektrood on elemendis positiivne või negatiivne. 8. Kui mõõdetava galvaanielemendi emj. On väga väike (näiteks vask- ja kalomelelentroodist koosnev element), siis lülitatakse temaga järjestikku Westoni normaalelement.  9. Pärast mõõtmist arvutatakse teoreetilised suurused, mida võrreldakse katselistega. Potentsiaali ja emj. teoreetilised väärtused arvutatakse Nernsti valemi põhjal, kusjuures standardpotentsiaalid ja aktiivsustegurid võetakse vastavatest tabelitest. Katseandmed: Katsetemperatuur: 25°C Tabel A. Emj mõõtmine Element Emõõdetud E'arv = (+)mõõdetud ­ E''arv = (+)teoreet ­ (-)mõõdetud (-)teoreet

Romantism ja Realism

legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. William Blake Muistsed ajad Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on ligilähedaselt tõesed. Teooriad räägivad tegelikult olemasolevatest vaadeldavatest ja mittevaadeldavatest asjadest, omadustest, protsessidest ja sündmustest ning nad on põhijoontes tõesed, kuigi nad võivad teatud osas olla ekslikud. Realismi võib pidada tervemõistuslikuks arusaamaks teadusest. Realismis on nähtud loomulikku seletust, miks loodusteadus on edukas: miks

Füüsikalabor

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOOTSED TÖÖD Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-11 Üliõpilane: Indrek Kaar Kontrollis: lektor Peeter Otsnik Tallinn 2008  HELI KIIRUS. 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3.Töö teoreetilised alused. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f ­ sagedus. Meie arvutustes on f konstantne 4813 Hz Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant

Mehaaniline energia ME11B

............... Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO 2  1. TÖÖ EESMÄRK Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. TÖÖVAHEND ID Energia salvestamise seade, fotoväravad, laboratoorne kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Kehade potensiaalse energia avaldis E p=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) . Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis m v2 Ek = 2

GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA ELEKTROODIPOTENTSIAALIDE MÄÄRAMINE

1) uuritavale galvaanielemendile; 2) ja 3) galvaanielementidele, mis koosnevad ühest uuritavast elektroodist (poolelemendist) ja võrdluselektroodist (kalomel- või hõbehõbekloriidelektroodist). Kahe viimase galvaanielemendi elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi potentsiaali kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks. Arvutamisel tuleb tähele panna, kas uuritav elektrood on elemendis positiivne või negatiive. Pärast mõõtmist arvutatakse teoreetilised suurused, mida võrreldakse katselistega. Potentsiaali ja emj. teoreetilised väärtused arvutatakse Nernsti valemi põhjal, kusjuures normaalpotentsiaalid ja aktiivsustegurid võetakse vastavatest tabelitest. KATSEANDMED o Katse temperatuur: 25 C A. Elektromotoorjõu mõõtmine Element Emõõdetud E'arv = (+)mõõdetud ­ (-)mõõdetud E''arv = (+)teoreetiline ­ (-)teoreetiline

GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA ELEKTROODIPOTENTSIAALIDE MÄÄRAMINE

Elemendi emj. E = Cu ­ Ag/AgCl/KCl , millest Cu = E + Ag/AgCl/KCl. Elemendis Zn/ZnS04//KCl//KCl/AgCl/Ag on kalomelelektrood positiivne, seega E = Ag/AgCl/KCl ­ Zn millest Zn = Ag/AgCl/KCl ­ E sellest tingituna on tabelis B elektroodi potentsiaali avaldis mõõdet = Ag/AgCl/KCl ± Emõõdet Pärast mõõtmist arvutatakse teoreetilised suurused, mida võrreldakse katselistega. Potentsiaali ja emj. teoreetilised väärtused arvutatakse Nernsti valemi põhjal, kusjuures normaalpotentsiaalid ja aktiivsustegurid võetakse vastavatest tabelitest. Katseandmed esitatakse järgmiselt. A. Elektromotoorjõu mõõtmine Element Emõõdet E´arv =(+)mõõdet ­ (-)mõõdet E´´arv = (+)teor ­ (-)teor Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu 0,716 0,714 0,750 0,1m 0,05m (+)mõõdet ja (-)mõõdet võetakse tabelist B

Ettevõtte finantsanalüüsi mõjud juhtimise otsustel

funktsioneerimiseks. Siit ka vajadus juhil oskus andmeid kokku panna ja hinnata ettevõtte seisudit eelnevalt ning hetkel , et vastu võtta õiglasi ostuseid tulevikku vaadates.Siit tuleb aga välja miinus, et paljud juhid ei oska ise analüüsi koostada ning hinnata ka tulemusi, kas on positiivne või negatiivne. 2  EESMÄRK Ainetöö eesmärk on esitada finants-majandusliku olukorra hindamise teoreetilised lähtekohad. Selgitada finantsanalüüsi vajalikkust ning selle teostamist aruannete baasil. Tegemist on teoreetilise tööga, mis põhineb erialasel kirjandusel. Ainetöö eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgnevad ülesanded: uurida ja selgitada kirjeldada suhtarvude arvutamise võimalusi hinnata analüüsi vajalikkust ja uurida, kuidas saada teada ettevõtte nõrgad kohad, mis võivad tulevikus probleeme tekitada VÕIMALIKUD ALLIKAD ,,Financial Analysis". (s.a.)

Elektrimontaazi paraktika juhend

Mittereversiivse kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimisskeem Skeem on ette nähtud kolmefaasiliste lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitamiseks, seiskamiseks ja kaitsmiseks lühise ja ülekoormuse eest. Skeemi toiteks on viiejuhtmeline kolmefaasiline 400/230 V madalpingesüsteem. Skeem koosneb kahest põhiosast: primaar- ehk jõuosast ning sekundaar- ehk juhtimisosast. Primaarossa kuuluvad kolmepooluseline kaitselüliti F1, kontaktori jõukontaktid KM, mootor M ja signaallamp H1 (läbipaistev), mis signaliseerib, et primaarosa on pingestatud. Kõik teised elemendid kuuluvad sekundaarossa. Primaarosa toiteks on liinipinge 400 V ja sekundaarosa toiteks on faasipinge 230 V. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskjuhtmeid PL-1,5 (PVC isolatsiooniga, ristlõige 1,5 mm²). Skeemi töölepanemiseks lülitame sisse kolmepooluselise kaitselüliti F1, mille tulemusena süttib signaallamp H1 (läbipaistev), peale seda lülitame ...

KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.

KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged