saamiseks: anaalseksis: 3 kuud (3%) kuni 32 aastat ( 0,03%) vaginaalseks: 2,5 (0,38%) kuni 95 aastat (0,01%): Võrdlusena vereülekandega nakatub HIV-i 90% ning süstaldega levib 0,67% ajast. Samas levinud suguhaigused nagu näiteks klamüüdia kandub sugulisel teel edasi 30-50% ajast ja gonorröa ehk tripper 22-70% ajast. Enim on jällegi ohustatud naised . Seega võib statistikat järeldada, et sugulisel teel HIV-i nakatumise tõenäosus on suhteliselt väikene, aga need on teoreetilised ja keskmised protsendi HIV-i nakatumine tõuseb kolm kuni neli korda, kui partneril on suguhaigusi, sest reeglina suguhaigused põhjustavad suguelundite piirkonda erinevaid haavu ja haavandeid ning nõrgestavad immuunsüsteemi. Lisaks, kui partner on nakatunud HI-viirusesse hiljuti või vastupidiselt on kandnud diagnoosimata nakkust pikalt, siis ta viiruse tase on veres kõrgem, mis omakorda tõstab nakkuse kandumise tõenäosust.
Füüsikainstituut Üliõpilane: Kai Salm Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 5 TO: KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised. teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem 1. Töö teoreetilised alused: Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. m1 g 2m m1 Newtoni teise seaduse põhjal saab tuletada valemi: a=
Aristoteles ja metafüüsika Aristoteles jaotas teadmiseid (teaduseid) kolmeks: teoreetilised (filosoofia, matemaatika, füüsika/loodusfilosoofia), praktilised (eetika ja poliitika) ja loomingulised (kunstid, käsitööharud). Füüsika (mis tol ajal tähendas pigem loodusfilosoofiat) uurib kõike seda, mis eksisteerib iseseisvalt ja liigub (liikumise allikas on iseendas), matemaatika uurib liikumatud, kuid mitteeksisteerivaid asju ning filosoofia on liikumatu ja eksisteerib iseseisvalt, mis oli Aristotelese arvates jumalik. Kuna
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia instituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhendaja: Tiina Randla 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Töö teoreetilised alused: Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonikromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõte on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise ja võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetööl YKL0060 Biokeemia Laboratoorne Töö pealkiri: Ainete segu lahutamine töö nr: 2.1 geelkromatograafia meetodil Õpperühm: Töö teostaja : Kati Muldma 123907 YASB 21 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Tiina Randla 27.02.2013 12.03.13 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Töö eesmärk Eesmärgiks oli ette antud lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmasside suuruse järgi. Seda saab läbi viia geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafiaga, mis on üks kromatograafia meetoditest. Tänu ainete erinevale molekulmassile liiguvad nad geelist läbi erineva kiirusega, kusjuures geeli poorsus peab olema selleks võimalikult ühesugune. Seda meetodit võib kasutada makromolekulide lahutamiseks, lisandite
Töö nr: 7 TO: Newtoni Rõngad Töövahendid: Mõõtemikroskoop, suure Töö eesmärk: Tasakumera läätse kõverusraadiusega tasakumerlääts, kõverusraadiuse määramine monokromaatiline valgusallikas. Joonised 1. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Klassikaliseks näiteks koherentsete valguslainete ja nende abil püsiva interferentspildi tekitamise kohta on nn. Newtoni rõngad. Need tekivad interferentsi tulemusena tasaparalleelsest klaasplaadist ja suure kõverusraadiusega tasakumerast läätsest koosnevas süsteemis. Kui asetada suure kõverusraadiusega lääts klaasplaadile nii, nagu näidatud joonisel 35, siis tekib plaadi ja läätse vahele kokkupuutepunkti ümbrusesse üliõhuke õhukiht, mille paksus
Keele võnkumised Töö eesmärk Töövahendid Seisulainete tekitamine keelel ja nende Statiivile kinnitatud keel koos alusega uurimine. vihtide jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Töö teoreetilised alused Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid: n n =l 2 (1) kus n on lainepikkus ja n=1,2,3... Arvestades seost laine levimiskiiruse v, sageduse f ja lainepikkuse vahel v=f, võib valemi (1) anda kujul:
Üliõpilane: Imre Drovtar Teostatud: 30. november 2006 Õpperühm: AAAB-11 Kaitstud: Töö nr. 10 OT STEINERI LAUSE Töö eesmärk: Töövahendid: Kehade inertsimomentide määramine. Trifilaarpendel. katsekehad, ajamõõtja, nihik Steineri lause kontrollimine pöördvõnkumise abil. Skeem: 1. Töö teoreetilised alused Trifilaarpendel on kolme sümmeetriliselt asetatud traadi otsas rippuv ketas (alus). Ülevalt on traadid kinnitatud ketta külge, mis on väiksem kui alumine ketas. Alus võib keerelda ümber oma telje, seejuures raskuskese liigub telje suhtes üles ja alla. Võnkeperioodid on määratud aluse inertsimomendiga, mis muutub, kui alust koormata mingi kehaga. Seda asjaolu kasutamegi selles töös
Üliõpilane: Imre Drovtar Teostatud: 30. november 2006 Õpperühm: AAAB-11 Kaitstud: Töö nr. 10 OT STEINERI LAUSE Töö eesmärk: Töövahendid: Kehade inertsimomentide määramine. Trifilaarpendel. katsekehad, ajamõõtja, nihik Steineri lause kontrollimine pöördvõnkumise abil. Skeem: 1. Töö teoreetilised alused Trifilaarpendel on kolme sümmeetriliselt asetatud traadi otsas rippuv ketas (alus). Ülevalt on traadid kinnitatud ketta külge, mis on väiksem kui alumine ketas. Alus võib keerelda ümber oma telje, seejuures raskuskese liigub telje suhtes üles ja alla. Võnkeperioodid on määratud aluse inertsimomendiga, mis muutub, kui alust koormata mingi kehaga. Seda asjaolu kasutamegi selles töös
3 Biokatalüüs 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine 3.2.1 Töö teoreetilised alused PROTEOLÜÜTILISED ENSÜÜMID (e proteaasid, proteinaasid, peptidaasid) - ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, mille tulemusel tekivad madalam molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. PROTEOLÜÜS protsess, mille käigus proteaasid katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides Proteaaside funktsioonid: (füsioloogilised funktsioonid) · Toiduvalkude seedimine
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia instituut Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhedaja: 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Seda nimetatakse ka kondensatsioonireaktsiooniks, sest reaktsiooni käigus eraldub vesi. Peptiidside on osalise korduse tõttu planaarne ja enamasti trans-konformatsioonis.
Reaktsiooni protsessid II "" Üliõpilased: Õppejõud: Inna Kamenev Esitatud: 7.12.2005 Tallinn 2005 1. Töö eesmärk Osooni lagunemisreaktsiooni järgu ning kiiruskonstandi määramine 2. Teoreetilised alused Kui keemilise reaktsiooni A produktid jaoks on leitud, et reaktsiooni kiirus on proportsionaalne reagendi kontsentratsiooniga, siis nimetatakse seda reaktsiooni 1. järku reaktsiooniks ning reaktsiooni kiirus avaldub järgmiselt: dc A Reaktsiooni kiirus = rA = = k cc A d kus CA on reagendi A kontsentratsioon, kc - kiiruskonstant - aeg.
hääletoonis kui ka muus emotsionaalses käitumises. 7. Regulatsioon- emotsioonide avaldumist kas pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult. Emotsiooni kontrolli määravad nii individuaalne kogemus kui ka kultuurinormid. Emotsioonid on ahelprotsess, millega kaasnevad keerukad muutused mitmesugustes inimorganismi valdkondades ja millel on nii bioloogiline alus kui ka sotsiaalne ja kultuuriline komponent. Erinevad teoreetilised suunad peavad teatud komponenti emotsioonide tekke ahelas olulisemaks, kui teist (füsioloogilise kallakuga uurijad peavad oluliseks emotsiooni füsioloogilisi avaldusi, kognitiivse suuna esindajad mudelit, mille vahendusel maailma tajutakse). Põhiemotsioonid Aegade jooksul on põhiemotsioonide arvuks pakutud kaks kuni kaheksateist. Põhiemotsioonide teooriate pooldajate seas on levinud arvamus, et kõikide emotsionaalsete seisundite aluseks on lõplik arv eristatavaid põhiemotsioone
35. falsifitseerima peab näitama, mis tingimusel ( millise kontrollmenetluse kaudu) väidet ja teooriat saab ümber lükata. 36. realism tõde teaduses on vastavuses teaduse väidete ( teooriate) ja tegelikkuse vahel, siis kirjeldaks teadus maailma, nii nagu ta on. 37. instrumentalism teadusteooriates leiduvad objektid on funktsionaalsed, teadlaste mõttekonstruktsioonid.Teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei kirjelda reaalsust. 38. teoreetilised entiteedid- võrreldi juba keskajal universaatülidega. ( entiteet- olemus enese mõtte tõeline olemus) 39. determinism Jaguneb: Nõrk- kahe äärmuse vahel esineb ka vahepealne kompromiss- seisukoht; Jäik- maailmas valitseb põhjuslikkus(pole vabadust). 40. indeterminism kui maailmas valitseb seaduspärasus ja põhjuslikkus,siis pola vabadus võimalik. 41. fatalism paljjud inimesed usuvad argielus saatusesse, arvavad, et nad ei saa oma
· Microlink N500 lauaarvuti Windows XP professional operatsioonisüsteemiga · VMware Player tarkvara, mille sees käivitatakse Trixbox virtuaalmasin · Grandstream HandyTone-486 VoIP ATA adapter · CALLER ID PHONE telefoniaparaat RJ11 liidesega · Nokia E51 mobiiltelefon sisseehitatud SIP, WLAN ja VoIP toega · Nokia E50 modemina Xlite teise kliendi jaoks · Xlite tarkvaraline telefon 3. Teoreetilised alused Asterisk avatud platvormiga vahendusjaam oli käivitatud viie minutiga selle paigaldamine ei nõua erilist häälestamist ja oli kirjeldatud teistes ainetes. Trixbox masina puhul on versioon 2.1.1, suhteliselt vana. Samas ei olnud mõtet seda uuendada, kuna meie otstarbe jaoks piisab ka 2.1.1 versiooni sisseehitatud komponentidest. Oli pandud üles ka samasugune võrk, mis on näidatud alljärgneval joonisel, kuid kõik seadmed olid NAT sees ja omasid IP aadressid kujul 192.168.1.xxx
SISSEJUHATUS Jälitusluulu vaadatakse kui usku hädaohtu. Uskumusi võib vaadata kui kogemuste valesid tõlgendusi, mis on väga püsivad. See tõstatab intrigeeriva küsimuse: kui uskumused on valed, siis miks on need nii püsivad? Selles peatükis tõstatatakse jälitusluulu säilimise uus aspekt: kaitsekäitumiste kasutamine. Praegused seletused Uskumus võib püsida kahe protsessi tagajärjel: kinnitava tõenduse saamine või ümberlükkava tõenduse eiramine. Kaasaegsed teoreetilised arusaamised luuludest on tegelenud vaid kinnitava tõenduse saamise protsessidega. On tõendeid selle kohta, et jälitususluuluga inimesed omistavad negatiivsete sündmuste toimumise põhjuse teistele inimestele ja mitte endale. Garety ja Hemsley (1994) leiavad, et paljudel luuludega inimestel on kalduvus teha ennatlikke järeldusi, mis võib viia valede hüpoteeside liigrutaka omaksvõtmiseni. Teooriad aga ei ole valgustanud, kuidas toimub ümberlükkava tõenduse eiramine.
Küünikud leidsid, et õnn ei seisne välistes asjadesnagu raha ja võim, vaid eelkõige hingerahu olemasolus. Selline õnn polnud nende arvates haavtav ja samuti ei kadunud ta kuhugi, kui oli juba saavutatud. Aristoteles- 384-22 eKr. Õppis Platoni akadeemias oli Aleksander Suure koduõpetaja. Peale rännakuid asutas Athenas oma Lykeion'i. Oli esimene süsteemne filosoof, võttis läbi kõik olulised valdkonnad. Jagas kõik teadmised kolmeliiki: 1. Teoreetilised ( filosoofia, matemaatika, füüsika) 2. Praktilised (eetika, poliitika) 3. Loomingulised (kunst ja käsitöö) Loogika-ta tegeles definitsiooniga ja näitas, et sellel on 2 osa: 1. Ta paigutas mingi objekti mingisse suuremasse gruppi, mille tunnused on ka tema omad 2. Ta näitas, et definitsioon peab välja tooma ka erisuse. Ruut on ristkülik, mille küljed on võrdsed. Teadus Aristoteles arvas, et universumi kespunktis on maa
Transport 9 Logistika (toore, toodang, info jms.) 3 Asukoht 5 Imago 5 Edukus koduturul 7 Vöörkeelteoskus 8 Tabel 1: Ettevõtte ekspordi valmiduse hindamine Ekspordikogemus puudub, teadmised on ainult teoreetilised. Finantsseis sõltub investoritest, lisaks ka omavahenditest. Tootmismaht sõltub aktiivsest müügitööst, mis on otseselt sõltuv finantsseisust ehk mitu müügimeest on võimalik palgal hoida. Transport ei ole oluline kuna müügitöö toimub telefoni ja interneti teel seega selles võtmes saab hindeks anda väga hea. Logistika ehk kohapealne info ja kontakt on nõrk ja nõuab arendamist. Asukoht ei ole esialgu oluline interneti kodulehekülg ning domeeni ostmine
Lk 100-Aine-ja energiavahetus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Tõene 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. Väär Dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni. Väär Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad Assimilatsiooni. 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool Tõene 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2 Tõene 6. Hingamisahela lõpp-produkt on O2 Väär Hingamisahele lõpp-produkt on H2O 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. Väär Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli...
TO Töö nr: 15 REFRAKTOMEETER Töö eesmärk: Uuritava vedeliku Töövahendid:Refraktomeeter uuritav vedelik, murdumisnäitaja n, keskmine dispersiooni bensiin või bensool, tükk vatti või pehmet nF-nC ja Abbe arvu määramine riiet Skeem TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Valguse langemisel kahe keskkonna lahutuspinnale peegeldub osa valgust samasse keskkonda tagasi ja osa murdub teise keskkonda. Murdumisseaduse kohaselt on langemisnurk α ja murdumisnurk β seotud kokkupuutuvate keskkondade murdumisnäitajatega järgmise valemi 1 abil: sin n2 sin n1 Kui n1 < n2, siis valemist tuleneb:
MIS ON LOGISTIKA? Logistikat saab käsitleda kui •süsteemset mõtlemisviisi, mille puhul vastastikuse mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; •juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); •teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. LOGISTIKA ON 21.SAJANDI TEADUSHARU,MIS HÕLMAB JÄRGMISI VALDKONDI: •Ärilogistika (Business logistics); •Insenerilogistika (Engineering logistics); •Militaarlogistika (Military logistics); •Turunduslogistika (Marketing logistics); •Teeninduslogistika (Service logistics); •Turismilogistika (Tourism logistics); •Perelogistika (Family logistics);
Tallinna Tehnikaülikool 2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Biokeemia labori protokoll 2011 Töö teoreetilised alused Geelkromatograafia on kromatograafia meetod, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine. Ained fraktsioneeritakse nende molekulmassi järgi, see tähendab, et erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Proovi transportimine läbi kolonni toimub vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis. Kolonn on täidetud pundunud
K: Cd2+ + 2e- -> Cd(Hg) A: Cd(Hg) - 2e- -> Cd2+ Teoreetilised alused: Analüüsimeetodi aluseks on elektroodide polarisatsiooninähe. Analüüsitavat lahust elektrolüüsitakse ühe polariseeriva ja teise mittepolariseeriva elektroodiga ja jälgitakse voolutugevuse sõltuvust elektroodidele rakendatavast pingest. Selliselt saadud pinge- voolutugevuse ehk voltamperomeetriliste kõverate alusel määratakse kindlaks analüüsitava lahuse koostis nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kasutatakse nõrka voolu, et sama lahuse korduval analüüsil määratava komponendi kontsentratsioon (1*10 -2 kuni 1*10-5 mool/l) praktiliselt ei muutu. Polarograafiliselt on võimalik määrata katoodil redutseerivaid aineid (katoodpolarograafia) ja anoodil oksüdeerivaid aineid (anoodpolarograafia), mida üldiselt nimetatakse depolarisaatoriteks. Katoodpolarograafias kasutatakse pol...
Sattunud muutuvasse maailma näeb hing ideede jäljendeid ja talle tuleb meelde, mida ta teadis varem. Olenevalt sellest kui palju hing suudab meenutada tuleb inimesest kas filosoof, kuningas, väejuht jne. Järelikult, kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis me ei õpi midagi uut,vaid meenutame seda, mida teadsime varem. 7. Aristoteles. Aristoteles (384-322 eKr) – oli esimene, kes püüdis teadmisi süstematiseerida. Ta jagas teadmised kolmeks: 1. Teoreetilised teadmised filosoofia matemaatika füüsika(tolal õpetas loodust) 2. Praktilised teadmised eetika(sest peab kasvatsema voorusliku kodanike) poliitika 3. Loomingulised teadmised maalid skulptuurid käsitöö Aristotelest peetakse loogika kui teaduse rajajaks. Aristotelese arvates in igas asjas nii mateeria (aine) kui vorm (idee) ning neid lahutada ei ole võimalik. NT
psühromeetriliste tabelite või nomogrammi abil. Arvutuslikult saab leida õhu absoluutse niiskuse A [1 mm Hg] kasutades valemit : , (1) kus Pm küllastunud veeauru rõhk märja termomeetri näidu temperatuuril tm [1 mm Hg] (vana juhendi tabelist 1-4); tk ja tm vastavalt kuiva ja märja termomeetri näidud [1 °C]; 1 Teoreetilised ühtlased mikrokliima tingimused piiratud alal, mis rahuldab suurima võimaliku arvu inimestest antud riietuse või tegevusaktiivsuse puhul. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus H õhurõhk [1 mm Hg]; psühromeetriline tegur, mis sõltub õhu liikumise kiirusest [1 K-1].
2 võimalikult positiivselt. Inimesed püüavad selle teooria kohaselt sotsiaalsetes suhetes toimida võimalikult optimistlikult, pidada ennast teistest paremaks ning kallutada informatsiooni enda hüvanguks ja seeläbi kogeda võimalikult positiivseid enesekohaseid tundmusi. ENESEHINNANGU STRUKTUUR Kõige üldisemalt on enesehinnagu teoreetilised mudelid võimalik jagada kahesuguse käsitluse vahel, millest a)esimene toetab minakontseptsiooni terviklikkust ning enesehinnang ühemõõtmelist struktuuri ning b)teine perspektiiv käsitleb enesehinnangut ki mitmemõõtmelist hierarhilist konstrkti. Ühemõõtmeline lähenemine. Üldfaktori mudel- tõenäoliselt vanim ning kõige enam rakendatud minakontseptsiooni käsitlus, mille kohaselt üldine enesehinnang moodustub kaalutud keskmisena enesekohastest väidetest
talle selle tegevuse eest maksma hakatakse. Ükski kognitiivne motivatsiooniteooria ei seleta inimese käitumist tervikuna, kuid nad kõik lisavad oma panuse motivatsiooni ja käitumise vaheliste seoste selgitamisse. Psüühika- ja käitumishäirete kliiniliste ja eksperimentaalsete uurimuste alusel on kognitiiv- käitumisteraapia ehitanud ja tõestanud paljude häirete, eelkõige depressiooni, ärevushäirete, samuti käitumishäirete ja psühhosomaatiliste vaevuste teoreetilised mudelid. Kognitiivsete käsitluste järgi on ebanormaalne käitumine moonutatud mõtlemise tulemus. Inimene modelleerib keskkonda ja seal toimuvat, loob tegevuskeskkonnast teatud seesmised mudelid. Ja kui need mudelid või skeemid on juba tekkinud, siis hakkavad nad meie mõtteid ja tegevust suunama. Tänu nende kasutamisele hangib inimene välismaailmast infot valikuliselt ja ka tõlgendab seda valikuliselt. Uusi mudeleid saadakse aga õppimise kaudu. Et
keskosas asus saal jalutamiseks ja vestlemiseks. Alumise korruse saali kasutati ülikooli aulana kuni ülikooli peahoone valmimiseni. Teisel korrusel asusid lugemissaal ja kataloogiruum. Ülejäänud ruumides hoiti raamatuid ja käsikirju. Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe lõpetajad saavad oma lõpudiplomid kätte muuseumi valges saalis. Tartu Ülikooli muuseumi peamajas Toomemäel saavad kooliõpilased osa võtta haridusprogrammidest, milles teoreetilised teadmised saavad lisa praktiliste tegevuste käigus. Muuseumiprogrammid täiendavad koolis õpitut ja on heaks vahelduseks klassiruumis peetavatele tundidele. Turistid saavad avastada ülikooli rikkalikku pärandit, tudengielu, lugusid teadusest, kunstist jne. Muuseumit saab külastada ka kogu perega – avastamisrõõmu jagub nii väikestele kui ka suurematele. Muuseumi külastus oli tõeline elamus juba ainult vaatamisest, mis mind kohati ajaloolisele
Nii toimub teaduses pidev protsess ning teooriad uuenevad, mis on ainult positiivne. Kuid ka falsifikatsioonil on piirid teooriate lõplik falsifitseerimine ei ole võimalik ning täiuslikkuseni need ei jõua. Falsifikatsionismi arendas edasi Imre Lakatos, kes vaatas teooriaid kui struktuure. Ta väitis oma teoorias uurimisprogrammide kohta, et teaduslikel teadmistel peaks olema ,,kõva tuum" ehk baastingimused, kuhu kuuluvad üldised teoreetilised hüpoteesid. Sellest tuumast saab programmi jätkamise alus ning seda ei saa falsifitseerida. Kõva tuuma peaks täiendama, 2 kuid seda ei tohi teisendada. Veel peaks uurimisprogrammil olema kaitsevöönd, mille moodustab programmi muu osa. Uurimisprogrammil peaks olema kõrge sidusus ning see peaks ajapikku viima uute avastusteni, mandunud teooriad tuleks kõrvale heita ja asendada värsketega
Matemaatiline modelleerimine inseneridele (4 EAP) TE.0933 [email protected] Õppeaines käsitletavad teemad on: 1. Mudelite liigid ja modelleerimise käsitlused. 2. Tutvumine programmipakettiga SCILAB. 3. Maatriksid ja lineaarvõrrandisüsteemid (rakendused). Võrrandid ja võrrandisüsteemid ning nende lahendamine. 4. Funktsioonide lähendamine. 5. Polünoomidega interpoleerimine. 6. Harilikud diferentsiaalvõrrandid, osatuletistega diferentsiaalvõrrandid, nende ligikaudse lahendamise meetodid. 7. Numbrilised meetodid. Simulatsioonid ja numbrilised eksperimendid. 8. Optimaalse juhtimise teooria elemendid. 9. Dünaamiliste protsesside modelleerimine. MUDEL on (tunnetatava) objekti analoog, mis tunnetusprotsessis seda objekti asendab. [J. Lotman. Kultuurisemiootika http://www.ut.ee/lotman/ee/teosed/kultuurisemiootika/kunstmod.htm] ...
TEADUSTÖÖ ALUSED Kordamisküsimused 1. Teadmiste hankimine argielus kust hangitakse argielus teadmisi, miks need allikad ei ole usaldusväärsed. a) Teadmine on varjatult olemas b) Meil on olemas tähelepanekuid ja kogemusi ja me teeme neile teadlikult toetudes järeldusi c) Küsime nõu autoriteedilt d) Teeme asja kohta uurimuse. Miks need allikad ei ole usaldusväärsed: a) Ainult tähelepanekud ja kogemused ilma tõestuse ja põhjenduseta võivad teadmiste alusena petlikeks osutuda. b) Meie teadmistes on lünki. c) Argimõtlemine võib olla kergekäeline ja distsiplineerimatu, mis viib valede otsusteni. d) Subjektiivne hoiak takistab teadmiste mitmekülgset hankimist. e) Autoriteedid võivad eksida. 2. Miks on vaja uurimusi läbi viia? Rakendusliku uuringu ja põhiuuringu mõiste. ...
katsetamine. Millega ma muidugi suurepäraselt toime tulin. Ma loen enda tugevateks külgedeks seda et ma ei karda tööd. Kohanen kiirelt töövõtete ja seadmetega, mõtlen alati kaasa kui pean midagi tegema, et järgmisel korral iseseisvalt juba teha. Heaks küljeks loen ma ka seda, et kui ma midagi ei tea siis ma alati küsin, kuigi võis tunduda juhendajatele tüütu. Olen ka hea kaasamõtleja ja vajadusel pakun ise ideid välja kuidas midagi teha. Samas olid ka minu teoreetilised teadmised, mis aitasid mind praktilistes ülesannetes. Kiirus toiduvalmistamisel Algselt kui kööki läksin siis mõtlesin ,et kõik asjad on minu nõrgad küljed, kuid harjudes see enam nii ei olnud. Alguses (paar päeva) arvati et ma olen arg ja äpu, kes ei saa hakkama aga mul oli vaid harjumisaega vaja, sest enda arust olin vaid ettevaatlik. Minu kõige nõrgem lüli oli tükeldamine ja arvan et see on siiani nii, sest tegin neid asju mida ma kiirelt tegin.
TEADMISTE LOOMINE • Teadmine kui kohanemisviis: homo sapiens sapiens – tark inimene. Ajaloost: tule kasutamine, ratta leiutamine, energiaallikad … • Teadmiste allikad: kollektiivne kogemus (suuline traditsioon/kiri), autoriteet, isiklik kogemus, uurimistöö … • Teadus – teaduslikku meetodit kasutava uurimistöö abil uue teadmise loomine • Teadusparadigma – põhimõtted, meetodid ja süsteem teaduspõhise teadmise loomiseks, säilitamiseks, kasutamiseks TEADMISTE TUNNUSED • Skeptiline eluhoiak. Tõestamata ei usu. Hirm absoluutsete tõdede ees • Ratsionaalsus. Mõistuseusk. Lääne tsivilisatsiooni alustala. • Kontrollitavus. Teadmise saamise protseduur on kirjeldatud ja järeletehtav. • Empiirialembus. Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema. • Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus. Teaduse ag...
leidnud (paranähtused, nõidumised, zombid). Kuigi ka mõnesuguses kirjanduses võib sellelaadsete asjade kohta teoreetilisi seletusi ja kontseptsioone leida, ei aktsepteerita neid enamiku spetsialistide poolt ning neid peetakse pigem hüpoteesideks, mis vajavad veel teaduslikku kontrollimist; 2. Spekulatiivsed, vähetunnustatud ja aprobeerimata teaduslikus psühholoogias ja ekspertiisi praktikas teoreetilised seisukohad ja uurimismeetodid, mis pole üldist tunnustust leidnud (näit. psühhoanalüüs, isiksuse programmeerimine). Samas peab lisama, et niisugune vahet tegemine võib olla küllalt keerukas ja sõltuda kohalikust olukorrast; 3. Nähtused, mida on võimatu uurida kohtupsühholoogia metoodika spetsiifika tõttu, mis enamasti eeldab varasemalt toimunud psüühiliste protsesside rekonstrueerimist oleviku positsioonilt
Üliõpilane: Taivo Naarits Teostatud: . Õpperühm: EATI - 11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna
Tähtede sünd Esimesed arvestatavad hüpoteesid taevakehade tekke kohta pakuti välja 18 sajandil (Kanti-Laplace´i nebulaarhüpotees).Need olid puhtspekulatiivsed, sest nii vaatluslikud, kui teoreetilised teadmised tähtede maailmast olid tol ajal veel väga puudulikud. Taevakehade moodustumine hõredast ainest tihenemise teel on kaasaegne teooria ja vaatlused on seda igati kinnitanud. Meie Galaktikas on hõredat ainet (gaasi ja tolmu) kokku umbes 5 miljardi Päikese massi jagu ( Päikese mass 1,99 x10 astmel 33 grammi), mis moodustab umbes 2% Galaktika kogumassist. Hõre külm aine paikneb põhiliselt Galaktika ekvaatori tasandis, see aine
Esimene lähtub esemeist ehk objektidest, teine ,,minast" ehk mõtlevast subjektist. Dogmatism suubub fatalistlikku paratamatusõpetusse, idealism on vabaduse filosoofia. ,,Missugune filosoofia valitakse, sõltub sellest, missugune inimene ollakse." ,,Masin- inimene" kaldub loomulikult dogmatismi, ,,Vabaduse-inimene" on idealist. Idealism seisab kõrgemal tasemel, kuna see omalt seisukohalt suudab mõista dogmatismi, kuid dogmatism ei suuda aru saada idealismi mõttekäikudest. Ka teatavad teoreetilised põhjendused räägivad idealismi kasuks, kuna ainult see suudab tuletada meie kogemusmaailma mõlemad kategooriad: teadvuse ja esemed. Fichte arendas Kanti krititsismi absoluutseks idealismiks, milles ta täielikult hülgas ,,asja iseeneses". Teadusõpetuse alusmõistuseks on ,,mina", mitte üksiku isiku mina, vaid üldine, üleindividuaalne mina. ,,Mina" ei ole Spinoza substants, vaid puhas aktiivsus, teadvuse kõlbeline tegevus
asemel; roheline maksusüsteem, mis piirab tarbimist ja keskkonnareostust neid maksustades (tarbimis- ja keskkonnamaksud); ollakse tuumaenergia vastu ja taastuvenergeetika (sealhulgas bioenergeetika) poolt; globaalselt on suurim probleem ülerahvastatus, mis teravdab oluliselt kõiki teisi keskkonnaprobleeme, sealhulgas ressurside ammendumist. Rohelise ideoloogia pooldajaid ei saa paigutada ei paremale ega ka vasakule poole tavapärasel poliitilisel skaalal ning selle liikumise teoreetilised ideed pärinevad 1960- ndatest. Üks esimesi niinimetatud ökoloogilisele kriisile tähelepanu juhtivaid raamatuid oli Rachel Carsoni "Hääletu kevad," mis ilmus 1962 aastal. Kuni selle ajani vaatlesid poliitilised mõtlejad loodust kui lihtsalt majanduslikku ressurssi. Rohelised väidavad, et majanduse arenguga kaasnev loodusressursside talitsematu raiskamine toob kaasa hävingu ning tänaseni on see toimunud mõtlematult ja hoolimatult ökoloogilise tasakaalu suhtes.
informatsioonilise arengu vahele. Informatsiooniline või võrguühiskond jääb kapitalistlikuks ühiskonnaks, mille aerengumootoriks on teadmised ja informatsioon. – Alates 1970ndate keskpaigast tähistab infoühiskond kapitalismi restruktureerimist. Globaliseerumine: suurkompaniide strateegiad on muutunud globaalseteks. See kõik põhineb infotehnoloogiate arengul. 17. F. Webster ja infoühiskonna kriitika. Võtab kokku peamised teoreetilised lähenemised infoühiskonnale ühe küsimusena: „Kuidas erineb infoühiskond eelmistest ühiskondadest?“ Viis põhilist aspekti: Tehnoloogiline - kui palju arvuteid ja juhtmeid me vajame, et saaks rääkida infoühiskonnast? Majanduslik – raske on eristada majanduse kategooriaid - millal on infomajanduse osakaal piisav? Elukutseline - Websteri kriitiline küsimus on ennekõike seotud hierarhiate selguse ja
ped arenema siis, kui hakati süsteemselt analüüsima selle tegevuse teoreetilisi aluseid, milles põimusid sotsiaalne ja pedagoogiline aspekt. Karl Mager(1810-1858) ja Adolph Diesterweg(1790-1866) võtsid esimesena kasutusele sotsiaalpedagoogika mõiste ja seletasid selle sisu. Mager- kasvatuslik uurimuse osa, milles käsitletakse kasvatuse ühiskondlikke seoseid. Diesterweg- rõhutas pedagoogilist aspekti viletsusse sattunute aitamisel. Paul Natorpi(1854-1924) ja Herman Nohli(1879-1960) teoreetilised konstruktsioonid, kus oli ühine idee inimväärikusest, ühiskondlikust demokraatiast ja kasvatuse esmajärgulisest tähtsusest võitluses viletsuse vastu. Klaus Mollenhauer(1928-1998) ühiskonnakriitiline sotsiaaluurimus ja mõtteviis. Herman Giesecke (1932) rõhutab modernse sotsiaalpedagoogika ühiskonakriitilist ja emantsipatoorset olemust ning muutuste vältimatust sotsiaalpedagoogilises mõtteviisis. 1960. aastatel pöördepunkt Saksa traditsioonis realistlik ja emantsipatoorne.
Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna
Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 1 Juhendaja: Töö teostaja: Erki Aun Malle Kreen Õpperühm: Üliõpilaskood: YAGB21 112262 2. Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil · Töö teoreetilised alused Töö eesmärgiks oli segu erinevate komponentide lahutamine. Selleks kasutasin kromatograafilist meetodit segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (= mobiilse) ja liikumatu (=statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilise protsessi realiseerisin kinnises süsteemis kolonnis (kolonnkromatograafia). Kromatograafia liigina kasutasin geelkromatograafiat selle
korrektne ja loogiline. Tunni sisu Tunnisisu on mitmekülgne: kirjutamine, suulised vastused, individuaalne, paaris- ja gruppitöö. Tunnikava vastab tunni eesmärkidele. Tegevused iga B tunni etaapis minu arust vastavad selle etaapi eesmärkidele. Tunnitegevused on omavahel seotud. Teadmised on nii teoreetilised, kui ka praktilised. Materjal on võetud - Unt (1985) ,,Johannes Käisi didaktilise süsteemi areng" raamatust Pedagoogiline põhjendus - Pollard, A., Triggs, P. (2001). Reflektiivõpe keskkoolis Tartu: TÜ Kirjastus. B - Ajakiri Haridus http://haridus.opleht.ee/,
Tartu kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus AS SELVER Praktikaaruanne Juhendaja: Vaike Vetka Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Kaupluse iseloomustus................................................................................... 4 Kaupluse töö korraldamine.............................................................................6 Eneseanalüüs................................................................................................. 9 Kokkuvõte..................................................................................................... 10 Lisad............................................................................................................. 11 Kasutatud kirjandus.............................................................................
kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Kolmas mälusüsteem, protseduuriline mälu, sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Protseduurilisse mällu salvestub materjal konkreetsete harjutamiste käigus. Näiteks oskus noa ja kahvliga süüa, jalgrattaga sõita või autot juhtida paiknevad täiskasvanud inimesel kindlasti protseduurilises mälus. Niisuguste oskuste omandamiseks on vaja tublisti harjutada ning ainuüksi teoreetilised teadmised näiteks selle kohta, kuidas autojuhtimine käib, ei taga kohest sõiduoskust. Kui aga need oskused on korralikult omandatud, siis püsivad nag "liigutusmälus" väga kaua. Nii näiteks teavad professionaalsed golfi- ja pesapllimängijad hästi, kuidas hea löögi jaoks mingit liigutust teha, samas, kui paljude neil seda teistele seletada, siis oskavad vähesed öelda, mis see eriline on, mida nad teavad. ****slaid MÄLUPROTSESSID
MÕISTED A priori- kogemuse eelne tõene teadmine Absoluut- lõplik reaalsus kui üks ja ainus kõikehõlmav printsiip, kõikainus Agent- subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb Agnostitsism- suhtumine, mis väldib nii uskumist kui ka uskumatust, jaatust kui ka eitust, hoidudes otsustusest. Analüüs- viis taotleda millegi sügavamt mõistmist seda osadeks jagades Analüütiline filosoofia- filosoofiline vool, mis näeb eesmärki mõistete, väidete, meetodite, argumentide ja teooriate selgitamises hoolika analüüsi teel. Analüütiline väide- väike, mille tõesuse või vääruse saab kindlaks teha väite enda analüüsimisega. Antinoomia-võrdväärsetest eeldustest tulenevad vastuolulised järeldused. Antropomoftsism- inimese omaduste omastamine, millegi mitteinimlikule, nt ilmastinähtustele. Deduktsioon-järeldus üldiselt üksikule Induktsioon- järeldus üksikult üldisele Determinism- seisukoht, et miski ei saa toimuda teisiti, kui see tegelikult toimub Eeldus- arut...
Arvutuslikult saab leida õhu absoluutse niiskuse A [1 mm Hg] kasutades valemit : H A = Pm - (t k - t m ) mm Hg 755 , (1) kus Pm küllastunud veeauru rõhk märja termomeetri näidu temperatuuril tm [1 mm Hg] (vana juhendi tabelist 1-4); 1 Teoreetilised ühtlased mikrokliima tingimused piiratud alal, mis rahuldab suurima võimaliku arvu inimestest antud riietuse või tegevusaktiivsuse puhul. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus tk ja tm vastavalt kuiva ja märja termomeetri näidud [1 °C]; H õhurõhk [1 mm Hg];
Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna
Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid. 11 ARISTOTELES (384-322 eKr) sündis Lõuna-Makedoonias Stageiras polises, mille olid asutanud kolooniana Androse saarelt väljarännanud kreeklased. Päritolult oli Aristoteles seega kreeklane. 18-aastaselt läks Aristoteles Ateenasse ning asus õppima Platoni akadeemias. Temast sai üks Platoni andekamaid õpilasi. Tõsi, teoreetilised lahkhelid Platoniga tekkisid Aristotelesel juba sel ajal ning hiljem asutas ta oma kooli. Lahkhelisid olevat tekkinud ka proosalisemates küsimustes. Nimelt pööras Aristoteles suurt tähelepanu oma välimusele, mis Platoni arvates polnud kohane tõelisele filosoofile. Aristoteles muretses oma riiete ja jalatsite pärast, laskis endal juukseid lõigata, uhkeldas oma arvukate sõrmustega. Tema näos olevat väljendunud kõrkus ning esinemised olnud ülespuhutud.
Psühholoogia algeid võib leida antiikajast (Aristoteles, Hippokrates, Galeos). Kehamahlade teooria inimese temperamenditüübi määrab ülekaalus olev kehamahl. Ekslikult arvati, et kehamahlu toodab aju. Nende kehamahlade järgi on saadud tänapäeval tuntud temperamenditüübi nimetused : · veri sanguis sangviinik · lima flegma flegmaatik · sapp chole koleerik · must sapp melaschole melanhoolik Psühholoogia teoreetilised suunad Eristatakse mitmesuguseid teoreetilisi suundi (ehk koolkondi). Igal suunal on inimesest oma arusaam. Psühhodünaamiline psühholoogia Sigmund Freud Rõhutakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Biheiviorism John Watson Uurida saab seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Inimese käitumine on vastus stiimulile. Humanistlik psühholoogia Carl Rogers, Abraham Maslow Rõhutakse inimese vaba tahet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
