49. kontaktpinged- Kontaktpinge on pinge kahe detaili kokkupuutekohas, kui puutepinna mõõtmed on detaili mõõtmetega võõrreldes väikesed (näiteks kuulide, silindrite, hammaste jne vastastikune surve). Staatilisel koormusel põhjustavad lubatavaist suuremad kontaktpinged detailide pindadel mõlke ja pragusid.Teineteisel veerevate detailide pinnaosade kontakteerumisel talub pinnaosa iga punkt koormust ainult kontaktiala läbimisel. See tingib muutuvaid kontaktpingeid, mille tagajärjel detailide pinnakihid väsivad, tekivad mikropraod ning pindadelt murenevad maha väikesed metalliosakesed.Kui detailid töötavad õlis, tungib viimane pragudesse. Kontaktialas praod surve tagajärjel sulguvad ning neis olev õli satub kõrge rõhu alla, mis omakorda soodustab pragude suurenemist. Nii kordub see seni, kuni pragusid sulgevad metalliosakesed ära murduvad. Kui aga kontaktpinged ei ületa praktikaga kindlaksmääratud lubatavat väärtust siis murenemist ei esine...
1. variant. 1. Skalaarsed suurused on sellised suurused mida iseloomustab ainult arvuline väärtus: mass,maht. Vektoriaalseid suuruseid iseloomustab arv ja suund: jõud,kiirus,kiirendus. 2. Vabad vektorid- rakenduspunkt võib olla meelevaldne. Libisevad- rakenduspunkti võib nihutada mööda sirget millel vektor asub. Rakendatud- vektorid mille rakenduspunkt on kinnitatud. 3. Vektorid on võrdsed kui nad on paralleelsed,võrdse suurusega ja suunatud ühele poole. Vektorid on vastupidised kui nad on paralleelsed võrdse suurusega ja suunatud vastupidiselt teineteisele. 4. Vektori projektsioon teljele on võrdne projekteeritavavektori suuruse ja vektori ning telje positiivse suuna vahel asuva nurga koosinuse korrutisega. 5. Newtoni I seadus- ehk inertsiseadus, keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. 7. Sidemeteks nim. Iga keha mis piirab antud keha liikumisvabadust. Side mõju...
docstxt/12001501732.txt
Eksamiküsimused: 1. Kirjeldage kolme mitteparalleelse jõu tasakaalutingimusi Kuna jõud on libisev vektor, siis kanname jõud F1 ja F2 nende mõjusirgete lõikumise punkti. Tasakaaluaksioomi kohaselt on F12 ja F3 tasakaalus, kuinad on võrdvastupidised ja neil on sama mõjusirge. Viimane tingimus on täidetud, kui F1, F2 ja F3 mõjusirged lõikuvad ühes punktis. Jõuvektorid peavad moodustama kinnise jõukolmnurga kindla ümberkäigusuunaga. Järeldus: 1. Kolm mitteparalleelset jõudu on tasakaalus vaid siis, kui nende mõjusirged lõikuvad ühes punktis ja neist saab moodustada kinnise kolmnurga kindla ümberkäigusuunaga. 2. Jõudude kolmnurga saab moodustada vaid üksnes ühes tasapinnas asuvate jõudude vahel- seega need jõud tasakaalus olla ei saa. 2. Jõu sidemed ja nende süsteemid Tingimusi, mis kitsendavad keha liikumist, nimetatakse sidemeteks. Nad kitsendavad keha liikumisvabadust ja muudavad liikumist võrreldes sellega, mida nad sooritaksid samade jõ...
teoreetilise mehaanika 3. kodutöö lahendus
Töö teoreetilise tausta kava 1. KMP esinemise põhjused ja soodustavad tegurid Esimeses peatükis on juttu sellest, miks tekib inimestel emotsionaalse ülesöömise häire. Kirjutatakse, millised on need tegurid, mis kirjeldatud toitumishäire esinemist soodustavad. Tänapäeval ei teata veel, mis põhjustab kompulsiivset söömishäiret. Pole teada, kas depressioon põhjustab kompulsiivset toitumishäiret või vastupidi. Umbes pool inimestest, kellel on see söömishäire, on depressioonis või on olnud seda minevikus. Kompulsiivse toitumishäire esinemise põhjusi saab jaotada kolmeks 1. Bioloogilised põhjused Hüpotalamus (osa ajust, mis kontrollib isu) ei pruugi saata õigeid sõnumeid nälja ja täiskõhu tunde kohta. Uuringutes on leitud geneetiline mutatsioon, mis põhjustab toitumishäireid. On leitud tõestust, et madal seratoniini tase ajus mängib rolli kompulsiivse söömishäire kujunemisel. 2. Sotsiaalsed ja kultuurilised põhjused Liigsöömist se...
docstxt/13834874029729.txt
teoreetilise mehaanika 2. koduse töö lahendus
docstxt/14879447138181.txt
TeoreetiIine mehaanika 1 arvestustöö 2. rida 1. Masspunktiks nim. Keha geomeetriline punkt, kuhu on koondunud ta mass ja mis asub antud keha raskuskeskmes. Selline materiaalne keha, mille mõõtmed jäetakse arvestamata selle liikumise uurimise juures. Keha masspunkt võib asetseda ka väljaspool keha nt. tühi silinder. 2. Mitme vektori summaks nimetatakse vektorit, mis algab esimese vektori alguspunktist ja lõppeb viimase liidetava vektori lõpppunktis kui liidetavad vektorid on rakendatud üksteise järgi nii et ühe vektori alguspunktiks on teise vektori lõpppunkt. Liitmisel kehtivad ümberpaigutatavuse seadus ja kombineeritavuse seadus. 3. Mitme vektori geomeetrilise summa projektsioon teljele on võrdne komponentvektorite projektsioonide algebralise summaga samale teljele. 4. Jõud on suurus, mis iseloomustab vastastikuse mõju suurust ja suunda. Teda iseloomustatakse arvulise väärtuse ja suunaga- järelikult ta on vektoriaalne suurus. Jõud...
Teoreetiline mehaanika 1.AT I rda 1. Skalaarsed suurused on sellised suurused mida iseloomustab ainult arvuline väärtus: mass,maht. Vektoriaalseid suuruseid iseloomustab arv ja suund: jõud,kiirus,kiirendus. 2. Vabad vektorid- rakenduspunkt võib olla meelevaldne. Libisevad- rakenduspunkti võib nihutada mööda sirget millel vektor asub. Rakendatud- vektorid mille rakenduspunkt on kinnitatud. 3. Vektorid on võrdsed kui nad on paralleelsed,võrdse suurusega ja suunatud ühele poole. Vektorid on vastupidised kui nad on paralleelsed võrdse suurusega ja suunatud vastupidiselt teineteisele. 4. Vektori projektsioon teljele on võrdne projekteeritavavektori suuruse ja vektori ning telje positiivse suuna vahel asuva nurga koosinuse korrutisega. 5. Newtoni I seadus- ehk inertsiseadus, keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. 6.Supperpositsiooni aksioom- Tasakaalus olevate jõudude ...
TeoreetiIine mehaanika 1 arvestustöö 3. rida 1. Absoluutselt jäik keha on selline keha millel kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumata kehale mõjuvatest jõududest. 2. Kahe vektori a ja b vaheks nim vektorit c mis lahutatavaga liidetult annab vektori a. 3. Vektori projektsiooniks teljele nim telje lõigu pikkust, mille alguseks on vektori alguse projektsioon teljele ja lõpuks on vektori lõpu projektsioon teljele. Projektsioon on + kui lõigu suund ühtib telje suunaga. 4. Jõu parameetrid: suurus, suund ja rakenduspunkt. 5. Tasakaalu aksioom- Jäigale kehale rakendatud kaks jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nad on võrdsed suuruselt, suunatud vastupidi ja paiknevad ühel sirgel. 6. Aktiivseks jõuks nim jõudu, mis püüab panna vaadeldavat keha liikuma. Aktiivsete jõudude all mõistame kõiki neid jõude, mis ei ole reaktsiooni jõud. Passiivseteks jõududeks nim reaktsiooni jõude kuna need ilmnevad kehale tegelike jõudude m...
docstxt/127495548872433.txt
Tallinna Tehnikaülikool Kursuse lõputöö Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Ettevõtte veondusstrateegia 3 3. Kuluarvestus 4 4.Transpordi maksumuse arvestuse spetsiifika põllumajandus- 6 masinate näitel 5. Ettevõtte vajadused ja spetsiifika 6 6. Kuluarvestus transpordi kui sisseostetava teenusena 7 7. Kuluarvestus oma transpordi soetamisel 9 2 1. Sissejuhatus HansaTrans OÜ äriideeks on põllumajandusliku kile (silo säilitamise rullkile ja kattekile) ning muude strech-tüüpi pakkekilede kogumine ja ümbertöötlemine taaskasutamiseks uuesti pakkek...
docstxt/128708563233392.txt
Arvutatud, esitatud ja kaitstud praktikum nr 5 - Wheatstone'i sild. TTÜ Füüsika II laborid. Skänneritud versioon koos paranduste, teoreetilise materjaliga mis vajalik kaitsmiseks (sh osade küsimuste vastused, Kirchoffi reeglid) ja õppejõu allkirjaga
Võimalikud lisaküsimused eksamil 1. Mis on pardakõrgus ? 2. Mis on keskmine süvis? 3. Mis on vabaparras? 4. Kes määrab vabaparda kõrguse? 5. Kus asub tekijoon? 6. Mitu süviseskaalat on laeval? 7. Missugune on lastimärgijoonte paksus? 8. Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar? 9. Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis? 10. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju? 11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju? 12. Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem? 13. Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega? 14. Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil? 15. Mis on FWA ja kuidas seda arvutada? 16. Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt? 17. Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist? 18. Kas laeva süvise muutumisega XB muutub? 19
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 10 TO: Vabad võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: Induktiivpoolist L, Impulssgeneraator, induktiivpool, kondensaatorist C ja mahtuvus- ja takistussalv ning aktiivtakistist R koosnevas ostsillograaf ahelas toimuvate võnkumiste sumbuvuse logaritmilise dekremendi ja perioodi määramine Skeem: 3.Katseandmete tabelid Sumbuvuse logaritmilise dekremendi määramine Jrk Rs, A1,m A2,m A3,m A4,m A1/A A3/A 1 3 eksp teor nr m m m m 2 4 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. L = ...
Asendades valemis ( 3 ) kiiruse avaldisega ( 4 ) , saadakse pärast teisendusi inertsmomendi jaoks valem : g t 2 sinα I=mr 2 ( 2l −1 ) (5) Suurused m , r , l ja t mõõdetakse katse käigus. sin antakse ette õppejõu poolt. Silindri teoreetilise inertsmomendi valem: mr 2 It= 2 4. Töökäik. 1. Mõõtke silindri mass m ja mõõtke tema läbimõõt d . 2. Mõõtke kaldpinna pikkus l väravate vahel. mr 2 3. Arvutage silindri inertsmoment teoreetilise valemi It= 2 järgi. 4. Nullige ajamõõtja. 5. Laske silinder vabalt veerema. 6
Galvaanielemendi elektromotoorjõu ja elektroodipotentsiaalide määramine Töö ülesanne: Galvaanielemendi valmistamine ja selle elektromotoorjõu mõõtmine. Ning mõlema elektroodi potentsiaalide mõõtmi võrdluselektroodi suhtes. Mõõdetud suurusi võrdlemine Nersti valemi pähjal arvutatud teoreetilise väärtustega. Tulemused: Katse temperatuur 230C A Element Emõõdet Zn/ZnCl2//KCl//CuCl2/Cu 1,058 1,071 B Element E'mõõdet Zn/ZnCl2//KCl//AgCl/Ag 0,978 -0,742
Kerele projekteeritakse teoreetilised kaared, mis saadakse keskkaarega paralleelsete tasandite lõikumisel kerega. Neid on harilikult 20 (vahel 10). Kasutatakse veel rigilaudu - kaldus pindu, risti keskaare tasandiga. Teoreetiline joonis tehakse mõõdus 1:100, väikestel laevadel 1:50-25. Joon. 4.9. Teoreetilise joonise abil saab küllaldase täpsusega määrata laeva ruumala: leitakse laeva ristlõike pindala iga teoreetilise kaare tasapinnas, mis laotavad laeva pikuti 20-ks võrdseks osaks. Et määrata ühe kaare pindala, tuleb see jagada mitmeks 8 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. horisontaalseks ribaks veeliinidega
abil) välja. Töö olulisus: Gaseeritud joogid on kättesaadavad meie ajal. Nende tarvitamine sai väga populaarseks. Hüpotees: karastusjoogid toovad endaga rohkem kahju kui kasu, kuid inimeste seas nad on väga populaarsed. Meetod: sotsioloogiline küsitlus, analüüs, katsed. Allikad: Internet, populaarteaduslik kirjandus, praktiline uurimistöö. Hüpotees, mis oli kehtestatud töö alguses, sai kinnitatud pärast teoreetilise osa analüüsi ja uurimise. Karastusjoogid sagedaste kasutamisel toovad endaga rohkem kahju kui kasulikku. Küsimustik näitas, et inimesed teavad, et karastusjoogid sisaldavad keemilisi aineid, aga vaatamata sellele jätkavad nende ostmise ning tarvitamise. 23 : 1. Dr. Murray, M. T. & Dr. Pizzorno, J. The encyclopedia of natural medicine. Third edition. 2012 -: 1. Coca-Cola http://otruta.com/details.php?p=146 (23.03.2016) 2. Coca-Cola
2 Arvutasin punktide 99 ja 0 vahelise lõigu tabelinurga valemiga tan(r)=y/x 3 Vaatasin y ja x ees olevate märkide järgi millisesse veerandisse saadud tabelinurgad jäävad ning tuletasin tabelinurkade valemite kaudu direktsiooninurgad 4 Saadud direktsiooninurkade abil (viimase punkti nurk - esimese punkti nurk + piisaval hulgal 360) leidsin teoreetilise mõõdetud nurkade (b) summa teor ja mõõdetud nurkade summeerimise teel prakt 5 Leidsin mõõtmisvea, mille jagasin mõõdetud nurkade vahel ära ja sain tasandatud veergu numbrid 6 Järgmiseks leidsin kõikide punktide juures direktsiooninurgad valemiga 2,3=1,2+2-180 7 Vastavalt saadud direktsiooninurkade suurusele määrasin "veerandi" ning arvutasin tabelinurkade valemite abil tabelinurgad
otstarbekana skemaatiliselt esile tõsta kolme sellist maailmamõistmise ajaloolist vormi: müüdiline maailmamõistmine, kristlik-religioosne maailmamõistmine, teoreetiline maailmamõistmine. Teoreetilise maailmamõistmise ajaloos võib omakorda eraldi esile tuua kolme erinevat vormi. Need on: filosoofia, teoloogia, teaduslik-teoreetiline maailmamõistmine. Teoreetilise maailmamõistmise eripära. Nagu sellest skeemist nähtub, võib filosoofiat lähemalt määratleda kui teoreetilise maailmamõistmise üht liiki ja Euroopa kultuuris nimelt ajalooliselt esimese teoreetilise maailmamõistmisena. Seetõttu tulekski filosoofia mõiste- määratlusele lähemale jõudmiseks järgnevalt püüda eristada teoreetilised maailmamõistmise vormid mitteteoreetilistest. Seda erinevust on võimalik kõige kergemini osutada maailmamõistmise väljendamise viisi juures. Nimelt on müüt ja religioon kui mitteteoreetilised maailmamõistmise vormid väljendatud piltlike ettekujutuste viisil
2. Laevade liigitamine peamise ehitusmaterjali, peajõuseadme tüübi, käituri, asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi. 3. Laevade klassifitseerimine. Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomadused, püstuvus. 14. Laeva mereomadused, uppumatus. 15. Laeva ekspluatatsiooniomadused. 16. Laevaehituses kasutatavad materjalid. 17. Laevaehituslike algdetailide ja profiilide kirjeldus ja iseloomustus. 18
t - allaveeremise aeg Kaldpinna kõrguse saab leida pikkuse l ja kaldenurga järgi: h = l sin Asendades valemis kiiruse avaldisega, saadakse pärast teisendusi inertsmomendi jaoks valem : ¿ 2 sin I =mr 2 ( 2l ) -1 Suurused m , r , l ja t mõõdetakse katse käigus. Sin antakse ette õppejõu poolt. Silindri teoreetilise inertsmomendi valem: mr 2 It = 2 4. Töökäik. 1. Mõõtke silindri mass m ja mõõtke tema läbimõõt d . 2. Mõõtke kaldpinna pikkus l väravate vahel. 3. Arvutage silindri inertsmoment teoreetilise valemi It = mr² /2 järgi. 4. Nullistage ajamõõtja. 5. Laske silinder vabalt veerema. 6. Kirjutage üles ajamõõtja näit. Korrake katset 3 korda. 7. Arvutage valemi järgi silindri inertsmoment
BIOSEMIOOTIKA EKSAM 1) Donald Favareau – ameerika biosemiootik. 2) Jakob von Uexküll (1864-1944) – üks biosemiootika rajajaid. Teoreetilise bioloogia suurkuju, Karl Ernst vob Baeri lähenemisviisi arendaja. Uuris selgootute närvitalitlust ja käitumist. Näitas, et elukeskkonna nähtuste signaalne tähendus sõltub organismi talituste struktuurist ning käsitles bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskonseptsioonist lähtudes. Peamised mõisted omailm ja funktsioonitsükkel. Omailm aitab mõista organismi subjektiivset kogemust. 3) Charles Sanders Peirce (1839-1914) – paljudele
1895 ühines perekonnaga Pavias Itaalias. Seal jätkab ta oma haridusteed Aarau kantonikoolis sveitsis. 1896 loobub saksa kodakondsusest ja astub Zürichi Tehnikaülikooli. !900 lõpetab ülikooli keskmise hindega 4,9 kuuepallilises hindeskaalas. 1901 saab ta endale sveitsi kodakondsuse. 1902 pärast kaheaastast töötamist matemaatikaõpetajana Winterthur ´is ja Schaffhausen ´is asub tööle Berni patendibüroos eksperdina. Töö kõrval tegeles noor Einstein oma huvides ka uurimistööga teoreetilise füüsika alal. 1903 abiellub Mileva Maric ´iga (1875- 1948). Sellest abielust sünnivad pojad Hans Albert (1904- 1965), kellest saab edukas hüdraulikainsener ja Eduard (1910- 1965), kes haigestub skisofreeniasse. Tütar Lieserl (1902- ?) sündis enne abielu ja anti adopteerimisele. Tema edasine saatus on tänaseni teadmata. 1905 ilmuvad 26 aastase teadlase sulest artiklid ajakirjas ,,Annalen der Physik", millest igaühest piisanud ajalikku minekuks.
.....8 5.1 Weibulli parameetrid............................................................................................... 8 5.2 Weibulli jaotuse tabel.............................................................................................. 8 5.3 Weibulli jaotuse graafik...........................................................................................9 5.4 Eeldades diameetri Weibulli jaotust........................................................................9 6. Teoreetilise ja empiirilise jaotuse võrdlemine Pearsoni 2-kriteeriumiga .................10 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Tegin kodusetöö ,,prt815" kohta, Andmed pärinevad Maaülikooli kohalikust võrgust ja Külliki Kiviste kodulehelt, dokumentidest: prt815
aastal Moisei Ginzburg oli esinenud ettekannega ,,Rütm arhitektuuris" ja 1924. aastal kirjutas oma raamatu ,,Stiil ja ajastu". Raamatus ta ennustab tänapäevase arhitektuuri arengut, tema side tehnilise progressiga ja sotsiaalse muudatusega. Need tööd aitasid teoreetilise konstruktiviismi aluse moodustamisega, mis varsti vormistas iseseisva arhitektuurstiili ehk konstruktivismi. 1925. aastal Ginzburg oli saanud ühe Tänapäevase arhitektide ühinemise organisaatoreid. Teoreetilise tööga ajal ta projekteeris mõned ehitised. Nagu Tekstiili maja, mis oli projekteeritud 1925. aastal. See oli projektikonkurss, premeeritud, aga ei ole teostatud. (Joonised 2 ja 3). Joonis 2. Tekstiili maja perspektiiv Joonis 3. Tekstiili maja plaan Järgmiseks projektiks oli Valitsuse maja (1928-1931), selle asukoht on Almatõ (Alma- Ata), Kasahstan. Joonis 4
Meetodi näide: uuriti ladina-ja afroameeriklaste naiste kavatsust teha PAP-testi. Antud uuringus on rakendatud ennustatav korrelatiivne meetod. Mudeli testimise meetod hüpoteetilise mudeli täpsuse testimine. Antud meetod nõuab, et kõik kuuluvad mudelile muutujad oleksid mõõdetud. Muutujad on klassifitseeritud kolmeks: eksogeensed, endogeensed ja ülejäänud. Eksogeensed muutujad muutujad, mis on teoreetilise mudeli sees, kuid põhjustatud välisfaktoritest. Endogeensed muutujad need, mille variatsioon asub teoreetilise mudeli sees. Ülejäänud muutujad mõõtmata muutujad, mis ei kuulu mudelisse. Meetodi näide: On uuritud depressioonihaigusega inimesed ja tudengid. Sotsiaalne toetus mõjutas depressiooni kaudselt, kuuluvustunne oli kõige parim depressiooni ennustaja. Uurimismeetodid, mida ei kasutata traditsioonilistes uurimismudelites Ennetuse ja tervise edendamise uuringud
6. Uurimistöö andmete analüüs - kogutud materjal tuleb läbi töötada, süstematiseerida ning seejärel analüüsida. 7. Uurimistöö läbiviimise etapid: teema valik teabeallikatega tutvumine uurimistöö kava koostamine eesmärkide/hüpoteeside sõnastamine andmete kogumine andmete analüüs uurimistulemuste tõlgendamine ja üldistamine 8. Uurimistöö teoreetilise tausta ülevaade - uuritavast probleemist antakse ülevaade erinevate teabeallikate abil kogutud teabe abil (teaduslikud allikad). 9. Uurimistöö käigus kogutakse materjali töö uurimisküsimuste ja hüpoteeside kontrollimiseks. Teoreetilise materjali allikaks on kirjandus. 10. Uurimistööle esitatavad kriteeriumid: uudsus ja aktuaalsus süsteemsus
millist vara kajastatakse bioloogilise varana; millised on bioloogilisele varale õiglase väärtuse määramise võimalused; 5 kuidas võetakse bioloogiline vara esmaselt arvele; kuidas toimud bioloogilise vara edasine kajastamine; kuidas toimud bioloogiliste varade mahakandmine; kuidas kajastatakse bioloogilist vara finantsaruannetes. Töö teoreetilise osa kirjutamisel tuginetakse valdavalt finantsarvestust ja –aruandlust käsitlevatele praktilise suunitlusega ajakirjadele (nt Raamatupidamis Praktik ja Raamatupidamisuudised), teadusartiklite kogumikele (nt Majandusarvestus & finantsjuhtimine). Oluliseimaks andmeallikaks on Raamatupidamise Toimkonna Juhend RTJ 7 „Bioloogilised varad“. Bioloogilise vara arvestuspõhimõtteid tutvustavas teoreetilises osas tuginetakse järgmiste autorite raamatutele Vooro
t - allaveeremise aeg Kaldpinna kõrguse saab leida pikkuse l ja kaldenurga järgi: h=lsin Asendades valemis ( 3 ) kiiruse avaldisega ( 4 ) , saadakse pärast teisendusi inertsmomendi jaoks valem : g t 2 sin I =mr 2 ( 2l ) -1 (5) Suurused m , r , l ja t mõõdetakse katse käigus. sin antakse ette õppejõu poolt. Silindri teoreetilise inertsmomendi valem: mr 2 It = 2 4. Töö käik. 1. Mõõtke silindri mass m ja mõõtke tema läbimõõt d . 2. Mõõtke kaldpinna pikkus l väravate vahel. mr 2 3. Arvutage silindri inertsmoment teoreetilise valemi It = järgi. 2 4. Nullistage ajamõõtja. 5. Laske silinder vabalt veerema. 6
Kaldpinna kõrguse saab leida pikkuse l ja kaldenurga α järgi: h = l sinα Asendades valemis ( 3 ) kiiruse avaldisega ( 4 ) , saadakse pärast teisendusi inertsmomendi jaoks valem : ¿ 2 sinα I =mr 2 2l( −1 ) (5) Suurused m , r , l ja t mõõdetakse katse käigus. sinα antakse ette õppejõu poolt. 4. Töökäik. 1. Mõõtke silindri mass m ja mõõtke tema läbimõõt d . 2. Mõõtke kaldpinna pikkus l . 3. Arvutage silindri inertsmoment teoreetilise valemi It = mr² /2 järgi. 4. Nullistage ajamõõtja. 5. Laske silinder vabalt veerema. 6. Kirjutage üles ajamõõtja näit. Korrake katset 3 korda. 7. Arvutage valemi ( 5 ) järgi silindri inertsmoment. Võrrelge erinevatel meetoditel saadud tulemusi. 8. Korrake katset nelja erineva silindriga. 9. Katseandmed kandke tabelisse. 2 Kats l, m t, s m, kg d, m I, kg m I t , kg m2 e nr
1912 kolis ta Inglismaale ja töötas koos füüsiku Ernest Rutherfordiga, püüdes tuvastada, mida aatomid endast kujutavad. Bohri katsed näitasid, et aatomi keskmes on tuum ja kindlal kaugusel sellest tiirlevad elektronid, nagu planeedid tiirlevad kindlatel orbiitidel ümber päikese. Ta lõi 1913. aastal aatomi esialgse kvantteooria (Bohri aatomiteooria). 1916 tuli Bohr Kopenhaagenisse tagasi ja hakkas tööle teoreetilise füüsika õppetoolis ametikohal, mis just tema jaoks loodi. 1918 asutas ta ülikoolis teoreetilise füüsika instituudi, mida ta hiljem juhtis. Bohrilt pärineb komplementaarsusprintsiip. Selle järgi võib objekte uurida nii, nagu neil oleks mitu teineteist välistavat omadust. Näiteks valgust võib uurida nii, nagu see koosneks osakestest, ja nii, nagu see oleks laine – omadused, mis pealtnäha tunduvad teineteist välistavat. 1926 pälvis Bohr Franklini medali.
2 Kaldpinna kõrguse saab leida pikkuse l ja kaldenurga järgi: h = lsin Asendades valemis kiiruse avaldisega , saadakse pärast teisendusi inertsmomendi I jaoks valem : = 2 ( 2 sin 2 - 1) (18) Suurused m , r, l ja t mõõdetakse katse käigus. sin antakse ette õppejõu poolt. Silindri teoreetilise inertsmomendi valem: = 2 2 (19) Töö käik Tulemused esitada tabelis 1. Mõõtke silindri mass m ja mõõtke tema läbimõõt d . 2. Mõõtke kaldpinna pikkus l väravate vahel. 3. Arvutage silindri inertsmoment teoreetilise valemi järgi. 4. Nullistage ajamõõtja. 5. Laske silinder vabalt veerema. 6. Kirjutage üles ajamõõtja näit. Korrake katset 3 korda. 7. Arvutage valemite järgi silindri inertsmoment
a± 1 Cd/Cd+2 0,1 0,1 0,206 0,0206 -0,403 -0,4527 2 Cu/Cu+2 0,05 0,079 0,577 0,0456 0,337 0,2974 Aktiivsustegurid, normaalpotentsiaalid ja Ag/AgCl/KCl on pärit käsiraamatust. Keskmise molaalsuse, aktiivsuse ja teoreetilise potentsiaali leidmiseks kasutasin valemeid: JÄRELDUSED Leidsin 3 emj väärtust: Emõõdetud, E´arvutatud ja E´´arvutatud(teoreetiline). Ideaalis peaksid kõik kolm kokku langema ning ka mul satuvad nad üksteisele üsna lähedale. Need arvud on vastavalt: 0,716 , 0,714 ja 0,750 Arvutan katsevea! Võrdlen mõõdetud E teoreetilise E-ga. Sellest võib järeldada, et katse õnnestus.
Tema kiirendus ja lõppkiirus avalduvad järgmiselt: a = 2lt2 (5) v = a · t = 2lt (6), kus l on kaldpinna pikkus (m) ja t on allaveeremise aeg (s). Kaldpinna kõrguse saab leiame pikkuse l ja kaldenurga a järgi: h = l · sinα (7). Asendades valemis (3) kiiruse avaldisega (4), saame pärast teisendusi inertsmomendi jaoks valemi: 2 I = mr2( mr 2lsinα − 1) (8). Suurused m, r, l ja t mõõdame katse käigus. sinα anti ette õppejõu poolt. Silindri teoreetilise 2 inertsmomendi valem: I t = mr2 (9). 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED Mõõdame kõigi silindrite massi m ( m1 = 0, 104 kg) , mõõdame nende läbimõõdu d (d1 = 2, 0 · 10−2 m) ja kanname arvud tabelisse nr 1. 2
Niels Henrik David Bohr 7. oktoober 1885 18. november 1962 Elulugu Isa-Christian Bohr vend-matemaatik ema-rikkast juudi perekonnast 1912 Margarethe Norlund 6 last Kopenhaageni ülikool (õpilane->professor) jalgpall,suusatamine,purjetamine,lau atennis 1912 Inglismaa Ernest Perforeeri 1913 Usa-tuumapomm II maailmasõda-juudid Taani füüsik Aatomstruktuur Kvantmehaanika 1922 Nobeli preemia 1913-Bohri aatomiteooria Perioodilisustabel element 107-Bohrium Teoreetilise Füüsika Instituut
Asendades valemis ( 3 ) kiiruse avaldisega ( 4 ) , saadakse pärast teisendusi inertsmomendi jaoks valem : g t 2 sinα I=mr 2 ( 2l −1 ) (5) Suurused m , r , l ja t mõõdetakse katse käigus. sin antakse ette õppejõu poolt. Silindri teoreetilise inertsmomendi valem: mr 2 It= 2 4. Töökäik. 1. Mõõtke silindri mass m ja mõõtke tema läbimõõt d . 2. Mõõtke kaldpinna pikkus l väravate vahel. 2 mr 3. Arvutage silindri inertsmoment teoreetilise valemi It= 2 järgi. 4
1912 kolis ta Inglismaale ja töötas koos füüsiku Ernest Rutherfordiga, püüdes tuvastada, mida aatomid endast kujutavad. Bohri katsed näitasid, et aatomi keskmes on tuum ja kindlal kaugusel sellest tiirlevad elektronid, nagu planeedid tiirlevad kindlatel orbiitidel ümber päikese. Ta lõi 1913. aastal aatomi esialgse kvantteooria (Bohri aatomiteooria). 1916 tuli Bohr Kopenhaagenisse tagasi ja hakkas tööle teoreetilise füüsika õppetoolis ametikohal, mis just tema jaoks loodi. 1918 asutas ta ülikoolis teoreetilise füüsika instituudi, mida ta hiljem juhtis. Bohrilt pärineb komplementaarsusprintsiip. Selle järgi võib objekte uurida nii, nagu neil oleks mitu teineteist välistavat omadust. Näiteks valgust võib uurida nii, nagu see koosneks osakestest, ja nii, nagu see oleks laine omadused, mis pealtnäha tunduvad teineteist välistavat. 1926 pälvis Bohr Franklini medali.
Labortöö nr 3 Mudel: SIRIO OL 231 CE LUNDAB Võimsus: 1,5 kW 50 Hz 220/240 V 7,5 A Rõhk: 8 atm U/min 2850 Müra: 99 dB Kompressor on algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Kompressorit iseloomustab väljuva gaasi rõhk (MPa), rõhutõusuaste kompressorist väljuva gaasi rõhu ja sinna siseneva gaasi rõhu suhe, tootlikkus (m³/s), tarbitav võimsus (kW), kasutegur kompressori teoreetilise võimsuse ja tegelikult tarbitava võimsuse suhe; tüübist ja võimsusest sõltuvalt on kasutegur 0,5 ... 0,95. Plokkskeem
vajadusel korrigeerige seda, kasutades vertikaalnihutuse nuppu. 9. Pöörates y-telje võimendusnuppu, saavutage võimalikult suur kujutise kõrgus ( A1 40mm) . 10. Etteantud C ja L väärtustel määrake Rs muutmisega eksperimentaalselt võnkeringi kriitilisele reziimile vastav aktiivtakistus (jälgige joonist 10.3), liites takistussalvelt saadud takistuse väärtusele Rs kindlasti induktiivpooli takistuse R0 ( R = R0 + Rs ) . Võrrelge seda teoreetilise kriitilise takistusega Rk, mis arvutage valemi (7) järgi. 11. Uurige sumbuvaid võnkumisi juhendaja poolt antud vähemalt 7 erineval takistusel või siis erinevatel mahtuvustel järgmiselt: a. Mõõtke iga Rs väärtuse korral, kasutades ostsilloskoobi mastaapvõrku, ülespoole x-telge jäävate järjestikuste amplituudide A1, A2, A3 ja A4 suurused, nihutades nad eelnevalt horisontaalnihutuse nupuga y-teljele. A1 suurus on soovitav iga R
Õpperühm: AT 32b Juhendaja: I.Stulov Üliõpilane : Tallinn 2012 Laboratoorne töö nr.6 laud nr.4 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga Töö käik: Mõõdame keermekruvikuga detaili keskläbimõõtu kahest erinevast suunast . Vastavalt A-A ja B-B . Arvutame valemi abil d2 teoreetilise ning leiame mõõteerinevused. Järgnevalt vaatame raamatust täpsusklassi ja võrdleme tulemustega ning saame täpsusklassi. Detaili mõõt M42x4.5 B A A B Mõõtesiht Kruviku Kruviku Kruviku D2 teg. D2 teor. D2 T d2 näit näit 2 näit 3 A-A 38.78 38.75 38.74 38.75 39.07 -0.327 6e
CIMZE seminar Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Janis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnaõpetajte ja köstrite seminar, mis tegutses 1839-1849 Valmieras ja 1849-1890 Valgas. Janis Cimzet peetakse Baltimaade koorilaulutraditsiooni peamiseks rajajaks ja eesti esimese üldlaulupeo üheks isaks. Seminari võeti vastu läti ja eesti rahvusest õpilasi iga kolme aasta tagant. Õppetöö toimus saksa keeles ning tähtsateks õppeaineteks olid muusika ja pedagoogika. Cimze seminar andis põhjaliku muusikalike ettevalmistuse. Muusikaõpetuses ühendati muusika praktilise ja teoreetilise õpetuse ühendamine. Cimze juhatas isiklikult õpilastest koosnevat meeskoori ning nõudis laulude rütmist ja dünaamikast kinnipidamist. Andekamatele noormeestele andis ta ka lisatunde harmooniast ja kompositsioonist. Samuti pidas ta oluliseks oreli- ning klaverimänguoskust. Cimze sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Cimze kasvandikud on pannud tugeva aluse...
Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. Teoreetilise eetika juurde kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, mis on õige või vale. Praktiline eetika, millele antud infovärav keskendub, tegeleb juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida
ümber etanoolist. 2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid Bromoetaan: KBr + H2SO4 HBr + KHSO4 CH3CH2OH + HBr CH3CH2Br + H2O Tert-aromaatne alkohol: CH3CH2MgBr + + MgBr 2.2 Aparatuuride skeemid Grignardi reaktsioon Rektifikatsiooni destillatsioon Veeauru destillatsioon 2.3 Arvutused Bromoetaan: teoreetilise saagise arvutasin reaktsioonivõrrandi põhjal, kasutasin 60 g109 g /mol kaaliumbromiidi andmeid (moole vähem)- mEtBr= 119 g /mol =54,95g. Kirjanduslikult on oodatav saagis 70% teoreetilisest, st m=38,465. Minu saadud saagis oli 21,25g. Saagis teoreetilisest: 38,7%. Saagis kirjanduslikust: 55,24% Ter-aromaatne alkohol: teoreetilise saagise arvutasin reaktsioonivõrrandi põhjal, kasutasin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
